Narva Kutseõppekeskus, Multimeedium, 120 EKAP …...Narva Kutseõppekeskus, Multimeedium, 120 EKAP Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 2 MAJANDUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 t. (T –

Narva Kutseõppekeskus, Multimeedium, 120 EKAP

Kinnitatud

Narva Kutseõppekeskuse

direktori 30.10.2014.a

käskkirjaga nr 1.1-7/89

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA

KUTSEÕPINGUTESSE

1,5 EKAP / 39 t.

(T – 30, I – 9)

Eesmärk: õppija omandab eeldused IKT (info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiaalaste) oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks

Nõuded mooduli alustamiseks: Puuduvad

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Deniss Volkov, Natalja Dehant, Olga Karlovskaja, Kalle Kivistik, Aleksandra Leštšuk, Jevgenia Mišina, Tatjana Ševtšenko

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

Omab ülevaadet

multimeediumi eriala õppekavast

ja erialasel tööjõuturul

nõutavatest kompetentsidest

Tunneb valdkonna elukutsete

kuvandeid ja väärtuste süsteemi.

Omab ülevaadet multimeedia

kompetentse kasutavate

ettevõtete tööst.

Omab ülevaadet multimeedia

valdkonna töövahenditest

(sealhulgas seadmed ja tarkvara)

Tunneb kooli kodukorda,

struktuuri, kooli infosüsteemi, E-

õppe keskkonda ja õpilase õigusi

ja kohustusi

Tunneb erinevaid

õppemeetodeid ja oskab

nõuetekohaselt vormistada

kirjalikke töid (sealhulgas

Räägib ennast ja oma

ootustest, eesmärgidest.

Orienteerub koolis ja kooli

infosüsteemides.

Leiab oskuslikult dokumente

kooli lehelt.

Analüüsib juhendi alusel

ennast õppijana ja seab oma

õpingutele eesmärgid.

Leiab iseseisvalt

informatsiooni õppekavast.

Tutvustab

praktikakorraldusega.

KOOLI TUTVUSTUS JA

ÕPINGUKORRALDUS. 1. Õpperühmaga ning

kooliga tutvustus.

2. Kooli struktuur, peamised

infosüsteemid,

õppekeskonnad.

3. Õpilast puudutav

dokumentatsioon.

Õppekava sisu ja

ülesehitus.

Õppekorralduse eeskiri.

4. Praktikakorraldus.

5. Kooli tugiteenused

õpilastele.

10 3 Rõhutatud loeng,

arutelu,

praktiline töö,

iseseisev töö,

õppeekskursioon

koolis, õpimapp,

portfoolio,

rühmatöö

Mitteeristav hindamine

Praktiline harjutus:

1. Grupi tutvustamise

mängud

2. Ennustamine ja

eesmärgistamine

3. Küsimustik

4. Mõistekaart

5. Kirjalik töö

6. Suuline ettekanne

7. Rollimäng

Test „Orienteerimine

õppekavas“.

Leiab iseseisvalt vajalikku

teavet õppekorraldusega

seonduva kohta eriala

õppekavast ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

põhistest õpikeskkondadest.

ERIALAVALDKONNA

TUTVUSTUS.

1. Arvutiteaduste üldine

olemus ja valdkondade

omavahelised seosed.

14 4 Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö,

iseseisev töö



Töölehtede täitmine:


referaadid, uurimistööd,

praktikaaruanded, lõputööd)

Iseloomustab multimeedia

kutset ja kutsetasemete

erinevusi kasutades kutsestandardite registrit. Leiab iseseisvalt teavet

edasiõppimis-, täiendus- ja

ümberõppe võimaluste kohta

kasutades erinevaid eesti- ja

võõrkeelseid teabeallikaid.

Leiab iseseisvalt

informatsiooni tööturu,

erialade ja õppimisvõimaluste

kohta- ja töökohtade kohta.

2. Multimeediumi

valdkonna elukutsete

kuvandid ja

väärtustamine,

kutsestandardid.

3. Võimalused haridustee

jätkamiseks (elukestev

õpe) ja karjääri

planeerimise vajaduse

põhjendused ja

võimalused.

4. Tööturg ja tööandjate

ootused. Erialaga seotud

ettevõttega tutvumine.

5. Erialased infokanalid.

1. Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis

2. Nõutud kompetentsid

tööturul

3. Kutsed ja ametid

Koostab ja kavandab tööga

seotud dokumente ja tekste

vastavalt kujunduseja kirjalike

tööde vormistamise nõuetele.

ERINEVAD

ÕPPEMEETODID.

1. (loengud, seminarid,

harjutustunnid

(praktikumid), iseseisev

töö, projektitöö, praktika,

rühmatöö, e-õpe jne).

2. Kirjalike tööde

(uurimistöö, referaat,

praktikaaruanne, lõputöö)

koostamise, esitamise ja

hindamise kord ning

vormistamise nõuded.

6 2 Loeng, esitlus,

arutelu,

praktiline töö



Koostaminne ning

nõuetekohaselt vormistamine

kirjalikke töid.

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine, kontrolltöödele ja praktilistele töödele ettevalmistamine.

Kõik tööd peavad olema arvestatud, kui tööd on tehtud halvasti, siis õppija teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.

Portfoolio koosneb kõikidest materjalidest paberkandjal, mis õpetaja annab tundides.

Õppija teeb esitluse või referaati teemal „Mida tähendab Multimeedia?“

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded


Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.


Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest ja õpiväljundite omandamisel sooritatud praktilisest ja

iseseisvatest töödest.

Mooduli kokkuvõttev hinne „arvestatud“ on saavutatud kui õpilasel:

- kõik töölehed on täidetud ja esitatud elektrooniliselt ja paberkandjal

- koostab portfoolio kohustuslikud osad.

- test „Orienteerimine õppekavas“.

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel läveni taseme

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

1. http://zenjamisina.eu/disain/theory/media_idea/engage.html mis on Multimeedia

2. http://zenjamisina.eu/disain/theory/media_oblasti/engage.swf rakendusala

3. EUCIP õppematerjal http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/

4. http://www.eucip.com/ mis on EUCIP

5. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

6. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus

Meie inimesed, 2013

7. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

8. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 – 26

9. Tööportaalid www.cvkeskus.ee, www.cv.ee

T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P –töökeskkonnas, I – iseseisva praktika töö tunnid

http://zenjamisina.eu/disain/theory/media_idea/engage.html

http://zenjamisina.eu/disain/theory/media_oblasti/engage.swf

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/

http://www.eucip.com/

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.cvkeskus.ee/

http://www.cv.ee/



2 MAJANDUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 t. (T – 16. Pt – 18, I – 5)

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija õpilane tuleb toime oma töö kaasaegses majanduskeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.


Õpetajad: Irina Ossipenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Teab ja tunneb turumajanduse

põhimõisteid, seaduspärasusi ja

põhiprobleeme.

Teab Eesti majanduse

arengusuundi ühtses Euroopa

Liidu majandusruumis.

Teab maksustamise ja

rahandusega seotud

põhimõisteid.

Kasutadab majandusalast

informatsiooni erialases töös ja

igapäevaelus.

1) kirjeldab oma

majanduslikke vajadusi,

lähtudes ressursside

piiratusest.

2) selgitab nõudluse ja

pakkumise ning turutasakaalu

kaudu turumajanduse olemust

3) koostab juhendi alusel

elektrooniliselt oma leibkonna

ühe kuu eelarve

4) loetleb Eestis kehtivaid

otseseid ja kaudseid makse

5) täidab juhendamisel

etteantud andmete alusel

elektroonilise

näidistuludeklaratsiooni

6) leiab iseseisvalt

informatsiooni peamiste

pangateenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste ning

kohustuste kohta

7) kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks juhendi

MAJANDUSE ALUSED

1) Mina ja majandus

(Majanduslikud otsused. Turg.

Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

2) Piiratud ressursid ja

piiramatud vajadused (Ressursid

majanduses. Majanduse

põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.)

3) Pakkumine ja nõudlus

(Nõudlus, pakkumine. Turu

tasakaal. Turuhind.)

4) Maksud (Riigi roll

majanduses. Otsesed ja kaudsed

maksud. Riigieelarve tulud ja

kulud.)

5) Finantsasutused Eestis (Eestis

tegutsevad pangad. Pankade

teenused. Kiirlaenud.)

16 18 5 Loeng

Diskussioon

Harjutused

andmebaaside

kasutamiseks

Essee

Rühmatöö

Video analüüs

Ekskursioon

turismiettevõtete

ga tutvumiseks

Rühmatöö

Essee

Ettekanne

Ülesanne/harjutus

Referaat

Analüüs

Test „Majanduse alused“

Infootsing e-andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse olemuse

kirjeldamine turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

Harjutused (sh veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni täitmine

juhendi alusel;

Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine);

Iseseisev töö moodulis: Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja". Analüüsida iseseisvalt turumajanduse toimimist,

arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö kokkuvõttev õpimappi.



hindamine)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist

(Moodle keskkonnas).

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja".

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Teab ja saab kirjeldada majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist.

Analüüsida iseseisvalt turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas.



/õppematerjal

Elektroonilised infoallikad majanduse ja ettevõtluse kohta.

Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

Rahandusministeerium www.fin.ee

Maksu- ja tolliamet www.emta.ee

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

Arvutisimulatsioon Pizzeria. www.pizzeria.ee;

E-kursus „Majandus- ja ettevõtlus“ Moodle keskkonnas.

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C3%B5pe/

www.ekk.edu.ee/vvfiles/14/majandus_ja_ettev6tlus.pdf

www.avatar.ee/majanduseabc/index.php


http://www.emta.ee/

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf


http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/14/majandus_ja_ettev6tlus.pdf

http://www.avatar.ee/majanduseabc/index.php



3 ETTEVÕTLUSE ALUSED 1,5 EKAP



Õpetajad: Irina Ossipenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Analüüsib oma tugevusi ja

nõrkusi karjääri planeerimisel,

kavandab oma tulevikku ja

sellest tulenevalt otsib

võimalusi enesearendamiseks ja

osaleb kutsealases täiendõppes.

Mõistab oma vastutust

teadlike otsuste langetamisel

elukestvas karjääriplaneerimise

protsessis.

Mõistab majanduse olemust

ja majanduskeskkonna

toimimist

Teab ettevõtluse põhivorme

ja ettevõtte loomise põhietappe

Teab äriplaani olemust. selle

koostamise põhimõtteid

Teab ettevõtluskeskkonda

mõjutavaid tegureid ja riske ja

ettevõtlust toetavaid

tugisüsteeme.

Valib tegevuse alustamiseks

sobiva ettevõtlusvormi

Püstitab äriidee ja koostab

äriplaani

kirjeldab meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda Eestis

oma õpitavas valdkonnas

võrdleb iseseisvalt oma

võimalusi tööturule

sisenemisel palgatöötaja ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast


vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid

selgitab meeskonnatööna

ühe ettevõtte

majandustegevust ja seda

mõjutavat

ettevõtluskeskkonda


kultuuridevaheliste

erinevuste mõju ettevõtte

majandustegevusele

kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed õpitava

valdkonna näitel ja koostab

juhendi alusel

meeskonnatööna

ETTEVÕTLUSE ALUSED

1)Eesti ja kodumaakonna

ettevõtlus (Ettevõtluse olemus.

Ettevõtluse areng ja olukord

Eestis ning kodumaakonnas.)

2)Ettevõtja ja töövõtja

ettevõtluskeskkond (Poliitiline

keskkond. Majanduslik

keskkond. Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

3)Äriidee ja selle elluviimine

(Äriideede leidmise ja hindamise

üldpõhimõtted. Äriplaani olemus

ja näidisstruktuur. )

12 20 6 Loeng, esitlus,

kirjeldus,

analüüs, selgitus,

rühmatöö, loeng

–seminarid,

arutelu, videod,

harjutused (sh

veebipõhised),

töölehed,

praktiline töö,

probleemsituatsi

ooni

lahendamine,

iseseisev töö,

õppekäik.

Teoreetiliste teadmiste

kontroll, praktiline töö , ja

uurimustöö.

Infootsing e-andmebaasidest

„Eesti maksusüsteem,

finantsasutuste hüviste

võrdlus“; Eesti majanduse

põhinäitajad;

Praktiline töö (ÕF).

Suuline esitus: „Eesti

ettevõtluse areng ja olukord“

Enesehindamine

Tööleht „Äriideede leidmine

ja hindamine“

majandustegevuse ülevaate

koostamine praktikaettevõtte

või õpitava valdkonna

ettevõtte näitel;

Probleemülesannete

lahendamine (majanduslike

vajaduste kirjeldamine ja

eelarve koostamine)


Mõistab oma õigusi ja

kohustusi ettevõtlus-ja

töökeskkonnas toimimisel

Analüüsib valitud tegevusalal

ettevõtte riskitegureid

Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval viisil

elektrooniliselt lihtsustatud

äriplaan



hindamine)

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel ettevõtjana". Lisada oma uurimistöö kokkuvõttevõpimappi

Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas, analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist

(Moodle keskkonnas).


Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel ettevõtjana

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas, analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel

meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani.



/õppematerjal


Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-

tekst.pdf

Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

Rahandusministeerium www.fin.ee

Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

Suppi, K. Ettevõtlusõpik - käsiraamat. Altex, 2013

Maksu-ja tolliamet www.emta.ee

Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat


Randma, T., Raiend, E. jt. Ettevõtluse alused. Tallinn: SA Innove, 2007;

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

http://www.fin.ee/

http://www.emta.ee/




Arvutisimulatsioon Pizzeria. www.pizzeria.ee ;

Sirke, R., Uiboleht, K., Teder, J., Nikitina-Kalamäe, M. Ideest eduka ettevõtteni. Tallinn: SA Innove, 2008;

Varendi, M.,Teder, J. Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine. Tallinn: SA Innove, 2008.

E-kursus „Majandus-ja ettevõtlus“ Moodle keskkonnas.


www.ekk.edu.ee/vvfiles/14/majandus_ja_ettev6tlus.pdf

www.avatar.ee/majanduseabc/index.php


http://www.pizzeria.ee/


http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/14/majandus_ja_ettev6tlus.pdf

http://www.avatar.ee/majanduseabc/index.php



4 ÕIGUSE ALUSED 1,5 EKAP



Õpetajad: Nadežda Grebenštšikova


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Teab ja tunneb Eesti Vabariigi

õigussüsteemi

Teab ja tunneb olulisemaid

töösuhteid reguleerivaid seadusi;

Teab ja tunneb töövõtja ja

tööandja õigusi ja kohustus

Kohtusüsteemi ülesehitust,

notari rolli.

Leiab ja tõlgendadab tööalaselt

vajalikke õigusakte ja käitub

astavalt nendele

Hindab töölepingu vastavust

seaduse nõuetele

käitub tööalaselt ja igapäevaelus

seaduskuulekalt

Õpilane:

•leiab iseseisvalt ja

elektrooniliselt juhendi alusel

töölepinguseadusest

informatsiooni töölepingu,

tööajakorralduse ja puhkuse

kohta

•loetleb ja kirjeldab lühidalt

töötaja õigusi, kohustusi ja

vastutust sisaldavaid

organisatsioonisiseseid

dokumente

•arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava

tasu bruto- ja netopalka ning

ajutise töövõimetuse hüvitist

1.ÕIGUSE ÜLDALUSED.

Õiguse mõiste ja reguleerimine,

Eesti Vabariigi õigussüsteem.

Tsiviil- ja võlaõigus.Asjaõigus.

2.TÖÖÕIGUS. Lepingulised

suhted. Töölepinguseadus.

Töökorraldus. Kollektiivleping.

Tööleping; töö- ja puhkeaeg;

puhkus; töötasu;

distsiplinaarkaristus;

kollektiivleping ja kollektiivne

töötüli; töökaitse; Tööandja

kohustused; töövõtja kohustused

12 20 6 Loeng

Diskussioon

Harjutused

andmebaaside

kasutamiseks

Rühmatöö

Essee

Ettekanne

Ülesanne/harjutus

Referaat

Analüüs

Test

Test: Õiguse alused

Tööseadusandluse põhimõtted

esitlus.

Koostab ja esitleb

õppeperioodi ajal

elektroonilise õpimapi.



hindamine)

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend



Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja

testist (Moodle keskkonnas)



Hindekriteeriumid Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja-ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Õpilane peab näitama oma teadmisi põhilised sätted Töölepinguseaduse aru päris tööhõivesituatsioonist.



/õppematerjal


Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

Töö- ja teenuste osutamise lepingute koostamine

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/



http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/



5 IT ÕIGUS 1.5 EKAP / 39t. (T – 30, I – 9)

Eesmärk: õppija omandab põhiteadmised IT valdkonna õiguskaitsest ja seadustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbitud moodul: õiguse alused.

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Deniss Volkov, Olga Karlovskaja, Kalle Kivistik, Aleksandra Leštšuk, Jevgenia Mišina, Tatjana Ševtšenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Teab ja tunneb IT

valdkonna õigusakte

Teab ja tunneb isikuandmete

kaitse ja autoriõiguste tagamise

meetodeid

Teab ja tunneb IT alase

seadusvastase tegevuse ohte

Tunneb IT-alase kutse-eetika

väärtusija käitub vastavalt

nendele

Tegutseb vastavalt

seadusandlusele

Tunneb ära, kus leida IT

valdkonna õigusakte.

Tunneb IT-õiguse valdkonna

kokkuleppeid (sh.

juhtdokumente, praktika

koodekseid, vaidluste

lahendamise mehhanisme jne.)

Kirjeldab IT spetsialisti kutse-

eetika.

Tunneb infoühiskonna

teenused, kus neid leida.

Selgitab, kuidas kasutada

elektroonilise identiteediga.

Eristab Euroopa Liidu ja USA

tarkvarapatentide süsteemi.

Tunned põhialuste IT seaduste

normid.

IT VALDKONNA

ÕIGUSKORRALDUS.

1. IT valdkonna õigusaktid.

Riigi teataja.

2. Avaliku teabe seadus.

Kontrolli- ja

järelvalveasutused.

4 Loeng, esitlus,

praktiline töö,

iseseisev töö,

individuaalne

töö, arutelu

Praktilised tööd hinne

kujunemise eelduseks on kõigi

hinnatavate ülesannete

sooritamine tasemel

”arvestatud”


3 KT Testi „Põhialuste IT

seaduste normid”

Info otsing riigiportaalis

www.eesti.ee

Info otsing portaalis

www.id.ee

Info otsing portaalis Eesti

patendiametis www.epa.ee

Esitlus “Patentid” ja

kaitsmine.

INFOÜHISKONNA

TEENUSED. 1. Infoühiskonna teenuse

seadus

4 2

IT LEPINGUD.

1. IT-lepingute koostamise

põhimõtted.

2. Sanktsioonid lepingutes.

Lepingute rakendamine.

3. IT töölepingud. Vastutus.

Konkurentsikeeld.

4. Võlaõigusseaduse

vastavad sätted.

2

http://www.eesti.ee/

http://www.id.ee/

http://www.epa.ee/


Orienteerib Karistusseaduses.

KUTSE-EETIKA.

1. Head tavad.

2

ISIKUANDMETE KAITSE. 1. Delikaatsed isikuandmed.

Privaatsus.

2. Isikuandmete kaitse

seadus.

2 1

ANDMEKOGUD. 1. Andmekogude

moodustamine ja

registreerimine.

2. Andmekogude seadus.

4

DIGITAALALLKIRI. 1. Elektrooniline identiteet.

2. Digitaalallkirja seadus.

2

AUTORIÕIGUSED.

1. Varalised õigused.

Õiguste kaitse.

2. Autoriõiguse seadus.

3. Litsentsid.

4 2

IT KURITEGEVUS. 1. Tarkvarapiraatlus.

2. Karistused.

Karistusseadustiku

vastavad sätted.

4 2

TARKVARA ÕIGUSKAITSE. 1. Kaubamärk, selle

taotlemine.

2. USA ja Euroopa

tarkvarapatentide

süsteem.

2 2




hindamine)



Õppematerjalide kindlustamiseks lahendab samasuguseid harjutusi nagu tundides (kirjalikult, õpetaja kontrollib, mitteeristavalt)

1. Esitlus “Mis tähendab E-Estonia”.

2. Autoriõiguse seadus. Litsentsid.


Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kokkuvõttev tööd

õigeaegselt ja korrektselt.

Tööde täitmiseks õppija kasutab

erinevaid infoallikaid õpetaja abiga.

On tehtud kõik kokkuvõttev ja iseseisev tööd

õigeaegselt ja korrektselt.

Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise, ilma

õpetaja abita.

On tehtud kõik kokkuvõttev ja iseseisev

tööd õigeaegselt ja korrektselt.


erinevaid infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise,

ilma õpetaja abita.

Konspekt.


Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

https://www.riigiteataja.ee/ Eesti seadused.

Riigiportaal www.eesti.ee

Portaal ID www.id.ee

Eesti patendiamet www.epa.ee

EUCIP Õppe materjal [http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip]

https://www.riigiteataja.ee/

http://www.eesti.ee/

http://www.id.ee/

http://www.epa.ee/


T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid



6 ERIALANE INGLISE KEEL 3 EKAP/78 tundi, sealhulgas T-16, Pt-44 ja I-

18

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tulemaks toime inglise keelega erialases töökeskkonnas.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Tatjana Ševtšenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Euroopa Nõukogu keeleoskuste

süsteemiserialane ja

majandusalane inglise keel

tasemel B1

1) teab, tunneb ja kasutab erialast

terminoloogiat

2) põhjendab lühidalt oma

seisukohti inglise keeles

3) annab edasi sisu erialases

inglise keelses vestluses

4) koostab adekvaatselt oma

erialaga seonduvaid inglikeelseid

tekste ja dokumente

teab ja eristab inglise keele

enam kasutatavaid

erialatermineid

analüüsib esinenud töödes

vigu

koostab ingliskeelseid

ettekandeid ja esitab neid

korrektses inglise keeles põhjendab ja selgitab oma

seisukohti

koostab IT erialaga

seonduvaid inglikeelseid

tekste ja dokumente

Course Overview And

Introduction

Using The Computer/IT User

Fundamentals

Managing Files

Word Processing

Spreadsheets

Presentation

Using the Internet

2 10 2 loeng

iseseisev töö

e-õppe

praktiline töö

2KT

Küsitlus

Project Management Basic Concepts

Project Planning Principles

Time Management

Communication Strategy

Teamwork

Project Evaluation

2 4 2 1KT

Kuulamisülesanne

Grammatikaülesanne

Küsitlus

IT Legal And Ethical Issues

Intellectual Property

Copyright

Digital Signature

IT Crime

IT Contracts

Professional Ethics

2 4 2 1KT

Dialog


Computer Hardware Computer Architecture

Processor

Motherboards

BIOS

Memory

Storage Devices

Video Cards

Sound cards

Headphones and Microphones

Cases

Input/ Output Devices

Monitors

2 6 2 1KT

Vestlus

Test

Dialog

Operating Systems Operating System Functions And

Tasks

Operating Systems Types And

Versions

User Interface

Application Program Interface

Users

2 2 1KT

Computer Graphics Computer Graphics Basics

Color Theory

Bitmap Graphics

Vector Graphics

Image Processing

2 6 2 1KT

Grammatikaülesanne

Dialog

Multimedia

Multimedia

Cross-media

3D

Web

Animation

Video And Audio

2 6 4 1KT

Essee põhjendab ja

seklgitab oma

seisuskohti

multimeediumialases

terminites


Web Applications

Basic Web Design Principles

WWW Services

HTML, XHTML, CSS and

Javascript

Web Applications Related Terms

2 6 4 2KT

Küsitlus

Vestlus



hindamine)

Ettevalmistamine testimiseks.

Ingliskeelse ettekande koostamine ja kaitsmine



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse eristavalt.

Mooduli lõpus sooritab õpilane 13 arvestuslikku tööd (praktilised või kontrollitööd): ja esitab kursuse teemadest ettekandet.

„3“ „4“ „5“

On tehtud vähemalt 8 praktiliset,

kontrolltööd ja iseseisvad tööd,

ettekande on valminud ja esitatud.

Ettekande esitamisel vastab kõikidele

küsimustele lävendi tasemel.

On tehtud vähemalt 10 praktiliset, kontrolltööd

ja iseseisvad tööd, ettekande on valminud ja

esitatud.

Ettekande esitamisel vastab täiendavalt kahele

lisaküsimusele.

On tehtud kõik praktiliset, kontrolltööd

ja iseseisvad tööd, ettekande on

valminud ja esitatud.

Ettekande esitamisel põhjendab

täiendavalt lisaküsimuse vastuseid



/õppematerjal

Õpetaja poolt koostatud materjalid.

http://www.kriso.ee/Oxford-English-Information-Technology-Teachers-Guide/db/9780194574938.html

Esteras S. R. English for Computer Users. Cambridge: Cambridge University Press, Pp. viii + 152 ISBN 0-521-45980-X

(paper), 2009

http://www.englishclub.com/vocabulary/computing.htm

http://www.bcskoolitus.ee/kutseeksamist

e-õpe:

https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=4088

http://www.kriso.ee/Oxford-English-Information-Technology-Teachers-Guide/db/9780194574938.html

http://www.englishclub.com/vocabulary/computing.htm

http://www.bcskoolitus.ee/kutseeksamist






7 TÖÖOHUTUS JA TERVISHOID 1EKAP (Kontaktõpe (sh praktiline töö)

ja iseseisev töö -1,5 EKAP)

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja

töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.


Õpetajad:Natalja Kaalik

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T Pt P I

Omab ülevaadet

töökeskkonna ohuteguritest ja

tööohutust tagavatest

seadusandlikest

regulatsioonidest

Teab töövõtja ja tööandja

vastutust ja kohustusi

tööohutuse tagamisel.

Mõistab töötervishoiu ja

tööohutuse olulisust erialasel

tööl ning igapäevaelus ja oskab

anda esmaabi

Töötab arvuti ja selle

lisaseadmetega, arvestades

tööohutuse ja töötervishoiu

nõudeid.

Teab ja järgib töötervishoiu,

üldohutuse, tuleohutuse,

elektriohutuse nõudeid

4.1loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate põhilisi õigusi ning

kohustusi ohutu

töökeskkonna tagamisel

4.2 tunneb ära ja kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi ohutegureid ja

meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära tööõnnetuse ja

loetleb meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

sätestatust

töötaja õigusi ja kohustusi

seoses tööõnnetusega

4.4kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi ja oma

tegevust tulekahju

puhkemisel

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.Töökeskkon

naalase töökorraldus

1.1Töökeskkond:

üldnõuded, töökoht,

töövahendid.

1.2Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja

kohustused ja õigused.

Teema2.Töökeskkonna

ohutegurid

.2.1(Töökeskkonna

füüsikalised, keemilised,

bioloogilised,

füsioloogilised ja

psühhosotsiaalsed

ohutegurid Meetmed

ohutegurite mõju

vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja

kutsehaigused

3.1Kutsehaigus ja tööga

seotud haigus.

3.2Tööõnnetus.

8

6

6

2

1

2

loeng

esitlus

diskussion

e-õppe keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesa

nne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

Teema1.

Struktureeritud

kirjaliktöö:test (õige-

vale vastustega

küsimused)

Teema2.Struktureerit

ud kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureerit

ud kirjaliktöö:

küsimus - vastus

Teema4..

Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-

vale vastustega

küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö


töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri allikatest, sh

elektrooniliselt töötervishoiu

ja tööohutuse alast

informatsiooni

3.3Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise uurimine

ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja

tuleohutus

4.1Esmaabikorraldus.

Esmaabivahendid ja

põhilised esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine.

Tegutsemine tulekahju

puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja

hindamine

6

4

4



hindamine)

Portfoolio kohustusliku osa:

Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word -dokumendina.Dokument

sisaldab järgmiseid osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs,

kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

Mooduli hinde kujunemine: Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Hindamisülesanne – test e-õppe keskkonnas (õige-vale võivalikvastustega 50 küsimused)

Hindamiskorraldus – e-õppe keskkond ...

Hindekriteeriumid - tunneb töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi lähtudes riiklikust

strateegiast:Töökeskkonnaalase töökorraldus.Töökeskkonna ohutegurid. Tööõnnetused. Riskianalüüs. Esmaabi ja

tuleohutus.

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel läveni taseme Kasutatav õppekirjandus(avalikult kättesaadav)õppematerjal (Kokku leppida, millises aspektis panna, kas ÕM õpetaja met., õpilase jaoks või õpil iseseisvaks tööks või linkidena)

Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv

Töökeskkonnaohutuse alused. Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

Esmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

Riski- ja ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

Narva Kutseõppekeskus, Multimeedium, 120 EKAP T – teooria tunnid, Pt – praktilise töö tunnid, P – praktika töökeskkonnas, I – iseseisva töö tunnid



8 KOMMUNIKATSIOON 3

Eesmärk: õppija omandab teadmised inimese käitumist mõjutavatest teguritest, erinevatest suhtlemistehnikatest, -vahenditest ning oskab neid suhtlemises

kasutada.


Õpetajad:Denis Volkov, Olga Karlovskaja


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb käitumuslikke

põhivajadus

teab ja tunneb aktiivse

kuulamise, selge

eneseväljenduse,

enesekehtestamise ning

tagasiside andmise tehnikaid

teab ja tunneb rolle grupis ja

meeskonnas

teab ja tunneb uue tehnoloogia

kasutuselevõtust tulenevaid

vastseisu põhjendavaid tegureid

ja erinevaid

motivatsioonivõimalusi nende

ületamiseks

teab ja tunneb tõhusa suhtlemise

põhimõtteid ja erinevaid

kommunikatsioonivahendeid

analüüsib ennast ja erinevaid

suhtlemissituatsioone

kuulab aktiivselt, väljendab

ennast, ennetab konflikte ja

lahendab neid

Teab käitumise strateegiad

konfliktiolukordades

Võimalik määratab

psühhotüüp

Teostab erinevad

sidevahendid

Kasutab sidevahendid

1. Suhtlemise alused.

2. Kommunikatsiooni

mõiste.

3. Erinevad

kommunikatsioonivahend

id.

4. Meeskonnatöö. Erinevad

rollid grupis ja

meeskonnas, muutuste

algatamine

organisatsioonis.

9

9

9

8

9

9

9

8

2

2

2

2

Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

rühmatöö

e-õpe

Mängud kõne,

mõtte ja

mitteverbaalse

kommunikatsioo

ni arendamisest




sooritamine tasemel

”arvestatud”


1. Kontrollida

teoreetiliste teadmiste

2. Oma isikuse esindus

3. Test: psühhotüüpi

märamine

4. Aruanded

5. Konflikti väljumise

strateegia koostamine


kasutab

kommutatsioonivahendeid

teeb meeskonnatööd



hindamine)




Hindekriteeriumid


Mooduli hinde kujunemise eelduseks on kõigi hinnatavate ülesannete sooritamine tasemel ”arvestatud”

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“


(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Patterson, K., Grenny, J., McMillon, R., Spitzler Al. Kuidas suhelda, kui panused on kõrged? Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2008

Shell, R. G. Edukad läbirääkimised. Tallinn: Pegasus 2004

Koostöö ja kommunikatsioon EUCIP A

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/6_koost_ja_kommunikatsioon.html


http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/6_koost_ja_kommunikatsioon.html



9 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED 1,5

Eesmärk: Õppija omandab teadmised projektijuhtimise tehnoloogiast ja projektitöös vajalike praktilised juhtimisalased oskused algtasemel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Kommunikatsioon

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

tunneb projektijuhtimise

protsessi IT alal.

oskab leida ideed projekti

rakendamiseks IT alal

püstitab ja sõnastab

projektialase tegevuse eesmärke

ja prioriteete

teab ja tunneb projekti

meeskonna ja projektijuhi töö

põhimõtteid

analüüsib projekti ressursside

kasutamist

teab ja tunneb tüüpilisi vigu IT

projekti ettevalmistamisel,

planeerimisel, juhtimisel ja

nende ennetamise võimalusi

koostab projekti ja vormistab

projekti dokumenatsiooni

hindab projekti mõjusust ja

tulemuslikkust

Õpilane selgitab projekti

seotud põhimõisteid

suuliselt ja kirjalikult

Õpilane eristab projekte

liigituse järgi

Õpilane nimetab

vähemlt 3 projektitöö

peamist tunnust

Õpilane sõnastab

vähemalt 3 projektide

edukuse kriteeriume

Õpilane selgitab, mis

projektipõhine töö on

populaarne

I PROJEKT

Projektiga seotud

põmõisted.

Projektide liigitus.

Projekti ja programmi

erinevus.

Projektitöö peamised

tunnused ja edukuse

kriteeriumid.

Projektitöö plussid ja

miinused

Projekti huvigrupid.

2

2

2

2

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö

Töölehtede täitmine ja

jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Rühma/meeskonnatöö

Kirjalik töö

Õpilane oskab valida

projektijuhtimise

meetodeid ja tarkvara

vastavalt vajadustele.

II

PROJEKTIJUHTIMINE

Projektijuhtimine.

Projektijuhtimise

valdkonnad.

Enamkevunud

projektimetoodikad.

Enamlevinud

projektijuhtimise tarkvara

4

10

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Kirjalik töö, ettekanne


lahendused (sh

veebipõhilised)

Projekti peamised artefaktid

Õpilane nimetab projekti

faasid õiges järjekorras,

sõnastab nendega seotud

tegevusi

III PROJEKTI FAASID

Projekti peamised faasid ja

nendega seotud tegevused

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


IV PROJEKTI

EELKAVANDAMINE

Probleemide määratlemine

ja analüüs:

probleemide põhjendused ja

tagajärjed

Projekti idee.

Projekti nime valimine.

Teostavuse hinnang

Otsus projekti läbiviimise

kohta: eelhindamise

võimalused.

Projekti lähteülesanne.

2

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Õpilane oskab püsistada

ja sõnastada projekti

eesmärke ja võimalikuid

alameesmärke vastavalt

SMART reegile.

V PROJEKTI

EESMÄRGID.

Eesmärgide püsistamise

printsiipid.

SMART-reegel

4

Rõhutatud

loeng

Ennustamine

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Ajurünnak


Kirjalik töö

Õpilane planeerib

multimeedia toode

arendamise ülesandeid,

VI PROJEKTI

PLAANIRIMINE

Plaanimise eeldused

Ülesannete plaanimine

4

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,


jooksev kontroll

Suuline küsitlus



aega, inimesi ja

vahendeid.

Ajaplaanimine

Inimresursside plaanimine

Vahendite plaanimine

Kulude plaanimine

Kvaliteedi plaanimine

Kontrollimise ja

aruandluse

plaanimine

2

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö

Kirjalik töö

Nimetab vähemalt 5

käesoleva projektiga

seotud riske ja nende

vältimise võimalusi.

VII RISKID

Riskide liigitus ja

hindamine

Riskide ennustamine ja

vältimine

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus

Osalemine meeskonnatöös

Õpilane teeb

enesehinnangud oma rolli

määramiseks projektides

vastavalt päädevustele

ning töömotivaltisooni

tõstmiseks.

Õpilane nimetab

vähemalt 5

meeskonnatöö eelise

põhjust

Õpilane nimetab

vähemalt 3 infovahetuse

parendamise võimalust

projekti läbiviimisel

Õpilane leiab ahenduse

konfliktidest

VIII PROJEKTI

MEESKOND

Projektijuht – tema roll ja

vastutus

Koostöö põhimõisted

Meeskonna kujundamine ja

juhtimine

Motivatsioon

Infovahetus

Töö delegeerimine

Konfliktide lahendamine

Tegevuste hindamine

2

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus



Õpilane lahendab

probleemi projekti

käivitamise faasis

adekvaatselt.

IX PROJEKTI

KÄIVITAMINE

Muudatuste juhtimine

projektides

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Õpilane teeb

vähemalt ühe

projekti

lõpptulemuse

hinnangut

X PROJEKTI

LÕPETAMINE ja

ARUANDLUS

Projekti lõpetamise etapid

Projekti hindamine

Lõpptulemuse analüüsimine

2

Rõhutatud

loeng

Ennustamine,

Küsitlus,

Ajurünnak,

Mõistekaart,

Uurimistöö,

Rühmatöö,

Kirjalik töö


jooksev kontroll

Suuline küsitlus


Kirjalik töö



hindamine)

Teema: Enamlevinud projektijuhtimise tarkvara lahendused (sh veebipõhilised)

Ühe projektijuhtimistarkvara lahenduse uurimine ja analüüs valitud teemal: eelised ja puudused. Hindamisel on kirjalik töö ja

suuline kaitsmine esitlusega.



Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

On sooritatud vähemalt 2 teooria

kontrolltööd lävendi tasemel.

On sooritatud 3 teooria

kontrolltööd lävendi tasemel,

valminud iseseisev kirjalik töö ja

kaitstud auditoorselt.

On sooritatud 3 teooria kontrolltööd lävendi

tasemel, valminud iseseisev kirjalik töö

vastavalt kooli nõudmisetele ja kaitstud

auditoorselt.

Praktilised harjutused (sh töölehed) ja

rühmatööd on osaliselt täidetud.

Praktilised harjutused (sh töölehed)

ja rühmatööd on osaliselt täidetud.

lävendi tasemel.

Praktilised harjutused (sh töölehed) ja

rühmatööd on täidetud lävendi tasemel.



Võimalikud parandused on tehtud

õpetaja juhendamisel.

Õpilane aktiivselt osaleb õppetööst

auditoorselt või kaugselt.



Võimalikud vead parandatud iseseisvalt,

juhendab ja aitab parandada kaasõpilaste vigu.


auditoorselt.



/õppematerjal

[raamatud ja ajakirjad]

1. Perens, A. (2001).Projektijuhtimine.

2. Projektijuhtimise käsiraamat.(1999-2000/01) –Äripäev

3. PM book (2010)

4. Reinsalu, A. (2007). Praktiline ajajuhtimine.Tallinn: AS Äripäev

5. Siimon, A. (2004). Ajajuhtimine I. Tartu Ülikool.

6. Türk, K. (2005).Inimressursi juhtimine. TÜ Kirjastus

7. Vadi, M. (1995). Organisatsiooni käitumine, TÜ Kirjastus

8. Üksvärav, R. (1992). Organisatsioon ja juhtimine. Valgus

9. Silferberg, P. (1997). Ideasta projektiksi, Helsinki

10. Burkhard, K.(1999). Projektabwicklung, Frankfurt

11. Royce, W. (Inc 1999). Sowtware Project

12. Management Massachusetts: Addison, Wesley Longma

13. Projektijuht II, III, IV, V. (2005).

14. Kutsestandard. Äriteenindus ja muu äritegvuse kutsenõukogu

[www]

1. Projektijuhtimine.ee

2. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?7._Projektijuhtimise_alused

3. http://www.tlu.ee/~martins/pj/

4. http://www.siseministeerium.ee/300/

5. http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/index.html

6. http://juhtimine.ee/swot-analuus

7. http://materjalid.tmk.edu.ee/milvi_tuppits/Naidisprojekt/

8. http://www.tlu.ee/opmat/ri/Gantt/index.html

9. http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/projekt/konspekt.htm



10 KONTORITÖÖ TARKVARA 3

Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused failide haldamisest, teksti-, tabeli- ja esitlusetarkvara kasutamiseks.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Deniss Volkov, Olga Karlovskaja, Kalle Kivistik, Aleksandra Leštšuk, Jevgenia Mišina, Tatjana Ševtšenko


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb tekstitöötluse,

tabelarvutuse ja esitluse loomise

programme, nende

tööpõhimõtteid ja veebilahendusi

(sh sotsiaalne tarkvara ja

pilvelahendused)

teab ja kasutab kontoritarkvara

programmides kasutatavat

terminoloogiat;

töötab effektiivselt kontoritöö

tarkvara failide loomisel,

editeerimisel, kujundamise

sisestab ja vormindab teksti

otstarbekalt

kasutab arvutustabeleid

ostarbekalt

loob esitlusi ja teeb suuliseid

ettekandeid sihtrühma lähtudes.

teab infootsingu põhimõtteid ja

kasutab otsingumootoreid; leiab

ja edastab vajamineva

informatsiooni ja kontrollib

tõelevastavust.

kasutab töös failidega ja info

edastamisel veebilahendusi.

Töötab failidega ja

kaustadega.

Eristab failifomaadid.

Seostab failiformaatid

programmidega.

FAILIHALDUS.

1. Failid ja kaustad.

Failiformaadid. Failide

salvestamine erinevates

formaatides.

2. Failide kopeerime,

teisaldamine ja kustutamine.

3. Faili või kausta otsimine

failisüsteemist.

4. Printimine.

4 Loeng

Praktiline

töö

arvutis


1. Faili või kausta

otsimine

failisüsteemist.

KT töö failidega ja kaustadega

variantidel.

Kirjeldab ja kohaldab

tekstiloome põhietappe

(teksti kirjutamine,

kavandamine ja

viimistlemine)

Töötab

tekstiprogrammiga.

Koostab ja korrigeerib

erialaseid tekste.

Loob dokumentidesse

tabeleid, pilte ja

jooniseid.

Kasutab päised ja

jalused.

Kujundab sisukorra

dokumendis.

TEKSTITÖÖTLUS. 1. Tekstitöötlusvahendid.

Tekstitoimetid ja

tekstiprotsessorid.

2. Teksti sisestamine,

toimetamine ja kujundamine.

3. Dokumendimallid ja

dokumendistiilid, nende

vormindamine.

4. Tabelite loomine ja

kujundamine.

5. Objektide lisamine

dokumenti ja nende

vormindamine.

6. Päis ja jalus.

7. Hulgipostitus.

14 Loeng

Esitlus

Praktiline

töö

arvutis

Individua

alne töö


1. Teksti vormindamine

2. Tabelite loomine ja

kujundamine

3. Objektide lisamine

dokumenti ja nende

vormindamine.

4. Teksti koostamine oma

stiilis ja struktuuris.

5. Tabulatsiooni

paigaldamine.

6. Päis ja jalus.

7. Sisukorra vormindamine.

8. Nimekirjad.

9. Matemaatiliste valemite

sisestamine.


8. Dokumendi printimine.

9. Makrod.

Ristsõna teksti

terminoloogiast.

KT dokumendi kujundamine.

KT Flaierid.

KT Referaadi kujundamine

nõuetega.

Töötab

tabeltöötlusprogrammiga.

Kasutab sobivat

funktsiooni tabeli

arvutamiseks.

Valib sobiliku diagrammi

antud tabeli andmete

illustreerimiseks.

Koostab diagrammi

antud andmete

illustreerimiseks.

Muudab diagrammi

kujundust.

TABELARVUTUS. 1. Tabelarvutuseprogrammid.

Andmete lisamine ja

korrigeerimine.

2. Põhioperatsioonid

andmetega.

3. Valemid ja funktsioonid.

4. Objektide (diagrammid,

pildid) loomine, lisamine

5. ja kujundamine.

6. Tabeli ja diagrammi

printimine.

7. Makrod.

14 Loeng

Esitlus

Praktiline

töö

arvutis

Individua

alne töö


1. Absoluutne ja

suhteline aadress.

2. Aritmeetika valemid.

3. Loogilised

funktsioonid.

4. Diagrammid.

5. Аndmete filtreerimine

ja sorteerimine.

6. Protsentide ülesandeid.

7. Statistika funktsioonid

KT tabelitöötluses.

Tunneb reegleid, kuidas

luua esitlus.

Kasutab esitluses tekst ja

objektid.

Kujundab juhtslaid.

Rakendab objektidele

animatsioon.

ESITLUS.

1. Esitluse loomise põhireeglid.

Esitluse loomine ja

salvestamine erinevates

formaatides.

2. Slaidide lisamine,

kopeerimine, peitmine ja

kustutamine.

3. Teksti lisamine ja

vormindamine slaidil.

4. Objektide loomine ja

lisamine ja vormindamine.

5. Juhtslaid, selle kujundamine.

6. Animatsioonid.

4 Loeng

Esitlus

Praktiline

töö

arvutis

Individua

alne töö


Esitlus teemal „Kõige parem

eriala-Multimeedia“


7. Slaidiseanss. Jaotusmaterjal.

Slaidide ja jaotusmaterjalide

printimine.

Kasutab

infotehnoloogiavahendei

d info hankimiseks,

töötlemiseks ja

säilitamiseks.

Kasutab arvutit õppimis

ja töövahendina.

INTERNET.

1. Otsingumootorid, otsingu

parameetrid.

2. Portaal.

3. Infovahetus (kirjavahetus,

postiloendid ja

uudisgrupid, otsesuhtlus

Internetis).

4 Loeng

Praktiline

töö

arvutis

Iseseisev

töö


KT „Otsing info internetis

parameetritega“.



hindamine)




1. Flaierid tekstitöötluses eeskujul.

2. Brosüürid.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontroll tööde ja praktiliste tööde hinnetest ja edukalt sooritatud kokkuvõttev töö.

Õppija töötab failide ja kaustadega, teksti sisestab ja vormindab, kasutab tabelarvutusprogrammi, loob esitlusi ja teeb ettekannet,

kasutab efektiivselt kontoritarkvara võimalusi ning leiab vajaminevat informatsiooni ja seda edastab.

Referaadi vormistamine kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendi järgi.

Dokumendid on elektrooniliselt korrektselt vormistanud, arvestades dokumentidele esitatavaid nõudeid.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kokkuvõttev ja käesolev



erinevaid infoallikaid õpetaja abiga.

On tehtud kõik kokkuvõttev, käesolev ja iseseisev


Tööde täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise, ilma

õpetaja abita.

On tehtud kõik kokkuvõttev, käesolev ja

iseseisev tööd õigeaegselt ja korrektselt.


erinevaid infoallikaid.

Õppija lahendab ülesandeid rohkem ise,

ilma õpetaja abita.

Konspekt.





/õppematerjal

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/microsoft-word-2010

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/powerpoint-2010


http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/microsoft-word-2010

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010

http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/powerpoint-2010



11 RAKENDUSMATEMAATIKA 3 EKAP 3 EKAP/78 tundi, sealhulgas T-64, I-14

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab kutsetööks vajaliku matemaatilise keele ja loogika baasteadmised.


Õpetajad: Natalja Sidorova

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab arve ja

arvusüsteeme ja

arvuhulki; tunneb

erinevate arvusüsteemide

seoseid arvutitehnikaga;

oskab seostada

tabelarvutuses

kasutatavate funktsioonide

matemaatilist tähendust;

teab maatriksi ja

determinandi

arvutamisega seotud

põhimõisteid ning oskab

neid arvutada;

teab ja tunneb

matemaatilise loogika

oskab koostada ja

rakendada

tõeväärtustabeleid

lausearvutusvalemit

tõeväärtustabeli ja

lahendada lausearvutuse

Teab ja tunneb arve ja

arvusüsteeme, arvuhulki ja

arvusüsteemide seoseid

arvutitehnikaga

ARVUD.

Täisarvud (s.h. Long Integer),

ratsionaalarvud,

irratsionaalarvud,

kompleksarvud.

Arvu teaduslik kuju.

Ujukomaarvud. Jäägiga

jagamine. Jääk (MOD). Arvu

täisosa ja murdosa.

Funktsioon TRUNC. Arvu

absoluutväärtus. Arvude

ümardamine,

ümardamisfunktsioonid

tabelarvutuses.

ARVUSÜSTEEMID.

Kahend-, kaheksand- ja

kuueteistkümnendsüsteem

Arvusüsteemid ja

arvutitehnika.

2

6

2

1. Harjutus

2. Individuaalne

töö

3. Info kogumine

4. Kirjalikud

tööd

5. Loeng

6. Mäng

7. Osalejad

õpetavad

8. Rühmatöö

9. Õpimapp

10. E-õpe

Kirjalik kontrolltöö.

Iseseisev töö: ülesannete

lahendamine

tunneb lühidalt loogika

ajalugu, loogika erinevaid

like, matemaatilise loogika

põhimõisteid

tunneb lausearvutuse

valemeid ja tõeväärtustabeli

koostamise põhimõtteid

LOOGIKA.

Loogika mõiste ja ajalugu.

Lausearvutuse põhimõisted

ja põhimõtted.

Lausearvutuse süntaks.

Tõeväärtustabelid.

6

10

2

2



lahendamine


valemeid loogikalülituste

abil

leiab disjunktiivse ja

konjunktiivse normaalkuju

ja kasutab saadud teadmisi

erialaõpingutes

tunneb

logaritmfunktsiooni

olemust ja teab selle

kasutusvaldkondi

praktikas

kasutab arvutustes ja

erialatöös logaritmilisi

mõõtühikuid

koostab programmi

algortmi ja plokk-skeemi

vastavalt lähtudes

matemaatilise funktsiooni

või valemi paberkandjal ja

tarkvara abil

tunneb loogikalülitusi ja

nende rakendust

infotehnoloogias

oskab joonistada

lausearvutusvalemi põhjal

elektronskeemi;

koostab tõeväärtustabeleid

lausearvutusvalemit

tõeväärtustabeli põhjal

leiab disjunktiivse ja

konjunktiivse normaalkuju

ja kasutab saadud teadmisi

erialaõpingutes

LAUSEARVUTUS.

Lausearvutuse semantika.

Lausearvutuse Poola kuju.

Lausearvutuse

teised tehted. Samaselt

tõesed, samaselt väärad,

kehtestavad laused.

Loogiliselt samaväärsed

valemid. Lausearvutuse

valemite koostamine.

Järelduvusseos.

Disjunktiivne ja

konjunktiivne normaalkuju.

LOOGIKALÜLITUSED.

Põhilised loogikalülitused

(inverter, AND, NAND,

OR, NOR, XOR).

Elektronskeemid.

10

2



lahendamine

teab ja tunneb maatriksi ja

determinandi arvutamisega

seotud põhimõisteid ning

põhimõtteid

MAATRIKSID. Muutujad.

Kahendmuutujad.

Kaherealine determinant, n

järku determinant ja n järku

maatriks. Pöördmaatriks.

Inversioon. Permutatsioon.

Maatriksi astak.

Tehted maatriksitega.

16 2 Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine

tunneb logaritmfunktsiooni

olemust ja teab selle

kasutusvaldkondi praktikas

kasutab arvutustes ja

erialatöös logaritmilisi

mõõtühikuid

LOGARITMID

Eksponentfunktsioon ja

lihtsamad rakendused.

Lihtsamad

eksponentvõrrandid. Arvu

logaritm. Avaldiste

logaritmimine ja

potentseerimine.

8 2 Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine


Logaritmfunktsioon ja tema

rakendused.

koostab programmi

algortmi ja plokk-skeemi

vastavalt lähtudes

matemaatilise funktsiooni

või valemi paberkandjal ja

tarkvara abil

ALGORITMID 6 2 Kirjalik kontrolltöö.


lahendamine


(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine. Eesmärgid: ettevalmistamine kontrolltööks. Teemad on “Arvud ja

arvusüsteemid”, “Loogika”, “Loogikalülitused”, “Maatriksid”, “Logaritmid”, “Algoritmid ”. Kõik tööd peavad olema arvestatud,

kui töödes on vead, siis õpilane teeb vigade parandus ning esitab seda õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Ülesanned lahendatud õigesti.

Ülesannete lahendamise ajal õpilane

kasutab oma konspekti ja õpetaja abi.

Ülesanned lahendatud õigesti. Ülesannete

lahendamise ajal õpilane kasutab oma

kospekti.

Ülesanned lahendatud õigesti ning

abimaterjalideta.

Hindekriteeriumid Eeldused igaks kontrolltööks on õigesti tehtud iseseisvad tööd ja vahepealiste tööde läveni taseme „3“.

Lõplik hinne moodustatakse kuuest tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ läveni taseme.

Kasutatav

õppekirjandus (avalikult

kättesaadav)/õppematerja

l

Р. Хаггарти. Дискретная математика для программистов.

Курс высшей математики

Palm, R., Prank, R. Sissejuhatus matemaatilisse loogikasse. Tartu: Tartu Ülikool, 2004

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/kursus/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/Buleva_algebra/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

http://nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/arvud/

http://www.e-ope.ee/taotlused/otsing?@=6qps#euni_application_10936

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/algebra/index.html

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/kursus/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/Buleva_algebra/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/arvususteemid/index.html

http://nvtc.ee/e-oppe/Abdurahmanova/arvud/

http://www.e-ope.ee/taotlused/otsing?@=6qps#euni_application_10936

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/algebra/index.html





12 ERIALANEFÜÜSIKA 1,5 EKAP 1,5 EKAP/39 tundi, sealhulgas T-30, I-9

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised lainefüüsikast (valgus, heli), kinemaatikast ning nende seaduspärasustest, mis loob eeldused

arvutigraafika, animatsiooni ning helija videotöötluse moodulite edukaks läbimiseks.


Õpetajad: Natalja Sidorova

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb füüsikalisi

nähtusi, füüsikaliste

nähtuste iseloomulikke

tunnuseid, ilmnemise

tingimusi, seost teiste

nähtustega, füüsikalisi

nähtusi selgitavaid

teooriaid, nähtuste

kasutamist praktikas

tunneb laineoptika

põhimõisteid ja optiliste

süsteemide

põhiparameetreid

(fookuskaugus, apertuur)

teab ja tunneb heli

levimise põhimõtteid

tunneb elektrotehnika

põhimõisteid

teab peamisi

elektroonikadetaile, nende

kasutusvaldkondi, ja

elektroonikaseadmeid

Kasutab teadmisi praktiliste

liikumise ülesannete

lahendamisel uues

olukorras

Oskab leida infot

teatmeteostest ja

füüsikaliste suuruste

tabelitest

LIIKUMINE.

Taustsüsteem. Kehade

vastastikmõju. Gravitatsioon.

Kehade vaba

langemine Ühtlane

sirgjooneline liikumine.

Ühtlaselt muutuv liikumine.

Ringliikumine, seda

iseloomustavad suurused.

Võnkumine. Võnkumist

iseloomustavad suurused.

10

3

Ajurünnak

Arutelu

Joonistamine

Debatt

Diskussioon klassis

Enesehindamine

Esitlus

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Jutustamine

Kirjalik küsitlus

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõttega lugemine

Mäng

Referaat

SWOT-analüüs

Vaatluskäik

Õppimispäevik


Iseseisev töö:

ülesannete

lahendamine,

ettekannete või esitluse

koostamine


iseloomustavaid

parameetreid

kasutab teadmisi

praktiliste ülesannete

(liikumine, valgus, heli)

lahendamisel uues

olukorras

arvutadab optiliste

süsteemide fookuskaugust

kommuteerib

elektroonikaseadmed

ohutult ja õigesti

E-õpe

kasutab teadmisi praktiliste

ülesannete (valgus)

lahendamisel uues

olukorras

Oskab leida infot

teatmeteostest ja


tabelitest

LAINEFÜÜSIKA. Lainet

iseloomustavad suurused

(sagedus, lainepikkus,

amplituud,

faas), lainete murdumine ja

peegeldumine, difraktsioon,

interferents, resonants.

VALGUSLAINE. Seos värvuse ja

lainepikkuse vahel. Spektri

mõiste.

4

4

1

1

Ajurünnak

Arutelu

Joonistamine

Debatt

Diskussioon klassis

Enesehindamine

Esitlus

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Jutustamine

Kirjalik küsitlus

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõttega lugemine

Mäng

Referaat

SWOT-analüüs

Vaatluskäik

Õppimispäevik

E-õpe


Iseseisev töö:

ülesannete lahendamine


ülesannete (valgus)

lahendamisel uues

olukorras

oskab arvutada optiliste

süsteemide fookuskaugust;

GEOMEETRILINE

OPTIKA.

Tsentreeritud optiline

süsteem. Süsteemi

põhiparameetrid.

Fookusekaugus. Suurendus.

8

2 Ajurünnak

Arutelu

Joonistamine

Debatt

Diskussioon klassis

Enesehindamine

Esitlus


Iseseisev töö:

ülesannete

lahendamine,


koostamine


oskab leida infot

teatmeteostest ja


tabelitest

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Jutustamine

Kirjalik küsitlus

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõttega lugemine

Mäng

Referaat

SWOT-analüüs

Vaatluskäik

Õppimispäevik

E-õpe


heli ülesannete

lahendamisel uues

olukorras

Oskab leida infot

teatmeteostest ja


tabelitest

Oskab analüüsida

mõõtmiste tulemusi

HELILAINE.

Helitugevus.

4

2 Enesehindamine

Esitlus

Ettekanne

Harjutus

Individuaalne töö

Info kogumine

Jutustamine

Kirjalik küsitlus

Kirjalikud tööd

Loeng

Meeskonnatöö

Mõttega lugemine

Mäng

Referaat

SWOT-analüüs

Vaatluskäik

Õppimispäevik


Iseseisev töö:

ülesannete

lahendamine,


koostamine


E-õpe


(eesmärk, teema,


Iseseisvad tööd on ülesannete lahendamine ja esitluse või ettekannete ettevalmistamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kontrolltööd on tehtud konspektide ja

õpetejate abil, on tehtud esitlus või

ettekanne

Kontrolltööd on tehtud konspektide abil, on

tehtud ja kaitsnud esitlus või ettekanne

Kontrolltööd on tehtud isseseisvaltl, on

tehtud ja kaitsnud esitlus või ettekanne

Hindekriteeriumid Eeldused igaks kontrolltööks on õigesti tehtud iseseisvad tööd ja vahepealiste tööde keskmine hinne „3“.

Lõplik hinne moodustatakse neljast tööst, mis igaüks peab olema sooritatud vähemalt „3“ peale.

Kasutatav

õppekirjandus (avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

Köthe, R. Teadus argielus, Koolibri, 2002

Köthe, R. Tehnika argielus, Koolibri, 2002

Lukki, T. Füüsika: universum, aine, mehaanika, soojus, elekter, optika. Tallinn : Ilo, 2000

Lukki, T. Füüsika: ruum, aeg, aine, jõud. Tallinn : Ilo, 2001

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/objects/

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/helilaine/

http://zenjamisina.eu/fuusika/

http://nvtc.ee/e-oppe/Sidorova/liikumine/




13 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED 1.5 EKAP

Eesmärk: õppija omandab ülevaate arvuti riistvarast. Teab millistest komponentidest koosneb arvutikomplekt. Tunneb ja oskab nimetada peamiste

arvutikomplekti komponentide parameetrid. Suudab määrata erinevate arvutikomplekti komponentide omavahelist sobivust.


Õpetajad:Denis Volkov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb arvutikomplekti

komponente ja nende

parameetreid

teab ja tunneb arvutite riistvara

kasutusvaldkondi ja omavahelist

sobivust ning riistvara puhul

esinevaid tüüpilisi vigu

hindab arvutikomplekti

parameetrid

valib multimeedia

arvutikomplekti koostamise jaoks

omavahel sobivad komponendid

kasutab mõisteid kätlus, jada,

rööpühendus ja

andmevahetuskiirus

leiab erialakirjandusest või

internetist arvutikomplekti

komponentide täielikud

kasutusjuhendid ja parameetrid

Kirjeldab andmete salvestamist

mäluseadmes ohutult

• kirjeldab

arvutisüsteemide

komponentide ja

lisaseadmete

tööpõhimõtteid ning

peamisi parameetreid

• Arvuti komplekteerimine

etteantud vaheajal.

1. Arvuti üldehitus.

2. Arvutisüsteemi

põhikomponendid ja

nende funktsioonid.

3. Protsessorid.

4. Emaplaadid.

5. Mälud

6. Kõvakettad.

7. Sisend- ja

väljundseadmed.

8. Laienduskaardid.

9. Korpused.

.

3

4

4

4

3

3

3

3

3

5 4 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö


1. Kontrollida teoreetiliste

teadmiste

2. arvuti komplekteerimine

etteantud komponentidest

laboris

3. erinevate

konfiguratsioonidega arvutite

komplekteerimine ja selle

dokumenteerimine



hindamine)

Arvutikirja harjutused

Kirjaliku töö vormistamine juhendi alusel

Enesekontrolli testide lahendamine Erialasõnastiku loomine erialaainetes kasutatavate terminite alusel

Mooduli hinde kujunemine: Mitteeristav hindamine


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid 1. Seadmete hinnapakkumise koostamine vastavalt antud tingimustele

2. Nõuete koostamine

3. Hinna arvutamine

4. Komponentide valiku põhjendus



/õppematerjal

1. Upgrading and Repairing PCs, 19th Edition. Scot Mueller

2. Upgrading and Repairing Laptops. Scot Mueller

3. http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara

4. e-kursus "Arvutite lisaseadmed" (VANKeR programm) https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3396

5. arvuti ehitamine võhikutele, Mark L.Chambers, 2006 Lausuja Kirjastus

6. Riistvara - http://arvutiehitus.weebly.com/, http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara


http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara


http://arvutiehitus.weebly.com/

http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara



14 ARVUTITE LISASEADMED 1,5

Eesmärk: õppija tunned välisseadmete mitmekesistust ja omapärasust, oskab hinnata väliseadmete parameetreid ja valida seadmeid vastavalt kliendi

nõudmistele. Oskab ühendada välisseadmeid arvutiga ja neid seadistada.

Nõuded mooduli alustamiseks: Arvutite riistvara

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb lisaseadmete

põhimõisteid, liike, tüüpe,

peamisi parameetreid ja

kasutusvaldkondi

teab ja tunneb lisaseadmete

omavahelist sobivust

hindab lisa- ja

multimeediumseadmete

parameetreid

valib vajadusele vastavaid

arvuti lisaseadmed

seadistab ja kasutab arvuti

lisaseadmeid otstabekalt

Õpilane on liitunud e-

kursusega

I SISSEJUHATUS

Sissejuhatus ainesse

Liitumine e-kursusega ja

ülevaade kursusest

2 Rõhutatud loeng

Õpijuhis

Teema test on

sooritatud positiivselt.

II ARVUTITE

PÕHIMÕISTED

Arvutid ja nende tüübid

Arvutite ilmumise ajalugu

Mölu

Lisaseadmete tüübid

2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine, kirjalik

ülesanne

(võrdlustabeli

loomine),

Virtuaalse

muuseumi

külastus, test

Kirjalik töö (Test)

Õpilane täidab

lisaseadmete liideste

võrdlemistaabeli

iseseisvalt..

Teema test on


III LISASEADMETE

ÜHENDAMISEKS

MÕELDUD LIIDESED ja

TEHNOLOOGIAD.

Arvutisüsteemid

Liidesed, portid

Traaditud liidesed (COM,

PS/2,

FireWire, VGA/SVGA, DVI,

HDMI, USB, DisplayPort, S-

Video)

2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine,



Tradita liidesed (BlueTooth,

IrDA, Wibree, Wi-Fi)

Teema test on


IV HIIR

Mõisted, klassifikatsioon,

iseloomustajad, tootjad

2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


V KLAVIATUUR



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


VI PRINTERID



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


VII SKÄNNERID



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


VIII

MULTIFUNKTSIONAALS

ED SEADMED



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on

sooritatud positiivselt

IX KUVARID



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


X VIDEOPROJEKTORID



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


XI KÕLARID JA

MIKROFONID



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


XII MÄLUKAARDID



2 Rõhutatud loeng

veebipõhiline

lugemine


Teema test on


XIII VIDEO- ja AUDIO

SEADMED

2 Rõhutatud loeng Kirjalik töö (Test)




veebipõhiline

lugemine

Õpilane valib ja

seadistad

lisaseadmeid,

vajadusel parandab töö

vigu.

Õpilane lahendab

probleeme

meeskonnas ja

iseseisvalt

PRAKTILISED

HARJUTUSED

2

Meeskonnatöö

õppemäng

Kirjalik töö, praktiline

ülesanne (teemad on

erinevad)

Õpilane kasutab

lisasedmete

terminoloogiat õigesti,

Projekti lisaseadmete

valik tehtud vastavalt

kriteerimidele,

otsus on põhjendatud

Kirjalik töö vastav

kutseõppeasutuse

nõudmistele

LÕPUTÖÖ



2 9 Isiklik projekt Esitlus ja suuline

ettekanne



hindamine)

Kirjalik töö+esitlus kaitsmisega

Näidisteemade valikud (vastavalt rühma tasemele või ootustele):

Valik1:

Praktiline ülesanne arvuti konfiguratsiooni koostamiseks õpetaja poolt esitatud teema järgi

Valik 2:

Lisaseadmete konfiguratsiooni koostamine kliendi võimalikute vajaduste järgi

(nt Fotostuudio kodukontor, Veebiarendaja kodukontor, Mängude testija kodukontor, Projektijuhi kontor, Lastetoa arvuti,

Noore kunstniku koda, Kokka tsehh, Panga töötaja)


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend


Eristav hindamine

Kursuses iga teema kohta on vähemalt üks väike praktiline ülesanne ja test. Iga sooritatud test annab õpilasele

maksimaalselt 5 punkti. Kokku on 50 punkti.



Hindekriteeriumid Kursuse jooksul sooritab iga õpilane kursusetöö. Kursuse lõputöö annab õpilasele maksimaalselt 50 punkti.

Boonuseks on tagasiside küsimustiku täitmine (5 punkti)

Protsessihinnete ja projektitööde hinde alusel pannakse välja mooduli

kokkuvõttev hinne.

„3“ „4“ „5“

Lõputest on sooritatud

positiivselt, isiklik projekt

edastamata

Lõputest on sooritatud positiivselt, ,

valminud iseseisev kirjalik töö

vastavalt kooli nõudmisetele ja

kaitstud auditoorselt, kuid vajab

täiendamist või parandamist.

Õpilane vajadusel selgitab oma töö

tugevamaid ja nõrgemaid külgi

Lõputest on sooritatud positiivselt., valminud

iseseisev kirjalik töö vastavalt kooli

nõudmisetele ja kaitstud auditoorselt. Õpilane

vastab küsimustelev asjatundlikult.

Õpilane aktiivselt osaleb

õppetööst auditoorselt või

kaugselt.



Võimalikud vead parandatud iseseisvalt,

juhendab ja aitab parandada kaasõpilaste vigu.


auditoorselt.




/õppematerjal

e-kursus "Arvutite lisaseadmed" (VANKeR programm)





15 OPERATSIOONSÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED 1,5 EKAP

Eesmärk: õppija omandab operatsioonisüsteemide põhimõisted, funktsioneerimise printsiibid ning kasutatavate haldusmeetodite ideed

Nõuded mooduli alustamiseks: Arvutite riistvara alused

Õpetajad:Denis Volkov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb

operatsioonisüsteemide

põhimõisteid, põhifunktsioone ja

liike

kirjeldab erinevaid

operatsioonisüsteeme ja nende

toimimist

teab ja tunneb protsessi ja lõime

mõisteid ning nende protsesside

sünkroniseerimise vajadust ja

võtteid

teab ja tunneb ressursside

haldamist, ummikute olemust ja

vältimise võimalusi

teab ja tunneb mälu haldamise

printsiipe, mälusegmendi ja –

lehe mõisteid, virtuaalmälu

põhimõtteid

teab ja tunneb erinevaid

failisüsteme, failisüsteemide

korralduse põhimõtteid

teab levinud

operatsioonisüsteemide käske

(Windows, Mac OS)

• tunneb


põhivõimekusi ja liike,

selgitab


sarnasusi ja põhilisi erinevusi

• nimetab ja selgitab

operatsioonisüsteemi

põhiteenuseid

1. Operatsioonisüsteemi

funktsioonid

2. Oeratsioonisüsteemide

perekonnad

3. Protsesside haldus.

4. Failisüsteemid.

5. Etinevad

operatsioonisüsteemid

7

7

7

7

7

2

2

Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö




sooritamine tasemel

”arvestatud”


1. Kontrollida teoreetiliste

teadmiste




hindamine)



Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid



Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Enesekontrolli küsimuste vastuste korrektsus



/õppematerjal

1. Operatsioonisüsteemid, Jelena Vendelin, TTÜ Kirjastus, 2003

2. Operatsioonisüsteemid - http://tera.hk.tlu.ee/~aimar/Windows/Opsys.html, http://web.zone.ee/mehine2/unix/


http://tera.hk.tlu.ee/~aimar/Windows/Opsys.html

http://web.zone.ee/mehine2/unix/



16 ANDMEBAASIDE ALUSED 3 EKAP

Eesmärk: õppija omandab teadmised andmebaaside teoreetilistest alustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Rakendusmatemaatika

Õpetajad: Denis Volkov, Jevgeni Agapitov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb andmebaaside

põhimõisteid, liike ja kasutamise

valdkondi.

teab ja tunneb

relatsioonandmebaasi struktuuri,

normaliseerimise võimalusi.

teab ja tunneb kliendipoolse

rakenduse põhimõisteid ja

omapära.

oskab projekteerida

kliendipoolse andmebaasi

paberkandjal ja arvuti abil.

teab ja tunneb andmete

formaate, võtmete ja indeksite

kasutamise põhimõtteid

teab ja tunneb päringute

kasutamise põhimõtteid

töötab andmebaasi tabelitga ja

andmetega

koostab erinevaid päringuid

andmebaasidele kasutades

relatsioonalgebra keeli ja

analüüsib andmeid päringute abil

kasutab avaldisi

kirjeldab erinevaid

andmebaaside

tehnoloogiaid

selgitab erinevate

andmebaasimootorite

omadusi

kirjeldab erinevaid

andmestruktuure

valib andmete

kirjeldamiseks

sobivaima andmetüübi

loob andmebaasi töö

optimeerimiseks

indeksid, võtmed ja

piirangud

kasutab andmebaasi

projekteerimiseks

(disainiks) CASE

vahendeid

kasutab andmemudelite

loomiseks sobivaid

meetodeid ja vahendeid

koostab süsteemi

andmemudeli kasutades

UML keelt

1. Andmete ja andmebaaside

seotud põhimõisted.

2. Andmete kasutamine

3. Andmete formaadid.

4. Andmete abstraktsioon

5. Andmebaasimudelid.

6. Andmebaaside arhitektuur

7. SQL keele alused.

2

2

4

4

4

9

10

2

2

4

4

4

9

10

1

1

1

2

3

loeng

iseseisvad tööd

praktilised tööd

test

SQL harjutused

iseseisvate tööde

„Andmebaasimootorite

erinevused“ ja

„Andmebaaside

haldussüsteemide võrdlus“

hinded, andmebaasi mootori

installimine ja häälestus

teoreetiline test

andmetüüpide määramise

põhimõtete kohta

praktilised tööd

„Andmemudeli alusel

andmeobjekti omaduste

(atribuutide) andmetüüpide ja

andmevälja suuruste

määramine“

(tabelite loomine, indeksite

loomine, võtmete ja piirangute

loomine, tabelite muutmine)

andmebaasi loomine


teab ja tunneb andmebaaside

turvamise põhimõtteid.

koostab skeemi abil

relatsioonilise

andmemudeli olemi-

seose (ER)

kirjeldab andmebaasi

struktuuri ja kasutamise

võimalusi

analüüsib etteantud või

kaaslase koostatud

andmemudelit



hindamine)

Ettevalmistamine testimiseks ja andmebaasi loomiseks



Hindekriteeriumid



Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Hindekriteeriumid Iseseisvate tööde teostamise korrektsus

teoreetilise testi edukas sooritamine praktilised tööd vormistatud juhendi alusel

andmetüüpide ja andmevälja suuruste märatamine õigsus

adnmebaasi struktuuri ja sisu vastavus nõudmistele Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Lisamaterjalid internetist.

Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid.

www.dbtechnet.org


http://www.dbtechnet.org/



17 PROGRAMMEERIMISE ALUSED 3 EKAP/78 tundi,

sealhulgas T-30, Pt-30 ja I-18

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb programmeerimisega seotud mõisteid ja oskab koostada algoritmi ning kasutada õpitud

programmeerimiskeelt.



Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


1) teab ja tunneb

programmeerimise põhimõistei ja

programmeerimiskeelte

põhitüüpe

2) teab ja tunneb kompileerimise

ja interpreteerimise erinevusi

3) kasutab erinevaid

andmestruktuure

4) tunneb protseduurse

programmeerimisega seonduvaid

põhimõtteid, mõisteid ja keelt

ning programmeerimise olemust

5) analüüsib lihtsamaid

probleeme ning koostab nende

lahendamiseks algoritme,

kasutades sealjuures

tüüpalgoritme

6) esitab algoritme

tegevusskeemi abil ning „tõlgib“

algoritmi

programmeerimiskeelde, jälgides

kodeerimise reegleid ja häid

tavasid

7) oskab programmikoodi

töötlemiseks kasutada sobivat

koostab ja realiseerib

vähemalt ühes

peavoolu

programmeerimiseke

eles olulisemaid

algoritme

loob lihtsamaid

rakendusi (mõnes)

enamlevinud

peavoolu

programmeerimiskeel

es

kasutab efektiivselt

programmeerimiskeel

ele ja -platvormile

vastavat integreeritud

arenduskeskkonda

Tarkvara arendusmeetodid ja

tehnikad Tarkvara

Tarkvaratehnika

Tarkvaratehnika raamistik:

eesmärgid, printsiibid, protsess.

4

loeng

praktiline töö

iseseisev töö

e-õppe

KT1 –

andmestruktuuride ja

programmeerimise

aluspõhimõtete test

KT2 -algoritmi

koostamine ja

realiseerimine mõned

peavoolu

programmeerimis keeles

praktilised tööd

Andmestruktuurid ja algoritmid

Erinevad andmestruktuurid ja

nende omadused

Algoritmi mõiste, esitamine,

struktuur

Seosed algoritmide ja

andmestruktuuride vahel

6 10 2

Programmeerimiskeelte tüübid

Programmeerimise ajalugu

Programmeerimiskeelte

põhitüübid

Programmeerimiskeele süntaks ja

semantika

Kompileerimine. Interpreteerimine

4 Test

Programmeerimise põhimõisted

Muutujad

Andmetüübid

Aritmeetika- ja loogikaavaldised

Omistamine

20 20 16 KT3

Test

praktilised tööd


keskkonda, programmikoodi

siluda ja testida

Sisend

Väljund

Põhilised juhtstruktuurid: jada,

valik ja kordus. Alamprogrammid

Programmi vormistamine

Versioonihaldus



hindamine)

Ettevalmistamine testimiseks ja kontrolltööks.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, teste ja praktiliste tööde.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kontrolltööd ja testid.

Praktilisi töid teeb õpetaja abiga.


Praktilisi töid teeb iseseisvalt.



Analüüsib oma vigu.

Hindekriteeriumid Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritatud tööülesanded vähemalt hindele “3”



/õppematerjal

Kohustuslik:

1. Pfleeger, S., Atlee j. Software Engineering: Theory and Practice 4th Revised edition, Student Study Guide. USA:

Prentice Hall, 2009

Toetav:

2. Дональд Э. Кнут. Искусство программирования. Основные алгоритмы, Вильямс, 2010 г., ISBN 978-5-8459-

0080-7, 0-201-89683-4

3. Окулов С. Программирование в алгоритмах. Бином. Лаборатория знаний, 2007 г., ISBN 978-5-94774-689-1

4. www.codecademy.com

5. www.programmersheaven.com

6. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid: https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=971


http://www.codecademy.com/

http://www.programmersheaven.com/



18 ANDMETURBE ALUSED 1,5

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised andmeturbe terminoloogiast ja andmekaitse korraldamisest.


Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Denis Volkov


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb andmeturbe

põhimõisteid

teab ja tunneb infosüsteemide ja

infotehnoloogia kasutamisega

seotud

potentsiaalseid ohte

teab ja tunneb turvapoliitika eri

tasemete iseloomustust ja

erinevusi, turvameetmete like

teab ja tunneb põhilisi

andmeturbe standardeid

teab ja tunneb riskianal üüsi

metoodikaid

tunneb riigi infoturbe korraldust

kirjeldab turvapoliitika

käsitlusala

hindab ohte ja nõrkusi

tunneb ja kasutab igapäevaseid

turvarutiine hajusüsteemis ja eri

tüüpi süsteeme, mis on ette

nähtud ettevõtte tundlike

andmete kaitseks

- kirjeldab andmeturbe

põhimõisteid

- kirjeldab turvapoliitika

käsitlusala

Põhimõisted

Informatsioon ja andmed.

Infovarad. Turvarisk. Ohud.

Nõrkused. Turvameetmed

4 2 loeng

harjutused

Kontrolltöö 1

“Ohud. Kaitsemeetmed”

- hindab ohte ja nõrkusi

Infosüsteemide ja

infotehnoloogia kasutamisega

seotud potentsiaalsed ohud.

Ohtude liigitamine. Viirused.

Nõrkuste liigitamine.

4 2 loeng

harjutused

Kontrolltöö 2

“Viirusekaitse meetmed”

- kirjeldab andmeturbe

komponente kasutamist

Andmeturbe komponendid ja

standardid Käideldavus, konfidentsiaalsus,

terviklus.

Ülevaade andmeturbe

standarditest. ISO/IEC 17799,

EVS-ISO/IEC TR 13335,

ISO/CD TR 13569.

4 2 loeng

harjutused

Kontrolltöö 3

“Tervikluse kaitsemeetmed”

- kirjeldab igapäevaseid

turvarutiine hajussüsteemis

ja eri tüüpi süsteeme, mis

on ette nähtud ettevõtte

tundlike andmete kaitseks

Turvameetmed Ennetavad, avastusmeetmed,

taastusmeetmed.

Organisatsioonilised, füüsilised,

infotehnoloogilised meetmed.

Krüptimine.

6 3 loeng

harjutused

Kontrolltöö 4

“Krüptimine”

- oskab infoturbe auditi

planeerida

Infoturbe audit ja riskianalüüs

Auditi planeerimine ja

läbiviimine.

6 loeng

test

enesekontrolli test


- oskab riskianalüüsi

planeerida

Riskianalüüsi metoodikad.

Riskianalüüsi planeerimine ja

läbiviimine.

oskab digitaalallkirjaga

kasutada

Riigi infokürbepoliitika Digitaalallkiri. ISKE.

Turbeklassid. Turbetaseme

astmed riigi infosüsteemide

jaoks.

6 loeng

test

enesekontrolli test



hindamine)

Ettevalmistamine kontrolltööks. Temaatilised enesekontrolli testid


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Töödes esineb teoreetilisi vigu, kuid

põhimõtted oskused on enam-vähem

omandatud

Kõik tööd on esitatud, õpilane on omandatud

teoreetilised oskused, kuid töödes esineb vigu ja

tema vajab abi nende lahendamisel

Kõik tööd õigeaegselt esitatud, õpilane

on omandatud teoreetilised oskused,

oskab neid kasutada ja on näidanud

võimet edasi arendada




/õppematerjal






19 INFOSUSTEEMI ELUTSUKKEL 3

Eesmärk: Õppija omandab baasteadmised infosüsteemi olemusest ja selle valmistamise põhietappidest, omandab üldist ettekujutust infosüsteemist ja selle

olulisusest tänapäeva ühiskonnas. Õpilane kirjeldab, analüüsib ja oskab projekteerida lihtsamaid infosüsteeme.

Nõuded mooduli alustamiseks: Andmebaaside alused

Õpetajad: Aleksandra Leštšuk, Jevgenija Misina

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb infosüsteemide

põhimõisteid ja rakendusi

teab ja tunneb infosüsteemi

klassikalist ja alternatiivseid

elutsükleid

teab ja tunneb elutsükli

etappide eesmärke, tegevusi ja

põhilisi tulemusi

teab ja tunneb infosüsteemi

standardit

kirjeldab, analüüsib ja

projekteerib infosüsteemi ja

selle osi

määratleb erinevate elutsükli

mudelite eelised ja puudused

koostab riist- ja

tarkvarahankeid

koostab ja realiseerib

testimisplaani

dokumenteerib infosüsteemi ja

selle osi.

Õpilane sõnastab ja

kasutab

infosüsteemiga seotud

terminoloogiat suuliselt

ja kirjalikult

INFOSÜSTEEMI

MÕISTE.

Infosüsteemi mõiste ja

olemus.

Infotehnoloogia ja

infosüsteemide roll

ettevõttes.

4 2 4 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng, test

Praktilised ülesanded A1,

A2

Iseseisev töö

Enesekontrolli test

Õpilane määrab

iseseisvalt rakenduse

tüübi, määrab

rakenduse kasutamise

valdkondi

Õpilane määratleb

erinevate elutsükli

mudelite eelised ja

puudused

Õpilane valib

optimaalselt

infosüsteemi

arendamise mudeli

projeki liigi ja

nõudmiste lähtudes

Õpilane eristab ja

järjestab elutsükli

INFOSÜSTEEMIDE

RAKENDUSED JA

ELUTSÜKLID.

Rakenduste tüübid ja nende

kasutamise valdkonnad.

Infosüsteemide elutsükli

enamlevinud mudelid

2

4

2

2

4

4

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktilised ülesanded

A4,A5

Iseseisev töö

Enesekontrolli test


etappe, nende

eesmärke, tegevusi ja

põhilisi tulemusi

Õpilane teeb nõuete

analüüsi, koostab

funktsioonaalsete ja

mittefuktsionaalsete

nõuete nimekirja.

Õpilane teeb

kasutusjuhtumi

diagramme ja

protsessidiagramme ette

antud lähteülesande

põhjal vähemalt

paberkandjal.

Õpilane teeb vahet

mõistetel kasutatavus

(usability) ja kasutaja

kogemus (user

experience)

ANALÜÜSI MEETODID

JA VAHENDID.

Nõuete analüüs ja

dokumenteerimine.

Funktsionaalsed ja

mittefunktsionaalsed

nõuded.

UML KEEL

UML diagrammide

loomine

4

2

2

4

2

2

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktilised ülesanded

B1,B2,B3

Iseseisev töö

Enesekontrolli test

Õppur oskab luua

andmebaasi vastavalt

süsteemi nõudmistele,

projekteerib ja loob

andmebaasi vastavalt

vähemalt 3.le

normalkujule

Õpilane kirjeldab,

kuidas toimub

suhtlemine rakenduse ja

andmebaasi vahel.

Õpilane teeb lihtsamaid

SQL käske andmebaasi

pöördumisel.

ANDMEBAAS

Relatsioonilised

andmebaasid

Kasutusliidesed

4

4 2 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

test

Praktiline ülesanne C1,

C2

Iseseisev töö

Enesekontrolli test


Õpilane koostab ette

antud lähteülesande

põhjal

testimisstsenaariumi

vastavalt standartidele.

Õpilane nimetab

vähemalt kolme

testimistehnikat ja

kasutab neid praktikal.

TESTIMINE

Tarkvara testimise olemus

ja liigitus

Tarkvara testimise

tehnikad

Tarkvara testimise

standartid ja artefaktid

2

2

2

4

4

2

Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

Iseseisev töö:

Enesekontrolli

test

Praktiline ülesanne D1,

D2, D3

Enesekontrolli test

Õppur oskab kirjeldada

juurutamisega seotud

riske.

Õppur oskab koostada

ette antud

tarkvarakomponendi

kohta kasutamisjuhendit.

Õppur teeb vahet

lokaliseerimisel ja

rahvusvahelistumisel.

Õppur teeb vahet

juhtimis- ja

tehnoloogiaalastel

hoolduse

võtmesuundadel.

JUURUTAMINE JA

HOOLDUS

2 4 Rõhutatud

loeng,

Funktsionaalne

lugemine,

Rühmatöö,

Meeskonna töö.

Õppemäng

Iseseisev töö:

Enesekontrolli

test

Praktiline ülesanne E1

KOKKUVÕTTEV

ARVESTUSTÖÖ

4

Valminud tööde

portfoolio

Valminud portfoolio

kaitsmine



hindamine)

Temaatilised enesekontrolli testid


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“



Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Töödes esineb nii teoreetilisi kui ka

praktilisi vigu, kuid põhimõtted

praktilised oskused on enam-vähem

omandatud

Kõik tööd on esitatud, õpilane on

omandatud nii teoreetilised kui ka

praktilised oskused, kuid töödes

esineb vigu ja tema vajab abi

nende lahendamisel

Kontakt-tundides aktiivne osalemine, kõik

tööd õigeaegselt esitatud, õpilane on


praktilised oskused, oskab neid kasutada ja

on näidanud võimet edasi arendada




/õppematerjal

Tauno Hanni e-kursuse „Infosüsteemi elutsükkel“ materjalid

Natalja Prishvitsyna e-kursuse „Infosüsteemi elutsükkel“ materjalid

Jaak Tepandi „Tarkvara testimine ja kvaliteedi tagamine“



20 ARVUTIGRAAFIKA 3

Eesmärk: Õppija omandab teoreetilised baasteadmised tööks graafilise infoga, saab ülevaate erinevatestgraafikaformaatidest ning omandab praktilised oskused

tööks graafilise infoga jälgides seadusandlust; oskab kasutada pilditöötlustarkvara lihtsamade projektide loomisel.



Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb arvutigraafika

põhimõisteid

teab ja tunneb vektor-ja

rastergraafika olemust,

põhiparameetreid ja erinevust,

kasutamise valdkondi

teab ja tunneb erinevaid

graafika failivorminguid ja

nende kasutamist

teab ja tunneb põhiliseid

värvimudeleid, nende

kasutamise põhimõtteid ja

võimalusi ja võrdlust

teab ja tunneb graafikatarkvara

võimalusi ja erinevusi

kasutab algtasemel vähemalt

ühte rastergraafika-ja ühte

vektorprogrammi

valib otstarbekalt sobivat

failivormingut erinevates

meediates kasutamiseks

Õpilane oskab

eristada vektor- ja

rastergraafika pilte,

Valib iseseisvalt

kvaliteetsed pildid

töötluseks vastavalt

seadusandlusele

Õpilane nimetab

vähemalt 3 raster-ja 3

vektograafika

töötlustarkvara

lahendust

Õpilane valib

vastavalt vajadusele

sobivat

failivormingut;

ARVUTIGRAAFIKA

PÕHIMÕISTED

Arvutigraafika mõiste

Arvutigraafika liigitus

Rastergraafika ja vektorigraafika

Peamised värvimuudelid

Graafikafailide tüübid ja

põhiparameetrid (suurus,

punktitihedus, värvussügavus,

jne)

Enamlevinud graafikatöötluse

tarvara lahendused

2

soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

mäng,

meeskonnatöö

Õppemäng

„Failitüübid“

Õpilane leiab infot ja

lähtefaile, jälgib

seadusi

ERINEVAD

RAKENDUSVALDKONNAD

JA ALLIKAD.

Arvutigraafika lähtefailide

loomise ja leidmise võimalused

Graafika failide repositooriumid

CC litsents

2 Soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

mäng,

meeskonnatöö

Praktiline töö

„Graafikafailide

otsimine vastavalt

päringutele“

VANKeR õpiobjekt

„Graafikalaual

joonistamine“


Õpilane teeb projekte

vastavalt projekti

arendamise mudelile.

Õpilane otstarbekalt

valib värvimudeli

oma projekti jaoks

PRAKTILINE TÖÖ

GRAAFIKAPAKETTIDEGA

Projekti arendamise peamised

sammud

ADOBE PHOTOSHOP:

Töökeskkond.

Manipulatsioonid failidega

Transformeerimine.

Peamised tööriistad, nende

kasutamine:

Kihid. Selektsiooni

muutmine kihiks, kihi

liigutamine ja kopeerimine,

kihi transformeerimine,

kihtide haldamine.

Töö fotodega – pildi

kvaliteedi parandamine

sammud

Vektorigraafika elemendid.

Path.

Filtrid

Kihi effektid

Kihi maskid

Animatsioonid.

Veebigraafika põhimõisted.

COREL DRAW:

Tookeskkonna tutvustus

Abijoonte määramine ja

kasutamine, abijoontele

haakumine

Primitiivide loomine ja

muutmine

1

9

3

5

Soojendus

ülesanne,

Rõhutatud

loeng,

Praktiline töö

Projekt

Failide loomine ja

seadistamine,

Vorgustikku loomine

Manipulatsioonid

failidega

Objektide

selekteerimine ja

trasformeerimine:

“Neiu roosidega”

«Sudoku Cube»

«Pasta»

Pildikvaliteedi

paandamine: vana foto

taastamine

Kontuuri loomine:

«Tiger»

Filtride kasutamine

Animatsiooni loomine


Objektide tükeldamine ja

ühendamine

Töö mitme objektiga: objektide

aktiveerimine, grupeerimine,

joondamine, järjestamine

Muud manipulatsioonid

Varvuste kasutamine,

labipaistvus

Teksti kujundamine

Piltide importimine

Efektid

Mida teha valmis pildiga

(printimine, salvestamine,

eksport)

Failide loomine ja

seadistamine,

Vorgustikku loomine

Manipulatsioonid

failidega

Objektide loomine,

selekteerimine ja

trasformeerimine,

objektide editeerimine.

Praktiline too

“Skeleton”

Opilane tootab

iseseisvalt, naitab

loovust ja

ettevotlikust projekti

arendamisel.

PROJEKT 2 2

0

Ruhma sisemine

konkurss

Projekt

Graafika projekti

(animatsiooni) loomine

valitud teemal (teemad

on erinevad)



hindamine)

Opilane loob animatsiooni ja avastab kaitsmisele.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




omandatud





nende lahendamisel











/õppematerjal

Arvutigraafika e-kursus https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=3632




21 KOLMEMÕÕTMELISE ARVUTIGRAAFIKA ALUSED 3

Eesmärk: õpilane saab ülevaate 3D graafika põhimõistetest ja oskab luua lihtsamaid 3D objekte, tunneb huvi temaatiliste infoallikate vastu ja oskab leida infot

erinevatest temaatilistest kogukondadest, teeb päringuid infootsimise päringuid vastavalt nõudmistele, rakendab kogukonnade komponente oma projektides, ning

jälgib seadusandlust projektide loomisel.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeediumi toote disain, arvutigraafika, erialane füüsika.


Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb 3D ajalugu,

põhimõisteid ja 3D

programmide liike ja võimalusi

teab ja tunneb töövahenditele

esitatavaid nõudeid

tunneb modelleerimise,

tekstuurimise põhimõtteid ja

meetodeid, teab lihtsamaid

töövõtteid ja töö etappe

kasutab kooli poolt õpetatavaid

3D programme otstarbekalt

modelleerib objekte vastavalt

tehnilistele ülesandele 3D

tarkvara abil

kasutab erinevaid materjale

realistliku stseeni saavutamiseks

koostab lihtsamaid 3D stseene

näitab loovust ja ettevõtlikust

modeleerimisel

Õpilane osaleb aktiivselt

õppetööst, täidab

konspekti

Õpilane kasutab aine

terninoloogiat õigesti.

I SISEJUHATUS

Graafika põhimõisted.

Kordamine.

3D graafika põhimõisted ja

tarkvara kasutamine

võtmed:

Polügonaal- ja orgaaniline

modelleerimine.

Erinevate primitiivide

kasutamine

modelleerimisel.

Kloonimise ja massiivide

kasutamine

modelleerimisel.

Polügonaalmodelleerimise

tööriistade kasutamine.

Orgaaniline modelleerimine

4

4

rõhutatud loeng,

küsimustik,

õppemäng,

meeskonnatöö

Kirjalik töö

„Arvutgraafika liigitus ja

põhimõisted“

Õpilane leiab erinevaid

3D programme ja

kogukondi, võrdleb

nende võimalusi, valib

arendamiskeskkondi

vastavalt nõudmistele.

II PROGRAMMIDE

SÜNNILUGU JA

ARENG.

Tasulised ja tasuta tarkvara

lahendused

4 10 rõhutatud loeng,

kirjalik töö,

uurimistöö,

esitlus, aktiivne

kuulamine,

meeskonna töö,

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli “Erinevate

tasuta 3D programmid”

loomine suuliste

ettekannete järgi


Erinevate tasuta 3D

programmide ülevaade.

suuline

ettekanne.

Õpilane eristab

standarte, oskab

sõnastada nende

tähendust nii suuliselt

kui ka kirjalikult

III ERINEVATE

STANDARDITE

KUJUNEMINE. Core System, GKS-3D,

PHIGS, PHIGS+, РЕХ

(MIT Х Consortium),

OpenG, jne.

2

rõhutatud loeng,

funktsionaalne

lugemine,

kirjalik töö,

küsimustik,

õppemäng,

aktiivne

kuulamine

meeskonnatöö

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli

“Standartid” täitmine,

Suuline ettekanne

Õpilane saab valida

tarkvra vastavalt

projekti eesmärgile

ERINEVAD 3D

PROGRAMMID.

3D Studio и 3D Studio

MAX,

LightWave 3D,

Xara 3D, Amorphium,

Poser,

Strata 3D, Pixar's

RenderMan,

Corel's Bryce 3D, Blender,

Newtek's Lightwave 3D,

Softimage XSI, Mental

Images'

Mental Ray, Alias's Maya

3D,jne

Virtuaalmaailmad

4

10

Kirjalik töö,

uurimistöö,

esitlus,

aktiivne

kuulamine,

meeskonna töö,

suuline

ettekanne,

õppemäng

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli loomine

suuline ettekanne alusel

Õpilane nimetab

vähemal 3 põhilist

kogukondi ja oskab

kasutada vähemalt 1

muudelide

salvestamiseks ja

integreerimiseks.

SUUREMAD 3D

KOGUKONNAD.

INFOALLIKAD

01 - Mis on Google SketchUp

2 rõhutatud loeng,

funktsionaalne

lugemine,

kirjalik töö,

küsimustik,

õppemäng,

Kirjalik töö,

Võrdlustaabeli loomine

suuline ettekanne alusel


aktiivne

kuulamine

meeskonnatöö

Õpilane kasutab

kooli poolt õpetatav

aid 3D programme

otstarbekalt

Õpilane modelleerib

objekte vastavalt

tehnilistele ülesandele

3D tarkvara abil

Õpilane

kasutab erinevaid m

aterjale realistliku st

seeni saavutamiseks

Õpilane

koostab lihtsamaid

3D stseene

Õpilane näitab

iseseisvust, loovust ja

ettevõtlikust

modeleerimisel

SISSEJUHATUS

MODELLEERIMISTEH

NIKATESSE

Töö 3D programmiga

Näidis:GoogleSketchUp:

Mis on Google SketchUp

SketchUp - mallid ja

kasutajaliides

SketchUp - Joonistamine

joonega

SketchUp - Joonistamine

ristkülikuga

SketchUp - Vaatega

manipuleerimine

SketchUp - Veel kujundeid

joonistamiseks

SketchUp - Push/Pull

SketchUp - Selekteerimine

SketchUp – Kustutamine,

peitmine

SketchUp - Nihe

SketchUp - Liigutamine ja

murramine

SketchUp - Grupeerimine

SketchUp - Komponendid

SketchUp - Keeramine ja

peegelpilt

SketchUp - Kopeerimine

SketchUp - Lõikumine

11

35

rõhutatud loeng,

funktsionaalne

lugemine,

aktiivne

kuulamine

projekt

Praktilised harjutused

Valminud isiklik projekt

(teemad on erinevad)



SketchUp - Kujundi

loomine mööda rada

SketchUp - Mõõdulint, mall

ja abijooned

SketchUp - Tekstid,

mõõdud ja kommentaarid

SketchUp – Tekstuurid

SketchUp – Animatsioonide

loomine

PROJEKT



hindamine)

Kirjalik töö: Tasuta 3D lahenduse uurimine ja analüüss+ettekanne

Kirjalik töö: Tasulise 3D lahenduse uurimine ja analüüs+ettekanne


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




omandatud





nende lahendamisel









/õppematerjal

VANKeR e-kursus: http://metshein.com/index.php/cad/google-sketchup-8

http://metshein.com/index.php/cad/google-sketchup-8



22 ANIMATSIOONI ALUSED 3 EKAP/78 tundi,

sealhulgas T-30, Pt-30 ja I-18

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija saab sissejuhatav ülevaate animatsioonist – animatsiooni ajaloost, erinevate animatsioonis kasutatavate

joonistamisstiilidest, storyboardimisest, loob lihtsamaid animatsioone.

Nõuded mooduli alustamiseks: Multimeediumi toote disain



(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab ja tunneb animatsiooni

põhimõisteid, ajalugu, liike

2) teab ja tunneb animatsiooni

töövõtteid ja töö etappe

3) kasutab animatsiooni

teostamise tarkvara projektide

arendamiseks

4) koostab stsenaariumi ja

storyboardi

5) planeerib võtmepoose ja nende

vahelist ajastust

6) teostab lihtsama animaklipi

planeerib võtmepoose ja

nende vahelist ajastust

eristab erinevaid

joonistamisstiile

kasutab Adobe Flash

animatsiooni loomisel

valib tööks vajalikke

vahendeid

Sissejuhatus animatsiooni,

animatsiooni ajalugu ja liigid,

programmid

Võtmepoosid ja võtmekaadrid

(keyframe), ajastus, inertsid,

gravitatsioon, kiirendus jne.

Ülevaade joonistamise ja

animatsiooni arengust

Lühike ülevaade animatsiooni

programmidest

4

4 loeng

praktiline töö

iseseisev töö

e-õppe

Praktiline ülesanne:

infootsing Internetist

Esitlus

Joonistamisstiilide

lühitutvustus Klassikaline, ruff, manga

2 Küsitlus

Praktiline töö:

Stsenaariumi ja

storyboard'i loomine Klassikalise animatsiooni

loomise ametid Animaatorid, fasseerijad, clean-

up’ijad, värvijad, skaneerijad,

komposiitorid

2

Storyboard Storyboard, selle vajalikkus

2 2 2

Flashi tutvustus

Adobe Flash kasutajaliides,

tööriistad ja lühikäsud,

animatsioonide loomine

20 28 12 Praktilised harjutused

Praktiline töö: banneri

või slaidiesitlus

Flash projekt:multifilm




hindamine)

Ettevalmistamine esitluseks ja projekti kaitsmiseks.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud praktiliste tööde, esitluse ja projekti.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik praktilised tööd ja

projekt.

Projekt pole tähtajaks esitatud.

Praktilisi töid teeb õpetaja abiga.

On tehtud kõik praktilised tööd ja projekt.

Projekt pole tähtajaks esitatud ja kaitstud.


On tehtud kõik praktilised tööd ja

projekt.

Projekt on tähtajaks esitatud ja kaitstud.





/õppematerjal

1. E.A. Vander Veer and Chris Grover Flash CS6 “The Missing Manual”, O’REILLY, 2012

2. Tony White The Animator's Workbook: Step-By-Step Techniques of Drawn Animation, Watson-Guptill, 1988

3. http://dma.edc.org/resource/part-1-introduction-animation www.programmersheaven.com Introduction to Animation

4. Õpetajate poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid: https://moodle.hitsa.ee/course/view.php?id=964




Mooduli nr mooduli nimetus Maht (EKAP)

23 Veebiarendus 6 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada HTML ja CSS lihtsamade veebilehtede loomisel, oskab installeeritud rakendusi seadistada ja

muuta, oskab valida soobivaid vahendeid projektide arendamiseks.


Õpetajad: Jevgenija Mišina


(tundides)


hindamisülesanded

T P

t P I

teab ja tunneb veebilehtede

kujunduspõhimõtteid ja

etappe

teab ja tunneb veebilehtede

loomiseks kasutatavaid

vahendeid

teab ja tunneb sihtgrupile

vastava

veebilehestikukavandamise

võimalusi

oskab luua prototüüpe

(paberkandjal või

elektroonselt)

teab ja tunneb HTML-i ja

CSS-stiililehtede olemust ja

kasutamist arenduses

Tunneb lähtekoodi

optimeerimise võimalusi

loob lihtsamaid

kliendipoolseid

veebirakendusi JavaScripts

keeles

Kursuse jooksul toimub

protsess hindamine,

arvestuslikud tööd.

Valib ja seadistab

soobivaid

veebiredaktoreid koodi

kirjutamiseks.

Kasutab praktiliselt oma

teadmisi HTML-siltide ja

CSS’i koodi muutmiseks

ja loomiseks.

Sooritab teoreetilised

interaktiivsed testid ja

riistsõnad.

Kommenteerib suuliselt

ja kirjalikult koodis

kijutatud sildid.

Lisab valmisJavaScripte

HTML-lehtedele.

Veebilehtede

kujunduspõhimõtted

WWW teenused

Funktsionaalsus

Kasutajasõbralikkus

(usability)

Standardid ja

valideerimine

6 4 2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

E-õpe

Riistsõna

Veebilehtede

võrdlemine

Riistsõna

lahendamine

mooduli terminitega

Veebilehtede

analüüs

Lehestiku struktuur

Paberprototüüp

Hüpertekstdokumendi

struktuur

Elemendid (tekst, lingid,

vormid, meedia, tabelid,

freimid jne.)

4 4 2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Veebilehe struktuuri

ehitamine:

paberprototüübi

loomine

Struktuuri

kommenteerimine

(rühmatöö)

Kirjakik töö:

Veebilehtede

elemendid

Interaktiivne

teoreetiline

arvestustest mooduli

teemade järgi

Levinumad veebiredaktorid.

Sisu haldusvahendid

2

0

1

8

2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Lehtede loomine,

muutmine ja

kujundamine


teeb rakenduses muutusi

kujunduse ning lihtsamate

skriptide osas

teab ja tunneb põhilisi

navigeerimismeetodeid

teab ja tunneb lehestiku

sobivuse testimisevõimalus

Seadistab täielikult

ühendatud andmebaasiga

CMS’i ja kujuneb seda.

Veebiredaktorid: ülevaade

ja seadistus

Loeng

E-õpe

Joonistamine

Loov töö

erinevates

veebiredaktorites

HTML-keel

Teksti vormistamine

Meedia lisamine

Tabelite loomine

Hüperlinkide loomine

Nimekirjad

Kaadrid

20 1

8

2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

E-õpe

Tekstiga seotud

sildid

Meedia seotud sildid

Tabeliga seotud

sildid

Linkidega seotud

sildid

Nimekirjaga seotud

sildid

Kaadrite seotud

sildid

Kujundus CSSi abil

Stiilide loomise

põhimõtted

CSS’i analüüs, muutmine

ja kirjutamine

10 8 2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

E-õpe

Loov töö

CSS’i tabelite

loomine ühes failis

CSS’i koodi lisamine

veebilehele

Valmisletedes CSS’i

muutmine

Valmis vabavaralise rakenduse

koodi uurimine.

Kujunduslehtedel soovitud

muutuste tegemine

Erinevate šabloonidega

töötamine

6 6 2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

E-õpe

Loov töö

Tamplates. Analüüs,

CSS koodi

muutmine, lisamine.

Ülesanne

„Veebisaidi klooni

tegemine“

JavaScripti abil käivituva

elemendi loomine

ValmisJavaSctipte

uurimine

4 4 2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

E-õpe

ValmisJavaScripte

veebilehtedele

lisamine

ValmisJavaScripte

koodi analüüs ja

muutmine


Andmetabeliga rakendus.

Veebiprogrammeerimise

võimalused ja ohud

Wordpressiga töötamine

1

0

8 2 Individuaalne

töö

Info kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Loov töö

CMS’i

installimine

CMS’i seadistus

CMS’i

kujundamine

CMS’i plugin’ite

lisamine ja

seadistus


(eesmärk, teema,




Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Erinevates vormides koostatud

ülesanned lahendatud õigeaegselt ja

korrektselt. Tööde täitmiseks õppija

kasutab erinevaid infoallikaid õpetaja

abiga.

Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde

täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Õppija lahendab ülesanned rohmem ise, ilma

õpetaja abita.




kasutab erinevaid infoallikaid.

Kasutab oma teadmisi veebilehtede

loomiseks, muutmiseks iseseisvalt,

teeb seda kiiresti ja kvaliteetselt.

Oskab oma koodi või

valmisrakendustkommenteerida,

esitleda.




/õppematerjal

E-materjalide personaalne hoiukoht http://zenjamisina.eu/veebiarendus/

E-materjalid ja praktilised ülesanned: http://student.nvtc.ee/

HTML-manuaal: http://htmlbook.ru/


http://zenjamisina.eu/veebiarendus/

http://student.nvtc.ee/

http://htmlbook.ru/




24 VIDEO JA HELINDAMISE ALUSED 4,5

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tunneb ja kasutab tänapäavase helija videotöötluse peamisi vahendeid ja töövõtteid, helija videostandardeid.


Õpetajad: Kalle Kivistik, Jevgenija Mišina

Õpiväljundid


(tundides)

Õppemeetod

id

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab ja tunneb

digitaalse video ja heli

põhimõisteid ja

standardeid

Eristab ja kasutab

sobivalt

kompresseerimata ja

kompresseeritud helija

videofailide formaate.

Valib hindamisülesande

lahendamiseks

videosalvestusel ja

videomontaažil sobiva

tarkvara seadistuse ja

piisava kvaliteediga

riistvara .

Kasutab helisalvestuse-

ja helitöötluse korral

ülesande lahendamiseks

sobivaid tarkvara ja

riistvara seadistusi.

1. Erinevate telestandartite

tutvustus. PAL, NTSC,

SECAM, HD, full HD. Nende

plussid ja miinused.

2. Ülevaade analoog- ja

digitaalsetest

videosalvestusformaatidest

Betacam SP, VHS, SVHS,

Hi8, HDD, CD, DVD,

DVCPRO, Mini DV, HDV,

mälukaardiga kaamerad (P2,

SDHC jt)

3. Ülevaade analoog- ja

digitaalsetest

helisalvestusformaatidest.

Magnetlint, vinüülplaat,

MiniDisc, DAT audio, HDD,

CD, DVD

4. Heli digiteerimise eesmärgid,

põhimõtted ning parameetrid.

PCM sampling,

diskreetimissagedus (sampling

rate) ja diskreetimissuurus

(bitrate)

3 4 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Kirjalik test.

Essee.


2) teab ja tunneb

digitaalseks helija

videotöötluseks

vajalikke vahendeid

Kasutab helisalvestuse-

ja helitöötluse korral

ülesande lahendamiseks

sobivat tarkvara ja

tarkvara ja riistvara

seadistusi.

Kasutab programmide

Adobe Audition ja Pro

Tools võimalusi

digitaalseks

helitöötluseks ja

montaažiks

Kasutab

videomontaažiprogram

me Final Cut ja Adobe

Premiere videomaterjali

lihtsamaks montaažiks

ja renderduseks

1. Heli tootmise ja monteerimise

vahendid ning töövõtted:

Riistvara: mikserpuldid,

mikrofonid, ühenduskaablid,

arvuti audioliidesed,

heliprotsessorid.

2. Tarkvara: helisalvestus-- ja

redigeerimisprogrammid,

virtuaaleffektid.

3. Helifailide toimetamine ühe- ja

mitmerealise toimetajaga.

4. Adobe Auditioni kasutamine

üherealise ja mitmerealise

editorina. Pro Toolsi

kasutamine heli redigeerijana.

5. Heli dünaamika muutmine.

Dünaamikaprotsessorid:

kompressor, ekspander, limiter

ja gate.

4 8 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Kirjalik test.

Individuaalne praktiline

harjutus, (heli import,

redigeerimine,

kokkumäng)

Praktilne rühmatöö

helistuudios (nt.

Kooliraadio, näidendi

helitaustad)

Praktiline rühmatöö

videostuudios (nt Kooli

TV, videoklipi

helindamine,

reklaamiklipid)

3) salvestab helija

videomaterjali arvutisse

kasutades vastavat

tarkvara

Kasutab programmi Pro

Tools mikrofoniheli

salvestuseks arvutisse.

Impordib programmide

Final Cut ja Adobe

Premiere abil

videomaterjali

kaamerast arvutisse.

1. Helialvestamine programmides

Pro Tools ja Logic Pro

8 16 3 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline harjutus.

Rühmatöö (salvestamine,

materjali import arvutisse)

4) kompresseerib

vajadusel heli ja

videofailid, kasutades

sobivaid koodekeid

5)

Konverteerib vajadusel

kompresserimata

helifailid

kompresseeritud

formaatidesse ja valib

selleks sobivad

parameetrid.

1. Audiokompressioon. Failide

kompresseerimine. MP3 ja

teised kompresseeritud

heliformaadid.

2. Videokoodekid. Liigid, nende

plussid ja miinused,

kasutusvõimalused (264, mpeg

jt).

4 8 2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline harjutus

(konverteerib

kompresseerimata

helifailid mp3-ks)

Praktiline harjutus

(konverteerib või

renderdab videomaterjali


sobivate koodekite abil

sobivasse suurusse ja

formaati)

5) teostab lihtsamat

helitöötlust tarkvara abil

Suudab tarkvara

kasutades monteerida

lihtsamat heliklippi

(näiteks raadioreklaam)

1. Heli dünaamika muutmine.

Dünaamikaprotsessorid:

kompressor, ekspander, limiter ja

gate.

8 1

6

3 Praktiline töö Praktiline töö (monteerib

helifailid, kasutab

virtuaalprotsessoreid,

renderdab projekti)

6) teostab lihtsamat

videomontaaži ja –töötlust

tarkvara abil

Kasutab

videomontaažiprogram

me Final Cut Pro ja

Adobe Premiere

videomaterjali

lihtsamaks montaažiks

ja renderduseks

1. Lineaarne ja mittelineaarne

montaaž.

2. Videotöötlusprogrammide

tutvustus. Nt.

Adobe Premiere, Final Cut Pro,

Avid Media Composer.

8 1

8

3 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Praktiline töö: monteerib

videomaterjali, teeb

lihtsama korrektuuri, lisab

ja reguleerib helirea ja

vajadusel lisab tiitrid)



hindamine)

1. Kirjeldab video- ja helikoodekid ja formaate.

2. Põhjendab heli dünaamikaprotsessorite kasutamist. Leiab internetist vastavaid materjale.

3. Leiab internetist juhendmaterjale helisalvestusprogrammide, helija videotöötlusprogrammide kasutamiseks

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Kirjalikud testid Vastab kõikidele küsimustele lävendi

tasemel

Vastab täiendavalt kahel lisaküsimusele Põhjendab täiendavalt lisaküsimuste

vastuseid

Praktilised harjutused Sooritab tööülesande lävendi tasemel.

Õppija parandab vead, mis õpetaja on

leidnud.

Sooritab tööülesande lävendi ületaval tasemel

Õppija leiab ja parandab vead

iseseisvalt.

Analüüsib oma tegevust.

Õppija juhendandab vajadusel teisi

õppijaid.

Hindekriteeriumid Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete sooritamisel lävendi taseme



/õppematerjal

www.adobe.com

www.apple.com

www.avid.com

www.wikipedia.org

NVTC failiserver “mmlabor” Kivistik Powerpoints

http://www.adobe.com/

http://www.apple.com/

http://www.avid.com/

http://www.wikipedia.org/




Mooduli nr mooduli nimetus Maht (EKAP)

25 Multimeediumi toote disain 9 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused multimeediumipõhiste toodete loomiseks


Õpetajad: Jevgenija Mišina

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


teab ja tunneb multimeediumi

toodete kasutusvaldkondi

teab ja tunneb toote disaini

meetodeid ja kasutajakeskse

disaini põhimõtteid

teab ja tunneb kujunduse, sh

kompositsiooni-ja

värviõpetuse põhimõtteid

teab ja tunneb multimeediumi

arendusvahendeid

analüüsib olemasolevaid

multimeediumi tooteid

planeerib ja kavandab

multimeediumi toodet

(iseseisvalt ja meeskonnas)

kasutab multimeediumi

elemente toote loomisel

oskab kirjutada multimeedia

toote tekste

disainib, arendab ja loob

multimeediumi toote

prototüüpe

Kursuse jooksul toimub

protsess hindamine,

arvestuslikud tööd.

Iga õpilane valmistab

ette ka oma portfoolio.

Protsessihindamise all

mõistetakse, et õpilane

sooritab kõik nõutavad

kirjalikud tööd, teeb

suulised esitused, audio-,

video- või graafilised

esitlused, koostab

korralikult oma portfoolio,

aktiivselt osaleb

projektitöös.

Hindamisel arvestatakse

õppija oskust oma teadmisi


edastada.

Moodulide teemade

õppesisu omandamist

kontrollitakse hindelise

Multimeediumi disain

Multimeedia mõiste

Disaini mõiste

Disaini funktsioonid

Disaini süsteemi riistvara

tase

Erinevad graafiliste

kujutiste liigid

Arvutigraafika liigid

Graafiliste failide

formaatid. Laiendused


töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Disainiharud.

Näidiste otsing

Rühmatöö: „Plakat

disaini

funktsiooniga“.

Erinevate

funktsioonide esindus

Disaineri riistvara.

Info otsing ja analüüs

Interaktiivne test

„Leida multimeedia

osad“

Riistsõna „Graafika

terminid“

Rühmatöö: „Graafika

liigid“. Esindus

illustreerimisega

Laienduste leidmine.

Interaktiivne test

Interaktiivne arvestustest

mooduli teemade järgi

Joonistamine ja kompositsioon

Joone erinevused

Kompositsiooni mõiste

Kompositsiooni vahendid

Kompositsiooni elementid

Kompositsiooni printsiipid


töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

Joonistamine

väikeseid

kompositsioone

individuaalselt ja

grupis


kõigepealt projektitööga,

kus hinnatakse:

• multimeediumi

kasutusvaldkondade

tundmist,

• oskust kunstiliselt

analüüsida varemloodud

tooteid,

• multimeediumitoote

otstarbeka planeerimise

oskust,

• disainimeetodite

tundmist,

• multimeediumitoote

tehnilise ja kunstilise

teostamise oskust.

Kompositsiooni reeglid

Kompositsiooni seadused

Looduse geomeetria.

Erinevad vormid

Kuldne lõige

Perspektiiv

Varjude õpetus

Taju omadused

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Raster- ja vektor

tarkvara abil

kompositsioone

loomine

Konspektide kontroll

Interaktiivne test

„Joonistamise ja

kompositsiooni

terminid“

Interaktiivne teoreetiline


teemade järgi

Värvid ja graafiline disain

Värviõpetus

Värviring ja värvispekter

Värvimudelid (süsteemid)

Värvide tähendused

Värvikontrasti mõiste

Trükikoja kunst

Visuaalne

kommunikatsioon

Optiline kunst

Brändi mõiste

Reklaami mõiste

Veebidisaini mõiste


töö

Info

kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Praktiline töö

mudelite kasutamises

raster- ja vektor

programmides

Info osting

(individuaalne ja

grupis)

Polügraafia loomine

Veebisaitide loomine

usability printsiibe

kasutades



teemade järgi

Tekstiloomine

Šrifti põhilised terminid

Minimaalsed teksti

elemendid

Šriftide grupid

Teksti tähtsad osad

Teksti koostamise

psühholoogia disainis ja

reklaamis


töö

Info kogumine

Loeng

Rühmatöö

E-õpe

Riistsõna

Joonistamine

Loov töö

Šriftide loomine

Teksti effektid raster

programmides

Tekstide loomise

praktika

Tekstide kujundamise

praktika


Dokumentiga töötamise

etapid



teemade järgi

Disainiprojekt

Disainprojekti planeerimine

Brändi loomine

Brähdi esitlemine,

kaitsmine


töö

Info kogumine

E-õpe

Joonistamine

Vormistamine

Projekti

koostamine

Loov töö

Esinduse

loomine

Projekti

kaitsmine

Info otsing

Firma stiili

mustandiku

vormistamine

Logo, slogani,

firmagraafikat,

veebisaidi

väjlatootmine

Projekti kaitsmine



hindamine)

Kõik iseseisvad tööd on seotud õppeainega materjale lugemine ja kontrolltöödele ettevalmistamine.


Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




kasutab erinevaid infoallikaid õpetaja

abiga.

Erinevates vormides koostatud ülesanned

lahendatud õigeaegselt ja korrektselt. Tööde

täitmiseks õppija kasutab erinevaid

infoallikaid.

Omab stiili, teeb tööd põhiliselt ja

originaalselt.

Õppija lahendab ülesanned rohmem ise, ilma

õpetaja abita.




kasutab erinevaid infoallikaid.

Genereerib disainprojekti originaalset

idee, planeerib oma tööd, teeb seda

kiiresti ja kvaliteetselt. Oskab oma idee

esitleda ja kaitsta. Teeb tööd iseseisvalt.





/õppematerjal

Multimeediumi toote disaini kursus. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3320

Osa “Disain”. http://vana.nvtc.ee/~meedia/index.php

E-materjalide personaalne hoiukoht. http://zenjamisina.eu/tootedisain

https://color.adobe.com/

http://www.paratype.ru/help/term/


https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3320

http://vana.nvtc.ee/~meedia/index.php

http://zenjamisina.eu/tootedisain

https://color.adobe.com/

http://www.paratype.ru/help/term/



26 VIDEO JA HELINDAMINE 15

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised helistuudiote liikidest ja tüüpilistest konfiguratsioonidest, aparatuuri põhiliikidest,

töökorraldusest ja erinevatest tööoperatsioonidest helistuudios ning helirežii ja helidisaini mõistetest ja põhimõtetest. Taotletakse, et õppija omandab oskused

vajadusele vastavalt heli disainida, salvestada, töödelda ja videoga sünkroniseerida. Õppija omandab teadmised video-- ja filmisalvestuse põhimõtetest ja video

ja filmisalvestuse ning töötlemise tehnilistest vahenditest. Õppija saab ülevaate striimingmeedia põhimõtetest. Õppija omandab teadmised video ja heli

digiteerimisest ja digitaalsest arhiveerimisest.


Õpetajad: Kalle Kivistik

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodi

d

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

tunneb video-ja

helimaterjalide arhiveerimisega

seotud õigusakte

teab ja tunneb helistuudio

konfiguratsioone,

stuudioaparatuuri,

helisalvestusseadmeid,

mikrofone

teab ja tunneb helidisaini ja

helirežii mõisteid ja

põhimõtteid

teab ja tunneb akustika

põhimõtteid

teab ja tunneb videomontaaži

põhimõtteid

teab ja tunneb heli-ja

videooperaatori töö

põhimõtteid

Käsitleb helija

videomaterjalie

kehtivatest

õigusaktidest lähtuvalt

Digiteerib video ja

helimaterjali.

Valmistab video- ja

helimaterjali ette

publitseerimiseks

veebikeskkonnas ja

teostab publitseerimise.

AUDIOVISUAALSE

MATERJALI

DIGITEERIMINE JA

ARHIVEERIMINE .

Audivisuaalsete materjalide

digiteerimise aktuaalsus

(mitmed varemkasutatud

andmekandajad on

hävimisohus, materjalide

taaskasutatavus,

kättesaadavus). Video – ja

filmimaterjalide digiteerimine,

sellega kaasnevad infokaod.

Analoogheli (nt. Vinüülplaat,

kompaktkassetid)

digiteerimine. Info

migreerimine, emuleerimine ja

andmete arheoloogia. Video--

ja helimaterjalide

arhiveerimisega seotud

õigusaktid.

10 26 4 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest


digiteerib helimaterjali

kassetilt või

vinüülplaadilt arvutise.

Digiteerib

analoogkassetilt

videomaterjali arvutisse

või DVD-salvestisse.

Praktiline töö:

Audiovisuaalse materjali

publitseerimine interneti.


audiovisuaalse materjali

arhiveerimine ja

tafgavarakoopiate

tegemine.


teab ja tunneb CD ja DVD

standarti ja valmistamise

tehnoloogiat

teab ja tunneb voogmeedia

põhimõtteid

tunneb audiovisuaalse

materjali digiteerimiseja

arhiveerimise põhimõtteid ja

vajadust

kasutab otstarbekalt video-ja

helitöötlusvahendeid

planeerib heli ja video

salvestuse, teostab salvestuse,

vajadusel töötleb salvestatud

materjali ja miksib materjali

sünkroniseerib heli ja video ja

monteerib helija video kokku

salvestab heli ja

videomaterjali valmistootena

erinevatele andmekandjatel

Kasutab

helistuudioaparatuuri ja

riistvara õigesti ning

eesmärgipäraselt.

Salvestab, miksib ja

masterdab helimaterjali

vastavalt üldlevinud

nõuetele ja tavadele.

HELINDAMINE.

Helistuudiote liigid ja

konfiguratsioonid

(analoogstuudio,

digitaalstuudio,

salvestusstuudio, post

production, miksimisstuudio,

mastering--studio,

meediastuudio, kodustuudio),

helistuudio põhiskeem.

Stuudioaparatuuri liigid

(mikserpult, salvestusseadmed,

heliprotsessorid ja

efektiseadmed, süntesaatorid,

sämpler, MIDI, mikrofonid,

seadmete ühendamine

(standardid)). Töökorraldus ja

tööoperatsioonid helistuudios.

Salvestamine, materjali

redigeerimine (post

production), miksimine,

mastering. Akustika alused.

Miksimise komponendid:

balanss, panoraam, tämber,

dünaamika, efektid. Helidisain.

Helidisaini olemus. Helidisaini

kasutamine erinevate toodete

jaoks (video, film). Helirežii

põhimõtted.

Helitöötlustarkvara (Adobe

Audition, Wavelab). Heli

sünkroniseerimine videoga.

HELIOPERAATORI TÖÖ.

Helisalvestuse keskkond

(stuudio, tavaruum, väliolud).

3

6

7

2

1

2

Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö:

helisalvestusstuudio

ettevalmistus, aparatuuri

ja programmide

häälestus, salvestus,

postproduktsioon,

miksimine,

masterdamine, vajadusel

digitaalne helitöötlus.


Mikrofonide tüübid

(kondensaator- ja dünaamilised

mikrofonid), nende

tööpõhimõtted ja kasutamine.

Erisuunaliste mikrofonide

kasutamine, mikrofonide

lisatarvikud. Analoog-- ja

digitaal helisalvestusformaadid

ja seadmed. Kvaliteedi

tagamine salvestusel,

mikrofonide paigutamine,

häirete vältimine.

Kasutab

eesmärgipäraselt

videorežii võtteid.

Koosatb stsenaariumi ja

järgib seda.

Ehitab kaadri ja

montaaži üles,

kasutades õigeid ja

üldlevinud võtteid.

Monteerib videoklipid

montaažiprogrammis

jarvutikeskkonnas,

korrigeerib vadusel

värve, kadreeringut,

lisab effektid ja tiitrid.

VIDEOREŽII JA MONTAAŽ. .

Režiistsenaarium ja kadreering.

Sissejuhatus video režiisse kui

struktuuri. Video ülesehitus,

materjali liigendamine

episoodideks. Montaaži stilistika,

liigid, rütm. Stsenaariumi ja

režiistsenaarium. Kadreering kui

video “off--line”. Žanr ja laad kui

režii alused. Kaader ja tema

ülesehitus (valgus, koloriit,

tonaalsus). Montaaži põhitõed.

Arvutimontaaž. Arvuti ja

montaažiprogrammid (Final Cut

Pro, Adobe Premiere, Avid

Media Composer vms).

Online/Offline. Filtrid, siirde-

-efektid (transition), tiitrid jne.

Praktiline töö montaaži erinevate

elementidega. Video ja heli

sünkroniseerimine

4

8

9

6

1

6

Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

(videomontaaži

põhimõtted ja võtted)


režiistsenaariumi

koosatmine

Praktiline töö

(rühmatöö):

videoprojekti tegemine

koos vastavate

seadistuste ja

abioperatsioonidega,

videomaterjali import

arvutisse, video montaaž,

korrigeerimine,

helindamine (suurtel

projektidel soovitavalt

helistuudios),

renderdamine


Kasutab videovõttetel

kaameraid, kaamera

seadistusi ja formaate,

mis sobivad eesmärgi

saavutamiseks.

Kasutab sobivaid

valgustus- ja kaadri

ülesehituse võtteid.

Reguleerib kaameral

õigesti värvusbalanssi

(WB), säriaja, fookuse,

videovõimendi (gain) jt

parameetrid

VIDEOOPERAATORI TÖÖ

Videosalvestuse põhimõtted,

salvestuse ning töötlemise

tehnilised vahendid. Analoog--

ja digitaalvideokaamerad.

Ülevaade erinevatest

videoformaatidest, -

-süsteemidest ja neile vastavast

ülesvõtte-- ja abiaparatuurist.

Objektiivid, nende liigitus.

Optilised vead ja nende

kõrvaldamine. Filtrite liigitus.

Säriaja ning ava kasutamine

optiliste efektide loomiseks.

Videomaterjalid ja

salvestamise moodused.

Värvuskujutisega seotud

probleemid ja valgebalansi

kasutus. Videomaterjalid.

Algsalvestusest

demonstratsioonikoopiani.

Perspektiivid.

Kaadrikompositsioon. Kaader

kui videoepisoodi

kompositsiooni algelement.

Videoepisood kui

videokompositsiooni element.

1

2

2

4

4 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö


intervjuu vms. Dialoogi

filmimine.


videosüžee filmimine a.

Filmida monteerivalt

(ilma järgneva

kontaažita), b. Filmida,

arvestades järgnevat

montaaži

Planeerib video- või

audiotoote.

Teostab toote.

Valmistab toote

avaldamiseks ette

Avaldab toote sobival

kujul ja vormis (CD,

VALMISTOOTE LOOMINE.

Toote kavandamine – visioon,

kavand, stsenaarium.

Lõpptulemuse vormindamine

(mastering). Andmekandjad,

arengusuunad. Audio CD ja

DVD valmistamise

tehnoloogia. Menüüdega (püsi-



DVD, internet,

voogmeedia jne.)

- ja liikuvate) DVD loomine

programmi abil.



hindamine)

1. Videooperaatori töö, montaaži, effektide (s.h. roheline foon) kasutamise teemaliste videokursuste vaatamine ja analüüs

2. Stsenaariumite kirjutamine videoklippidele.

3. Helisalvestuse planeerimine, tehnika kalkuleerimine

4. Helisalvestuse teemaliste videomaterjalide otsimine, vaatamine, analüüs.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatestid vähemalt lävendi

tasemel.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel,

vastatud ühele lisaküsimusele


tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele,

lisaküsimuse vastus põhjendatud

Praktilised harjutused ja rühmatööd

lävendi tasemel. Võimalikud vead

parandatud õpetaja juhendamisel.

Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi

tasemel. Võimalikud vead parandatud

iseseisvalt.



parandatud iseseisvalt, juhendab ja

aitab parandada kaasõpilaste vigu.




/õppematerjal

1) www.youtube.com

2) Moulton, D. 2000. Total Recording. Groton: MA, USA. KIQ Productions, Inc

3) Middleton, C. 2007. Digimuusika ja helitehnika. Tallinn: Digipraktik.

4) NVTC failiserver mmlabor/Kivistik Powepoints/Video ja helindamine

http://www.youtube.com/


Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

26 VEEBISPETSIALIST 15 EKAP/390 tundi, sealhulgas T-78,

Pt-214 ja I-98

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suudab kavandada, kujundada, koostada, dokumenteerida ja täiendada mitmesuguseid veebirakendusi. Suudab

töötada üksikult ning grupi liikmena ning on kursis aktuaalsete veebitehnoloogiatega

Nõuded mooduli alustamiseks: Veebiarendus, Programmeerimise alused, Andmebaaside alused, Arvutigraafika

Õpetajad: Jevgeni Agapitov, Aleksandra Leštšuk, Jevgenia Mišina

Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


teab ja tunneb kliendi-ja

serveripoolsete rakenduste

võimalusi, erinevusi ja ohtusid

teab ja tunneb

enamkasutatavaid

veebitehnoloogiaid, nende

võimalusi ja probleeme

teab ja tunneb W3C poolt

soovitatud veebistandardeid

teab ja tunneb võimalusi

veebikujunduse lõikumiseks

teab ja tunneb erinevate

veebilehitsejate iseärasusi

teab ja tunneb veebiserverite

tööpõhimõtteid ning

konfigureerimisvõimalusi

installeerib juhendi järgi

veebirakenduse

teab ja tunneb relatsiooniliste

andmebaaside ülesehitust

veebipõhilises keskkonnas

oskab projekteerida ja luua

andmebaasi veebipõhilises

keskonnas

kasutab HTML, XML,

CSS jt märgendikeeli

lihtsate veebilehtede

koostamiseks

selgitab veebipõhiste

rakenduste eripärasid,

võrreldes lokaalselt

töötavate või nn paksu

kliendi najal

realiseeritud

süsteemidega

tagab erinevate

veebilehitsejatega

veebirakenduste töö

selgitab

veebisüsteemide

tööpõhimõtteid õppe-

ja inglise keeles,

päringu (request)

sessiooni ja vastuse

(response) olemust

loob lihtsama

veebirakenduse

LAMP-platvormil

Kliendipoolsete

veebirakenduste

programmeerimine

Veebilehtede

kujunduspõhimõtted. WWW

teenused. Veebilehe temaatika

ja informatsiooni täitmine.

Funktsionaalsus.

Kasutajasõbralikkus. Välimus.

Kujundamine CSSi abil.

Veebirakenduste

silumisvahended. Ülevaade.

Kasutamise näited

JavaScript-i kasutamine

veebirakenduste loomiseks.

Tekk jQuery

78 21

4

9

8

loeng

praktiline töö

projekt

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

Projekti loomine

KT - Praktilised tööd


KT- Praktilised tööd



test


paigutab olemasolevad

andmed relatsioonilisele

baasile sobivale kujule

teab ja tunned tähtsamaid

SQL-käsklusi

teab ja tunneb õpitud

veebipõhiliste

programmeerimiskeelte

põhireegleid

koostab ja kujundab

andmebaasile veebiliidese

kontrollib sisendandmete

vastavust lubatule

korraldab autentimist ja

autoriseerimist

saab aru avatud lähtekoodiga

andmebaasipõhise

veebirakenduse ülesehituses

teeb rakenduses muutusi

vähemalt kasutajaliidese osas

kohandab eelnevalt

valmistatud skripte vastavalt

vajadusele

teab ja tunneb veebilehe

kasutatavuse mõjureid

loob etteantud tehnilise

ülesande järgi arvutavaid

kalkulaatoreid ja lihtsamaid

stsenaariume

loob lihtsama PHP

veebirakenduse (kas

veebivormi või MVC

rakenduse)

arvestab oma

veebirakenduse

loomisel turvalisuse

nõuetega

arvestab rakenduse

disainimisel

käideldavuse nõuetega

oskab veebiserveri

installida ja

konfigureerida

loob PHP

veebirakenduse

LAMP-platvormil

oskab kasutajaliidese

luua ja konfigureerida

selgitab

andmevahetuse

veebiserveriga

kavandab

andmebaasistruktuuri

ja koostab SQL-

päringud

kasutab autentimise ja

sessionide meetodeid

loob CRUD-

veebirakendusi

oskab anda muutujaile,

meetoditele, klassidele

jne korrektsed, üheselt

mõistetavad ning

Kasutamine AJAX meetodeid

asünkroonsete veebirakenduste

ja nende osade loomiseks

Veebirakenduste turvalisuse

ründevektorid

Levinud raamistikud

veebirakenduste loomiseks

Kokkulepitud koodistandardid

veebirakenduste loomisel

Serveripoolsete

veebirakenduste

programmeerimine

Veebiserveri Apache

installeerimine ja

konfigureerimine.

PHP veebirakenduste loomisel.

Tehnilised võimalused,

süntaks, piirangud.

Kasutajaliidese loomine.

Mitmesugused

sisestuselemendid (tekstiväli,

rippmenüü, märkeruut).

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö








koodistandardile

vastavad ingliskeelsed

nimetused

Kasutaja andmetele

reageerimine. Andmevahetus

serveriga. Andmebaasi ja

vajalike kasutajate loomine.

Andmebaasistruktuuri

kavandamine. Mitmesugused

SQL-päringud. Mitme seotud

andmetabeliga veebirakenduse

kasutajaliidese loomine.

Autentimine, sessioonid.

Autoriseerimine,

kasutajaõigused.

Andmetabelile veebiliidese

(CRUD) loomine. Lisamine,

pärimine, kustutamine,

muutmine.

Veebirakenduste loomisega

seotud terminid inglise keeles

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

loeng

praktiline töö

praktiline töö


Inglisekeelne

terminoloogia

kasutamine erinevate

õppeülesannete

täitmisel



hindamine)

Projekt on loodud ja esitatud.

Kõik testid ja praktilised tööd on tehtud.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Erialase inglise keele teadmisi hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, praktiliste tööde hinnetest.

„3“ „4“ „5“

Erialase inglise keele arvestus

on sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud.

Erialase inglise keele arvestus on

sooritatud. Kõik praktiliset tööd on

tehtud, projekt on valminud.

Erialase inglise keele arvestus on sooritatud.

Kõik praktiliset tööd on tehtud, projekt on

kaitstud.





/õppematerjal





Valikõpingute moodulid nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP)

27 HELITEHNIKA KASUTAMINE 1,5

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised professionaalse helitehnika seadmete kohta ja kasutab helitehnikat erinevates olukordades.

Nõuded mooduli alustamiseks: Mooduli “Video ja helindamise alused “ läbimine.


Õpiväljundid


alateemad

Maht

(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab ja tunneb

helitehniliste seadmete liike

ja tööpõhimõtet, helitehnika

kasutusvõimalusi erinevates

olukordades

Valib helindamisel

olukorras sobiva

helitehnika,

kommuteerib ja

ühendab seadmed

õigesti

HELITEHNIKA LIIGID.

Analoog-- ja digitaalmikserid,

aktiiv-- ja passiivkõlarid,

võimsusvõimendid, monitorid,

heliprotsessorid,

ühenduskaablid,

magistraalkaablid. XLR--,

TRS, TS--, RCA-- ja DIN-

-pistikud. Mikrofonide liigid.

KÕLARITE PARAMEETRID

JA KASUTAMINE. Kõlarite

võimsus, helirõhk, tundlikkus,

suunategur, sagedusvahemik.

Kõlariahelate (array)

moodustamine. Bassikõlarid

ehk subwooferid, signaali

sageduslik jagamine krossoveri

abil.

HELIPROTSESSORITE

KASUTAMINE.

Helieffektide lisamine aux-

-funktsiooni abil.

Heliprotsessorid insert-

-lülituses.

3 4 1 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest.

Praktiline rühmatöö

(infootsing seadmete

kohta, kommuteerimine,

häälestamine)


2) teab ja tunneb helitehnika

kasutusvõimalusi erinevates

olukordades

Valib ülesande

lahendamiseks sobiliku

tehnika ja tehnilise

lahenduse

HELITEHNIKA KASUTUS-

VALDKONNAD. Kontserdid,

etendused, taustmuusika

edastamine, koosolekud

2 6 1 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö (tehnika

vajaduste

väljaselgitamine,

valimine, paigaldamine,

kommuteerimine)

3) teab ja tunneb helitehniku ja

helirežissöri tööülesandeid

Täidab praktilise

töökäigus helitehniku ja

helirežissöri rolle.

HELITEHNIK JA

HELIREŽISSÖR. Helitehnik

kui eelkõige tehniline töötaja.

Helirežissör kui kunstiline

töötaja.

4 1

Praktiline töö Rühmatöö (praktiline

helindamine ttö

jaotamisega

helirežissöri ja

helitehnikute vahel)

4) Oskab hinnata vajamineva

helitehnika liike ja hulka Koostab helitehnilise

lahenduse, mis järgib

esinejate vajadusi ja

arvestab olemasolevaid

võimalusi.

HELITRAKT KONTSERDIL.

Helitrakti skeem kontserdil.

Aparatuuri valik lähtuvalt

esinemise liigist ja vajalikust

kvaliteedist.

6 1 Praktiline töö

Iseseisev töö Rühmatöö

5) Oskab koostada, paigaldada

ja häälestada helitehnilisi

lahendusi, kvaliteetselt ja

effektiivselt kasutada

helivõimendus-aparatuuri

vähemalt helitehniku tasemel

Paigaldab vastavalt

ürituse ja esinejate

vajadustele saali heli

(FOH) ja monitorheli

aparatuuri. Järgib

helindamisel esinejate

lavaplaani ja

tehnikanimekirja.

SAALIHELI (FOH ehk front

of house) HÄÄLESTAMINE

MONITORHELI

KASUTAMINE JA

HÄÄLESTAMINE.

Monitoride vajalikkus. Heli

suunamine monitoridesse aux--

ja matrix--funktsiooni abil.

Monitormikseri kasutamine.

ESINEJATE LAVAPLAAN

(stage plan) ja tehnika nimekiri

(technical rider)

1

0

1 Rühmatöö (ülesande

analüüs, tehnika

paigaldamine,

häälestamine, ürituse

helindamine)



hindamine)

1. Mikserpultide, võimendite ja kõlarite jms. parameetrite kindlakstegemine infootsingu abil.

2. Helindamisteemaliste õppevideote vaatamine ja analüüs (näit. Youtube, Avid jt.)


Hindamisülesanded


Eristav hindamine


Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

„3“ „4“ „5“


tasemel.

Teooriatestid vähemalt lävendi tasemel,

vastatud ühele lisaküsimusele


tasemel, vastatud ühele lisaküsimusele,

lisaküsimuse vastus põhjendatud



parandatud õpetaja juhendamisel.

Praktilised harjutused ja rühmatööd lävendi

tasemel. Võimalikud vead parandatud

iseseisvalt.



parandatud iseseisvalt, juhendab ja

aitab parandada kaasõpilaste vigu.




/õppematerjal

1. Eargle, J., Foreman, C. 2002. Audio Engineering for Sound Reinforcement. Hal Leonard Corporation. Milwaukee: Wi,

USA

2. White, P. 2000.b. Basic Live Sound. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

3. NVTC failiserver mmlabor/ Kivistik Powerpoints




28 HELISALVESTUS 3

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija õpib süvendatult tundma helisalvestuse töövaldkonda, omandab helistuudio seadmete kasutamise töö- ja kunstilised

põhimõtted ja oskused ning tarkvara kasutamise võtted.

Nõuded mooduli alustamiseks: Video ja helindamise alused mooduli läbimine


Õpiväljundid


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

Oskab helistuudio kasutamise

tehnilisi ja kunstilisi võim

alusi,

Tunneb helistuudio seadmete

ja tarkvara kasutamise

töövõtteid,

helisalvestusprotsessi

tehnoloogiat

Oskab helisalvestust

planeerida, iseseisvalt ja

otstarbekalt helisalvestuse

erinevaid tööoperatsioone läbi

viia,

Oskab helistuudio seadmeid ja

tarkvara eesmärgipäraselt

kasutada.

Mõistab

helisalvestuse

tööoperatsioonide

olemust

1. TÖÖOPERATSIOONID

HELISTUUDIOS:

preproduktsioon, salvestamine,

postproduktsioon, miksimine,

masterdamine.

2. HELITRAKT STUUDIOS.

Helisignaali kulgemine stuudios.

Seadmete kommuteerimine.

Sümmeetriline ja

ebasümmeetriline

kaabliühendus. Patchbay ehk

kommutaator.

6 8 4 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Essee helistuudio

tehnika ja kunstiliste

lahenduste teemal.

Rühmatöö: seadmete

kommuteerimine ja

häälestamine

helisalvestuseks.

Kasutab mikrofone

effektiivselt, teeb

salvestustarkvaras

projektifaili, valib

optimaalsed

salvestusformaadid

ja parameetrid.

Kasutab riistvara,

tarkvara ning

virtuaal- ja füüsilisi

heliprotsessoreid

1. MIKROFONIDE

KASUTAMINE. Dünaamiline

ja kondensaatormikrofon.

Mikrofonide suunategur.

Mikrofonitehnikad: klassikaline

ja lähitehnika. Mikrofoni

stereotehnikad: AB--, XY --,

CAP--, M+S-- ja OIRT -

-tehnikad. Mikrofonide

kasutamine vokaali ja

muusikainstrumentide

salvestamisel. „Proximity“

1

0

1

6

2 Loeng

Praktiline töö

Iseseisev töö

Teooriatest

Rühmatöö:

valmistatakse ette

salvestussessioon,

paigaldatakse

riistva,

valmistatakse ette

projektifail

häälestatakse riist-

ja tarkvara.


ettnähtud viisil ja

otstarbekalt.

effekt.

2. ARVUTI HELISTUUDIOS.

Arvuti konfigureerimine

helisalvestuseks. Helikaardid

ehk audioliidesed. Välised

(USB ja Firewire) ja sisemised

audioliidesed. Kombineeritud

audioliidesed ja programmi

kontrollerid. PRO TOOLS . Pro

Tools HD riistvara ja tarkvara

(PCIe kaardid, liidesed,

eelvõimandid, kontrollerid).

Pro Tools audioliidesed ja

tarkvara. Projektide ühilduvus.

3. ERINEVAD

HELISALVESTUS- JA –

TÖÖTLUSTARKVARAD.

Logic Pro, Wavelab, Adobe

Audition

Planeerib

salvestusprotsessi

tehniliselt

otstarbekalt,

planeerib ajaressursi

kasutamise.

Kautab effektiivselt

kõiki

stuudioseadmeid

salvestusprotsessi

erinevates etappides.

1. HELISALVESTUSE

TEOSATMINE. Salvestuse

planeerimine, tehnika

kommuteerimine,

häälestamine, salvestamine,

postproduktsioon, miksimine,

masterdamine.

2. HELITÖÖTLUS STUUDIOS.

Salvestustarkvara,

virtuaaleffektide,

heliprotsessorite, mikserpultide

ja/või kontrollerite kasutamine

3. MIDI KASUTAMINE

STUUDIOS. MIDI--protokoll

kui digitaalsete

muusikainstrumentide ja

1

0

2

0

4 Praktiline töö

Iseseisev töö Rühmatöö:

ettevalmistatud

salvestusprojekti

praktiline teostamine

(salvestus,

postproduktsioon,

miksimine,

masterdamine)

Vajadusel lõpp-produkti

konverteerimine teise

formaati.


stuudioseadmete suhtluskeel.

MIDI--liidesed, MIDI-pordid,

MIDI-kanalid, MIDI-

-kontrollerid. MIDI- ühendus

läbi USB-- ja DIN--kaablite.

MIDI kasutamine

salvestusprotsessi

automatiseerimisel.



hindamine)

1. Helisalvestus-teemalise essee ettevalmistamine

2. Seadmete ja programmide spetsifikatsioonide ja kasutusjuhenditega tutvumine

3. Salvestuse planeerimine, kokkulepped artistidega


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“

Teooriatest vähemalt lävendi tasemel Teooriatest vähemalt lävendi tasemel, lisaks

vastatud õigesti lisaküsimus

Teooriatest vähemalt lävendi tasemel,

lisaks vastatud õigesti lisaküsimus

Rühmatöös osalemine vähemalt

lävendi tasemel., võimaliud vead

parandatud õpetaja juhendamisel

Rühmatöös osalemine lävendit ületaval

tasemel, võimaliud vead parandatud

iseseisvalt

Rühmatöös osalemine lävendit ületaval

tasemel, võimaliud vead parandatud

iseseisvalt, lisaks kaasõpilaste

juhendamine ja rühma

koordineerimine




/õppematerjal

4. The Home Recording Helper. www.studiobuddy.com . 2009. 21. mai.

5. Moulton, D. 2000. Total Recording. Groton: MA, USA. KIQ Productions, Inc.

6. White, P. 2000.b. Basic Mixing Tecniques. London: UK. Sanctuary Publications Ltd.

7. NVTC failiserver mmlabor/Kivistik Powerpoints


http://www.studiobuddy.com/



29 DIGITAALFOTOGRAAFIA 1.5 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised digitaalfotograafia alustest ja võimalustest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Erialane füüsika, arvutigraafika.

Õpetajad: Marie Sokolova


(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

teab ja tunneb erinevate

digitaalsete fotokaamerate ehitust

ja töö põhimõtteid

oskab pildistada

digifotokaameraga erinevates

situatsioonides

Oskab fotofaile konverteerida ja

arhiveerida programmide abil

Kasutab otstarbekalt ja

kvaliteetselt fotode

arvutitöötlemise võimalusi

- Õpilane oskab kasutada

teoreetilisi teadmisi

fotovarustuse seadistamisel.

- Õpilane peab oskama teha

kvaliteetseid pilte

manuaalses fotokaamera

reziimis.

1. Digitaalse kaamera ehitus

ja iseärasused.

1.1 Fotograafia mõisted.

1.2 Fotopildi „kolm vaala“

(Ekspositsioon)

1.3 Kompositsioon

fotograafias.

1.4 Valgustus fotograafias.

3

3

3

3

Interaktiivne

loeng

Diskussioon

klassis

Gruppi töö

Praktiline töö

Referaat

E-õppe

Individuaalne töö

1. Test fotograafia teooria

peal. (Kaamera ehitus ja

kompositsiooni alused).

2. Riistsõna. Mõisted seotud

õppeainega

«Digitaalfotograafia»

3. Ettekanne teemal

(Fotograafia stiilid ja

žanrid)

- Oskab suhelda muudeliga

pildistamise ajal.

Kommunikatsiooniliste

oskuste väljatöötamine

gruppiga või muudeliga

- Erinevate ülesannete

täitmine kogu

pildistamisprotsessi käigul:

varustuse seadistamine, töö

muudeliga ja assistendiga.

2. Pildistamine

digitaalkaameraga

stuudios ja

välitingimustes.

2.1 Põhilised fotograafia stiilid

ja zanrid.

2.2 Stuudiopildistamine.

2.3 Varustus. Valgusallikad.

2.4 Portreefoto

2.5 Pildistamine loomuliku

valgustuse all

2.6 Vajalik varustus

välipildistamiseks

2.7 Fotode töötlemismeetodid.

3

4

4

4

4

4

4

Praktiline töö

Gruppi töö

Loov töö

Portfoolio

Individuaalne töö

1. Objektide pildistamine

korrektse

ekspositsiooniga ja

teravusega.

2. Loome portreefoto

3. Panoraampilt

4. Pildistame klaasi

5. Ruumilised

kombineerimised

6. Joonistame valgusega

7. Video tehnikas „Stop-

motion“

8. Portfoolio loomine



hindamine)



Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Õppeaine «Digitaalne fotograafia» hindamine perioodi jooksul toimub järgmiste parameetrite põhjal:

Portfoolio esitamine prinditud kujul.

Mis kaasned:

- foto «Kunstiline portree»

- Panoraamfoto

- foto «Ruumiline kombineerimine»

- fotod «Kreatiivsed ideed klaasiga».

- Ettekanne teemal “Fotograafia stiilid ja zanrid“

- foto valistud žanris ja stiilis.

- Video tehnikas „Stop-motion“

- Kreatiivse portfoolio loomine.

- Oma portfoolio esitamine.

- test «Fotokaamera ehitus ja konpositsiooni alused” (teoreetilised teadmised)

Eristav hindamine

„3“ „4“ „5“




/õppematerjal

http://www.schoolphotography.ru/library/01/index.html

http://www.profotovideo.ru/uroki-fotografii/

http://prophotos.ru

http://www.cambridgeincolour.com/ru/tutorials.htm

https://www.youtube.com/user/FotoshkolaNet


http://www.schoolphotography.ru/library/01/index.html

http://www.profotovideo.ru/uroki-fotografii/

http://prophotos.ru/

http://www.cambridgeincolour.com/ru/tutorials.htm

https://www.youtube.com/user/FotoshkolaNet



30 TARKVARA TESTIMISE ALUSED 1,5 EKAP/39 tundi, sealhulgas T-14, Pt-16 ja I-

9

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb testimise mõisteid, meetodeid ja vahendeid ja oskab kasutada tarkvara testimise metoodikaid.

Nõuded mooduli alustamiseks: Programmeerimise alused



(tundides)


hindamisülesanded

T Pt P I

1) teab tarkvara testimise

põhimõisteid ning tarkvara

kvaliteedi atribuute, tarkvara

arendusega seotud peamisi

standardite

2) hindab tarkvara kvaliteeti

vastavalt esitatud nõutele

3) tunneb ja oskab valida õigeid

tarkvara testimise metoodikaid ja

vahendeid

4) korraldab tarkvara

testimisprotsessi vastavalt

nõutele

5) koostab testimisega kaasnevat

dokumentatsiooni,

dokumenteerib teste vastavalt

nõutele

6) kasutab erinevaid tarkvara

testimise metoodikaid,

tarkvarapakette

7) testib funktsionaalsust ja

koormustaluvust

8) leiab vigu lähtekoodis ja

dokumenteerib puudusi,

vajadusel parandab

kirjeldab erinevaid

testitüüpe

eristab erinevaid tarkvara

testimise metoodikaid

valib testimiseks sobiva

meetodi

kasutab vähemalt 2

erinevat testivahendit

koostab testiplaani

loob lihtsamaid teste ja

testib programmi teksti

järgi

kirjeldab CASE-

vahendite kasutamist

leiab vigu lähtekoodis ja

dokumenteerib testi

tulemused

Tarkvara kontrolli meetodid ja

korraldus

Ülevaade tarkvara testimise

põhimõtetest

Testimismeetodite tutvustus

Funktsionaalne ja andmetel

põhinev testimine

Staatilised meetodite kasutamine

testimisel, s.h. kontrollimine

arvutita, küsimustikud,

tõestamine

Testimise kontrolli korralduse

põhimõtted

CASE- vahendite kasutamine

testimise läbiviimiseks

Programmi mоoduli testimine

10 12

5 loeng

praktiline töö

iseseisev töö

e-õppe

Test

Küsitlus

Praktiline töö

Tarkvara arendusega seotud

standardid

Kvaliteedijuhtimise ja

standardiseerimise põhimõtted,

avatud süsteemid, tarkvara

kvaliteedi atribuudid

2 2 Küsitlus

Dokumentide planeerimine

Dokumenteerimine ja testimise

hindamine

2 4 2 KT1




hindamine)

Ettevalmistamine testimiseks ja kontrolltööks.


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Mooduli hinne kujuneb positiivselt sooritatud kontrolltööde, testi ja praktilist tööd.

„3“ „4“ „5“

On tehtud kõik kontrolltööd ja test.

Praktilist tööd teeb õpetaja abiga.


Praktilist tööd teeb iseseisvalt.


Praktilist tööd teeb iseseisvalt.

Analüüsib oma vigu.




/õppematerjal

Kohustuslik:

BSC. EUCIPi õppe materjalid

B2 Programmeerimine

http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/361_testimise_tasemed_phimisted.html

Õpetaja poolt koostatud elektroonilised õppematerjalid : https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=971 Teema 4


http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/361_testimise_tasemed_phimisted.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=971



31 TEOREETILINE LÕPUEKSAM JA PRAKTILINE LÕPUTÖÖ 1,5

Eesmärk: Eesmärgiks on erialal töötamiseks vajalike oskuste olemasolu tõendamine

Nõuded mooduli alustamiseks: Kõik moodulid on läbitud


Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja


kasutab eesmärgipäraselt ja

korretselt terminoloogiat;

kasutab iseseisvatöö või

meeskonnatöö põhimõtteid;

süstematiseerib ja kasutab

omandatud teadmisi ja oskusi

asjatundlikult lõputöö

ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks

väljendab ennast suuliselt ja

kirjalikult jälgides head tava ja

kooli poolt kehtestatud nõudeid

kasutab

eesmärgipäraselt ja

korretselt

terminoloogiat;

kasutab iseseisvatöö

või meeskonnatöö

põhimõtteid;

süstematiseerib ja

kasutab omandatud

teadmisi ja oskusi

asjatundlikult lõputöö

ettevalmistamiseks ja

kaitsmiseks

väljendab ennast


jälgides head tava ja

kooli poolt kehtestatud

nõudeid

Ülevaade teoreetiliste

lõpueksami materjalidest

Lõputöö vormistamine

lähtuvalt koolis kehtestatud

vormistusnõuetest

30 9 Loeng

Proovi

eksam

Praktiline

töö

arvutis




sooritamine tasemel

”arvestatud” Praktiline töö:

Terminoloogia

teadmisi

kontrollimine

Konspekti kontroll

Proovi eksam



hindamine)



Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Eristav hindamine

Kutsehariduslik lõpueksam koosnebteoreetilist lõpueksamist ja praktilisest tööst.

Teoreetiline lõpueksam sisaldab küsimusi.

Praktiline töö koosneb ühest ülesandest


„3“ „4“ „5“

Vastab küsimustele õigesti Selgitab küsimuste omadused ja nüansid Vastab täiendavale küsimusele




/õppematerjal

Õppija ja juhendaja valikul




32 PRAKTIKA 30

Eesmärk: Õppija planeerib oma tööd ettevõttes, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas protsessis meeskonnaliikmena, täidab

sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid

Nõuded mooduli alustamiseks: Omandatud karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused, töökorraldus, eriala terminoloogia, multimeediumi arendusvahendeid,

multimeediumi tooted ja praktilised tööd, valikõpingute moodulid

Õpetajad:

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

T

8

Pt P

768

I

4

Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

teab ja tunneb

töökorraldust ettevõttes

jälgib ohutusnõudeid

ettevõttes töötamiseks

kasutab erialaga seotud

terminoloogiat

analüüsib ja jälgib

töökorraldust ettevõttes

lahendab iseseisvalt või

juhendaja nõustamisel

talle antud ülesandeid

analüüsib enda

toimetulekut erinevate

tööülesannetega ja täidab

iga tööpäeva lõpus

praktikapäeviku

vormistab õigeaegselt

praktikadokumendid,

koostab praktikajuhendi põhjal

praktikale asumiseks vajalikud

materjalid, vajadusel kasutab

praktikajuhendaja abi

seab sisse praktikapäeviku, milles

loetleb praktika eesmärke ja

praktika käigus tehtavad tööalased

ülesanded

täidab igapäevaselt

praktikapäevikut vastavalt

praktikajuhendile

Praktika ettevõtted.

Praktika eesmärgid ja

ülesandes.

Individuaalsed praktika

eesmärgid nende

kirjeldamine.

Praktikapäevik

4 Töötulemuste

analüüs,

harjutamine,

enesehindamine

Praktilise töö

esitlemine

kirjeldab praktikaettevõtte

töökorraldust ettevõtte

sisekorraeeskirja alusel

osaleb töökohal esmasel

tööohutusalasel juhendamisel,

kirjeldab praktika aruandes selle

sisu ja vajadust ning kinnitab seda

ettevõttes sätestatud korra

kohaselt

Praktika ettevõtte

töökorraldus.

Tööohutus.

Töökoht.

Praktika aruanne.

2 Töötulemuste

analüüs,

harjutamine,

enesehindamine

Praktilise töö

esitlemine.


esitab pärast prakti

ka lõppu vormikohase

praktikaaruande

valmistab juhendamisel ette

töökoha ning paigutab vajalikud

tarkvara, kontrollib arvuti

korrasolekut;

teeb tööülesanded individuaalne

praktikakava kohaselt

hoiab töö käigus ja -lõppedes

korras enda töökoha, järgib

tööohutuse-ja

töökeskkonnanõudeid

rakendab efektiivseid töövõtteid,

täidab kvaliteedinõudeid ja toote

standardaega

annab hinnangu enda tööle

tulenevalt kvaliteedi nõuetest ja

ettevõtte töökorraldusest

Ristvara ja tarkvara.

Töökeskkonnanõudeid

Efektiivsed töövõtted.

Kvaliteet.

Eneseanalüüs.

768 Töötulemuste

analüüs,

harjutamine,

enesehindamine

Praktilise töö

esitlemine

analüüsib enda toimetulekut

päevaste tööülesannetega, hindab

õpitut ning juhendaja abiga

arendamist vajavaid aspekte,

fikseerib aruandes

Tööülesanne.

Eneseanalüüs

2 Töötulemuste

analüüs,

harjutamine,

enesehindamine

Praktilise töö

esitlemine.

koostab juhendi põhjal kirjaliku

praktikaaruande, annab hinnangu

enda tööle ja täidab eneseanalüüsi

sisaldava kokkuvõtte, kasutab IT

vahendeid

esitleb praktikaaruannet vastavalt

praktika eesmärkide saavutatusele

ja praktikal saadud kogemustele

Praktika aruanne.

Eneseanalüüs

4 Töötulemuste

analüüs,

harjutamine,

enesehindamine

Praktilise töö

esitlemine.


(eesmärk, teema,


Iseseisev töö – Juhendi alusel praktika dokumentatsiooni täitmine praktika aruande koostamine. Praktika

aruande esitlemine.(ÕV 1-5)

Mooduli hinde

kujunemine:


Mooduli hinde saamise eelduseks on praktikast osavõtt ja protsessihinded, mis on kajastatud praktikapäevikus ja


Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

tõendavad õpiväljundite omandamist ning praktika kaitsmine

Hindekriteeriumid Praktika ettevõttepoolse ja koolipoolse juhendaja hinnang, enesehinnang, praktika aruande esitlus.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal


Documents

Narva Kutseõppekeskus, Multimeedium, 120 EKAP …...Narva Kutseõppekeskus, Multimeedium, 120 EKAP Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht (EKAP) 2 MAJANDUSE ALUSED 1,5 EKAP / 39 t. (T –