Upload
kristel-kivari
View
302
Download
6
Embed Size (px)
Citation preview
Enesekontrolli küsimused kriminalistikas.Üldosa1. Kriminalistik
ateaduse ese e. aines; selle elemendidKriminalistika esemeks on inimeste
tegevus. •Kurjategija tegevus kuritegude ettevalmistamisel, toimepanem
isel javarjamisel kui tunnetuse objekt•Kriminalisti (menetleja)
tegevus kuriteo avastamisel, uurimisel ja tõkestamisel kui juhtimise ja
optimeerimiseobjektAines e objekt: (tõendi teoreetiline kontseptsioon) •kuriteo
toimepanemise mehhanismi seaduspärasused•kuriteojälgede kujunemise
seaduspärasused;•tõendite kogumise, uurimise, hindamise ja kasutamise seaduspäras
used;•tõendite avastamise, kogumise, talletamise ja hindamise spetsiaalsed
vahendid, võtted ja meetodid.Identifitseerimine2.Mida kujutab endast
identifitseerimismeetod kriminalistikas?Ehk samastamine - on protsess,
mis seisnebinimese teadvuses või välismaailma jäetud
jäljes salvestatud informatsiooni järgi jälje jätnud objektitunnuste
väljaselgitamises ning nende tunnuste võrdlemises selle objekti tunnustega,
kes või mis võis selle jälje jätta.3.Millised objektid osalevad
identifitseerimisprotsessis ?identifitseeriv objekt ja identifitseeritav (otsitav
võikontrollitav) objekt. Identifitseerimine on võimalik kuna : •iga
materiaalse maailma objekt onindividuaalne oma tunnuste
kogumiga;•iga materiaalse maailma objekti väliskuju on suhteliselt
püsiv;•oma eksisteerimise protsessis on kõik objektid pidevas vastastikuse
s mõjutamises, kontakteeruvad teisteobjektidega
.4.Millistele tingimustele peab vastama identifitseerimisprotsessis
kasutatav võrdlusmaterjal ?1.usaldusväärsus, et ntks konkreetse
isiku sõrmejäljed, teada kellelt pärineb. 2.piisavus. piisaval hulgal üld ja
eri tunnuseid. 7tunnust? 3.võrreldavus. võrdlusmaterjal peab
kajastama neid samu objektitunnuseid mison jälgedes.5. Identifitseerimise
staadiumid ja nende sisu.1.ülesande püstitamine – mida tahame
identifitseerida, mis eesmärgil. Kas samasust, grupikuuluvust.2.etteval
mistav tegevus.3.objektide uurimine eraldi. Kirjeldatakse jälge,
uuritakse eraldi objekte. Kas üldtunnused on kokku langevad ?4.võrdlusuur
ingud. üldtunnuste ja eritunnuste võrdlemine. Kokkulangevuste ja
lahknevuste fikseerimine.Jäljendite tegemine.5.tulemuste hindamine.Modelleerim
ine5.Mida kujutab endast modelleerimine kriminalistikas?välja
selgitamine e modelleerimine.Kriminalistikalise mudeli all mõeldakse
kunstlikult loodud ideaalset või materiaalset süsteemi, miskajastab
ja asendab kriminalistikaliselt tähtsate objektide, nähtuste või protsesside
originaale.Mudel on sidemeks tunnetatava objekti ja tunnetava subjekti
vahel. Mudel on uurimise vahend, mitteuuritav reaalsus ise6.Milliseid
mudeleid (mudelite liigid) koostatakse kriminaalasjade uurimisel?
•materiaalsed•loogilis-matemaatilised ja küberneetilised •mõttelise
dUurimissituatsioon, menetlusversioon7. Uurimissituatsiooni mõiste-
Uurimissituatsioon on konkreetse kriminaalasja uurimiseseisukord
mingil ajahetkel, e. uurimise hetkeseis. Tingimuste ja asjaolude kooslus
millestoimub kriminaalasja menetlus. Uurimissituatsiooni
sisu moodustavad: •asjas kogutudtõendid,•muu uurimise jaoks tähtis
teave•teave selle info saamise allikate kohta.
8. Tüüpilised uurimissituatsioonid lähtuvalt sündmuse asjaoludest ja teo
toimepanijast.Enamus autoreid nimetabtüüpiliseks neid uurimissitua
tsioone, millesse satub uurija eeluurimise algetapil ja mis sõltuvad algandmetet
äielikkusest. Tavaliselt võetakse tüüpsituatsioonide puhul aluseks
informatsioonilise iseloomuga komponendielemendid – informatsio
oni olemasolu sündmuse ja selles osalejate kohta.
Seega, kui räägitakse1
tüüpsituatsioonidest, on vaja alati täpsustada, mille alusel
on tüpologiseeritud.•Sündmuse asjaolud on selged ja teo toimepanija
on teada, •Teo toimepanija on teada, kuid sündmuse asjaolud
onebaselged. •Sündmus on ilmne, kuid toimepanija ei ole teada.
•On andmed sündmuse kohta, kuid selle tegelik iseloom ja
kahtlustatav ei ole teada.9. Kohtueelse menetluse suund selle esialgsel
etapil sõltuvalt tüüpilisest uurimissituatsioonist.Sündmuse asjaolud on
selged ja teo toimepanija on teada – uurimistoimingute rõhuasetus on süü
tõendamisel javastutuse astet mõjutavate asjaolude väljaselgitamisel.
oTõendite kinnitamisele ja kontrollimisele suunatud uurimistoimi
ngute läbiviimine;oTõendite õiget hindamist nende
kuuluvuse, lubatavuse, usaldusväärsuse ja täielikkuse seisukohasttagavate
menetlusnõuete täitmine
Sündmus on ilmne, kuid toimepanija ei ole teada
– esialgsed toimingud on suunatud teo toimepannud isikuväljasel
gitamisele ja tema kinnipidamisele.oSündmuse iseloomu
kinnitavate tõendite kogumisele suunatud uurimistoimingud;o
Kurjategija kohta informatsiooni saamisele suunatud uurimis-, jälitus- jm.
menetlustoiminguteläbiviimine.oKurjategija asukoha kindlakstege
misele suunatud toimingud.
Teo toimepanija on teada, kuid
sündmuse asjaolud on ebaselged – rõhuasetus sündmuse asjaoludeväljaselgita
misel, s.t. millise kuriteoga on tegemist ja milline on tekitatud kahju
iseloom ja ulatus.oToimunud sündmuse asjaolude väljaselgita
misele suunatud uurimis-, jälitus jm. toiminguteläbiviimine;o
Konkreetse isiku osalemist kinnitavate tõendite kogumine;o
Kahtlustatavalt toimunud sündmuse iseloomu, tema suhtes kahtluse tekkimise ja
tema sündmusesosaluse kohta andmete saamine.
On andmed sündmuse
kohta, kuid selle tegelik iseloom ja kahtlustatav ei ole teada – menetlustoi
mingud onsuunatud sellele, et tuvastada, kas selline sündmus on üldse aset
leidnud ja kui on, siis kas see sündmus onkuritegu.o
Uurimis-, jälitus jm. toimingud, mis on suunatud sellele, et leida jälgi
sündmuse toimumise kohta;oToimingud, millised on suunatud
sündmuse kohta informatsiooni saamise allika kontrollimisele10.Uurimi
sversiooni mõiste ja olemus -uurimisversioon on kriminaalmenetluses
kogutud andmeteanalüüsimise ja hindamise alusel uuritava
sündmuse ja tõendamiseseme asjaolude kohta tehtud loogiliselt põhjendatud
oletus.•Alus e. baas, s.t. usaldusväärsed andmed mida kasutab versiooni
püstitav isik.•Olemasoleva info loogiline töötlemine, selle läbimõtlemi
ne.•Töödeldud info alusel oletuste tegemine (versioonide püstitamine
).•Versioonide mõtteline analüüs; kõigi tulenevate eriversioonide
püstitamine.•Versiooni praktiline kontrollimine ja selle tõelevastavuse
hindamine.11.Uurimisversiooni eripära hüpoteesi teisendina -•Uurimisver
siooni kasutusala on kitsas – kasutatakseüksnes kr.-menetluses kr.-asja
uurimisel; •Uurimisversioon on oletus, mis seondub kr.-asjas tõendamisel
ekuuluva te asjaoludega ja need on loetletud seaduses;• Uurimisversiooni
kontrollitakse seadusegakehtestatud menetluslike vahenditega
•rakenduseesmärk on tõe tuvastamine eeluurimisel – tõendamisel
ekuuluvate asjaolude objektiivne,igakülgne ja täielik väljaselgitamine12.Uuri
misversioonide liigitamise alused ja liigid – •Mahu järgi:–
Üldversioonid–Üksikversioonid•Püstitamise aja järgi:–Esialgsed–
Edasised (täpsustatud)•Püstitamise aluseks olevate andmete järgi:–
Tüüpversioonid–Menetlusversioonid•Tõenäosuse järgi:–Tõenäosed
–vähemtõenäosed13.Milline on menetlusversioonide tunnetuslik
roll kohtueelses menetluses?Annab mingi suuna midakontrollida,
mille kohta tõendeid koguda. Uurimissuund. Tegevusplaani
koostamise alus.14.Vastuversioon e. kontraversioon ja tüüpversioo
n kui menetlusversiooni eriliigid; nende mõiste, püstitamisea
lus ja kasutusala (millistel juhtudel neid püstitatakse).15.Mille
poolest erineb tüüpversioon menetlusversioonist; millal
võetakse tüüpversioon ülemenetlusversiooniks ?16.Millistele
tingimustele peab uurimisversioon vastama ?
•reaalne; põhinema
olemasolevatel faktidel•kooskõlas teaduslikult põhjendatud andmetega (
loodusseadustega )•konkreetne,•kontrollitav•loogiliselt üles ehitatud – selles ei või
olla vasturääkivusi•igal versioonil peab olema kontraversioon•püstitatu
d kõik selles situatsioonis võimalikud versioonid17.Milliseid põhinõudeid peab
järgima uurimisversiooni kontrollimisel ?•Kõiki versioone kontrollitaks
e paralleelselt•Kontrollimine peab olema põhjalik. Kui sama
probleemi lahendamiseks on võimalik saada andmeid mitmestallik
ast, tuleb seda ka teha.•Kontrollimine lõpeb siis, kui üks versioon leiab
kinnitust ja kõik teised on alusetutena kõrvale jäänud.18.Milline
on metoodikasoovituste kohaselt menetlustoimingute järjestus
versiooni kontrollimisel?•Edasilükkamatud toimingud, sh.
toimingud, millised on suunatud kuritegude ärahoidmisele või tõkestamisel
e•Toimingud, millised annavad vastuseid mitme versiooni kontrollimis
eks või andmeid uute versioonide püstitamiseks.•Toimingud, millised
annavad usaldusväärsemaid andmeid.•Toimingud, millega saab andmeid
ajaliselt varem toimunud sündmuste või esinenud asjaolude kohta•Ekspe
rtiiside, revisjonide, auditite jm aeganõudvate toimingute määramine
või muul viisil käivitamine1. Mis on kurjategija väljaselgitamise
eesmärgil uuritavateks kuriteosündmuse elementideks? Kuritegu võrdu
bmotiiv pluss võimalus.Sündmuseelmendid on aeg koht, vahend,
viis, ründe vahetu objekti iseloomustus,kahtlustatava ja kannatanu
isiksus, varjamise viis, seda liiki kuriteole spetsiifilised jäljed.2. Millised on
kurjategija kindlakstegemise eesmärgil tüüpilised kahtlustatavaga
seonduvad menetlustoimingud -uurimis-, jälitus- või muid menetlustoi
minguid.1.uurimistoiming2. ekspertiis3. revisjon, inventuur või audit,4.
dokumendina või asitõendina kasutatava esemelise objekti väljanõudm
ine või esitamine(tõenditeesitamine)5. Jälitustoiming
3.Millised on tüüpilised kahtlustatava ülekuulamisel väljaselgitat
avad asjaolud- Eesmärk saada infotkriminaalasja igat aspekti
puudutava kohta. Detailid, kuriteo toimumise kohta.
Menetlustaktika üldosa1.Millised on tõendusteabe kogumiseks kasutatavad
menetlustoimingud.Uurimistoimingu mõiste ja liigid. -uurimistoiming on
kohtueelse menetleja tegevustõendamiseseme asjaolude kohta
tõendusteabe vahetul kogumisel. Liigid: ■ vaatlus(sündmuskoha, laiba,
dokumendi, muu objekti, asitõendi, isiku läbivaatus, posti- või telegraafisa
adetise läbivaatus);■ ülekuulamine;■ vastastamine;■ ütluste
seostamine olustikuga;■ äratundmiseks esitamine;■ läbiotsimine;■
uurimiseksperiment.2. Mille poolest erineb uurimistoiming teistest tõendusteab
e kogumiseks kasutatavatestmenetlustoimingutest. -
1) Üldjuhul toimub muude toimingutega tõendite kogumine mingikorral
dava iseloomuga ja mingis väljendusvormis
esitatud menetlusotsuse kaudu:ekspertiisimäärus, jäl
itusülesanne, nõudekiri vms. Uurimistoimingule
ei eelneüldjuhulkorraldava iseloomuga menetlusot
sust; erandiks on läbiotsimine, millele peab eelnemaprokuröri luba
või uurimisasutuse määrus.2) Uurimistoimingu läbiviimisel
kogub menetleja tõendi vahetult. Muude toimingutegatõendi
kogumisel teeb menetleja seda kellegi vahendusel. Nii on
revisjoni, inventuuri või3
uurimistoimingus osalejal on :
•õiguse kogumine)te koguminemineendite planeerimine ja nende töökorras
oleku kontrollimineate toimingu eesmärgi ja korra selgitamine.
Etapi eesmärk on see et tagada kogutud tõendi( vastavus
seadusele ja eetikanormidele) •Teaduslik põhjendatus •Otstarbekohasus
•Ohutuss on uurimistoiming, mille puhul uuritakse, eesmärgiga vahetult
tundma õppida selle olustikku, avastada kuriteojäljed ning koguda ja
talletadahalolijate küsitlemine.isikuandmedseoses sattus sündmuskoh
aleab, mis toimuson kurjategija või kust teda võiks leida,muskoha
olustikus; kui on, siis mida muutis ja miks seda tegimuskoha puutumatus
e kontrollimine või puutumatuse kindlustamine.lgne
ülevaatus. Esialgsel ülevaatusel on eesmärgiks saada ettekujutus
sellest, mis on toimunud; kas keegile tuleku ja sealt lahkumise
võimalikud teed.aid jälgi ja jätta uusielt alustada skeemi joonistamise
ga ja pildistamisega ( üldplaanid ).atluse plaanimine.versioonide
püstitaminejaotamine meeskonnasluse meetodi valik:l kuriteosünd
muse retrospektiivse mudeli koostamine?rgsed muudatused, võrdluse
teel, määratleda järjestus. Saamegi lõpuksse staatiline ja mis
dünaamiline etappkse. See ei muuda ega kahjusta midagi. Fikseerib
esialgse olukorra ja vahel onga ei märka. Seejärel, staatiline vaatlemine,
kirjeldatakse ntks kus asetseb relv,ta.. Edasi – dünaamiline vaatlemine.
Esemeid liigutatakse. Ntks kui sõrmejälg onriga seda edasi töötlema.
Või relva puhul vaadatakse, kas onord kõigi jälgede ja asitõendite
käsitlemisel sündmuskoha vaatluse tegemisel.
ildistamine
aatiline vaatleminenaamiline vaatleminevõtmine ja pakendaminemuskoha
olustiku kunstlikku loomist, mille eesmärgiks on sündmusest
ebaõige ettekujutuse loomine,s.riteo varjamisesist laadi kuriteo
lavastamisesvastamise lavastamisesua vaid lavastatud sündmuskoha välise
sarnasuse. Kuna tegeliku kuriteo ja lavastuslike jälgedeleks, et uurijas
tekitada veendumust lavastatud sündmuse toimumises, rõhutatakse mõnikord
liigseltste kirjeldamine)mumisel jäsemed konksus; nn. “poksijaase
nd” viitab sellele, et inimene jäi tulle elusana. Pööratakseiba juures
paiknevateks kuriteojälgedeks ja esemeteks võivad olla verejäljed,
relv, padrunikest, kuriteopanemise vahend, ründajalt mahapuden
enud esemed vms. Enne eseme äravõtmist see pildistatakse
jal tähistatakse selle asukoht numbritähisega.: s.di kinnituskoha
kõrgus maapinnast (põrandast);s, kõrgus ja kaugus laiba jalgadest.tada
mitmetähenduslikke- ja murdesõnu. Kirjeldades sama objekti või nähtust
kasutatakse üht ja samamuskoha olustikus orienteerumiseks
kasutatakse mõisteid “paremal”, “vasakul”, “otse ees”, siis onspunkt,
sh. autokontaktsedine, aktiivne kuulaminee)eoned ülekuulamis
e läbiviimisest ja ülekuulaja käitumisest sõltumatud, tegurid mõjutavad
kannatanu jaskus.eseme asjaolude kohta uusi tõendeid
.el.d ja juures viibijadb kindlustada olulised tingimused, millest
oluliselt võivad oleneda ka tulemused. Nendeks olulisteksmusteks on
ntks uurimiseksperimendi tajumine kohas, ajas, ilmastikutingimustes,
tempos ja isikute võindi tulemuste kontrollimisel ja hindamisel.s
on välistatud juhuslikkus. Kui püüti selgitada isiku subjektiivsei
dks piisavalt aega ja talle ei avaldata survet.ndite määratlemine,d,,el isiku äratundmise
ksip esitatakse isiku äratundmiseks üksinda – ka fotode järg
iine;tluse seaduse sätteid järgidesotsingutega –hoonest –ruumist –
sõidukist või –piirdega alaltkasutatav või •konfiskeeritav objekt,
•kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, •asivõi •kuriteoga
tekitatud kahju hüvitamiseks arestitav vara või •laip •tabada
tagaotsitavkoha järgi: •hoone või ruumi läbiotsimine •sõiduki läbiotsimine
•piirdega ala läbiotsimine •isiku. järjestuse järgi: •esmane
läbiotsimine•teistkordne läbiotsimine•kordusläbiotsimine•täiendav
viisi järgi: •üksik läbiotsimine •grupiviisiline läbiotsimine
st?utle
saabumine ja olukorra hindamined ja taktikalised tegevused läbiotsimisk
ohale saabumisel ?l olevate isikute tuvastaminee kontakti loominee.ad
kohad;luste ja olustiku seostamise mõiste.stada kuriteosündmusse
puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlusedn ütluste ja olustiku
seostamise eesmärgiks ?lgitage, mida tähendab väide, et ütluste ja
olustiku seostamisel saadav tõendusteave pärinebst erineb
ütluste ja olustiku seostamine kui uurimistoiming sündmuskoh
a vaatlusest kannatanutel juhtudel on vajalik läbi viia ütluste seostamine
olustikuga ?ed on ütluste ja olustiku seostamise põhilised
taktikalised reeglid ?