Embed Size (px)
Citation preview
RHKRHKRHKRHK----10 10 10 10 järgijärgijärgijärgi• Kindlad andmed selle kohta, et
uimastite tarvitamine põhjustas võisoodustas tunduvalt füüsilise võipsüühilise kahjustuse tekkimist.
• Kahjustusi võib selgelt märgata jadiagnoosida.
• Uimasteid tarvitati vähemalt kuuaega või siis korduvalt 12-kuulisel perioodil.
DSMDSMDSMDSM----IV IV IV IV järgijärgijärgijärgi::::A. Keemiliste ainete ebasihipärane,
kliiniliselt olulisi häireid võikannatusi põhjustav kasutusviis, misavaldub 12 kuu jooksul ühes võimitmes allpool toodud vormis:
• Korduv tarvitamine, mis viibvõimetuseni täita tähtsaid kohustusitööl, koolis, või kodus.
• Korduv tarvitamine olukordades, kusperioodil.• Häire ei vasta ühegi teise sama aine
tarvitamisega kaasnevapsüühikahäire kriteeriumidele.
• Korduv tarvitamine olukordades, kussee on ohtlik.
• Korduvad keemiliste ainetetervitamisega seotudseaduserikkumised.
• Aine tarvitamise jätkamine, hoolimata sellest põhjustatud võisüvendatud sotsiaalsetest võiinimsuhete probleemidest.
B. Sümptomid ei vasta sõltuvusekriteeriumidele antud ainerühmas.
RHKRHKRHKRHK----10 10 10 10 järgijärgijärgijärgi::::Järgmistest tundemärkidest kolm või enam on esinenud üheaegselt vähemalt kuu aja jooksul võikorduvalt 12- kuulisel perioodil:
• Tugev soov või sund ainet kasutada.• Nõrgenenud kontrollivõime uimastite tarvitamise
alustamise, hulga või lõpetamise üle.• Võõrutusnähud uimasti tarvitamise lõppedes või
vähenedes. See võib avalduda (a) ainele tüüpilisevõõrutussündroomina või (b) aine või muu samatoimega aine kasutamisena võõrutusnähtudeleevendamiseks.
• Taluvuse suurenemine, mis võib avalduda: (a) aine
DSMDSMDSMDSM----IV IV IV IV järgijärgijärgijärgi::::A. Keemiliste ainete mittesihipärane, kliiniliselt
olulisi häireid või kannatusi põhjustav kasutusviis, mis avaldub 12 kuu jooksul ühes või mitmesallpool toodud vormis:
• Tolerantsus, mida iseloomustab üks järgmistestilmingutest: (a) joobe või soovitud toimesaavutamiseks on vaja tunduvalt suuremaidainekoguseid; (b) pidevalt samas koguses ainekasutamisel on toime selgelt nõrgenenud.
• Võõrutusraskused, mida iseloomustab üksjärgmistest ilmingutest: (a) ainele tüüpilinevõõrutussündroom (kriteeriumid A ja B eri ainetevõõrutuskriteeriumidest); (b) sama (või sarnast) • Taluvuse suurenemine, mis võib avalduda: (a) aine
annust suurendatakse joobe või endise mõjusaavutamiseks või (b) endine annus avaldabedasisel kasutamisel selgelt nõrgemat toimet.
• Uimasti tarvitamise muutumine elupõhitegevuseks. See võib avalduda (a) teistestolulistest huviobjektidest või rahulduse allikatestloobumisena kas osaliselt või täielikult või nii, et (b) suur osa ajast kulub selle aine hankimisele, kasutamisele või selle mõjust toibumisele.
• Uimasti tarvitamine jätkub hoolimata sellesttingitud vaieldamatust kahjust, millest kasutaja on teadlik või võib oletada, et ta on teadlik.
võõrutuskriteeriumidest); (b) sama (või sarnast) ainet tarvitatakse võõrutusnähtude vältimiseks.
• Ainet tarvitatakse sageli suuremas koguses võipikemate perioodidena kui kavatsetud.
• Pidev soov või ebaõnnestunud üritused vähendadavõi kontrollida ainete kasutamist.
• Palju aega kulub uimasti hankimisele, tarvitamiselevõi selle mõjust toibumisele.
• Tähtsate sotsiaalsete, tööalaste võiharrastustegevuste lõpetamine või vähendamineaine tarvitamise tõttu.
• Aine tarvitamise jätkamine, kuigi teatakse, et see on juba põhjustanud või süvendanud püsivaid võikorduvaid füüsilisi ja /või psühholoogilisiprobleeme.
• Sõltuvusainete kättesaadavus• Uudishimu sõltuvusainete suhtes• Emotsioonide reguleerimine• Akuutne stress• Haigus või raske vigastus• Väärkohtlemine• Kiusamine
Uue pereliikme sünd või leinKiusamine
• Uue pereliikme sünd või lein• Arenguetapi muutused• Koolivahetus• Lähedase sõbra kaotus• Eraldatus või lahutus• Vanema töötus• Kolimine• Majanduslikud raskused
Psühholoogilised:Psühholoogilised:Psühholoogilised:Psühholoogilised:• Käitumisprobleemid• Emotsionaalsed probleemid• Õppimisraskused• Positiivsed uskumused sõltuvusainete tarvitamise kohta• Riskide võtmine ja elamustejanu• Temperamendi karakteristikud• Madal enesehinnang• Madal enesehinnang• Väline kontrollikeseVanemVanemVanemVanem----laps faktorid:laps faktorid:laps faktorid:laps faktorid:• Kiindumussuhte probleemid• Ebajärjepidev kasvatusstiil• Vähene tähelepanu haridusele• Autoritaarne kasvatusstiil• Lubav kasvatusstiil• Hoolimatu (eirav) kasvatusstiil
Perekondlikud faktorid:Perekondlikud faktorid:Perekondlikud faktorid:Perekondlikud faktorid:• Vanemate sõltuvusprobleem• Vanemate psühholoogilised probleemid• Vanemate kriminaalsus• Lahutus või perevägivald• Korrapäratus peresüsteemis• Korrapäratus peresüsteemis• Deviantse käitumisega õed ja vennadStressiga seotud faktorid:Stressiga seotud faktorid:Stressiga seotud faktorid:Stressiga seotud faktorid:• Lein• Eraldatus• Väärkohtlemine• Madal sotsiaalne staatus
Ravi süsteemi faktorid:Ravi süsteemi faktorid:Ravi süsteemi faktorid:Ravi süsteemi faktorid:• Perekond eitab probleeme• Perekond on ambivalentne probleemide lahendamise suhtes• Perekond ei ole varem sarnaste probleemidega kokku puutunud• Perekond tõrjub raviplaani• Koostöö puudumine professionaalide vahel• Kultuuriline ja etniline tundlikkusPerekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:Perekonna süsteemi faktorid:• Vanemad väljendavad positiivset hoiakut tarvitamise suhtes ja
mudeldavad sellist käitumist• Vähene suhtlemine vanemate ja laste vahel• Ebajärjepidev kasvatusstiil• Segased suhtlemismustrid• Triangulatsioonid• Kaootiline perekonna struktuur• Isa puudumine, eemalolek• Lahutus
Vanemlikud faktorid:Vanemlikud faktorid:Vanemlikud faktorid:Vanemlikud faktorid:• Ebapiisavad teadmised sõltuvusainete tarvitamisest• Ebaturvalised suhtemustrid• Madal vanemlik enesehinnang• Väline vanemlik kontrollikese• Madal vanemlik enesetõhusus• Negatiivne atributsioonistiil• Kognitiivsed moonutused• Ebaküpsed kaitsemehhanismid• Ebaküpsed kaitsemehhanismid• Düsfunktsionaalsed toimetulekustrateegiadSotsiaalse võrgustiku faktorid:Sotsiaalse võrgustiku faktorid:Sotsiaalse võrgustiku faktorid:Sotsiaalse võrgustiku faktorid:• Sõltuvusainete kättesaadavus• Tarvitamine sõpruskonnas• Madal hariduslik toetus• Vähene sotsiaalne toetus• Kõrge stress perekonnas• Madal sotsiaalne staatus• Kõrge kuriteorisk• Kõrge töötuse määr
• Meeleoluhäired• Ärevushäired• Käitumishäired• Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD)
Suurem suitsiidirisk• Suurem suitsiidirisk• Õpiraskused• Skisofreenia• Söömishäired
� Annab ülevaate probleemist ja hetke raskustest
� Aitab seletada sümptome, mis nende püsimist soodustab
� Aitab püstitada hüpoteese probleemi � Aitab püstitada hüpoteese probleemi säilitavatest faktoritest
� Aitab luua raviplaani ja kavandada sobivad sekkumised
� Suurendab arusaamist probleemist nii abistajale kui ka abivajajale
� Infot tuleks koguda nii lapse, vanemate kui ka õpetaja käest (jt. olulised võrgustiku liikmed).� Sõltuvusainete kuritarvitamise mustri uurimine� Komorbiidsete probleemide täpsustamine
(meeleolu, käitumine)(meeleolu, käitumine)� Akadeemiline toimetulek� Sotsiaalne käitumine� Peretaust
� Lapse käitumis- ja emotsionaalsed probleemidKui kaua probleem on kestnud?Mis probleemi põhjustab? Mis probleem kõige
rohkem häirib?Kuidas on üritatud probleemi lahendada? Mida
teised teevad?teised teevad?Mis aitaks probleemi lahendada? � Sotsiaalne funktsioneerimineMillised sõbrad lapsel on? Mida te nendest arvate?Kuidas laps varem on oma eakaaslastega läbi
saanud?Kas lapsel on olnud raskusi enesekontrolliga?Kas lapsel on olnud meeleolu probleeme?
� Toimetulek koolisMillised hinded lapsel on? Millised ained lähevad
hästi/halvasti?Kas varem on olnud õpiprobleeme? Kas laps on saanud
õpiabi? Kuidas on suhted koolis õpetajatega?Kas lapsel on kooliväliseid tegevusi?Kas lapsel on kooliväliseid tegevusi?� Tervisliku seisundi uurimine� Suhted perekonnas ja kodune olukordKuidas on omavaheline läbisaamine kodus? Kas on olnud probleeme? Mille pärast tülid tekivad?Kuidas probleeme tavaliselt lahendatakse? Milliseid karistusi määratakse? Kes tavaliselt karistab?
� Keskendutakse vanemate/pere ressursside suurendamisele probleemiga toimetulekuks◦ Vanemate suhtlemisoskuste parandamine◦ Efektiivsete kasvatusstiilide kasutamine◦ Reeglite kinnitamine ja järjepidevus◦ Reeglite kinnitamine ja järjepidevus◦ Suurendatakse emotsionaalseid, sotsiaalseid ja
kognitiivseid oskusi suheldes oma lapsega
� TähtsusTähtsusTähtsusTähtsus – milleks muutus on vajalik? � Enesekindlus Enesekindlus Enesekindlus Enesekindlus – kuivõrd sa usud, et suudad
midagi muuta?� ValmisolekValmisolekValmisolekValmisolek – kuivõrd sa usud, et oled valmis
muutuma?muutuma?
� Empaatia väljendamine – ära kritiseeri;� Lahknevuse väljendamine tegeliku olukorra ja
soovide vahel;� Vastupanuga toimetulek – pigem kasuta
enesereflektsiooni kui vastandamist;enesereflektsiooni kui vastandamist;� Enesetõhususe toetamine, et muutus on
võimalik;� Peegeldamine – kokkuvõtlik (sisu) ja tunnete
peegeldamine.
� Võrgustikutöö teiste erialade spetsialistidega
� Lisaressursside kaasamine - arutatakse, mida üks või teine osapool teha saab olukorra parandamiseks.
� Carr, A. (2006). The handbook of Child and Adolescent Clinical Psychology. A contextual approach. 2nd Edition. Routledge Taylor ja Francis Group, London.
� Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S. ja Pietkäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina, Tallinn.
Graham, P. (2005). Cognitive Behaviour Therapy for Children � Graham, P. (2005). Cognitive Behaviour Therapy for Children and Families. 2nd edition.Cambridge University Press, London.
� Gilvarry, E. (2000). Substance abuse in young people. J. Child Psychol. Psychiat. Vol. 41, no. 1, pp.55-80.
� McConaughy, S. H. (2005). Clinical Interviews for Children and adolescents. Assessment to Intervention. The Guilford Press, London.
