Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning ......Tabel 3 Keskmiste dünaamika (kaalutud ja kaalumata) 5000 5500 6000 6500 7000 7500 8000 Kogutulu 5574 5802 6200 7242

1

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, AS Resta

Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning sotsiaalsete indikaatorite leidmisel kasutatavate tarbimiskaalude

kaasajastamine

Projekti vahearuanne

Ene-Margit Tiit

September 2005

2

Sisukord SISUKORDANDMESTIK JA METOODIKA ..................... ......................................................................2

ANDMESTIK JA METOODIKA................................................................................................................4

ANDMESTIK.................................................................................................................................................4 Andmestiku maht....................................................................................................................................4 Leibkondade elujärje dünaamika vaatlusaastatel..................................................................................5 Uuringus kasutatavad tunnused.............................................................................................................6 Aasta-andmestike ühendamine. Erinevate vaatlusaastate mõju ............................................................7

METOODIKA ................................................................................................................................................8 Tarbimiskaalude arvutamise metoodika ................................................................................................8 Absoluutse vaesuspiiri arvutamise metoodika .......................................................................................9 Suhtelise vaesuspiiri arvutamise metoodika ..........................................................................................9

TARBIMISKAALUDE HINDAMINE.......................... ............................................................................10

TARBIMISKAALUDE HINDAMINE TULUKVINTIILIDES MEETODIL A.............................................................10 Esimese leibkonnaliikme kulutused sõltuvalt kvintiilist .......................................................................10 Teise ja järgmise täiskasvanud leibkonnaliikme kulutused sõltuvalt tulukvintiilist .............................11 Lapse kulutused sõltuvalt tulukvintiilist ...............................................................................................12 Tarbimiskaalude hinnangud kvintiilides (arvestuslikku renti arvestades)...........................................13

TARBIMISKAALUDE HINDAMINE MEETODIL B ...........................................................................................14 Leibkonnaliikmete tarbimise dünaamika aastail 2000—2004 .............................................................15

KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................16 Tarbimiskaalude sobivaim hinnang.....................................................................................................16

VAESUSPIIRI HINDAMINE ....................................................................................................................18

ABSOLUUTNE VAESUS...............................................................................................................................18 Absoluutne vaesuspiir. .........................................................................................................................18 Tarbimisühik ja tulu tarbimisühiku kohta............................................................................................18 Eestis seni kasutatud absoluutne vaesuspiir ........................................................................................19 Vaesuse kihid .......................................................................................................................................20

SUHTELINE VAESUSPIIR.............................................................................................................................22 Suhteline vaesuspiir ja vaesusrisk........................................................................................................22 Suhtelise vaesuspiiri määramine .........................................................................................................22 Suhteline vaesus Eestis erinevate määrangute korral. Mediaantulu või keskmine tulu?.....................23 Tarbimiskaalude mõju vaesusriskile....................................................................................................25

TAGASIVAADE . TARBIMISKAALUDE MÕJU VAESUSRISKILE ERINEVATE LEIBKONNATÜÜPIDE PUHUL

AASTAIL 1997—2002................................................................................................................................26 Tarbimiskaalude valiku mõju vaesusriskile erinevate vaesuspiiride korral ........................................26 Vaesed leibkonnad ...............................................................................................................................26 Vaeste leibkondade liikmed, lapsed vaeses leibkonnas........................................................................26 Pensionäride vaesus.............................................................................................................................29 Lastega perede vaesus .........................................................................................................................30

ABSOLUUTSE VAESUSPIIRI HINDAMINE JÄRJEPIDEVUSE ALUSEL. MEETOD 1 .............................................32 Hindamise eeldused .............................................................................................................................32 Vaesusriskis leibkonnad, isikud ja (alla 14-aastased) lapsed..............................................................32 Absoluutse vaesuspiiriga seotud indikaatorite määratlemine..............................................................32 Hinnang meetodile 1............................................................................................................................33

ABSOLUUTSE VAESUSPIIRI HINDAMINE JÄRJEPIDEVUSE ALUSEL. MEETOD 2 .............................................33 Hindamise eeldused .............................................................................................................................34 Vaesusriskis leibkonnad, isikud ja (alla 14-aastased) lapsed..............................................................34 Absoluutse vaesuspiiriga seotud indikaatorite määratlemine..............................................................34 Tarbimise struktuuri ligikaudne jaotus ................................................................................................35 Hinnang meetodile 2............................................................................................................................36

3

Absoluutse vaesuspiiri ümberarvutamine ............................................................................................36

4

Andmestik ja metoodika

Andmestik

Andmestiku maht Andmestiku moodustavad aastail 2000—2004 läbi viidud leibkonna eelarve uuringute andmed, vt lisatud tabel 1. Tabelis 1 on arvestuslik üldkogumi suurus, mis on hinnatud vaatlusandmete põhjal. Isikute arv on kooskõlas vastava arvuga ametlikus statistikas, laste arvudes on aga võimalikud valimi juhuslikkusest tulenevad kõikumised, eriti viimastel vaatlusaastatel. Tabel 1.

Valimi suurus Üldkogumi suurus Aasta

Leib-kondi

Isikuid Lapsi-<14

Lapsi <16

Leib-kondi

Isikuid Lapsi-<14

Lapsi <16

2000 7953 22127 3375 4538 563750 1361690 209596 270845 2001 7852 21045 3078 4208 564189 1356400 197296 262227 2002 7598 20328 2834 3945 563478 1350538 185182 253705 2003 4616 12534 1678 2386 563128 1345342 178514 245481 2004 4367 11784 1695 2148 562935 1340458 191945 236685

Kokku 32386 87816

12660

17225

Allikas: ESA Tabel 2

Leibkondade keskmised kulutused ja leibkondade arv, kes andmeid kulutuste kohta

andsid aastate lõikes

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

Leibkondade arv 6119 5854 5501 3230 3093

Leibkonna kogukulu 5579 5653 5881 6307 6807

Keskmine kulu 5926 5926 5926 5926 5926

2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: ESA, autori joonis

5

Siiski ei olnud võimalik kasutada käesolevas uuringus enam kui 32000 leibkonna andmeid, sest ainult 73,5% nendest (23 797 leibkonda) oli andnud teada oma kulutused. Siinjuures oli halvenes info järsult viimastel uuringuaastatel: lisaks küsitlusvalimi vähenemisele aastal 2003, mille tagajärjel vastanud leibkondade arv vähenes 55%-ni varasemast, langes ka kulutusi märkinud leibkondade arv 75%-lt 70%-ni. Lisaprobleemiks oli seegi, et 2004. aastal puudusid andmed nn arvestusliku rendi kohta, mis vaadeldava ülesande lahendamiseks on väga oluline. Aastate ebaühtlane esindatus otseselt tulemusi ei mõjustanud, sest kasutati kaale, mille tulemusena iga aasta kõik tulemused üldistati koguelanikkonnale, vt joonised 2 ja 3. Siiski tähendas umbes kaks korda väiksem leibkondade arv viimastel aastatel nende aastate kohta saadud hinnangute väiksemat stabiilsust ja suuremat juhusliku vea võimalust.

Leibkondade elujärje dünaamika vaatlusaastatel Tabelis 2 on esitatud leibkonna kogutulu ja kogukulu hinnangud aastate lõikes (kasutatakse tähistusi 0 – 2000, 1 – 2001, 2 – 2002, 3 – 2003, 4 – 2004). Kaalumine tähendab laiendustegurite kasutamist (saamaks nihketa hinnanguid vastava aasta kogu-rahvastiku jaoks), edaspidi kasutatakse ainult kaalutud andmeid, käesolevas tabelis vasta-valt K kogutulu, K kogukulu ja K kulu+rent (kogukulu, millele lisatud arvestuslik rent). Tabel 3

Keskmiste dünaamika (kaalutud ja kaalumata)

5000

5500

6000

6500

7000

7500

8000

Kogutulu 5574 5802 6200 7242 7491

Kogukulu 5600 5745 5914 6570 6807

Kulu+rent 6471 6741 6927 7763

K kogutulu 5311 5613 6131 7153 7231

K kogukulu 5353 5580 5882 6353 6594

K kulu+rent 6309 6648 6976 7627

0 1 2 3 4


6

Näeme, et kulutused kasvavad ligikaudu võrdeliselt tuludega, kusjuures tulude järsule tõusule 2003. aastal kaasnes mõnevõrra vähem järsk kulutuste tõus. Alates 2002. aastast ületavad keskmised tulud kulutusi, kuid 2004. aastal jätkus kulutuste kaunis kiire kasv, mis perioodi lõpuks vähendas tulude ja kulude vahet. Arvestusliku rendi summa on nelja aasta jooksul kasvanud ligi kolmandiku võrra, ulatudes 2003. aastaks juba üle 1000 krooni leibkonna kohta. Tabelis 4 on esitatud samade näitajate mediaanide muutumine; esitatu kinnitab kirjeldatud tendentside paikapidavust. Tabel 4

Mediaanide dünaamika (kaalutud ja kaalumata)

3500

4000

4500

5000

5500

6000

6500

Kogutulu 4266 4400 4867 5606 5800

Kogukulu 4302 4386 4501 5030 5240

Kulu+rent 5137 5282 5399 6203

K kogutulu 3893 4136 4616 5299 5424

K kogukulu 3989 4134 4292 4798 4836

K kulu+rent 4829 5115 5270 5819

0 1 2 3 4


Uuringus kasutatavad tunnused Kulutused Leibkonnauuringute puhul on standardselt kasutusel (esitatud ka riiklikus statistikas) keskmised kulutused leibkonnaliikme kohta (esitatud ka kululiikide kaupa). Et käesolevas uuringus on uurimisobjektiks leibkond, siis arvutati selle tunnuse põhjal keskmine kulutus leibkonna kohta. Arvestuslik rent Arvestuslikku renti on hinnatud aastail 2000—2003 ja see on lisatud leibkonna kulutustele. Vastavalt sellele käsitletakse andmeid kahes variandis – koos arvestusliku

7

rendiga ja ilma selleta. Kahjuks on viimase uuringuaasta (2004) jaoks olemas ainult andmed ilma arvestusliku rendita. Kvintiilid Iseloomustamaks uuritavate leibkondade majanduslikku toimetulekut kasutame tulukvintiile (defineerides need lihtviisil standardsete tuludetsiilide järgi – esimene ja teine tuludetsiil moodustavad kokku esimese tulukvintiili jne). Leibkonnaliikme vanus määrati vastava uuringuaasta 1. jaanuari seisuga, kasutades selleks küsitluses (Perepilt) esitatud andmeid iga leibkonnaliikme sünniaja kohta. Laps Paralleelselt kasutati kaht lapse määratlust tema vanuse järgi: laps <14 ja laps <16.

Aasta-andmestike ühendamine. Erinevate vaatlusaasta te mõju Et saada usaldusväärsemaid tulemusi, ühendati viie aasta andmed ja analüüsiti ühiselt. Sel korral väärivad tähelepanu võimalikud nihked andmetes, mis kajastavad ühiskonnas selle perioodi jooksul toimunud protsesse. Leibkonna keskmine suurus Leibkonna keskmine suurus on vaatlusaastatel olnud üpris stabiilne, kõikudes 2,37 ja 2,38 liikme vahel. Ilmselt see muutus hinnanguid oluliselt ei mõjusta [ESA, leibkonna elu-olu]. Laste arv leibkonnas Laste arv leibkonnas (nii vanuses kuni 14 aastat kui ka vanuses kuni 16 aastat) on vaatlusaastate jooksul vähenenud, vt tabel 1. Kulutuste suuruse muutumine Kulutused on vaatlusperioodi jooksul suurenenud 22% võrra, kusjuures kasv on kahel esimesel aastal olnud tagasihoidlik ning kiirenenud kahel viimasel aastal. Ka see muutus võib tulemusi mõjustada. Et hinnata vaatlusaastate mõju tulemustele, elimineerisime hinnatavast tulemusest – leibkonna keskmisest sissetulekust – vaatlusaastate lineaarse mõju ning tegime osa analüüse võrdlevalt kahel viisil – peale mõju eemaldamist ja originaalandmete abil. Tulemused on huvipakkuvad: aja mõju on suurim kõrgeimas kvintiilis ja arvuliselt ühesugune kolmes madalaimas kvintiilis (st, et suhteliselt madalaimas kvintiilis on muutuse positiivne mõju suhteliselt suurem kui keskmises kvintiilis). Edaspidi vaatleme võrdlevalt saadavaid hinnanguid niihästi siis, kui aastate mõju on elimineeritud kui ka ilma selleta. Tabelis 6 on esitatud andmestiku puhul neli varianti, vt tabel 5. Tabel 5 Kogukulutused Arvestuslikku renti

ei ole lisatud Arvestuslik rent on

lisatud

Laps <14 a kulu L<14 Kulu + rent L<14

Laps <16 a kulu L<16 Kulu + rent L<16

8

Tabel 6

Aasta mõju

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

5. kvint 4. kvint 3. kvint 2. kvint 1. kvint

<14kulu

<16kulu

<14kulu+rent

<16kulu+rent

Allikas: ESA, autori joonis Et aasta mõju on kvintiilides väga erinev, vaatleme järgmise peatükis kõiki variante veel kahel eeldusel – aasta mõju on kõrvaldatud ja ei ole kõrvaldatud.

Metoodika

Tarbimiskaalude arvutamise metoodika Tarbimiskulutuste jagunemise hindamiseks kasutati kaht kaudse hindamise metoodikat: ühel juhul hinnati kolme tüüpi leibkonnaliikmete (esimese, teise ja ülejäänud täiskasvanu ning lapse) tarbimiskulutusi eraldi; teisel juhul hinnati eraldi ühistarbimist ja kaht tüüpi leibkonnaliikmete (täiskasvanute ning laste) tarbimiskulutusi. Lõppjärelduste tegemisel kombineeriti mõlemal meetodil saadud hinnanguid. Metoodika A. Hinnangud tarbimiskaaludele saadi, hinnates kõigi Eesti leibkondade tegelikke kulutusi aastail 2000—2004 vastavalt leibkonna eritüüpi liikmete arvule. Selleks lahendati lineaarsete võrrandite süsteem, mille lahenditeks olid keskmiste tegelike kulutuste hinnangud vastava leibkonnaliikme tüübi kohta koguelanikkonnas. Lineaarsetes võrrandites arvestati laiendustegureid, seega on saadavad hinnangud põhimõtteliselt nihketa (st, ei sisalda süstemaatilist viga). Metoodika B Hinnangud tarbimiskaaludele saadi, hinnates kõigi Eesti leibkondade tegelikke kulutusi aastail 2000—2004, kusjuures hinnati eraldi täiskasvanuid leibkonnaliikmeid ja lapsi. Saadav vabaliige andis hinnangu leibkondade keskmisele ühiskulutuste suurusele, esimese leibkonnaliikme kulutuste hinnang arvutati, liites keskmisele täiskasvanu kulutustele keskmise ühiskulutuste hinnangu. Selleks lahendati taas lineaarsete võrrandite süsteem, mille lahenditeks olid keskmiste tegelike kulutuste hinnangud vastava leibkonnaliikme tüübi kohta koguelanikkonnas. Lineaarsetes võrrandites arvestati

9

laiendustegureid, seega on saadavad hinnangud põhimõtteliselt nihketa (st, ei sisalda süstemaatilist viga). Meetodi A puhul lahendati kõik võrrandid kaheksas erinevas variandis, vt tabel 3, meetodi B puhul piirduti nelja variandiga, jättes lisamata arvestusliku rendi, kuna selle andmestik ei ole täielik. Tabel 7 Kogukulutused Aasta mõju ei ole kõrvaldatud Aasta mõju on kõrvaldatud Arvestuslikku renti


lisatud Arvestuslikku renti


lisatud

Laps <14 a Kogukulu L<14 Kulu + rent L<14 Kogukulu/aasta L<14

Kulu + rent/aasta

Laps <16 a Kogukulu L<16 Kulu + rent L<16 Kogukulu/aasta L<16

Kulu + rent/aasta

Absoluutse vaesuspiiri arvutamise metoodika Absoluutse vaesuspiiri arvutamiseks kasutatakse 1997. aastal määratud vaesuspiiri [ ], muutes teda igal aastal tarbimishinna indeksi järgi. Vastavad andmed on saadud Eesti Statistikaametist [ ].

Suhtelise vaesuspiiri arvutamise metoodika Vaesuspiiri arvutamisel lähtusime esimese eelistusena rahvusvaheliselt kasutatavast suhtelisest vaesuspiirist, milleks on 60% tarbimisühiku sissetuleku mediaanist, kusjuures

1. tarbimiskaalud on arvutatud suhtes 1: 0,7: 0,5; 2. lapseks loetakse alla 14-aastaseid isikuid; 3. mediaani arvestatakse leibkondade järgi.

10

Tarbimiskaalude hindamine Tarbimiskaalude hindamisel kasutasime lineaarsete võrrandite süsteeme, kõik võrrandid on lahendatud kaheksas variandis.

Tarbimiskaalude hindamine tulukvintiilides meetodil A Tarbimisühik Arvestades oletatavaid tarbimisstruktuuri erisusi sõltuvalt leibkonna majanduslikust tasemest, on esimeses lähenduses kõik arvutused teostatud tulukvintiilide kaupa. Et igas kvintiilis on viie aasta valimis keskmiselt 4670 leibkonda (see arv varieerub kvintiili määratluse tõttu väga vähe), siis on saadavad hinnangud piisavalt usaldusväärsed. Kaheksa variandi võrdlemine (vt tabel 8) lisab võimalusi hinnangute stabiilsuse hindamiseks.

Esimese leibkonnaliikme kulutused sõltuvalt kvintii list Joonis 8

I leibkonnaliikme kulutuse hinnang

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

1 2 3 4 5

Kvintiilid alates kõrgeimast

Kogukulu L<14

Kogukulu L<16

Kogukulu /aasta L<14


Kulu+rent L<14

Kulu+rent L<16

Kulu+rent /aasta L<14


Allikas: ESA, autori joonis Jooniselt 8 ilmneb:

� Kvintiilide lõikes on I leibkonnaliikme kogukulu väga erinev, viienda ja esimese kvintiili keskmiste suhe on enam kui 3-kordne.

� Aasta mõju elimineerimine küll vähendab I leibkonnaliikme kogukulutuste keskmist taset, kuid jätab vahekorrad praktiliselt endiseks, pigem neid mõõdukalt suurendades.

� Suhteliselt vähe mõjustab I leibkonnaliikme kulutuste suurust lapse vanusepiir. � Arvestusliku rendi lisamine suurendab I leibkonnaliikme kulutusi ootuspäraselt

9—26% võrra, väikseim on suurenemine viiendas, suurim –esimeses

11

tulukvintiilis. Kahjuks puuduvad viimaste aastate kohta arvestusliku rendi andmed.

Teise ja järgmise täiskasvanud leibkonnaliikme kulu tused sõltuvalt tulukvintiilist Joonis 9

II ja järgm täisealise leibkonnaliikme kulutuse hinnang

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

1 2 3 4 5


Kogukulu L<14

Kogukulu L<16



Kulu+rent L<14

Kulu+rent L<16




� Keskmiselt (üle kõigi arvestusmeetodite) moodustab II ja järgmise leibkonna-liikme kogukulu 79% I leibkonnaliikme kogukulust.

� Kvintiilide lõikes on kogukulu erisused II leibkonnaliikmel suuremad kui I leibkonnaliikmel, viienda ja esimese kvintiili keskmiste suhe on enam kui 4-kordne.

� Aasta mõju elimineerimine jätab II leibkonnaliikme kulutused ja vastavad vahekorrad praktiliselt endiseks.

� Suhteliselt vähe mõjustab I leibkonnaliikme kulutuste suurust lapse vanusepiir. � Arvestusliku rendi lisamine mõjustab II leibkonnaliikme kulutusi võrdlemisi

vähe.

12

Lapse kulutused sõltuvalt tulukvintiilist Joonis 10

Lapse kulutuse hinnang

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

1 2 3 4 5


Kogukulu L<14

Kogukulu L<16



Kulu+rent L<14

Kulu+rent L<16




� Keskmiselt (üle kõigi arvestusmeetodite) moodustab lapse kogukulu 74% I leibkonnaliikme kogukulust.

� Kvintiilide lõikes on kogukulu lapsel veelgi suuremad kui II leibkonnaliikmel, viienda ja esimese kvintiili keskmiste suhe on enam kui 4,2-kordne, ulatudes erinevate arvestuste puhul isegi üle 5.

� Aasta mõju elimineerimine ei mõjusta märgatavalt laste kulutusi ja nende omavahelisis suhteid.

� Vanusepiir „kuni 16“ suurendab laste kulutusi (kõigi arvestusviiside keskmisena) võrreldes vanusepiiriga „kuni 14 a) 9,5% võrra.

� Arvestusliku rendi lisamine suurendab lastekulutuste erisusi kvantiilides.

13

Tarbimiskaalude hinnangud kvintiilides (arvestuslik ku renti arvestades) Joonis 11

II liikme ja lapse kulutuste tase võrrelduna I liik me kulutustega (koos arvestusliku rendiga)

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

5. kvint 4. kvint 3. kvint 2. kvint 1. kvint

Il.liige

laps

II.liige keskm

laps keskm

Allikas: ESA, autori joonis Jooniselt 11 selgub, et arvestuslikku renti arvestades (välja arvatud viimasel aastal) moodustavad II leibkonnaliikme kulutused keskmiselt (üle nelja arvestusviisi) 71,6% ja lapse kulutused keskmiselt 66,3% I leibkonnaliikme kulutustest. Vaadeldes lapsena ainult kuni 14-aastasi, moodustaksid kulutused lapsele 64%. Keskmised hinnangud vastavad üsna hästi keskmise kvintiili tarbimisele. Mõneti üllatuslikult on niihästi leibkonna täiskasvanud liikmete kui ka laste tarbimiskaalude hinnangud madalamad ühelt poolt jõukate, teiselt poolt aga ka vaesemate leibkondade puhul. Selle nähtuse põhjusi võib selgitada järgnevalt:

1. Kõrgeimas tulukvintiilis läheneb tarbimine heaoluühiskondade tarbimisele, mida iseloomustavad kõrged leibkonna ühiskulutused, sh kulutused keskkonnale ja vabale ajale.

2. Madalaimas tulukvintiilis jääb suur osa laste (aga ka ülejäänud leibkonnaliikmete) vajadustest rahuldamata, suhteliselt suur osa leibkonna kulutustest läheb eluruumi katteks, mis on sisuliselt sundkulutus.

Tähelepanuväärne on laste kulutuste suhteliselt kõrge tase. Siin on mitmeid põhjusi, üks olulisemaid laste väike arv peres. Ilma arvestuslikku renti arvesse võtmata moodustaksid II täiskasvanu kulutused keskmiselt 90% ja lapse kulutused 81% leibkonna I liikme kulutustest.

14

Tarbimiskaalude hindamine meetodil B Tarbimiskaalude hindamisel meetodil B lahendasime lineaarse võrrandisüsteemi neljas variandis. Tabelisse 12 on paigutatud nende võrrandi lahendid. Tabel 12

Algandmed Aasta mõju kõrvaldatud Laps <14 Laps < 16 Laps < 14 Laps < 16 Keskmine Ühiskulutused 1437 1275 813,5 666,2 1048 Täiskasvanu 1908 2024 1905 2015,4 1963 Laps 1372 1362 1386 1377,6 1374 Tarbimisühik (I täiskasvanu) 3345 3299 2719 2681,7 3011 Täiskasvanu suheTÜ-sse 0,57 0,614 0,701 0,752 0,652 Lapse suhe TÜ-sse 0,41 0,413 0,51 0,514 0,456 Aasta mõju 314 310,4

Allikas: ESA, autori arvutused Võrrandite lahendid näitavad:

� Leibkonna keskmised ühiskulutused vaatlusperioodil on ca 1050 krooni, kuid nimelt need kasvavad suhteliselt elujärje paranedes suhteliselt kiiresti.

� Täiskasvanu (isiklikud) kulutused on ligi 2000 krooni kuus; � Lapse keskmised (isiklikud) kulutused on ligi 1400 krooni kuus. � Iga aastaga kasvavad leibkondade keskmised kulutused keskmiselt 300 krooni

võrra kuus. Joonis 13

Leibkonnaliikmete kulutuste hindamine

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

Ühiskulutused Täiskasvanu Laps Tarbimisühik (Itäiskasvanu)

Laps 14

Laps 16

Laps 14/aasta

Laps 16/aasta


15

Leibkonnaliikmete tarbimise dünaamika aastail 2000— 2004 Joonistel 14—16 on esitatud leibkonnaliikmete tarbimise hinnangud vaatlusaastatel, kusjuures eristatud on mudelit M1 (laps kuni 14 aastani, arvestuslikku renti ei ole kogukulutustele lisatud) ja M3 (laps kuni 16 aastani, arvestuslikku renti ei ole kogukulutustele lisatud). Joonised illustreerivad aastate mõju tarbimiskulutustele.

Joonis 14

Tarbimisühiku kulutuste dünaamika

3000,0

3100,0

3200,0

3300,0

3400,0

3500,0

3600,0

3700,0

3800,0

2000 2001 2002 2003 2004

1.isik_M1

1.isik_M3


Tarbimisühiku kulutuste dünaamika kajastab niihästi isiklike kulutuste kui ka leibkonna ühiskulutuste kasvu, näeme kulutuste kasvu märgatavat kiirenemist alates aastast 2002, mis on kooskõlas sissetulekute kasvutempoga. Joonis 15


Teise täiskasvanu kulutuste dünaamika

1500,0 1600,0 1700,0 1800,0 1900,0 2000,0 2100,0 2200,0 2300,0 2400,0 2500,0

2000 2001 2002 2003 2004

2.isik_M1 2.isik_M3

16

Teise täiskasvanud leibkonnaliikme kulutused (ehk täiskasvanud leibkonnaliikme isiklikud kulutused ilma ühiskulutustega) muutuvad mõnevõrra erinevalt: kasv algab alles 2003. aastal. Kahe graafikul paikneva joone (mudeli) vahekorda hinnates tuleb silmas pidada, et M1 puhul kuuluvad 14—15-aastased lapsed „teise täiskasvanu“ kategooriasse, M3 puhul aga mitte. Graafikute erinevus näitab, et teismeliste laste tarbimiskulud on mõnevõrra väiksemad täiskasvanu tarbimiskuludest. Joonis 16

Allikas: ESA, autori joonis Lapse kulutuste puhul on, samuti kui ka teiste leibkonnaliikmete puhul, tegemist kiiresti kasvava trendiga, mille ajastus on aga mõneti arenev. Veidi spekulatiivne järeldus kolme joonise võrdlusest oleks järgmine: leibkonna tulude kasvamisel suurenevad kõigepealt kulutused lastele, seejärel suurenevad ühiskulutused (mis moodustavad osa I leibkonnaliikme ehk tarbimisühiku kulutustest) ja kõige viimasena kulutused täiskasvanud leibkonnaliikmetele.

Kokkuvõte

Tarbimiskaalude sobivaim hinnang Meetodil A antud tarbimiskaalude hinnang kaldub eelistama praegusi rahvuslikke tarbimiskaalusid 1:0,8:0,8, näidates, et paljudel juhtudel Eestis on laste kulutused suhteliselt lähedased II täiskasvanu kulutustele. Selle meetodi puuduseks on aga see, et leibkonnasiseselt ei ole võimalik päris täpselt eristada ühistarbimist, mistõttu see võib osaliselt jaguneda leibkonnaliikmete vahel. Sisuliselt näitab see ühistarbimise suurenemist leibkonna liikmete arvu kasvamisel, mida samuti pole õige eirata. Meetod B, mis on mõnevõrra täpsem, eraldades leibkonnaliikmete isikliku tarbimise ja leibkonna ühistarbimise, annab aga väga selge eelistuse OECD standardsetele (vanadele)

Lapse kulutuste dünaamika

1000,0 1100,0 1200,0 1300,0 1400,0 1500,0 1600,0 1700,0 1800,0

2000 2001 2002 2003 2004

laps_M1 laps_M3

17

tarbimiskaaludele 1:0,7: 0,5. Meetodi B antud hinnangud paistavad silma oma stabiilsuse poolest. Mõlema meetodi tulemuste erinevus tuleneb seega ühiskulutuste raskest hinnatavusest, sest neid on võimalik ainult kaudselt hinnata, samuti sellest, et Eesti dünaamilise arengu tulemusena muutuvad viie aastase perioodi jooksul nii kulutuste suurused kui ka nende struktuur ja suhtarvud. Siiski võimaldavad kahel meetodil ja kaheksa mudeli järgi tehtud hinnangud, kus on arvesse võetud erinevaid jõukuskihte ning aastate dünaamikat, jõuda resümeeriva tulemuseni.

Arvestades mõlema meetodi ja kõigi kasutatud mudelite tulemusi, samuti asjaolu, et tarbimiskaalud on tarvis harmoniseerida rahvusvaheliselt kasutatavatega, soovitame lähema viieaastase perioodi jooksul Eestis leibkondade tarbimiskulutuste, kuid samuti ka vajaduste hindamisel kasutada tarbimiskaale 1: 0,7: 0,5. Peale nimetatud perioodi möödumist, hiljemalt aastal 2010, on otstarbekas tarbimiskaalud uuesti ümber arvutada. On täiesti võimalik, et selle aja jooksul on elujärg ja tarbimisstruktuur Eestis nii palju muutunud, et end õigustavad heaoluühiskonna jaoks sobivad OECD nn modifitseeritud tarbimiskaalud 1: 0,5:0,3.

18

Vaesuspiiri hindamine

Absoluutne vaesus

Absoluutne vaesuspiir. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Absoluutsele vaesuspiirile on tarvis kehtestada ka vaesuspiiri ümberarvutamise reeglid inflatsiooni/ tarbijahinnaindeksi muutumise põhjal.

Tarbimisühik ja tulu tarbimisühiku kohta Et leibkonna puhul eeldatakse ühist tarbimist ja kõigi ressursside jaotamist vastavalt leibkonnaliikmete vajadustele, siis on vaesuse hindamisel aluseks leibkonnad. Leibkonnad eristuvad üksteisest suuruse järgi, ning leibkonna suurus määratakse tarbimisühikutes, kasutades selleks tarbimiskaale.

Tarbimisühikuks loetakse tinglikult esimene leibkonnaliige.

Erinevate tarbimiskaalude kasutamisel puhul on leibkonna suurus tarbimisühikutes erinev, ning erinev on ka hinnatud sissetulek tarbimisühiku kohta, vt lisatud tabel. Tabel 17 (autori arvutrused) Perearv Täisealisi Lapsi 1:0,8:0,8 Tulu/tü 1:0,7:0,5 Tulu/ tü 1:0,5:0,3 Tulu/tü

1 1 0 1 1000 1 1000 1 1000 2 2 0 1,8 555,6 1,7 588,2 1,5 666,7 2 1 1 1,8 555,6 1,5 666,7 1,3 769,2 3 3 0 2,6 384,6 2,4 416,7 2,0 500,0 3 2 1 2,6 384,6 2,2 454,5 1,8 555,6 3 1 2 2,6 384,6 2,0 500,0 1,6 625,0 4 4 0 3,4 294,1 3,1 322,6 2,5 400,0 4 3 1 3,4 294,1 2,9 344,8 2,3 434,8 4 2 2 3,4 294,1 2,7 370,4 2,1 476,2 4 1 3 3,4 294,1 2,5 400,0 1,9 526,3 5 5 0 4,2 238,1 3,8 263,2 3,0 333,3 5 4 1 4,2 238,1 3,6 277,8 2,8 357,1 5 3 2 4,2 238,1 3,4 294,1 2,6 384,6 5 2 3 4,2 238,1 3,2 312,5 2,4 416,7 5 1 4 4,2 238,1 3,0 333,3 2,2 454,5 6 5 1 5 200,0 4,3 232,6 3,3 303,0 6 4 2 5 200,0 4,1 243,9 3,1 322,6 6 3 3 5 200,0 3,9 256,4 2,9 344,8 6 2 4 5 200,0 3,7 270,3 2,7 370,4 6 1 5 5 200,0 3,5 285,7 2,5 400,0 7 5 2 5,8 172,4 4,8 208,3 3,6 277,8 7 4 3 5,8 172,4 4,6 217,4 3,4 294,1 7 3 4 5,8 172,4 4,4 227,3 3,2 312,5 7 2 5 5,8 172,4 4,2 238,1 3,0 333,3 7 1 6 5,8 172,4 4,0 250,0 2,8 357,1

19

Esimese kolme veeruga on määratud leibkonna koosseis ja varjustatud veerud näitavad tarbimisühikute arvu vastavas leibkonnas erinevate tarbimiskaalude korral (näidatud vastava veeru päises). Järgmistes veergudes on näidatud, kui suur on sissetulek tarbimisühiku kohta vastava leibkonnatüübi ja valitud tarbimiskaalude korral, kusjuures aluseks on võetud 1000-kroonine leibkonna sissetulek.

Eestis seni kasutatud absoluutne vaesuspiir Eestis ei ole ametlikult absoluutset vaesuspiiri kehtestatud. Aastail 1998–1999 hindas TÜ uurimisrühm leibkondade tarbimisandmetele tuginedes absoluutset vaesuspiiri, kasutades rahvuslikke tarbimiskaale. Et vaesuspiiri määramisel ei kasutatud sissetuleku jaotust/ jaotusparameetreid, pole see suhteline, vaid absoluutne vaesuspiir, mida korrigeeritakse tarbijahinnaindeksi alusel (Leibkonna elujärg 2003). Eesti jaoks aastate kaupa arvutatud absoluutne vaesuspiir on esitatud tabelis 1. Siin on vaesuspiir leitud tarbimisühiku (esimese täiskasvanud leibkonnaliikme) kohta. Vaesuspiir suureneb/ väheneb tarbija-hinnaindeksi muutuste järgi. Tabel 18

Absoluutne vaesuspiir

0

500

1000

1500

2000

absol.vaesuspiir 1250 1353 1398 1454 1538 1593 1614 1662

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: ESA, Mari Kreitzberg, autori joonis Absoluutse vaesuspiiri järgi väheneb vaeste leibkondade osatähtsus siis, kui sissetuleku (sh eriti palga) tõus on keskmiselt suurem kui tarbijahinnaindeksi kasv, st kui suureneb keskmine reaalne sissetulek. Nii on see olnud Eestis vaadeldava kuue aasta jooksul, seda näitab vaeste leibkondade, isikute ja ka laste osatähtsuse enam-vähem ühtlane kahanemine (tabel 18). Kuigi absoluutne vaesus on määratletud leibkonna jaoks, on see mõiste üle kantav ka leibkonnaliikme (isiku) ja leibkonnas elav lapse jaoks.

Vaese leibkonna kõik liikmed on vaesed. Lapsed on vaesed siis, kui nad kuuluvad vaesesse leibkonda

20

See, et vaeste isikute osakaal on suurem kui vaeste leibkondade oma ja samuti, et lastest on märksa suurem osa vaeseid kui täisealistest näitab seda, et vaeste leibkondade hulgas on rohkem suuri ja eriti lapserikkaid leibkondi.

Tabel 19

Absoluutses vaesuses elavate leibkondade, isikute ja laste osa (%)

0

10

20

30

40

50

leibkondi 36,1 32,1 25,8 25,8 26,2 22,6 17 14,2

isikuid 37,3 32,8 30,7 28,9 28,3 25 19,6 17

lapsi 47,1 40,4 44,1 39,1 36,6 33,7 26,7 25,3

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: ESA, Mari Kreitzberg, autori joonis

Vaesuse kihid Koos absoluutse vaesuspiiri defineerimisega määratleti ka kolm vaesuse kihti:

� Otsene ehk süvavaesus: allpool 80% absoluutse vaesuspiiri; � Toimetulekurisk: 80—100% absoluutsest vaesuspiirist; � Vaesuse riski- või ohupiirkond: 100—125% absoluutsest vaesuspiirist. � Vaesusriskist vaba piirkond: üle 125% absoluutsest vaesuspiirist.

Järgmistel joonistel on näidatud leibkondade, isikute ja laste kuulumine vaesusekihtidesse vaatlusperioodi jooksul.

21

Tabel 20

Leibkondade kuulumine absoluutse vaesuse kihtidesse

0

20

40

60

80

100

Riskivaba 44,6 49,5 53,9 53,9 53,7 58,2 68,3 75,4

Vaesusoht 19,3 18,3 20,3 20,3 20,1 19,2 14,6 10,4

Toimetulekurisk 18,4 16,0 10,4 10,6 11,8 9,0 6,5 6

Otsene vaesus 17,7 16,2 15,4 15,2 14,4 13,6 10,6 8,2

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: ESA, Mari Kreitzberg, autori joonis Tabel 21

Isikute kuulumine absoluutse vaesuse kihtidesse

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

Riskivaba 44,3 53,9 51,9 53,9 54,3 58,5 66,9 72,9

Vaesusoht 18,4 20,3 17,4 17,2 17,4 16,5 13,6 10,1

Toimetulekurisk 16,3 10,4 11,1 10,3 11,3 9,7 7,4 6,7

Otsene vaesus 21,0 15,4 19,6 18,6 17 15,3 12,1 10,3

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004


22

Tabel 22

Laste kuulumine absoluutse vaesuse kihtidesse

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

Riskivaba 35,3 42,7 41,8 46,8 48,7 52,2 58,5 63,5

Vaesusoht 17,6 16,9 14,1 14,1 14,7 14,1 14,7 11,2

Toimetulekurisk 15,1 12,7 13,7 11,3 12,4 13,4 9,7 9,5

Otsene vaesus 32,0 27,7 30,4 27,8 24,2 20,3 17,1 15,8

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004


Suhteline vaesuspiir

Suhteline vaesuspiir ja vaesusrisk Euroopas on üldjuhul levinud suhtelise vaesuspiiri kasutamine. Lisaks vaesuspiirile defineeritakse ka vaesusrisk – see on vaesuspiirist allapoole jäävate leibkondade või isikute protsent (nn vaeste %). Suhtelise vaesuspiiri järgi määratud vaesusrisk sobib hästi riikide võrdlemiseks, sest see võtab arvesse riikide erinevat üldist jõukusetaset, see on universaalne mõõdupuu, mis mõõdab iga regiooni vaeseid selle regiooni majandusarengu taustal. Suhteline vaesuspiir muutub automaatselt koos sissetuleku muutumisega, seega pole vajadust kehtestada mingeid ümberarvutamise reegleid. Kõigil suhtelise vaesuse mõõdikutel on aga ka oma puudused, neist olulisim on see, et üldiselt ei tarvitse suhteline vaesusrisk keskmise palga suurenemise tulemusena kahaneda. Võiks öelda ka nii, et suhteline vaesusrisk näitab sissetulekute jaotuse ebaühtlust – mida ebaühtlasem on jaotus, seda suurem on suhteline vaesus. Samas on enamasti suhtelise vaesuse määratlus selline, et ta halvimalgi juhul ei saa vaesusrisk ulatuda 50%ni.

Suhtelise vaesuspiiri määramine Suhtelise vaesuspiiri määramise juures on väga tähtis see, missuguseid tarbimiskaale kasutatakse. Suhteline vaesuspiir määratakse tavaliselt tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetri järgi. Enamasti on see kas tarbimisühiku keskmine sissetulek või tarbimisühikute sissetulekute mediaan. Vaesuspiiriks võetakse mingi fikseeritud protsent sellest näitajast. Nii on vaesuspiirina kasutatud 40%, 50% 60% või 70% mediaanist või ka 40%, 50% või 60% keskväärtusest.

23

Mida madalam on vaesuspiir (st mida väiksem protsendinäit), seda väiksem on vaesusrisk. Et sissetulekute jaotuse ebasümmeetrilisuse tõttu (leidub küll keskmisest palju kordi suuremaid sissetulekuid, seevastu väiksemad sissetulekud on nulliga piiratud) on keskmine tavaliselt suurem kui mediaan, siis ei ole mediaani ja keskmise baasil arvutatavad vaesuspiirid omavahel võrreldavad.

Suhteline vaesus Eestis erinevate määrangute korral . Mediaantulu või keskmine tulu? Suhteline vaesuspiir sõltub kõigepealt sellest, missugune sissetulekute jaotusparameeter võetakse selle määratluse aluseks. Kõige levinum on mediaantulu. Mediaantulu on defineeritud kui tulu poolest keskmise leibkonna tulu ehk niisuguse leibkonna tulu, millest on võrdne arv niihästi suurema kui ka väiksema tuluga leibkondi. Võiks öelda ka nii, et kui leibkonnad järjestada tarbimisühiku kohta saadava tulu järgi, siis saab mediaantulu täpselt selle rea (nn variatsioonrea) keskel asuv leibkond. Põhimõtteliselt saab mediaantulu arvutada ka teisiti, arvestades ka leibkondade suurusi, kuid selguse mõttes me seda varianti ei käsitle. Mediaantulu dünaamikat aastail 2000—2004 illustreerib joonis 23 .. Tabel 23

Mediaantulu tarbimisühiku kohta (kaalud 1:0,7:0,5)

0

1000

2000

3000

4000

med 2068 2172 2354 2675 2951

2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: ESA, autori arvutused ja joonis Teine sageli kasutatav sissetulekute jaotusparameeter on keskmine sissetulek tarbimisühiku kohta, vt joonis 24

24

Tabel 24

Keskmine tulu tarbimisühiku kohta (kaalud 1:0,7:0,5)

0

1000

2000

3000

4000

keskmine 2755 2859 3100 3451 3732

2000 2001 2002 2003 2004

Allikas: ESA, autori arvutused ja joonis Tabelitest 23 ja 24 on näha, et

� Niihästi mediaantulu kui ka keskmine tulu tarbimisühiku kohta suureneb pidevalt.

� Mediaantulu kasv on mõnevõrra kiirem: nominaalvääringus suureneb mediaan-tulu tarbimisühiku kohta 43%, keskmine tulu aga 35%. Sama kasvukiiruste vahekord säilib ka reaalvääringus.

� Keskmine tulu on mediaantulust märgatavalt kõrgem – perioodi alguses on erinevus 33%, perioodi lõpus – 26%.

� Vaatlusperioodi vältel keskmise ja nominaaltulu erinevused vähenesid, mis viitab teatavala ühtlustumise suundumusele sissetulekutes.

Tabelis 25 on esitatud kõige levinumad suhtelise vaesuse piiri määrangud niihästi mediaantulu kui ka keskmise tulu kaudu. Jämedama joonega on märgitud kõige sagedamini kasutatav piir – 60% mediaanist.

25

Tabel 25

Erinevad suhtelise vaesuse piirid

800

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2200

2400

2000 2001 2002 2003 2004

70%med

60%med

50%med

60%kesk

50%kesk

40%kesk

Allikas: ESA, autori arvutused ja joonis

Tarbimiskaalude mõju vaesusriskile Suhtelise vaesusriski suurus sõltub lisaks sellele, kas seda arvutatakse mediaani või keskmise järgi ning missugune protsent võetakse aluseks, ka sellest, missuguseid tarbimiskaalusid kasutatakse selleks, et arvutada keskmine sissetulek tarbimisühiku kohta. Sellest tuleneb aga ka vaesusriski suurus. Joonisel 26 on esitatud modifitseeritud OECD tarbimiskaalude ja 60% mediaani põhjal arvutatud suhteline vaesuspiir ja vaesusrisk Eestis aastate lõikes. Näeme, et suhtelise vaesusriski kõver erineb väga oluliselt absoluutse vaesusriski kõverast (tabel 19): hoolimata elujärje üldisest paranemisest suhteline vaesusrisk aastatel 1999—2004 üldiselt suureneb. Tabel 26

Suhteline vaesuspiir ja vaesusrisk

0

500

1000

1500

2000

2500

15

16

17

18

19

20

21

vaesuspiir 938,4 1041,4 1244,1 1312,0 1490,0 1575,4 1730,7 1936,4 2161,0

vaesusrisk 19,9 18,5 19,4 16,7 18,3 18,2 17,9 18,3 19,3

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Arvutused: ESA, Margus Tuvike ja Piia-Piret Eomois, autori joonis

26

Tagasivaade. Tarbimiskaalude mõju vaesusriskile eri nevate leibkonnatüüpide puhul aastail 1997—2002

Tarbimiskaalude valiku mõju vaesusriskile erinevate vaesuspiiride korral Tabel 27. Suhteline sissetulekuvaesus (leibkonniti) eri tarbimiskaalude ja vaesuspiiride korral, 2000 ja 2002 Vaesuspiir 50% mediaanist 60% mediaanist 70% mediaanist Tarbimiskaalud 2000 2002 2000 2002 2000 2002 1:0,8:0,8 9,62 9,87 14,95 14,36 20,76 20,05 1:0,7:0,5 8,90 9,34 14,64 14,00 21,63 21,68 1:0,5:0,3 9,26 9,59 16,13 16,70 26,28 26,32 Allikas: ESA, Mari Kreitzbergi ja autori arvutused Tabel 27 näitab, et kõigi eeskirjade puhul on hinnangud suhteliselt sarnased rahvuslike ja traditsiooniliste OECD tarbimiskaalude korral, samas muutuvad märgatavalt modifitseeritud OECD tarbimiskaalude korral.

Vaesed leibkonnad Tabel 28

Vaeste leibkondade % kõigist leibkondadest sõltuval t valitud vaesusjoonest ja tarbimiskaaludest, 1997-- 2002

0

5

10

15

20

25

1997 13,55 12,92 14,89 10,08 16,68 8,94 9,39 17,09 8,37 9,68 20,46 8,46 5,37

2000 14,95 14,64 16,13 11,12 18,64 10,43 10,54 18,89 8,9 16,13 22,41 9,28 2,97

2002 14,36 14,00 16,70 11,01 17,35 9,87 10,51 17,77 9,34 10,65 22,12 9,59 2,15

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,5kesk 10:8:8

0,5med 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,5kesk 10:7:5

0,5med 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

0,5kesk 10:5:3

0,5med 10:5:3

sissetul/perearv

Allikas: ESA, autori arvutused

Selgub, et vaeste leibkondade osakaal ei ole aastatega oluliselt muutunud. Ainsaks erandiks on fikseeritud piir: 500 krooni leibkonnaliikme kohta.

Vaeste leibkondade liikmed, lapsed vaeses leibkonna s Vaeste leibkondade arvukuse kõrval on oluline selgitada, kui palju isikuid ja eriti, kui palju lapsi kuulub vaesuspiirist allapoole jäävatesse leibkondadesse. Seda näitavad alljärgnevad tabelid.

27

Tabel 29

Vaeste perede, inimeste ja laste arv 1997 sõltuvalt vaesuspiirist ja tarbimiskaaludest

0

5

10

15

20

25

30

35

pered 13,55 12,92 14,89 8,94 8,37 8,46 16,68 17,09 20,46 10,08 9,39 9,68 5,37

vaeseidinim 16,79 14,48 13,52 11,21 9,51 8,42 20,24 18,35 17,66 12,72 10,71 9,51 6,8

vaeseid lapsi 26,06 19,06 14,46 17,96 12,65 9,72 30,71 23,68 17,99 20,33 14,43 10,98 10,96

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,5med 10:8:8

0,5med 10:7:5

0,5med 10:5:3

0,5kesk 10:8:8

0,5kesk 10:7:5

0,5kesk 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

500kr 1:1.1

Allikas: ESA, autori arvutused Madalamate vaesuspiiride puhul ei sõltu vaeste leibkondade hulk eriti palju tarbimiskaalude valikust, sõltuvus ilmneb aga suhteliselt kõrgema vaesuspiiri korral (pool keskmist), siin tõuseb tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 korral vaeste leibkondade arv järsult.

Väga suur on aga tarbimiskaalude mõju sellele, kui palju on vaeste hulgas lapsi. Omistades lastele väga madalad tarbimiskaalud (näiteks 0,3), vähendatakse nii kunstlikult laste tarbimist, mistõttu lastega pered ei satu vaeste perede hulka. Seevastu aga laste tarbimist väga kõrgelt hinnates (tarbimiskaal 0,8) suurendatakse lastega perede tarbimist arvestuslikult, mistõttu paljud lastega pered satuvad vaeste hulka. Nähtavasti on Eesti oludega kõige paremini kooskõlas tarbimiskaalud 1:0,7:0,5.

28

Tabel 30


0

5

10

15

20

25

30

35

pered 14,95 14,64 16,13 10,43 8,9 9,28 18,64 18,89 22,41 11,12 10,54 16,13 2,97

isikud 18,19 16,09 14,85 13,15 10,03 9,35 22,13 20,28 19,67 13,92 11,84 14,85 3,67

lapsed 26,91 20,96 16,41 19,71 12,71 10,67 31,76 26,14 21,17 20,96 15,45 16,41 5,48

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,5med 10:8:8

0,5med 10:7:5

0,5med 10:5:3

0,5kesk 10:8:8

0,5kesk 10:7:5

0,5kesk 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

500kr 1:1.1


Selgub, et aastate lõikes pilt üldiselt eriti palju ei muutu. Igal aastal erinevad erinevalt defineeritud, kuid samu tarbimiskaale kasutavad vaesuspiirid üksteisest ca 30% võrra: kõige kõrgem on pool keskmist, madalaim – pool mediaani. Tabel 31


0

5

10

15

20

25

30

pered 14,36 14,00 16,70 9,87 9,34 9,59 17,35 17,77 22,12 11,01 10,51 10,65 2,15

isikud 16,31 14,7 14,37 11,08 9,68 8,83 19,9 18,13 18,33 12,38 10,94 9,87 2,61

lapsed 22,29 18,07 14,4 15,41 11,58 9,12 27,43 21,62 17,92 17,42 13,44 10,24 3,89

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,5med 10:8:8

0,5med 10:7:5

0,5med 10:5:3

0,5kesk 10:8:8

0,5kesk 10:7:5

0,5kesk 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

sisetul/perearv<500


29

Pensionäride vaesus Selgub, et väga ebaühtlastel tarbimiskaaludel on mõju ka pensionäride vaesusriski hindamisele. Tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 korral määratakse vaesuspiir suhteliselt kõrgeks, nii, et see läheneb pensionide mediaanile. Seetõttu jääb sel korral väga suur osa üksikpensionäridest allapoole vaesuspiiri. Suhteliselt riskivabad on aga pensionäripaarid Tabel 32

Vaeste perede, pensionäride ja pensionäripaaride ar v 2000 sõltuvalt vaesuspiirist ja tarbimiskaaludest

0

10

20

30

40

50

pered 14,95 14,64 16,13 10,43 8,90 9,28 18,64 18,89 22,41 11,12 10,54 16,13 2,97

üksikpensionär 5,12 9,15 22,9 0,87 1,55 6,17 9,66 17,71 44,94 0,87 2,94 22,9 0,29

pensionäripaar 2,24 2,24 2,41 1,02 1,02 1,02 3,09 3,42 3,42 1,02 1,35 2,41 0,52

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,5med 10:8:8

0,5med 10:7:5

0,5med 10:5:3

0,5kesk 10:8:8

0,5kesk 10:7:5

0,5kesk 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

sisetul/perearv<

Allikas: ESA, autori arvutused Tabel 33

Vaeste perede, pensionäride ja pensionäropaaride ar v 2002 sõltuvalt vaesuspiirist ja tarbimiskaaludest

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

pered 14,36 14,00 16,70 9,87 9,34 9,59 17,35 17,77 22,12 11,01 10,51 10,65 2,15

üksikpensionär 5,23 6,93 23,58 2,03 3,06 5,75 6,93 14,8 42,12 2,91 4 6,93 0,16

pensionäripaar 3,94 3,94 3,94 3,01 3,09 3,09 4,05 4,5 4,5 3,09 3,3 3,3 1

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,5med 10:8:8

0,5med 10:7:5

0,5med 10:5:3

0,5kesk 10:8:8

0,5kesk 10:7:5

0,5kesk 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

sisetul/perearv<


30

Lastega perede vaesus Lastega peredest on suurimas vaesusriskis üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. 2002. aastal oli

• Lasterikkaid peresid on kõigi leibkondade arvust 2,39% (aastal 2000 2,36%), neis elab 13,91% lastest (aastal 200 13,93%). Keskmiselt on lasterikkas peres 3,37 last.

• Üksikvanema peresid on 5,5% kõigist leibkondadest (aastal 2000 6,22%), neis elab 15,02% (aastal 2000 15,03%) kõigist lastest: Keskmiselt on üksikvanema peres keskmiselt peres 1,35—1,37 last.

Üksikvanema pered on sellised, kus ei ole teisi täiskasvanuid peale vanema (välja jäävad pered, kus on täiskasvanud õde-vend või vanavanem). Kui peres on ema / isa elukaaslane, siis ei loeta peret üksikvanema pereks. Tabel 34

Vaeste osakaal kõigi perede, üksikvanema perede ja lasterikaste (3 ja rohkem last) perede hulgas aastal 2000 sõltuvalt vaesuspiirist j a tarbimiskaaludest

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Kõik pered 14,95 14,64 16,13 10,43 8,90 9,28 18,64 18,89 22,41 11,12 10,54 16,13 2,97

Üksikv anema pere 32,13 26,88 24,7 22,82 15,24 13,59 37,4 32,97 30,33 25,69 18,31 24,7 5,18

Lasterikas pere 34,13 20,18 14,2 23,24 12,62 9,99 37,08 27,75 19,39 24,43 16,19 14,2 5,73

0,6med 10:8:8

0,6med 10:7:5

0,6med 10:5:3

0,5med 10:8:8

0,5med 10:7:5

0,5med 10:5:3

0,5kesk 10:8:8

0,5kesk 10:7:5

0,5kesk 10:5:3

0,4kesk 10:8:8

0,4kesk 10:7:5

0,4kesk 10:5:3

sisetul/perearv <500


31

Tabel 35

Vaeste osakaal kõigi perede, üksikvanema perede ja lasterikaste (3 ja rohkem last) perede hulgas aastal 2002 sõltuvalt va esuspiirist ja

tarbimiskaaludest

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Kõik pered 14,36 14,00 16,70 9,87 9,34 9,59 17,35 17,77 22,12 11,01 10,51 10,65 2,15

Üksikv anema pere 29,66 28,3 27,85 24,06 18,23 16,14 36,32 31,06 30,83 26,9 21,68 18,67 2,73

Lasterikas pere 27,8 21,45 15,23 21,45 15,23 11,78 35,12 24,32 18,68 23,13 17,4 12,52 5,14

0,6med

10:8:8

0,6med

10:7:5

0,6med

10:5:3

0,5med

10:8:8

0,5med

10:7:5

0,5med

10:5:3

0,5kesk

10:8:8

0,5kesk

10:7:5

0,5kesk

10:5:3

0,4kesk

10:8:8

0,4kesk

10:7:5

0,4kesk

10:5:3

sisetul/p

erearv <500

Allikas: ESA, autori arvutused Üksikvanema peres on vaesusrisk kõrge sõltumata tarbimiskaaludest. Lasterikka pere vaesusrisk seevastu sõltub väga oluliselt tarbimiskaaludest: tarbimiskaalude 1:0,8:0,8 korral on see peaaegu võrdne üksikvanema perega, 1:0,5:0,3 korral aga on keskmise pere tasemel (mõnel juhul seda ületades, mõnel juhul jäädes allapoole). Tähelepanuväärne on aga see, et 5% lasterikastest peredest (arvult ligi 700) on ülivaesed, nende puhul ei kata sissetulekud leibkonnaliikme kohta isegi toimetulekupiiri (2004. aastal - 500 krooni kuus).

32

Absoluutse vaesuspiiri hindamine järjepidevuse alus el. Meetod 1

Hindamise eeldused Seame enesele eesmärgiks hinnata absoluutset vaesuspiiri järgmistest tingimustest lähtuvalt:

� Lähtume 2004. aasta andmetest; � Võtame kasutusele tarbimiskaalud 1:0,7:0,5; � Määrame absoluutse vaesuspiiri nii, et vaeste leibkondade (st allpool

vaesuspiiri paiknevate) arv (osakaal) oleks ligilähedaselt sama, mis endise absoluutse vaesuse piiri korral.

� Vaesuspiir oleks (kui võimalik) ümmargune arv. Absoluutne vaesuspiir (hinnatud tarbimiskaalude 1:0,8:0,8 korral) on 2004. aastal 1662 krooni ja sellest allpool on 14,2% leibkondadest. Kui kasutada tarbimiskaale 1:0,7:0,5, siis on piiriks, millest allpool on 14% leibkondadest, 1800 krooni. Sellest lähtuvalt teeme soovituse:

Lugeda tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral absoluutse vaesuse piiriks 1800 krooni tarbimisühiku kohta.

Vaesusriskis leibkonnad, isikud ja (alla 14-aastase d) lapsed Kasutades kaht erinevat absoluutse vaesuspiiri määratlust 2004. aasta jaoks saame järgmised vaesusriski hinnangud (vt tabel 36): Tabel 36

Vaesusrisk uue ja vana absoluutse vaesuspiiri korral

0

5

10

15

20

25

30

Vana metoodika 14,2 17 25,3

Uus metoodika 14 15,1 18,2

Leibkonnad Isikud Lapsed

Absoluutse vaesuspiiriga seotud indikaatorite määra tlemine Absoluutse vaesuspiiri definitsioonist tulenevad järgmised järeldused:

33

� Süvavaesuse piir (80% vaesuspiirist) on 1440 krooni tarbimisühiku kohta; � Vaesusohu piir(125% vaesuspiirist) on 2250 krooni tarbimisühiku kohta.

Tabel 37. Vaesuspiir jt karakteristikud erineva suuruse ja koostisega leibkondades

Pere suurus

Täis-kasvanuid Lapsi

Tarbimis-ühikuid

Vaesuspiir leibkonna

jaoks Süva-

vaesus Vaesus-

oht 1 1 0 1 1800 1440 2250 2 2 0 1,7 3060 2448 3825 2 1 1 1,5 2700 2160 3375 3 3 0 2,4 4320 3456 5400 3 2 1 2,2 3960 3168 4950 3 1 2 2,0 3600 2880 4500 4 4 0 3,1 5580 4464 6975 4 3 1 2,9 5220 4176 6525 4 2 2 2,7 4860 3888 6075 4 1 3 2,5 4500 3600 5625 5 5 0 3,8 6840 5472 8550 5 4 1 3,6 6480 5184 8100 5 3 2 3,4 6120 4896 7650 5 2 3 3,2 5760 4608 7200 5 1 4 3,0 5400 4320 6750 6 5 1 4,3 7740 6192 9675 6 4 2 4,1 7380 5904 9225 6 3 3 3,9 7020 5616 8775 6 2 4 3,7 6660 5328 8325 6 1 5 3,5 6300 5040 7875 7 5 2 4,8 8640 6912 10800 7 4 3 4,6 8280 6624 10350 7 3 4 4,4 7920 6336 9900 7 2 5 4,2 7560 6048 9450 7 1 6 4,0 7200 5760 9000

Hinnang meetodile 1 1. Leitud vaesuspiiri puhul on leibkondade, isikute ja laste vaesushinnangud

lähedased, mis näitab valitud tarbimiskaalude tasakaalustatust. 2. Leitud vaesuspiirid on suhteliselt heas kooskõlas suhtelise vaesuse piiridega

samal aastal. 3. Meetodil 1 leitud vaesuspiiride peamiseks puuduseks on, et see vähendab

senisega võrreldes vaesuses elavate isikute (sh eriti laste arvu). Absoluutse vaesuspiiri hindamine järjepidevuse alus el. Meetod 2

34

Hindamise eeldused Seame enesele eesmärgiks hinnata absoluutset vaesuspiiri järgmistest tingimustest lähtuvalt:

� Lähtume 2004. aasta andmetest; � Võtame kasutusele tarbimiskaalud 1:0,7:0,5; � Määrame absoluutse vaesuspiiri nii, et vaeste isikute (st allpool vaesuspiiri

paiknevate) arv (osakaal) oleks ligilähedaselt sama, mis endise absoluutse vaesuse piiri korral.

� Vaesuspiir oleks (kui võimalik) ümmargune arv. Absoluutne vaesuspiir (hinnatud tarbimiskaalude 1:0,8:0,8 korral) on 2004. aastal 1662 krooni ja sellest allpool on 17% isikutest. Kui kasutada tarbimiskaale 1:0,7:0,5, siis on piiriks, millest allpool on 17% isikutest, 1875—1900 krooni. Sellest lähtuvalt teeme soovituse:

Lugeda tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral absoluutse vaesuse piiriks 1900 krooni tarbimisühiku kohta.

Vaesusriskis leibkonnad, isikud ja (alla 14-aastase d) lapsed Kasutades kaht erinevat absoluutse vaesuspiiri määratlust 2004. aasta jaoks saame järgmised vaesusriski hinnangud (vt tabel 38): Tabel 38

Vaesusrisk uue ja vana absoluutse vaesuspiiri korral

0

5

10

15

20

25

30

Vana metoodika 14,2 17 25,3

Uus metoodika 16,2 17,2 19,4

Leibkonnad Isikud Lapsed

Absoluutse vaesuspiiriga seotud indikaatorite määra tlemine Absoluutse vaesuspiiri definitsioonist tulenevad järgmised järeldused:

� Süvavaesuse piir (80% vaesuspiirist) on 1520 krooni tarbimisühiku kohta; � Vaesusohu piir(125% vaesuspiirist) on 2375 krooni tarbimisühiku kohta.

35

Tabel 39. Vaesuspiir jt karakteristikud erineva suuruse ja koostisega leibkondades

Pere suurus

Täis-kasvanuid Lapsi

Tarbimis-ühikuid

Vaesuspiir leibkonna

jaoks Süva-

vaesus Vaesus-

oht 1 1 0 1 1900 1520 2375 2 2 0 1,7 3230 2584 4038 2 1 1 1,5 2850 2280 3563 3 3 0 2,4 4560 3648 5700 3 2 1 2,2 4180 3344 5225 3 1 2 2,0 3800 3040 4750 4 4 0 3,1 5890 4712 7363 4 3 1 2,9 5510 4408 6888 4 2 2 2,7 5130 4104 6413 4 1 3 2,5 4750 3800 5938 5 5 0 3,8 7220 5776 9025 5 4 1 3,6 6840 5472 8550 5 3 2 3,4 6460 5168 8075 5 2 3 3,2 6080 4864 7600 5 1 4 3,0 5700 4560 7125 6 5 1 4,3 8170 6536 10213 6 4 2 4,1 7790 6232 9738 6 3 3 3,9 7410 5928 9263 6 2 4 3,7 7030 5624 8788 6 1 5 3,5 6650 5320 8313 7 5 2 4,8 9120 7296 11400 7 4 3 4,6 8740 6992 10925 7 3 4 4,4 8360 6688 10450 7 2 5 4,2 7980 6384 9975 7 1 6 4,0 7600 6080 9500

Tarbimise struktuuri ligikaudne jaotus Kui toidutarbimine moodustab tü kulutustest 40%, on see 646 krooni. Ligikaudne kulutuste jaotus erinevate leibkonnaliikmete puhul, mis vastab üldjoontes alumist kvintiilide leibkondade tarbimise empiirilistele näitajatele on esitatud tabelis 40. Tabel 40

Tarbimisühik Teine

täiskasvanu Laps Eluasemekulud 484 Eluasemekulud, isiklik 100 100 50 Toidukulud 646 646 390 Mittetoidu kulud 385 385 368 Kokku 1615 1131 808

36

Hinnang meetodile 2 1. Leitud vaesuspiiri puhul on leibkondade, isikute ja laste vaesushinnangud

lähedased, mis näitab valitud tarbimiskaalude tasakaalustatust. 2. Leitud vaesuspiirid on suhteliselt heas kooskõlas suhtelise vaesuse piiridega

samal aastal. 3. Meetodil 2 leitud vaesuspiiride peamiseks puuduseks on, et see suurendab

senisega võrreldes leibkondade vaesusriski (2% võrra), kuid vähendab laste vaesusriski (6% võrra).

4. Näib, et meetodil 2 hinnatud absoluutse vaesuse piir on Eestis kasutamiseks sobiv.

Absoluutse vaesuspiiri ümberarvutamine Absoluutne vaesuspiir arvutatakse igal aastal ümber vastavalt tarbijahinna indeksile, nagu seda on varemgi tehtud. Detailsemad kooskõla-arvutused, samuti ka elatusmiinimumi hindamine kuluartiklite kaupa toimuvad projekti järgmises etapis.

Documents

Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning ......Tabel 3 Keskmiste dünaamika (kaalutud ja kaalumata) 5000 5500 6000 6500 7000 7500 8000 Kogutulu 5574 5802 6200 7242