Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

õenduse õppetool

Aljona Luptova

ÕENDUSABI VASTSÜNDINUTELE JA NENDE PEREDELE

HÜPERBILIRUBINEEMIA KORRAL

Lõputöö

Tallinn 2012

Olen koostanud käesoleva lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite

töödest, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevat andmed on viidatud

Lõputööautori allkiri …………………………………………………..

Kuupäev „……..“ ……………………………………. 20…..a.

Lubatud kaitsmile

Juhendaja …………………………………………………………….

Nimi ja akadeemiline kraad

…………………………………………………………....

Allkiri

Kuupäev „……..“ ……………………………………. 20…..a.

KOKKUVÕTE

Aljona Luptova (2012). Tallinna Tervishoiu kõrgkool, õenduse õppetool. Õendusabi

enneaegsetele vastsündinutele ja nende peredele hüperbilirubineemia korral. Lõputöö sisaldab

30 lehekülge.

Uurimustöö on kvalitatiivne, põhinedes kirjanduse ülevaatel. Töö kirjutamisel autor analüüsis

nii eesti kui ka ingliskeelseid artikleid ja raamatuid. Lõputöö eesmärk on kirjeldada õendusabi

vastsündinutele ja nende peredele hüperbilirubineemia (HB) korral.

HB sagedasemad põhjused enneaegsetel vastsündinutel on AB0 ja RH – konfliktist tingitud

hemolüüs, aga ka füsioloogiline ja nn rinnapiima ikterus ning vedelikupuudus. Harvemad

põhjused on hüpotüreoidism, infektsioonid ning maksa ja sapiteede haigused.

HB-st tingitud õendusdiagnoosid lapsel ja tema perel on ärevus, mis on tingitud perekonna

teadmatusest lapse tuleviku kohta; häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest

fototeraapia ajal; tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk

ebaproportsionaalsele keha kasvamisele; ebastabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud

fototeraapiast; risk vigastusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast; risk

vedelikupuudusesele, mis on tingitud fototeraapiast; kõhukinnisus.

HB-ga seotud probleemide lahendamiseks on fototeraapia koos vedelikubilansi jälgimisega,

alatoitumuse ja kaalulanguse vältimine, kehatemperatuuri kontroll, prillide kandmise ajal

kontrollida lapse silmade seisundit. Väga tähtis on vanemate igakülgne informeerimine.

Võtmesõnad on õendusabi, vastsündinu, perekond, hüperbilirubineemia.

4

SUMMARY

Alyona Luptova (2012). Tallinn Health Care College, nursing department. Nursing care for

newborns with hyperbilirubinemia and their families. Diploma thesis includes 31 pages.

Diploma thesis is qualitative research based on the review of literature. For this thesis author

analysed articles and books about nursing both in English and Estonian language. The aim is to

describe the nursing care for newborn with hyperbilirubinemia (HB) and their families.

The most frequent reasons of HB is hemolysis due to the AB0 and RH - conflict, physiologic

jaundice, so called breast milk jaundice and dehydration, less frequent causes are

hypothyroidism, infections, dieases of liver and biliary tract.

Nursing diagnoses related to HB of children and his family is anxiety: parent r/t threat to infant,

unknown future; disturbed, sensory perception: visual (infant) r/t use of eye patches for

protection of eyes during phototherapy; imbalanced nutrition: less than body reguirments (infant)

r/t disinterest in feeding because of jaundince; risk for imbalanced body temperature: infant: risk

factor: phototherapy; risk for injuri: infant r/t kernikterus; fluid volume, risk for deficient;

constipation.

Resolution of HB-related problems is phototherapy with monitoring of fluid balance, avoidance

of imbalanced nutrition and weight loss, the body temperature control, control of the condition of

eyes during carrieng glasses while serving to control child's eye condition. Very important is the

comprehensive informing of the parents.

Keywords: nursing care, newborn, family, hyperbilirubinemia.

5

SISUKORD

KOKKUVÕTE

SUMMARY

SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 5

1. UURIMISTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS ................................................................ 8

2. HÜPERBILIRUBINEEMIA PÕHJUSEID VASTSÜNDINUTEL ............................. 11

3. ÕENDUSDIAGNOOSID VASTSÜNDINUTE HÜPERBILIRUBINEEMIA KORRAL.

........................................................................................................................................... 14

3.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast. ......................... 14

3.2.Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia ajal ............ 14

3.3 Tasakaalustamata toitumine, mis on tingitud imiku loidusest, risk ebaproportsionaalsele

keha kasvamisele. .................................................................................................................. 15

3.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast ...................................... 15

3.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüpperbilirubineemiast, fototeraapiast ..................... 16

3.6 Risk vedelikupuudusesle, mis on tingitud fototeraapist .................................................. 16

3.7 Kõhukinnisus ................................................................................................................... 17

4. ÕENDUSTEGEVUSED ÕENDUSDIAGNOOSIDE LAHENDAMISEL ................. 18

4.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast .......................... 18

4.2 Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia aja .............. 18

4.3 Tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk ebaproportsionaalsele

keha kasvamisele ................................................................................................................... 19

4.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast ...................................... 20

4.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast ....................... 21

4.6 Risk vedelikupuudusest, mis on tingitud fototeraapiast .................................................. 22

4.7 Kõhukinnisus ................................................................................................................... 22

5. ARUTELU .................................................................................................................... 24

JÄRELDUSED .................................................................................................................. 28

KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................... 29

6

SISSEJUHATUS

Hüperbilirubeemia (HB) on üks sagedasematest probleemidest vastsündinutel, seda esineb

umbes 80% enneaegsetel ja 45% - 60% ajaliselt vastsündinutel lastel esimese kolme elunädala

jooksul. (James jt 2002: 767). Paljudel vastsündinutel esineb vereliblede (erütrotsüütide) arvu

suurenemist, need lagunevad ja hävivad lapse organismis varajastel elunädalatel. Bilirubiin on

see kollane pigment, mis selles protsessis tekib. Nahakollasus tekib siis, kui bilirubiini liig kuhjub

kudedes, see juhtub siis, kui bilirubiini on rohkem, kui vastsündinu maks suudab töödelda.

Bilirubiin deponeerub nahas, lihastes ja limaskestades. Bilirubiini moodustamine vastsündinutel

ja enneaegsetel lastel on suurenenud elu esimesel kolmel nädalal. Kollasus ehk ikterus tekib siis,

kui vereseerumis on bilirubiini kontsentratsioon > 85 mmol/l. (Behrman 2010: 1985 - 1986;

Bratlid jt 2011: 499 - 500).

Kollatõbi tekib 24 t. – 14 p. pärast sündi, suureneb esimesel 3. – 4. elupäeval, hakkab taanduma

esimestel elunädalatel ning kaob teisel või kolmandal elunädalal. (Green jt 2004: 646). Shannon

(2006: 202) oma artiklis kirjutas, et 2004. aastal Ameerikas tehtud uuring tõestas, et 10% nii

ajalistest kui ka enneaegsetest lastest võib surra HB tõttu, aga 70% - l on olemas pikaajalised,

ravile halvasti alluvad haigused. (Shannon 2006: 202). .

Lõputöö probleem. Enneagsete vastsündinute protsent kõigist sünnitustest on nii meil kui mujal

maailmas suhteliselt kõrge, HB esineb neist 80 % - l (James jt 2002: 767)., aga lapsevanematel on

vähe teadmisi HB-ga toimetulekuks, probleemid tekivad, kui vanemaid ei informeerita lapse

haigusega toimetulekust. (Truman 2006: 22). Lazarus ja Avchen (2009) andmetel 71,9% ei tea

midagi hüperbilirubineemiast ja selle tagajärgedest, 59,1% kahtlesid oma teadmistes - ainult

17,0% teadsid. (Lazarus 2009: 58).

Autor valis antud teema, sest olles ise praktikal SA Tallinna Lastehaiglas vastsündinute ja

imikute osakonnas, tekkis huvi, kuidas õde saab aidata tekkinud õendusprobleemide

lahendamisel, tagamaks vastsündinutele ja nende lähedastele turvalisus. Vesteldes vanematega sai

autor teada, et paljudel neist on vähe teadmisi HB-ga toimetulekust. Noorel perekonnal on suur

hirm lapse tuleviku pärast. Mõned vanemad soovisid vastavat infot saada ka paberkandjal.

7

Uurimistöö eesmärk

Kirjeldada õendusabi vastsündinutele ja nende peredele hüperbilirubineemia korral.

Uurimistöö ülesanded

1. Kirjeldada hüperbilirubineemia põhjuseid vastsündinutel.

2. Kirjeldada hüperbilirubineemiaga vastsündinute õendusdiagnoose.

3. Kirjeldada õendustegevusi õendusdiagnooside lahendamisel hüperbilirubineemiaga

vastsündinutele ja nende peredele.

KESKSED MÕISTED

Õendusabi (nursing care) – õe kutsealane tegevus, mis lähtub õenduses kehtivatest põhimõtetest

ja väärtushinnangutest. Õendusabi eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja

funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete

pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse. Õenduse objektiks on üksikisik, perekond või

elanikkond oma füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete vajadustega. (Brilowski 2005: 644;

Sotsiaalministeerium 2009).

Vastsündinu (newborn) – laps, kelle sünnist on möödunud vähem kui 28 ööpäeva. Last peetakse

vastsündinuks esimese nelja elunädala kestel, sest see on periood, mille kestel laps ilmutab

vastsündinule iseloomulikke jooni ja kohaneb eluga väljaspool emakat. (James jt 2002: 767;

Phibbs 2012: 9).

Hüperbilirubineemia (hyperbilirubinemia) – iseloomustab kollane nahavärvus, mille põhjus on

tõusnud bilirubiini tase veres. Bilirubiin on hemoglobiini lagunemise toode. (James 2002: 766;

Behrman 2010: 1885).

Perekond (family) – grupp isikuid, kes on omavahel lähedalt seotud, kas vere kaudu, abielu,

adopteerimise või lähedase suhte kaudu, ei pea tingimata elama ühe katuse all. Perekond on üks

8

oluline õendusobjekt, sest perekonna tervis ja igapäevane elu on omavahel seotud. (Friedman jt

2003: 4; Freshwater jt 2005: 226).

Õendusdiagnoos (nursing diagnosis) – õendusprotsessi osa mille eesmärk on patsiendi

elukvaliteedi tõstmine, tervise probleemide lähendamine. Õendusdiagnoosid võivad koosneda

kahest või kolmest osast. Kaheosane koosneb õendusdiagnoosidest ja hooldusest. Kolmeosane

koosneb õendusdiagnoosidest, hooldusest, sümptomitest ja hinnangust. (Ladwig 2008: 5).

9

1. UURIMISTÖÖ METOODIKA KIRJELDUS

Käesolevas töös on rakendatud kvalitatiivset uurimisviisi, mis võimaldab kasutada varem

avaldatud teavet. Lõputöö on teoreetiline kirjanduse ülevaade. Kvalitatiivne uuring kujutab

endast materjali tõlgendamise praktiliste viiside kogumit, mis aitab maailma nähtavaks teha.

Inimesed esitavad küsimusi ja tõlgendavad asju nii, nagu nad neid näevad ja neist aru saavad.

Uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturalistlik lähenemine maailmale. See tähendab

kvalitatiivsetes uurivaid uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid

mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed neile annavad. (Hirsjärvi 2005;

151; Laherand 2008: 16 – 17).

Töö koostamiseks kasutati nii elektroonilisi, kui ka paberkandjal kirjutatud inglise - ja eesti -

keelseid õendusalaseid teadusartikleid. Kõik artiklid on eelretsenseeritud, neil on palju autoreid,

kes on varem teemat uurinud. Eestikeelsed artiklid on võetud ajakirjast Eesti Õde. Lisaks on ka

kasutatud eesti -, inglise - ja venekeelseid raamatuid. HB kohta nii ajalistel kui ka enneagsetel

vastsündinutel leiti 85 artiklit, aga oma töös autor kasutas 17 artiklit ja 9 nendest olid

õendusteaduslikud. Kokku on 34 allikat.

Teaduskirjanduse otsingul kasutati Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu, Tallinna

Akadeemilise raamatukogu ja Tartu Ülikooli raamatukogu andmebaase. Ingliskeelsete allikate

otsimiseks kasutati elektroonilist andmebaasi EBSCOhost web. EBSCOhost webi lehekülgedelt

kasutati teemakatalooge: Health Source: Nursing/Academic Edition ja Health Source –

Consumer Edition. Otsingu sõnad olid nursing, bilirubin, jaundice, newborn, hyperbilirubinemia,

phototherapy, family, interventions, human milk. Eestikeelsed otsingusõnad olid vastsündinu,

perekond, bilirubiin, hüpebilirubineemia, õendus, ikterus, fototeraapia, rinnapiim.

Kirjanduse valik lähtus teemast. Kirjandusallikad valiti välja vastavalt lõputöös püstitatud

eesmärgile, probleemile ja ülesannetele. Kõik allikad on ilmunud ajavahemikul 2002- 2012,

ainult üks ajalooline raamat oli ilmunud 1998. aastal, aga ta on aktuaalne ka täna. Uurimisetapid

olid andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine ja refereerimine. Töös on kasutatud ainult

teaduspõhiseid materjale ja kõik allikad on viidatud.

10

Käesoleva ajani ei ole Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tehtud diplomitööd teemal Õendusabi

vastsündinutele ja nende peredele HB korral.

11

2. HÜPERBILIRUBINEEMIA PÕHJUSEID VASTSÜNDINUTEL

HB põhjused sõltuvad tekkeajast:

Hemolüütiline ikterus - kõige sagedam vorm, tekib, kui lapse vanus on alla 24

tunni mille puhul esineb ema ja lapse vere sobimatus – ABO sobimatus, RH –

sobimatus.

Füsioloogiline ikterus tekib 24 tunni vanusel – 14 päeva vanusel lapsel ja

põhjused on infektsioon, ABO sobimatus (jatkuv hemolüüs), rinnapiimakollasus,

hemotoomid.

Mittekonjugeeritud ikterus tekib > 14 päeva vanusel lapsel. Põhjused on

rinnapiima kollasus, infektsioon, hüpotüreodism, hemolüütiline aneemia.

Konjugeeritud ikterus tekkib > 14 päeva vanusel lapsel ja põhjused on sapiteede

obstruktsioon, neonataalne hepatiit. (Tunell jt 1998: 237).

Kõige suurem bilirubiini tase tekib 10st kuni 14da päevani. Paljudel vastsündinutel selline tase

võib olla mitu nädalat. Selline olukord ei sõltu laste kaalust, kuid otseselt sõltub laste küpsusest.

(Stark 2009: 53) Lapse maks ei suuda töödelda bilirubiini ja ta deponeerub nahas, limaskestades

ja lihastes. Esialgu kollasus ilmneb näol, siis rinnal, kõhul ja pärast käel ja jalal. Tõsisematel

juhtudel muutuvad kollaseks ka silmad. Esimestel päevadel kerge ikterus näeb välja nagu nõrk

päevitus. (Shannon 2006: 202).

Vastsündinutel bilirubiin võib kõrgeneda mitmel põhjusel. Kõige sagedasemad neist on ema ja

lapse vere sobimatus, näiteks (ABO - konflikt), kui ema on 0 – veregrupiga, aga laps on A- või B

veregrupiga, võib ema veres olla A- või B- veregrupi vastaseid antikehi. Need antikehad lähevad

läbi platsenta ning esimesel elupäeval muutub lapse nahk punaliblede lagunemise tõttu kollaseks.

ABO – konflikt kulgeb tavaliselt leebemalt kui reesuskonflikt. Hemolüütilise tõve kindlaks

tegemiseks määratakse ema ja lapse veregrupp, reesusfaktor ning antikehade olemasolu nii emal,

kui ka lapsel. Kui laps on muutunud kollaseks, määratakse tema verest hemoglobiini, punaliblede

ja bilirubiini hulk. (Tunell 1998: 240; Behrman 2010: 1885).

12

Umbes 20% rasedatest on RH – negatiivsed. Kui sellise ema loode on RH- positiivne, võib

sünnituse või abordi käigus sattuda ema organismi mõni milliliiter lapse verd. See vallandab RH

– positiivsete punaliblede vastu suunatud antikehade produktsiooni. Areneb sensibilisatsioon, mis

avaldub järgmisel rasedusel. Laialdased verevalumid võivad samuti olla suurenenud hemolüüsi

põhjuseks. Vabanev bilirubiin võib koormata maksa bilirubiini sidumisvõimet sellisel määral, et

tekib ikterus. Antud juhul kujuneb hüperbilirubineemia aeglaselt ning raviks piisab

fototeraapiast. Loote normaalsest suurem erütrotsüütide hulk võib olla tingitud halvenenud

hapnikuvarustusest, näiteks, kui emal on diabeet, rasedustoksikoos või mõni kroonilise

hüpoksiaga kulgev haigus, või näiteks lapse nabaväädi hilisel läbilõikamisel. (Tunell 1998: 240-

241).

Vastsündinutel, kellele antakse rinnapiima, võib samuti tekkida ikterus. Seost rinnapiima ja

hüperbilirubineemiaga uuritakse juba ammu, alates 1960st aastatest, aga põhjust keegi ei tea

siiamaani. Vaatamata sellele arstid soovitavad nooretele emadele siiski jätkata oma lapse toitmist

rinnapiimaga, sest mõne aja pärast bilirubiini tase langeb ise ära. Arvatakse, et rinnapiima koostis

muutub mõne nädala pärast. Rinnapiima tarbimine suurendab bilirubiini organismist väljaviimist.

Kui mingil põhjusel emal tekivad raskused lapse toitmisega ja vastsündinu ei saa piisavalt

rinnapiima, siis see võib olla põhjuseks bilirubiini taseme suurenemisest lapse organismis. Kui

ema toidab last rinnaga, siis ta kindlasti peab imetamist jatkama ja probleemide korral tuleks

pöörduda abi saamiseks arsti poole. (Uras 2010: 433).

Tasakaalustamata toitumine võib põhjustada hüpoproteineemiat ja sellest tingitud tagajärg on

ikterus. 1 gr albumiine võib siduda umbes 16 mg konjugeerumata bilirubiini. Valkude mitte -

tarvitamine suurendab bilirubiini tsirkulatsiooni ja ikteruse tekkimise riski. (Green 2004: 648).

Seotud bilirubiin ei ole toksiline ega tungi läbi hematoentsefaalbarjääri kesknärvisüsteemi. Kui

kogu albumiin on hõivatud ja billirubiinist küllastunud, siis kontsentratsiooni edasise tõusu korral

ladestub bilirubiin kudedesse ja võib jõuda närvisüsteemi. Enneaegsetel vastsündinutel on

albumiini hulk veres ja sidumisvõime väiksem, mistõttu bilirubiini toksilisus avaldub

varem.(Tunell 1998: 243).

Peale sünnitust vastsündinutel võib langeda kehakaal, mis süvendab ikterust: esiteks see juhtub

siis, kui laps ei saa piisavalt rinnapiima, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid. Teiseks, kui ema

annab talle väga vähe ja laps vajab lisatoitu, kolmandaks, põhjus võib olla seotud emaga, kes

13

samamoodi ei tarvita juba temale vajalike toitaineid või mingil põhjusel ei oska määratleda, kas

tal on olemas rinnapiim või ei ole.

Kauakestvat kollasust võib vastsündinutel vahel põhjustada tõsine haigus, seega on tarvis läbi

viia täiendavaid uuringuid, et selgitada välja selle täpne põhjus. Kahjuks tänapäeval vastsündinu

ja tema ema kirjutakse liiga vara haiglast välja ja kõigi probleemidega nad puutuvad kokku

kodus, kus ei ole nii arsti kui ka õe abi. (Stark 2009: 53).

14

3. ÕENDUSDIAGNOOSID VASTSÜNDINUTE HÜPERBILIRUBINEEMIA KORRAL.

3.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast

Ärevus on ebamäärane, rahutu tunne, õudus. (Ladwig 2008: 184). Ohutu ja tõhust ravi tänapäeval

nõuab koordineerimist tervishoiusüsteemi mitmel tasandil. Need tasemed sisaldavad vastsündinu,

patsiendi, perekonna ja kogukonna - meditsiiniabil, haiglas või hoolduses. (makro või mikro

organisatsioonis). Kaasaegne hooldus tänapäeval on häiritud, mis on seotud sünnituse ja varase

väljakirjutamisega. Väga tihti noori emasid koos lapsega kirjutatakse välja juba 48 tunni pärast ja

kui lapsel hakkab kõrgenema bilirubiini tase, siis nemad asuvad kodus ja ei saa õigeaegset

arstiabi. (Stark 2009: 53-54). Kahjuks tänapäeval laps ja tema ema kirjutakse välja enne määratud

tähtaega, varem kui 72 tunni jooksul, kuid arsti ja õe kohustused on vaadelda last ka kodus, sest

just seal paljudel tekivad lisaküsimused või tervise probleemid. (Behrman 2010: 1884).

Ikterus tekib 24t. – 72t. pärast sündi, suureneb esimesel 3. – 4. elupäeval, hakkab taanduma

esimestel elunädalatel ning kaob teisel või kolmandal nädalal. (Green jt 2004: 646). Tänapäeval,

kui vanematele öeldakse, et nende järeltulijal on HB, siis nendel tekkib hirm lapse tuleviku

pärast, sest paljudel neist on vähe või üldse ei ole teadmisi selle haigusega toimetulekust. Nemad

ei tea midagi HB sümptomitest, tagajärgedest ja üldse, mida teha, et kergendada olukorda.

(Lazarus 2009: 58) Samuti võivad tekkida probleemid, kui lapse vanematele ei anta piisavalt

informatsiooni lapse haiguse kohta. (Truman 2006: 22).

3.2 Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia ajal.

Häiritud sensoorne taju on kehv kontsentratsioon, ärrituvused, muutused käitumises, visuaalsed

moonutused, mitte orienteerumine inimeses, kohas. (Ladwig 2008: 1070). Fototeraapia ajal last

pannakse kuvöösi, kuhu ta jääb mitmeks tunniks või päevaks ja liiga tugev sinine valgus võib

kahjustada lapse silmi. (Green 2004: 649). Ravi käigus tuleb lapse silmi kaitsta valguse eest

sidemega, mille sisse on paigutatud metallist foolium, või spetsiaalsete prillidega, Vastasel korral

võib tekkida silmade retina kahjustus. (Tunell 1998: 244).

15

Kaua prillide kandmisel võivad olla omad tagajarjed. Kui laps midagi ei näe, siis tekkivad

emotsionaalsed häired, ta aeglustub arengus. Vahepeal vastsündinu ei orienteeru kohades,

inimeses, muutub passivsemaks. (Ophir-Cohen 2005: 478).

3.3 Tasakaalustamata toitumine, mis on tingitud imiku loidusest, risk ebaproportsionaalsele

keha kasvamisele.

Pillitery (2003: 679) andmetel bilirubiin kõrgeneb 15% lastel alatoitumusest ja seda nii

enneaegsetel kui ka ajalistel lastel. Esimesed nädalad koos imikuga võivad olla väga rasked.

Kollasuse tõttu lapsed muutuvad väga uniseks ja võivad olla väga viletsa imemisvõimega. (Deans

2008: 366). Aga see ei tähenda, et last pole vaja toita, sest tema ei taha. Vastupidi ema peab

äratama last ja andma temale rinda. (Truman 2006: 22). Kõige param oleks, kui esimesed

poolaastat vastsündinule antakse ainult rinnapiim, seda võiks laps saada kuni 6. kuuni. Ta annab

lapsele optimaalse toitumise ja kui mingil põhjusel imetamistehnika on häiritud, siis tekivad

terviseprobleemid (võib tekkida HB), imikule ei sobi lehmapiim, sest see sisaldab liiga palju

valku ning vähe rauda. (Lazarus 2009: 59).

3.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast

Vastsündinu kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist. Madal keskkonnatemperatuur

tekitab lapsel külmastressi, mis suurendab näiteks enneaegsete laste suremust kuni 25%. (Tunell

1998: 148). Sageli vastsündinutele eriti enneaegsetele on väga raske kehatemperatuuri ära

säilitada. Selline olukord sõltub erinevatest põhjustest nt. kui laps sünnib enneaegsena, siis temal

võib oluliselt vähendada ainevahetuse kiirus, naha ebaküpsusest – see oma vahel viib vee

kautusele, mille pärast imikutel toimub soojuskadu, nahaaluse rasvkude vähenemisest, hiline

nahavereringe areng, mille pärast vastsündinu keha ei suuda sooja hoida. (Aylott 2006: 39).

Kehatemperatuuri probleemide tekkimisega imik vajab pidev hooldus, õe ja arstiabi

termoregulatsioonis. Ilma kehatemperatuuri säilitamise oskusest laps sageli puutub kokku

erinevate haigustega, harvadel juhtudel ka surmadega. (Knobel 2009: 814). Termoregulatsiooni

eesmärk on hoida lapse kehatempertuuri neutraalses mikrokliimas, sest hüpo või hüpertermia

16

võivad häirida lapse tervis. (Aylott 2006: 39). Kui vastsündinul terviseprobleemid puuduvad, siis

tema kehatemperatuur stabilizeerub juba 12 tunni jooksul. (Knobel 2009: 814).

Termoneutraalse temperatuuri juures on lapsel püsivalt normaalne temperatuur (36, 6 – 37, 0

rektaalselt), ta ei higista ega ole külma tõttu rahutu. Termoneutraalne temperatuur on igal lapsel

erinev, muutudes esimestel elunädalatel. Palju sõltub lapse nahaalust rasvkoest.

Kehatemperatuuri konstantsuse säilitamiseks peavad tasakaalus olema sooja produktsioon ja

kadu. Hoolduse eesmärgiks on luua selline keskkonnatemperauur (termoneutraalne keskkond),

kus sooja produktsioon ja kadu oleksid tasakaalus võimalikult madala energiakulu juures. (Tunell

1998: 148 - 149).

3.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast

Ikteruse tagajärjeks võib olla ajukahjustus, tahtmatud liigutused, silma liigutuste kahjustus,

kuulmise langus ja muud, paljud neist on pöördumatud. Lapsed, kes on üle elanud ikteruse

rasketes seisundites, võivad tulevikus maha jääda psüühilises või füüsilises arengus.

Reesusfaktori (RH) – sobimatusega lootel võib tekkida hemolüüs juba emaihus ning rasketel

juhtudel võib kujuneda krooniline aneemia ja hüpoksia tõttu loote totaalne ödeem. Kuna loodete

suremus on kõrge, tuleb RH – konflikti iga hinna eest vältida. (Tunell 1998: 240).

Fototeraapia indutseerib melaniini sünteesi, mistõttu lapse nahal võib tekkida parkunud jume.

Teraapia ajal lapsel võib tekkida ”pronksbeebi” sündroom, mis tõttu ei tohi fototeraapiat

kasutada direktse bilirubiini suurenemise korral. Ravi käigus vastsündinul võib tekkida

erütematoosne nahalööve, mis on mööduv. (Tunell 1998: 244 - 245).

3.6 Risk vedelikupuudusesle, mis on tingitud fototeraapist

Sowden (2008: 294) andmetel riskidiagnoosiks fototeraapiat saavatel HB-ga vastsündinutel on

vedelikupuudus. (Sowden 2008: 294). Vedelikupuudus on patoloogiline seisund (protsess)

põhjustatud veesisalduse langusest, ebapiisav vedeliku imiku organismis. Vee kaotus, põhjustab

17

kehakaalu langust 7%. Kõige sagedasemad põhjused on kõhulahtisus, oksendamine, vale

toitmine - vähene vedeliku tarbimine. (Karadag 2007: 449).

Kõige esimeseks meetodiks HB ravimisel kasutatakse fototeraapiat (valgusravi) (Truman 2006:

20). See on üks kõige tähtsam ja sagedasem ravimeetod, mida kasutatakse 1958. aastast. Selleks

võib võtta spetsiaalse sinise valgusega lambi, mis pannakse lapse voodi või kuvöösi kohale.

(Bratlid jt 2011: 499). Fototeraapia toimel imikud väga kaua magavad kuvöösis ja nendel võib

suureneda vedelikukadu ja põhjustada dehüdratsiooniseisundit. (Tunell 1998: 244; Green 2004:

649).

3.7 Kõhukinnisus

Kõhukinnisus on raskendatud roojamine. (Sowden2008 : 294). Kõhukinnisus tähendab, et

väjaheide on tahke ja kuiv ning roojamine esineb harvemini. Imikute puhul on kõhukinnisus

esimestel nädalatel väga ebatavaline. (Deans 2008: 360). Kogu maailmas tänapäeval 3 - 5%

vanemaid koos oma lastega pööravad arsti juurde kõhukinnisusega. Kõhukinnisuse pärast lapsel

võivad tekkida isutus, nõkus, ta muutub loiduks. Krooniline kõhukinnisus viib soole mikrofloora

rikkumisele. Imiku organismis suureneb pahaloomuline mikrofloora, aga hea väheneb. Tekkib

vitamiinide ja mineraalainete imendamis häire, mis viib kudede ainevahetuste rikkumisele, järk –

järgul tekkib rauapuudus. Kaua kestav kõhukinnisus viib soolepõletikule, tekkivad tugevad

kõhuvalud. (Keith 2005: 706 – 707; Deans 2008: 360).

Põhjused võivad olla erinevad: laps liiga vähe saab toitaineid või ta on füüsiliselt ebaaktiivne,

lihasnõrkus, närvisüsteemi ja ainevahetushaiguste pärast, või mõne raskekujulise haiguse

avaldumisvormi järgi. Paljudel vastsündinutel enamusel 3 – 4 elukuul kõhu probleemid üldse ei

seotud toitmisega. Kõhukinnisus tekkib rinnapiima saavatel lastel ja imikutel kellele emad

annavad lisa toitained. (Pilliteri 2003: 820 – 821).

Kõhukinnisus süvendab HB, kuna vastsündinul kõht korralikult käib läbi, siis see aitab lapse

organismi tühistada kõikidest kahjulikkust toitainetest, nt. bilirubiini liigsest. (Keith 2005: 706 –

707).

18

4. ÕENDUSTEGEVUSED ÕENDUSDIAGNOOSIDE LAHENDAMISEL

4.1 Ärevus, mis on tingitud perekonna teadmatusest lapse tuleviku pärast

Oleks hea kui meie riigis tehti spetsiaalsed keskused, kuhu ema koos lapsega võivad tulla ja

saada abi, kus nendele antakse informatsiooni ka paberkandjal (nt. HB kohta). (Lazarus 2009:

58). Näiteks Islandil 2008. aastal oli perekeskne õendusabi, mis rakendus kõigis haigla

osakondades, samuti viidi läbi proekti tulemuslikkuse hindamine. Tulemustest selgus, et

patsientide ja nende lähedaste rahuolu õendusabiga on kasvanud, samuti olid rahul õed, et nende

töö on nähtav ja kvaliteetne. (Tõemets, 2009: 14).

Kui imikule hakatakse tegema fototeraapiat, siis õe kohustused selgitama lastevanematele, et

fototeraapia on väga turvaline ravimeetod, mille puhul kontrollitakse ultraviolettvalguse annust.

UV- valgus lõhustab liigse bilirubiini, nii et see läheb lapse maksa kaudu organismist välja. Laps

asetatakse paariks päevaks inkubaatorisse valguse alla, ümber ainult mähe ja silmad on kaetud

kaitseprillidega. (Taksande jt 2008: 298). Kui lapse perele antakse piisavalt infot selle kohta,

mida nende lapsega tegema hakatakse, üldse lapse seisundi kohta siis nemad hakkvad koos

töötama ja aitavad ravi teostamisel. (Green jt 2004: 648).

Kui meie riigis pereõde rohkem käiks kodudes, kus on imik, siis oleks võimalik ennetada

perekonna funktsioneerimishäireid ja soodustada paremat toimetulekut, mitte ainult

haigusejärgselt, aga ka enne ja haiguse ajal (näiteks õigel ajal määrata lapse nahavärvust).

Perekonnal on tähtis roll paranemise protsessis ja uute haigestumiste vältimises. (Tõemets, 2009:

15).

4.2 Häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest fototeraapia ajal

Fototeraapia jooksul laps võib jääda oma voodisse ema palatis. Silmadele pannakse spetsiaalsed

prillid, sest liiga tugev sinine valgus võib kahjustada lapse silmi, aga riided võetakse ära. Õe

kohustused on hinnata silmi vähemalt üks kord vahetuses (ta peab lõpetama fototeraapia mõneks

ajaks ja võtma ära kaitseprilleid). Kindlasti on vaja vaadata, kas rõhk lapse silmalaugudele ei ole

19

liiga tugev, kas ei esine sarvkesta ärritust, millised muutused võivad arendada kaitseprillide

kandmisest. (Green 2004: 649). Alati tuleb kontrollida, kas side pole silmadelt ära libisenud.

(Tunell 1998: 244). Tänapäevased kaitseprillid on tehtud kahest osast, pehmest, mitte allergilisest

materjalist, mis lasevad lapsel vabalt pilgutada silmi, sest nad üldse ei vajuta silmalaugudele.

Prillid järgivad lapse pea kuju. (Behrman 2010: 1890). Lambivalgus ei tohi häirida teisi lapsi

palatis ega personali, kelle silmi tuleb samuti kaitsta. Fototeraapia valgus ei tohi pääseda palatist

väljapoole, selle isoleerimiseks tuleb panna kuvöösi ja fototeraapiaseadme ümber kate. (Green

2004: 649).

4.3 Tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk

ebaproportsionaalsele keha kasvamisele

Lapse arengule on oluline, et ta saaks varakult rinnapiima. Seetõttu peavad ämmaemand ja õde

kontrollima, kas rinnaga toitmisel pole tekkinud probleeme. Laps peab söömist alustama juba 2 –

6 tundi pärast sündi. Esimestel imetamispäevadel, kui emal veel piima vähe, antakse lapsele rinda

3 – 5 korda. Hiljem toidetakse last kuni 12 korda päevas ja üks kord öösel, ja nagu näitab

statistika kaalulangus väheneb 8%. Esimestel sammudel õde peab jalgima seda protsessi. Last

tuleb sööta rinnapiimaga või kohandatud toitainete segudega. Toita on vaja rahulikus keskkonnas

ja olukorras. Peale toitmist 2- 3 minutit hoida last vertikaalasendis ja siis panna küljele..

Vastsündinu laps peab saama rinnapiima 6 kuu jooksul. Kahjuks nii enneaegsetel lastel kui ka

ajalistel vastsündinutel peale sünnitust võib kehakaal langeda, see juhtub siis, kui noor ema mingil

põhjusel ei oska määrata kas tal on olemas rinnapiim või ei ole, ja vastsündinu ei saa piisavalt

talle vajalikke toitaineid. (Pilliteri 2003: 286). Kaalu languse korral tuleb last regulaarselt toita ja

kaaluda enne ja pärast toitmist. Fikseerida andmed. Jälgida ja märkida tema kehamassi suurus.

Vastsündinud last pole vaja üle toita, aga rinnapiima tuleb anda regulaarselt. Vastsündinu

korrapärane kaalumine näitab, kas ta on saanud piisavalt toitaineid ja vedelikku või mitte.

(Lowdermilk 2004: 771; Deans 2008: 366).

Lapse vanemaid vaja informeerida, kui palju gramme nende järeltulija võtab iga päev juurde,

nendele piisab teadmisest, et nende järeltulija võtab juurde 20 – 30 g. iga päev ühe kuu jooksul.

(Deans jt 2008:366). Ka enneaegsel sünnitanud naise rinnas tekkib rinnapiim. See piim sobib

20

suurepäraselt koostiselt enneagsetele lastele. Nendel on väike isu, kuid ta vajab sagedat toitmist.

Need lapsed magavad, palju ega ei pruugi söögiajaks ärgata, kuigi nad tegelikult toitu vajavad.

Soovituseks emale on äratada last iga kolme tunni tagant ja pakkuda talle süüa. Sagedane toitmine

vähendab bilirubiini üle liiga laste organismis 3 – 5 korda. Ameerikas oli teostatud uuring, kus

leidis tõestust, et 70% naistest alustavad lapse toitmist rinnapiimaga, aga ainult üks kolmandik

neist jätkab seda järgneva kuue kuu jooksul. (Stark 2009: 53).

Rinnapiim kiirendab soole – maksa bilirubiini tsikulatsiooni. Ema või lapse kalorite vähesus

võivad suurendada mittekonjugeeritud bilirubiini kontsentratsiooni laste organismis. (Lawrence

2002: 25). Sageli on lapsel raske kohaneda imemisega rinnanibust . Et teda aidata peab õde

selgitama noorele emale, et enne toitmise algust ta peab lüpsma rinnast veidi piima välja nii, et

rinnanibu muutuks suuremaks, ja tegema selle piimaga kokku, et laps tunneks piima maitset. Kui

laps suudab imeda, saab teda normaalsel viisil toita. Vastasel korral toidetakse teda toru kaudu,

mis on sisse pandud suust või ninast ja ulatub makku. Juhul, kui lapse emal ei ole piisavalt rinna

piima, siis tuleb lastele anda lisatoitu. (Pillitery 2003: 679 - 681). Õige hoolduse korral sellisel

lapsel hiljem tervise probleeme pole ning ta kasvab ja areneb normaalselt. (Lawrence 2002: 25).

4.4 Mittestabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud fototeraapiast

Tihti vastsündinute kehatemperatuur on ebastabiilne, mis vajab pidevat monitooringut, et vältida

hüpo või hüppertermiat. Õe kohustused on jälgida last ja regulaarselt mõõta kehatemperatuuri.

Imik peab olema sooja tekki all või kuvöösis kus on võimalik reguleerida õhutemperatuuri. Kui

lapse temperatuur ei tõuse, nõuab see tähelepanu ning lapse edasist uurimist (Tunell 1998; 101;

Green jt 2004: 545).

Fototeraapia jooksul imiku kehatemperatuuri tuleb mõõta iga 2 – 4 tunni pärast, et ei tekkis

hüpotermiat või hüpertermiat, kindlasti jälgida naha värvuse muutust. Kehatemperatuur (madal

või kõrge) võib suurendada bilirubiini sattumist lapse ajju. Hüpo - või hüpertermia võib olla

hüperbilirubineemia näitajaks. Mõnikord palavik näitab, kas bilirubiini tase kõrgeneb või mitte,

kas imikul on dehüdratsioon. (James jt 2002: 769; Green jt 2004: 648).

21

4.5 Risk kahjustusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast

Kindlasti tuleb öelda lapsevanematele, et kui fototeraapia jääb kasutamata, siis imikud võivad

saada neuroloogilisi haigusi, millised ei allu ravile või on vaja liiga kaua ja hoolikalt ravida. Meie

tervishoiu süsteemis on üks väga oluline väljakutse - viia see olukord miinimumini (vähendada

riski haiguse esinemist või kõrvaltoimeid). (Stark 2009: 54).

Kõigepealt pärast lapse sündi on vaja ligeerida vastsündinu nabaväät, vastasel juhul võib

vastsündinule edasi kanduda liiga palju ema vere punaliblesid, mis põhjustabki ikterust. (Chung

2010: 49) Et välja ravida HB vastsündinud lapsel, on vaja vähendada eritrotsüütide hulka, kui

seda hakatakse tegema liiga järsult, siis võib tekkida aneemia. Aneemia viib

südamepuudulikkusele, aga see oma korda viib lapse surmale. (Eyssette-Guerreau 2006: 440).

Samuti jälgitakse imiku bilirubiini taset, et see ei kerkiks ohtlikult kõrgele, mis võib kahjustada

närvisüsteemi. (Deans jt 2008:366). Valgusravi vähendab järk- järgult konjugeerimata bilirubiini

kontsentratsiooni sisaldust veres. Fototeraapia toimel muutub nahas olev bilirubiin

vesilahustuvaks, ning organism väljutab selle neerude ja maksa kaudu. (Klossner jt 2006: 504-

505). Juhul, kui fototeraapia pole efektiivne, tuleb kontrollida fototeraapiaseadme lampide

kiirgusastet (rutiinne kontroll peab toimuma lambi iga 100 – 200 töötunni järel). (Tunell 1998:

244 - 245).

Kui kasutada valgusravi seadmeid, siis peaks regulaarselt muutma lapse asendit, keerates teda

kõhule või seljale selleks, et teraapia oleks efektiivsem ja katkestada ravimine ainult lapse

toitmise ajal ja silmade kontrollimiseks. (Green jt 2004: 648; Klossner jt 2006: 504-505).

Juhul kui hemolüütilise tõve kulg on raskem ja ainult fototeraapiast bilirubiini eemaldamiseks ei

piisa, tehakse lapsele verevahetust. Sellega väheneb nii emalt saadud antikehade kui ka bilirubiini

hulk lapse veres. Raskematel RH konflikti juhtudel ei pruugi üks verevahetus olukorda parendada

ja mõnikord protseduur korratakse mitu korda. Vahel vajab laps veel üksikute verekomponentide

ülekannet. Pärast verevahetust jätkatakse fototeraapiat. (Chung 2010: 49). Kui vastsündinu uriin

on tumedat ja roe heledat värvi või laps tundub loid ja uimane ning kerkivad üles ka

toitumisprobleemid, siis võetakse bilirubiini taseme mõõtmiseks vereproov ja uriiniproov.

(Morton jt 2005: 982).

22

HB diagnoosimiseks on vaja väga head valgust, et määrata, kas lapse nahal on olemas muutused

või mitte. Samuti on vaja võtta ka vere ja uriini analüüsid, et välja selgitada kas bilirubiin on

maksas konjugeerunud (ühinenud) või konjugeerumata. Kui bilirubiin on konjugeerunud, tuleb

teha täiendavaid teste (maksa ultraheliuuringud või maksa biopsia). (Shannon 2006: 203; Lazerus

2009: 58; Steven 2010: 157).

4.6 Risk vedelikupuudusest, mis on tingitud fototeraapiast

Fototeraapia toimel võib suureneda vedelikukadu lapse organismist. Bilirubiini ekskretsioon võib

suurendada soole sekretsiooni ja põhjustada diarröad. Nii võib laps kaotada tavalisest enam

vedelikku (20-30 ml/kg ööpäevas), mida tuleb arvestada vedelikubilansi koostamisel. Väga

oluline säilitada tasakaalus vedelikubilanssi, et vältida dehüdratatsiooni. Lapse dehüdratsioon

toimub kiiremini kui täiskasvanul, on laste puhul väga oluline jälgida, et oleks tagatud piisav

vedelikutarve. Kuna fototeraapia käigus kaotab laps vedelikku, tuleb talle seda sageli veeni

kaudu juurde tilgutada. Intravenoosne vedeliku manustamine peab toimuma püsiinfusioonina ja

lahusteinfusioonikiirust reguleeritakse perfuusori või infusioonipumbaga. (Tunell 1998: 146; 242;

Pilliteri 2003: 672 - 673).

Joodava vedeliku hulk peab katma normaalse ööpäevase vedelikuvajaduse ja lisaks asendama

suurenenud kaod (oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku tõttu). Normaalne ööpäevane

vedelikuvajadus sõltub kehakaalust. (Pilliteri 2003: 672 - 673).

4.7 Kõhukinnisus

Et vältida kõhukinnisust lapsele on vaja rohkem anda juua (sellel juhul väga hästi sobib ka

rinnapiim.) Sageli võib aidata kerge kerge massaaž (kahe, kolme minuti jooksul), see leevendab

kõhukinnisus ja vähendab krambid. Mõnel juhtudel võib aidata ka ema dieedi muutus (on vaja

rohkem süüa värskeid puuvilju ja juurvilju). Pööra tähelepanu, et laps oli aktiivne, kui ta on selja

peal siis ema peab liigutama tema jalgu. Kui kõht ei käi läbi 2 – 3 päeva, siis tuleb pöörduda arsti

poole, eriti sellistel juhtudel kuna: lapse kõht on paisunud, laps on kurb ja ükskõikne või

23

vastupidi, liiga põnevil. (Green 2004: 649; Keith 2005: 706 – 707). Võib kasutada glütseriin

küünlaid, et hõlbustada billirubiin väljaheidates. (Sowden 2008:294).

24

5. ARUTELU

Haiglas praktikal olles puutus autor kokku erinevate vastsündinutel esinevate probleemidega

nagu kehatemperatuuri langus, madal kehakaal, hingamisraskused, ning samuti nägi ta

intensiivravi osakonda saabunud hüperbilirubineemiaga lapsi. Autor tutvus probleemidega,

millega võivad kokku puutuda lapsed ja nende perekond.

Erinevad autorid (Tunell 1998: 240; Behrman 2010: 1885) on HB põhjuste osas ühistel

seisukohtadel. Kõige sagedasem vastsündinu HB põhjus on ema ja lapse vere sobimatus (ABO

– konflikt ja RH - konflikt). Samas ABO – konflikt on kergema kuluga, mis ei kehti aga RH –

konflikti kohta. RH – sobimatusega lootel tekivad probleemid sageli juba emaihus, kus võib

tekkida krooniline aneemia ja hüpoksia tõttu loote üldine ödeem. Kahjuks on sel juhul laste

suremus kõrge. Autorile oli üllatuseks, et bilirubiini tase võib kõrgeneda ka rinnapiimaga

toitmise tõttu. Selle täpset põhjust tänapäeval veel ei teata. Vaatamata sellele arstid soovitavad

jätkata rinnaga toitmist, sest just rinnapiima abil viiakse bilirubiini liig lapse organismist välja.

(Tunell 1998: 240; Behrman 2010: 1885)

HB võib põhjustada alatoitumine, sest valkude vähene tarbimine suurendab ikteruse tekkimise

riski. Samal ajal võib ka ise põhjustada alatoitumist, ikteruse pärast laps muutub loiduks, uniseks

ta keeldub toitmisest. Nagu autor koges praktikal olles, sel juhul kasutatakse nasogastraalsondi

lapse toitmiseks. Lapse arengule on oluline, et ta saaks kõik temale vajalikud toitained, mida

sisaldab rinnapiim. Seetõttu peavad ämmaemand ja õde kontrollima, kas rinnaga toitmisel pole

tekkinud probleeme, sest rinnapiim kiirendab soole – maksa bilirubiini tsirkulatsiooni nii emal

kui lapsel. (Green 2004: 648; Truman 2006: 22; Deans 2008: 366).

Uurimuse ajal autor sai teada, et lapse vanematel tekkib suur ärevus, tingitud teadmatusest lapse

tulevikust, paljud neist üldse midagi ei tea, kuidas tegeleda lastega, kellel on HB. Autori arvates

ja nagu ilmnes ka kirjandusest on suureks probleemiks, et noor ema ja vastsündinud laps

kirjutatakse liiga vara haiglast koju. Tõsi, see ei kehti küll sügavalt enneaegsete laste kohta. Kui

imik ja noor ema välja kirjutakse haiglast välja varem kui 72 tunni vanusena, siis kodus tekib

neil rohkem küsimusi ja probleeme ning nad satuvad sagedamini haiglasse tagasi, vajades juba

pikemat ravi. Autor on nõus, et meie tervishoiusüsteem vajab selles osas

25

korrigeerimist. Väga tihti noor ema ja tema vastsündinu kirjutakse koju juba 48 tunni

möödumisel pärast sündi. (Lazarus 2009: 58; Behrman 2010: 1884).

HB kõige tõsisem tagajärg on ajukahjustus, sellest tulenevad tahtmatud liigutused, silma

liigutuste kahjustus, kuulmislangus, võivad tekkida krambid ja muud haigusnähud, paljud neist

nähtudest on pöördumatud. Lapsed, kel on esinenud raske HB, võivad jääda maha psüühilises

või füüsilises arengus. Kõige esimene asi, mis tuleb teha kohe pärast sündi, on see, et lapsel on

vaja ligeerida nabaväät. Juhul, kui seda ei tehta õigel ajal, võib vastsündinule edasi kanduda

liiga palju ema punavereliblesid, mis hiljem lagunemisel põhjustavadki HB-d. (Shannon 2006:

203; Chung 2010: 47).

Erinevate autorite andmetel (Tunell 1998: 242; Green 2004: 649; Ophir-Cohen 2005: 478;

Eyssette-Guerreau 2006: 441) on kõige sagedasem ravi HB korral fototeraapia. Kahjuks

fototeraapia tagajärjel lapsel võib olla suur vedelikukadu ja õe ülesanne on jälgida

vedelikubilanssi, toitmist ja kaalu. Ei tohi unustada et fototeraapia ajal lapse silmadel peavad

olema kaitseprillid. Prillide kasutamine võib häirida imiku sensoorset taju, kaua prillide

kandmine viib lapse emotsionaalsetele häiretele, ta võib aeglustuda arengus või üldse mitte

orieteeruda kohades, ei tunda inimest. Sellel juhul õe kohustused on aeg – ajalt kontrollida imiku

silmade seisundit, kas rõk silmalaugudele ei ole liiga tugev, kas ei ole sarvkestade ärritust. Rõõm

on see, et õige hoolduse korral sellisel lapsel hiljem terviseprobleeme enamasti pole ning ta

kasvab ja areneb normaalselt. (Tunell 1998: 242; Green 2004: 649; Ophir-Cohen 2005: 478;

Eyssette-Guerreau 2006: 441)

Kahjuks vastsündinud ei suuda hoida kehatemperatuuri, mille jaoks on olemas mitmed põhjused

ja kõige esimene ja samal ajal kõige oluline on lapse ebaküpsus. Hüpo või hüpertermia võivad

kiirendada bilirubiini sattumist ajju. Kõige esimene mida õde saab teha, hoida last sooja tekki all

või kuvöösis, kus ta saab reguleerida õhutemperatuuri, fototeraapia ajal palaviku tuleb mõõta iga

2 tunni pärast. Samuti ei tohi unustada kõhukinnisuse riski ja põhjused võivad olla: ebaõige

toitumine (laps ei saa kõik vajalikud temale toitained) või ta on füüsiliselt ebaaktiivne või ema ise

vähe tarvitab juurvilju ja puuvilju. (Tunell 1998: 148 – 149; Knobel 2009: 814; Aylott 2006: 39)

26

Tore oleks, kui keegi Eestis nagu Islandil teeks perekeskset õendusabi, mis on rakendatud kõigis

haigla osakondades, kust inimesed saavad abi ja vastused enda küsimustele, kuhu noored emad

saavad tulla ja saada nõu oma laste tervise küsimustes. (Tõemets 2009: 14).

27

ETTEPANEKUD

Tutvustada uurimistööd osakondades, kus tegeletakse vastsündinutega

Uurimistöö põhjal infomaterjal HB kohta paberkandjal. Autor ise soovib koostada

voldiku, mida võivad kasutada vastsündinu vanemad.

28

JÄRELDUSED

HB sagedasemad põhjused enneaegsetel vastsündinutel on AB0 ja RH – konfliktist tingitud

hemolüüs, aga ka füsioloogiline ja nn rinnapiima ikterus ning vedelikupuudus. Harvemad

põhjused on hüpotüreoidism, infektsioonid ning maksa ja sapiteede haigused. Probleeme tekitab

nabaväädi õigeaegne ligeerimata jätmine.

HB-st tingitud õendusdiagnoosid lapsel ja tema perel on ärevus, mis on tingitud perekonna

teadmisest lapse tulevikust; häiritud sensoorne taju, mis on tingitud prillide kasutamisest

fototeraapia ajal; tasakaalustamata toitumine, millest on tingitud imiku loidus, risk

ebaproportsionaalsele keha kasvamisele; ebastabiilne kehatemperatuur, mis on tingitud

fototeraapiast; risk vigastusele, mis on tingitud hüperbilirubineemiast, fototeraapiast; risk

vedelikupuudusesele, mis on tingitud fototeraapiast; kõhukinnisus.

HB-ga seotud probleemide lahendamiseks on nabaväädi õigeaegne ligeerimine, fototeraapia koos

vedelikubilansi jälgimisega, alatoitumuse ja kaalulanguse vältimine, kehatemperatuuri kontroll,

prillide kandmise ajal kontrollida lapse silmade seisundit. Väga tähtis on vanemate igakülgne

informeerimine.

29

KASUTATUD KIRJANDUS

Aylott, M. (2006) The neonatal energy triangle Part 2: Thermoregulatory and respiratory

adaptation. Paediatric Nursing. 38-42

Behrman, S., Kliegman, R. M. (2011) Nelson Textbook of pediatrics. Elsevier saunders.

Bratlid, D., Nakstad, B., T. (2011) National guidelines for treatment of jaundice in the newborn.

Journal of Advanced Nursing, 50 (9), 499-505

Brilowski, G. A., Wendler, M. C. (2005) An evolutionary concept analysis of caring. Journal of

Advanced Nursing, 50 (6), 641-650.

Chung, E. K., Boom, J. A., Matz, P., S. (2010) Visual diagnosis and treatment in pediatrics.

Wolters Kluwer Lippincott Williams & Wilkins

Deans, A. (2008). Rasedus. Hiina: SNP Leepung.

Eyssette-Guerreau S., Bader-Meunier B., Guitton C., Cynober T. (2006) Infantile

pyknocytosis: a cause of haemolytic anaemia of the newborn. British Journal of Haematology.

439 – 442.

Freshwater, D., Maslin-Prothero, S. E. (2005). Blackwell´s nursing Dictionary. Second

Edition. Blackwell Publishing.

Friedman, M., M., Bowden, V., R., Jones E., G.. (2003) Family nursing. Research, theory and

practice. Fifth edition. Upper Saddle River, New Jersey.

Green, C. J., Wilkinson, J. M. (2004) Maternal newborn. Nursing care plans. Overland Park,

Kansas. Mosby

Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005) Uuri ja kirjuta. Medicina.

James S., R., Ashwill J., W., Droske S., C., (2002) Nursing care of children. Principles and

practice. Simon inside.

Karadag, A., Dogan, G., Tonbul, A., Tatli, M. (2007) Moderate hypernatremic dehydration in

newborn infants: retrospective evaluation of 64 cases. The Journal Of Maternal-Fetal &

Neonatal Medicine: The Official Journal Of The European Association Of Perinatal Medicine,

The Federation Of Asia And Oceania Perinatal Societies, The International Society Of Perinatal

Obstetricians 20 (6) 449-52.

Keith, B., Holten, M. D. (2005) How should we valuate and treat constipation in infants and

children? The journal of family Nursin. 706 - 707

30

Knobel, R. B., Holditch-Davis, D., Schwartz, T. A., Wimmer, Jr., J. E. (2009) Extremely low

birth weight preterm infants lack vasomotor response in relationship to cold body temperatures at

birth. Journal of Perinatology. 814-821

Klossner, N. J., Hatfield, N. T. (2006). Introductory maternity and pediatric nursing. San

Antonio. Texas

Ladwig, G., B.., Ackley, B., J.. (2008) Guide to nursing diagnosis. Second edition. Mosby

elsevier.

Laherand, M. (2008) Kvalitatiivne uurimusviis. Tallinn.

Lazarus, C., Avchen, R., N.. (2009) Neonatal hyperbilirubinemia management: a model for

change. Pediatric Nursing 42 (5) 58 - 60

Lawrence M. Gartner, M.. (2002) Breastfeeding and Jaundice. Journal of Perinatology (21). 25

- 29

Lowdermilk, P. (2004) Maternity & Woomens healt Care. Mosby

Morton, P., G., Fonteine, D., K., Hudak, C., M., Gallo, B., M.. (2005) Critical care Nursing. A

holistic approach. Eighth edition. Lippincott Williams & Wilkins

Ophir-Cohen, M., Eyal, Ashkenazy, E., Cohen, A., Tirosh, E. (2005) Motional Status and

Development in Children Who Are Visually Impaired. Journal of Visual Impairment & Blindness

478 – 485

Phibbs., Ciaran, S. (2012) Managed clinical networks in neonatal care. British nursing Journal

9

Pilliteri, A. (2003) Maternal and child healt nursing. Care of the childbearing and childrearing

family. Lippincott.

Sowden, B. (2008) Pediatric nursing reference. Mosby elsevier.

Stark, A. Lannon, C. (2009) Systems changes to prevent severe hyperbilirubinemia and promote

breastfeeding: pilot approaches. Journal of Perinatology, 29, 53 - 57

Steven M. S. (2010) Chronic bilirubin encphalopathy: diagnosis and outcom. Journal of Child

Neurology and Clinical Neurophysiology 50(21) 157 – 163

Shannon M., C. (2006) Jaundice in the Full-Term Newborn. Pediatric Nursing, 32 (3) 202 -208

Sotsiaalministeerium., (2009). Õendusabi. Tallinn.

http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervishoid-ja-ravimid/oendusabi.html

31

Taksande, A. M., Vilhekar, K., Kumar, A. (2008). Effective eye bandage for pphototherapy.

Journal of Acta Paediatrica, 97(11).296-299

Tõemets, T. (2009) Pereõendus või õendusabi perekondadele? Eesti õde 14-15

Tunell, R. (1998). Neonatoloogia. Tartu.

Truman, P. (2006) Jaundice in the preterm infant. Paediatric Nursin, 5 20 – 22

Uras, N., Tonbul, A., Karadag, A., Dogan, D., Erel, O., Tatli, M. (2010) Prolonged jaundice in

newborns is associated with breast milk. Scandinavian Journal of Clinical & Laboratory

Investigation, 70 (6). 433-437