Puka valla eelarvestrateegia 2017-2021

Puka 2016

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3

1 SOTSIAALMAJANDUSLIKU KESKKONNA ANALÜÜS JA PROGNOOS .................................. 3

2 TULUBAASI ÜLEVAADE JA PROGNOOS ........................................................................... 4

3 PÕHITEGEVUSE KULUDE PROGNOOS ............................................................................ 6

4 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE................................................................................ 7

5 FINANTSEERIMISTEGEVUS ............................................................................................. 8

6 FINANTSDISTSIPLIIN ....................................................................................................... 8

KOKKUVÕTE .......................................................................................................................... 9

LISAD ..................................................................................................................................... 9

3

Sissejuhatus

Puka valla arengukavas püstitatud eesmärkide ja vastavate tegevuste elluviimiseks

on vajalik kindlustada valla tulubaasi stabiilsus, jätkusuutlikkus ja finantsiline

iseseisvus. Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid valla võimalustest

arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks. Eelarvestrateegia koostatakse

vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, mida igal aastal tulenevalt

majanduskeskkonnas toimuvatest muututest korrigeeritakse. Seoses

haldusreformiga on Rahandusministeeriumi soovitusel käesolev eelarve koostatud

viieks aastaks.

Puka valla eelarvestrateegia 2017-2021 käsitleb 2015-2021 aasta tegevustulusid,

tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid

rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse finantsseisundist ning

võimekusest teenindada olemasolevaid kohustusi. Tegemist on töövahendiga, mis

kirjeldab omavalitsuse finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste

rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad

omavalitsuste tegevust.

Eelarvestrateegia perioodi tegevuste planeerimisel on eesmärkideks seatud

positiivne eelarve tulem, investeeringute püsivalt kõrge osakaal kogukuludest ning

erinevate toetusrahade kaasamine vajalike investeeringute teostamiseks. Nimetatud

eesmärkide elluviimisel tuleb arvestada reaalse ümbritseva majanduskeskkonnaga.

Eelarvestrateegia arvulised näitajad on toodud lisades 1-4, mis on koostatud

rahandusministeeriumi 07.07.2011. a määruse nr. 34 „Kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve

täitmise andmete esitamise tingimused ning vormid“ kohaselt.

1 Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos Maailmamajandus

Maailmamajanduse kasv on viimastel kuudel kõikuma löönud, peamiselt just

arenevatel turgudel. Eurotsooni majanduskasv kiirenes 2015.a. 1,6%ni, mis on

viimase viie aasta kiireim, kuid majandusaktiivsuse indikaatorid viitavad euroala

kasvu mõningasele aeglustumisele selle aasta alguses.

Riiklik tasand

Puka valla eelarvestrateegia aluseks on Rahandusministeeriumi kevadine

majandusprognoos ning valla eelarve eelmiste aastate dünaamika. Eesti

sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi kohaselt 2016. a. 2% ja 2017. aastal

4

3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja tuleva aasta prognoose allapoole

korrigeerinud, mille peapõhjusteks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite – Soome

ja Venemaa kasvuväljavaadete halvenemine. Majanduskasvu vedajaks jääb

sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema. Sisenõudluse kasvu

toetab ka 2016.a. kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo aeglustub

eelneva aastaga võrreldes.2015.a. toetas elanike ostujõudu lisaks kiirele brutopalga

kasvule ka maksuvaba tulu tõus, tulumaksumäära langetamine ning oluliselt

kasvanud peretoetused.

Tabel 1. Makromajanduslikud näitajad 2015 – 2020 (allikas :

Rahandusministeeriumi kevadine 2016. aasta majandusprognoos)

Makromajanduslikud näitajad

2015 2016 2017 2018 2019 2020

SKP reaalkasv ( % ) 1,1 2,0 3,0 3,3 3,9 2,8

Tarbijahinnaindeks ( % ) -0,5 0,3 2,7 2,9 2,8 2,8

Tööhõive kasv ( % ) 02,6 -0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0,0

Keskmine kuupalk (EUR) 1 065 1117 1169 1234 1304 1376

Palga nominaalkasv ( % ) 6,0 4,9 4,7 5,5 5,7 5,5

Kohaliku omavalitsuse tasand

Eelarvestrateegia perioodiks ei ole ette näha suuri struktuurseid muutusi. Suurimaks

muudatuseks on Puka Keskkooli gümnaasiumiosa järk-järguline sulgemine. Puka vald

on suutnud eelnevatel aastatel hoida põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu.

Elanike arv on viimastel aastatel vähenenud. Olulisimad tegurid valla arengus on

elanike arv ja tulumaksu laekumine, mida mõjutavad valla maksumaksjate arv ja

keskmine brutopalk. Oluline on kulude pidev jälgimine, tagamaks nende kasvu

inflatsiooniga võrreldaval määral või väiksemas ulatuses. Täiendavast laekumisest

oluline osa kasutatakse olemasolevate tegevuste hinnatõusu finantseerimiseks.

2 Tulubaasi ülevaade ja prognoos KOFS-i järgi jagunevad tulud põhitegevuse ja investeerimistegevuse tuludeks.

Põhitegevuse tulude alla kuuluvad kõik maksutulud, kõik tulud kaupade ja teenuste

müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised

toetused ja muud tegevustulud. Enamus kasvust koosneb füüsilise isiku tulumaksu

(FIT) laekumise suurenemisest.

5

Tulumaks

Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari

seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslase registrisse kantud elukoht.

Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,6% residendist

füüsilise isiku maksustatavast tulust, eelnimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti

pensionidelt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.

Tabel 2. Tulumaksu laekumise andmed ja prognoos

2015 2016* 2017 2018 2019 2020

Maksumaksjate arv 703 712 700 700 700 700

Maksumaksjate arvu muutus 30 9 -12 0 0

Sissetulek maksumaksja kohta kuus

801 844 886 934 972 1026

Tulumaksu laekumine 807 024 870 000 913 500 968 310 1 007 042 1 047 444

Tulumaksu laekumise kasv 10% 8% 5% 6% 4% 4%

35 000

45 000

55 000

65 000

75 000

85 000

95 000

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine aastatel 2009-2016*

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

6

Muude tulude planeerimisel on arvestatud, et:

Alates 01.01.2016 on Puka vallas metsamaa, hoonetealuse ja muu maa ühtseks

maksumääraks 2,5% ning haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks

2,0% maa maksustamishinnast aastas.

Kaupade ja teenuste müügist laekuv tulu ei suurene. Vastavalt Vallavolikogu

otsusele suletakse Puka KK alates 2019.a., teiste omavalitsuste keskkooliõpilaste

koolitamisteenusest vähemlaekuv tulu on plaanis kompenseerida

põhikooliõpilaste arvu suurenemisega.

Tasandus- ja toetusfondi summad on planeeritud 2016.a. tasemel. Tasandusfondi

eesmärk on ühtlustada omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel.

Tasandusfondi arvestamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse tulubaas

(laekuv üksikisiku tulumaks, maamaks) ning arvestatav kuluvajadus (elanike arv,

hooldatavate arv, teede ja tänavate pikkus) Toetusfond toetab kohalikke

omavalitsusi konkreetsete ülesannete täitmisel. Toetusfond jaguneb

hariduskulude toetuseks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste- ja teenuste

osutamise toetuseks, vajaduspõhiseks peretoetuseks, sündide ja surmade

registreerimise toetuseks. Toetused laekuvad riigieelarvest.

Lisaks tasandus- ja toetusfondile laekub igal aastal eelarvesse ka mitmesuguseid

muid toetusi, põhiliselt moodustavad need valitsussektorisse kuuluvatelt

sihtasutustelt laekuvad toetused mitmesuguste projektide läbiviimiseks,

toetused õppelaenude kustutamiseks, koolipiimatoetused, toetused spordile jne.

3 Põhitegevuse kulude prognoos Põhitegevuse kulud on prognoositud lähtudes eelmise aasta kuludest. Tagamaks

planeeritavate investeeringute tegemiseks vajaliku omaosaluse finantseerimise,

tuleb otsida võimalusi põhitegevuse kulude kokkuhoiuks. Põhitegevuse tulude ja

kulude positiivselt vahet kasutatakse planeeritavate investeeringute omaosaluse

finantseerimiseks ja laenude teenindamiseks.

Kulude planeerimisel on arvestatud, et:

Tegevuskuludeks antavad toetused jäävad samale tasemele 2016. aastaga

Personalikulud vähenevad kõikides valdkondades töö efektiivsuse

tõstmisega, Puka Keskkooli gümnaasiumiosa järk-järgulise sulgemisega ning

elamu-kommunaalteenuste tegevusvaldkonna töötajate üleminekuga OÜ-le

Puka Vesi.

Tehtavate investeeringute tulemusel vähenevad majandamiskulud.

Majandamiskulude kokkuhoiuks kasutatakse kõiki võimalusi.

7

4 Investeeringute kavandamine Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest

ning investeerimistegevuse kuludest. Investeerimistegevuse eelarve on kogu

strateegia perioodil negatiivne ehk investeerimistegevuse kulud ületavad

investeerimiseks saadavaid tulusid. Negatiivset investeerimistegevuse tulemit

võimaldab positiivne põhitegevuse tulem ja võetavad pangalaenud. Investeeringute

finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendeid, laenude

võtmist ning toetusi. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu.

Põhivara soetuseks saadavate toetuste ja põhivara soetuse summade planeerimise

aluseks on prognoositud reaalsed võimalused toetuse saamiseks. Eelarvestrateegias

esitatud numbrid kajastavad iga konkreetse projektiga seotud hetkekavade koondit,

reaalsuses võivad osad toetussummad sõltuvalt konkreetse projekti edenemisest

kaugemasse tulevikku nihkuda. Uute projektide reaalne nimekiri ja maksumus

sõltuvad konkreetsetest rahastamise otsustest

Eelarvestrateegia perioodi investeeringute kava on koostatud 29.juunil 2016.a.

vastuvõetud „Puka valla arengukava aastateks 2016-2024“ alusel.

Eelarvestrateegia perioodil on Puka vallal plaanis järgmised investeerimisprojektid

(prioriteetsuse järjekorras):

Puka Keskkooli hoone rekonstrueerimine (teostamise aeg 2017; maksumus

2 539 757 eurot; rahastus INNOVE, omavahendid)

Aakre raamatukogu ruumide remont (2017; 35 000 eurot; EAS, omavahendid)

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine (2016-2017; 2 822 087 eurot;

KIK, omavahendid)

SA Otepää Tervisekeskuse poolt perearstikeskuse ruumide kaasajastamine

(2017;15 000 eurot; projektid, omavahendid)

Aakre koolimaja remont (2017-2018; 275 000; ühinemistoetus 125 000 eurot,

omavahendid)

Soontaga seltsimaja renoveerimine (2017; 20 000 eurot; omavahendid)

Puka vana koolimaja kogukonnakeskuse ruumide remont (2018-2019;

225 000 eurot; ühinemistoetus 125 000 eurot, projektid, omavahendid)

Puka sotsiaalteenusekeskuse rajamine endise vallamaja hoonesse (2018;

80 000 eurot ; projektid, omavahendid)

Sotsiaalkorterite rajamine endisesse lasteaia hoonesse (2018; 50 000 eurot;

projektid, omavahendid)

Puka aleviku, Aakre, Kuigatsi, Soontaga külakeskuse tänavavalgustuse

rekonstrueerimine (2017; 100 000 eurot; projektid, omavahendid)

Kuigatsi külamaja küttesüsteemi rekonstrueerimine (maaküte,

päikeseenergia), vee ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine (2018; 50 000

eurot; ühinemistoetus 25 000 eurot, omavahendid)

8

Soontaga seltsimaja küttesüsteemi ja elektrivarustussüsteemi viimine

taastuvenergiale (2018; 50 000 eurot; ühinemistoetus 25 000 eurot,

omavahendid)

Puka sauna juurdeehitus, vabatahtlike pritsumeeste komandoruumide ehitus

(2018; 65 000 eurot; projektid, omavahendid)

Valdade liitumisel laekuv ühinemistoetus on 300 000 eurot ja kajastub real „muud

saadud toetused tegevuskuludeks“.

Puka valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise projekti omafinantseeringu osa

kajastub OÜ-le Puka Vesi põhivara soetamiseks antava sihtfinantseeringu real.

5 Finantseerimistegevus Eelarvestrateegia perioodil iseloomustavad Puka valla laenukohustusi järgmised

näitajad:

2015.a. lõpu seisuga oli Puka vallal laenukohustusi 174 369 eurot, sellest

124 369 eurot võlg SEB pangale tasumistähtajaga 31.12.2018 ja 50 000

Danske Bank-le tasumistähtajaga 31.12.2020.a.

2016.a. plaanitakse laenu võtta 50 tuh eurot, mille tagasimaksete algus on

01.01.2017.a, tasumistähtajaga 10 aastat. Laenu võetakse ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni arendamise projekti omaosaluse tasumiseks ja Puka

Keskkooli ehituse projekteerimistööde finantseerimiseks.

2017.a. plaanitakse laenu võtta 920 000 eurot, tagasimaksetähtajaga 20

aastat. Laenu kasutatakse Puka Kooli ja Puka ühisveevärgi ehituse

omafinantseeringuks.

6 Finantsdistsipliin

Finantsdistsipliini tagamiseks sätestab Kohaliku Omavalitsuse finantsjuhtimise

seadus finantsdistsipliini tagamise meetmed, milleks on kinnipidamine KOV

põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja kinnipidamine netovõlakoormuse

ülempiirist. Netovõlakoormus kujuneb aastalõpu seisuga, kus kohustustest arvatakse

maha likviidsete rahade jääk. Maksimaalne netovõlakoormus ületada 60%

kriteeriumi (lubatud võlakoormus 60% põhitegevuse tuludest) kui põhitegevuse

tulude ja kulude kuuekordne vahe on suurem. Et säilitada võimekus teenindada

laene on jälgitud netovõlakoormuse kriteeriumit, mis lähtub 60% põhitegevuse

tuludest. Puka vald on jätkusuutlik. Valla maksevõime on piisav, et suuta tagada

kohustuste katmine ning tagada olemasolevate teenuste osutamine senises mahus.

9

Kokkuvõte Koostatud eelarvestrateegia puhul saab teha järgnevad põhijäreldused:

Eelarvestrateegiaperioodi põhitegevuse tulud on planeeritud konservatiivselt

tagamaks positiivne tegevustulem.

Eelarvestrateegia seob arengukavas toodud strateegiliste eesmärkide

täitmise ning vastavad tegevused ja investeeringud reaalselt olemasolevate

ressurssidega

Eelarvestrateegia perioodi jooksul püsib valla põhitegevuse tulem positiivne

ning vald saab panustada investeerimistegevusse

Lisad

Lisa 1 Strateegia 2017-2021

Puka Vallavalitsus määrus nr.........

2015 täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

2021 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 639 303 1 680 931 1 790 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164

Maksutulud 891 989 980 000 1 032 200 1 087 532 1 136 409 1 177 465 1 220 164

sh tulumaks 807 124 870 000 922 200 977 532 1 026 409 1 067 465 1 110 164

sh maamaks 84 865 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000 110 000

sh muud maksutulud 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 89 784 73 414 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 655 624 623 517 686 000 761 000 686 000 611 000 611 000

sh tasandusfond 226 707 212 378 205 000 205 000 205 000 205 000 205 000

sh toetusfond 396 029 406 888 400 000 400 000 400 000 400 000 400 000

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 32 888 4 251 81 000 156 000 81 000 6 000 6 000

Muud tegevustulud 1 906 4 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 574 540 1 645 333 1 595 000 1 560 000 1 540 000 1 540 000 1 540 000

Antavad toetused tegevuskuludeks 127 551 78 708 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000

Muud tegevuskulud 1 446 989 1 566 625 1 515 000 1 480 000 1 460 000 1 460 000 1 460 000

sh personalikulud 897 211 972 337 965 000 920 000 900 000 900 000 900 000

sh majandamiskulud 543 308 576 305 550 000 560 000 560 000 560 000 560 000

sh muud kulud 6 470 17 983

Põhitegevuse tulem 64 763 35 598 195 200 360 532 354 409 320 465 363 164

Investeerimistegevus kokku -46 355 -84 737 -948 926 -502 000 -257 000 -2 000 -2 000

Põhivara müük (+) 0 20 000 20 000

Põhivara soetus (-) -217 835 -3 737 -2 684 757 -490 000 -330 000 0 0

sh projektide omaosalus -47 098 0 -627 426 -200 000 -255 000 0 0

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 170 737 0 2 057 331 -10 000 75 000 0 0

Põhivara soetuseks antav 0 -100 000 -340 000

10

sihtfinantseerimine (-)

Finantstulud (+) 1 504 0

Finantskulud (-) -761 -1 000 -1 500 -2 000 -2 000 -2 000 -2 000

Eelarve tulem 18 408 -49 139 -753 726 -141 468 97 409 318 465 361 164

Finantseerimistegevus 8 544 -1 310 854 616 54 544 -120 073 -120 146 -120 146

Kohustuste võtmine (+) 50 000 50 000 920 000 170 000

Kohustuste tasumine (-) -41 456 -51 310 -65 384 -115 456 -120 073 -120 146 -120 146

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 26 952 -50 449 100 890 -86 924 -22 664 198 319 241 018

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 65 449 15 000 115 890 28 966 6 302 204 621 445 638

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 174 369 173 059 1 027 675 1 082 219 962 146 842 000 721 854

Netovõlakoormus (eurodes) 108 920 158 059 911 785 1 053 253 955 844 637 379 276 216

Netovõlakoormus (%) 6,6% 9,4% 50,9% 54,8% 50,5% 34,3% 14,5%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 983 582 1 008 559 1 171 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 65,4% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%

874 662 850 500 259 415 867 279 938 564 1 223 085 1 626 948

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 3% 7% 7% -1% -2% 2%

Põhitegevuse kulude muutus - 4% -3% -2% -1% 0% 0%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,04 1,02 1,12 1,23 1,23 1,21 1,24

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

2021 eelarve

09 Puka kooli hoone rekonstrueerimine 0 2 539 757 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 1 939 831

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 599 926

08 Aakre raamatukogu ruumide remont ja rahvamajas tuleohutusnõuete täitmine 0 35 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 29 750

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 250

07 Perearsti ruumide kaasajastamise omaosaluse katmine 0 15 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 12 750

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 250

09 Aakre koolimaja remont 0 75 000 200 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 75 000 50 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000

08 Puka vana koolimaja kogukonnakeskuseruumide remont 0 0 75 000 150 000 0 0

sh toetuse arvelt 75 000 50 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000

10 Sotsiaalkorterite rajamine endisesse lasteaia hoonesse 0 0 0 50 000 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 50 000

11

10 Sotsiaalteenusekeskuse rajamine endise vallamaja hoonesse 0 0 0 80 000 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 80 000

04 Puka aleviku, Aakre, Kuigatsi, Soontaga külakeskuse tänavavalgustuse rekonstrueerimine 0 0 100 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 85 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000

08 Soontaga seltsimaja renoveerimine 0 20 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 20 000

08 Kuigatsi külamaja küttesüsteemi rekonstrueerimine 0 0 50 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 25 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000

06 Puka sauna juurdeehitus, vabatahtlike pritsumeeste komandoruumid 0 0 65 000 0 0 0

sh toetuse arvelt 55 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000

08 Soontaga seltsimaja küttesüsteemi ja elektrivarustussüsteemi viimine taastuvenergiale 0 0 0 50 000 0 0

sh toetuse arvelt 25 000

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000

KÕIK KOKKU 0 2 684 757 490 000 330 000 0 0

sh toetuse arvelt 0 2 057 331 290 000 75 000 0 0

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 627 426 200 000 255 000 0 0

Lisa 2. Strateegia 2017- 2021 valdkonniti

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga)

2015 täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

2021 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 126 246 135 699 126 500 117 000 117 000 117 000 117 000

Põhitegevuse kulud 125 485 134 699 125 000 115 000 115 000 115 000 115 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 125 485 134 699 125 000 115 000 115 000 115 000 115 000

Investeerimistegevuse kulud 761 1 000 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 761 1 000 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000

03 Avalik kord ja julgeolek 0 10 274 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200

Põhitegevuse kulud 0 10 274 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 10 274 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0

04 Majandus 164 789 167 094 160 000 250 000 150 000 150 000 150 000

Põhitegevuse kulud 164 789 167 094 160 000 150 000 150 000 150 000 150 000

sh saadud toetuste arvelt 67 620 81 298 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000

12

sh muude vahendite arvelt 97 169 85 796 80 000 70 000 70 000 70 000 70 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 100 000 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 85 000

sh muude vahendite arvelt 15 000

05 Keskkonnakaitse 14 224 13 778 13 000 13 000 13 000 13 000 13 000

Põhitegevuse kulud 14 224 13 778 13 000 13 000 13 000 13 000 13 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 14 224 13 778 13 000 13 000 13 000 13 000 13 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 270 457 151 627 380 000 105 000 40 000 40 000 40 000

Põhitegevuse kulud 52 622 47 890 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 52 622 47 890 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000

Investeerimistegevuse kulud 217 835 103 737 340 000 65 000 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 170 737 55 000

sh muude vahendite arvelt 47 098 103 737 340 000 10 000

07 Tervishoid 0 0 15 000 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0

Investeerimistegevuse kulud 0 0 15 000 0 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 12 750

sh muude vahendite arvelt 2 250

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 126 094 135 280 190 000 260 000 335 000 135 000 135 000

Põhitegevuse kulud 126 094 135 280 135 000 135 000 135 000 135 000 135 000

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 126 094 135 280 135 000 135 000 135 000 135 000 135 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 55 000 125 000 200 000 0 0

sh saadud toetuste arvelt 29 750 100 000 75 000

sh muude vahendite arvelt 25 250 25 000 125 000

09 Haridus 963 905 999 494 3 599 757 1 170 000 950 000 950 000 950 000

Põhitegevuse kulud 963 905 999 494 985 000 970 000 950 000 950 000 950 000

sh saadud toetuste arvelt 323 576 314 372 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000

sh muude vahendite arvelt 640 329 685 122 685 000 670 000 650 000 650 000 650 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 2 614 757 200 000 0 0 0

sh saadud toetuste arvelt 2 014 831 50 000

sh muude vahendite arvelt 599 926 150 000

10 Sotsiaalne kaitse 127 421 136 824 135 800 135 800 265 800 135 800 135 800

Põhitegevuse kulud 127 421 136 824 135 800 135 800 135 800 135 800 135 800

sh saadud toetuste arvelt 4 833 11 301 10 800 10 800 10 800 10 800 10 800

sh muude vahendite arvelt 122 588 125 523 125 000 125 000 125 000 125 000 125 000

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 130 000 0 0

sh saadud toetuste arvelt

sh muude vahendite arvelt 130 000

KOKKU 1 793 136 1 750 070 4 621 257 2 052 000 1 872 000 1 542 000 1 542 000

Põhitegevuse kulud 1 574 540 1 645 333 1 595 000 1 560 000 1 540 000 1 540 000 1 540 000

sh saadud toetuste arvelt 396 029 406 971 390 800 390 800 390 800 390 800 390 800

sh muude vahendite arvelt 1 178 511 1 238 362 1 204 200 1 169 200 1 149 200 1 149 200 1 149 200

Investeerimistegevuse kulud 218 596 104 737 3 026 257 492 000 332 000 2 000 2 000

sh saadud toetuste arvelt 170 737 0 2 057 331 290 000 75 000 0 0

sh muude vahendite arvelt 47 859 104 737 968 926 202 000 257 000 2 000 2 000

13

Lisa 3. Strateegia 2017-2021 sõltuv arvestusüksus

Puka Vesi OÜ 2015

täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 20 462 27 500 28 875 30 319 31 835 33 427

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 3 201 3 301 3 400 3 500 3 600

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed

sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt

Põhitegevuse kulud kokku (+) 21 602 23 773 26 150 28 765 31 066 32 000

sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele)

Põhitegevustulem -1 140 3 727 2 725 1 554 769 1 427

Investeerimistegevus kokku (+/-)

Eelarve tulem -1 140 3 727 2 725 1 554 769 1 427

Finantseerimistegevus (-/+)

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -1 281 3 727 2 725 1 554 769 1 427

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 955 4 682 7 407 8 961 9 730 11 157

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Lisa 4. Strateegia 2017-2021 arvestusüksus

Arvestusüksus (nimi) 2015

täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

2021 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 1 659 765 1 680 931 1 790 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164

Põhitegevuse kulud kokku 1 596 142 1 645 333 1 595 000 1 560 000 1 540 000 1 540 000 1 540 000

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 63 623 35 598 195 200 360 532 354 409 320 465 363 164

Investeerimistegevus kokku -46 355 -84 737 -948 926 -502 000 -257 000 -2 000 -2 000

Eelarve tulem 17 268 -49 139 -753 726 -141 468 97 409 318 465 361 164

Finantseerimistegevus 8 544 -1 310 854 616 54 544 -120 073 -120 146 -120 146

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 25 671 -50 449 100 890 -86 924 -22 664 198 319 241 018

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) -141 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 66 404 15 955 116 845 29 921 7 257 205 576 446 593

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 174 369 173 059 1 027 675 1 082 219 962 146 842 000 721 854

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 107 965 157 104 910 830 1 052 298 954 889 636 424 275 261

Netovõlakoormus (%) 6,5% 9,3% 50,9% 54,8% 50,4% 34,2% 14,5%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 995 859 1 008 559 1 171 200 1 920 532 1 894 409 1 860 465 1 903 164

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 65,4% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 887 894 851 455 260 370 868 234 939 519 1 224 040 1 627 903