Puudega isikute hooldus, 2012–2016
Alates 2005. aasta 1.aprillist korraldavad kohaliku omavalitsuse
üksused puudega täisealiste isikute hooldust ning 2009. aasta 1.
märtsist anti nendele üle ka puudega laste hooldajatoetuse
maksmine.
Täisealise isiku hooldus on mõeldud inimesele (edaspidi
hooldatav), kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma
õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks[footnoteRef:1]. [1:
SHS § 26 (RT I, 30.12.2015, 5)]
Puudega täisealise isiku hooldaja – hooldatavale kõrvalabi,
juhendamist või järelevalvet tagav kohaliku omavalitsusüksuse poolt
määratud isik.
Puudega lapse hooldaja – alaealise lapse seaduslik esindaja
(lapse vanem või eestkostja) või perekonnas hooldaja
(hoolduslepingu alusel last hooldav isik, kellega on sõlmitud
sotsiaalhoolekande seaduse alusel perekonnas hooldamise leping),
kes hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab
toetust puudega lapse hooldamise eest.
Hooldatav – kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav vaimse
või füüsilise puudega täisealine isik või hooldamist vajav puudega
laps.
Toetus puudega isiku hooldamise eest (hooldajatoetus) -
sotsiaaltoetus, mida kohaliku omavalitsuse üksus maksab puudega
täisealise isiku määratud hooldajale või isikule, kes seaduses või
lepingus sätestatud juhtudel on kohustatud hoolitsema puudega lapse
eest, oma eelarvest tema enda poolt kehtestatud tingimustel
vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22
lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1.
Käesolevas ülevaates käsitletakse puudega täisealise isiku
hooldust (hooldamise eest toetuse maksmisega) ning toetuse maksmist
puudega lapse hooldamise eest aastatel 2012–2015.
1. Hooldatavad
2016. aasta lõpus oli kokku 11 413 puudega isikut, kelle
hooldamise eest maksti nende hooldajatele toetust. Vanuse järgi
87,7% olid täisealised ja 12,3% lapsed (joonis 1).
Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2016. aasta lõpuks hooldatavate
arv 2682 inimese võrra ehk 19,0%. Vähenemine toimus puudega
täisealiste hooldatavate arvu vähenemise tõttu 2925 inimese võrra
ehk 22,6%. Hooldamisel olnud laste arv on samal ajavahemikul
kasvanud 243 võrra ehk 21% ning nende osatähtsus hooldatavatest
kasvas sellega 8,2%-lt 2012. aastal 12,3%-le 2016. aastal.
Joonis 1. Hooldatavad, 2012–2016
(aasta lõpus)
Hooldatavad soo ja vanuse järgi
Valdav osa täisealistest hooldatavatest on vanemaealised (vt
joonis 2). 2016. aasta lõpus oli peaaegu kolm neljandikku (74,7%)
täisealistest hooldatavatest 65-aastased ja vanemad, kusjuures
80-aastaseid ja vanemaid oli kõigist täisealistest hooldatavatest
38,8% (tabel 1 ja 2).
Hooldamisel olnud lastest oli kõige rohkem 7─15-aastaseid (68,0%
kõikidest hooldamisel olnud lastest). Võrreldes 2012. aastaga
kasvas hooldatavate laste arv kõikides vanuserühmades, kuid erineva
tempoga. Kõige kiiremini kasvas 16─17-aastaste laste arv (kasv
45%), aeglaseim kasv (13,3%) oli 0─6-aastaste laste puhul.
Tabel 1. Hooldatavad, soo ja vanuse järgi, 2012–2016
(aasta lõpus)
2012
2013
2014
2015
2016
Kokku
14 095
13 347
12 605
11 982
11 413
Mehed
5 748
5 518
5 222
5 011
4 799
Naised
8 347
7 829
7 383
6 971
6 614
Lapsed
1 158
1 224
1 263
1 357
1 401
0–6
294
327
330
324
333
7–15
784
816
843
931
952
16–17
80
81
90
102
116
Täisealised kokku
12 937
12 123
11 342
10 625
10 012
18–64
3 276
3 084
2 894
2 718
2 538
18–24
276
251
230
206
179
25–29
236
226
214
212
214
30–39
482
456
458
443
414
40–49
649
633
597
565
542
50–59
902
835
784
744
706
60–64
731
683
611
548
483
65+
9 661
9 039
8 448
7 907
7 474
65–69
1 069
1 034
1 024
916
865
70–74
1 753
1 516
1 327
1 219
1 072
75–79
2 127
2 004
1 902
1 780
1 655
80+
4 712
4 485
4 195
3 992
3 882
Tabel 2. Hooldatavad soo ja vanuse järgi, 2012─2016,
(aasta lõpus), %
2012
2013
2014
2015
2016
Kokku
100
100
100
100
100
Mehed
40.8
41.3
41.4
41.8
42.0
Naised
59.2
58.7
58.6
58.2
58.0
Lapsed
8.2
9.2
10.0
11.3
12.3
0–6
2.1
2.4
2.6
2.7
2.9
7–15
5.6
6.1
6.7
7.8
8.3
16–17
0.6
0.6
0.7
0.9
1.0
Täisealised
91.8
90.8
90.0
88.7
87.7
18–64
23.3
23.1
22.8
22.7
22.2
18–24
2.0
1.9
1.8
1.7
1.6
25–29
1.7
1.7
1.7
1.8
1.9
30–39
3.4
3.4
3.6
3.7
3.6
40–49
4.6
4.7
4.7
4.7
4.7
50–59
6.4
6.3
6.2
6.2
6.2
60–64
5.2
5.1
4.8
4.6
4.2
65+
68.5
67.7
67.0
66.0
65.5
65–69
7.6
7.7
8.1
7.6
7.6
70–74
12.4
11.4
10.5
10.2
9.4
75–79
15.1
15.0
15.1
14.9
14.5
80+
33.4
33.6
33.3
33.3
34.0
Joonis 2. Hooldatavad soo ja vanuse järgi, 2016 (aasta
lõpus)
Kõikidest hooldatavatest oli naisi mõnevõrra rohkem (2016. aasta
lõpus 58%).
Samas on kogu vaadeldava perioodi jooksul hooldamisel olnud
lastest poisse üle 60% (61−63%).
Vaatamata täisealiste hooldatavate arvu vähenemisele, on naiste
osatähtsus püsinud 61% ringis (vt tabel 3 ja joonis 3).
Kui tööealiste hooldatavate seas on mehi rohkem, siis
pensioniealiste hulgas (65-aastased ja vanemad) domineerivad naised
ja nende osatähtsus on mõnevõrra kasvanud, moodustades 2016. aastal
67,9% 2012. aasta 67,3% asemel.
Tabel 3. Hooldatavad soo ja vanuse järgi, 2012, 2016 (aasta
lõpus)
Arvuliselt
%-des
2012
2016
2012
2016
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Kokku
5 748
8 347
4 799
6 614
40.8
59.2
42.0
58.0
Lapsed
701
457
880
521
60.5
39.5
62.8
37.2
0‒6
174
120
215
118
59.2
40.8
64.6
35.4
7‒15
476
308
604
348
60.7
39.3
63.4
36.6
16‒17
51
29
61
55
63.8
36.3
52.6
47.4
Täisealised
5 047
7 890
3 919
6 093
39.0
61.0
39.1
60.9
18‒64
1 892
1 384
1 523
1 015
57.8
42.2
60.0
40.0
18‒24
163
113
113
66
59.1
40.9
63.1
36.9
25‒29
148
88
134
80
62.7
37.3
62.6
37.4
30‒39
291
191
248
166
60.4
39.6
59.9
40.1
40‒49
390
259
321
221
60.1
39.9
59.2
40.8
50‒59
523
379
421
285
58.0
42.0
59.6
40.4
60‒64
377
354
286
197
51.6
48.4
59.2
40.8
65+
3 155
6 506
2 396
5 078
32.7
67.3
32.1
67.9
65‒74
1 282
1 540
874
1 063
45.4
54.6
45.1
54.9
75‒79
780
1 347
610
1 045
36.7
63.3
36.9
63.1
80+
1 093
3 619
912
2 970
23.2
76.8
23.5
76.5
Joonis 3. Hooldatavad soo ja vanuse järgi, 2016,
(aasta lõpus), %
Joonis 4. Hooldatavad vanuse järgi, 2016 %,
(aasta lõpus)
Hooldatavad puude raskusastme järgi
Kõikidest 2016. aasta lõpus hooldamisel olnutest oli kõige
rohkem raske puudega hooldatavaid (62,7%), sügava puudega
hooldatavate osatähtsus moodustas ligi 1/3 (32,6%). Keskmise
puudega hooldatavaid oli 2,9% ning 1,9%-l puue puudus või oli
määramata (tabel 4).
Samas peab märkima, et täisealiste ja laste jagunemisel
puudeastmete järgi on suured erinevused.
Kui hooldatavatest täisealistest oli 2016. aasta lõpus keskmise
puudega inimesi vaid 0,2%, siis lastest oli sama puude
raskusastmega 22,1% kõigist hooldamisel olnud lastest. Sügava
puudega inimeste osatähtsus oli aga tunduvalt suurem täisealiste
seas (35,4%) laste 12,6% asemel.
Tabel 4. Hooldatavad puude raskusastme järgi, 2012, 2016
(aasta lõpus)
Kokku
Täisealised
sh
Lapsed
18-64
65+
2012
2016
2012
2016
2012
2016
2012
2016
2012
2016
Arvuliselt
Kokku
14 095
11 413
12 937
10 012
3 276
2 538
9 661
7 474
1 158
1 401
sügav puue
4 735
3 718
4 557
3 541
1 418
1 196
3 139
2 345
178
177
raske puue
8 692
7 153
7 943
6 258
1 686
1 278
6 257
4 980
749
895
keskmine puue
247
330
31
21
13
6
18
15
216
309
puue määramata
421
212
406
192
159
58
247
134
15
20
%-des
Kokku
100
100
100
100
100
100
100
100
100
100
sügav puue
33.6
32.6
35.2
35.4
43.3
47.1
32.5
31.4
15.4
12.6
raske puue
61.7
62.7
61.4
62.5
51.5
50.4
64.8
66.6
64.7
63.9
keskmine puue
1.8
2.9
0.2
0.2
0.4
0.2
0.2
0.2
18.7
22.1
puue määramata
3.0
1.9
3.1
1.9
4.9
2.3
2.6
1.8
1.3
1.4
Hooldatavad maakondade lõikes
Nagu eespool juba öeldud, väheneb hooldatavate arv täisealiste
hooldatavate arvel. Võrreldes 2012. aasta lõpuga vähenes
hooldatavate arv 2016. aastaks 19,0%, täisealiste arv aga 22,6%
(tabel 5, joonis 5).
Hooldatavate arvu vähenemine toimus samade aastate võrdluses
kõikides maakondades, kuid erineva tempoga.
Kõige kiirema tempoga vähenes hooldatavate arv Saare-, Ida-Viru-
ja Valgamaal (vastavalt 37,7%, 32,2% ja 31,3%), kõige aeglasemalt
Hiiu-, Võru- ja Viljandimaal (4,2%, 6,0% ja 10,1%).
Hooldatavate täisealiste inimeste arv vähenes kõige kiiremini
Saare- (50%), Ida-Viru- (42,8%), Pärnu- (35,1%), Võru- (33,1%) ja
Valgamaal (32,2%). Kõige aeglasemalt vähenes hooldatavate
täisealiste inimeste arv Hiiu- (6,7%), Viljandi- (13%), Tallinnas
(16,6%) ja Tartumaal (18,9%).
Hooldatavate laste arv kasvas 8-s maakonnas. Kõige kiirem kasv
oli Hiiu, Võru-, Pärnu- ja Tartumaal (vastavalt 133,3%, 126,7%,
33,3% ja 20,3%). 7-s maakonnas hooldamisel olnud laste arv
vähenes.
Tabel 5. Hooldatavad maakondade lõikes, 2012, 2016
(aasta lõpus)
Maakond
Hooldatavate arv
2016 / 2012, %
2012
2016
kokku
täis-ealised
lapsed
kokku
täis-ealised
lapsed
kokku
täis-ealised
lapsed
Kokku
14 095
12 937
1 158
11 413
10 012
1 401
81.0
77.4
121.0
Harju (Tallinnata)
930
828
102
735
628
107
79.0
75.8
104.9
Hiiu
168
165
3
161
154
7
95.8
93.3
233.3
Ida-Viru
813
652
161
551
373
178
67.8
57.2
110.6
Jõgeva
827
750
77
627
542
85
75.8
72.3
110.4
Järva
208
171
37
156
129
27
75.0
75.4
73.0
Lääne
154
141
13
115
103
12
74.7
73.0
92.3
Lääne-Viru
458
377
81
350
285
65
76.4
75.6
80.2
Põlva
973
914
59
778
721
57
80.0
78.9
96.6
Pärnu
461
413
48
332
268
64
72.0
64.9
133.3
Rapla
293
260
33
222
196
26
75.8
75.4
78.8
Saare
151
142
9
79
71
8
52.3
50.0
88.9
Tallinn
3 068
2 891
177
2 613
2 410
203
85.2
83.4
114.7
Tartu
3 599
3 476
123
2 967
2 819
148
82.4
81.1
120.3
Valga
460
435
25
316
295
21
68.7
67.8
84.0
Viljandi
736
661
75
662
575
87
89.9
87.0
116.0
Võru
797
662
135
749
443
306
94.0
66.9
226.7
Joonis 5. Hooldatavad maakondade lõikes, 2012, 2016 (aasta
lõpus)
Hooldatavate puudega inimeste arv ja osatähtsus kõigist puudega
inimestest erineb maakonniti oluliselt.
2016. aasta lõpus oli kõigist puudega inimestest[footnoteRef:2]
hooldamisel 7,5%. See tähendab seda osa puudega inimestest, kelle
hooldamise eest maksti hooldajale toetust. Puudega lastest oli
hooldamisel 10,7% ja täisealistest 7,2% (tabel 6). [2: Kehtiva
puude raskusastmega puudega inimeste arv Sotsiaalkindlustusameti
andmetel. Täpsemad andmed on toodud lisas 1. ]
Maakonniti oli kõige rohkem hooldatavaid puudega inimesi Hiiu
maakonnas – 22,2%, sealhulgas puudega lastest oli hooldamisel 11,9%
ning täisealistest 23,1%. Hooldamisel olevate puudega inimeste
osatähtsuselt puudega inimeste koguarvust oli teisel kohal Tartu
maakond, kus hooldatavaid oli 13,1% puudega inimestest, kolmandal
kohal Põlva maakond 10,9%-ga ning neljandal Võru maakond –
10,1%-ga.
Kõige rohkem hooldamisel olevaid puudega lapsi oli Võru-,
Jõgeva-, Viljandi- ning Põlvamaal (vastavalt 69,2%, 18,6%, 13% ja
12,4%). Kõige vähem hooldatavaid puudega lapsi oli Saare-, Valga-
ning Järvamaal (vastavalt 3%, 4,9% ja 6,4% puudega lastest).
Hooldamisel olevatest puudega täisealistest oli osatähtsuse
poolest Hiiu maakonna (23,1%) järel teisel kohal 13,6%-ga Tartu
maakond. Kõige vähem hooldatavaid täisealisi inimesi oli Ida-Viru-,
Saare- ning Pärnumaal (vastavalt 1,7%; 1,7% ja 2,9% maakonna
täisealiste puudega inimeste arvust).
Hooldatavate puudega inimeste arv sõltub maakonna omavalitsustes
hooldaja määramise ning toetuse maksmise korrast, toetuste
määradest ning täiskasvanud puudega inimeste puhul ka võimalike
hooldajate olemasolust. Hooldaja määramise ning toetuse maksmise
korrad erinevad kohalike omavalitsusüksuste lõikes.
Hooldaja määramist ning hooldamise eest toetuse maksmist ei saa
pidada kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuslikuks ülesandeks,
mille täitmist saaks kohalikult omavalitsuselt nõuda, kuna
seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele puudega inimese
hooldajatoetuse maksmise otsest kohustust. Kohaliku omavalitsuse
üksus ise otsustab, kas määrata puudega inimesele hooldaja ja
maksta hooldamise eest toetust ja/või maksta puudega inimestele
toetust ning osutada sotsiaalteenust. Seetõttu ei anna andmed
hooldajatoetuse maksmise kohta terviklikku ülevaadet puudega
inimestele osutatud abi kohta.
Tabel 6. Hooldatavate osatähtsus puudega inimestest¹, puude
raskusastme järgi maakondade lõikes, 2016, %
(aasta lõpus)
Kokku puudega inimesed
lapsed
täisealised
kokku
sh puude raskusastme järgi
kokku
sh puude raskusastme järgi
sügav
raske
kesk-mine
sügav
raske
kesk-mine
Kokku
7.5
10.7
24.2
12.5
6.2
7.2
24.7
8.9
0.0
Harju (Tallinnata)
7.5
8.8
18.9
7.9
8.8
7.3
23.4
9.3
0.0
Hiiu
22.2
11.9
40.0
12.8
0.0
23.1
64.0
27.7
-
Ida-Viru
2.3
7.7
44.6
17.1
0.4
1.7
13.8
0.9
0.0
Jõgeva
8.7
18.6
58.8
23.3
9.4
8.0
24.4
10.4
-
Järva
4.3
6.4
23.1
5.2
7.0
4.0
12.4
4.8
-
Lääne
5.3
7.2
6.7
8.4
4.4
5.1
11.2
6.1
0.2
Lääne-Viru
5.9
10.8
16.7
13.0
6.4
5.3
15.4
6.4
0.3
Põlva
10.9
12.4
25.0
16.2
7.6
10.8
33.6
13.1
0.1
Pärnu
3.4
10.1
16.7
12.7
3.5
2.9
13.6
2.9
-
Rapla
7.4
8.9
26.3
7.7
7.9
7.2
21.1
9.3
0.2
Saare
1.8
3.0
11.8
3.6
0.0
1.7
8.0
1.7
-
Tallinn
8.4
8.0
15.1
8.3
3.8
8.4
29.4
10.9
-
Tartu
13.1
7.3
21.5
8.5
4.2
13.6
38.5
17.9
0.0
Valga
5.1
4.9
35.0
6.3
0.9
5.1
22.4
5.5
-
Viljandi
9.6
13.0
34.6
15.2
8.2
9.2
24.6
11.7
0.2
Võru
10.1
69.2
73.1
76.1
61.3
6.3
27.9
5.7
0.1
¹ Puudega inimeste arv kehtiva puude raskusastme järgi
Sotsiaalkindlustusameti andmetel. Täpsemad andmed on toodud lisas
1.
2. Puudega inimeste hooldajad, 2012─2016
2016. aasta lõpus oli puudega inimeste hooldajaid kokku
10 592, neist täisealiste inimeste hooldajaid 9358 ja laste
hooldajaid ─ 1269. Keskmiselt oli ühel hooldajal 1,08 hooldatavat
ja see arv on olnud viimastel aastatel stabiilne.
Hooldajate osatähtsus, kelle eest maksti
sotsiaalmaksu[footnoteRef:3], on olnud vaadeldaval ajavahemikul
17%–19% piires. Täisealiste inimeste hooldajate puhul oli see
osatähtsus mõnevõrra väiksem, jäädes 14%–15% vahele. Laste
hooldajate osatähtsus, kelle eest kohaliku omavalitsuse üksused
maksid sotsiaalmaksu, on tunduvalt suurem, kuid viimase viie aasta
jooksul on see vähenenud 57,2%-lt 2012. aastal 41,6%-ni 2016.
aastal (tabel 7). Seda on mõjutanud puudega laste hooldajate hulgas
töötavate hooldajate arvu kasv. [3: Sotsiaalmaksu § 6 lg 11
kohaselt maksab vald või linn sotsiaalmaksu Eestis elava isiku
eest, kes hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26
alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega
isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni
või hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab
toetust puudega lapse hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa
riiklikku pensioni.]
Tabel 7. Puudega inimeste hooldajad, 2012─2016
(aasta lõpus)
2012
2013
2014
2015
2016
Hooldajate arv
Kokku¹
13 044
12 387
11 728
11 139
10 592
Täisealiste inimeste hooldajad
12 018
11 308
10 611
9 953
9 358
Laste hooldajad
1 056
1 113
1 152
1 225
1 269
Hooldajad, kelle eest maksti sotsiaalmaksu
Kokku
2 440
2 280
2 059
1 973
1 873
Täisealiste inimeste hooldajad
1 836
1 682
1 495
1 422
1 345
Laste hooldajad
604
598
564
551
528
Hooldajate %, kelle eest maksti sotsialamaksu
Kõik hooldajad
18.7
18.4
17.6
17.7
17.7
Täisealiste inimeste hooldajad
15.3
14.9
14.1
14.3
14.4
Laste hooldajad
57.2
53.7
49.0
45.0
41.6
¹ Hooldajate arv kokku on väiksem täisealiste ja laste
hooldajate arvust, kuna üks hooldaja võis hooldada nii last kui
täiealist.
Hooldajad soo ja vanuse järgi
2016. aasta lõpus oli puudega täisealiste isikute hooldajaid
9358, kellest 41,2% olid 65– aastased ja vanemad. 50–64-aastaseid
hooldajaid oli 34,1% (tabelid 8 ja 9; joonis 6). Enamus puudega
täisealiste isikute hooldajatest on naised, moodustades 2016. aasta
lõpus 72,5% täisealiste isikute hooldajatest. Vanuse järgi on
hooldajatest naiste osakaal suurem alates 35-aastastest,
moodustades sellest vanuserühmast enam kui 70%. Kõige rohkem naisi
oli aga 65-74-aastaste hooldajate seas (1609 ehk 78,3%).
Mehi oli rohkem vaid 18–24-aastaste hooldajate hulgas (60,7%
selles vanuse hooldajatest). 25-29-aastaste seas oli aga naisi juba
54,3% (tabel 10, joonised 6 ja 7).
Puudega laste hooldajate puhul on olukord teistsugune – enamus
nendest on keskealised. Nii oli 2016. aasta lõpus 78,8% puudega
laste hooldajatest vanuses 30–49. Valdav enamus neist on laste endi
vanemad.
Soolises lõikes on laste hooldajatest naisi tunduvalt rohkem ─
92,3%.
Tabel 8. Puudega inimeste hooldajad soo ja vanuse järgi, 2012 ja
2016
(aasta lõpus)
Kokku
Täisealiste isikute hooldajad
Laste hooldajad
2012
2016
2012
2016
2012
2016
Kokku
13 044
10 592
12 018
9 358
1 056
1 269
Mehed
3 264
2 672
3 174
2 578
92
98
Naised
9 780
7 920
8 844
6 780
964
1 171
18–64
7 893
6 717
6 875
5 495
1 048
1 255
18–24
249
168
234
140
15
28
25–29
445
351
347
243
99
108
30–34
550
500
339
288
212
218
35–39
711
640
462
334
255
311
40–44
941
736
749
488
201
255
45–49
1 023
1 024
882
814
144
216
50–54
1 253
1 010
1 171
943
88
72
55–59
1 360
1 220
1 339
1 187
23
35
60–64
1 361
1 068
1 352
1 058
11
12
65+
5 151
3 875
5 143
3 863
8
14
65–74
3 037
2 066
3 032
2 054
5
13
75+
2 114
1 809
2 111
1 809
3
1
Tabel 9. Puudega inimeste hooldajad soo ja vanuse järgi, 2012 ja
2016
(aasta lõpus), %-des
Kokku
Täisealiste isikute hooldajad
Laste hooldajad
2012
2016
2012
2016
2012
2016
Kokku
100
100
100
100
100
100
Mehed
25.0
25.2
26.4
27.5
8.7
7.7
Naised
75.0
74.8
73.6
72.5
91.3
92.3
18–64
60.5
63.4
57.2
58.7
99.2
98.9
18–24
1.9
1.6
1.9
1.5
1.4
2.2
25–29
3.4
3.3
2.9
2.6
9.4
8.5
30–34
4.2
4.7
2.8
3.1
20.1
17.2
35–39
5.5
6.0
3.8
3.6
24.1
24.5
40–44
7.2
6.9
6.2
5.2
19.0
20.1
45–49
7.8
9.7
7.3
8.7
13.6
17.0
50–54
9.6
9.5
9.7
10.1
8.3
5.7
55–59
10.4
11.5
11.1
12.7
2.2
2.8
60–64
10.4
10.1
11.2
11.3
1.0
0.9
65+
39.5
36.6
42.8
41.3
0.8
1.1
65–74
23.3
19.5
25.2
21.9
0.5
1.0
75+
16.2
17.1
17.6
19.3
0.3
0.1
Tabel 10. Puudega inimeste hooldajate sooline jaotus vanuse
järgi, 2016
(aasta lõpus)
Täisealiste isikute hooldajad
Laste hooldajad
arv
%
arv
%
mehed
naised
mehed
naised
mehed
naised
mehed
naised
Kokku
2 578
6 780
27.5
72.5
98
1 171
7.7
92.3
18–64
1 628
3 867
29.6
70.4
97
1 158
7.7
92.3
18–24
85
55
60.7
39.3
2
26
7.1
92.9
25–29
111
132
45.7
54.3
4
104
3.7
96.3
30–34
109
179
37.8
62.2
11
207
5.0
95.0
35–39
91
243
27.2
72.8
19
292
6.1
93.9
40–44
145
343
29.7
70.3
20
235
7.8
92.2
45–49
234
580
28.7
71.3
20
196
9.3
90.7
50–54
259
684
27.5
72.5
9
63
12.5
87.5
55–59
326
861
27.5
72.5
8
27
22.9
77.1
60–64
268
790
25.3
74.7
4
8
33.3
66.7
65+
950
2 913
24.6
75.4
1
13
7.1
92.9
65–74
445
1 609
21.7
78.3
1
12
7.7
92.3
75+
505
1 304
27.9
72.1
-
1
-
100.0
Joonis 6. Puudega inimeste hooldajad vanuse ja soo järgi,
2016
(aasta lõpus)
Joonis 7. Naiste osatähtsus puudega inimeste hooldajatest
vanuserühmade lõikes, 2016, %
3. Puudega inimeste hooldamisega seotud kulutused
Kulutused puudega isikute hooldamiseks kokku olid 2016. aastal 7
067 084 eurot, millest toetus puudega isikute hooldamise eest
moodustas 4 094 200 eurot ehk 58% ja hooldajate eest makstud
sotsiaalmaksuks 2 972 884 eurot ehk 42% (tabel 11).
Puudega täisealiste isikute hooldamise toetuseks kulus
3 268 747 eurot ja puudega laste hooldamiseks 825 453 eurot.
Kuluna lisandus nendele summadele puudega isikute hooldajate eest
makstav sotsiaalmaks.
Puudega täisealiste isikute hooldajate eest maksti sotsiaalmaksu
summas 2 141 853 eurot ja puudega laste hooldajate eest summas
831 031 eurot.
Kulutused toetuseks puudega isikute hooldamise eest vähenesid
2016. aastal võrreldes 2012. aastaga 1,8% ehk 73 162 eurot. Sellele
avaldas mõju kulutuste vähenemine toetuste maksmiseks puudega
täisealiste isikute hooldamise eest 11,1% ehk 413 374 eurot.
Samal ajal kasvasid kulutused toetuste maksmiseks puudega laste
hooldamise eest. 2016. aastal kasvasid need kulutused võrreldes
2012. aastaga 340 212 euro võrra ehk 70,1%. Kasvu mõjutas nii laste
hooldamise eest toetuse saajate arvu kasv kui ka keskmise
väljamakse suuruse kasv.
Hooldajate eest makstud sotsiaalmaksu summa kasvas 14,5% ehk 375
782 eurot.
Puudega täisealiste isikute hooldajate eest makstud
sotsiaalmaksu summa kasvas 7,6% ehk 151 602 eurot ning last
hooldavate isikute eest makstava sotsiaalmaksu kasv oli 36,9% ehk
224 180 eurot. Sotsiaalmaksu summa kasvu mõjutas sotsiaalmaksu
minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäära tõstmine 40,3% (278,02
eurost 390 euroni), mistõttu sotsiaalmaksu minimaalne kohustus kuus
kasvas 2016.aastal võrreldes 2012. aastaga 36,95 eurot (91,75
eurolt 128,7 eurole).
Kui sotsiaalmaksu osatähtsus puudega isikute hooldamisega seotud
kulutustes kokku kasvas 2016. aastal võrreldes 2012. aastaga
38,4%-lt 42,1%-le, siis osatähtsus puudega täisealiste isikute
hooldamisega seotud kulutustes kasvas 35,1%-lt 39,6%-le.
Sotsiaalmaksu osatähtsus puudega laste hooldamisega seotud
kulutustes vähenes samal ajavahemikul 55,6%-lt 50,2%-le.
Tabel 11. Kulutused toetuseks puudega isikute hooldamise eest,
2012–2016
(eurot)
2012
2013
2014
2015
2016
Kulutused kokku
6 764 464
6 866 153
6 904 188
6 940 519
7 067 084
Toetus puudega inimeste hooldamise eest
4 167 362
4 197 330
4 159 016
4 123 058
4 094 200
Toetus puudega täisealiste
inimeste hooldamise eest
3 682 121
3 593 988
3 440 343
3 313 636
3 268 747
Toetus puudega laste
hooldamise eest
485 241
603 342
718 674
809 423
825 453
Hooldajate eest makstud sotsiaalmaks
2 597 102
2 668 823
2 745 172
2 817 461
2 972 884
Täisealiste isikute hooldajate
eest makstud sotsiaalmaks
1 990 251
1 991 651
1 995 862
2 031 821
2 141 853
Laste hooldajate eest makstud
sotsialamaks
606 851
677 172
749 309
785 640
831 031
Keskmise väljamakse suurus 2016. aastal oli 29,27 eurot, sh
täiskasvanud isikute hooldajale 26,51 eurot ja laste hooldajale
49,72 eurot.
Võrreldes 2012. aastaga kasvas keskmine väljamakse suurus 20,3%
ehk 4,94 eurot, sh täisealiste inimeste hooldamise eest ─13,7% ehk
3,19 eurot ning laste hooldamise eest ─37,8% ehk 13,64 eurot.
Tabel 12. Toetuse maksmine puudega isikute hooldamise eest,
2012–2016
2012
2013
2014
2015
2016
2016/2012, %
Hooldajate arv kokku (aasta jooksul)
15 922
15 125
14 284
13 543
12 945
81.3
Täisealiste isikute hooldajad
14 671
13 804
12 896
12 146
11 460
78.1
Laste hooldajad
1 323
1 378
1 458
1 461
1 551
117.2
Väljamaksete (toetuste) arv kokku
171 317
164 021
155 030
146 600
139 893
81.7
Täisealiste isikute hooldamise
eest
157 868
149 626
140 003
130 718
123 292
78.1
Laste hooldamise eest
13 449
14 395
15 027
15 882
16 601
123.4
Keskmine väljamakse suurus¹, eurot
24.33
25.59
26.83
28.12
29.27
120.3
Täisealiste isikute hooldamise
eest
23.32
24.02
24.57
25.35
26.51
113.7
Laste hooldamise eest
36.08
41.91
47.83
50.96
49.72
137.8
Toetuse summa ühe hooldaja kohta, aasta jooksul, eurot
261.74
277.51
291.17
304.44
316.28
120.8
Täisealiste isikute hooldamise
eest
250.98
260.36
266.78
272.82
285.23
113.6
Laste hooldamise eest
366.77
437.84
492.92
554.02
532.21
145.1
¹ Sõltub toetuse määrast, hooldamisperioodist (hoolduspäevade
arvust kuus), hooldatavate arvust.
Toetuse maksmine puudega isikute hooldamise eest kohaliku
omavalitsuse üksuste lõikes
Toetust puudega inimeste hooldamise eest maksti 2016. aastal
202-s omavalitsuse üksuses, sh täisealiste hooldamise eest 196-s
(92% kohalike omavalitsuste arvust) ja laste hooldamise eest ─
144-s omavalitsuse üksuses (67,6% kohalike omavalitsuse arvust)
(tabel 13 ja 14).
138-s omavalitsuses maksti toetust nii laste kui täisealiste
isikute hooldamise eest, 58-s ainult täisealiste ja 6-s ─ ainult
laste hooldamise eest.
Tabel 13. Puudega isikute hooldamise eest toetust maksnud
kohaliku omavalitsuse üksuste arv maakonniti, 2012 ja 2016
Maakond
KOVide arv maakonnas
2012
2016
Kokku
täisealised
lapsed
Kokku
täisealised
lapsed
Kokku
226 / 213
219
208
165
202
196
144
Harju (Tallinnata)
23 / 22
23
22
22
21
21
19
Hiiu
5 / 4
5
5
2
4
4
3
Ida-Viru
22 / 20
21
16
14
19
15
12
Jõgeva
13
13
13
12
13
13
11
Järva
12
11
9
5
9
8
5
Lääne
12 /10
11
10
5
10
10
4
Lääne-Viru
15
15
15
15
15
15
13
Põlva
14 /13
14
14
12
13
13
12
Pärnu
20 / 19
17
15
14
15
14
13
Rapla
10
10
10
8
10
10
6
Saare
16 / 14
15
15
5
12
12
4
Tallinn
1
1
1
1
1
1
1
Tartu
22
22
22
14
22
22
14
Valga
13
13
13
10
13
13
5
Viljandi
15 /12
15
15
13
12
12
9
Võru
13
13
13
13
13
13
13
Tabel 14. Puudega isikute hooldamise eest toetust maksnud
kohaliku omavalitsuse üksuste osatähtsus maakonna omavalitsuste
koguarvus, 2012 ja 2016, %
Maakond
KOVide arv maakonnas
2012
2016
Kokku
täisealised
lapsed
Kokku
täisealised
lapsed
Kokku
226 / 213
96.9
92.0
73.0
94.8
92.0
67.6
Harju (Tallinnata)
23 / 22
100
95.7
95.7
95.5
95.5
86.4
Hiiu
5 / 4
100
100
40.0
100
100
75.0
Ida-Viru
22 / 20
95.5
72.7
63.6
95.0
75.0
60.0
Jõgeva
13
100
100
92.3
100
100.0
84.6
Järva
12
91.7
75.0
41.7
75.0
66.7
41.7
Lääne
12 /10
91.7
83.3
41.7
100
100
40.0
Lääne-Viru
15
100
100
100
100
100
86.7
Põlva
14 /13
100
100
85.7
100
100
92.3
Pärnu
20 / 19
85.0
75.0
70.0
78.9
73.7
68.4
Rapla
10
100
100
80.0
100
100.0
60.0
Saare
16 / 14
93.8
93.8
31.3
85.7
85.7
28.6
Tallinn
1
100
100
100
100
100
100
Tartu
22
100
100
63.6
100
100
63.6
Valga
13
100
100
76.9
100
100
38.5
Viljandi
15 /12
100
100
86.7
100
100
75.0
Võru
13
100
100
100
100
100
100
Keskmine väljamakse suurus ühe saaja kohta erineb oluliselt
kohalike omavalitsuste lõikes. Väljamakse suurus sõltub toetuse
suurusest, toetuse maksmise perioodist (kas toetust maksti terve
kuu eest või osaliselt) ning hooldatavate arvust (ühel hooldajal
võib olla mitu hooldatavat). Toetuse suurus omakorda sõltub toetuse
määrast, mis võib olla seotud hooldatava puude raskusastmega või
hooldusvajadustest ning sellest, kas hooldatav on laps või
täisealine. Mõnedes omavalitsuses on toetuse suurus on
diferentseeritud vastavalt lapse vanusele.
Toetuse keskmise suurus kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes
erineb kordades, ulatudes 2016. aastal 15 eurolt 112,10 euroni.
Keskmisest (29,27 eurot) väiksemat summat maksti 136-s kohaliku
omavalituse üksuses, mis on 67,3% toetust maksnud omavalitsuse
üksuste arvust. 101-s kohaliku omavalitsuse üksuses (50% toetust
maksnud omavalitsuse üksuste arvust) jäi keskmine väljamakse alla
25 euro.
Keskmine väljamakse täisealiste isikute hooldamise eest oli
26,51 eurot. Sellest väiksemat toetust maksti 131 kohaliku
omavalitsuse üksuses (66,8% täisealiste isikute hooldamise eest
toetust maksnud KOVidest).
Keskmine väljamakse suurus laste hooldamise eest oli 49,72
eurot, ulatudes 15,34 eurost 140 euroni. Kõige rohkem oli neid
kohaliku omavalitsuse üksusi, kus väljamakse suurus oli 40 eurot ja
rohkem (54 omavalitsust ehk 37,5% KOV-dest, kus maksti toetust
laste hooldamise eest) (joonis 8).
Joonis 8. Kohaliku omavalitsuse üksuste jaotus väljamakse
keskmise suuruse järgi, 2016
1
Lisa 1. Puudega isikute arv puude raskusastme ja vanuse järgi,
maakonniti1, seisuga 1. jaanuar 2017
Kokku
Lapsed
Täisealised
sh 18-64
sh 65+
kokku
sh puude raskusastme järgi
kokku
sh puude raskusastme järgi
kokku
sh puude raskusastme järgi
kokku
sh puude raskusastme järgi
sügav
raske
kesk-mine
sügav
raske
kesk-mine
sügav
raske
kesk-mine
sügav
raske
kesk-mine
Kokku
149 512
12 853
730
7 140
4 983
136 659
14 352
70 691
51 616
61 438
4 811
23 460
33 167
75 221
9 541
47 231
18 449
Harju
(Tallinnata)
9 641
1 187
74
785
328
8 454
1 022
4 075
3 357
4 259
429
1 537
2 293
4 195
593
2 538
1 064
Hiiu
726
59
5
39
15
667
75
383
209
306
21
136
149
361
54
247
60
Ida-Viru
24 210
2 296
74
814
1 408
21 914
1 942
11 319
8 653
8 985
703
3 503
4 779
12 929
1 239
7 816
3 874
Jõgeva
7 027
441
17
232
192
6 586
698
3 431
2 457
3 246
220
1 335
1 691
3 340
478
2 096
766
Järva
3 505
424
13
268
143
3 081
402
1 524
1 155
1 604
140
625
839
1 477
262
899
316
Lääne
2 094
167
15
107
45
1 927
277
1 098
552
910
108
455
347
1 017
169
643
205
Lääne-Viru
5 818
603
30
353
220
5 215
559
2 928
1 728
2 627
264
1 149
1 214
2 588
295
1 779
514
Põlva
6 924
443
16
216
211
6 481
709
3 494
2 278
3 099
174
1 194
1 731
3 382
535
2 300
547
Pärnu
8 958
604
60
346
198
8 354
807
4 488
3 059
3 657
265
1 363
2 029
4 697
542
3 125
1 030
Rapla
2 926
291
19
196
76
2 635
331
1 281
1 023
1 332
108
544
680
1 303
223
737
343
Saare
4 189
269
17
168
84
3 920
436
1 789
1 695
1 689
185
579
925
2 231
251
1 210
770
Tallinn
30 788
2 551
239
1 762
550
28 237
2 812
14 216
11 209
13 244
1 036
5 155
7 053
14 993
1 776
9 061
4 156
Tartu
22 410
2 023
79
1 115
829
20 387
2 163
10 842
7 382
8 204
556
2 922
4 726
12 183
1 607
7 920
2 656
Valga
6 111
427
20
190
217
5 684
557
2 937
2 190
2 472
139
857
1 476
3 212
418
2 080
714
Viljandi
6 823
630
26
336
268
6 193
745
3 273
2 175
2 815
273
1 121
1 421
3 378
472
2 152
754
Võru
7 362
438
26
213
199
6 924
817
3 613
2 494
2 989
190
985
1 814
3 935
627
2 628
680
1 Sotsiaalkindlustusameti andmed. Siin ei kajastu need puudega
isikud (392 inimest), kelle puhul maakond ei ole määratletud.
