Ehitusviimistlus tase 4 rakenduskava 180 EKAP

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

"Ehitusviimistlus" õppekava180EKAP

moodulite rakenduskavad

Ettevõt.praktika

EKAP T P IS 1.õa T P IS EP 2.õa T P IS EP 3.õa T P IS EP Kokku HÜldharidusained - 30 30 368 8 66 442 286 0 52 338 654 8 118 780 E/ME

M1 Emakeel keel ja kirjandus 6 68 10 78 68 10 78 136 20 156 HM2 Inglise keel 4,5 50 9 59 50 8 58 100 17 117 HM3 Matemaatika 5 68 10 78 44 8 52 112 18 130 HM4 Loodusained 6 124 8 24 156 124 8 24 156 H

Füüsika 40 4 8 52 40 4 8 52Keemia 18 4 4 26 18 4 4 26Loodusgeograafia 22 4 26 22 4 26Bioloogia 44 8 52 44 8 52

M5 Sotsiaalained 7 44 8 52 110 20 130 154 28 182 HAjalugu 44 8 52 44 8 52Inimeseõpetus 22 4 26 22 4 26Ühiskonnaõpetus 22 4 26 22 4 26Inimgeograafia 22 4 26 22 4 26Kehaline kasvatus 22 4 26 22 4 26 44 8 52

M6 Kunstiained 1,5 14 5 19 14 6 20 28 11 39 AMuusikaõpetus 14 5 19 14 5 19Kunstiõpetus 14 6 20 14 6 20Põhiõpingute moodulid: 96 EKAP 96

M7 Karjääriplaneerimine ja ettevõtluse alused 6 44 0 8 52 44 0 8 52 44 0 8 52 132 24 156 METöötervishoid ja tööohutus 1 22 4 26 8 4 26Suhtlemise alused 1 22 4 26 22 4 26Majandus 1 22 4 26 22 4 26Ettevõtlus 1 22 4 26 22 4 26Töötamise õiguslikud alused 1 22 4 26 22 4 26Karjääriplaneerimine 1 22 4 26 22 4 26

M8 Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala 5 110 20 130 110 20 130 ME

Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamine. 0,5 8 2 10 8 0 2 10

Ehitamise alused. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid 1,5 36 6 42 36 0 6 42Ehituse joonestamine 1 22 4 26 22 0 4 26Töötervishoid ja tööohutus. 1 20 6 26 20 0 6 26Energiatõhus ehitamine 1 24 2 26 24 0 2 26Lõimitud tunnid: Eesti keel 8 2 10Ehitusfüüsika 8 2 10 Bioloogia 6 61 1 22 4 26

M9 Tasandustööd 5 52 34 18 104 26 26 52 34 18 26 130 ME

Materjalid ja töövahendid. Erialased arvutiülesanded.Töötervishoiu ja tööohutusnõuded tasandustöödel 2 44 8 52 44 0 8 52Aluspindade ettevalmistamine. Tasandustööde tehnoloogia. Analüüs. 3 8 34 10 52 26 26 8 34 10 26 78 1Lõimitud tunnid:eesti keel 8 2 10inglise keel 8 2 10matemaaatika

8 2 10keemia 8 2 10

Ehitusviimistlus 180EKAP Õppeaja jaotus õppekavas

Põhiõpingud

Nr. Moodulite nimetused Maht (tunnid)1.õppeaasta 2.õppeaasta 3.õppeaasta KOKKU

1,5 1,5 32 8 40M10 Maalritööd 22 74 80 28 182 88 60 30 60 238 0 0 0 152 152 162 140 58 212 572 E

Malritööde olemus ja tehnoloogia. Materjalid ja töövahendid. Kvaliteedinõuded. Erialased arvutiülesanded. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded maalritöödel. 74 16 90 88 14 102 162 0 30 192Aluspindade ettevalmistamine. Malritööde tehnoloogia. Analüüs. 80 12 92 60 16 60 136 152 152 0 140 28 212 380eesti keel 14.t: inglise keel 12.t:Matemaatika 26.t: Füüsika 14.t: Keemia 26.t: Kunst 12.t: Arvutiõpetus : PPT, Word 52 t. 6

78 78 6M11 Rullmaterjalide paigaldamine seintele 12 102 96 36 234 78 78 102 96 36 78 312 E

Rullmaterjalide paigaldamine seintele olemus ja tehnoloogia. Materjalid ja töövahendid. Kvaliteedinõuded. Erialased arvutiülesanded. Töötervishoiu ja tööohutusnõudedl. 88 16 104 88 0 16 104Aluspindade ettevalmistamine. Rullmaterjalide paigaldamine seintele tehnoloogia. Analüüs. 14 96 20 130 78 78 14 96 20 78 208Eesti keel 12.t: Võõrkeel 14.t: Matemaatika 12.t: Keemia 14 tArvutiõpetus : Exel 26 3

60 18 78 60 18 3M12 Dekoratiivviimistlus 12 12 88 128 44 52 312 88 128 44 52 312 ME

Dekoratiivviimistlus olemus ja tehnoloogia. Materjalid ja töövahendid. Kvaliteedinõuded. Erialased arvutiülesanded. Töötervishoiu ja tööohutusnõudedl. 88 16 104 88 0 16 104Aluspindade ettevalmistamine. Dekoratiivviimistluse tehnoloogia. Analüüs. 128 28 52 208 0 128 28 52 208eesti keel 8.t: inglise keel 8.t: Keemia 10.t: Ajalugu 26.t:Kunst 26.t: 3 60 18 78 2

M13 Hüdroisolatsioonitööd siseruumides 4 28 36 14 78 26 26 28 36 14 26 104 ME

Hüdroisolatsioonitööde olemus ja tehnoloogia. Materjalid ja töövahendid. Kvaliteedinõuded. Erialased arvutiülesanded. Töötervishoiu ja tööohutusnõudedl. 1 20 6 26 20 0 6 26 Aluspindade ettevalmistamine. Hüdroisolatsioonitööde tehnoloogia. Analüüs. 3 8 36 8 52 26 26 8 36 8 26 78Eesti keel 2.t:Füüsika 10.t:

0,5 0,5 12 1M14 Plaatimistööd 15 44 80 28 0 152 24 104 14 96 238 68 184 42 96 390 E

Plaatimistööde olemus ja tehnoloogia. Materjalid ja töövahendid. Kvaliteedinõuded. Erialased arvutiülesanded. Töötervishoiu ja tööohutusnõudedl. 44 8 52 44 0 8 52

Aluspindade ettevalmistamine. Plaadimistööde tehnoloogia. Analüüs. 80 20 100 24 104 14 96 238 24 184 34 96 338Eesti keel 6.t: Võõrkeel 6.t: Matemaatika 6 t.Füüsika 12.t: Keemia 10 t. Kunst 12.t: Arvutiõpetus : Exel 26 52 26 4

M15 Erikujuliste seina-ja põrandapindade plaatim 15 142 104 36 108 390 142 104 36 108 390 ME Erikujuliste seina-ja põrandapindade plaatimistööd. Erialased arvutusülesanded, erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimistööde tehnoloogia.Töökoha korraldus, pinna ettevalmistamine ja plaatimine. Tehnoloogilise protsessi analüüs.

142 104 36 108 390 142 104 36 108 390Eesti keel 10.t: Võõrkeel 10.t:Matemaatika 10.t:Keemia 6.tKehaline kasvatus 26.t: Inimgeograafia 16 t. 3 78 4

Valikained - 54 49 190 286 96 572 158 196 86 54 494 44 0 8 156 208 392 482 190 210 1274M16 Krohvitööd 6 18 120 92 48 260 26 52 26 26 130 78 78 146 144 74 104 468 E 4

M17Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine 18

0 0 0 E

M18Kuivkrohvplaatide paigaldamine (1 lõim)

10 50 104 28 182 78 78 50 104 28 78 260 E 3M19 Kujunduse alused 2 44 8 52 44 0 8 0 52 ME

M20PVC põrandakatete paigaldamine (2 lõim)

14 26 194 40 260 16 40 20 28 104 42 234 60 28 364 E

M21 Eesti keel teise keelena5 44 8 52 66 12 78 0 110 0 20 0 130 ME

Kokku õpingud 175,0 866 444 250 1560 722 432 240 166 1560 342 336 110 642 1560 1930 1212 600 808 4680 ME 28ME - mitteeristav hindamineE - eristav hindamineLT - lõputõõ kaitsmineEP- ettevõtte praktikaP- kooli praktika

SISUKORDNR Moodulite nimetus

ÜldõpingudM1 KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAPM2 INGLISE KEEL 4,5 EKAPM3 MATEMAATIKA 5 EKAPM4 LOODUSAINED 6 EKAPM5 SOTSIAALAINED 7 EKAPM6 KUNSTIAINED 1,5 EKAP

Põhiõpingute moodulidM7 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAPM8 SISSEJUHATUS EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA ÕPINGUTESSE 5 EKAPM9 TASANDUSTÖÖD 5 EKAP

M10 MAALRITÖÖD 22 EKAPM11 RULLMATERJALIDE PAIGALDAMINE SEINTELE 12 EKAPM12 DEKORATIIV-VIIMISTLUS 12 EKAPM13 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD SISERUUMIDES 4 EKAPM14 PLAATIMISTÖÖD 15 EKAPM15 ERIKUJULISTE SEINA- JA PÕRANDAPINDADE PLAATIMINE 15 EKAP

Valikõpingute moodulidM16 KROHVIMISTÖÖD 18 EKAPM17 SOOJUSISOLATSIOONI LIITSÜSTEEMIDE PAIGALDAMINE 18 EKAPM18 KUIVKROHVPLAATIDE PAIGALDAMINE 10 EKAPM19 KUJUNDUSE ALUSED 2 EKAPM20 PVC- JA TEKSTIILMATERJALIST PÕRANDAKATETE PAIGALDAMINE 14 EKAPM21 EESTI KEEL TEISE KEELENA 5 EKAP

Maht

Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetaja(d):KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP Olga Prokofjeva

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö ja praktika hinne 3 hinne 4 hinne 5 Õppemeetodid Lõimitud tunnid Auditoorne töö Praktiline töö Iseseisev töö Maht tundides

1. Ilukirjandus kui kunst (18 – 19 s.) 24 2 26

1.1. Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud. Loeng – erinevad kirjandusvoolud.Ajatelg.Mõistekaart.Teabeotsing.

Infotehnoloogia.

6

1.2.Autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.

Küsimuste esitamine ja vastamine. Ajurünnak, loeng, esitlus: kirjanduse olemus, põhiliigid, kirjandusvoolud, ajatelg.Rühmatöö: kirjandusvoolud, nende tunnused, teosed ja autorid.

Ajalugu.Kunst.

6

1.3. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Praktilised harjutused.Ilukirjandusteksti lugemine ja analüüs: etteantud küsimustele vastamine ja oma arvamuse esitamine tekstinäidete põhjal.Õppekäik kultuuriloolisse paika, teatrietenduse külastus, filmi vaatamine.

6

1.4.Ilukirjandusliku teksti eripära.Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.

Kirjandusliku teksti keeleline võrdlus: leiab kirjandusteose keelekasutuse eripära, stiilierinevusi ja –eksimusi.Alusteksti põhjal arutluse kirjutamine.

Suhtlemine.

6,

2.Ilukirjandus kui kunst (19 saj.) 24 2 262.1.Autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.

Küsimuste esitamine ja vastamine. Loeng. Rühmatöö: kirjandusvoolud, nende tunnused, teosed ja autorid.

Ajalugu. Kunst.

6

2.2.Kirjandusteose ja lugeja suhe. Ilukirjandusteksti lugemine ja analüüs: etteantud küsimustele vastamine ja oma arvamuse esitamine tekstinäidete põhjal.Õppekäik kultuuriloolisse paika, teatrietenduse külastus, filmi vaatamine.

6

2.3.Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Ilukirjandusteksti lugemine ja analüüs. Mõistekaart: lühema proosateksti analüüs.

6

1

Sihtrühm: Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm: Statsionaarne koolipõhineMooduli nr.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult

Õpiväljundid: Hindamiskriteeriumid:

MOODULI RAKENDUSKAVA

I ÕPPEAASTA

Väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtlusesArutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatultKoostab eri liiki tekste, kasutades alustekste ja/või teisi allikaid neid kriitiliselt hinnatesLoeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseidVäärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohagaTõlgendab ja analüüsib kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega

Tunneb ära ja eristab kirjanduse põhiliike.Oskab otsida, koguda ja töödelda kirjandusvoolude alast teavet.Märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga.Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.Leiab sidumata tekstist vajalikku infot, nt autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.Oskab tutvustada käsitletavate kirjandusteoste autoreid, kirjeldada nende vaatluse all olevat loomingut, nt tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustada tegelasi.Kasutab erinevatest allikatest saadud teavetAvaldab ja põhjendab oma arvamust

Väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtlusesArutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatultLoeb, loob ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseidVäärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohagaTõlgendab ja analüüsib loetut, seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega


Tunneb ära ja eristab kirjanduse põhiliike.Oskab selgitada ja kasutada teksti analüüsiks vajaminevaid põhimõisteidOskab otsida, koguda ja töödelda kirjandusvoolude alast teavet.Märkab teose keelekasutuse eripära.Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.Leiab sidumata tekstist vajalikku infot, nt autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.Oskab tutvustada käsitletavate kirjandusteoste autoreid, kirjeldada nende vaatluse all olevat loomingut, nt tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustada tegelasi.Kasutab erinevatest allikatest saadud teavet, nt enda loodud tekstides.Avaldab ja põhjendab oma arvamust, oskab kasutada oma väidete kinnitamiseks vajalikke vahendeid,

Tunneb ära ja eristab kirjanduse põhiliike.Oskab selgitada ja kasutada teksti analüüsiks vajaminevaid põhimõisteidOskab otsida, koguda ja töödelda kirjandusvoolude alast teavet.Märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga.Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.Leiab sidumata tekstist vajalikku infot, nt autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.Oskab tutvustada käsitletavate kirjandusteoste autoreid, kirjeldada nende vaatluse all olevat loomingut, nt tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustada tegelasi.Kasutab erinevatest allikatest saadud teavet, nt enda loodud tekstides.Avaldab ja põhjendab oma arvamust, oskab kasutada oma väidete kinnitamiseks vajalikke vahendeid,


Tunneb ära ja eristab kirjanduse põhiliike.Oskab selgitada ja kasutada teksti analüüsiks vajaminevaid põhimõisteidOskab otsida, koguda ja töödelda kirjandusvoolude alast teavet.Märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga.Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.Leiab sidumata tekstist vajalikku infot, nt autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.Oskab tutvustada käsitletavate kirjandusteoste autoreid, kirjeldada nende vaatluse all olevat loomingut, nt tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustada tegelasi.Kasutab erinevatest allikatest saadud teavet, nt enda loodud tekstides.Avaldab ja põhjendab oma arvamust, oskab kasutada oma väidete kinnitamiseks vajalikke vahendeid,

2.4.Ilukirjandusliku teksti eripära.Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.

Kirjandusliku teksti keeleline võrdlus: leiab kirjandusteose keelekasutuse eripära, stiilierinevusi ja –eksimusi.Alusteksti põhjal arutluse kirjutamine.

Suhtlemine.

6

3. Ilukirjandus kui kunst (20 s.) 24 2 263.1.Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud. Loeng. Mõistekaart.

Teabeotsing.

6

3.2.Autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.

Küsimuste esitamine ja vastamine. Ajurünnak, loeng, esitlus: kirjanduse olemus, põhiliigid, kirjandusvoolud, ajatelg.

Ajalugu. Kunst.

6

3.3.Kirjandusteose ja lugeja suhe. Ilukirjandusteksti lugemine ja analüüs: etteantud küsimustele vastamine ja oma arvamuse esitamine tekstinäidete põhjal. Õppekäik kultuuriloolisse paika, teatrietenduse külastus, filmi vaatamine.

6

3.4.Lemmikraamat. Mõistekaart: lühema proosateksti analüüs.Tekstiliikide eristamine ja analüüs.

Erialaained.

6

4. Keel ja ühiskond (keel suhtlus- ja tunnetusvahendina, meedia ja mõjutamine) 24 2 26

4.1. Suulise ja kirjaliku suhtluse ja teksti erinevused.Kirjakeel ja kõnekeel, murdekeel ja släng.

Materjali kogumine ja süstematiseerimine. Praktiline töö, nt slängiteksti (murdeteksti) ümbersõnastamine kirjakeelde, slängisõnaraamatu kasutamine.

Infotehnoloogia.

6

4.2. Keelekontaktid. Keeleline etikett. Ajurünnak: emakeele kontaktid teiste keeltegaLoeng – keeleline etikett, erinevad keele stiilid. Teabeotsing.Rollimängud: ajakirjanik ja intervjueeritav.

Võõrkeel. Suhtlemine.

6

4.3.Meediateksti tunnused.Kriitiline ja teadlik lugemine.

Reklaamklipi väljamõtlemine mõne ajastu tegelastega.Mõistekaart - sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis.Meediareklaami analüüs.

Sotsiaalained. Erialaained. Infotehnoloogia.

6

4.4. Sotsiaalmeedia -kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusaja-kirjanduse erinevused.

Intervjuu ehk vestlus.Võrdlus – erinevate reklaamklippide võrdlus, kellele suunatud, eesmärk, kuidas on info edastatud, sõnavara kasutus, õigekiri (vead välja tuua).

Sotsiaalained. Erialaained. Infotehnoloogia.

6

1045. Praktiline keel (sõnavara, keel suhtlus- ja tunnetusvahendina) 24 2 26



Tunneb ära ja eristab kirjanduse põhiliike.Oskab selgitada ja kasutada teksti analüüsiks vajaminevaid põhimõisteidOskab otsida, koguda ja töödelda kirjandusvoolude alast teavet.Märkab teose keelekasutuse eripära, stiili seoseid teksti sõnumiga.Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid.Leiab sidumata tekstist vajalikku infot, nt autori koht ajas, traditsioonis, rahvuskirjanduses.Oskab tutvustada jatutvustab käsitletavate kirjandusteoste autoreid, kirjeldada nende vaatluse all olevat loomingut, nt tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustada tegelasi.Kasutab erinevatest allikatest saadud teavet, nt enda loodud tekstides.Avaldab ja põhjendab oma arvamust, oskab kasutada oma väidete kinnitamiseks vajalikke vahendeid,

Väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtlusesArutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatultKoostab eri liiki tekste, kasutades alustekste neid kriitiliselt hinnatesLoeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseidVäärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohagaTõlgendab ja analüüsib tekste.

Võrdleb kõne- ja kirjakeelt, leiab ühisosa ja erisused. Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid. Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid.Nimetab meediateksti üldtunnused. Nimetab infootsingu võimalusi, kasutab neid.Võrdleb erinevat keelekasutust, leides ühisosa ja erisused.Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleidVõrdleb erinevat keelekasutust, leides ühisosa ja erisused.

Võrdleb kõne- ja kirjakeelt, leiab ühisosa ja erisused. Valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile.Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid.Nimetab meediateksti üldtunnused Nimetab infootsingu võimalusi, põhjendab infoallika valikut.Koostab lihtsamaid meediatekste nt uudis, intervjuu vms ja vajadusel analüüsib kirjutatut

Võrdleb kõne- ja kirjakeelt, leiab ühisosa ja erisused. Valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile.Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid.Nimetab raskusteta meediateksti üldtunnused Nimetab raskusteta infootsingu võimalusi, põhjendab eakohasel tasemel infoallika valikut.Koostabraskusteta lihtsamaid meediatekste nt uudis, intervjuu vms ja analüüsib põhjalikult kirjutatut


II ÕPPEAASTA

5.1.Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.

Praktiline harjutus — sobivate keelenormide kasutamine, õigekirja tundmine.Analüüs: oma ja kaaslase keele analüüs, keelekasutuse eripära, ajastuomased keelenähtused.

Infotehnoloogia.

6

5.2.Sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.

Intervjuu ehk vestlus. Mõistekaart — keelekasutus erinevates sotsiaalsetes ja vanuserühmades.Praktiline harjutus: sõnaraamatu kasutamine, õigekirja tundmine.

Suhtlemine. Erialaained.

6

5.3. Suulise ja kirjaliku suhtluse ja teksti erinevused.

Praktiline harjutus – õigekirjaoskuse parandamine, kõne- ja kirjakeelte eristamine, alusteksti põhjal arutluse kirjutamine.

6

5.4.Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Oskuskeele erinevused.

Loovusharjutus - sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlusolukorrale valimine.

Suhtlemine. Erialaained. 6

6. Funktsionaalne lugemine ja kirjutamine 24 2 26

6.1. Kirjutamise eesmärk, teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine

Õpimapi koostamine alateemade kohta. Teksti struktuuri tajumine, teksti lõikude järjestamine. 6

6.2.Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.

Praktiline harjutus – õigekirjaoskuse parandamine, sobivate keelenormide kasutamine, õigekirja tundmine.

Infotehnoloogia.

6

6.3.Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine.Seotud ja sidumata tekstid. Lihtsamad tarbetekstid.

Mudelkirjutamine, tarbetekstide koostamine – avaldus, CV, kaaskiri, motivatsioonikiri.

Suhtlemine. Erialaained.

6

6.4.Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead.

Loovusharjutus.Teabeotsing.Praktiline harjutus: oma kirjutatud teksti toimetamine ja stiilivigade parandamine.

6

Iseseisev töö:Maailmakirjandusega tutvumine (tekstide lugemine, tõlgendamine, loomine, analüüs, sh eneseanalüüs). Loovusharjutused. Esitluse ettevalmistamine, koostamine, esitlemine.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine:

Hinnatakse erinevaid osaoskusi, sh lugemine, kirjutamine, teksti mõistmine.Õppija osaleb vähemalt 70% tundides, on esitanud iseseisvad tööd ja sooritanud kõik hinnatavad tööd vähemalt lävendi tasemelMooduli hinne kujuneb kaalutud keskmise hindena. Kujundav hindamine - keele- ja kirjanduse eksam.

sh hindamismeetodid: Arvamuslugu, küsimuste esitamine ja vastamine, kirjaliku töö erinevad vormid, vestlus, mõistekaart, õpimapp, presentatsioon.

Väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtlusesArutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatultKoostab eri liiki tekste, kasutades alustekste neid kriitiliselt hinnatesLoeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseidVäärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohagaTõlgendab ja analüüsib tekste.

Tunneb keelenorme.Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid. Nimetab sõnavara rikastamise võimalusi, toob sobivaid näiteid.Leiab vajadusel sõnade tähenduse, sh uudissõnade, kasutab tekstis.Leiab seotud ja sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele, viitab kasutatud allikatele. Eristab tekstiliike ja analüüsib etteanttud tekste: ilukirjanduslik tekst, meediatekst, tarbetekstKoostab ja vormistab teksti, järgides kirjutamisel norme ja õigekirjareegleid.

Tunneb ja kasutab keelenorme:järgib kirjutamisel õigekirjareegleid. Nimetab sõnavara rikastamise võimalusi, toob sobivaid näiteid.Leiab sõnade tähenduse, sh uudissõnade, kasutab tekstis. Leiab seotud ja sidumata tekstist vajaliku info ja vastab eakohaselt esitatud küsimustele, viitab kasutatud allikatele. Eristab tekstiliike ja analüüsib etteanttud tekste: ilukirjanduslik tekst, meediatekst, tarbetekstKoostab ja vormistab teksti, järgides kirjutamisel norme ja õigekirjareegleid.

Tunneb ja kasutab keelenorme:järgib kirjutamisel õigekirjareegleid. Nimetab sõnavara rikastamise võimalusi, toob sobivaid näiteid.Leiab raskusteta sõnade tähenduse, sh uudissõnade, kasutab tekstis. Leiab seotud ja sidumata tekstist vajaliku info ja vastab eakohaselt küsimustele, viitab kasutatud allikatele. Eristab tekstiliike ja analüüsib raskusteta eakohasel tasemel etteanttud tekste: ilukirjanduslik tekst, meediatekst, tarbetekstKoostab ja vormistab teksti, järgides kirjutamisel norme ja õigekirjareegleid.


Leiab tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele, viitab kasutatud allikatele. Koostab, vormistab ja süsteamatiseerib tekste vastavalt vajadusele , koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi, kirjutab lähtuvalt õigekirjareeglitest.Koostab teksti ja pealkirjastab selle.

Leiab seotud ja sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele, viitab kasutatud allikatele. Koostab, vormistab ja süstematiseerib tekste vastavalt vajadusele , koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi, kirjutab lähtuvalt õigekirjareeglitest.Koostab ja pealkirjastab teksti.Toimetab, analüüsib enda koostatud teksti, parandab vajadusel vead, sh saab hakkama stiilivigade parandamisega.

Leiab seotud ja sidumata tekstist raskusteta vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele, viitab kasutatud allikatele. Koostab, vormistab ja süstematiseerib tekste vastavalt vajadusele , koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi, kirjutab lähtuvalt õigekirjareeglitest.Koostab ja pealkirjastab teksti.Toimetab, analüüsib enda ja/või kaaslase koostatud teksti, parandab vajadusel vead, sh saab hakkama stiilivigade parandamisega.

Õppematerjalid:

Svetlana Evstratova, Teresa Filippova Õigekirjutus. Tallinn. 2013.Elza Florenskaja Keele stiliistilised võimalused. Õpik gümnaasiumile. Tallinn. 2000.Svetlana Evstratova, Anzelika Mina Keel, ühiskond, kultuur. Õpik gümnaasiumile. Tallinn. 2012.Juri Lotman Vene kirjanduse õpik. Moskva. 2000.Sergei Mitjurjov, Vladimir Marantsman 19.sajandi 1.poole vene krjandus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn. 2001.Sergei Mitjurjov, Vladimir Marantsman 19.sajandi 2.poole vene krjandus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn. 2000.Sergei Mitjurjov 19.sajandi 1.poole vene krjandus. Töövihik gümnaasiumile. Tallinn. 2002.Sergei Mitjurjov 19.sajandi 2.poole vene krjandus. Töövihik gümnaasiumile. Tallinn. 2002.Irina Belobrovtseva 20.sajandi vene krjandus. Õpik lugemiseks. Tallinn. 2001.Irina Belobrovtseva Uusim vene krjandus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn. 2004.V.Maanso „Keeleviit“E.Kraut „Eesti õigekeel“T.Erelt „Eesti ortograafia“Aili Kiin ja Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“EKI Keelenõuande soovitused M.Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“E. Liivaste, A. Tarto „Õige emakeel“M. Ehala „Eesti keele struktuur“M. Ehala „Eesti kirjakeel“H. Pung „Õigekeele- ja ortograafiaharjutusi“Erelt, Ross „Eesti keele käsiraamat“Riigieksamikirjandi iga-aastased kogumikudÕigekeelsussõnaraamat, võõrsõnade leksikonPerioodikaväljaanded Internetimaterjalid

Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetaja(d):INGLISE KEEL 4,5 EKAP Irina Antonova, Galina Javorskaja, Jelena Lukovikova

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö ja praktika Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5

Õppemeetodid

Auditoorne töö100

Iseseisev töö17

Maht tundides117

1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti. 2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga. 3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega. 4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel.

MINA JA MAAILM:Mina ja eakaaslased-kutseõppurid Mina ja EestiErinevad inimesed ja rahvad/inglise keelt kõnelevad maad

Tutvustab sihtkeeles iseennast, oma sõpra/eakaaslast.Tutvustab oma kooli ja nimetab õpitavaid erialasid, sh endavalitut.Nimetab Eestiga seotud tähtsamaid fakte ning olulisemaid vaatamisväärsusi.Nimetab ning kirjeldab lühidalt sihtkeelt kõnelevaid maid.

Tutvustab sihtkeeles iseennast, oma sõpra/eakaaslast ja senist elukäiku.Tutvustab oma kooli ja selles õpitavaid erialasid, põhjendab eriala valikut.Loetleb Eesti ajaloo ja tänapäevaga seotud tähtsamaid fate ning kirjeldab kultuuritraditsioone ja olulisemaid ajaloolisi või kultuurilisi vaatamisväärsusi. Tutvustab Eestit võõrkeeles (kliima, sümboolika jmt).Nimetab ja kirjeldab lühidalt sihtkeelt kõnelevaid maid ning võrdleb neid Eestiga. Mõistab kultuurilisi erinevusi ning rakendab mõistmist erinevates situatsioonülesannetes.

Kirjeldab iseennast, oma sõpra/eakaaslast ja oma võimeid ning huvisid. Kirjeldab oma senist elukäiku ja haridusteed ning põhjendab eriala valikut.Tutvustab oma kooli ning õpitavaid erialasid ning võrdleb erinevaid õppimisvõimalusi. Tutvustab oma riiki,selle ajaloo ning tänapäeva olulisemaid sündmusi ning tähtpäevi. Soovitab erinevate oluliste vaatamisväärsuste külastamist ja põhjendab oma valikut. Kirjeldab põhjalikult sihtkeelt kõnelevaid maid ning võrdleb neid oma riigiga, toob välja sarnasusi ning erinevusi. Kasutab kultuuriliste erinevuste tundmist erinevates situatsioonülesannetes.

lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi alusel intervjuu / dialoog (enese / sõbra / eakaaslase tutvustus) video/filmi vaatamine mõistekaardi koostamine, õppekäik, rühmatöö, paaristöö, iseseisev töö, viktoriin/mälumäng

Ühe inglise keelt kõneleva maa või Eesti tutvustus inglise keeles (poster, esitlus, video jne) 5

1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti. 3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega. 4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel.

KESKKOND JA TEHNOLOOGIA: Mina ja keskkond Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas

Nimetab keskkonna alaseid probleeme ja mõistab lihtsamaid teemakohaseid tekste. Leiab internetist teemakohast materjali ning hindab teabe allikaid. Nimetab tervisliku eluviisi põhitõdesid ning kirjeldab enda eluviisi. Nimetab terviseprobleeme ning kasutab arsti poole pöördumiseks vajalikke väljendeid. Hindab oma võõrkeeleoskuse taset ja nimetab erinevaid teabeallikaid ning internetikeskkondi, sh suhtlemiseks ja keeleõppeks ning oskab neid vajadusel kasutada.Nimetab Eestis ja maailmas olulisemaid leiutisi ning tehnoloogilisi uuendusi.

Nimetab keskkonna alaseid probleeme ja vastavaid lahendusi. Mõistab teemakohast teksti ning analüüsib /teeb sellest kokkuvõtteid ning avaldab enda mõtteid selle kohta. Teab, nimetab ja oskab kasutada interneti- ja muid teabeallikaid ning hindab nende usaldusväärsust ja kasutab neid infootsingul.Kirjeldab tervislikku eluviisi ning analüüsib enda oma. Nimetab terviseprobleeme ning kasutab vajalikke väljendeid arsti poole pöördumisel, pakub võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks.Analüüsib oma võõrkeeleoskuse taset ja kasutab erinevaid virtuaalkeskkondi, sh keeleõppeks vajalikke. Võrdleb erinevaid suhtluskeskkondi, nimetab nende võimalusi ja ohte.Nimetab ja kirjeldab erinevaid leiutisi ja tehnoloogilisi uuendusi Eestis ja maailmas ning selgitab nende olulisust. Kirjeldab põhjalikumalt vähemalt ühte olulist leiutist/tehnoloogilist uuendust.

Mõistab erinevaid keskkonna alaseid tekste, analüüsib neidning avaldab oma seisukohti ja arutleb. Kirjeldabkeskkonnaprobleeme ning pakub neile lahendusi. Kirjeldabkeskkonnasäästlikku eluviisi ning analüüsib enda eluviisikeskkonnasäästlikkuse seisukohast. Hindab teabeallikateusaldusväärsust ning oskab neid kasutada. Kirjeldabtervislikku elusviisi ning analüüsib enda oma, pakuberinevaid võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks.Kirjeldab erinevaid terviseprobleeme ning kasutab vajalikkeväljendeid arsti poole pöördumiseks. Analüüsib ja hindaboma võõrkeeleoskuse taset ning kasutab virtuaalseidkeeleõppevõimalusi. Võrdleb erinevaid suhtluskeskkondi javeebiõppe võimalusi ning analüüsib nende võimalusi jaohte.Kirjeldab leiutisi ja tehnoloogilisi uuendusi Eestis jamaailmas ning analüüsib nende olulisust ja mõjuühiskonnale. Tutvustab võõrkeeles põhjalikult vähemalt ühteleiutist/tehnoloogilist uuendust.

lugemis- ja kuulamisülesannete täitmine, video/filmi vaatamine, mõistekaardi koostamine, rühmatöö, Paaristöö, individuaalne töö webquest/infootsing, esitluse koostamine

Ühe keskkonnaprobleemi tutvustus (referaat, esitlus jne) 5

Õppevorm: Statsionaarne koolipõhineMooduli nr.

hindamiskriteeriumid


I ÕPPEAASTA


Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana

2


II ÕPPEAASTA

2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga. 3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega. 5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid

HARIDUS JA TÖÖ: Mina õppijana Mina tööturul

Analüüsib enda tugevusi ja nõrkusi SWOT abil, kirjeldab oma võimeid ja iseloomuomadusi ja seostab need valitud erialaga. Tunneb ja nimetab oma erialal edasiõppimisvõimalusi nii Eestis kui välismaal. Kirjeldab enda tegevusi praktikandina võõrkeelses töökeskkonnas/praktikakohas. Mõistab võõrkeelsete tööpakkumiste sisu ja leiab vastavaid tööpakkumisi erinevatest keskkondadest. Täidab CV ja kaaskirja vormi, leides etteantud infost vajaliku ja kasutades seda korrektses kontekstis. Osaleb võõrkeelses tööintervjuu rollimängus.

Analüüsib end õppijana ning toob näiteid elukestva õppe võimalustest ning arengu- ja edasiõppimisvõimalustest oma erialal. Kirjeldab ja analüüsib enda tegevusi praktikandina võõrkeelses töö- või praktikakeskkonnas. Leiab vastavatest keskkondadest võõrkeelseid tööpakkumisi ning mõistab nende sisu ja analüüsib ja võrdleb neid. Kirjeldab töövõimalusi sihtkeele riikides ja EL maades. Koostab võõrkeelsed tööle kandideerimise dokumendid ning osaleb tööintervjuu rollimängus.

Analüüsib end õppijana ning kirjeldab elukestva õppe võimalusi ning planeerib ja kavandab edasiõppimise võimalusi oma erialal. Selgitab ja analüüsib hetkeseisu tööturul. Analüüsib ennast praktikandina võõrkeelses töö- või praktikakeskkonnas. Leiab ja analüüsib võõrkeelseid tööpakkumisi ning koostab tööle kandideerimiseks vajalikud dokumendid. Osaleb tööintervjuu rollimängus.

Küsimustiku täitmine (multiintelligentsuse test) SWOT analüüs , erinevate strateegiatega tutvumine ning nende kasutamine õppimiseslugemisülesanded ja infootsing: töökuulutused ja tööturu võimalused Eestis ja inglise keelt kõnelevates riikides, CV ja kaaskirja kirjutamine inglise keeles, video vaatamine, rollimäng, kirjalik töö

Koostab Europassi CV ja kaaskirja inglise keeles 5

õppematerjalid: Õppekomplekt New English File (erinevatele tasemetele), komplekti veebilehekülg https://elt.oup.com/student/englishfile/?cc=ee&selLanguage=en, õpetaja ja õpilaste koostatud materjalid, internetimaterjalid

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine:Moodulit hinnatakse eristavalt ja mooduli keskmine hinne kujuneb sooritatud tööde kaalutud keskmise hindena Õppija mooduli hinne on positiivne, kui ta on esitanud nõutavad auditoorsed ja iseseisvad tööd vähemalt vastavalt lävendile ning õigeaegselt. Hindamise eelduseks on aktiivne klassitöö. Hindamisel arvestatakse õppija algset keeletaset ning keelelist arengut mooduli jooksul.

sh hindamismeetodid: Kirjalik struktureeritud töö, suuline struktureeritud töö, rollimäng/dialoog, lugemisülesanded, iseseisev töö/uurimus, esitlus, õppekäigu aruanne

https://elt.oup.com/student/englishfile/?cc=ee&selLanguage=en

Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetajad:MATEMAATIKA 5 K. Raidma

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö ja praktika Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5 Õppemeetodid

Auditoorne töö110

Iseseisev töö20

Maht tundides130

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust. 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest. 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi. 4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult.

1. REAALARVUD-arvutamine * Tehted ratsionaalarvudega, arvuhulgad (N, Z, Q, I, R) * Ümardamine * Arvu absoluutväärtus (mõiste ja geomeetriline tähendus) * Arvu aste, Tehted astmetega ja juurtega, arvu 10 astmed, Arvu standardkuju. * Hulgad, tehted hulkadega, graafiline kujutamine * Elulise sisuga tekstülesanded raha igapäevane kasutamine, vahemaad jne)

Kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks.Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info. Teostab tehted.

Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või taskuarvutil. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab iseseisvalt elulise sisuga tekstülesandeid.

Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või taskuarvutil. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid, vormistab korrektse lahenduse ja annab tõepärase vastuse.

Õpimapp teemade konspektidega ja kõigi lahendatud näiteülesannetega. Kodune kontrolltöö. Peast arvutamine, mõistekaart, absoluutväärtuse selgitamine termomeetri skaalaga, laenuga jne.

16 4 Õpimapp teemade ja konspektidega, kodune kontrolltöö

20

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust. 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest. 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi. 5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel.

2. Mõõtühikud: * Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine. * Elulise sisuga tekstülesanded.

Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente, promille. Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid.

Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti sisule

koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute teisendamist nõudvaid tekstülesandeid.

Ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega (SI- süsteemi) Ühikute teisendamine. Testid Näitlikustamine

4 Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.Vastavalt teemale ülesannete lahendamine

6

Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Statsionaarne koolipõhine

Matemaatika teadmisi kasutades elus edukalt hakkama saaada.

Õpiväljundid: Hindamiskriteeriumid:

sihtrühm:

Õppevorm:


I ÕPPEAASTA

Mooduli nr.3

Nõuded mooduli alustamiseks:

Mooduli eesmärk:

puuduvad

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust. 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi. 4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult.

3. Avaldised. Võrrandid. Võrratused. * Ratsionaalavaldiste lihtsustamine * Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine. * Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan). * Lineaarvõrrand. ruutvõrrand. kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem. * Arvtelje erinevad piirkonnad. * Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ning lahendamine. * Lineaarvõrratuste süsteem * Elulise sisuga ülesanded

Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust. Sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused. Kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid.

Lahendab võrrandeid kasutades lihtsustamise valemeid. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme Saab aru tekstist. Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid, vormistab korrektse lahenduskäigu. Sõnastab vastuse.

Lahendab võrrandeid kasutades lihtsustamise valemeid. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid, vormistab selgitustega korrektse lahenduskäigu.

Abivalemite treenimine Praktiline töö mõõtkava kasutamisele Plaani koostamine Reisimarsruut Kulude arvestus Skeemide koostamine Graafikutelt info leidmine

10 Plaani koostamine, Reisimarsruudi välja töötamine

14

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust. 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi. 4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult.

4. Protsendid: * Osa ja tervik, protsent, promill. * Elulise sisuga tekstülesanded.

Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente, promille. Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta.

Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid (näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded suuruse muutumise ülesanded). Vormistab korreltselt lahenduskäigu.

Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt kolme tehtega elulisi ülesandeid. Vormistab korrektselt lahenduskäigu. Vajadusel põhjendab saadud tulemusi. Valib erinevate võimaluste vahel ökonoomsema lahenduskäigu.

Üksteise õpetamine Teadmised enda kohta Lahuseülesanded Testid Andmete lugemine graafikult, diagrammidelt

8 Teemakohaste ülesannete lahendamine

10

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust. 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest. 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi. 4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult. 5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel.

5. Majandusmatemaatika elemendid * Raha ja valuuta. * Liht- ja liitintress. Laen ja hoiustamine, laenu tagasimaksegraafik. * Palk ja kehtivad maksud töövõtjale ja tööandjale. * Käibemaks, hind käibemaksuga ja ilma. Hinnamuutused (soodushind, hinnatõus jt.) * Diagrammide lugemine.

Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid, arvutab protsente, promille. Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste kohta..Arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning teisendab enamkasutatavaid valuutasid

Lisaks hinde "3" hindamiskriteeriumitele: Loeb tekstist, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme.

Lisaks hinnete "3" ja "4" hindamiskriteeriumitele: Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid ülesannete lahendamisel. Osdkab probleemülesandeid lahendada ja neid ise püstitada. Julgeb avalikult esineda ja oma seisukohta kaitsta.

Uurimus laenudest Valuutakursid Laenukalkulaatori kasutamine Mõttekaart hinna komponentide kohta Valemi tuletamine bruto-, netopalga jaoks. Graafikutelt info leidmine. Tuludeklaratsiooni täitmine Probleemülesanded igapäevaelust. Pere eelarve

12 Uurimus laenudest. Pere eelarve koostamine.

16

50 66II ÕPPEAASTA


6.Tõenäosusteooria ja statistika. * Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh. tõenäosus loteriis ja hasartmängudes). * Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonrida, sagedustabel, suhteline sagedus, diagrammid, keskväärtus, kaalutud keskmine, mood, mediaan, maksimaalne ning minimaalne element, standardhälve. * Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.

Oskab lahendada näidis-ülesandeid ja esitab statistika uurimustöö. Selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide, hasartmängude ja laenudega seotud riske. Teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosuse elemente.

Oskab lahendada näidetele baseeruvaid ülesandeid. Esitab oma iseseisva uurimustöö klassis, on kirjutanud essee loteriide ja hasartmängudega seotud riskidest.

Oskab lahendada teooriale baseeruvaid ülesandeid, mis nõuavad loogilist mõtlemist ja järeldusoskust. Esitleb oma uurimustöö. Esitleb oma essee "Loteriide ja hasartmängudega seotud riskidest". Võtab aktiivselt osa aruteludest.

Uurimustöö, andmetöötlus excelis, väitlus hasartmängu pooldajate ja vastaste vahel, essee oletatava võidu kasutamise kohta, graafikutelt ja diagrammidelt info lugemine.

8 Uurimustöö, essee

12

1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust. 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest. 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ja oskusi. 4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult.

7. Jooned tasandil: * Punkti asukoha määramine tasandil * Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, pikkus, nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine. * sirge, parabooli ja ringjoone võrrand * Sirge joonestamine võrrandi järgi.

Kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi. Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust koordinaatide abil. Joonestab võrrandi järgi sirge. Tunneb antud võrrandi järgi ära joone kuju (sirge, parabool, ringjoon).

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori ja lõigu pikkust koordinaatide abil. Liidab vektoreid geomeetriliselt.Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandeid ning teisendab need üldvõrrandikas. Tunneb antud võrrandi järgi ära joone kuju (sirge, parabool, ringjoon).

Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja lõpp-punkti koordinaate. Arvutab vektori ja lõigu pikkust koordinaatide abil. Liidab vektoreid geomeetriliselt.Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandeid ning teisendab need üldvõrrandikas. Tunneb antud võrrandi järgi ära joone kuju (sirge, parabool, ringjoon).

Skeem, joonis; GeoGebra kasutamine, praktiline töö (jooned igapäevaelus - foto ja sellelt joonte leidmine) Elulised näited parabooli tekkimisest (palli-, odavise, kaugus-, kõrgushüpe).

6 Eluliste näidete otsimine ja nende põhjal ülesande vormistamine

8


8. Trigonomeetria. * Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga lahendamine. * Elulise sisuga tekstülesanded.

Valib ja kasutab ülesannete lahendamisel sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi sümboleid. Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.

Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.

Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata) elulisi ülesandeid rakendades trigonomeetriateadmisi ja esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja leiab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu.

Rühmatöö. GeoGebra, tegelik nurkade mõõtmine, maa-ala plaani koostamine.

8 Maa-ala plaani koostamine.

10


9. Planimeetria * Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite, (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb, trapets, korrapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud, pindalad. * Elulise sisuga tekstülesanded.

Teeb tasapinnaliste kujundite joonised, teab nende nimetusi ja lahendab antud andmetega kujundi pindala ja ümbermõõdu. Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust.

Teeb tasapinnaliste kujundite joonised, teab nende nimetusi ja lahendab antud andmetega kujundi pindala ja ümbermõõdu. Oskab teisendada ühikuid, vormistab korrektse lahenduskäigu.

Teeb tasapinnaliste kujundite joonised, teab nende nimetusi ja lahendab antud andmetega kujundi pindala ja ümbermõõdu. Lahendab loovalt elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab korrektse lahenduse ning tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.

Liitkujundid (pindala ja ümbermõõdu arvutamine). * Valemileht (igaüks ise koostab) * Tegelik objekti mõõtmete leidmine, arvutamine *Remondi eelarve

10 Tegelik objekti mõõtmete leidmine, remondi eelarve koostamine

14


10. Stereomeetria * Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid, pindala, ruumala. * Elulise sisuga ülesanded,

Kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks. Õpilane oskab näidisülesannete abil lahendada elulisi ülesandeid valemite lehe abil. Teeb joonise, vajadusel teisendab ühikud, annab vastuse, lähtuvalt igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö. Teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust.

Õppija lahendab näidisülesannete abil elulisi stereomeetria ülesandeid, teeb joonise, vajadusel teisendab ühikud, esitab vastuse lähtuvalt igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö, vastab esitatud küsimustele kasutades abimaterjale.

Õppija lahendab elulisi ülesandeid, esitab põhjaliku korrektse lahenduskäigu, teeb joonise, vajadusel teisendab mõõtühikud, annab vastuse lähtuvalt igapäevaelust. Suudab hinnata vastuse tõepärasust. Esitab iseseisva töö, vastab kõigile esitatud küsimustele.

Ajurünnak või test (teooria tundmine), GeoGebra, praktiline töö (kehade voltimine), iseseisev töö (fotod ja nendel kehade ära tundmine). Kujundite joonestamine, makkettide valmistamine.

18 Enda ümbrusest ruumiliste kehade leidmine, pildistamine, pindala, ruumala arvutamine. Maketi valmistamine.

20

kokkuvõtva hinde kujunemine:Moodulit hinnatakse eristavalt ja õpilane peab sooritama kõik hinnatavad tööd vähemalt lävendi tasemeliga teema lõpeb hindega, mis kujuneb sõltuvalt teemast vastavate hindamisülesannete aritmeetilise keskmisena mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb üksikute teemade aritmeetilise keskmisena

Õppematerjalid: T.Leego, L.Vedler, S.Vedler Matemaatika õpik kutseõppeasutustele Tartu 2002; Leili ja Signe Vedler Matemaatika töövihik kutseõppeasutustele I osa; Tiia Leego Matemaatika töövihik kutseõppeasutustele II osa; Aksel Telgmaa Rahandusküsimusi koolimatemaatikas Avita 1997; Jüri Afanasjev Majandusmatemaatika elemendid Avita 2001

Iseseisev töö:Teemakohaste ülesannete lahendamine, maketi valmistamine, eluliste ülesannete lahendamine, kõik tööd on koostatud vastavalt tööjuhendile ja vastavad hindamiskriteeriumitele

Hindamis meetodid: struktureeritud ülesannete lahendamine, probleemi lahendamine, analüüs, uurimus

Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetaja(d):LOODUSAINED 6 Kersti Küttim, Ella Tšernobai,

MIKROMAAILM JA AINEEHITUS hinne 3 hinne 4 hinne 5Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelidKeemilised elemendid MaalKeemiline side

Anorgaanilised aineklassid

Metallid

Mittemetallid

Organilised aineklassid

Süsivesinikud

Alkoholid

Karbonüülühendid ja karboksülhappedUNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE

Maa kui süsteem

Maa sfäärid. Kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid.

Kirjeldab ja iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud süsteeme.

Kirjeldab ja iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud süsteeme. Seostab sfääre kui süsteeme.

loeng, küsimustele vastamine

2 2

Litosfäär. Litosfääri koostis. Laamtektoonika

Kirjeldab termineid "litosfäär" ja "laamtektoonika", selgitab tekkepõhjuste abil nende kujunemist.

Kirjeldab termineid "litosfäär" ja "laamtektoonika", selgitab ? tekkepõhjuste abil nende kujunemist, selgitab maavärinate tekkepõhjusi ja

Kirjeldab termineid "litosfäär" ja "laamtektoonika", selgitab ? tekkepõhjuste abil nende kujunemist, selgitab maavärinate tekkepõhjusi ja

4 4

Organismide koostis.

Organismide üldine keemiline koostis

Enamlevinud keemilised elemendid organismidesPeamised anorgaanilised orgaanilised ained organismis Organismide paljunemine ja areng

Elu olemus Maa evolutsiooniline areng, elus- ja eluta looduse tunnused

Elu tunnusedEluslooduse põhilised organiseerituse tasemed

Evolutsiooniteooria

Evolutsiooniteooria väljakujunemine

Evolutsiooniteooria põhiseisukohad

Fosiilidel põhinevad tõendid evolutsiooni kohta

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna ainetega: bioloogia, geograafia, keemia, füüsika

Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

Õppevorm: Statsionaarne koolipõhineMooduli nr

4Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad


Sihtgrupp:

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö ja praktika

Õppemeetodid Auditoorne töö132

Iseseisev töö24

Maht tundides156

Hindamiskriteeriumid

81.Mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel.

Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel. Kirjeldab funktsionalseid rühmi struktuurides.

Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel. Kirjeldab ja eristab orgaaniliste ainete eripära võrreldes anorgaaniliste ainetega.

Kasutab ülesandeid lahendades väga hästi keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel. Kirjutab ja analüüsib reaktsioonivõrrandeid keemiliste omaduste kohta.

loeng, töö õpikuga, ülesannete lahendamine, praktilised tööd, rühmatööd

8

Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut. Selgitab aine- ja energiavahetuse printsiipe.

Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut. Nimetab ja selgitab organismis enamesinevate keemiliste elementide funktsioone, toob näiteid vee ülesandest organismis. Selgitab aine- ja energiavahetuse printsiipe.

Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut. Kirjeldab organismis esinevaid keemilisi elemente, orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid ja teab nende ülesandeid ja tähtsust. kirjeldab. Selgitab aine- ja energiavahetuse printsiipe. Kirjeldab ja toob näiteid organismide paljunemise tunnustest ja arengust

loeng, töö õpikuga, ülesannete lahendmine

4

Kirjeldab Maa ja Päikesesüsteemi tekkimist

Kirjeldab Maa ja Päikesesüsteemi tekkimist, kirjeldab Maa siseehitust

Kirjeldab Maa ja Päikesesüsteemi tekkimist, kirjeldab Maa siseehitust. Iseloomustab

4

4

Kirjeldab elu tunnuseid ja põhilisi organiseerituse tasemeid. Kirjeldab evolutsiooniteooria seisukohti. Nimetab esimesi elusolendeid Maal. Selgitab evolutsiooni kulgu ja fossiilidel põhinevaid tõendeid. Kirjeldab elu algust maal.

Kirjeldab ja toob näiteid elu tunnuste ja põhiliste organiseerituse tasemete ning maa evolutsioonilise arengu kohta. Selgitab näidete abil evolutsiooni kulgu ning elu teket maal ja seostab protsesse looduses nähtavaga. Nimetab esimesi elusorganisme

Kirjeldab ja analüüsib elu omadusi ja elu tekke hüpoteese. Kirjeldab elu esmast arengut Maal, ainuraksetest hulkrakseteni. Selgitab näidete abil evolutsiooni kulgu ja seostab protsesse looduses nähtavaga. Toob näiteid fosiilidest ja esimestest elusorganismidest.

loeng, töö õpikuga, töölehed

14 14

Töö teabeallikatega andmete kogumiseks 4

Elu algus Maal

Eeldused elu tekkeks

Esimesed elusolendid Maal

Ainuraksest hulkrakseks organismiksAstronoomia on kosmoloogia osa. Ajalooline ülevaade. Astronoomia ainePäikesesüsteem

Asteroidid. Komeedid. Meteoorkehad, meteoorid, meteoriididTähed. Galaktikad

Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majandusesNanotehnoloogia ja kaasaegne materjaliteadusAlused igapäevaelus

Happed igapäevaelus

Soolad igapäevaelus

Organismi kahjustavad ained

Pedosfäär.Murenemine.Muld kui ressurss.Muldade kaitse

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - pedosfäär, murenemine, muld, mullaprotsess jne

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - pedosfäär, murenemine, muld, mullaprotsess jne. Iseloomustab keemilist ja füüsilist murenemist, nimetab mullaerosiooni põhjustavaid tegureid.

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - pedosfäär, murenemine, muld, mullaprotsess jne. Iseloomustab keemilist ja füüsilist murenemist, nimetab mullaerosiooni põhjustavaid tegureid. Selgitab murenemine ja mullaprotsesside vahelisi seoseid

3 3

Atmosfäär. Atmosfääri koostis.Tsüklonid ja antitsüklonid.Tormid.Hüdrosfäär. Veeringe Maal. Sisseveed. Kliima mõju äravoolule. Vee liikumine maailmameres. Ookeanide reostamine ja kaitse.

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - hüdrosfäär, sademed, liustik,vee liikumine,maailmameri

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - hüdrosfäär, sademed, liustik,vee liikumine,maailmameri.Kirjeldab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - hüdrosfäär, sademed, liustik,vee liikumine,maailmameri. kirjeldab veejaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid. selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises

Küsimuste koostamine ja nendele vastamine.

2 2

Maa süstemide vahelised seosed. Kirjeldab ainete ringkäiku ja maastikke. Võrdleb erinevate piirkondade kliimat, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid, kirjeldab inimtegevust ja Maa süsteemide vastasmõju.

Kirjeldab ainete ringkäiku ja maastikke, nimetab erinevaid aineringeid ja maastikutüüpe.Võrdleb erinevate piirkondade kliimat, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid, kirjeldab inimtegevust ja Maa süsteemide vastasmõju.

Kirjeldab ainete ringkäiku ja maastikke, nimetab erinevaid aineringeid ja maastikutüüpe. Võrdleb ja analüüsib erinevate piirkondade kliimat, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid, kirjeldab inimtegevust ja Maa süsteemide vastasmõju.

Loengu põhjal kliima kujunemisest mõistekaardi tegemine.

2 1 3

Keskkond mõjutab organismi 2. Kirjeldab biootiliste ja abiootiliste tegurite toimet, organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe.

Organismide suhted ja seosed keskkonnagaEluta keskkonna teguridOrganismid ja elukeskkond

Liikidevahelised suhtedSümbioos ja kommensialismOrganismidevaheline konkurentsKisklus, herbivooria, omnivooriaAineringed ökosüsteemidesSüsinikuringe

2. Mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide lahendamisel.

Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi. Kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. Arvutab õigesti, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi . Kirjeldab ja mõistab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. Arvutab õigesti, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi. Kirjeldab ja mõistab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimesele ja keskkonnale. Rakendab keemiateadusi igapäevaelus. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. Arvutab õigesti, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

loeng, töö õpikuga, ülesannete lahendamine, praktilised tööd, töölehed, interneneti kasutamine

6

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - atmosfäär, aurumine, õhutsirkulatsioon

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - atmosfäär, aurumine, õhutsirkulatsioon,

Kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe

6

Kaevandamise mõju keskkonnale Iseloomustab muutuseid keskkonnas ja keskkonnaseiret video vaatamine ja analüüs

1 1

Selgitab Päikesesüsteemi tekke mudelit ja selle kaasaegset olemust.Nimetab Päikesesüsteemi astronoomilisi objekte.

Selgitab Päikesesüsteemi tekke mudelit ja selle kaasaegset olemust, kirjeldab Päikesesüsteemi.

Selgitab Päikesesüsteemi tekke mudelit ja selle kaasaegset olemust ja kirjeldab Päikesesüsteemi ja selle objekte (planeedid, kaaslased, meteoriidid, asteroidid, komeedid, kosmiline tolm). Omab kujutlust tähtedest ja galaktikatest.

Loeng, rühmatööd ja vestlused.Töölehtede täitmine. Videote vaatamine.Hindeline test ning kokkuvõtte koostamine.

10 2 12

1 3

2 10

Nimetab ja toob näiteid abiootiliste tegurite ja liikidevaheliste suhete kohta ning kirjeldab looduses toimuvaid erinevaid aineringe.

Nimetab ja toob näiteid abiootiliste tegurite ja liikidevaheliste suhete kohta ning kirjeldab looduses toimuvaid erinevaid aineringe. Seletab keskkonna mõju organismidele ja toob näiteid elust. Seletab ja oskab luua näiteid süsinikuringe, lämmastikuringe ja fosforiringe kohta.

diskusioon, loeng, interneti kasutamine Koostab referaadi liikidevalistest suhetest

8

Selgitab teemakohaliseid mõisteid - atmosfäär, aurumine, õhutsirkulatsioon,

loeng, küsimustele vastumine

2

LämmastikuringeFosforringeInimese arengu mõju muutuvas kliimas

Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tervisele

Suguliitelised pärilikud haigused

Geenide osalemine haiguste tekkes

Stress ja haiguste vastuvõtlikusKEHAD JA NENDE MÕÕTMED

Mõõtühikud

Mehaanika

Dünaamika. Jõud looduses

Mehaaniline töö ja võimsus. Mehaaniline energia

Võnkumine. LainedMIKROMAAILMA EHITUS

Soojusõpetus

Elektromagnetism

Valgus

Aine ja aatomite struktuur

KESKKOND JA KESKKONNAKAITSEMajanduskeskkond

Globaliseerumine ja keskkonnaprobleemid

Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Aine- ja energiavahetusRaku metabolism ja organismi üldine ainevahetusViirused, bakterid

Viirusosakeste ehitus ja paljunemine

Vaktsineerimine

Levinumad viirushaigused inimesele

Bakterite levik ja paljunemine

Bakterite levik, bakterhaiguste ravi4.leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel

Tehnoloogiline ehk tehiskeskkond Кasutab erinevaid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel. Analüüsib erinevate infoallikate usaldusväärsust. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. Arvutab õigesti, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

Кasutab ja rakendab erinevaid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel. Analüüsib ja teeb kokkuvõtte erinevate infoallikate usaldusväärsusest. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. Arvutab õigesti, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

Кasutab, rakendab ja struktureerib erinevaid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel. Analüüsib ja teeb kokkuvõtte erinevate infoallikate usaldusväärsusest, kasutab sihipäraselt. Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid. Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme. Arvutab õigesti, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt.

loeng, töö õpikuga, ülesannete lahendamine, praktilised tööd, interneti kasutamine, rühmatööd

4 4

3.Mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele. Saab aru ümbritseva keskkonna mõjust inimese tervisele

Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi. Nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme

Iseloomustab ja identifitseerib inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi. Nimetab ja täpsustab majandustegevusega kaasnevaid

Iseloomustab, identifitseerib ja hindab inimese keemilist koostist, mõistab ja formuleerib pärandumise seaduspärasusi Nimetab täpsustab ja

töö õpikuga, arutelu, diskussion, interneneti kasutamine

8

Selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi. Teeb vahet viirustel ja bakteritel. Selgitab vaktsineerimise tähtsust ja oskab nimetada viirushaigusi. Teab bakterite paljunemist ja levikut ning bakterhaiguste ravi.

Oskab nimetada nakkushaigusi ja nende vältimise võimalusi. Teeb vahet bakteriaalsetel ja viirushaigustel. Kirjeldab vaktsineerimise olemust ja tähtsust. Kirjeldab bakterite levikut ja bakterhaiguste ravi.

Selgitab liikumist ja dünaamika kirjeldavaid põhisuurusi ja nende vahelisi seoseid.Teab kordseid ja põhilisi tuletatud mõõtühikuid. Kirjeldab mehaanika nähtusi, kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid.

Kirjeldab liikumist ja dünaamika kirjeldavaid põhisuurusi ja nendevahelisi seoseid.Teab kordseid ja põhilisi tuletatud mõõtühikuid.Lahendab lihtsamaid kinemaatika ja dünaamika ülesandeid. Kirjeldab mehaanika nähtusi, kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid.

Kirjeldab liikumist ja dünaamikat kirjeldavaid põhisuurusi ja nendevahelisi seoseid.Teab kordseid ja põhilisi tuletatud mõõtühikuid. Oskab graafikut koostada ja lugeda. Lahendab kinemaatika ja dünaamika ülesandeid. Kirjeldab mehaanika nähtusi, kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid.

Loeng, rühmatööd ja vestlused.Töölehtede täitmine.Virtuaalse mudelite kasutamine. Ülesannete lahendamine. Hindeline test ning kokkuvõtte koostamine.

12

Kirjeldab inimese arengut muutuvas kliimas. Kirjeldab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tervisele. Nimetab pärilikke haigusi ja kirjeldab haiguste tekke põhjusi. Kirjeldab stressi ja haiguste vastvõtlikust

Kirjeldab ja toob näiteid inimese arengu kohta muutuvas kliimas. Kirjeldab ja toob näiteid kuidas keskkonnategurid mõjutavad inimese tervist. Seletab pärilike haiguste edasikandumist ja geenide osalemist haiguste tekkes. Kirjeldab ning toob näiteid stressi ja haiguste vastvõtlikust

Analüüsib inimese arengut muutuvas kliimas. Analüüsib pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tervisele.Kirjeldab suguliitelisi pärilikke haigusi ja nende edasikandumist. Kirjeldab geenide tähtsust haiguste tekkes. Analüüsib haiguste vastuvõttlikust stressist tingituna.

loeng, töö õpikuga, töölehed, arutelu

8 4 12

4 20

Selgitab ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja selles sisalduvaid suurusi ja nendevahelisi seoseid.Teab planetaarset aatomimudelit.Selgitab elektrostaatika nähtusi ja nende mõju keskkonnale. Teab elementaarosakesi.

Teab ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja selles sisalduvaid suurusi ja nendevahelisi seoseid; kirjeldab planetaarset aatomimudelit; teab elementaarosakesi; kirjeldab elektrostaatika nähtusi ja nende mõju keskkonnale;lahendab geomeetrilise optika lihtsamaid ülesandeid;tunneb geomeetrilise optika põhiseadusi;

Teab ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja selles sisalduvaid suurusi ja nendevahelisi seoseid; kirjeldab planetaarset aatomimudelit; teab elementaarosakesi; kirjeldab elektrostaatika nähtusi ja nende mõju keskkonnale;lahendab geomeetrilise optika lihtsamaid ülesandeid;tunneb geomeetrilise optika

Loeng, rühmatööd ja vestlused.Töölehtede täitmine. Virtuaalmudelite kasutamine.Videote vaatamine.Hindeline test ning kokkuvõtte koostamine.

18 6 28

8

Oskab organisme jaotada autotroofideks ja heterotroofideks. Teab organismide aine- ja energiavahetuse põhijooni. Teab metabolismi põhijooni.

Oskab organisme jaotada autotroofideks ja heterotroofideks. Teab organismide aine- ja energiavahetuse põhijooni. Teab metabolismi põhijooni.Seletab autotroofide ja heterotroofide erinevust toob näiteid

Oskab organisme jaotada autotroofideks ja heterotroofideks. Teab organismide aine- ja energiavahetuse põhijooni. Teab metabolismi põhijooni.Seletab näidete põhja organismide aine ja


2 2

Hindamine eristavsh hindamismeetodid esitlus, praktiline töö, arutelu, struktureeritud kirjalik töö, projektitöö

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemineMoodulit hinnatakse eristavalt ja õpilane peab esitama kõik iseseisvad tööd ja sooritama ettenähtud hinnatavad tööd vähemalt lävendi tasemel, hinne kujuneb esitatud tööde kaalutud keskmisenaõpimapp on vormistatu ja koostatud vastavalt esitatud nõuetele ja sisaldab süstematiseeritud õpimaterjalie ja kõiki hinnatavaid ülesandeid

Analüüsib nakkushaiguste vältimise võimalusi. Toob näiteid enamlevinud viirushaigustest ja vaktsineerimisest. Analüüsib bakterite levikut ja paljunemist, toob näiteid elust. Kirjeldab bakterhaiguste ravi meetodeid.

loeng, töö õpikuga, töölehed, arutelu, interneti kasutamine, Koostab referaadi enamlevinud viirushaigustest ja nende ravist

2 4 6

iseseisev töö õpilane koostab essee etteantud teemal või kirjaliku eneseanalüüs loodusainete seoste kohta, töö vastab esitatud kriteeriumitele

Maateadus. Ülle Liiber. Eesti Loodusfoto.Tartu 2005 www.nasa.gov; www.ut.ee; www.ecolo.org/lovelock/; http/www.ess.co.at/waterware/watertect.html,Enn Pärgmäe Füüsika õpik kutsekoolidele; Teel füüsikastandardile, Mehaanika, metoodiline raamat, Koolibri, Tallinn 2000; Henn Voolaid, Füüsika töövihik kutseõppeasutusele, 1 ja 2 osad; Indrek Peil. Füüsika 10 klassile. Jaan Susi, Lootus Lubi, Füüsika 10 klass, 2 osa, Soojusõpetus;Ain Ainsaar, Füüsika õpik 12. kl.; Henn Voolaid, Füüsika töövihik kutseõppeasutusele, 2 osa; Gunnar Karu, Füüsika jaotvara, Elekter ja magnetism.www.fyysika.ee, www.kool.ee, www.physic.ut.ee. www.virtulab.netwww2.laps.ee www.yldfyysika.weebly.com; Avita 2013, ''Bioloogis gümnaasiumile 4''; Avita 2013, ''Bioloogis gümnaasiumile 3''; Eesti Loodusfoto 2006, ''Bioloogia gümnaasiumile II osa''; Eesti Loodusfoto 2003, ''Bioloogia leksikon''Эне Кюланурм "Учебник химии для профессиональных учебных заведений", Тарту 2006: В Паст, Л.Тамм, Ю.Тамм "Общая и неорганическая химия для Х класса", Коолибри, 1999. Антс Тулметс "Органическая химия для 11 класса" Коолибри, 1999.Лемби Тамм "Общая и неорганическая химия" учебник для гимназии, части 1 и 2, Авита, 2006.Лийна Каролин"Общая и неорганическая химия", рабочая тетрадь в 2-х частях, Авита, 2009.Лийна Каролин"Органическая химия", рабочая тетрадь, части 1 и 2. Eda Kõo "Keemia",töövihik kutseõppeasutustele, 2004.

õppematerjalid

Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetaja(d):

SOTSIAALAINED 7 Kersti Küttim, Ella Tšernobai, Irina Šinkarjova

I ÕPPEAASTAÕpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö hinne 3 hinne 4 hinne 5 Õppe-meetodid Auditoorne töö Iseseisev töö Maht tundides

36 8 441. Muinasaeg 1.1 Muinasaja periodiseerimine 1.2 Suhted naaberrahvastega 1.3 Muinasusund ja ristiusu levik 1.4 Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi algul 1.5 Muistne vabadusvõitlus

Nimetab muinasaja perioode ja teab eestlaste suhteid naaberrahvastega. Teab ristiusu levikut ja ühiskondlik-poliitilist ning majanduslikku olukorda Läänemeremaades 13. saj alguses. Nimetab olulisemaid fakte Muistse vabadusvõitluse kohta

Nimetab muinasaja perioode ja kirjeldab eestlaste suhteid naaberrahvastega. Seletab ristiusu levikut ja ühiskondlik-poliitilist ning majanduslikku olukorda Läänemeremaades 13. saj alguses. Nimetab olulisemaid fakte Muistse vabadusvõitluse kohtaIseloomustab muinasaja perioode ja kirjeldab eestlaste suhteid naaberrahvastega.

Nimetab ja kirjeldab muinasaja perioode ja teab eestlaste suhteid naaberrahvastega. Kirjeldab ristiusu levikut ja ühiskondlik-poliitilist ning majanduslikku olukorda Läänemeremaades 13. saj alguses. Kirjeldab olulisemaid fakte Muistse vabadusvõitluse kohta. Iseloomustab muinasaja perioode ja kirjeldab eestlaste suhteid naaberrahvastega.Iseloomustab ja analüüsib erinevaid muinasaja perioode, toob näiteid muinasusunditest, analüüsib ristiusu levikut.


4 4

2. Vana-Liivimaa2.1 Vana-Liivimaa riigid2.2 Jüriöö ülestõus2.3 Eesti rahvastik ja majandusolud 14.-16. Sajandil2.4 Katoliku kirik Eestis2.5 Liivi sõda

Nimetab Vana-Liivimaa riike. Selgitab Jüriöö ülestõusu põhjusi ja Eesti ravastikku ning majandusolusid 14.-16. saj. Selgitab katoliku kiriku tähtsust Eestis. Kirjeldab Liivi sõda ja nimetab daatumeid.

Kirjeldab Vana-Liivimaa riike. Annab ülevaate Jüriöö ülestõusu põhjustest ja tagajärgedest. Kirjeldab Eesti ravastikku ning majandusolusid 14.-16. saj. Kirjeldab Liivi sõda

Kirjeldab ja analüüsib Vana-Liivimaa riike. Annab ülevaate ja toob näiteid Jüriöö ülestõusu põhjustest ja tagajärgedest. Kirjeldab Eesti ravastikku ning majandusolusid 14.-16. saj. Kirjeldab Liivi sõda ja selle tagajärgi Eestile.

diskusioon, loeng, interneti kasutamine

4 4

3. Rootsi aeg3.1. Eesti Rootsi ajal3.2. Kirik ja vaimuelu3.3. Põhjasõda

Kirjeldab Eesti jaotumist. Toob välja negatiivesed ja positiivsed küljed Rootsi ajal. Kirjeldab kiriku ja vaimuelu Rootsi ajal. Nimetab Põhjasõja aastaid ja tähtsamaid lahinguid.

Selgitab Eesti jaotumist. Kirjeldab negatiivseid ja positiivseid külgi Rootsi ajal. Kirjeldab ja selgitab kiriku ja vaimuelu Rootsi ajal. Kirjeldab Põhjasõda

Analüüsib Eesti jaotumist. Kirjeldab ning toob näiteid negatiivsetest ja positiivsetest külgedest Rootsi ajal. Kirjeldab ja selgitab kiriku ja vaimuelu Rootsi ajal. Kirjeldab ja analüüsib Põhjasõda.

referaat Rootsi ajast

2 2 4

4. Vene aeg4.1. Eesti pärast Põhjasõda4.2. Balti erikord4.3. Pärisorjuse kaotamine4.4. Majanduslik areng4.5. Elu-olu ja kultuur

Kirjeldab Eesti olukorda pärast Põhjasõda ja Balti erikorda. Nimetab pärisorjuse kaotamise aasta Eestimaal ja Liivimaal. Selgitab edasist majandusliku arengut.

Kirjeldab ja toob näiteid Eesti olukorrast pärast Põhjasõda ja Balti erikorda. Nimetab pärisorjuse kaotamise aasta Eestimaal ja Liivimaal. Selgitab näidete abil edasist majandusliku arengut.

Analüüsib ja toob näiteid Eesti olukorrast pärast Põhjasõda ja Balti erikorda. Nimetab pärisorjuse kaotamise aasta Eestimaal ja Liivimaal. Selgitab näidete abil edasist majandusliku arengut. Toob näiteid elu-olust ja kultuurist.

loeng, töö õpikuga, töölehed,essee talupoegade elust läbi sajandite 2 2 4

5. Rahvuslik liikumine5.1. Ärkamisaeg Eestis ja selle tähtsus5.2. Venestusaja reformid5.3. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. saj vahetusel5.4. Kultuuri kujunemine

Kirjeldab rahvuslikku liikumist ja ärkamisaega Eestis. Nimetab venestusaja reforme. Selgitab majandulikku ja poliitilist arengut 19. ja 20. saj. vahetusel.

Kirjeldab ja toob näiteid rahvuslikust liikumisest ja ärkamisajast Eestis. Nimetab venestusaja reforme. Selgitab majandulikku ja poliitilist arengut 19. ja 20. saj. vahetusel.

Analüüsib rahvuslikku liikumist ja ärkamisaega Eestis. Nimetab venestusaja reforme. Selgitab näidete abil majandulikku ja poliitilist arengut 19. ja 20. saj. vahetusel.


4 4

6. Maailm 20. saj 6.1. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul6.2. Euroopa suurriigid6.3. Elu-olu ja kultuur6.4. Eesti Venemaa koosseisus

Nimetab 20. saj Euroopa suurriike ja teab nende rahvusvahelisi suhteid, elu-olu ja kultuuri. Kirjeldab Eesti olukorda Venemaa koosseisus.

Nimetab ja toob näiteid 20. saj Euroopa suurriikidest ja teab nende rahvusvahelisi suhteid, elu-olu ja kultuuri. Kirjeldab Eesti olukorda Venemaa koosseisus, toob näiteid.

Analüüsib 20. saj Euroopa suurriike ja teab nende rahvusvahelisi suhteid, elu-olu ja kultuuri. Kirjeldab näidete abil Eesti olukorda Venemaa koosseisus, toob näiteid.

loeng, arutelu

4 4

7. Esimene maailmasõda7.1. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis7.2. Eesti iseseisvumine7.3. Vabadussõda

Kirjeldab esimest maailmasõda ja Eesti iseseisvumist ning vabadussõda.

Kirjeldab ja esitab fakte esimesest maailmasõjaa ja Eesti iseseisvumisest ning vabadussõjast.

Analüüsib ja esitab fakte esimesest maailmasõjaa ja Eesti iseseisvumisest ning vabadussõjast.

loeng, töö õpikuga, töölehed, arutelu

4 4

8. Maailm sõdadevahelisel ajajärgul8.1. Rahvusvahelised suhted 8.2. Majandus8.3. Elu-olu ja kultuur8.4. Eesti Vabariik

Kirjeldab rahvusvahelisi suhteid maailmasõdade vahelisel ajal

Kirjeldab ja toob näiteid rahvusvahelistest suhtetest maailmasõdade vahelisel ajal

Analüüsib rahvusvahelisi suhteid, majandust ning kultuuri kahe maailmasõja

vahel. Kirjeldab Eesti Vabariiki

loeng, töö õpikuga, töölehed, arutelu, interneti kasutamine 4 4


Õppevorm: Statsionaarne koolipõhineMooduli nr .

5

Hindamiskriteeriumid

1. omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist 2. omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja vastastikusest mõjust 3. mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi 4. hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu


Mooduli eesmärk:õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik.


9. Teine maailmasõda9.1. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul9.2. Eesti 1939-19409.3. Teise maailmasõja tagajärjed

Nimetab Teise maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi. Kirjeldab Eesti olukorda 1939-1940

Kirjeldab Teise maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi. Kirjeldab Eesti olukorda 1939-1940

Analüüsib Teise maailmasõja põhjuseid ja tagajärgi. Kirjeldab Eesti olukorda 1939-1940

dokumentaalfilm, arutelu

3 1 4

10. Maailm pärast Teist maailmasõda10.1. Külm sõda10.2. Eesti NSV10.3. Väliseestlus

Kirjeldab Eesti NSVd pärast Teist maailmasõda, külmasõda ja väliseestlust.

Kirjeldab Eesti NSVd pärast Teist maailmasõda. Toob näiteid väliseestlusest.

Analüüsib ENSV olukorda pärast Teist maailmasõda, toob näiteid väliseestlusest ja selle mõjust Eestile.

referaat ''metsavendlusest'' 2 2 4

11. Maailm 20. saj lõpul11.1. Kommunistliku süsteemi lagunemine11.2. Eesti taasiseseisvumine11.3. Elu-olu ja kultuur

Kirjeldab kommunistliku sütseemi lagunemist ning Eesti taasiseseisvumist

Kirjeldab ja toob näiteid kommunistliku sütseemi lagunemist ning Eesti elu-olust ja kultuurist pärast taasiseseisvumist

Analüüsib ja toob näiteid kommunistliku süsteemi lagunemise põhjustest ning eesti taasiseseisvumisest. Iseloomustab selle aja sündmuseid.

dokumentaalfilmid, arutelud

3 2 4


Õppemeetodid Auditoorne töö Iseseisev töö Maht tundides

22 4 261. Inimene kui sotsiaalne olend1.1 Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng. 1.2. Inimese elukaar


3

2. Inimeste erinevused2.1. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused2.2. Erinemine kui väärtus2.3. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Eelarvamus2.4. „Mina'' pilt. Sotsiaalne küpsus, vastutustunne ja tahe

loeng, testid, arutelu

6

3. Intiimsuhted ja tunded3.1. Suhted teiste inimestega3.2. Armumine. Armastus

loeng, testid4

4. Abielu ja perekond4.1. Abielu ja perekond läbi ajaloo4.2. Abieluküpsus. Abikaasa valik4.3. Abielu ja perekonna seadusandlik külg4.4. Suhted ja rollid perekonnas4.5. Kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele4.6. Lapse õigused ja kohustused

diskussioon, loeng, interneti kasutamine

2 5

5. Tervis ja eluviisid5.1. Inimese tervist mõjutavad tegurid (eluviis, keskkond, pärilikkus)5.2. Inimese tervist mõjutatavate tegurite ennetamise võimalused

diskussioon, loeng, interneti kasutamine

2 4

Õpiväljundid Teemad, alateemad Õppemeetodid Auditoorne töö Iseseisev töö Maht tundides22 4 26

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) õppematerjal Eesti ajaloo õpikud gümnaasiumile Lauri Vahtre Eesti ajalugu. Hermann Kinder, Werner Hilgemann Maailma Ajalugu. Eesti Ajaloo E ÕPIK

hindekriteeriumid analüüs, intervjuu, projekt, esitlus, iseseisev töö

hindamiskriteeriumid arutelu, esitlus

mitteeristav


Arutleb inimese bioloogilise, psühholoogilise ja vaimse arengu üle etteantud näite aluselAnalüüsib juhendi alusel enda ja teiste isiksust ning kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi

kirjeldab erinevaid suhte ja tunde liike etteantud näite alusel

Seletab abielu ja perekonna rolli tähtsust tänapäeva ühiskonnas

Analüüsib inimese (enda, oma pere) ja eluviiside omavahelist seost ning on teadlik, kuidas ennetada eluviisidest tingitud probleeme. Koostab tegevuskava probleemide ennetamiseks

mitteeristav

Iseseisev töö õpilane valib läbitud teemade hulgast ühe endale sobiliku teema ja koostab referaadi/esitluse/tegevuskava antud teema kohta, töö on koostatud ja esitatud järgides kriteeriume.

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) õppematerjal Perekonnaõpetus gümnaasiumile, Riigi Teataja, terviseportaalid

1. Kehalise aktiivsuse mõju ja selle roll tervise ja elukvaliteedi hoidmisel ja parendamisel: 1.1 Vajalikud teadmised iseseisvaks spordiga tegelemiseks 1.2 Esmaabi ja kuidas vältida vigastusi1.3 Sport kui kultuuri osa, spordi ja kehakultuuri roll ühiskonnas 1.4 10 parimat tippsportlast Eestis/Maailmas1.5 10 spordi tippsündmust ja suurvõistlused Eestis/maailmas

Loeng, praktilised harjutused, aeroobsed tegevused

Iseseisev töö: "10 tippsportlast Eestis / Maailmas"; "10 spordi tippsündmust ja suurvõistlust Eestis/ maailmas"

10 2 12

2. Treeningu ülesehitamise erinevad viisid, põhimõtted ja ohutusnõuete järgimine: 2.1 Üldkehaline ettevalmistus2.2 Spordimängud 2.3 Aktiivsed mängud 2.4 Kergejõustik 2.5 Spetsiaalsed harjutused

Praktilised harjutused

12 2 14

hinne 3 hinne 4 hinne 5 Õppemeetodid Auditoorne töö Iseseisev töö Maht tundides22 4 26

3. Riigivõimu tasandid3.1. Seadusandlik võim3.2. Täidesaatev võim3.3. Kohtuvõim ja korrakaitse

Nimetab erinevaid riigivõimu tasandeid. Kirjeldab seadusandliku, täidesaatva, kohtuvõimu ja korrakaitse põhimõtteid.

Analüüsib ja toob näiteid erinevatest riigivõimu tasanditest

diskusioon, loeng, interneti kasutamine

2 4

4. Majandus ja heaolu4.1. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused4.2. Ühiskonna kihistus. Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll4.3. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Tööhõive 4.4. Globaliseeruv majandus

Nimetab majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õiguseid ning ühiskonna erinevaid kihte.

Kirjeldab majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õiguseid ning ühiskonna erinevaid kihte. Kirjeldab sotsiaalkindlustuse põhimõtteid

Analüüsib ja toob näiteid majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest õigustest ning ühiskonna erinevatest kihtidest. Kirjeldab sotsiaalkindlustuse põhimõtteid

loeng, töö õpikuga

3

5. Rahvusvahelised organisatsioonid ja koostöö5.1. Rahvusvaheline suhtlemine ja vahendid5.2. ÜRO5.3. NATO5.4. Euroopa Liit

Nimetab rahvusvahelisi organisatsioone Kirjeldab rahvusvahelisi organisatsioone Analüüsib ja toob näiteid rahvusvaheliste organisatsioonide tööst


2

6. Riigikaitse6.1.Eesti riigikaitse strateegia ja ülesehitus6.2.Kaitseliit- naiskodukaitse, noored kotkad, kodutütred6.3.Kaitsevägi- maavägi, merevägi, õhuvägi6.4. Sõda kui välispoliitika vahend

loeng, diskussioon, töölehed

2 3


Kirjeldab kehalist aktiivsust mõjutavaid tegevusi, vajalikkust elukvaliteedi tõstmisel. On teadlik kuidas vältida kehalisi vigastusi ja kuidas käituda vigastuse korral.

Valib vastavalt oma võimetele sobiliku spordiala ja osaleb vastavalt oma võimetele treeningutel, sooritab treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi. Selgitab vähemalt kahe sportmängu tehnikaid ja mängureegleid Kirjeldab, kuidas ohutult tervist kahjustamata iseseisvalt tegeleda spordi ja kehakultuuriga

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) õppematerjal http://sportima.eu/ ; http://liigume.ee/


hindamismeetodid kehaline tegevus, iseseisev töö

kokkuvõtva hinde kujundamine õpiväljundeid hinnatakse mitteeristavalt, teema loetakse arvestatuks, kui õpilane osaleb praktilistes harjutuste tegevuses, selleks sobivas rõivastuses , referaat on esitatud ja koostatud ettenähtud tingimustel

kokkuvõtva hinde kujunemine õpiväljundeid hinnatakse eristavalt, õpilane peab esitama vähemalt lävendi tasemel kõik hinnatavad tööd, hinne kujuneb esitatud tööde kaalutud keskmise hindena

4

Selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna. Orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid. Kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid. Nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi.


6

2. Ühiskonna valitsemine2.1. Võimude lahusus2.2. Õigusriik. Põhiseaduslik valitsemine2.3. Valimissüsteemid ja korraldus2.4. Parlamentaarne ja presidentaare

Nimetab ühiskonna valitsemise vorme ning võimuliike. Teab õigusriigi põhilisi tunnuseid.

Kirjeldab ühiskonna valitsemise vorme. Kirjeldab võimuse lahusust ja õigusriigi tunnuseid ning parlamentaarset ja persidentaarset valitsemist.

Analüüsib ja toob näiteid ühiskonna valitsemisest. Toob näiteid võimude lahususest ja õigusriigi kohta. Toob näiteid erinevatest valimissüsteemidest ja korraldustest. Kirjeldab parlamentaarset

loeng, arutelu

1. Ühiskonna kujunemine, struktuur ja korraldus1.1 Ühiskonnaliikmed 1.2. Riik. Riigivõim1.3. Poliitilised ideoloogiad1.4. Heaoluriik ja inimõigused

Nimetab ühiskonna kujunemise algtõdesid. Teab riigi ja riigivõimu tunnuseid. Nimetab poliitilisi ideoloogiaid.

Kirjeldab ühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust. Ühiskonna liikmed, riiki ja riigivõimu ning poliitilisi ideoloogiaid. Kirjeldab heaolriigii tunnuseid.

Analüüsib ja toob näiteid ühiskonna kujunemisest ja korraldusest. Toob näiteid ühiskonna liikmetest, analüüsib erinevaid riigi korraldusi. Toob näiteid kodanikuühiskonnast.


II ÕPPEAASTA

http://sportima.eu/ liigume.ee

hinne 3 hinne 4 hinne 5 Õppemeetodid Auditoorne töö Iseseisev töö Maht tundides22 4 26

1. Sissejuhatus inimgeograafiasse1.1. Geograafia jagunemine – inimgeograafia, loodusgeograafia 1.2. Peamised uurimismeetodid – kaugseire 1.3. Uurimisvaldkond inimese areng, inimühiskond 1.4. Teabeallikad

Köitev loeng

2 2

2. Rahvastik ja majandus2.1. Ühiskonna areng (agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond)3. Arengumaa ja arenenud riik3.1. Arengutaseme näitajad3.2. Inimarengutase

Nimetab ühiskonna arengu põhijooni, rühmitab riike arengutaseme näitajate alusel arenenud riikideks ja arengumaadeks

Kirjeldab ühiskonna arengu põhijooni, rühmitab ja selgitab riike arengutaseme näitajate alusel arenenud riikideks ja arengumaadeks.

Kirjeldab ja hindab ühiskonna arengu põhijooni, rühmitab ja võrdleb riike arengutaseme näitajate alusel arenenud riikideks ja arengumaadeks, toob näiteid.

iseseisev töö: uurimustöö etteantud teemal, dok fimi vaatamine, arutelu,test

4 2 6

4. Üleilmastumine4.1. Riikide arengutase ja selle mõõtmine4.2. Agraar-, tööstus- ja infoühiskonna rahvastik4.3. Maailmamajanduse areng

On teadlik üleilmastumise mõjust arengumaades ja arenenud riikides, nimetab ja sõnastab majandusliku ja kultuurilise arengu ajaloolisi põhjusi.Väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes.

On teadlik ja toob näiteid üleilmastumise mõjust arengumaades ja arenenud riikides, sõnastab ja selgitab majandusliku ja kultuurilise arengu ajaloolisi põhjusi.Eristab kultuurilist mitmekesisust, tunnustab teiste rahvaste kombeid, traditsioone ja religioone.

Hindab üleilmastumise mõju arengumaades ja arenenud riikides, võrdleb majandusliku ja kultuurilise arengu ajaloolisi põhjusi.Väärtustab ja toon näiteid kultuurilisest mitmekesisusest, austab teiste rahvaste kombeid, traditsioonide ja religioone ja suhestab ennast kultuuriruumis.

Loeng, arutelu, esse: erinevad kultuurid minu ümber

4 2 6

5. Rahvastik ja asustus5.1. Demograafia5.2. Rahvastiku paiknemine ja tihedus5.3. Sündimus, suremus, iive5.4. Rahvastiku struktuur5.5. Rände põhjused ja liigitamine5.6. Pagulasprobleemid maailmas5.6. Rahvastikupoliitika5.7 Asutuse areng5.8. Linnastumise maailmas5.9. Linnastumisega kaasnevad probleemid

Näitab kaardil ja nimetab maailma suuremad ja kõik Euroopa riigid ja pealinnad. Analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, on teadlik rahvastiku paiknemisest ja soolis-vanuselist struktuurist.

Näitab kaardil, loetleb ja iseloomustab lühidalt maailma suuremad ja kõik Euroopa riigid ja pealinnad. Analüüsib ja toob näiteid kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumisest, jutustab rahvastiku paiknemisest ja soolis-vanuselist struktuurist Euroopa riikides.

Näitab kaardil, nimetab ja iseloomustab maailma suuremad ja kõik Euroopa riigid ja pealinnad. Analüüsib, toob näiteid kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumisest, selgitab rahvastiku paiknemisest ja soolis-vanuselist struktuuri Euroopa riikides.

Loeng, arutelu, töölehtede täitmine

6 6

6. Majanduse struktuur6.1. Muutused majanduse struktuuris. Majandussektorid.6.2. Tootmist mõjutavad tegurid6.3. Kõrgtehnoloogiline tootmine6.4. Rahvusvaheline kaubandus6.5. Geograafiline tööjaotus6.6 Rahvusvahelised firmad

Kirjeldab teabeallikate abil Eesti riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse, loetleb tootmist mõjutavaid tegureid. On teadlik rahvusvahelise kaubanduse mõjust riikidele. Loetleb tuntuimaid Eestis tegutsevaid rahvusvahelisi firmasid.

Sõnastab teabeallikate abil Eesti riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse, kirjeldab tootmist mõjutavaid tegureid. Jutustab rahvusvahelise kaubanduse mõju riikidele. Nimetab tuntuimaid Eestis tegutsevaid rahvusvahelisi firmasid.

Hindab teabeallikate abil Eesti riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse, iseloomustab tootmist mõjutavaid tegureid. Hindab rahvusvahelise kaubanduse mõju riikidele. Teab peast tuntuimaid Eestis tegutsevaid rahvusvahelisi firmasid.

Test, küsimustik , arutlust,rühmatöö

6 6

Auditoorne töö Iseseisev töö Maht tundides

22 4 26

õpilane koostab vastavalt nõuetele uurimistöö etteantud teemal- filmi analüüs

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö mitteeristav1. omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist 2. omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja vastastikusest mõjust 3. mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi 4. hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu

Selgitab sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavahelisi seoseid.

Iseseisevtöö õpilane valida ühe teemadest ja esitab uurimustöö: 1. Rahvusvaheline konflikt lähiajaloost, 2. Eesti põhiseaduse kujunemislugu, 3. Eesti parteimaastik taasiseseisvunud Eestis, töö on koostatud ja vormistatud vastavalt esitatud nõuetele

hindamismeetodid uurimustöö, struktureeritud kirjaliktöö

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) õppematerjal meediaväljaanded; eesti.ee; K. Olenko, A. Toots ''Ühiskonnaõpetus''; H. Raudla ''Ühiskonnaõpets gümnaasiumile I osa''; H. Raudla, K. Kroon, T. Viik ''Ühiskonnaõpets gümnaasiumile II osa''

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) õppematerjal

1.Sulev Mäelsemees. Geograafia gümnaasiumile 1.osa. Maailma ühiskonnageograafia. Avita.Õpik ja töövihik. 2. Õppeaatlas 3. Koolibri, Tallinn, 20023. Intertnetallikad:www.ristsõna ee/meis; www.census.gov/ipc/www/idbnew.html; www.cia.gov/cia/publications/factbook; www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik4.Ella Tšernobai E-kurss. Ühiskonna geograafia: http/moodle.ivkhk.ee

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö mitteeristavÕppemeetodid

kokkuvõtva hinde kujunemine õpiväljundeid hinnatakse eristavalt, õpilane peab esitama vähemalt lävendi tasemel kõik hinnatavad tööd, hinne kujuneb esitatud tööde kaalutud keskmise hindena

hindamismeetodid uurimisülesanne,testid ja analüüs,töölehtede täitmine, individuaalne kirjalik töö, rühmatöö, video / filmi analüüs(uudised Maailmast või Eestist).

iseseisevtöö


1. Eesti riigikaitse 1. Rühti korrastav rivisamm koos pööretega (rivi, viirg, kolonn) 2.Rivivõtted paigal ja liikumisel kolonnis 3. Kompassi ja kaardi lugemine4. Keskkonnale ohutu tegutsemine looduses5. Relva käsitlemine

Loeng Arutelu Praktilised harjutusedIseseisevtöö

22 4 26

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine: Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel kõik hinnatavad ja iseseisvad tööd

hindamismeetodid praktilised tegevused, arutelu, esitlus

iseseisev töö õpilane koostab essee vastavalt esitatud nõuetele teemal: keskonnale ohutu viibimine looduses

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) õppematerjal www.kaitseministeerium.ee http://www.kaitseliit.ee/

Kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse, tuues näiteid. Demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning kustutab tulekolde ümbritsevale keskkonnale ohtu tekitamata. Arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel vaadates riigikaitse seisukohalt

kokkuvõtva hinde kujundamine õpiväljundeid hinnatakse mitteeristavalt jaetakse arvestatuks, kui õpilane osaleb praktilistes harjutuste tegevuses, esitab esse vastavalt koostamise nõuetele

http://www.kaitseministeerium.ee/

Sihtrühm:Õppevorm:

Mooduli nr. Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetaja(d):6 KUNSTIAINED 1,5 O. Liventseva E. Tšernobai


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö õppemeetodhindamismeetod

auditoorne töö28

iseseisev töö11

maht tundides39

1) eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid 1. Kunstiliigid, nende teke ja areng sajandite jooksul 1.1 arhitektuur

arutelu, rühmatöö esitlus

8 1 92) tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga

2. Eri ajastute kunsti seoseid tänapäevaga2.1 Antiikaeg:Vana-Kreeka, Vana- Rooma arhitektuur ja skulptuur.2.2 Keskaeg: Gooti stiili arhitektuuri tunnused. 2.3 Tallinna vanalinn. Eesti kirikud.2.4 XV – XX saj: renessanss, barokk, rokokoo,

arutelu, rühmatöö

esitlus

12 6 183) analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse 4) kasutab kunsti elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks

3. Kunst meie ümber3.1 Kunsti mõisted, liigid, nendevahelised seosed.4. Kultuur kui elukvaliteedi tõstja. Rahvakunst

arutelu, rühmatöö

esitlus

8 85)väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse 5. XX ja XI sajand

5.1 kehakunst5.2 graffiti5.3 häppening5.4 installatsioon5.5 fotokunst5.6 videokunst5.7 performance5.8 netikunst.

virtuaalõppekäik,arutelu

aruanne

4 4 4

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine

õppematerjalid

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:•õpilane osaleb rühmatöös ja nad koostavad esitluse teemal eesti kunsti ja muusika tähtteosed, esitlus kooststakse vastavalt kriteeriumitele•õpilane koostab vastavalt ülesandele etteantud teemal esse ja esitleb seda kaasõpilastele•õpilane koostab kirjalikku aruande virtuaalõpekäigu kohta, aruandes kirjeldab oma kunstielamustiseseisev töö:õpilane koostab elektroonilise esitluse etteantud/valitul teemal; koostab foto- või videoesitluse "Mina ja Kunst", tööd on koostatud ja vormistatud vastavalt esitatud nõuetele

1. Olga Liventseva. Muusika. E-kursus Moodle keskkonnas 2. Lord., M. Muusika ajalugu antikajast tänapäevani. Tallinn : KOOLIBRI, 20093. Э.Карп, Мулдма М. Музыка. Учебник.Tallinn : KOOLIBRI, 20084. Мулдма М. Музыка. Рабочая тетрадь. Tallinn : KOOLIBRI, 20085. Кулль И. История эстонской музыки. Tallinn : KOOLIBRI, 2006 6. Ella Tšernobai. E-kursus Kunst Moodle keskkonnas https://moodle.ivkhk.ee 7. Tiiu Viirand. Kunstiraamat noortele. Kunst, 19848. E. Tšernobai, I.Mironova. Arhitektuuri ajalugu. E-kursus Moodle keskkonnas: https://moodle.ivkhk.ee


•kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi/ koostab foto- või videoesitluse teemal "Mina ja kunst"hindamisülesanne: õpilane koostab kirjalikku aruande virtuaalõpekäigu kohta, aruandes kirjeldab oma kunstielamust

Hindamiskriteeriumid/ mitteeristav

• võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid• määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel• tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid• koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost + 3 muusikateost), asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb sedahindamisülesanne: õpilane osaleb rühmatöös ja nad koostavad esitluse teemal eesti kunsti ja muusika tähtteosed

Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.Statsionaarne koolipõhine

Puuduvadõpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna muusika, kunsti õppeainetega.

•uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta•mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut, kirjeldades selle emotsionaalset mõju endalehindamisülesanne: õpilane koostab vastavalt ülesandele etteantud teemal esse ja esitleb seda kaasõpilastele

Sihtrühm:

ÕppevormMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP)

7 KARJÄÄRI PLANEERIMISE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP Õpetajad:

Nõuded mooduli alustamiseks:Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid Õppemeetodid hindamismeetodid Auditoorne töö 132 Iseseisev töö24

Maht tundides156

22 4 26

22 4 26

22 4 26

22 4 26

Iseseisev töö: koostab oma erialast lähtuva töötaja õiguseid ja kohustustusi sisaldava ametijuhendi. Esitleb ja põhjendab oma valikuid teistele õpilastele.

2.Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

Suhtlemisõpetus ja klienditeenindusSuhtlemise alused (suhtlemine: põhimõtted, väärtused, motiveerimine ja eesmärk; suhtlemisvahendid, etapid, tõkked ja tasandid; kontaktivõtmise, kuulamise ja selge eneseväljendamise oskused; kultuurierinevused suhtlemisel; enesekehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine; konstruktiivne tagasiside; konfliktid ja nende lahendamine; suhtlemine grupis ja gruppide vahel; avalik esinemine; läbirääkimised; koosolekud).

Kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega.Kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles.Kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava.Järgib üldtunnustatud käitumistavasid.Selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi,kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurierinevusi suhtlemisel.

Klienditeenindus (olemus, kliendi ja teenusepakkuja suhe, teenindusprotsess, kliendikeskse organisatsiooni olemus).

3.Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel.

Töökeskkonna ohutus:Töötervishoiu ja tööohutuse üldküsimused (õiguslikud alused ja üldosa; töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid, tervisekontroll, organisatsioon EV-s, tööandja ja töötaja põhilised õigused ja kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja arvelevõtmise kord).

Loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel.Tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks.Tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna õigusaktides sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega.Kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas.Leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt, töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni.

Töökeskkonna ohutegurite mõju inimesele, normid, vältimine, vähendamine (ohumärguannete kasutamine töökohas; ohtlikud kemikaalid, mikrokliima, valgustus, müra, vibratsioon, elektromagnetväljad).

Tulekahjude ennetamise võimalused, tegevused tulekahju puhkemisel töökeskkonnas (põlemine, ainete tule-ja plahvatusohtlikud omadused, tuleohutuse alused, tulekustutusained, -vahendid, -süsteemid, tuletõrjesignalisatsioon).

Esmaabi (tegutsemine õnnetuspaigal, seisundi diagnoosimine, põhilised esmaabivõtted, esmaabi vahendid töökohal).

Töötamiseks vajalikud oskused (suhtlusoskus; meeskonnatöö; enesekehtestamine; toimetulek stressiga; läbipõlemine; oskus planeerida oma tööd; konfliktide lahendamine; arenguvestlused).Iseseisev töö: õpilane koostab lähtuvalt oma erialast infovoldikuvabadest töökohtadest tööturul ja edasi õppimise võimalustest.

Töötamise õiguslikud alusedLepingulised suhted (lepingu mõiste; ametijuhend; töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused; määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine, katseaeg, töölepingu peatumine ja muutmine, töölepingu lõpetamine, kollektiivleping, töövaidluste lahendamine, töötajate usaldusisik).

Leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt, töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni.Leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta.Nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepingu seadusest, soolise võrdõiguslikkuse seadusest ning võrdse kohtlemise seadusest tulenevaid töötaja ja tööandja õigusi, kohustusi ja vastutust.Arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava bruto- ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist.Koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e- kirja, sh allkirjastab selle digitaalselt.

Töö- ja puhkeaeg (tööajanorm, tööpäev, töönädal, töövahetus, ületunnitöö; töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel, puhkuste liigid ja nende andmise kord, puhkuse tasustamine).

kirjalik struktureeritud kirjalik töö, analüüs, probleemi lahendamine, iseseisev töö, intervjuu

õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest

MOODULI RAKENDUSKAVAPõhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad

kompetentsid.Statsionaarne koolipõhine

Olga Liventseva, Larissa Lavrentjeva, Igor Mezelailnen, Jelena VilippPuuduvad

Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Hindamismeetodid ja ülesanded

1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääri planeerimise protsessis

Karjääriplaneerimine Tööturu nõuded ja ootused, õppimisvõimalused (muutuv turg: valdkonna olukord, arengusuunad, prognoosid, tööandjate vajadused; muutuv tööjõuturg: tööjõuturu nõudlus ja pakkumine, konkurents, kutseriskid, töömotivatsioonid, töötus, tööturuteenused, elukestev õpe).

Aanalüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab tugevaid ning nõrku külgi.Seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded tööturul rakendamise võimalustega.Leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste, praktika- ja töökohtade kohta.Koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja, sooviavalduse), lähtudes asjaajamise dokumentide vormistamise nõuetest ja heast tavast.Valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul.Koostab juhendamisel lühi- ja pikaajalise karjääriplaani.

loeng,arutelu,praktiline töö,rühmatöö, esitlus, iseseisev töö

Isiksuse omadused (eneseanalüüs, isiksuseomaduste hindamine; isiksuse teooriad; temperament; võimed, võimete arvestamine kutsevalikul; sotsiaalsed rollid ja toimetulek nendega)

Karjääriplaani koostamine (karjääriplaneerimise ajaloost; erinevad karjääriplaneerimise teooriad; karjäärivalikute põhjendamine).

Töö otsimise tehnikad ja vahendid (tööotsimisel erinevate võimaluste kasutamine; otsingustress ja kuidas sellest vabaneda; tööalase info analüüsimine; tööintervjuu; kehakeel; enesereklaam; tööle kandideerimise dokumendid).

22 4 26

22 4 26


Õppematerjalid

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:õpilane koostab vastavalt tööülesandele elektrooniliselt oma CV, nõuetekohase avalduse ja motivatsioonikirja.õpilane seitab õpimappi, mis on koostab vastavalt nõuetele ja sisaldab : isiklikku karjääriplaani; CV, avalduse tööle kanditeerimiseks; motivatsioonikirja, elektroonilised allikate aadresside loetelu tööohutuse ja tööõiguse alase teabe kohta.meeskonnatööna valminud äriidee esitlus, mis on koostatud vastavalt ülesandes esitatud nõuetele (õpitava eriala näitel).situatsioonülesande lahendamine: õpilane lahendab lähtuvalt ülesandest klienditeeninduse situatsiooni või osaleb näidistöövestlusel tööotsija rollis (eelduseks tööintervjuule saamiseks on eelnevalt vastavalt nõuetele koostatud ja esitatud õppimapp).

Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.eeMajandusõpik, Junior Achievement Eesti, Tallinn, 2011, II trükk Ülesandekogu I -III osad, , Junior Achievement Eesti, Tallinn, 2012 Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie inimesed, 2013Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.eeEttevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdfKulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011 Majandusõpik ja Ülesandekogu I -III osad, Junior Achievement Eesti, Tallinn, 2011/2012Rahandusministeerium www.fin.eeRandma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013Maksu- ja tolliamet www.emat.eeÄriseadustikhttps://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063Sotsiaalministeemium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdfTöötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

5. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas

Ettevõtluse alused Kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitava eriala valdkonnas.Võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes ettevõtluskeskkonnast.Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid.Selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda.Kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele.Kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava eriala valdkonna näitel ning koostab juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani.

Ettevõtluse põhimõtted (füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, mittetulundusühing, ettevõtte loomine, ettevõtte Ettevõtte majandustegevus (toode ja toodang, püsiv- ja muutuvkulud, kasum ja käive, turunduse alused, ettevõtte Väikeettevõtte äriplaan (äriplaani olemus ja tähtsus, äriplaani struktuur, lühike äriplaani kavandi koostamine). Iseseisev töö: õpilane koostab lähtuvalt oma erialast äriplaani kavandi või äriidee kava ja selgitab oma valikuid kaasõpilastele.

4. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

Majanduse alusedMajanduse olemuse mõistmine (piiratud ressursid ja piiramatud vajadused, majanduse valik ja alternatiivkulu; majanduslik mõtlemine; majandussüsteem: eraomand, hinnasüsteem, konkurents; riigi roll majanduses)

Kirjeldab oma majanduslikke vajadusi lähtudes ressursside piiratusest ja ökonoomsest kasutamisest.Selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust.Koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve.Loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse.Täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni.Leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta.Kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“.

Leibkonna mõiste (leibkonna eelarve, tulud ja kulud; säästmine, laenud)

Riigieelarve ja maksud (riigieelarve tulud ja kulud, eestis kehtivad maksud, tuludeklaratsioon)Finantsasutused Eestis (raha, selle funktsioonid, pangad ja teised finantsasutused, pankade teenused, võimalused, Majanduslik stabiilsus (majanduskasv ja konjunktuur, inflatsioon, töötus, riigi majanduse poliitika)

Sihtrühm:Õppevorm:Mooduli nr. Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP):

8 SISSEJUHATUS EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA ÕPINGUTESSE 5 sh praktika 0,75Õpetajad:

Nõuded mooduli alustamiseks:Mooduli eesmärk

Õpiväljundid Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Hindamiskriteeriumid / mitteeristav Õppemeetodid Hindamismeetodid Auditoorne töö94

Iseseisev töö16

Praktika20

Maht tundides130

1. omab ülevaadet ehitusviimistluseeriala õppekavast ja tööjõuturul õpitavatel kutsetel nõutavatest kompetentsidest

1. Kutsehariduse süsteemi ja standardite tutvustamineEdasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine/ võimalused.Valitud eriala tutvustamine. Reaalses töökeskkonnas erialaga tutvumine.

• leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest• analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid• leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid• iseloomustab maalri, krohvija, plaatija kutset ning kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit• osaleb õppekäikudel ehitus- ja remondiettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal tööle rakendumise võimaluste kohtaHindamisülesanne:õpilane koostab õpimapi, mis on vormistatud ja koostatus vastavalt nõuetele ning sisaldab: õppekorraldusega seonduv info eriala kohta, edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalusi; endale püstitatud eesmärgid õpingute läbimiseks, eriala iseloomustus kutsestandardi alusel, kokkuvõte õppekäigu kohta ehitus-, remondiettevõtetesse, sisaldab e/v lühi iseloomustus

loeng, vestlus, esitlus, õpimapp

arutelu

3.8 Viimistlusmaterjalid. Tasandussegud, pahtlid, kitid, vesi- ja veevabad värvid. Puidukaitsevahendid (õlid, lakid, peitsid, vahad jms). Liimid, rullmaterjalid, plaatmaterjalid ja nende liigitus, omadused, ja kasutusalad.Katusekatte materjalid: asfaltbetoonid ja nende omadused ning liigitus.3.9 Plastmaterjalid Ehitustöödel enamkasutatavad PVC, PE, PP materjalid, nende omadused ja kasutusala. 3.10 Materjalide ladustamise tingimused ehitusplatsil4. Ehitusel kasutatavad masinad ja väikemehhanismid (sh väikemehhanismid).Väikemehhanismid, nende liigitus ja otstarve: elektri-, pneumaatilised – ja sisepõlemismootoriga käsitööriistad.Kinnitus- ja abivahendid. Nende valiku, kasutamise ja hoolduse üldisedpõhimõtted töötingimustest lähtuvalt.

loeng, vestlus,rühmatöö

2. Ehitamise alused2.1 Ehitusalased mõisted Ehitise elutsükkel EhitusprojektEhitamise etapid. Peamised üldehitustööd: mulla-, vaia-, müüri-, montaaži-, betooni- ja raudbetooni-, katusekatte- ja viimistlustöödHoonete põhikonstruktsioonid ja elemendid.2.2 Ehitustegevuse õiguslik regulatsioon ja kvaliteedinõuded.Ülevaade erialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja normdokumentidest Hea ehitustava (Eesti Ehitusteave ET-1 0207-0068) ja kvaliteedinõuded ehitustöödel (RYL lähtuvalt).2.3. Ehitustööde organiseerimise põhimõttedTööde planeerimise põhimõtted.Tööde organiseerimise projekt.Ohtlikud tööd ehituses,ohutsoonid.Tööde organiseerimine ehitusplatsil. Ehitusprotsessi juhtimise olemus ning nõuded töötajate juhendamisele ja väljaõppele.Ajutiste teede rajamine ehitusplatsil.Ehitusalased mõisted, Ehitusmaterjalide liigid ja nende omadused, Ehitiste konstruktsioonid, Töövahendid3. Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid3.1 Ehitusmaterjalide liigid.3.2 Puitmaterjalid ehituses ja nende kasutusala. Puidukaitsevahendid 3.3 Kivimaterjalid. Looduslikud kivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid, nende liigitus, omadused ja kasutusalad. 3.4 Metallmaterjalid. Mustad ja värvilised metallid, nende omadused ja kasutusala. Kinnitusvahendid metallist. 3.5 Mineraalsed sideained Lubi, kips, tsement ja savi - nende omadused, kasutusala.3.6 Ehitussegud. Mördisegu, selle omadused ja kasutusalad. Betoonisegude liigitus, omadused, valmistamine ja kasutusala. Kuivsegud.3.7 Isolatsioonimaterjalid. Soojusisolatsioonimaterjalid ja hüdroisolatsioonimaterjalid.

2. mõistab ehitamise üldisipõhimõtteid ning omab ülevaadet ehituskonstruktsioonidest ja ehitusviimistluses kasutatavate materjalidest ja töövahenditest

• defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine,ehitusprojekt ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus• selgitab erinevate teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid kvaliteedinõudeid• nimetab ja iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest• selgitab kirjalikult mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhususHindamisülesanne:Õpilased kirjeldavad rühmatööna etteantud ülesande alusel ehtiamise üldiseid põhimõitteid, loetlevad ja iseloomustavad ehitusviimistluses kasutatavaid materjale, töövahendeid ja nõudeid põhiosadele (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja piirdetarindeid) ehitamisel, kasutavad erialast sõnavara õpitavas, eesti ja võõrkeeles

õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet kutseoskusnõuetest õpitaval erialal ja ehitamise üldistest põhimõtetest, ta orienteerub töötervishoiu ja tööohutusnõuetes ning oskab lugeda tööjooniseid ja anda esmaabi

MOODULI RAKENDUSKAVAPõhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.Statsionaarne koolipõhine

A. Litnjantsin, J VilippPuuduvad

3. tunneb ehituslike tööjoonistekoostamise ja vormistamise nõudeid ulatuses, mis on vajalik edasiste tööülesannete täitmiseks

EHITUSJOONESTAMINE Ehitusprojekt, ehitusprojekti staadiumid ning sellele eelnev ja järgnev tehniline dokumentatsioon. Ehitusjooniste üldiseloomustus, nende omavahelised seosed, tähistamine, pealkirjastamine. Tingtähised ehitusjoonistel, joonte liigid ja nende kasutusalad ehitusjoonistel, mõõdusuhted ja mõõtmete märkimine ehitusjoonistel. Mõõtkava. Kõrgusmärgid. EHITUSLIKE SÕLMEDE JOONISED. Sõlmede tähistamine ja pealkirjastamine. Materjalikihtide kirjeldamine sõlmedel. SELETUSKIRI. Seletuskirja osad. Ehitiste tehniliste näitajate mõisted. HOONE ASENDIPLAAN.Tingtähised asendiplaanil. Põhinõuded asendiplaanile. HOONE VAATED. Vaadete kujutamispõhimõtted. Akende avanemise kujutamine vaadetel. PLAANID. Kujutamispõhimõtted. Hoone korruste plaanid. Joonteliigid. Märkteljed. Mõõtmete märkimine plaanidel. LÕIKED EHITUSJOONISTEL. Hoone vertikaallõike kujutamispõhimõtted. Ehitusmaterjalide leppemärgid lõigetel. Mõõtmete märkimine vertikaallõigetel. Treppide kujutamine plaanil ja lõikes. AVATÄIDETE JOONISED. Akende ja uste joonised. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE JOONISED. Betoonkonstruktsioonide kujutamine joonistel. KESKKONNATEHNIKA JOONISED (eriosade joonised). Keskkonnatehnika jooniste eripära ja nende lühitutvustus. Lihtsamate ehituslike eskiiside koostamine.Ehitusmahu arvestamine jooniste järgi.

• selgitab eskiisi ja tööjoonise erinevusi ja kasutusala, väljendades ennast eesti kirjakeele normide kohaselt• mõõdistab etteantud tööülesandest lähtuvalt ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava• selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest• iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeidHindamisülesanne: õpilane kirjeldab ülesandes tööjooniste koostamise põhimõtteid, vormistamise nõudeid ja koostab tööjoonise vastavalt ülesandele, järgides nõudeid, kasutab erialast sõnavara õpitavas, eesti ja võõrkeelesPraktiline töö: visandab ruumi plaani etteantud mõõtkavas, järgides vormistamise ja koostamise nõudeid; loeb ja kirjeldab etteantud tööjoonist ning selgitab konstruktsioonide kuju, mõõtmeid ning kõrgusi; iseloomustab ja analüüsib etteantud hoone skeemi abil hoone kande- ja piirdetarinde

• analüüs• rühmatöö• loeng• praktiline ülesanne

struktureeritud töö, praktiline töö, analüüs

4. mõistab töötervishoiu ja tööohutuseolulisust viimistlustöödel ja oskabanda esmaabi

5. Töötervishoid ja tööohutus.5.1 Töökeskkond. Üldnõuded, töökoht, manuaalsed ja elektrilised töövahendid.Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid (peamised ohuallikad ehitusobjektil) ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll.Turvalisus. Isikukaitsevahendid ja nende õige kasutamine. Töötaja väärtegevusest tulenevad ohud ja nende mõju töökeskkonnale, kaastöötajatele. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.Ergonoomia.Võimalike keskkonnariskide hindamine töötaja ja kasutaja seisukohalt.Lõimitud bioloogia 6t: Inimene kui tervikorganism. Luustik ja lihastik.Naha ja erituselundite süsteem. Hingamisteed. Vereringlus. Organismile mõjuvad ohud seoses tööga ning kutsehaigused5.2 Esmaabi.Tegutsemine õnnetuspaigalEsmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabi vahendid töökohal.

• koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest• selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele viimistlustöödel, sh töötamisel välistingimustes• selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest• nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust hoone sise- ja välispindade viimistlemisel• toob näiteid viimistlustöödel kasutatavate kemikaalide (värvid, lakid, õlid, immutusvahendid jms) ja teiste ainete tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega• sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi• demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist• selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral viimislustöödelHindamisülesanne: demostreerib esmaabi andmist lähtuvalt ülesandest, tegutseb vastavalt nõueteleiseseisev töö: koostab ja lisab õppimappi erialaga seotud töötervishoiu ja tööohutuse alased materjalid, õpimapp on koostatud ja vormistatud vastavalt nõuetele

loeng, arutelu, praktiline töö

analüüs, demostratsioon, iseseisev töö

5. mõistab energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ja olulisust

6. Energiatõhus ehitamine. Ehituse soojafüüsika põhimõtted. Soojusjuhtivuse olemus, soojuse levimine erinevates keskkondades. Soojuskiirgus ja konvektsioon, nende tähtsus ehituses.Ruumi sisekliima, nõuded. Joon- ja punktkülmsillad. Hoone piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivuse ja soojapidavus. Erinevate seinatüüpide soojapidavuse võrdlemine.Soojustuse paiknemine välispiirdes (soojustus väljaspool, keskel või seespool). Mitmekihilise piirded. Temperatuuri muutumise graafik mitmekihilistes välispiiretes. Piirete niiskusrežiim. Veeauru sadestumine. Niiskuskahjustused. Vee- ja auruisolatsioon. Ehitustarindi, kütte ja ventilatsiooni omavaheline seos.

• selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele• iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest• seostab hoone soojuskadu soojusfüüsikaalaste teadmistega• selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust• iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasuste põhjal hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, vale materjali valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, tehnosüsteemide valik, inimtegevuse mõju jne)• iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustest lähtuvaid võimalusi hoonete soojapidavuse ja energiatõhususe tagamisel• toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile• analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimiselHindamisülesanne:õpilane lähtuvalt ülesandest ja energiatühusa ehitamise põhimõtetest arvutab välja mitmekihilise piirde soojapidavuse, kirjeldab ehitusel kehtivaid kvaliteedinõudeid ja nende järgimise olulisust, kasutab erialast sõnavara õpitavas, eesti ja võõrkeeles

loeng, arutelu, rühmatöö

probleemi lahendamine, analüüs

Lõimitud tunnid

Praktika

Eesti keel 10 t- ameti/kutse tutvustus, ehitusalased mõisted, Ehitusmaterjalide liigid ja nende omadused, Ehitiste konstruktsioonid, Töövahendid.Joonestusalased standardid ja terminid eesti keeles.Sõnavara kasutades ehitusprojektis.Bioloogia 6t: Inimene kui tervikorganism. Luustik ja lihastik.Naha ja erituselundite süsteem. Hingamisteed. Vereringlus. Organismile mõjuvad ohud seoses tööga ning kutsehaigusedEhitusfüüsika 10 t (8 t+2 i.t.): Soojusõpetus ja termodünaamika alused ehitusesPraktika 20 t.• tutvub ettevõttega, koos praktikajuhendajaga tutvuvad ja arutavad praktikaks tööülesannetega, töökorralduse ja tööohutusega ettevõttes• rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel reaalses töökeskkonnas, mis on vastavuses praktika ülesannete ja õpiväljunditega• omandab meeskonnatöö kogemusi töökeskonnas• täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut kogu praktika perioodi vältel ja saades tagasisidet juhendajalt, praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes • koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut• esitleb aruande kaasõpilastele• annab hinnangu kaasõpilaste aruande esitlusele

Mooduli hinde kujunemine

Õppematerjalid

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:Hindamisülesanne:• õpilased kirjeldavad rühmatööna etteantud ülesande alusel ehtiamise üldiseid põhimõitteid, loetlevad ja iseloomustavad ehitusviimistluses kasutatavaid materjale, töövahendeid ja nõudeid põhiosadele (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus ,kande- ja piirdetarindeid) ehitamisel, kasutavad erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeeles• õpilane kirjeldab ülesandes tööjooniste koostamise põhimõtteid, vormistamise nõudeid ja koostab tööjoonise vastavalt ülesandele, järgides nõudeid, kasutab erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeelesPraktiline töö: • visandab ruumi plaani etteantud mõõtkavas, järgides vormistamise ja koostamise nõudeid; loeb ja kirjeldab etteantud tööjoonist ning selgitab konstruktsioonide kuju, mõõtmeid ning kõrgusi; iseloomustab ja analüüsib • etteantud hoone skeemi abil hoone kande- ja piirdetarinde• demostreerib esmaabi andmist lähtuvalt ülesandest, tegutseb vastavalt nõueteleIseseisev töö:• õpilane koostab õpimapi, mis on vormistatud ja koostatus vastavalt nõuetele ning sisaldab: õppekorraldusega seonduv info eriala kohta, edasiõppimis-, täiendus- ja ümberõppe võimalusi; endale püstitatud eesmärgid õpingute läbimiseks, eriala iseloomustus kutsestandardi alusel, kokkuvõte õppekäigu kohta ehitus-, remondiettevõtetesse - nende lühi iseloomustuss, erialaga seotud töötervishoiu ja tööohutuse alased materjalid• õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele.

1. Tamm, H. Hooned I,II osa. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 20042. Pärnamägi, H. Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 20053. Pärnamägi, H. Ehitusmaterjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 20024. Müürsepp. O.J. Sutt, J. Ehitusplatsi korraldus. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 20025. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk, 20036. Masso, T. Väikemajad. Tallinn: Valgus,1990 -ehitusalased mõisted7. Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 20058. Ehitajate tööohutus ja töötervishoid. Tallinn: Ten-Team, 2003.9. Ehituslikud õigusaktid. Tallinn: A-Team,199810. Töötervishoid ja –ohutus. Tallinn: Teataja Kirjastus, 200811. Esmaabi töökohal. Tallinn: Ten-Team, 2000.12. Sieger, A. Tuleohutus. Tln: Teabekirjanduse OÜ, 2007.13. Risthein, E. Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel. Tallinn: Eetel-Ekspert OÜ, 2002.14. Kiirpsalu, M. Jäätmeraamat. Tallinn: Ehitame kirjastus, 200115. Koski, H. Ehitustööde ohutusjuhendid. Tallinn : ET Infokeskus, 200616. RYL- Rakkenustöiden yleiset laatuvaatimukset17. SisäRYL 2013. Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset. Talonrakennuksen sisätyöt18. Maalritööde RYL 2012. Tallinn: (ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, viimistluskombinatsioonid, koormusnormid, erinevate pinnaviimistluste välimusklasside kirjeldused, värvide katsetamine ja hindamine, turvalisushttp://www.innove.ee/et/kutseharidus www.riigiteataja.eewww.tooelu.eewww.ti.eeHea ehitustava, 1994 ,http://www.ehituskeskus.ee/files/arts/1/24/Hea+ehitustava.pdf [04.02.2009]19. Urmas Asi, Ehituse joonestamine, õpik, ARGO 201020. Urmas Asi, Ehituse joonestamine, töövihik, ARGO 201021. Ehituskonstruktori käsiraamat 1, Ehitame, Tallinn 2002e-kursus "JOONESTAMINE" https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4748


9 TASANDUSTÖÖD 5 sh praktika 0,8

Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Hindamiskriteeriumid/eristav Õppemeetodid Hindamismeetodid Auditoorne töö55

Praktiline töö40

Iseseisev töö18

Praktika20

Maht tundides130

1. omab ülevaadet aluspindade tasandamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

TASANDUSTÖÖDE olemus ja tehnoloogia.1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Tasandussegude ja pahtlite liigid, nende kasutusala. Armeerimis- ja vuugitäitematerjalid,nende kasutamistingimused. Tasandustöödel ja pahteldamisel kasutatavad tööriistad, seadmed ja mehhanismid, nende kasutamistingimused ja hooldamine.

• selgitab teabeallikate põhjal pahtlite ja tasandussegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala ehitustöödel• võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid pahtleid, lähtudes nende tüübist ja kasutuskohast, rakendab keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi• võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid tasandussegusid, arvestades nende füüsikalis-keemilisi omadusi ja kasutusvõimalusi• eristab tasandustöödel kasutatavaid töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeelesHindamisülesanne: lähtuvalt ülesandest õpilane kirjeldab kasutades tasandustööde terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, võõr- ja eestikeeles, võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid tasandustöödel ning pakub välja lahenduskäigu probleemi kõrvaldamiseksHinne4: lähtuvalt ülesandest õpilane kirjeldab ja selgitab, kasutades tasandustööde terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, võõr- ja eestikeeles, võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid tasandustöödel ning pakub välja vähemalt kaks lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseksHinne5: lähtuvalt ülesandest õpilane kirjeldab, selgitab ja analüüsib, kasutades tasandustööde terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, võõr- ja eestikeeles,võimalikke probleemide tekkimise põhjuseid tasandustöödel ning pakub välja vähemalt neli lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseks

Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine

Esitlus, juhtumianalüüs

struktureeritud kirjalik töö, praktiline töö

õpetusega taotletakse, et õppija omandab esmased töövõtted ja töövahendite kasutamise oskuse hoone horisontaalsete ja vertikaalsete pindade viimistlemiseks ettevalmistamisel järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.Õpingute käigus arendab õppija emakeele-, matemaatika-, sotsiaalset pädevust ning ettevõtlikkust ja algatusvõimet.

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.3. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSNÕUDED TASANDUSTÖÖDEL.Tööohutus tasandustöödel, kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

• hindab visuaalvaatluse teel aluspinna seisundit, selgitades aluspinna materjali (betoon, gaasbetoon, kergbetoon, lubiliivakivi e silikaattellis, kärgtellis, kuivkrohvplaat) omadusi• hindab etteantud tööülesande põhjal aluspinna ja tasandustöödel kasutatava(te) materjali(de) vastastikust sobivust, arvestades materjalide tootja paigaldusjuhendit• arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide koguse ja planeerib tööaja lähtuvalt tootekirjelduses (tehnilises informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist, kasutades pindala ja mahuarvutuse meetodeid • kasutab asjakohaseid mõõtevahendeid ja loodi, mõõtes etteantud pinna tasasuse ja loodsuse• katab mittetasandatavad pinnad sobiva kattematerjaliga• katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• tasandab põrandapinna, kasutades tasandussegu ja sobivaid töövahendeid ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid• pahteldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides seinapinna, kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid• korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja isikukaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavastHindamisülesanne: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutab pindala. Nimetab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele, nimetab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, kasutab korrektset õppe-, võõr- ja eesti keeltHinne 4: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavassev ja ja arvutab pindala. Kirjeldab ja loetleb etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju (toob vähemalt 3 erinevat näidet) hoone sise- ja välisviimistlusele, selgitab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, kasutab korrektset õppe-, võõr- ja eesti keeltHinne 5: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavassev ja ja arvutab pindala. Kirjeldab ja analüüsib etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju (toob vähemalt 4 erinevat näidet) hoone sise- ja välisviimistlusele, selgitab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest ja arvestab materjali mahtusid kulunormi järgi, teeb omapoolseid ettepanekuid, kasutab korrektset õppe-, võõr- ja eesti keeltPraktiline töö:õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud tööriistad, tasandab lae ja seinapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja kasutab ergonoomseid töövõtteid. Tasandab põrandapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid ning järgib etteantud kvaliteedinõudeid, kasutab ergonoomseid töövõtteid. Töös esinevad ebatäpsused lubatud piiresHinne 4: õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud tööriistad, tasandab lae ja seinapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja kasutab ergonoomseid töövõtteid. Tasandab põrandapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid ning järgib etteantud kvaliteedinõudeid, kasutab ergonoomseid töövõtteid. Töös esinevad vead parandab juhendamisel.Hinne 5:õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud tööriistad, tasandab lae ja seinapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja kasutab ergonoomseid töövõtteid. Tasandab põrandapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid ning järgib etteantud kvaliteedinõudeid, kasutab ergonoomseid töövõtteid. Töökäigus tekkinud vead parandab iseseisvalt.

Loeng, ülesannete lahendamine

MOODULI RAKENDUSKAVAPõhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.

T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.Soboleva


Läbitud moodulid Sissejuhatus ehitusviimistleja eriala õpingutesse

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja mõistab energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ja olulisust 3. järgib töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid tasandustöödel

5. analüüsib juhendajaga oma tegevust tasandustöödel materjalide ja töövahendite kasutamis

5. ANALÜÜSEneseanalüüs.Väljendusoskus. Täiendamist vajavad oskused.Vastavus „Kirjalike tööde juhendile.“

• kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid• analüüsib koos juhendajaga töövahendite kasutamisoskust ja erinevate tööülesannetega toimetulekut erinevast materjalist aluspindade tasandamisel ja lõppviimistluseks ettevalmistamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekteHindamisülesanne: õpilane koostab kokkuvõtliku analüüsi oma töö tulemustest, vormistab vastavalt nõuetele, kasutades infotehnoloogiavahendeid, kasutab erialast terminoloogiat, aruanne on koostatud eesti keels Hinne4: õpilane koostab kokkuvõtliku analüüsi oma töö tulemustest, vormistab vastavalt nõuetele ja kasutades infotehnoloogiavahendeid, pakub välja vähemalt kaks lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseks, aruanne on koostatud eesti keels Hinne5: õpilane koostab kokkuvõtliku analüüsi oma töö tulemustest, vormistab vastavalt nõuetele ja kasutades infotehnoloogiavahendeid, pakub välja vähemalt kolm lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseks ja ettepanekuid töö tulemuslikkuks muutmiseks, aruanne on koostatud eesti keels

Loeng, aruteluRühmatöö

Eneseanalüüs

Lõimitud tunnid:

Praktika

Mooduli hinde kujunemine:

Õppematerjalid:

Praktiline tööde analüüs, esitlus

Loeng e-õpeÕpimappPraktiline töö

4.1.ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspinna ülevaatus.Vigastuste määramine. Aluspindade ettevalmistamine:aluspinna puhastamise meetodid ja selleks kasutatavad vahendid, seadmed ja mehhanismid; õiged töövõtted. Tööohutus aluspindade ettevalmistamisel.4.2.TASANDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA.Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted pahteldamisel ja tasandustöödel. Pindade mehaaniline töötlemine, vajalikud töövahendid. Laepindade tasandustööd. Põrandate tasandustööd. Pindade tasandamine kuivades ja niisketes ruumides, materjalidevalik; kallete valamine.Pahteldamine:pahteldamise meetodid (koht, laus- ja peenpahteldus).

Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005RT 33-10858-et juhenditeatmik ETF Eesti Ehitusteabe Fond Kavaja, R., Jormala, P. jt. Müüritööd. Tallinn: Valgus1994 // lk158-160; 174-176 (põrandakallete tegemine)Perioodikaväljaanded, artiklid Solasaari-Pohjanpalo, U. Põrand tasaseks. Tehnikamaailm; Kodu & ehitus. (Tehnikamaailma ehituslisa Talv) Tallinn, 2005, lk 58-59. 26/

Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel järgmised tööd:Hindamisülesanne: •õpilane kirjeldab lähtuvalt ülesandest, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid aluspindade ettevalmistamise ja tasandustöödel•õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutab pindala. Nimetab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele, nimetab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest•õpilane koostab kokkuvõtliku analüüsi oma töö tulemustest, vormistab vastavalt nõuetele, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat, aruanne on koostatud eesti keelesPraktiline töö•õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle. Täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud tööriistad, tasandab lae ja seinapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja kasutab ergonoomseid töövõtteid. Tasandab põrandapinna, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid ning järgib etteantud kvaliteedinõudeid, kasutab ergonoomseid töövõtteid. Töös esinevad ebatäpsused lubatud piiresIseseisev töö :• õpilane lisab õpimappi tasandustöödel kasutatavate töövahendite, materjalide loetelu ja pildimaterjali, markeeringu. Arvutusülesanded materjalikulu arvestustega, täidetud tehnoloogilised kaardid ja eneseanalüüsi• õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele.

keemia 6.t: pahtlite, tasandussegude ja aluspinna materjalide keemiline koostis; puhtad ained ja segud, sobivus ja omadusedmatemaaatika 4.t: Mõõtühikud. Pindala ja ruumala.eesti keel 8.t (6 t+2 i.t.): Aluspindade tasandamisel kasutatavad materjalid ning nende omadused ja kasutusvõimalused; Töövahendid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid); Töö- ja keskkonnaohutusnõuded; töövõttedinglise keel 8.t (6 t+2 i.t.): Aluspindade tasandamisel kasutatavad materjalid ning nende omadused ja kasutusvõimalused; Töövahendid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid); Töö- ja keskkonnaohutusnõuded; töövõttedpraktika 20 t.

• tutvub ettevõttega, koos praktikajuhendajaga tutvuvad ja arutavad praktikaks tööülesannetega, töökorralduse ja tööohutusega ettevõttes• rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel reaalses töökeskkonnas, mis on vastavuses praktika ülesannete ja õpiväljunditega• omandab meeskonnatöö kogemusi töökeskonnas• täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut kogu praktika perioodi vältel ja saades tagasisidet juhendajalt, praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes • koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut• esitleb aruande kaasõpilastele• annab hinnangu kaasõpilaste aruande esitlusele

• järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid • kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid• valib sobivad töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast materjalist ja etteantud tööülesandest• rakendab tasandustöödel asjakohaseid ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeidHindamisülesanne: õpilane kirjeldab lähtuvalt ülesandest, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid aluspindade tasandustöödelHinne4: õpilane kirjeldab ja selgitab lähtuvalt ülesandest , kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, selgitab võimalikke probleemi tekkimise põhjuseid aluspindade tasandustöödel ning pakub välja vähemalt kaks lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseksHinne5: õpilane kirjeldab ja analüüsib, lähtuvalt ülesandest, kasutades tasandustööde terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, võimalikke probleemide tekkimise põhjuseid aluspindade tasandustöödel ning pakub välja vähemalt neli lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseksPraktiline töö: õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu, täidab tehnoloogilise kaardi, valmistab ette aluspinna vastavalt nõuetele ja tasandab selle, kasutades õiget tehnoloogiat, töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid. Töös esineda arvutuslikud ja lubatud tehnoloogilised vead.Hinne 4: õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu, täidab tehnoloogilise kaardi, valmistab ette aluspinna vastavalt nõuetele ja tasandab selle, kasutades õiget tehnoloogiat, töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid. Töös esinevad arvutuslikud vead ja lubatud tehnoloogilised vead, parandab juhendamisel. Selgitab, miks vead tekkisidHinne 5:õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu, täidab tehnoloogilise kaardi, valmistab ette aluspinna vastavalt nõuetele ja tasandab selle, kasutades õiget tehnoloogiat, töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid. Töös ei esine arvutuslikke vigu ja õpilane peab kinni tehnoloogiast, vigade tekkimisel parandab need koheselt, analüüsib oma töökäiku.

4. kasutab asjakohaseid töövahendeid ja sobivaid töövõtteid erinevast materjalist aluspindade tasandamisel, arvestades etteantud kvaliteedinõudeid

Sihtrühm:Õppevorm:Mooduli nr Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP):

10 MAALRITÖÖD 22 sh praktika 8Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

1. omab ülevaadet maalritöödel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest ja aluspinnaleesitatavatest kvaliteedinõuetest

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Värvide liigid ja omadused. Sideaine, täiteaine, lahusti ja vedeldi, pigment, lisaaine. Värvide omadused. Vesialuselised- ja veevabad värvid. Värvi- värvimise ülesanne. Krunt ja kruntimise ülesanne. Õlid – õlitamise ülesanne. Lakid – pindade lakkimise ülesanne. Peitsid, puidukaitsevahendid. Lisaained nende liigitus, koostis, omadused ja kasutamistingimused.Erinevate käsitööriistade ja mehhanismide liigitus, kasutamistingimused ja hooldamine. Värvimistöödel kasutatavad abivahendid. Ilmastiku ja keskkonna nõuded viimistlustöödel.

loeng e-õpe

juhtumianalüüs, esitlus

2.kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

2. ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

loeng, demonstratsioon, rühmatöö

struktureeritud kirjalik töö,

3. viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad värvi, laki või õliga, järgides tööde tehnoloogiat ja etteantud kvaliteedinõudeid

3. ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Pindade puhastamine ja töötlemine. Vana pinnakatte eemaldamise võimalusi (keemiline, termiline, mehhaaniline). Pindade immutamine ja kruntimine (töövahendite valik ja kruntimise meetodid). Tasandussegud ja pahtlid (pinna seisukorrast lähtuvalt sobiva materjali valik).

loeng, praktiline töö

praktiline töö, analüüs

Õpiväljundid

• Selgitab viimistlustööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest• Mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid• Rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, lähtudes mõõtetulemustest ja tootekirjelduses (tehnilises informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist• Koostab ja vormistab infotehnoloogia vahendite abil tööülesande täitmiseks vajaliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, arvestades tööde tegemise tehnoloogilist järjekorda Hindamisülesanne: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutab pindala. Kirjeldab kasutades erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale, nimetab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, loetleb etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele. Hinne 4: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutab pindala. Kirjeldab ja iseloomustab, kasutades erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale, iseloomustab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, loetleb etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele, tööb näiteid Hinne 5: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutab pindala. Selgitab ja põhjendab, kasutades erialast sõnavaraõpitavas, võõr ja eesti keeles, maalritöödel kasutatavate erinevate töövahendite , seadmete ja materjalide kasutamise võimalusi, iseloomustab ja analüüsib soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, iseloomustab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele, tööb vähemalt neli erinevat näidet.

kokku572

• Võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavatest sideainest ja pigmendist ning rakendab keemiaalaseid teadmisi• Selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise vajadust viimistlustöödel• Eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, tapeedi- ja värvirullid), seadmeid ja masinaid ning iseloomustab erialast terminoloogist, selgitades nende kasutusvõimalusi• Iseloomustab maalritöödel kasutatavate materjalide (värvid, õlid, lakid, lahustid) omadustest tulenevaid nõudeid viimistlustöödele erinevas keskkonna- ja ilmastikutingimustesHindamisülesanne: õpilane kirjeldab lähtuvalt ülesandes,t kasutades maalritööde terminoloogiat ja põhimõisteid, võimalike probleemide tekkimise põhjuseid maalritöödel ning pakub välja lahenduskäigu probleemi kõrvaldamiseks. Kirjeldab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale ning kirjeldab maalritööde kvaliteedinõudeid, kasutab abimaterjaleHinne 4: õpilane kirjeldab lähtuvalt ülesandest, kasutades maalritööde terminoloogiat ja põhimõisteid, võimalike probleemide tekkimise põhjuseid maalritöödel ning pakub välja vähemalt kaks lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseks. Kirjeldab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale ning iseloomustab maalritööde kvaliteedinõudeidHinne 5: õpilane kirjeldab lähtuvalt ülesandest, kasutades maalritööde terminoloogiat ja põhimõisteid, võimalike probleemide tekkimise põhjuseid maalritöödel ning pakub välja vähemalt neli lahenduskäiku probleemi kõrvaldamiseks. Kirjeldab ja iseloomustab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale ning selgitab maalritöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid

Hindamiskriteeriumid/eristav iseseisev töö58

praktika208

õppemeetodid auditoorne töö162

praktiline töö140

hindamismeetodid



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.SobolevaLäbitud moodulid Tasandustöödõpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

• Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava järgides tööohutusnõudeid• Katab kinni mitteviimistletavad pinnad kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja –võtteid• Valib ja kasutab sobivaid töövahendeid (pintsel, hari, rull, pihusti) lähtuvalt etteantud tööülesandest ja kasutatavast viimistlustehnoloogiast• Eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid kasutades nii termilise, keemilise kui mehhaanilise eemaldamise võimalusi• Peseb aluspinna sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga• Krundib värvitava aluspinna kasutades selleks sobivaid töövõtteid• Tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb värvitava aluspinna järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid• Hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetestPraktiline töö:õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle, täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud töövahendid, teostab pindade tasandamise, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja töövõtteid, kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, kasutab abimaterjale. Hinne 4: õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle, täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud töövahendid, teostab pindade tasandamise, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja töövõtteid, kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, töös esinevad vead parandab juhendamisel.Hinne 5:õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle, täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud töövahendid, teostab pindade tasandamise, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja töövõtteid, kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, töös esinevad vead parandab iseseisvalt, selgitab, miks tekkisid töö käigus vead.

Teemad; alateemad

4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal 5. järgib maalritöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid

4.MAALRITÖÖDETEHNOLOOGIA. Värvimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid (töövahendi valimine, - ettevalmistamine, - hooldamine). Hermeetikud- kasutuskohad, omadused,töö teostamise tehnoloogia. Mineraalpindade ettevalmistamine värvimiseks, värvimine. Metallpindade ettevalmistamine värvimiseks ja värvimine. Puitpindade ettevalmistamine värvimiseks ja värvimine sh lakkimine ja õlitamine. Mineraalpindade ettevalmistamine värvimiseks, värvimine. Viimistlustöödel tekkida võivad defektid nende kõrvaldamise võimalusi Viimistlusmaterjalide ladustamine, säilitamine ja utiliseerimine.5. TÖÖ – JA KESKKONNAOHUTUS VIIMISTLUSTÖÖDEL. Energiatõhusa ehitamise põhimõtteid. Keskkonnaohutusnõudeid viimistlustöödel. Tööohutus. Isikukaitsevahendid.

loengpraktiline töö

praktiline töö

rühmatöö, analüüs, õpimapp

kirjalik aruanne

Lõimitud tunnid

Praktika:


Õppematerjalid:

6. analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel

Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 Pärnamägi, H. Ehitusmaterjelid.Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Tšmõr, V. Maalritööde materjalid. Tallinn: Valgus 1985 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da VinciPerioodikaväljaanded, artiklid Meier, P. Kiirgur teeb laudise värvist puhtaks. Kodukiri. Tallinn 1995, / augustwww.meiekodu.ee (2007: hallitusest)www.varvimaailm.ee (värvipsühholoogia)RYL- Rakkenustöiden yleiset laatuvaatimukset SisäRYL 2013. Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset. Talonrakennuksen sisätyötMaalritööde RYL 2012. Tallinn: (ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, viimistluskombinatsioonid, koormusnormid, erinevate pinnaviimistluste välimusklasside kirjeldused, värvide katsetamine ja hindamine, turvalisusTootjate tootejuhised

eesti kee 14.t: Erialane terminoloogia; Maalritöödel kasutatavad materjalid ja nende omadused; Töövahendid, seadmed ja masinad ning nende kasutusvõimalused; Tehnoloogilised töövõtted ja tööohutus.inglise keel 12.t: Erialane terminoloogia; Maalritöödel kasutatavad materjalid ja nende omadused; Töövahendid, seadmed ja masinad ning nende kasutusvõimalused; Tehnoloogilised töövõtted ja tööohutus.matemaatika 26.t: Mõõtühikud. Planimeetria ja stereomeetria valemid. Teisendamine. Protsent. Arvutusülesandedfüüsika 14.t: materjalide omadused; tihedus, kaal, maht, raskusjõudkeemia 26.t: lakid, õlid, sideained ja pigmendid, lahused, lahustid, disperssed süsteemidkunst 12.t: Värviõpetus Värvide mõju ruumile Valgus ja vari Valguse ja varju mõju ruumikujundusesarvutiõpetus (52=44+8): PPT, Word: rakenduse kasutamine (töö dokumentidega, tööviljakuse tõstmine), dokumendi loomine (teksti sisestamine, valimine ja redigeerimine), vormindamine (tekst, lõik, laadid), rakenduse kasutamine (töö esitlusega, tööviljakuse tõstmine), esitluse koostamine (esitlusvaated, slaidid, juhtslaid), info leidmine interrnetis. praktika 212 t.

• tutvub ettevõttega, koos praktikajuhendajaga tutvuvad ja arutavad praktikaks tööülesannetega, töökorralduse ja tööohutusega ettevõttes• rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel reaalses töökeskkonnas, mis on vastavuses praktika ülesannete ja õpiväljunditega• omandab meeskonnatöö kogemusi töökeskonnas• täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut kogu praktika perioodi vältel ja saades tagasisidet juhendajalt, praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes • koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut• esitleb aruande kaasõpilastele b hi k õ il t d itl lMoodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne kujuneb, järgmiste tööde kaalutud keskmisena, tööd peavad olema sooritatud vähemalt lävendi tasemel:

Hindamisülesanne: • õpilane kirjeldab lähtuvalt ülesandes,t kasutades maalritööde terminoloogiat ja põhimõisteid kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, võimalike probleemide tekkimise põhjuseid maalritöödel ning pakub välja lahenduskäigu probleemi kõrvaldamiseks. Kirjeldab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale ning kirjeldab maalritööde kvaliteedinõudeid, kasutab abimaterjale • õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse ja arvutab pindala. Kirjeldab kasutades erialast sõnavara, maalritöödel kasutatavaid töövahendeid, seadmeid ja materjale, nimetab soojuse levimise võimalusi erinevates keskkondades lähtudes soojusjuhtivuse olemusest, loetleb etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone sise- ja välisviimistlusele. • õpilane kirjeldab, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, etteantud töötöö teostamiseks sobivaid töövahendeid ja materjale, kasutab abimaterjale. Praktiline töö:• õpilane mõõdistab aluspinna ja hindab selle vastavust esitatavatele nõuetele, vajadusel korrastab selle, täidab tehnoloogilise kaardi. Lähtuvalt mõõtmistulemustest arvestab etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud töövahendid, teostab pindade tasandamise, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja töövõtteid, kasutab abimaterjale. • õpilane korraldab töökoha, vajadusel puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, värvib viimistletava pinna vastavalt kvaliteediklass 2 (RYL) nõuetele, teostab varem värvitud pindadelt värvikihi eemaldamise, järgib keskkonna ohutuse nõudeid, vajab juhendamist. Iseseisev töö: • õpilane koostabkirjaliku eneseanalüüsi, mis on koostatud vastavalt nõuetele, kasutab erialast sõnavara ja mõisteid eesti keeles, töö lisatakse õpimappi.

• korraldab nõuetekohaselt oma töökohta ja hooldab töövahendeid• mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletavad pinnad• hindab juhendamisel aluspindade seisundit• arvutab juhendamisel vajalike materjalide kogused• puhastab viimistletavad pinnad kasutades selleks sobivaid meetodeid• töötleb vajadusel pinnad hallitusvastase ainega• krundib pinnad kasutades sobivaid töövahendeid ja –võtteid• valib iseseisvalt lähtuvalt aluspinnast tasandussegu ja pahtli• tasandab ja /või pahteldab pinnad kasutades materjale ja töövahendeid otstarbekalt ja säästlikult.• korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid• jälgib tööde tehnoloogilise järjekorra, tööohutus- ja kvaliteedinõuete järgimist• vajaduse korral küsib nõu kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaltHindamisülesanne: õpilane kirjeldab, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, etteantud töötöö teostamiseks sobivaid töövahendeid ja materjale, kasutab abimaterjale. Hinne 4: õpilane kirjeldab ja iseloomustab, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, etteantud töötöö teostamiseks sobivaidtöövahendeid ja materjale, tööb vähemalt kolm erinevat näidet. Hinne 5: õpilane iseloomustab japõhjendab oma valikuid, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles, etteantud töötöö teostamiseks sobivaid töövahendeid ja materjale, tööb vähemal viis erinevat näidet. Praktiline töö : õpilane korraldab töökoha, vajadusel puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, värvib viimistletava pinna vastavalt kvaliteediklass 2 (RYL) nõuetele, teostab varem värvitud pindadelt värvikihi eemaldamise, järgib keskkonna ohutuse nõudeid, vajab juhendamist. Hinne 4: õpilane korraldab töökoha, vajadusel puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, värvib viimistletava pinna vastavalt kvaliteediklass 2 (RYL) nõuetele , teostab eelnevalt varem värvitud pindadelt värvikihi eemaldamise, järgib keskkonna ohutuse nõudeid, töötab iseseisvalt. Hinne 5: õpilane korraldab töökoha, vajadusel puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, värvib viimistletava pinna vastavalt kvaliteediklass 2 (RYL) nõuetele vastavalt, teostab eelnevalt varem värvitud pindadelt värvikihi eemaldamise, järgib keskkonna ohutuse nõudeid, töötab iseseisvalt. Töös esinevad vead kõrvaldab ja selgitab välja nende tekke põhjused.

• Analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel• Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeidHindamisülesanne: õpilane koostabkirjalikkuu eneseanalüüsi, mis on koostatud vastavalt nõuetele, kasutab erialast sõnavara ja mõisteid eesti keeles, töö lisatakse õpimappi.

6.1.VIIMISTLEVATELEPINDADELE JA MATERJALIDELE ESITATAVAD KVALITEEDINÕUDED Nõuded töökoha ettevalmistamiseks. Viimistletud pindadele esitatavad kvaliteedinõuded (DIN ja RYL põhjal). Mitteviimistletavate pindade kaitsmine. Pindade kaitsmiseks kasutatavad materjalid.6.2. ANALÜÜS Eneseanalüüs, Väljendusoskus, Täiendamist vajavad oskused.Vastavus „Kirjalike tööde juhendile.“Sise- ja välispindade ettevalmistamine värvimiseks.Värvimine, õlitamine ja lakkimine.


11 RULLMATERJALIDE PAIGALDAMINE SEINTELE 12 sh praktika 3Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

1. omab ülevaadet seinale paigaldavatest rullmaterjalidest ning nende paigaldamisel kasutatavatest abimaterjalidest ja töövahenditest

1. MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Seinakatterullmaterjalide liigitus, markeering, omadused ja kasutusalad. Rullmaterjalide tingmärgid. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad liimid, nende säilitamine ja kasutamise tingimused. Rullmaterjalide paigaldamiseks kasutatavad tööriistad ja seadmed. Töövahendite hooldamine.

loeng uurimine

esitlus

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest

2. ERIALASEDARVUTUSÜLESANDEDMaterjalikulu ja mahu arvutamine vastavaltetteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

loengprobleemi lahendamine, praktiline töö

struktureeritud kirjalik töö; praktiline töö

loengõpimapp meeskonna too

praktiline töö, kirjalik struktureeritud töö

3.ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINE. Aluspindadele esitatavad nõuded sõltuvalt rullmaterjali liigist. Pindade niiskussisalduse mõõtmine. Aluspinna tasandussegud ja pahtlid, nende kasutamistingimused. Aluspindade tasandamine.

3. valmistab nõuetekohaselt ette aluspinna ja paigaldab seinale rullmaterjali, järgides etteantud tööülesannet ja kvaliteedinõudeid4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal

õpetusega taotletakse, et õppija paigaldab nõuetekohaselt seintele rullmaterjale järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õppija kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.SobolevaLäbitud moodul Tasandustööd

Õpiväljundid Teemad; alateemadHindamiskriteeriumid/eristav

• eristab näidiste põhjal paber-, tekstiil-, vinüül- ja klaaskiudtapeeti ning kirjeldab lähtuvalt nende omadustest nõudeid tapeeditavale aluspinnale• selgitab teabeallikate põhjal rullmaterjalide tingmärkide tähendusi• nimetab lähtuvalt paigaldatava rullmaterjali liigist tapeetimistöödel kasutatavad töö- ja abivahendeid Hindamisülesanne: õpilane loetleb kasutades erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeeles, erinevaid rullmaterjalie,tingmärkide tähendusi, nõudeid tapeeditavale aluspinnale ja kasutatavad töövahendeidHinne4: õpilane kirjeldab ja eristab, kasutades erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeeles, erinevaid rullmaterjalie, tingmärkide tähendusi, nõudeid tapeeditavatele aluspindadele ja kasutatavaid töövahendeid. Hinne5: õpilane iseloomustab, kasutades erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeeles, erinevaid rullmaterjalie, tingmärkide tähendusi, nõudeid tapeeditavatele aluspindadele ja kasutatavaid töövahendeid, toob kõigi materjalide ja aluspindade puhul vähemalt kaks näidet erinevate võimaluste kohta.Iseseisev töö: õpilane koostab erinevate rullmaterjalide ja töövahendite näidismaterjalid, kogub ja lisab need õpimappi, mis on vormistatud vastavalt nõuetele

• selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis vms) põhjal rullmaterjali paigaldamiseks vajalikud andmed (seina asukoht, avade arv ja kuju, kasutatavad materjalid)• hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisundit ja vastavust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele nõuetele• mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid ja loodi Hindamisülesanne: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse, arvutab pindala ja materjali kulu. Valib töö teostamiseks sobivad töövahendid ja materjalid, kasutab abimaterjale. Hinne 4: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse, arvutab pindala ja põhi- ja abimaterjali kulu. Valib töö teostamiseks sobivad töövahendid ja materjalid, järgib tingmärke, arvestab ruumide erinevate kõrgusega, peab kinni tööde tehnoloogilisest järjekorrast.Hinne 5: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse, arvutab pindala ja põhi- ja abimaterjali kulu. Valib töö teostamiseks sobivad töövahendid ja materjalid, põhjendab oma valikuid, järgib tingmärke, arvestab ruumide erinevate kõrgusega, peab kinni tööde tehnoloogilisest järjekorrast. Töötab iseseisvalt, töökäigus tekkivad vead parandab ja analüüsib nende tekke põhjuseid.

• koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid• valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast• tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid• krundib ja vajadusel värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest ja aluspinnale esitatavatest nõuetest• paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet• parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutades sobivaid abivahendeid • kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteidhindamisülesanne: õpilane koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest, vormistab töö elektrooniliselt õppe, võõr- ja eestikeeles, järgides kirjaliku töö vormistamise nõudeidHinne 4: õpilane koostab isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest, vormistab töö elektrooniliselt õppe, võõr- ja eestikeeles, järgides kirjaliku töö vormistamise nõudeidHinne 5:õpilane koostab vähemalt kaks isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest, vormistab töö elektrooniliselt õppe, võõr- ja eestikeeles, järgides kirjaliku töö vormistamise nõudeid, analüüsib oma tööplaanePraktiline töö:õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid, valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast, tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid, krundib ja värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest ja aluspinnale esitatavatest nõuetest, paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet, parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutades sobivaid abivahendeid, töötamisel kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, töötab juhendamiselHinne 4: õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid, valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast, tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid, krundib ja värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest ja aluspinnale esitatavatest nõuetest, paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet, parandab töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutab sobivaid abivahendeid, kasutades sobivaid abivahendeid, töötamisel kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, selgitab oma töökäikuHinne 5:õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid, valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast, tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid, krundib ja värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest ja aluspinnale esitatavatest nõuetest, paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet, parandab töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutab sobivaid abivahendeid, kasutades sobivaid abivahendeid, töötamisel kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid ning rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, analüüsib oma tegevust ja selgitab vigade tekkimise põhjuseid

kokku312

õppemeetodid hindamismeetodid auditoorne töö102

praktiline töö96

iseseisev töö36

praktika78

5. järgib seinte katmisel rullmaterjalidega energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

4. RULLMATERJALIDEPAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Seinakattematerjalide (tapeedid jm seinakattematerjalid) paigaldamise tehnoloogia: paani pikkuse määramine; liimide ja kliistrite valmistamine; rullmaterjalide lõikamine ja kliisterdamine; esimese paani paigaldamine, sise- ja välisnurga kleepimine.5. Seinakattematerjalide paigaldamise tehnoloogia. Ülevaatus ja vigade kõrvaldamine. Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud. Töötervishoiu ja – ohutusnõuded seinakattematerjalide paigaldamisel.

loengdemostratsioon

praktiline töö, analüüs

6. analüüsib juhendamisel oma tegevust seinapinna katmisel rullmaterjalidega

6. Analüüs Eneseanalüüs. Väljendusoskus. Täiendamist vajavad oskused.

õpimapp, arutelu iseseisev töö

Lõimitud tunnid:

Praktika:


Õppematerjalid:

• korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümberPraktiline töö töö teostamisel õpilane korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning keskkonnaga enda ümber, vajab juhendamistHinne 4: töö teostamisel õpilane korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning keskkonnaga enda ümber.Hinne5: töö teostamisel õpilane korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning keskkonnaga enda ümber, analüüsib ja selgitab oma tegevust.

Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel järgmised tööd: Hindamisülesanne: • õpilane kirjeldab kasutades erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeeles, erinevaid rullmaterjalie,tingmärkide tähendusi, nõudeid tapeeditavale aluspinnale ja kasutatavad töövahendeid• õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse, arvutab pindala ja materjali kulu. Valib töö teostamiseks sobivad töövahendid ja materjalid, kasutab abimaterjale. • õpilane koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest, vormistab töö elektrooniliselt, kasutades erialast sõnavara õppe, võõr- ja eestikeeles, järgides kirjaliku töö vormistamise nõudeidPraktiline töö:• korraldab oma nõuetekohaselt töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid, valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali ning valib töövahendid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast, tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid, krundib ja värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest ja aluspinnale esitatavatest nõuetest, paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet, parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutades sobivaid abivahendeid• töö teostamisel õpilane korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning keskkonnaga enda ümber, vajab juhendamistIseseisev töö: • õpilane koostab erinevate rullmaterjalide ja töövahendite näidismaterjalid, kogub ja lisab need õpimappi, mis on vormistatud vastavalt nõuetele, õppe, võõr- ja eestikeeles• õpilane koostab eneseanalüüsi tehtud tööde kohta, vormistab kasutades infotehnoloogilisivahendeid ja korrektset eesti keeltJaksen, T. Tapeetimistööd. Tallinn: Ilo 2005. Hemgren, P. Värvimine ja tapeetimine. Tallinn: Sinisukk 2006. Hemgren, P., Wannfors, H. Maja ABC. Tallinn: Sinisukk 2003.Perioodikaväljaanded, artiklid Isosaari K. Parem kui arvatakse. Tehnikamaailm , Kodu & ehitus. (Tehnikamaailma ehituslisa Talv). Tallinn 2005, lk 60-65 (vinüülpõrandakatted)Internetipõhised materjalid www.tapeedil.com (tapeedi kasutamise ajaloost Eestis)Õpetajate koostatavad materjalid ja harjutusülesanded

Eesti keel 12.t: Keel kui suhtlemisvahend. Tekstiõpetus.Võõrkeel 14.t: Seinale paigaldatavad rullmaterjalid, sh viimistlus- ja abimaterjalid, nende omadused ja kasutusotstarve; Töö- ja abivahendid; Ergonoomilised ja ohutu töövõtted.Matemaatika 12.t: Mõõtühikud. Tasapinnaliste kujundite pindala. Ruumiliste kujundite ruumala(mahud)Keemia 14 t. : Liimid, paberidArvutiõpetus 26 t.: Exel: • rakenduse kasutamine (töö tabelitega, tööviljakuse tõstmine)• lahtrid (lisamine ja valimine, redigeerimine ja sortimine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine)• töölehtede haldus (read ja veerud, töölehed)• vormindamine (arvud ja kuupäevad, sisu, joondus ja ääriseefektid)• aritmeetilised valemid ja ehitusmaterjalide arvutaminePraktika: 78 t.

• tutvub ettevõttega, koos praktikajuhendajaga tutvuvad ja arutavad praktikaks tööülesannetega, töökorralduse ja tööohutusega ettevõttes• rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel reaalses töökeskkonnas, mis on vastavuses praktika ülesannete ja õpiväljunditega• omandab meeskonnatöö kogemusi töökeskonnas• täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut kogu praktika perioodi vältel ja saades tagasisidet juhendajalt, praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes • koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut• esitleb aruande kaasõpilastele

• analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut seinapinna katmisel rullmaterjalidega• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeidHindamisülesanne: Õpilane koostab eneseanalüüsi tehtud tööde kohta, vormistab kasutades infotehnoloogilisivahendeid ja korrektset erialast eesti keelt

Sihtrühm:Õppevorm:Mooduli nr Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP):

12 DEKORATIVVIIMISTLUS 12 sh praktika 2Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

1. omab ülevaadet kaasaegsetest dekoratiivvärvidest ja jäljendustehnikatest ning nende kasutuvõimalustest2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

1.MATERJALID JA TÖÖVAHENDID. Kaasaegsed efektvärvid, pigmendid ja lahustid. Traditsiooniliste värvisegude koostis ja kasutamine (lubivärv, õlivärv, liimvärv, tempera, muldvärv, kaseiinvärv). Pinnakaitsemeetodid ja materjalid (vahad, lakid ja värnitsad; lasuurid, peitsid). Dekoratiivviimistluseks vajalikud töövahendid ja abimaterjalid, nende kasutamise tingimused ja hooldamine.

kõitev loeng, arutelu

analüüs, esitlus

2. DEKORATIIVVIIMISTLE MISE TEHNOLOOGIAD. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine

juhtumi uuriminepraktiline töö

struktureeritud kirjalik tööpraktiline töö

3. Kannab juhendamisel ettevalmistatud pinnale dekoratiivvärvi või -värvisüsteemi, lähtudes tööülesandest ja toote paigaldustehnoloogiast4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal5. järgib töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid dekoratiivviimistlustehnikate kasutamisel

3.VÄRVIEFEKTID (käsna, pintsli, rulli, tekstiili, paberi jms kasutamine). Tekstuuriefektid (kivi, nahk, krakelüür, krohv). Klassikalised efektid (aaderdamine ja marmoreerimine). Metalliefektid. Mustrid ja motiivid (ornamendid, templid, šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud). 4. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSNÕUDED dekoratiivviimistlusel. Tööohutus dekoratiivviimistlusel, kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.

praktiline töö rühmatöö, arutelu, praktiline töö

5. analüüsib juhendamisel oma tegevust dekoratiivvärvidega värvimisel ja dekoratiivviimistlustehnikaid kasutades

5. Eneseanalüüs arutelu eneseanalüüs

Lõimitud tunnid

Praktilika


Õppematerjalid

Hindamiskriteeriumid/mitteeristavÕpiväljundid



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.SobolevaLäbitud moodulid Tasandustööd ja Maalritöödõpetusega taotletakse, et õppija teostab juhendamisel dekoratiivviimistlustehnikaid erinevate dekoratiivvärvidega järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õppija kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

Teemad; alateemad

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

• selgitab välja etteantud tööülesande (projekt, joonis, kirjeldus) põhjal tööde tegemiseks vajalikud andmed (töödeldavate pindade asukoht, pindala)• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha• valib juhendamisel vastavalt kasutatavale viimistlustehnoloogiale abimaterjalid ja töövahendid (eriotstarbelised pintslid, aaderduskamm) Hindamisülesanne:õpilane arvutab välja tööülesande põhjal vajamineva viimistlusmaterjalide koguse, valib välja abivahendid ja töövahendidPraktiline töö tööülesandest lähtuvalt teostab õpilane dekoratiivviimistlemise, kasutades sobivat tehnoloogiat, abivahendeid ja materjale. • katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja –võtteid• krundib ja vajadusel värvib viimistletavad pinnad, arvestades pinnale kantava dekoratiivvärvi eripära ja paigaldamise tehnoloogiat • hindab aluspinna vastavust dekoratiivvärvidega kaetavatele pindadele esitatavatele nõuetele (pinnatasasus, veeimavus)• värvib juhendamisel lähtuvalt tööülesandest ja toote paigaldusjuhendist ja/või paigaldustehnoloogiast lasuur-, struktuur- ja dekoratiivvärvidega, kasutades erinevaid töötlemistehnikaid (rulliga, pintsliga ja pahtlilabidaga)• korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber Hindamisülesanne:Õpilased kirjeldavad rühmatööna etteantud ülesande dekoratiivviimistluse värvi ja tekstuuriefektide kasutamine põhimõteid, iseloomustavad kasutatavaid materjale, töövahendeid ja nõudeid. Kirjeldavad metalliefektide, mustride ja motiivide (ornamendid, templid, šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud) tehnoloogiat ja kasutamise võimalusi, kasutavad erialast sõnavara õppe-, eesti- ja võõrkeeles.Praktiline töö õpilane dekoreerib ettevalmistatud aluspinnad kasutades erinevaid töötlemistehnikaid, korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümberIseseisev töö:koostab ja lisab õppimappi erialaga seotud töötervishoiu ja tööohutuse alased materjalid

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004Х. Гамм. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ Стройматериалы, 2000.Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Parker, L., Seinast seina. Tallinn: Koolibri 2007Skinner, K., Värviefektide piibel. Tallinn: Sinisukk 2004 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekthttp://www.baurum.ru/http://www.buildline.ru/http://www.tigi-knauf.ru/.

• võrdleb dekoratiivvärvidega (struktuurvärvid, lasuur, efektvärvid) loodavaid efekte ja pinnale kandmise mooduseid, lähtudes värvides kasutatavast pigmendist, side- ja täiteainest• kirjeldab klassikalisi dekoratiivviimistlustehnikaid (šabloonvärvimine, marmoreerimine, aaderdamine, fresko) ja toob teabeallikate põhjal näiteid nende kasutamise kohta nii kaasajast kui ka ajaloostHindamisülesanne: õpilane võrdleb, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, dekoratiivvärvidega (struktuurvärvid, lasuur, efektvärvid) loodavaid efekte ja pinnale kandmise mooduseid, lähtudes värvides kasutatavast pigmendist, side- ja täiteainest, kirjeldab klassikalisi dekoratiivviimistlustehnikaid (šabloonvärvimine, marmoreerimine, aaderdamine, fresko) ja toob teabeallikate põhjal näiteid nende kasutamise kohta nii kaasajast kui ka ajaloost

• analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut dekoratiivvärvide ning dekoratiivviimistlustehnikate kasutamisel• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppe keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid Hindamisülesanne: õpilane koostab oma tehtud töödest analüüsi, kasutades infotehnoloogia vahendeid, erialast terminoloogiat ja kirjalike tööde vormistamise nõudeid, aruanne on koostatud eesti keeles

eesti keel 8.t: Tekstiõpetus. Analüüs. Ortograafiainglise keel 8.t: Ülevaade dekoratiivmaterjalidest; Erinevad viimistluse abimaterjalid, nende omadused ja kasutusvõimalused; Enamlevinud dekoratiivviimistlustetehnoloogiad (tehnikad, töövahendid).keemia 10.t: dekoratiivvärvid, pigmendidajalugu 26.t: Ülevaade värvikasutuse, maalritööde ja dekorativvärvimise ajaloost. Traditsioonilised viimistlusmaterjalid, tehnikad ja töövõtted. Traditsioonilised elukeskkonnad Eestis: talu-, mõisa- ja linnakultuur. Kultuurivahetuse mõjud Eesti ajalooskunst 26.t: Värviõpetus Värvide mõju ruumile Valgus ja vari Valguse ja varju mõju ruumikujunduses Peeglite, piltide jms. paigutus ruumis praktika: 52 t.


Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:Hindamisülesanne: • õpilane võrdleb, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, dekoratiivvärvidega (struktuurvärvid, lasuur, efektvärvid) loodavaid efekte ja pinnale kandmise mooduseid, lähtudes värvides kasutatavast pigmendist, side- ja täiteainest, kirjeldab klassikalisi dekoratiivviimistlustehnikaid (šabloonvärvimine, marmoreerimine, aaderdamine, fresko) ja toob teabeallikate põhjal näiteid nende kasutamise kohta nii kaasajast kui ka ajaloost • õpilane arvutab välja tööülesande põhjal vajamineva viimistlusmaterjalide koguse, valib välja abivahendid ja töövahendid• õpilased kirjeldavad rühmatööna etteantud ülesande dekoratiivviimistluse värvi ja tekstuuriefektide kasutamine põhimõteid, iseloomustavad kasutatavaid materjale, töövahendeid ja nõudeid. Kirjeldavad metalliefektide, mustride ja motiivide (ornamendid, templid, šabloonid, dekoratiivsed jooned ja varjud) tehnoloogiat ja kasutamise võimalusi.kasuatavad erialast sõnavara õppe-, eesti- ja võõrkeelesPraktiline töö • tööülesandest lähtuvalt teostab õpilane dekoratiivviimistlemise, kasutades sobivat tehnoloogiat, abivahendeid ja materjale. • õpilane dekoreerib ettevalmistatud aluspinnad kasutades erinevaid töötlemistehnikaid, korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber Iseseisev töö• õpilane koostab oma tehtud töödest analüüsi, kasutades infotehnoloogia vahendeid, erialast terminoloogiat ja kirjalike tööde vormistamise nõudeid, aruanne on koostatud eesti keeles

hindamismeetodidõppemeetodid kokku312

praktika52

iseseisev töö44

praktiline töö128

auditoorne töö88


13 HÜDROISOLATSIOONITÖÖD SISERUUMIDES 4 sh praktika 1Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid Teemad; alateemad õppemeetodid hindamismeetodid auditoorne töö28

praktiline töö36

iseseisev töö14

praktika26

kokku104

1.omab ülevaadet märgade ja niiskete ruumide isoleerimisel kasutatavatest hüdroisolatsioonimaterjalidest

1. Ehitusel kasutatavad hüdroisolatsioonimaterjalid Hüdroisolatsiooni materjalid, tüübid, nende omadused ning pinnale kandmise viisidMaterjalide kasutamine ja hooldamine ja valik.

arutelu,

probleemi lahendamine, esitlus

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid hüdroisolatsiooni paigaldamiseks siseruumides, lähtudes etteantud tööülesandest

2. Arvutusülesanded.Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

loeng struktureeritud kirjalik töö

3. paigaldab nõuetekohaselt hüdroisolatsioonimaterjali, lähtudes tööülesandest ja tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest

3. Hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogia Isoleeritavad aluspinnad. Aluspindade ettevalmistamine. Hüdroisolatsiooni materjali paigaldamine.

praktiline töörühmatöö

praktiline töö

4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktika 5. järgib hüdroisolatsioonitöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

4. Hüdroisolatsiooni paigaldamise tehnoloogia. Läbiviikude paigaldamine. Nurkade hüdroisoleerimine. 5. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, töökoha korraldamine. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded hüdroisolatsioonitöödel.Töökoha korraldamine.

praktiline töö, rühmatöö

praktiline töö

6. analüüsib juhendamisel oma tegevust hüdroisolatsiooni paigaldamisel siseruumides

6. Kvaliteedi nõuded hüdroisolatsiooni materjalide paigaldamisel Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.7. Eneseanalüüs, väljendusoskus,

praktiline töö, iseseisev töö

kirjalik aruanne.esitlus

Lõimitud tunnid:

õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ette aluspinnad ja paigaldab nõuetekohaselt hüdroisolatsioonimaterjale hoone siseruumides, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.Sobolevapuuduvad

Hindamiskriteeriumid/mitteeristav

• selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, läbiviigud, töödeldavate pindade mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis)• arvutab juhendamisel vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide kulunormist ja rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirjuHindamisülesanne: õpilane kirjeldab siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed ja arvutab vajalike materjalide koguse, kulunormist ja rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju

• defineerib mõiste hüdroisolatsioon ning selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi (niiskus, pinnavesi ning inimese elutegevusest õhjustatud niiskus, leke, kondensvesi)• võrdleb teabeallikate põhjal erinevaid hüdroisolatsioonitüüpe, lähtudes nende tehnilistest omadustest, kasutusotstarbest ehitustöödel ja pinnale kandmise viisist Hindamisülesanne: õpilane defineerib hüdroisolatsiooni mõistet ja selgitab hüdroisolatsiooni ning niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, kasutab erialast sõnavara eesti keeles, arvestab konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi

Eesti keel 2.t: Ortograafia. Tekstiõpetus. Analüüs.Füüsika 10.t: mehaanilised vigastused, hüdroisolatsioon ja niiskusPraktika: 26 t.

• koostab etteantud nõuete kohaselt õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi ja vormistab selle, kasutades infotehnoloogiavahendeid• hindab juhendamisel hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspinna ning käiguteede olemasolu Hindamisülesanne: õpilane kirjeldab siseruumidesse hüdroisolatsiooni materjalide paigaldamise tehnoloogia, koostab lähtuvalt tööülesandest tehnoloogilise kaardi, kasutades infotehnoloogiavahendeid, kasutab erialast sõnavara õppe- ja eesti keeles, hindab hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele, selgitab, miks valis vastavad vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtusePraktiline töö: õpilane mõõdistab ja teeb ettevalmistused aluspindade hüdroisolatsioonitöödeks, valib sobilikud materjalid, arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ning valib sobilikud tööriistad, paigaldab hüdroisolatsiooni materjalid, kasutades õiget tehnoloogiat ja töövõtteid, järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid .

• puhastab ja krundib aluspinna, arvestades paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootja paigaldusjuhendi nõudeid• paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja hüdroisoleeritud pinnale esitatavaid nõudeid• paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, rapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid või projektipõhist tööjoonist• paigaldab juhendamisel ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid• korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümberPraktiline töö:õpilane puhastab ja krundib aluspinna, paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, rapid) hüdroisolatsiooni, järgides tööjoonist, ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, arvestades ja järgides paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootjate paigaldusjuhendeid ja etteantud kvaliteedinõudeid, korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber • analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendei Hindamisülesanne: õpilane analüüsib reaalses töökeskonnas tehtud töid, koostab kokkuvõtte eesti keeles, järgides kirjalikke tööde vormistamise ja koostamise nõudeid, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid, esitleb selle kaasõpilastele.

Praktilika:


Õppematerjalid:

Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt.Perioodikaväljaanded, artiklidIkkonen, V. Niiskustõke ning hüdroisolatsioon siseruumides. Ehituskaar, Tallinn 2002 / juuniInternetipõhised materjalidwww.kiilto.eewww.weber.eewww.rakentaja.fiPlaatimistööd, 2001 TallinnKiilto õppematerjal (CD, DVD)

• tutvub ettevõttega, koos praktikajuhendajaga tutvuvad ja arutavad praktikaks tööülesannetega, töökorralduse ja tööohutusega ettevõttes• rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel reaalses töökeskkonnas, mis on vastavuses praktika ülesannete ja õpiväljunditega• omandab meeskonnatöö kogemusi töökeskonnas• täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut kogu praktika perioodi vältel ja saades tagasisidet juhendajalt, praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes • koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut• esitleb aruande kaasõpilasteleMoodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:Hindamisülesanne:• õpilane defineerib hüdroisolatsiooni mõistet ja selgitab hüdroisolatsiooni ning niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi• õpilane kirjeldab siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed ja arvutab vajalike materjalide koguse, kulunormist ja rakendades pindala ja protsentarvutuse eeskirju • õpilane kirjeldab siseruumidesse hüdroisolatsiooni materjalide paigaldamise tehnoloogia, koostab lähtuvalt tööülesandest tehnoloogilise kaardi, kasutades infotehnoloogiavahendeid, hindab hüdroisoleeritavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud nõuetele, selgitab, miks valis vastavad vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtusePraktiline töö: • õpilane mõõdistab ja teeb ettevalmistused aluspindade hüdroisolatsioonitöödeks, valib sobilikud materjalid, arvestab etteantud töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ning valib sobilikud tööriistad, paigaldab hüdroisolatsiooni materjalid, kasutades õiget tehnoloogiat ja töövõtteid, järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid . • õpilane puhastab ja krundib aluspinna, paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, rapid) hüdroisolatsiooni, järgides tööjoonist, ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, arvestades ja järgides paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootjate paigaldusjuhendeid ja etteantud kvaliteedinõudeid, korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümberIseseisev töö:• õpilane analüüsib reaalses töökeskonnas tehtud töid, koostab kokkuvõtte eesti keeles, järgides kirjalikke tööde vormistamise ja koostamise nõudeid, kasutab infotehnoloogilisi vahendeid


14 PLAATIMISTÖÖD 15 sh praktika 3,7 Õpetaja:


Mooduli eesmärk

Õpiväljundid Teemad; alateemad õppemeetodid hindamismeetodid auditoorne töö68

praktiline töö184

iseseisev töö42

praktika96

kokku390

1. omab ülevaadet plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

1. Materjalid ja töövahendid Plaatmaterjalide liigitus. Plaatmaterjalidele esitatavad kvaliteedinõuded. Plaatmaterjalide omadused. Plaatide kinnitamiseks kasutatavad liimid ja segud (tava-, kiirkivinevad-ja remondisegud), nendevalmistamise tehnoloogia ja kasutamine. Vuugisegud, hermeetikud. Nõuded vuugisegude ja hermeetikute kasutamiseks. Nõuded segude ja hermeetikute säilitamisele. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja - vahendid, nende käsitsemine ja hooldamine. Nõuded elektriliste tööriistadega töötamisel.Materjalide kasutamine ja hooldamine ja valik.

Loeng Esitlus

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

2. Arvutus ülesanded .Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks.

Ülesannete lahendamineLoeng

struktureeritud töö

õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt keraamiliste ja kiviplaatidega, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut

Hindamiskriteeriumid/eristav



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.Sobolevaon läbitud Tasandustööd, Hüdroisolatsioonitööd siseruumides

• selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude arvu• hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele• valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hereetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest- mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu• koostab tasapinnalise seinapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust• koostab tasapinnalise põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisustHindamisülesanne: õpilane selgitab välja siseruumidesse plaatimistöödel paigaldamiseks vajalikud andmed ja arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, järgib kulunormi, koostab tasapinnalise plaadijaotuskavandi, arvestades töövõtete ratsionaalsust ja esteetilisust Hinne 4: õpilane selgitab välja siseruumidesse plaatimistöödel paigaldamiseks vajalikud andmed ja arvutab vajaliku materjalide koguse, järgib kulunormi, koostab vähemalt kaks erinevat tasapinnalise plaadijaotuskavandit, arvestades töövõtete ratsionaalsust ja esteetilisust, selgitab oma valikuid. Hinne 5: õpilane selgitab välja siseruumidesse plaatimistöödel paigaldamiseks vajalikud andmed ja arvutab vajaliku materjalide koguse, järgib kulunormi, koostab vähemalt neli erinevat tasapinnalise plaadijaotuskavandit, arvestades töövõtete ratsionaalsust ja esteetilisust, analüüsib ja selgitab oma valikuid.

3. valmistab ette aluspinna ning plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad keraamiliste või kiviplaatidega, järgides etteantud kvaliteedinõudeid

• selgitab oma sõnadega mõisteid püstvuuk, nihutatud vuuk, deformatsioonivuuk, läbiviik• eristab näidiste alusel looduslikest kivimitest, pressitud tsementsegust või põletatud savist valmistatud plaate• selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste ja kiviplaatide omadused ja sellest lähtuvalt toob näiteid nende kasutusvõimaluste kohta ehitustöödel• võrdleb tootekirjelduse alusel plaatimissegusid, arvestades plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära (külma-, kuuma-, niiskuskindlus, survetugevus)• tunneb ära ja nimetab plaatimistöödel kasutatavaid käsitööriistu (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood), seadmeid ja mõõteriistu (segutrell, plaadilõikur, frees, lasermõõteriist) Hindamisülesanne: õpilane kirjeldab, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, plaatimistöödel kasutatavaid käsitöövahendeid, seadmeid ja mõõteriistu, kasutatavaid materjale ja nende kasutamise võimalusi. Hinne 4: õpilane kirjeldab ja võrdleb, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, plaatimistöödel kasutatavaid käsitöövahendeid, seadmeid ja mõõteriistu, kasutatavaid materjale ja nende kasutamise erinevaid võimalusi. Hinne 5: õpilane iseloomustab ja võrdleb, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, plaatimistöödel kasutatavaid erinevaid käsitöövahendeid , seadmeid ja mõõteriistu vastavalt nende otstarbele, kasutatavaid erinevaid materjale ja nende kasutamise võimalusi, toob näiteid ja põhjendab oma valikuid.

• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained• tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid• katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust• töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid Praktiline töö õpilane korraldab oma töökoha vastavalt nõuetele ja ladustab ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid, järgidest kehtestatud nõudeid, puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid, katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid, märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid, vajab tööteostamisel juhendamist Hinne 4: õpilane korraldab oma töökoha vastavalt nõuetele ja ladustab ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid, järgidest kehtestatud nõudeid, puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid, katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid, märgib tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid, töötab iseseisvalt, vigade tekkimisel teeb parandused Hinne 5:õpilane korraldab oma töökoha vastavalt nõuetele ja ladustab ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid, järgidest kehtestatud nõudeid, puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid, katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid, märgib tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid, töötab iseseisvalt, peab kinni tehnoloogiast ja kvaliteedi nõuetest tekkivad vead parandab koheselt analüüsib ja selgitab oma tegevust

3. Aluspindade ettevalmistamine. Aluspindade hindamine.Plaaditavatele aluspindade esitatavad kvaliteedinõuded. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord. Plaadijaotuskavand.Aluspindade ettevalmistamine.

Praktiline tööPraktiline töö Õpemapp

4. vuugib plaaditud pinnad ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid

• puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid• viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest• katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste ees Praktiline töö:õpilane puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid, täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid, viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste ees, tööde teostamisel vajab juhendamist Hinne 4: õpilane puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid, täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid, viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste ees, tööde teostamiseks valib välja sobilikud töövahendid ja materjalid, arvestab välja materjali kulu Hinne 5: õpilane puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid, täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, valib välja ja kasutab sobilikke töövahendeid, viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste ees, arvestab välja töö teostamiseks vajamineva materjali kulu, kasutab ökonoomseid ja ergonoomilisi töövõtteid, selgitab oma valikuid ja tegevusi

4. Plaatimistööde tehnoloogia. Plaaditud pindadele esitatud kvaliteedinõuded. Oma töökoha korraldamine.Tasandiline ja ruumiline märkimine. Erinevate seina-ja põrandapindade plaatimine: plaadijaotuskavandi koostamine; seinapindadele juhtlaudade kinnitamine, põrandapindadel põrandatelje maha märkimine; plaatide lõikamine ja paigaldamine; erinevate materjalide ja pindade liitekohad. Vuukimine: seina-ja põrandapindade ettevalmistamine vuukimiseks.

5. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal6. järgib plaatimistöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

Praktiline harjutustööde analüüs

Praktiline töö RühmatööÕpemapp

• selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude arvu• hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele• valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hereetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest• mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu• koostab tasapinnalise seinapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust• koostab tasapinnalise põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust• arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained• tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid• katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust• töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid• selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude arvu• hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele• valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hereetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest• mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu• koostab tasapinnalise seinapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust• koostab tasapinnalise põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust• arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained• tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid• katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust• töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeidPraktiline töö:õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal, plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt keraamiliste ja kiviplaatidega, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, vajab tööde teostamisel juhendamist, töös esinevad kõrvalekaldumised nõuetest lubatud piirides. Hinne 4: õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal, plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt, keraamiliste ja kiviplaatidega, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, töötab iseseisvaltHinne 5: õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal, plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt, keraamiliste ja kiviplaatidega, kasutades õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, töötab iseseisvalt, analüüsib ja selgitab oma tegevust, vajadusel parandab iseseisvalt oma vead

Praktiline töö Praktiline töö5. Plaaditud pindade remontimine.6. Tööohutus plaatimistöödel. Töötervishoiu-ja tööohutusnõuded plaatimistöödel. Isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed) kasutamise eesmärk ja vajalikkus. Töökoha korraldamine. Nõuded elektriliste töövahenditega töötamisel.

7. analüüsib juhendamisel oma tegevust tasapinnaliste seina- ja põrandapindade plaatimise erinevatel tööetappidel

7. 1. Kvaliteedinõuded plaatimistööde tehnoloogias.Kvaliteedinõuded ja kontrolltoimingud.7.2.Eneseanalüüs. Väljendusoskus.

arutelu, iseseisev töö iseseisev töö, esitlus

Lõimitud tunnid:

Praktika:


Õppematerjalid:

• analüüsib koos juhendajaga erinevatel tööetappidel toimetulekut tasapinnaliste, täisnurksete seina- ja põrandapindade plaatimisel• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeidIseseisev töö: õpilane koostab eneseanalüüsi eesti keeles, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel plaatimistöö tööetappidel reaalses töökeskkonnas, kasutab aruande koostamiseks infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. lisab õpimappi plaatimistöödel kasutatavate põhitöövahendite ja materjalide loetelu ja näidismaterjalid, materjalid, mis sisaldavad infot säästva ehitamise kohta ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid.Hinne 4: õpilane koostab eneseanalüüsi korrektses eesti keeles, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel plaatimistöö tööetappidel reaalses töökeskkonnas, tagasisidet praktikajuhendajalt, aruande koostab, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele, esitlus on koostatud arusaadavalt, järgides esitluse koostamise head tavalisab õpimappi plaatimistöödel kasutatavate erinevate töövahendite ja materjalide loetelu, näidismaterjalid ja nende lühiiseloomustuse, materjalid, mis sisaldavad infot säästva ehitamise kohta ning erinevate tööde tehnoloogiaid ja plaatimistöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid.Hinne 5: õpilane koostab eneseanalüüsi eesti keeles järgides õigekirjareegleid, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel plaatimistöö tööetappidel reaalses töökeskkonnas, tagasisidet praktikajuhendajalt on väga hea, aruande koostab, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele, esitlus on koostatud arusaadavalt, järgides esitluse koostamise head tava ja sisaldab kriitilist eneseanalüüsi ja selgitusilisab õpimappi plaatimistöödel kasutatavate erinevate töövahendite ja materjalide loetelu vähemalt viis erinevat näidet, näidismaterjalid ja nende lühiiseloomustuse koos erinevate kasutamise võimalustega, materjalid, mis sisaldavad infot säästva ehitamise kohta (näidised Eesti ja lähisvälismaa kohta) ning erinevate tööde teostamise tehnoloogiaid plaatimistöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid

Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel järgmised tööd: Hindamisülesanne: • õpilane kirjeldab, kasutades erialast terminoloogiat ja põhimõisteid õppe-, eesti- ja võõrkeeles, plaatimistöödel kasutatavaid käsitöövahendeid, seadmeid ja mõõteriistu, kasutatavaid materjale ja nende kasutamise võimalusi. • õpilane selgitab välja siseruumidesse plaatimistöödel paigaldamiseks vajalikud andmed ja arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, järgib kulunormi, koostab tasapinnalise plaadijaotuskavandi, arvestades töövõtete ratsionaalsust ja esteetilisust Praktiline töö • õpilane korraldab oma töökoha vastavalt nõuetele ja ladustab ülesande sooritamiseks vajalikud materjalid, järgidest kehtestatud nõudeid, puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid, katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid, märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades sobivad materjale ja töövahendeid, vajab tööteostamisel juhendamist • õpilane puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid, täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid, viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste ees, tööde teostamisel vajab juhendamist• õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal, plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt keraamiliste ja kiviplaatidega, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, vajab tööde teostamisel juhendamist, töös esinevad kõrvalekaldumised nõuetest lubatud piirides. Iseseisev töö:• õpilane koostab eneseanalüüsi eesti keeles, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel plaatimistöö tööetappidel reaalses töökeskkonnas, kasutab aruande koostamiseks infotehnoloogiavahendeid. Lisab õpimappi plaatimistöödel kasutatavate põhitöövahendite ja materjalide loetelu ja näidismaterjalid, materjalid, mis sisaldavad infot säästva ehitamise kohta ning tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid.

Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003Чичерин И.П. Общестроительные работы. М.: Высшая школа. 2000.Справочник строителя: строительная техника, конструкции и технологии: (в 2-х т). М.: Высшая школа. 2007www.know-house.ru/info.Plaatimistööd, 2001 Tallinn Kiilto õppematerjal (CD, DVD) Ceresit õppematerjalPlaatimistööd. Tallinn: Ilo 2005Puidet J., Paloranta T., jt. Plaatimistööd. Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt.www.mendali.eewww.kiilto.eewww.knauf.ee

Eesti keel 6.t: Plaatimistöödel kasutatavad materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad); Plaatid ja nende omadused;Võõrkeel 6.t: Erialased mõisted; Plaatimistöödel kasutatavad materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad); Plaatid ja nende omadused; Tehnoloogiline järjekord; Tööohutus- ja keskkonnaohutusnõuded.Matemaatika 6 t. materjalide plaatimistöödeks arvutamineFüüsika12.t: külma-, kuuma-, niiskuskindlus, survetugevusKeemia 10.t: kivimid, maagid, mineraalid, sulamidKunst 12.t: Värviõpetus Värvide mõju ruumile Valgus ja vari Valguse ja varju mõju ruumikujunduses Peeglite, piltide jms. paigutus ruumisArvutiõpetus 26 t.: Exel: • rakenduse kasutamine (töö tabelitega, tööviljakuse tõstmine)• tabelite koostamine plaatimistööde materjalide arvutamiseks Praktika 96 t.• tutvub ettevõttega, koos praktikajuhendajaga tutvuvad ja arutavad praktikaks tööülesannetega, töökorralduse ja tööohutusega ettevõttes• rakendab õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel reaalses töökeskkonnas, mis on vastavuses praktika ülesannete ja õpiväljunditega• omandab meeskonnatöö kogemusi töökeskonnas• täidab nõuetekohaselt praktikapäevikut kogu praktika perioodi vältel ja saades tagasisidet juhendajalt, praktika lõppedes esitab tööandjapoolse hinnangu oma tegevuse kohta ettevõttes • koostab aruande, kus kirjeldab tehtud tegevusi ja saavutusi ning analüüsib saadud kogemusi ning töökeskkonnas nähtut• esitleb aruande kaasõpilastele• annab hinnangu kaasõpilaste aruande esitlusele


15 ERIKUJULISTE SEINA- JA PÕRANDAPINDADE PLAATIMINE 15 sh praktika 4

Õpetaja: Nõuded mooduli alustamiseks:

Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid Teemad; alateemad Hindamiskriteeriumid/mitteeristav õppemeetodidhindamismeetodid auditoorne töö

142praktiline töö

104iseseisev töö

36praktika

108kokku390

1. kavandab tööprotsessi erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimiseks, valib materjalid ja töövahendid vastavalt etteantud tööülesandele

1. Erialased arvutusülesanded, erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimistööde tehnoloogia

• Selgitab oma sõnadega mõisteid: püst- ja nihutatud vuuk, diagonaalvuuk majakas, trapp.• Selgitab tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste-, klaas-, kiviplaatide, omadused ja iseloomustab sellest lähtuvat nende kasutusvõimalusi erikujuliste pindade plaatimisel.• Võrdleb plaadiliime arvestades etteantud plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära.• Selgitab tööülesande põhjal tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv).• Hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele• Valib materjalid (plaadid, tasandus-, plaatimissegu või liim, vuukimissegu, hereetikud) ja töövahendid, lähtudes tööülesandest• Mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu• Koostab kaldega kui astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust• Koostab nišši või kaarega seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust• Arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi Hindamisülesanne:õpilane koostab, kasutades infotehnoloogia vahendeid, võrdleva analüüsi erinevatest plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest, kirjeldades aluspindade eripärast lähtudes nende omadusi ja kasutuskohti ning paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid ja –võtteid, arvutab tööks vajaminevate materjalide koguse, koostab töökavandi arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, analüüs on koostatud eestikeeles.

arutelu võrdlusanalüüs

analüüs, praktiline töö

3. Juhendi alusel kirjaliku praktikaaruande koostamine, hinnangu andmine enda tööle ja praktika

• Puhastab mehaaniliselt plaatidevahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga

3. Vuugib erikujulised plaaditud pinnad ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete kohaselt,

praktiline töörühmatöö

2. Valmistab ette erikujulised põranda- ja seinapinnad ning plaadib erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides etteantud kvaliteedinõudeid

loeng, praktiline töö, rühmatöö



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.Sobolevaon läbitud Tasandustööd, Hüdroisolatsioonitööd siseruumides, PlaatimistöödÕpetusega taotletakse, et õpilane plaadib kvaliteedinõuete kohaselt ettevalmistatud erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides energiatõhusa ehitamisepõhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

• Korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• Arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest• Puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained teeb töö eripärast tulenevalt majakad, järgides nõuetekohased kalded • Tasandab, krundib aluspinna, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid• Katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid• Märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja koostatud jaotuskavandit• Töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju• Plaadib kaldega põrandapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust• Plaadib astmelise pinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust • Plaadib nõuetekohaselt nišiga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust• Plaadib kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust Hindamisülesanne:Õpilased kirjeldavad erikujulised seina- ja põrandapindade plaatidega katmise tehnoloogiat, tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid, kasutavad erialast terminoloogiat õppe-, eesti- ja võõrkeelesPraktiline töö:õpilane arvutab mõõtmistulemustepõhjal etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud töövahendid, korraldab nõuetekohase oma töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu, arvutab majakate kõrgused, lähtub normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest, puhastab aluspinna, eemaldab sellelt eendid ja naket vähendavad ained, teeb töö eripärast tulenevalt majakad, järgib nõuetekohaseid kaldeid, tasandab, krundib aluspinna, katab mitteplaaditavad pinnad, kasutab asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid, märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, koostatud jaotuskavandi, töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju, plaadib kaldega põrandapinna, järgib tööde teostamise tehnoloogiat, kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust, plaadib astmelise pinna, nišiga seinapinna, kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgib tööde teostamise tehnoloogiat, kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust

2. Töökoha korraldus, pinna ettevalmistamine ja plaatimine

intervjuu, praktiline töö

6. Analüüsib juhendamisel oma tegevust erikujuliste pindade plaatimise erinevatel etappidel

4. Tehnoloogilise protsessi analüüs •analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut plaatimistöödel• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses vene keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeidIseseisev töö: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel plaatimistöö tööetappidel reaalses töökeskkonnas, koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid aruande ja esitleb selle kaasõpilastele.

arutelu, iseseisev töö analüüs, esitlus

Lõimitud tunnid:

Praktika:


aruande kaitsmine

• Valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid, lähtudes vuugi laiusest ja sügavusest• Katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest• Eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab vajadusel hüdroisolatsiooni• Asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid• Parandab töö käigus tekkinud vead (ebatasasused liimkihis, plaatide paigaldamise ebatasasused jm)• Kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid (tolmumask, turvajalanõud, turvaprillid, kindad, põlvekaitsmed, kuulmekaitsmed)• Korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava• Arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber Hindamisülesanne:õpilased kirjeldavad erikujulised seina- ja põrandapindade töötlemisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, selgitavad kvaliteedinõudeid plaatimistöödel, kasutavad erialast sõnavara õppe-, eesti ja võõrkeeles Praktiline töö:õpilane vuugib erikujulised plaaditud pinnad ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades sobivaid töövõtteid, materjale ja töövahendeid, järgib plaatimisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid kasutades töö- ja isikukaitsevahendeid, kõrvaldab töökäigus tekkinud vead, korrastab ja hoiab puhtana oma töökoha.

kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid4. Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal5. Järgib erikujuliste pindade plaatimisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:Hindamisülesanne:• õpilane koostab, kasutades infotehnoloogia vahendeid, võrdleva analüüsi erinevatest plaatimistöödel kasutatavatest materjalidest, kirjeldades aluspindade eripärast lähtudes nende omadusi ja kasutuskohti ning paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid ja –võtteid, arvutab tööks vajaminevate materjalide koguse, koostab töökavandi arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, analüüs on koostatud eestikeeles.• õpilased kirjeldavad erikujulised seina- ja põrandapindade plaatidega katmise tehnoloogiat ja tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid, kasutavad erialast terminoloogiat õppe-, eesti- ja võõrkeeles• õpilased kirjeldavad erikujulised seina- ja põrandapindade töötlemisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, selgitavad kvaliteedinõudeid plaatimistöödel, kasutavad erialast terminoloogiat õppe-, eesti- ja võõrkeelesPraktiline töö:• õpilane arvutab mõõtmistulemustepõhjal etteantud praktilise töö teostamiseks vajaminevate materjalide kulu ja valib sobilikud töövahendid, korraldab nõuetekohase oma töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu, arvutab majakate kõrgused, lähtub normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest, puhastab aluspinna, eemaldab sellelt eendid ja naket vähendavad ained, teeb töö eripärast tulenevalt majakad, järgib nõuetekohaseid kaldeid, tasandab, krundib aluspinna, katab mitteplaaditavad pinnad, kasutab asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid, märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, koostatud jaotuskavandi, töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju, plaadib kaldega põrandapinna, järgib tööde teostamise tehnoloogiat, kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust, plaadib astmelise pinna, nišiga seinapinna, kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgib tööde teostamise tehnoloogiat, kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust• õpilane vuugib erikujulised plaaditud pinnad ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades sobivaid töövõtteid, materjale ja töövahendeid, järgib plaatimisel töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid kasutades töö- ja isikukaitsevahendeid, kõrvaldab töökäigus tekkinud vead, korrastab ja hoiab puhtana oma töökoha.Iseseisev töö:• õpilane koostab eneseanalüüsi eesti keeles, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel plaatimistöö tööetappidel reaalses töökeskkonnas, koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid aruande ja esitleb selle kaasõpilastele.

Eesti keel 10t: Erialased mõisted, materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad);Võõrkeel 10t: Erialased mõisted, materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad);Matemaatika 10t: Mõõtühikud.Trigonomeetria. Planimeetria. SteomeetriaKeemia 6t: keraamika, klaas, liimidInimgeograafia: 16t.: Rahvastik ja majandus: Ühiskonna areng (agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond). Arengumaa ja arenenud riik: Arengutaseme näitajal. Inimarengutase.Majanduse struktuur: Muutused majanduse struktuuris. Majandussektorid Tootmist mõjutavad tegurid. Kõrgtehnoloogiline tootmine. Rahvusvaheline kaubandus. Geograafiline tööjaotus. Rahvusvahelised firmad. Ehituse areng maailmas ja töökohad.Kehaline kasvatus 26t: ÜKE Lõdvestus venitusharjutused. Rüht Praktika: 108t.


Õppematerjalid:

Plaatimistööd .Tallinn. Ehitame 1997Laaban, T .Plaatimistööd. Tallinn Ilo 2005Brett,M . Plaatimispiibel. Tallinn. Sinisukk 2008Julian Cassell ja Peter Parhan Vannitoa renoveerimine 2002Tiling:Planning, Layot and Installation The Tounton Press 2005www.weber.eewww.kiilto.eewww.knauf.eewww.mira.ee


16 KROHVIMISTÖÖD 18 sh praktika 4Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid: Teemad; alateemad õppemeetodid hindamismeetodid auditoorne töö100

praktiline öö210

iseseisev töö54

praktika104

kokku468

1. omab ülevaadet krohvimisel kasutatavatest materjalidest, töövahenditest

1. Materjalid ja töövahendidKrohvi otstarve ja liigid.Krohvimördid, nende valmistamine ja omadused.Sünteetilised pinnakattematerjalid.Lihvmaterjalid.Tööriistad, vahendid ja seadmed, nende kasutamistingimused ning hooldamine.

loeng, demostratsioon

esitlus

3. krohvib etteantud kvaliteedinõudeid järgides ehitise sise- ja välispinna ning teostab krohviparandustöid lähtudes etteantud tööülesandest4. krohvib ehitise sise- ja välispinna ning teostab krohviparandustöid lähtudes etteantud tööülesandest

4.Krohvimistööde tehnoloogiaOma töökoha korraldamine.Materjalide ja töövahendite valik.Tööde tehnoloogiline järjekord.Tasandiline ja ruumiline märkimine.Töövõtted krohvimistöödel.Mördi pinnalekandmise viisid (käsitsi krohvimine; masinkrohvimine; krohvikihi tasandamine).Nurkade ja avakülgede krohvimine.Kõverpindade krohvimine.Sirgjooneliste tõmmiste tegemine

demonstratsioon, praktiline töö

praktiline töö

5. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuval praktikal

5.Krohvimistöödetehnoloogia ja krohvitud pindade remont Kvaliteedinõuded krohvimistöödel ja kontrolltoimingud. Defektide ja vigade parandamine, krohvitõmmistetegemine; fassaadide renoveerimine.

demonstratsioon, praktiline töö

Praktiline töö

6. järgib krohvimistöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid7. analüüsib juhendamisel oma tegevust ehitiste sise- ja välispindade krohvimisel ja krohviparandustöödel

6. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded krohvimistöödel.7. Eneseanalüüs

arutelu, iseseisev töö

iseseisev töö, esitlus

• Kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab krohvitöödel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid• Järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber Praktiline töö:õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal, krohvib kvaliteedinõudeid järgides ehitiste sise- ja välispindu ning teostab juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine) järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, vajab tööde teostamisel juhendamist, töös esinevad kõrvalekaldumised nõuetest lubatud piirides.

• Analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut krohvimisel ja krohvipindade, sh ehisdetailide, taastamisel• Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid Iseseisev töö: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel krohvimistöödel reaalses töökeskkonnas, koostab aruande kasutades infotehnoloogiavahendeid eestikeeles ja esitleb selle kaasõpilastele.

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest

2. Arvutusülesanded Materjalikulu ja mahu arvutamine vastavalt etteantud joonisele. Ülesanded ruumilise kujutlusvõime arendamiseks3. Aluspindade ettevalmistusPindade puhastamine, loodimine ja majakate paigaldamine.Niiskustõkketööd. Mittekrohvitavate pindade kaitsmine

• Selgitab etteantud tööülesande põhjal krohvitööde tegemiseks vajaliku info ja planeerib tööaja• Hindab juhendamisel olemasolevate pindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse ja tasasuse, kasutades nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodi• Arvutab juhendamisel tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutab pindala- ja mahuarvutuse meetodeid• Koostab juhendamisel infotehnoloogilisi vahendeid kasutades isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, töövahendite ja-võtete valiku, materjalikulu ning tööaja arvutamise tulemustest• Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid• Valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnoloogiakaardil esitatust Eristav hindamineHindamisülesanne: õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse, valib praktilise töö teostamiseks sobilikud materjalid, teostab pindala arvestuse ja arvestab materjali mahtud Praktiline töö: õpilane korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib õiged töövahendid, kasutab eelnevalt valitud (hindamisülesande alusel) sobilikud materjalid, valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindub aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest, töö teostamisel jälgib tööde tehnoloogilist järjekorda, tööohutus- ja kvaliteedinõudeid, töötab ennast ja keskkondasäästvalt, täidab tööülesande kohta tehnoloogilise kaardi vastavalt nõuetele.

loeng, praktiline töö probleemi lahendamine, praktiline töö

Praktika

Lõimitud tunnid:


Eesti keel 8t: Kirjalike tööde vormistamine vastavalt kooli juhendile väljendades korrektses eesti keeles , erialane terminoloogiaKeemia 10t: Kemikaalide mõju vuugisegudele, segudes olevatele pigmentideleMatemaatika 4t: arialased arvutusülesandedPraktika: 104t

Hindamiskriteeriumid/mitteeristav

• Võrdleb erinevaid krohvitüüpe, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis-keemilistest omadustest• Iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet ning füüsikalis-keemilisi omadusi• Tunneb näidismaterjali põhjal ära nurga-, avaliite- ja deformatsioonivuugi profiili ning iseloomustab neid, lähtudes otstarbest Hindamisülesanne: õpilane võrdleb näidismaterjalide põhjal erinevaid krohvitüüpe, iseloomustab nende koostist kasutades erialast sõnavara õppe- ja eesti keeles, füüsikalis-keemilisi omadusi, iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid arvestades nende nakke- ja kandevõimet, tunneb ära ja iseloomustab näidismaterjalide põhjal nurga-, avaliite- ja deformatsioonivuugi profiili, lähtudes nende otstarbest.

• Ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• Katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• Valmistab tööks ette erinevad krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest protsessist• Valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest ja vastastikusest sobivusest• Krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid• Teeb juhendamisel tööülesandest lähtuvalt masinkrohvimist, järgides etteantud kvaliteedinõudeid• Hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate pindade ja seina või karniisidetailide seisundit• Valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid• Valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades aluspinna seisukorda ning kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust• Taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist• Korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavastHindamisülesanne: õpilane koostab ja kirjeldab tööde tehnoloogilist järjekorda, sobivaid tehnoloogiaid, kasutatavate materjalide ja pindade vastastikusest sobivust, kasutades erialast sõnavara õppe- ja eesti keeles,. Praktiline tööõpilane valmistab ette nõuetekohaselt oma töökoha, ladustab materjalid, valib õiged töövahendid, kasutab eelnevalt valitud (hindamisülesande alusel) sobilikud materjalid, valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindub aluspinna seisukorrast, töö teostamisel jälgib tööde tehnoloogilist järjekorda, taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindub etteantud projektist või eskiisist, korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid, töötab ennast ja keskkondasäästvalt

õpetusega taotletakse, et õppija krohvib kvaliteedinõudeid järgides ehitiste sise- ja välispindu ning teostab juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine) järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õppija kinnistab õpingutel omandatut praktikal.



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.Sobolevaon läbitud Tasandustööd, Hüdroisolatsioonitööd siseruumides, Plaatimistööd

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:hindamisülesanne:• õpilane võrdleb näidismaterjalide põhjal erinevaid krohvitüüpe, iseloomustab nende koostist kasutades erialast sõnavara õppe- ja eesti keeles,, füüsikalis-keemilisi omadusi, iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid arvestades nende nakke- ja kandevõimet, tunneb ära ja iseloomustab näidismaterjalide põhjal nurga-, avaliite- ja deformatsioonivuugi profiili, lähtudes nende otstarbest.• õpilane teisendab joonisel etteantud algandmed ühtsesse mõõtkavasse, valib praktilise töö teostamiseks sobilikud materjalid, teostab pindala arvestuse ja arvestab materjali mahtud • õpilane koostab ja kirjeldab tööde tehnoloogilist järjekorda, sobivaid tehnoloogiaid, kasutatavate materjalide ja pindade vastastikusest sobivust, kasutades erialast sõnavara õppe- ja eesti keeles. Praktiline töö: • õpilane korraldab nõuetekohaselt oma töökohta, valib õiged töövahendid, kasutab eelnevalt valitud (hindamisülesande alusel) sobilikud materjalid, valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindub aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest, töö teostamisel jälgib tööde tehnoloogilist järjekorda, tööohutus- ja kvaliteedinõudeid, töötab ennast ja keskkondasäästvalt, täidab tööülesande kohta tehnoloogilise kaardi vastavalt nõuetele.• õpilane valmistab ette nõuetekohaselt oma töökoha, ladustab materjalid, valib õiged töövahendid, kasutab eelnevalt valitud (hindamisülesande alusel) sobilikud materjalid, valmistab ette krohvitavad pinnad, juhindub aluspinna seisukorrast, töö teostamisel jälgib tööde tehnoloogilist järjekorda, taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindub etteantud projektist või eskiisist, korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgib tööohutus- ja kvaliteedinõudeid, töötab ennast ja keskkondasäästvalt• õpilane rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal, krohvib kvaliteedinõudeid järgides ehitiste sise- ja välispindu ning teostab juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine) järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, vajab tööde teostamisel juhendamist, töös esinevad kõrvalekaldumised nõuetest lubatud piirides. Iseseisev töö: • õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel krohvimistöödel reaalses töökeskkonnas, koostab aruande kasutades infotehnoloogiavahendeid, aruanne on koostatud eestikeeles.

Kasutatavõppekirjandus (avalikult kättesaadav)/õppematerjal • E-kursus „Krohvimistööd“ https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=2537• Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003• Päts, H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 1. osa. Tallinn: Viplala 1998.• Päts,H. Müüri-, plaatimis- ja krohvitööd. 2. osa. Tallinn: Viplala 1998.• Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08].• Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.• I.Sammul. Krohvitööd. – Tallinn: VÜKK, 2001.• Лебедева Л.М. Справочник штукатура. – М.: AcademÀ, 2001.• Шепелев А. Штукатурные работы. – М.:ВШ, 1988.• Журавлев И.П., Лапшин П. А. Штукатур. Учебное пособие. –Р.-на-Дону: Феникс, 2004.• Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.• Х. Гамм. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ Стройматериалы, 2000.• Лебедева Л.М. Справочник штукатура. – М.: AcademÀ, 2001.• Завражин Н.Н. Штукатурные работы высокой сложности. – М.: Aкaдeмия, 2008• Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.• http://www.shtukaturu.com/• http://www.shtukatur-decor.com.• http://ceresit.su/• http://www.paritet-decor.ru/• http://www.atlasplus.ru• http://www.baurum.ru/• http://www.buildline.ru/• http://wallrepair.ru/• http://djamshut.ru/• http://www.atlasplus.ru• http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/


Õppematerjalid:

Sihtrühm:Õppevorm:

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP)

17SOOJUSISOLATSIOONI LIITSÜSTEEMIDE

PAIGALDAMINE 18 sh praktika 4

Õpetaja: Nõuded mooduli alustamiseks:

Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid: Teemad; alateemad Hindamiskriteeriumid/eristav õppemeetodid hindamismeetodidauditoorne töö

146praktiline töö

144iseseisev töö

74praktika

104kokku468

1. omab ülevaadet soojusisolatsiooni liitsüsteemidest, nende paigaldamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest

1.Soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamistingimusedMaterjalid, nende kasutamine ja hooldamine. Nende valik. Soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamistingimused. Materjalide sobivus, kulu ja paigalduse aeg.

• selgitab mõistet soojusisolatsiooni liitsüsteem ja analüüsib selle mõju ehitise energiatõhususele, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid• iseloomustab tööülesandest lähtuvalt soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamisel kasutatavaid materjale, arvestades nende omadusi (soojajuhtivus, tulepüsivus, veeauru läbilaskevõime) ning aluspinna nakke- ja kandevõimet• eristab näidiste põhjal ja võrdleb erinevaid soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamisel kasutatavaid tüübleid, lähtudes nende kasutustingimustest ja paigaldusnormidest• iseloomustab etteantud joonise alusel erinevaid katus-sein, sein-sokkel, sokkel-pinnas, avatäidetesein standardseid sõlmlahendusi• selgitab etteantud tööülesande põhjal välja soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamiseks vajaliku informatsiooni (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldamise meetod jms) ja planeerib tööajaHindamisülesanne: õpilane selgitab soojusisolatsiooni liitsüsteemi mõistet, loetleb näidismaterjalide põhjal erinevaid soojusisolatsiooni materjale, kirjeldab nende koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi, kvaliteedinõudeid arvestades nende nakke- ja kandevõimet, selgitab ülesande sooritamiseks välja vajalikku informatsiooni - mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldamise meetod, planeerib oma tööaja Hinne 4: õpilane selgitab soojusisolatsiooni liitsüsteemi mõistet, iseloomustab näidismaterjalide põhjal erinevaid soojusisolatsiooni materjale (toob vähemalt kolm näidet), iseloomustab nende koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi, kvaliteedinõudeid arvestades nende nakke- ja kandevõimet, selgitab ülesande sooritamiseks välja vajalikku informatsiooni - mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid (esitab kaks erinevat varianti), paigaldamise meetod, planeerib tööajaHinne 5: õpilane selgitab soojusisolatsiooni liitsüsteemi mõistet, kirjeldab ja iseloomustab näidismaterjalide põhjal erinevaid soojusisolatsiooni materjale (toob vähemalt viis näidet), iseloomustab nende koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi, kvaliteedinõudeid arvestades nende nakke- ja kandevõimet, selgitab ülesande sooritamiseks välja vajalikku informatsiooni - mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid (esitab kolm erinevat varianti, põhjendab valikuid), paigaldamise meetodid, planeerib ja analüüsib tööaja

loeng, arutelu, rühmatöö esitlus, iseseisev töö

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest3. paigaldab erinevaid soojusisolatsiooni liitsüsteeme ja fassaadi ning parapeti plekkdetaile, lähtudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest

2. Soojusisolatsiooni liitsüsteemi paigaldamistingimused3. Lisatarvikute omadused ja kasutusotstarve.4. Armeerimis- ja viimistlusmaterjalid; omadused, kasutusvõimalused ja otstarve.

• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest• hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid• koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest• ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• katab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, kasutab asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• valmistab juhendamisel ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid ning täidab sobiva korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest• hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid Hindamisülesanne: õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha, valib sobilikud töövahendid, hindab soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, koostab isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest (arvutustes esinevad vead), ladustab materjalid, atab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, valmistab ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid, töötab juhendamisel Hinne 4: õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha, valib sobilikud töövahendid, põhjendab oma valikut, hindab soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, koostab isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest, ladustab materjalid, atab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, valmistab ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid, töötab iseseisvalt Hinne 5: õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha, valib sobilikud töövahendid, hindab soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, koostab isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi (selgitab oma valikuid), juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest, ladustab materjalid, atab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, valmistab ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid, analüüsib ja selgitab oma tegevust

loeng, arutelu, demostratsioon

struktureeritud töö, praktiline töö, analüüs

õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal



T. Rešetnikova, A. Litnjantsin, V. Zautin, K.Sobolevaon läbinud moodul „Tasandustööd“, „Krohvimistööd“

• koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest• ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• katab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, kasutab asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• valmistab juhendamisel ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid ning täidab sobiva korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valib sobivad töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest• hindab juhendamisel soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid• koostab juhendamisel isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest• ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu• katab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, kasutab asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid• valmistab juhendamisel ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid ning täidab sobiva krohviseguga suuremad ebatasasused ja krundib aluspinna) • paigaldab sokli- või juhtsiini, majakad ning soojusisolatsiooniplaadid, juhindudes etteantud tööülesandest, kvaliteedinõuetest ja materjalide paigaldusjuhendist• paigaldab lisatarvikud (liiteprofiilid, vuugiprofiilid, nurgaprofiilid, vuugilindid, tüüblid), juhindudes kvaliteedinõuetest, projektist ja/või materjalide paigaldusjuhendist või objekti omapärast• armeerib kogu soojusisoleeritud pinna, järgides kvaliteedinõudeid ja materjalide paigaldusjuhendit• krundib pinnad viimistluskrohvi nakke tagamiseks, kasutades sobivat krunti ja kruntimismeetodit• valmistab ja kannab pinnale viimistluskrohvi või paigaldab viimistlusplaadid, juhindudes tootja paigaldusjuhisest tagamaks viimistletava pinna ühtlase tasapinnalise välisilme• selgitab juhendamisel parapeti ja fassaadipinna plekkdetailide vajaduse ja paigaldusnõuded, lähtudes projektist• töötleb juhendamisel ettevalmistatud plekkdetaile (akna-, parapetiplekid) objektil, juhindudes tööjoonisest ja materjali omadustest ning tegelikust olukorrast kohapeal ja kasutab sobivaid töövahendeid ja -võtteid• valmistab ette aluspinna plekkdetailide paigaldamiseks, juhindudes tööülesandest• paigaldab, kinnitab ja tihendab juhendamisel lihtsamad plekkdetailid (nt akna-, parapetiplekid) vastavalt etteantud projektlahendusele ja paigaldusjuhisele (plekkdetailide kalded, ülekatted, ülespöörded, veenina pikkused)• katab vastpaigaldatud plekkdetailid kaitsmaks neid järgnevatel töödel tekkida võivate kahjustuste eest, kasutades asjakohaseid kattematerjale ja töövõtteid• korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhenditest ning üldtunnustatud heast tavast• sooritab sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi, arvestades kutsetöö spetsiifikat• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber• rakendab materjalide paigaldamisel ja töövahendite kasutamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid• kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeidPraktiline töö:õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides tööjuhendeid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, töötab juhendamisel, töös esinevad kõrvalekalded lubatud piiridesHinne 4: õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides tööjuhendeid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, töötab iseseisvalthinne 5: õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides tööjuhendeid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, töötab iseseisvalt, töös tekkivad vead parandab koheselt, analüüsib ja põhjendab oma tegevust.

5.Viimistletavate pindade kvaliteedinõuded, vigade tekkepõhjused ja nende ennetamine.Kvaliteedinouded ja kontrolltoimingud.6.Töötervishoiu töö- ja keskkonnaohutusnõud eid soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamisel.7. Plekkdetailide töövahendid ja - detailide valmistamine. Paigaldatud plekkdetailide kaitsmise nõuded.

demonstratsioon, praktiline töö, meeskonnatöö

praktiline töö, arutelu

4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuval praktikal5. järgib soojusisolatsiooni liitsüsteemi ja plekkdetailide paigaldamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

6. analüüsib juhendamisel oma tegevust soojusisolatsiooni liitsüsteemide ja plekkdetailide paigaldamisel

8. Eneseanalüüs, • analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojusisolatsiooni liitsüsteemi ja plekkdetailide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte• analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojusisolatsiooni liitsüsteemi ja plekkdetailide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte Iseseisev töö: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. Hinne 4: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, analüüs sisaldab praktikajuhendaja tagasisidet õpilasele, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. Esitlus on koostatud vastavalt nõueteleHinne 5: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, õpilane hindab oma toimetulekut kriitiliselt, analüüs sisaldab praktikajuhendaja tagasisidet õpilasele, mis on väga hea, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. Esitlus on koostatud vastavalt nõuetele, üheselt arusaadav ja selgelt loetav.

iseseisev töö, ajurünnak analüüs, esitlus

Praktika:


Õppematerjalid:


Caparol „Soojusisolatsiooni-liitsüsteem“TLN.2009, 35 lk.WeberTherm fassaadisoojustussüsteemi tööjuhisCeresit Cerethermi süsteemid kataloog 116 lk.RYL maalritööde 2012RYL tarindi 2010

Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel järgmised tööd: Hindamisülesanne:• õpilane selgitab soojusisolatsiooni liitsüsteemi mõistet, loetleb näidismaterjalide põhjal erinevaid soojusisolatsiooni materjale, kirjeldab nende koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi, kvaliteedinõudeid arvestades nende nakke- ja kandevõimet, selgitab ülesande sooritamiseks välja vajalikku informatsiooni - mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid, paigaldamise meetod, planeerib tööaja • õpilane korraldab nõuetekohaselt töökoha, valib sobilikud töövahendid, hindab soojusisolatsiooni liitsüsteemidega kaetavate pindade seisundit ja loodsust, koostab isikliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest (arvutustes esinevad vead), ladustab materjalid, atab SILSiga mittekaetavad pinnad, kaitstes neid järgnevate tööde käigus tekkida võivate kahjustuste eest, valmistab ette soojusisolatsiooni liitsüsteemiga kaetavad pinnad (parandab aluspinna deformatsioonivuugid, eemaldab lahtised või piisava nakketa viimistluskihid, töötab juhendamisel Praktiline töö:• õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: paigaldab nõuetekohaselt soojusisolatsiooni liitsüsteemi, parapette ja fassaadipindade plekkdetaile, järgides tööjuhendeid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, töötab juhendamisel, töös esinevad kõrvalekalded lubatud piiridesIseseisev töö: • õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. analüüs on koostatud eestikeeles. Lisab õpimappi, materjalid järgmistel teemadel: soojusisolatsioonitööde kasutatavate materjalide omaduste kirjeldused, näidismaterjalid ja materjalide kasutamise tehnoloogilised juhendid


18 KUIVKROHVPLAATIDE PAIGALDAMINE 10 sh praktika 3Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid: Teemad; alateemad Hindamiskriteeriumid/eristav õppemeetodid hindamismeetodidauditoorne töö

50praktiline töö

104iseseisev töö

28praktika

78kokku260

1. omab ülevaadet kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavatest materjalidest ja töövahenditest2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid kuivkrohvplaatide paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest

1. Materjalid ja töövahendid.Kuivkrohvplaadid, nende liigitus, otstarve ja omadused.Nõuded kuivkrohvplaatide ladustamisele. Karkassid, profiilid, kinnitused; konstruktsioonide isolatsioonmaterjalid.Kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamise töö- ja abivahendid, nende kasutamistingimused.Töövahendite hooldamine. 2. Erialased arvutusülesanded.Tööks vajamineva materjalikulu arvutamine3. Kuivkrohvkonstruktsioon ide paigaldamine tehnoloogia.Oma töökoha korraldamine.Tööriistade ja -vahendite valik. 4. Kuivkrohvplaatide ettevalmistamine.Tasandiline ja ruumiline märkimine. Töövõtted kuivkrohvkonstruktsioonide paigaldamisel.

• eristab näidiste alusel kuivkrohvplaate ja võrdleb neid, lähtudes kasutusotstarbest ehitustöödel• võrdleb kuivkrohvplaatide paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale nende kasutusvõimaluste ja omaduste alusel• selgitab kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamiseks vajaliku info, lähtudes etteantud tööülesandest (mõõtmed, asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja • valib sobivad materjalid (kuivkrohvplaadid, karkassimaterjalid, kinnitusvahendid), arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ja tootja paigaldusjuhiseid• arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja paigaldusja kasutusjuhenditest, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju• valib kuivkrohvplaatide paigaldamiseks sobilikud töövahendid, veendudes enne töö alustamist töövahendite korrasolekus ja ohutuses Hindamisülesanne: õpilane eristab ja võrdleb kuivkrohvplaate, abimaterjale, nende kasutusvõimalusi, selgitab välja ehitamiseks vajaliku info lähtuvalt ülesandest, planeerib tööaja, arvutab ülesande sooritamiseks vajamineva materjalide koguse, valib sobilikud töövahendid, vajab juhendamist, arvutusülesannetes esinevad vead.Hinne 4: õpilane kirjeldab ja võrdleb kuivkrohvplaate,abimaterjale, toob näiteid erinevuste kohta (vähemalt kaks) ja nende kasutusvõimalute kohta, selgitab välja ehitamiseks vajaliku info lähtuvalt ülesandest, planeerib tööaja, arvutab ülesande sooritamiseks vajamineva materjalide koguse, valib sobilikud töövahendid, töötab iseseisvalt, kasutab õiget erialast terminoloogiat.Hinne 5: õpilane hindab ja võrdleb kuivkrohvplaate, abimaterjale, toob näiteid erinevuste kohta (vähemalt neli) ja nende erinevatr kasutusvõimalute kohta, selgitab välja ehitamiseks vajaliku info lähtuvalt ülesandest, planeerib tööaja, arvutab ülesande sooritamiseks vajamineva materjalide koguse, valib sobilikud töövahendid, põhjendab oma valikuidd, töötab iseseisvalt, kasutab õiget erialast terminoloogiat.

mõttetalgud, rühmatöö

esitlus

3. ehitab juhendamisel seinakarkassi ja paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaadid, lähtudes tööülesandest

3. Tööde tehnoloogia.Karkassi ehitamine puit- ja metallkonstruktsioonile.Kuivkrohvplaatide töötlemine (lõikamine, kumerad pinnad ja voltimine).Kuivkrohvplaadist seinte ja vaheseinte paigaldamine.Kuivkrohvplaadist laed ja nende paigaldamine.Kuivkrohvplaadist põrandad, nõuded põrandate paigaldamisele Ühenduskohtade töötlemine; kvaliteedikontroll. Lagede-, seinte– ja põrandate soojusja heliisolatsiooni paigaldamine. Niisketes ruumides hüdroisolatsiooni teostamine. Läbiviikude vor augud jms).Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele.

• rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, kasutades asjakohaseid töövahendeid• ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes etteantud paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest• paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseidPraktiline töö: õpilane rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, kasutab asjakohaseid töövahendeid, ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes etteantud paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid, töös esinevad kõrvalekalded, vead parandab, vajab kogu protsessi vältel juhendamistHinne 4: õpilane rihib ja loodib pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, valib asjakohased töövahendid, ehitab puit- või metallkarkassi konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), järgib etteantud paigaldusjuhist, kvaliteedinõudeid, paigaldab seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud tehnoloogiat, kasutab õigeid töövõtteid, järgib kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid, töötab iseseisvalt, parandab töökäigus tekkinud veadHinne 5: õpilane rihib ja loodib pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, valib asjakohased töövahendid, põhjendab oma valikuid, ehitab lähtuvalt ülesandest puit- või metallkarkassi konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), järgib etteantud paigaldusjuhist, kvaliteedinõudeid, paigaldab seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud tehnoloogiat, kasutab õigeid töövõtteid, järgib kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid, töötab iseseisvalt, parandab töökäigus tekkinud vead, analüüsib ja selgitab nende tekke põhjuseid

demonstratsioon praktiline töö, rühmatöö

praktiline töö, projekt




on läbitud moodul Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused

õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaate, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

4. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal5. järgib kuivkrohvplaatide paigaldamisel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

4. Krohvplaatide remontimine. Kuivkrohvkonstruktsiooni de vigastuste parandamine (löögijäljed, kruvipead, augud jms). Remontplaatide paigaldamine vanadele kipsplaadiga kaetud pindadele. 5. Töötervishoiu ja tööohutusnõuded töödel.Töötervishoiu ja tööohutusnõuded kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel. Paigaldatud konstruktsioonidele esitatavad kvaliteedinõuded.

• korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse• hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda ja vastavust kuivkrohvplaatidega kaetavatele aluspindadele ja karkassile esitatavatele nõuetele• valmistab ette lähtuvalt tööülesandest karkassi paigaldamiseks aluspinna, arvestades aluspinna seisukorda ja karkassile esitatavad nõuded• pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögiaugud, juhindudes etteantud kvaliteedinõuetest • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava• kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ja rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber Praktiline töö:õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: lähtuvalt tööülesandest, korrastab töökoha, hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda, valmistab ette karkassi paigaldamiseks aluspinna, korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid, rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, pahteldab ja armeerib vuugid, kruvipead ja parandab löögiaugud, järgib kvaliteedinõudeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, vajab juhendamist kogu tööaja kestel.Hinne 4:õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: lähtuvalt tööülesandest, korrastab töökoha, hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda, selgitab oma vaatluse tulemused, valmistab ette karkassi paigaldamiseks aluspinna, korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid, põhjendab nende kasutamise vajalikkust, kasutab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, pahteldab ja armeerib vuugid, kruvipead ja parandab löögiaugud, peab kinni kvaliteedinõudeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, töötab iseseisvalt, töö käigus tekkinud vead parandab Hinne 5: õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: lähtuvalt tööülesandest, korrastab töökoha, hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda, analüüsib oma vaatluse tulemused, valmistab ette karkassi paigaldamiseks aluspinna, korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid, põhjendab nende kasutamise vajalikkust, kasutab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, pahteldab ja armeerib vuugid, kruvipead ja parandab löögiaugud, peab kinni kvaliteedinõudeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, töötab iseseisvalt, töö käigus tekkinud vead parandab, analüüsib nende tekke põhjuseid ja selgitab kuidas neid edaspidi vältida

demonstratsioon praktiline töö, rühmatöö

praktiline töö

6. analüüsib juhendamisel oma tegevust kuivkrohvplaatide paigaldamisel

6. AnalüüsEneseanalüüs,Väljendusoskus,Täiendamist vajavad oskused. Vastavus „Kirjalike tööde juhendile.“

• analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kuivkrohvplaatide paigaldamisel • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid Hindamisülesanne: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele, analüüs on koostatud eestikeeles. Hinne 4: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, analüüs sisaldab praktikajuhendaja tagasisidet õpilasele, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. Esitlus ja analüüs on koostatud vastavalt nõuetele ja eesti keeles.Hinne 5: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, õpilane hindab oma toimetulekut kriitiliselt, analüüs sisaldab praktikajuhendaja tagasisidet õpilasele, mis on väga hea, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele. Esitlus on koostatud vastavalt nõuetele ja eestikeeles, üheselt arusaadav ja selgelt loetav.

analüüs, iseseisev töö

esitlus

Lõimitud tunnid

Praktika


Eesti keel 6.t:Kuivkrohvplaatide paigaldamine kasutatavad materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad); Plaatid ja nende omadused;Võõrkeel 6.t: Erialased mõisted;Kuivkrohvplaatide paigaldamine kasutatavad materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad); Plaatid ja nende omadused; Tehnoloogiline järjekord; Tööohutus- ja keskkonnaohutusnõuded.Matemaatika 6 t. materjalide plaatimistöödeks arvutamineFüüsika 6.t: külma-, kuuma-, niiskuskindlus, survetugevusKeemia 2.t: kivimid, maagid, mineraalid, sulamidPraktika 78

Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel järgmised tööd: Hindamisülesanne:• õpilane eristab ja võrdleb kuivkrohvplaate, abimaterjale, nende kasutusvõimalusi, selgitab välja ehitamiseks vajaliku info lähtuvalt ülesandest, planeerib tööaja, arvutab ülesande sooritamiseks vajamineva materjalide koguse, valib sobilikud töövahendid, vajab juhendamist, arvutusülesannetes esinevad veadPraktiline töö: • õpilane rihib ja loodib juhendamisel pinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks segupatjadel või karkassil, kasutab asjakohaseid töövahendeid, ehitab puit- või metallkarkassi lihtsamad konstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes etteantud paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid, töös esinevad kõrvalekalded, vead parandab, vajab kogu protsessi vältel juhendamist• õpilane teostab reaalses töökeskonnas järgmised tööd: lähtuvalt tööülesandest, korrastab töökoha, hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda, valmistab ette karkassi paigaldamiseks aluspinna, korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid, rakendab kuivkrohvplaatide paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, pahteldab ja armeerib vuugid, kruvipead ja parandab löögiaugud, järgib kvaliteedinõudeid, arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, vajab juhendamist kogu tööaja kestel.Iseseisev töö: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab kasutades infotehnoloogiavahendeid Lisab õpimappi, materjalid järgmistel teemadel: kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamisel kasutatavad materjalid ja töövahendid, nende kirjeldused, iseloomustused ja kasutusvõimalused


Õppematerjalid

• Masso, T. Ehituskonstruktori käsiraamat III, Kivikonstruktsioonid. Tallinn: Ehitame 2003• Ehitussõnastik http://www.ehitusinfo.ee/index.php?sonastik [26.12.08].• Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.• I.Sammul. Krohvitööd. – Tallinn: VÜKK, 2001.• Лебедева Л.М. Справочник штукатура. – М.: AcademÀ, 2001.• Журавлев И.П., Лапшин П. А. Штукатур. Учебное пособие. –Р.-на-Дону: Феникс, 2004.• Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.• Х. Гамм. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ Стройматериалы, 2000.• Завражин Н.Н. Штукатурные работы высокой сложности. – М.: Aкaдeмия, 2008• Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.• http://www.shtukaturu.com/• http://ceresit.su/• http://www.paritet-decor.ru/• http://www.atlasplus.ru• http://www.baurum.ru/• http://www.buildline.ru/http://www.tigi-knauf.ru/catalog/knauf-term/shtykat/shtoukaturki-knauf/


19 KUJUNDUSE ALUSED 2Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid: Teemad; alateemad Hindamiskriteeriumid/mitteeristav õppemeetodid hindamismeetodidauditoorne

töö44

iseseisev töö8

kokku53

1. omab ülevaadet värvusteooriatest , värvuse omadustest ja ajaloolisest kasutusest ja mõju inimesel

1. VÄRVUSED JA NENDE KASUTAMINE.Värvus, värvuste süstematiseerimine. Värvuste olemus, seosed valguse ja keskkonnaga. Värvi mõju inimesele ja ruumile. Värvusõpetuse põhimõisted ja terminid. Põhivärvustel põhinev värviring. Värvuskontrast, hele-tumedus, soe ja külm tonaalsus, puhas ja küllastatud toon, vastandvärvused Värvide valik sõltuvalt ruumist otstarbest ja asukohast. Värvipinna toimimist. Värvipsühholoogia. Värvisümboolika. Värvikombinatoorika (värvikontrastid, - harmoonia, - perspektiiv). Valgus ja värv. Materjal ja värv. Värvide segamine ja toonimine. Värvikaardid. Värvitrendid. Värvitaju ja optilised illusioonid. Värvipsühholoogia alused ja värvikasutus ruumis. Värvuste omavahelised suhted, vahekorrad ja mõjud. Tonaalsus, toonid ja varjundid.

• kirjeldab värviringi süsteemsust ning põhivärvuste teooriat• kirjeldab värvuste omadusi, ajaloolist kasutust, värvuste sümboolikat, nende mõju inimesele ja ruumile Hindamisülesanne: õpilane kirjutab kasutades infotehnoloogilisi vahendeid essee teemal: värvid minu elus, milles kirjeldab oma lemmik värvusi, nende mõju endale ja teistele inimestele

joonistamine, mõttetalgud

iseseisev töö, essee

2. omab ülevaadet interjööri stiilidest ja trendidest

2. INTERJÖÖRI AJALOOLISED STIILID.Viimistluse eesmärk. Ehitus- ja interjööristiilid,nende ajalooline areng. Kaasaegsed sisustusteooriad.

• kirjeldab interjööri stiile, mida on kasutatud erinevatel ajaloolistel perioodidel, määrab interjööri stiiliajastuid ajateljel • kirjeldab, milliseid erinevaid kaasaegseid sisustusteooriaid kasutatakse interjööris

köitev loengrühma töö

3. selgitab harmoonilise elukeskkonna kujundamise põhimõtteid;eristab dekoratiivseid ruumikujunduslikke elemente

3.RUUMIDE KUJUNDAMINE.Ruumi- ja värvilahenduse kavandamine (ruumi otstarve ja kujundus). Dekoratiivsed sisekujunduselemendid (värvid, mustrid, tekstuurid) , kasutamine ruumide kujundamisel. Ajaloolised ja kaasaegsed ruumide kujundus-ja dekoorelemendid.Erinevate materjalide kujutamine. Materjal ja värv, faktuur, värvi näilisus. Värvuste kasutamine. Materjalide ja tehnoloogia kombineerimine.

• kirjeldab harmoonilise elukeskkonna kujundamise põhimõtted• selgitab värvi ja valguse osa ruumi kujundamisel• selgitab värvide ja teiste pinnakattematerjalide kasutusvõimalusi ruumikujunduses• kirjeldab mustrite ja tekstuuri osa ruumikujundamise elemendina• kirjeldab värv ja materjali kombineerimise võimalusi, lähtuvalt värvusõpetusest ja ruumi otstarbest• selgitab erinevate viimistlusmaterjalide kombineerimise võimalusi ruumikujundamise osana • loetleb erinevaid dekoreerimiselemente, selgitab nende liigitamise põhimõtteid Hindamisülesanne: õpilane kujundab ruumi, kasutades ja kombineerides erinevaid interjööride stiile ja kujunduselemente, põhjendab ja selgitab oma valikuid

ideekaart, joonistamine

iseseisev töö, esitlus


Õppematerjalid

Х. Гамм. Современная отделка помещений с использованием комплектных систем КНАУФ. – М.: РИФ Стройматериалы, 2000.Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Parker, L., Seinast seina. Tallinn: Koolibri 2007Skinner, K., Värviefektide piibel. Tallinn: Sinisukk 2004 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekthttp://www.baurum.ru/http://www.buildline.ru/http://www.tigi-knauf.ru/

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:hindamisülesanne:• õpilane kirjutab kasutades infotehnoloogilisi vahendeid essee teemal: värvid minu elus, milles kirjeldab oma lemmik värvusi, nende mõju endale ja teistele inimestele • õpilane kujundab ruumi, kasutades ja kombineerides erinevaid interjööri stiile ja kujunduselemente, põhjendab ja selgitab oma valikuid

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse, teadmised interjööri stiilidest ja trendidest ja värvuse mõjust inimesele; õpib valima ja kombineerima värve arvestades ruumi otstarvet.



Rešetnikovaon läbinud moodulid „Maalritööd“, „Dekoratiivviimistlus“


20 PVC- JA TEKSTIILMATERJALIST PÕRANDAKATETE PAIGALDAMINE 14 sh praktika 1

Õpetaja:


Mooduli eesmärk:

Õpiväljundid Teemad; alateemad Hindamiskriteeriumid/mitteeristav õppemeetodid hindamismeetodidauditoorne töö

44praktiline töö

234iseseisev töö

60praktika

26kokku366

1. omab ülevaadet PVCst ja tekstiilist põrandakatetest ja nende paigaldamisel kasutatavatest töövahenditest

1.MATERJALID JA TÖÖVAHENDID.Erinevad PVC plaat ja rullmaterjalid (linoleum, vinüül jne), nende omadused.PVC katete paigaldamisel kasutatavad materjalid (krundid, liimid, pahtlid jms), nende omadused.PVC rull-ja plaatmaterjalide paigaldamisel kasutatavad tööriistad ja abivahendid (lood, käsilõikeriistad, liimikamm jms), nende kasutamine ja käsitsemine.

• eristab näidiste põhjal põrandale paigaldatavaid polüvinüülkloriidist (PVC) ja tekstiilist rull- ja plaatmaterjale• võrdleb lähtuvalt tööülesandest tootja juhendite alusel PVCst ja tekstiilist põrandakatetega kaetavatele aluspindadele esitatavad nõudeid• eristab ja nimetab põrandakattematerjalide paigaldamisel kasutatavaid käsitööriistu, seadmeid Hindamisülesanne: õpilane võrdleb näidiste põhjal erinevaid PVC ja tekstiilpõrandakate materjale, kirjeldab nende omadusi, kasutusvõimalusi ja paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid, kasutab erialast sõnavara õpitavas ja eesti keeles

loeng, rühmatöö esitlus

2. kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest

2.ERIALASED ARVUTUSÜLESANDED

Materjalide kulu arvestaminePõrandate katmisel kasutatavad eskiisid, joonised, projektid.Materjali kulu arvutamine projektis (joonisel, eskiisil) antud mõõtude alusel.

• selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis) põhjal põrandakattematerjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (asukoht, avad, kasutatavad materjalid)• mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades põrandakattega kaetava pinna parameetrid (mõõtmed, põrandapinna niiskustase ja tasasus) Hindamisülesanne: õpilane valib välja tööülesande sooritamiseks sobilikud materjalid, mõõdab ja arvutab välja materjalikulu, arvestades kaetava pinna parameetreid

projektitöö projekt

3. valmistab ette nõuetekohaselt aluspinna, arvestades aluspinna seisundit, kasutatavaid materjale ja tehnoloogiat4. paigaldab põrandale rullmaterjale, lähtudes etteantud tööülesandest ja tootja paigaldusjuhendist5. rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal 6. järgib töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid

3.ALUSPINDADE ETTEVALMISTAMINEAluspindadele esitatavad nõuded sõltuvalt rullmaterjali liigist. Pindade niiskussisalduse mõõtmine. Erinevad materjalid aluspinna ettevalmistamiseks.Aluspinna tasandussegud ja pahtlid, nende kasutamistingimused.Erinevad meetodid aluspinna4.PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA.Nõuded rull-ja plaatmaterjalidega kaetavatele aluspindadele. Olemasoleva aluspinna sobivus paigaldatavate PVC materjalidega.PAIGALDAMISE TEHNOLOOGIA - VEAD PAIGALDUSTÖÖDELVigade võimalikud tekkepõhjused, nende ennetamine ja parandamise meetodid.Nõuded ülepöörete ning sise-ja välisnurkade teostamisele. Nõuded trappide ja läbiviikude tegemisele. TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSNÕUDED.Nõuded erinevat liiki materjalide liitekohtade vormistamisele. Kuum-ja külmkeevitusnurkade freesimine lähtuvalt materjalist. Mustrite ja kujundite mahamärkimine.Materjali paigaldamine (sirglõiked ja sobitamine) lähtuvalt mahamärgitud mustrist.Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord.

• hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest• valmistab tööks ette aluspinna (vajadusel pahteldab, lihvib), liimi ja põrandakattematerjalid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast• paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja juhendist ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest• koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja-võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest• korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee • korrastab ja puhastab töö- ja isikukaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning üldtunnustatud head tava• arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning inimeste ja keskkonnaga enda ümber Hindamisülesanne: õpilane hindab vastavalt tööülesandele aluspindade seisundit, valmistab tööks ette aluspinna, valib sobilikud põhi- ja abimaterjalid, koostab tööde järjekorra (isiklik tööplaan), kasutab erialast terminoloogiat eesti- , võõr- ja õppekeelesPraktiline töö: vastavalt eelnevalt lahendatud tööülesandele õpilane paigaldab põrandakattematerjalid, järgides tootja juhiseid ja kvaliteedinõudeid, korraldab töökoha, ladustab valitud materjalid, valib ja kasutab sobilikke töö- ja isikukaitsevahendeid, järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid

demonstratsioon, rühmatöö

praktiline töö, struktureeritud kirjalik töö

7. analüüsib juhendamisel oma tegevust PVC ja tekstiilist põrandakattematerjalide paigaldamisel

Eneseanalüüs. • analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut PVCst ja tekstiilist põrandakattematerjalide paigaldamisel• koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeidIseseisev töö: õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele.

ajurünnak analüüs, esitlus

Praktika:

Lõimitud tunnid:


Eesti keel 10.t: Erialased mõisted, materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad);Võõrkeel 10.t: Erialased mõisted, materjalid ja nende omadused; Töövahendid (tööriistad, seadmed ja mõõteriistad);Matemaatika 10.t: Materjalide kuluarvutus (pindala, ruumala, protsentarvutus).Keemia 6.t: Materjalide koostis ja reageerimine temperatuuridega.Kehaline kasvatus 16.t:Ergonoomilised töövõtted. ÜKE Lõdvestus venitusharjutused. Rüht Praktika 28 t.

õpetusega taotletakse, et õpilane teostab juhendamisel dekoratiivviimistlustehnikaid erinevate dekoratiivvärvidega, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.




on läbinud moodulid „Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse“, „Tasandustööd“


Õppematerjalid:

E-kursus Rullmaterjalide paigaldamine https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=1754.Е.А Ольхина, С.А. Козина, Л.Н. Кузнецова. Справочник по отделочным работам. – М.: Aкaдемия, 2009.Белогуров В.П., Чмырь В. Д. Справочник молодого маляра. Учебное пособие. –М: ВШ, 2008.Широкий Г.Т. Материаловедение в отделочных и ремонтно- восстановительных работах. – Минск: Вышейшая школа, 2010.Наназашвили В.И. Расход материалов при строительстве и ремонте. - М.: Аделант, 2007.Барышникова Т. Школа евроремонта. Поэтапное проведение работ. – М.: Эксмо, 2008.Сериков Л.В. Штукатур-маляр: новый строительный справочник. – Р.-на-Дону: Феникс, 2007.Ehitustööde ja materjalide kalkulaator http://www.e-ehitus.ee.Теличко А.А. Отделочные работы. От штукатурных до облицовочных. – М.: РИПОЛ классик, 2004.

Moodulit hinnatakse mitteeristavalt (ME), põhimõttel A (arvestatud), MA (mittearvestatud). Kokkuvõttev hinne on A, kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundid ja on sooritanud järgmised tööd:Hindamisülesanne:• õpilane võrdleb näidiste põhjal erinevaid PVC ja tekstiilpõrandakate materjale, kirjeldab nende omadusi, kasutusvõimalusi ja paigaldamisel kasutatavaid töövahendeid, kasutab erialast sõnavara õpitavas, võõr ja eesti keeles• õpilane hindab vastavalt tööülesandele aluspindade seisundit, valmistab tööks ette aluspinna, valib sobilikud põhi- ja abimaterjalid, koostab tööde järjekorra (isiklik tööplaan), kasutab erialast sõnavara eesti-, võõr- ja õppekeelesPraktiline töö: • vastavalt eelnevalt lahendatud tööülesandele õpilane paigaldab põrandakattematerjalid, järgides tootja juhiseid ja kvaliteedinõudeid, korraldab töökoha, ladustab valitud materjalid, valib ja kasutab sobilikke töö- ja isikukaitsevahendeid, järgib töötervishoiu- ja tööohutusnõudeidIseseisev töö: • õpilane koostab eneseanalüüsi, mis sisaldab tema toimetulekut erinevatel töödel reaalses töökeskkonnas, aruande koostab eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja esitleb selle kaasõpilastele.

Mooduli nimetus: Mooduli maht (EKAP): Õpetaja(d):EESTI KEEL TEISE KEELENA

(vene õppekeelega rühmadele) 5 EKAP Elna Juuse, Maarika Rümmel, Signe Abel, Lilija Bartijeva

I ÕPPEAASTA

Õpiväljundid Teemad, alateemad, sh iseseisev töö ja praktika hinne 3 hinne 4 hinne 5 Õppemeetodid hindamismeetodid Auditoorne töö110

Iseseisev töö20

Maht tundides130

1. Mina ja eakaaslased - kutseõppurid 1.1. Enda tutvustamine. 1.2.Õppuri võimed ja huvid. 1.3.Tulevikukavatsused

õpilane tutvustab eesti keeles iseennast/ sõpra /eakaaslast, kasutab põhisõnavara ja järgib õigekirjareegleid.õpilane kirjutab elektroonilise kirja eakaaslasele, kus kirjeldab oma õpitavat erialat, kasutab põhiväljendeid.

õpilane tutvustab eesti keeles iseennast/ sõpra /eakaaslast, kasutab põhisõnavara ja järgib õigekirjareegleid, esitlus on sorav.Kirjutab elektroonilise kirja eakaaslasele oma õpitavast erialast, töötab iseseisvalt

õpilane tutvustab eesti keeles iseennast/ sõpra /eakaaslast, oma töökogemust, huvialasid, kasutab vabalt põhiõnavara ja järgib õigekirjareegleid, esitlus on sorav.Kirjutab elektroonilise kirja eakaaslasele oma õpitavast erialast, tulevikuplaanidest ja vabast ajast, õigekirjareeglitest peab kinni, töötab iseseisvalt

• lugemis- ja/või kuulamisülesanded;• intervjuu/dialoog; • vestlus; • kohtumine eriala vilistlasega/lõpukursuse õpilasega;• rühmatöö(poster / voldik / videoklipp / powerpoint esitlus).

intervjuu, struktureeritud kirjalik töö, esitlus

14 2 16

2. Mina ja Eesti 2.1. Eesti ajaloo ja tänapäeva põhilised sündmused ning saavutused. 2.2.Kultuuriobjektid Eestis.

Loetleb Eesti ajaloo ja tänapäeva põhilisi sündmusi ja saavutusi.õpilane kirjutab elektroonilise kirja eakaaslasele, kus kirjeldab oma õpitavat erialat, kasutab põhiväljendeid.

Selgitab ajaloosündmuste tähendust eesti rahva jaoks.Leiab iseseisvalt informatsiooni tema poolt valitud sihtkohta / kultuuriobjekti kohta Eestis (turismikirjandus I-punktis, veeb).Järgib õigekirjareegleid (testid, vestlus, poolametlik kiri).

Tutvustab eesti keeles Eesti- loodust ja kliimat;- rahvastiku kultuurilist mitmekesisust;- kultuuritraditsioone, sündmusi- vaatamisväärsusi; - tuntud inimesi. Teeb Eestit tutvustava esitluse. Koostab viktoriini Eesti kohta. Järgib õigekirjareegleid (kirjand).

• lugemis- ja/või kuulamisülesanded;• video / filmi vaatamine; • õpekäik muuseumi, kunstigaleriisse; • eesti keelne arutelu kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, vaatamisväärsuste, kunsti, muusika üle; • eesti keelne viktoriin või mälumäng Eesti kohta; • rühmatöö

intervjuu, struktureeritud kirjalik töö, esitlus, projekt

14 2 16

3. Erinevad inimesed ja rahvad 3.1. Euroopa riigid, rahvad ja keeled

Nimetab Euroopa riike, neis kõneldatavaid keeli, nende pealinnu. Kirjeldab lühidalt 1.-2 naaberriikide kultuuriobjekti ja 1-2 vaatamisväärsust. Järgib õigekirjareegleid (kaart, test).

Loetleb Euroopa riike, neis kõneldatavaid keeli, nende pealinnu. Kirjeldab Eesti naaberriikide geograafilist asendit. Leiab Internetist infot tuntumate vaatamisväärsuste ja kultuurisündmuste kohta Euroopas. Järgib õigekirjareegleid (esitlus).

Kirjeldab ja tutvustab kaasõpilastele iseseisvalt leitud materjalide alusel ühe Euroopa riigi elukskonda, kultuuritraditsioone ja tuntud inimesi. Võrdleb erinevate rahvuste kultuuri sarnasusi ja erinevusi. Järgib õigekirjareegleid (voldik).

• lugemis- ja kuulamisülesanded;• video/filmi vaatamine; • esitlus;

probleemi lahendamine, esitlus

16 4 20

4. Mina ja keskkond 4.1. Keskonnakaitse probleemid 4.2. Tervislik eluviis. Liikumine. Toitumine

Nimetab keskonnakaitsega seotud sõnu. Loetleb olulisi keskonnakaitse probleeme. Nimetab spordialasid, oma kehaosi ja enam levinud haigusi. Kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle kui kirjeldab lühidalt oma terviseprobleeme ja oskab pöörduda arsti poole. Nimetab toitaineid ja toiduaineid ning toitude nimetused. Järgib õigekirjareegleid (test, ristsõna, dialoog).

Saab aru lihtsamatest eesti keelsetest keskkonnaalastest tekstidest ja toob näiteid keskkonna probleemidest.Eristab eesti keelseid teabeallikaid vajaliku info otsimiseks ja kasutab neid lühikokkuvõtte koostamiseks. Kirjeldab enda poolt kogetud terviseprobleeme ja arsti poole pöördumisel. Mõistab lihtsamaid toitumisalaseid tekste, selgitab tervislikku eluviisi põhimõtteid. Järgib õigekirjareegleid (rollimäng, poolametlik kiri)

Arutleb keskkonna probleemide ja nende lahendusvõimaluste üle, hindab eesti keelsete teabeallikate usaldusväärsust. Analüüsib oma eluviisi (tervislik, mittetervislik) ja pakub võimalusi terviseprobleemide ennetamiseks. Arutleb õige ja vale toitumisviisi üle ja annab soovitusi. Järgib õigekirjareegleid (arutelu, kirjand).

• lugemis-ja kuulamisülesanded;• ristsõnade koostamine ja lahendamine;• video vaatamine ja arutelu;• rühmatöö;• essee; • mõistekaardid; • dialoogid;

analüüs, esitlus 16 2 18

5. Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad

Nimetab ja kirjutab õigesti suhtluskeskondi Internetis. On teadlik keeleõppe ja keelearengu võimalustest (veebipõhised sõnastikud, youtube, e-kursused). Nimetab arvutis olevate ikoonide tähendusi. Oskab leida infot Internetist. Järgib õigekirjareegleid (test)

Kirjeldab suhtluskeskkondade eeliseid, puudusi ja ohte. Selgitab Internetiotsingu sooritust. Järgib õigekirjareegleid (essee).

Analüüsib oma eesti keeleoskuse taset. Tunneb ja valib virtuaalseid keeleõppimise võimalusi ja teabeallikaid info otsimiseks, hindab nende usaldusväärsust. Võrdleb erinevaid kaasaegseid suhtluskeskkondi, toob välja nende eelised, puudused, ohud. Järgib õigekirjareegleid (arutelu, tööleht).

• eesti keele tasemetesti sooritamine ja analüüs;• Internetiotsing; • lugemis-ja kuulamisülesanded;• filmi vaatamine ja arutelu.

struktureeritud kirjalik töö, esitlus, projekt

10 2 12

6. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas

Loetleb eesti keeles olulisi leiutisi (5 Eestis, 5 maailmas). Kirjutab õigesti tuntud leiutajate nimed (5 Eestis, 5 maailmas). Järgib õigekirjareegleid (kontrolltöö).

Leiab Internetist informatsiooni ühest kaasaegsest leiutisest ja tutvustab seda grupile. Järgib õigekirjareegleid (suuline esitlus).

Põhjendab leiutiste tähtsust inimkonna jaoks. Analüüsib leiutise olulisust. Järgib õigekirjareegleid (Power point esitlus).

• lugemis-ja kuulamisülesanded;• power point, esitluse kujundamine.

esitlus, analüüs 12 4 16

7. Mina õppijana Nimetab ja kirjutab õigesti tuntumaid Eesti õppeasutusi (5) ja Euroopa Liidu õppeasutusi (5). Loetleb erialasid (20). Jutustab oma erialast. Oskab leida infot õppimisvõimalustest Eestis. Järgib õigekirjareegleid (kontrolltöö, test, avaldus).

Kirjeldab Eesti haridussüsteemi. Toob välja oma nõrgad ja tugevad pooled. Visandab oma võimalused edasiõppimiseks. Järgib õigekirjareegleid (vestlus, poolametlik kiri)

Analüüsib eesti keeles ennast õppijana. Seostab keeleõpet elukestva õppega. Mõistab ja kasutab erinevaid keele õpistrateegiaid uue materjali omandamisel. Järgib õigekirjareegleid (kirjand)

• multiintelligentsuse küsimustiku täitmine; • test: õpilase õpistrateegiate väljaselgitamine; • erinevate õpistrateegiate nippidega tutvumine ja nende kasutamine oma õppimises õpetaja juhendamisel; • aja planeerimise harjutus / analüüs;• essee;• dialoogid / vestlusring.

analüüs, esitlus, struktureeritud kirjalik töö

12 2 14



Mooduli eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana

21

Sihtrühm: Põhiharidusega isikud või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isikud, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid.Õppevorm: Statsionaarne koolipõhineMooduli nr.

hindamiskriteeriumid

1. Suhtleb õpitavas eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti.2. Kirjeldab eesti keeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga.3. Kasutab eesti keeleoskuse arendamiseks endale sobivaid keele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab keeleõpet elukestva õppega.4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega eesti keeles suhtlemisel.5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud eesti keelsed taotlusdokumendid.

1. Suhtleb õpitavas eesti keeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti.2. Kirjeldab eesti keeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga.3. Kasutab eesti keeleoskuse arendamiseks endale sobivaid keele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab keeleõpet elukestva õppega.4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega eesti keeles suhtlemisel.5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud eesti keelsed taotlusdokumendid.

II ÕPPEAASTA

8. Mina tööturul 8.1. Praktika 8.2. Tööle asumine

Nimetab isikuomadusi, mis sobivad valitud erialal töötamiseks. Teab peast erialaseid verbe, oskab kasutada kõnes ja kirjas. Kirjeldab lihtlausetega oma tööd praktikal. Koostab õpetaja juhendamisel praktikaaruande. Mõistab ettevõttepraktika lepingu sisu. Loeb ja mõistab eesti keelseid tööpakkumisi ning leiab üles temale vajaliku info. Täidab CV, oskab kirjutada avaldust tööle ja kaaskirja. Tunneb käitumisreegleid tööintervjuul. Järgib õigekirjareegleid (kontrolltöö, test, aruanne, avaldus tööle, kaaskiri, dialoog, CV/europass).

Kirjeldab oma praktika ettevõtet, oma töökohta ja tegevusi praktikal. Tõlgendab töökuulutuste ja näidistöölepingu tekste. Õpetaja poolt antud juhendmaterjali alusel koostab küsimustiku tööinterjuuks ning oskab sellele ka vastata. Järgib õigekirjareegleid (küsimustiku koostamine, rollimäng, eneseanalüüs).

Analüüsib ennast praktikandina ettevõttes. On teadlik oma eriala hetkeseisust tööturul ja tööpraktika sooritamise /tööle siirdumise võimalustest sihtkeele / Euroopa Liidu riikides ja tutvustab võimalusi praktika sooritamiseks / tööle asumiseks sihtkeele / EL maades. Järgib õigekirjareegleid (vestlus, motivatsioonikiri).

• eneseanalüüs (SWOT) õpetaja juhendamisel;• lugemis- ja kuulamisülesanded; • mõistekaardid; • info otsimine ja esitamine; • töölehtede täitmine (kaaskiri avaldus tööle CV/europass);• videoklipi vaatamine ja arutelu; • küsimuste koostamine ja küsimustele vastamine;

intervjuu, analüüs, struktureeritud kirjalik töö

16 2 18

66 12 78

sh kokkuvõtva hinde kujunemine:

Moodulit hinnatakse eristavalt, põhimõttel H (hinnatud), MH (mittehinnatud). Kokkuvõttev hinne on kaalutud keskmine, kusjuures lävend vastab keeletasemele B1, õpilane sooritanud vähemalt lävendi tasemel järgmised tööd: õpilane kirjutab elektroonilise kirja eakaaslasele, kus kirjeldab oma õpitavat erialat, kasutab põhiväljendeidõpilane kirjutab elektroonilise kirja eakaaslasele, kus kirjeldab oma õpitavat erialat, kasutab põhiväljendeid õpilane kasutab õpitud väljendeid ja lausemalle, kui kirjeldab lühidalt oma terviseprobleeme ja pöördudes arsti pooleõpilane jutustab oma erialast, võimalusest leida infot õppimisvõimaluste kohta Eestis, kasutab põhisõnavara ja järgib õigekirjareegleid õpilane koostab elektrooniliselt CV, avalduse ja motivatsioonikirja, kasutades põhisõnavara ja õigekirjareegleid, "saada selle tööandjale" ja osaleb tööintervjuuliseseisev töö:õpilane koostab elektroonilise CV, avalduse ja motivatsiooni kirja tööle kandideerimiseks, kasutab põhisõnavara ja järgib õigekirjareegleid ja dokumentide vormistamise nõudeidõpilane koostab kirjalikku analüüsi teemal "Minu tulevik õpitaval erialal", kasutab põhisõnavara ja järgib õigekirjareegleid ja dokumentide vormistamise nõudeid

õppematerjalid:

1. Eesti keele õpik vene õppekeelega kutsekoolile. Mare Kitsnik 20082. Eesti keele töövihik vene õppekeelega kutsekoolile. Mare Kitsnik 20083. Õispuu J. Tln 1999 Справочник по эстонскому языку.4. Muru E. 100 teksti. Sõnavara laiendamise harjutusi5. Kasesalu T. Kas sa oskad eesti keelt?6. Valmis A. Lihtne eesti keele grammatika7. Kallas R. Tln 2001. Kõik on korras! 8. Sooniste M. Tln 2007. Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium.9. Siirak A. Tln 2007. Kõnele ja kirjuta õigesti. 10. Õunapuu. T. Tln 2001. Räägime riigikeelt.11. Rüütli M. Tln 1998. Eesti keel vene õppekeelega kooli XII klassile12. Pesti M. Tln 2006. T nagu Tallinn 13. Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1. Mare Kitsnik http://www.eki.eehttp://www.meis.ee/ http://www.innove.ee/

Documents

Ehitusviimistlus tase 4 rakenduskava 180 EKAP