Upload
helmut
View
64
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes. Janno Järve. Sihtrühm ja uurimisülesanne. Sihtrühmaks oli erialase hariduseta inimesed (kellel puudus kutse- või kõrgharidus) vanuses 25-64. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes
Janno Järve
Sihtrühm ja uurimisülesanne
Sihtrühmaks oli erialase hariduseta inimesed (kellel puudus kutse- või kõrgharidus) vanuses
25-64.
Üldeesmärgiks oli välja selgitada karakteristikud ning tegurid, mis mõjutavad nende osalemist
elukestvas õppes.
Millest ei räägi
Statistikaameti uuringute tulemustest:•Eesti täiskasvanute koolitus (2007, 2011)•Täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2006, 2010)
Millest räägin
• Erialase hariduseta inimeste elukestvas õppes osalemise eripäradest, nende õppimise ja mitteõppimise põhjustest
• Iseseisvast enesetäiendamisest• Meetmetest
Mida peame silmas õppimise all
• Formaalhariduse omandamise all mõistetakse õppimist tasemehariduses, mis võimaldab omandada põhi-, kesk-, kutse, kõrgharidust või teaduskraadi
• Mitteformaalhariduse omandamise all mõistetakse õppimist täienduskoolitustel, kursustel, seminaridel, õpikodades, töökohal ja mujal
• Informaalse hariduse omandamise all mõistetakse iseseisvat oskuste/teadmiste täiendamist – erialase kirjanduse lugemist, õppefilmide või dokumentaalsaadete vaatamist, ööülikooli loengute kuulamist jpm
Andmestikud
Statistikaameti andmestiku:•Eesti täiskasvanute koolitus (2007, 2011)•Täiskasvanute koolitus ettevõtetes (2006, 2010)
Andmehõive (lisaks Statistikaameti uuringutele):•Erialase hariduseta inimeste küsitlus•Ettevõtete küsitlus•Kohalike omavalitsuste küsitlus
Mis mõjutab osalemist elukestvas õppes?
Peamine sõnum uurimisülesande kontekstis
Erialase hariduse omamine ei mõjuta oluliselt elukestvas õppes osalemist, mõjutab üldine
haridustase.
Täiendkoolitusel ja tasemeõppes osalemise põhjused
• Täiendkoolitustel osalemise põhjuseks:– veidi rohkem silmaringi laiendamine kui – tööalane enesetäiendamine.
• Vahe on tagasihoidlik
Täiendkoolituses ja tasemõppes osalemise takistused
Probleemi ja takistused
• Rohkem õppida soovinutel:– koolituste hind, – tehnilise kättesaadavuse (koolituskoht või eriala ei
sobi) ja – mittesobivuse töögraafikuga.
• Õppida mittesoovinutel:– vanust, – tervist, – perekondlikud kohustused.
Iseseisev enesetäiendamine
Iseseisev enesetäiendamine
• Tööalane enesetäiendamine• Enesetäiendamine kogukondliku tegevuse
vallas• Enesetäiendamine majapidamisega seotud
küsimustes• Muu enesetäiendamine
Alahindame iseseisvat enesetäiendamist
Tööalane enesetäiendamine
Iseõppimise põhjused
Ajakulu iseseisvale enesetäiendamisele (tunde kuus)
Ettevõtete küsitluse olulisimad järeldused
Tööandjad ei erista koolituspoliitiliselt erialase haridusega ja ilma erialase harituseta töötajaid
(seda teeb vaid ca 11% ettevõtetes).
Koolitamisega mittetegelemise põhjuseks sageli see, et värvatakse juba inimesi, kes oskavad või
et töötajate oskused on piisavad.
Meetmed
Kes peaks investeerima?
Ettevõtja on valmis seda rohkem töötaja koolitusse investeerima, mida ettevõtte-spetsiifilisem see on
Mida üldisem on koolitus, seda rohkem peaks investeerima töötaja
Millal investeeritakse liiga vähe?
Millised turutõrked õigustavad koolituse toetamist?
• Koolitusel on positiivsed välismõjud ettevõtetele, kes ise ei koolita – võimalus sõita jänest vähendab ettevõtete stiimuleid haridusse investeerida.
• Riskikartlikud inimesed pelgavad investeeringu tulususega seotud ebakindlust - ei pruugi olla seetõttu valmis haridusse piisavalt investeerima.
• Piiratud laenuvõimalused piiravad inimestes investeerimisvõimalusi – seda isegi juhul, kui nad oleks valmis investeerima.
Mida raportis kajastatud meetmed adresseerivad?
• Rahalised piirangud (eeskätt inimese tasandil, aga kohati ka ettevõtte tasandil)
• Ajalised piirangud (hooldekohustusest kui ka töökohast tingitud õppimistakistused
• Vastumeelsus õppimisele (nt olen õppimiseks liiga vana)
• Tööandja suhtumine
Meetmetest üldiselt
Poliitikameetmete valik, mida rakendatakse (muuhulgas) elukestvas õppes osalemise
toetamiseks, on küllaltki lai ning tuleb tõdeda, et päris olulises osas on sarnased meetmed
kasutusel ka Eestis.
Millest ammutada inspiratsiooni?Selgemalt eristuvateks üksikmeetmeteks, mida tänase seisuga Eestis sellisel moel rakendatud ei ole, oleks:•Koolituskohustus ettevõtetele koos sihtotstarbelise maksuga, millega kogutud raha kasutatakse koolituse finantseerimiseks•Individuaalse koolituskonto või vautšeri kasutamine elukestva õppe rahastamiseks (väljaspool Töötukassa süsteemi), aga ka üldisemaks propageerimiseks•Haridustaseme laiaulatusliku tõstmise programmid•Tööandjate positiivne tunnustamine läbi sertifikaadi või kvaliteedimärgi (just elukestva õppe arendamise valdkonnas)
AITÄH!