LeigaridERRSi Teataja hea soovituse sündmuste otsijatele. Portaalis on üleval nii kultuuripealinna Tallinn 2011 programm kui ka ligi kahe tuhande Eesti kultuuriorganisatsiooni kirjeldused

LeigaridJUULI 201010 KROONIJUULI 201010 KROONI

R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I

Kas leigarid suudavad muuseumihooajaja puhkuse ühendada?

4(40)

Turu rahvatantsuseltssaab 40-aastaseks

lipuhoidjast juhatuseesimeheks

ks muuseumikava - rohkeltimproviseerimisvõimalusi

Ellujäämisõpetussuveks

Tantsuhobi tänaja 40 aasta eest

Meelis Järvpõld,

Ü

Turu rahvatantsuseltssaab 40-aastaseks

lipuhoidjast juhatuseesimeheks

ks muuseumikava - rohkeltimproviseerimisvõimalusi

Ellujäämisõpetussuveks

Tantsuhobi tänaja 40 aasta eest

Meelis Järvpõld,

Ü

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 2

SISUJUHTNii mõneski seltskonnas hakataksekohe jõulusöömingute järgseltjutuks võtma peagi saabuvatrannahooaega ning selleksvajalikke ettevalmistusi. Mõnelpuhul need jäävadki juttudeks,mõnel puhul järgnevad kategevused tervisliku salatimenüükokkupaneku või trennisaalishigistamise näol.Nüüd on küsimus, kas leigaridvajavad ka suve eel selliseidettevalmistusi nagu tavalisedinimesed? Üks vastusevariantoleks, et ei vaja, sest leigar teebkogu aeg trenni ja toitubtervislikult. See vastus oleks liigailus. Ja mitte ehe. Tegelikult onleigar ikka eestlaslikult tiba laisk,ning lubab endale ka eestlaslikkurasvast ja toitvat rooga. Kõikeheduse pärast, eksole.Teine vastusevariant oleks, etleigaril pole seda kõike vaja.Leigar veedab suve rahvarõivis jamuuseumis ning siis pole näha, kason mõni (kilo)gramm talvegalisandunud või mitte.Need, kes selle vabandusegaelavad, kogevad siiski varem võihiljem, et ka rahvarõivad võivadkitsaks jääda. Ja ka rahvatantsudüle jõu käia.Siis jääbki üle variant, et leigarkombineerib oskuslikult muuseumi-ja rannahooaja. Muide, üheleigarite tavatreeningu ajal saabtehtud üle 5000 sammu, mis onpool keskmisest tervislikustpäevanormist...Mõnusat suvehoo

Kristiina

aja jätku.

JUH

TKIR

I

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

EsiTeised ajakirja fotod Leigarite arhiivistja internetist.

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste jaoks.

ärgmine ajakiri ilmub 20 . aasta

Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile [email protected]

kaane foto: Heigo Kendla

J 10sügisel.

U U D I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

M E I E S Õ B R A D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4

PERSOONILUGU - MEELIS JÄRVPÕLD ........6

MUUSEUMISUVI KUI LEIGARITE KAUBAMÄRK ......10

ÜKS KÜSIMUS ...............................12

KAS SINUL JUBA ON LEIGARITE TANTSUABIFLIIS? ..13

KÜSITLUS .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14

Ü K S M U U S E U M I K A V A , R O H K E L T

I M P R O V I S E E R I M I S V Õ I M A L U S I . . . . . . . . 1 6

TANTSUHOBI TÄNA JA 40 AASTAT TAGASI ...18

MTP2 EHK MIDA TEHA PININAGA 2 ...20

K R O O N I K A . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 2

ELLUJÄÄMISÕPETUS SUVEKS ................23

FOTOKROONIKA .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27

N A L I & N A E R . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0

LAVATANTSU-MEHED JA FOLKLOORI-NAISED ..26

Ranna- võimuuseumihooaegRanna- võimuuseumihooaeg

MIS?MILLAL?KELLELE?KUS?

MIS?MILLAL?KELLELE?KUS?


LEHEKÜLG 3

UU

DIS

ED

Meeste tantsupeoks valmistudes valiti ka Eestitant s i tavam mees 2010, ke l leks sa itantsuansambli Sõleke vilistlasrühma tantsijaPriit Liiu. Tantsupeol esitas Priit Liiu kandvatPahareti rolli. Tema väljavalimiseks vaatas

"Mehelikku tantsivat meest on raske leida,aga tema oli tõeliselt tantsiv mees ja usun, ettantsupeoks saab ta veel mehelikumaks," ütlesžürii esinaine Kaie Kõrb valikut kommenteerides.Žüriisse kuulusid peale Kaie Kõrbi II meestetantsupeo lavastajad Maie Orav, Erika Põlendik,Mall Järvela, Marina Kuznetsova, Linda Pihu jaÜlle Feršel

źüriiüle videovooru 10 tööd ning lasi ette tantsida 7tööd.

.

Juuni keskel ületas ERRSi algatatud „Kaerajaan Euroopasse” kampaania raameskaerajaani tantsinute arv 20 000. inimese piiri.Eestvedajad loodavad, et kaerajaanimisest saab Eesti suurim rahvatantsuaktsioonning ettevõtmine kestab kuni 2011. aasta talveni. Kampaanias osalemiseks tulekstantsida kaerajaani, see jäädvustada ja oma tegevusest ERRSile teada anda.Kaerajaanimisi on loetud alates 4. detsembrist 2009. Järgmine suurem ettevõtmineon 14. augustil Võnnus korraldatav kaerajaani teatetants.

Eesti tantsitavammees on Sõlekesevilistlane

Kaerajaanijate arv ületas piiri20 000

Kust saada kultuuri?Uus infoportaalvahendab teavet rohkem kui tuhandeläheneva kultuurisündmuse kohta, annabERRSi Teataja hea soovituse sündmusteotsijatele.

Portaalis on üleval nii kultuuripealinnaTallinn 2011 programm kui ka ligi kahetuhande Eesti kultuuriorganisatsioonikirjeldused.Portaali haldaja on Eesti Instituut ningteave on kättesaadav nii eesti- kui kaingliskeelsena.Samuti saab sellesse reklaamivabassev e e b i k a l e n d r i s s e s a a t a i n f o tkultuuriürituste toimumise kohta.

www.kultuur.info

Elegants tõiKaarlile võiduElegants tõiKaarlile võiduVõru fo l k loo r i fe s t i va l i lto imunud lõõt sameestevõidumängimisel tõusis KaarelKõivupuu ässade klassisesikohale. Kommentaaridestoodi esile Kaarli isikupärast jaelegantset mängustiili.Võistlus viidi läbi kolmesklassis – noored, täiskasvanudja ässad, kokku osales 25lõõtsamängijat. Kaarel jäiässade klassis esikohta jagamakoos staazhika mängija AinLindvestiga.

Võru fo l k loo r i fe s t i va l i lto imunud lõõt sameestevõidumängimisel tõusis KaarelKõivupuu ässade klassisesikohale. Kommentaaridestoodi esile Kaarli isikupärast jaelegantset mängustiili.Võistlus viidi läbi kolmesklassis – noored, täiskasvanudja ässad, kokku osales 25lõõtsamängijat. Kaarel jäiässade klassis esikohta jagamakoos staazhika mängija AinLindvestiga.


LEHEKÜLG 4

TURU RAHVATANTSUSELTSSAAB 40 -AASTASEKSM

EIE

SÕBR

AD

MEI

ESÕ

BRAD Soome sõprusrühma juht Leena Aho

kirjutab, mida toob suvi ja sügishooaegtänavu juubelit tähistavale TurunKansantanssin Ystävät kollektiivile.

Külaskäik Eestisse

Tänavune aasta on Turun Kansantanssin Ystävät seltsijaoks tihe – igal kuul toimub mõni sündmus. Tähistame jusel aastal seltsi 40-ndat aastapäeva!Suvest alustades on meil juunis nii laste ja noorte kui katäiskasvanute kolmepäevane tantsulaager. Lastele tuleblaagrisse külla ka üks Leedu rühm.Suvel püüame peamiselt puhata, aga sündmusi on ikkaka. Täiskasvanute rühmad sõidavad näiteks ItaaliasseEuropeade´i festivalile ning jaanipäeva paiku esinemeNaantali jaanipeol.Treen ingutega a lus tame taas augus t i s jajuubelikontserdi toimumise ajaks on juba paika pandud31. oktoober.

Augustis tuleb meie lasterühm "Vinksin Vonksin" janoorterühm "Prasu" Leigaritele külla.Selle üle on väga hea meel, kuna varasemalt oleme alatisaanud suurepärase vastuvõtu osaliseks!

„Vinksin Vonksin”alustas 2000. aastalvaid kahe tantsutüdrukuga. Nüüdtantsib rühmas omapaarkümmend poissi-tüdrukut vanuses 10.-15. aastat.Rühm tantsib eritimeelsast i re ipat e m p o l i s i p ä r imu s l i k ke Soomer a h v a t a n t s e .Treeningutel kipuvad

-

--

Turun KansantanssinYstävät ry ogol


LEHEKÜLG 5

ikka detsibellid tõusma ja lustlik värskus annab tunda. Selle energilise, rõõmsaja naeruhimulise kambaga on ringi reisitud nii Soomes kui ka välismaal,esinemistel ja laagrites. Kaks korda oleme käinud Eestis (Märjamaal 2006.aastal ja Tallinnas 2008. aastal) ning 2008. aastal Norras. Rühma juhendabNiina Kallioinen, keda toetab tema „parem käsi” Satu Lehtonen.

Turun Kansantanssin Ystävät ry on loodud selleks, et lapsed ja noored saaksidtantsida Soome rahvatantse. Seltsil on üle 400 liikme, enamus neist lapsed janoored.Kogu oma eksistentsi aja oleme panustanud noorte tegemistesse. Mitukoosseisu on jõudnud meie seltsi eluea ajal juba täiskasvanuiks saada.Tore on näha, et noored võtavad juba vastutuse traditsioonide hoidmise jaürituste organiseerimise eest enda peale, näiteks suvelaagrite korraldamiseosas ja rahvatantsufestivali "Tanssiva Turku" tegevuste juures. Seda festivalikorraldame igal kolmandal aastal.Seltsis tegutseb kokku paarkümmend tantsu-, rahvatantsu-, käsitöö- jm rühma.Meil on ka 20 pillimeest, kes vastavalt vajadusele harjutamas käivad javastutavad pillisaate eest.

Järgmisel aastal on nii Tallinn kui ka Turu Euroopa kultuuripealinnad. Väga toreoleks, kui sellesse erilisse kultuuriaastasse mahuks mitmeid üritusi – ka ühiseid- kus mõlemad seltsid saaksid oma folkloori esitada.

Noortele pühendatud tegevus

Soome sõprade tegemistest saab lisa lugeda internetilehel www.rytky.fi

Pildil sõbrad Soomest. Nende seas Leena Aho (vasakult teine).

PERS

OO

NIL

UG

URAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 6

MEELIS JÄRVPÕLD – JUHUSLIKUSTLIPUHOIDJAST JUHATUSE

ESIMEHEKS

MEELIS JÄRVPÕLD – JUHUSLIKUSTLIPUHOIDJAST JUHATUSE

ESIMEHEKSTEKST: KRISTIINA TAMBERG

Seltsi juhatuse esimees Meelis Järvpõld tunnistab, et pärisLeigarite-vabasid päevi tuleb harva ette. Seda uskumatumananäivad Meelise meenutused, kuidas tema sattumine Leigaritesse oliüks suur juhus ja varasem kokkupuude rahvatantsuga puudustäielikult.

Meenuta palun seda lugu,kuidas nägi välja Su esimenekokkupuude Leigaritega.

Kas Gesekeses siis tantsima eisunnitud?

Alguse sai kõik sellest, kui PriitSutt 1999. aasta kevadel küsis:„kas tahad tulla Saksamaaleõlut jooma?” Mis selle vastuikka saab olla…Järgminetingimus oli küll, et kaasa saabrahvatantsijana. Antigi mullerahvarõivad. Ühe korra käisintrenni ka vaatamas, et näodoleksid tuttavad, kellega reisiletuleb minna. Rahvatantsu makunagi tantsinud ei olnud jaSutt oli ainuke, keda Leigaritestundsin.Sõit oli Gesekesse Saksamaale.Samal suvel toimus tantsupidu,seda käisin ka vaatamas.Rahvarõivad olid seljas ningpeale viimast etendust lippasinauringide ajaks ka väljakule. Jamuuseumis käisin suve jooksulpaar korda vaatamas. Sügiseltuli siis hakata seda „võlga”tasuma ja ise ka tantsima…

Festivaliõhtud seal olid, aga siisõpetati peamiselt teisterühmade ja rahvaste tantse,sellega sai hakkama. Ja eks olivaja ka inimest, kes hoiab

Vaba aja veedab Meelismeelsasti merel.

Vaba aja veedab Meelismeelsasti merel.


LEHEKÜLG 7

Leigarite lippu või lappi. Mu meelest oli tookord veel üks-kaks sellist mitte tantsivatinimest kaasas, ilmselt oli oluline vajaliku suurusega grupp kokku saada.

Ütleme nii jah. Sügisel anti isegi 10 aasta märk. Siinkohal ongi sobiv tänada kõikitantsupartnereid, kellega olen nende aastate jooksul koos tantsinud. Ei tea, kas seeon juhus või mitte, aga kõik nad on olnud väga kerge jalaga, alustades esimesestpartnerist Kadri Kanarbikust (nüüd Mäsak).

Juhatuses peaks nüüd olema neljas kord, nii et seitse või kaheksa aastat. Juhatuseesimehena on teine juhatuse periood.

Kas on pehmeks räägitud või siis on teised juhatuse liikmed olnud mu jaoks sobivad,kellega on meeldiv koos töötada ja seltsi asju ajada.

Sellest ajast – 1999. aastast - on Sul olnud katkematu staaž Leigarites?

Ja kui palju aastaid sellest oled olnud seotud seltsi juhatusega?

Juhatuse töö on omajagu aega ja energiat võttev, mäletan omast käest. Mis Sindjuhatuses tegutsema paneb?

Aga Sa käid Leigarite seltskonnaga veel ka korvpalli mängimas…

Kui palju üldse selliseid päevi nädalas on, kus Sa Leigaritega seotud teemadegakokku ei puutu?

Korvpalliseltskonnas on päris mitmed jah kas praegused või endised leigarid…seltskond on muidugi muutuv, mõni aasta on leigareid rohkem, teine aasta vähem.

Talvisel ajal laupäev-pühapäev näiteks on. Kui muidugi võtta arvesse ka meilindus,siis on küll praktiliselt iga päev mingi seos.

Meelise esimesel tantsupeol osales ta ainult rongkäigus.Järgnevatel juba tantsijana.


LEHEKÜLG 8

Kas tunned, et midagi jääb tegemata ka selle pärast, et nii palju seltsi asjadegategeled?

Mis on see, mis teeb rõõmu ja mis ajab vihale?

Noh kas nüüd tegemata … eks muidugi leiaks ka muid tegevusi. Näen aga praegusestegevuses rohkem plusse kui miinuseid, muidu ju ei tegeleks.

Nii ma ei oskagi öelda. Seltskond ilmselt, see teeb nii rõõmu kui ka ajab vihale.Tegelikult on kõik inimestes kinni.Ühised sõidud, reisid on toredad, tead ju juba, mis seltskonnaga koos lähed.

Räägi palun ka oma elust väljaspoolLeigareid.Olen kogu aeg elanud Tallinnas, Nõmmel,ühes ja samas majas. Lõpetanud Tallinna

Seltskond teeb nii rõõmkui ka ajab vihale.

u

Ehitus- ja Mehhaanika Tehnikumi, nüüdse nimega Tallinna Kõrgema Tehnikakooli,ehitusteaduskonna, ja TTÜ ehitusteaduskonna, ametilt olen ehitusinsener. Jategutsenud olen ka kogu aeg sellel alal.

Märkimisväärsem panus on olnud näiteks Narva mnt metodistide kiriku juures.Arhitekt mõtles välja, mida ta näha soovib, minu roll oli ehituskonstruktorinakandekonstruktsioonid paika panna ning teha vastavad arvutused, etkonstruktsioonid koos püsiksid.Eks neid objekte ole veel: hotell Tallinna rekonstrueerimine (peasissepääs,

ahtid, fuajeed läbi mitme korruse), Viru Keskusest ka törtsukene, näiteks osavundamente ja parklasse sissesõidu katus. Samuti Viimsi uue koolimaja ükskorpus.

Mis ehitiste juures on Su käsi küljes olnud?

liftiś

Mulle on räägitud sellist lugu: üks healeigar avastas ühtäkki sõprade juuressünnipäevaseltskonnas, et Sa oled kaseal ning viis õhtu arenedes juturahvatantsule. Sa olevat jäänud agaväga ükskõikseks ja vestlusega mittekaasa läinud, justkui poleks teadnud eiseda leigarit ega seltsi... Mis Sa kostadsellise loo peale?

Vihjad mu sarnasusele vennaga, jah? No selliseid lugusid ikka on. Varem olirohkem. Käisime vennaga samal ajal ülikoolis, kuigi mitte samas teaduskonnas.Ikka juhtus, et keegi astus ligi ja hakkas midagi rääkima, millest ma ei saanudmidagi aru.On olnud mitmeid juhuseid, kus vennale viidates on öeldud, et ah ma tean tedaküll, ta on rahvatantsija.

Metodistide kirikuehituse juures oli mul

märkimisväärsem panus.


LEHEKÜLG 9

Aga te pole ju kaksikud?

Sa pole püüdnud venda ka tantsima meelitada?

Mis Sa sellest suvest ootad, kas kavatsed aktiivselt nädalavahetustel muuseumiskäia?

Kuulates Su arvutusi nädalavahetustega, saan kinnitust, et matemaatika on Sul

Ei, vend on noorem neli aastat, lihtsalt oleme sarnased.

Vend laulab laulukooris, tal on muud huvid ja hobid – tehnika näiteks. Tema aeg lähebpõhiliselt sinna ära.

Meeste tantsupidu võtab ühe nädalavahetuse, Viljandi folk teise, Saksamaa reis kaksnädalavahetust… Üldse on muuseuminädalavahetusi 15, kui nüüd kõik need teisedüritused maha arvata, jääb muuseumi jaoks vähe järele. Juhtub veel midagi ettetulema suve jooksul, jääb veel vähem. Käin niipalju ikka, kui võimalik.

tugev. Ma poleks kohe peastteadnud, mitu nädalavahetust suvel muuseumison ette nähtud…

Seltsi praegune majanduslikseis pole kiita, üldinemajandusolukord on omamõju avaldanud. Tunned Sasiin vastutust ka enda peal?

-

See tuleb sellest, et igalsügisel tehakse eelarvet ningsee on kindel number, miskäib aastast aastasse läbi. Masõnaseadmises pole nii tugev,matemaatilises pooles siisveidi tugevam.

Teatud mõttes muidugi.Eelmisel aastal oli juttu, etesinemisi on vähem kui varem, sel aastal on aga veel vähem ja seltsi sissetulek veelväiksem. Muud allikad – peamiselt fondide toetused – muutuvad üha olulisemaks. Jakui ka seal tõmmatakse rahasid kokku, siis võib olukord kurvaks minna.

Seltsi liikmete oma panus meie tegevuse rahastamisel pidevalt suureneb, näiteksreisidele minnes on juba 100% oma panus, seltsil pole võimalik reisimist toetada.Samuti peab ürituste korraldamise juures jälgima, mida saab lubada, mida mitte.

Alati peab lootma, et läheb paremaks. Tegevus igatahes jätkub.

Kas võib tekkida seis, et piltlikult öeldes riputame hambad varna?

Mis edasi saab?

Igapäevaselt pigemvaoshoitud Meelis näitabvahel tõelisi emotsioone.


LEHEKÜLG 10

MUUSEUMISUVI KUILEIGARITE KAUBAMÄRKMUUSEUMISUVI KUILEIGARITE KAUBAMÄRK

Kevadisel üldkoosolekul tänavust hooaega tutvustades jagas Kalev Järvela selleneljaks - juubeliks, Balticaks, meestetantsupeoks ja muuseumiesinemisteks.Pooled neist sündmustest on juba selja taha jäänud, Leigarite kaubamärk -muuseumiesinemised - täidavad veel terve suve.

Eelmisel aastal muuseumis käies tehtud märkmetes kordus Kalevi sõnul tähelepanek,et tantsijatel on hea emotsioon ja esinemistes on energiat. Kuid sama tihti tikubesile ka miinuspool – puudused esinemiskultuuris. Kalev: Esinemise ajal kostuskorduvalt üle pillimuusika või laulu esinejate kõvahäälne jutt. Tantsu- võilaulunumbris mitteosalejate kehakeel näitab tüdimust – esinejatele keeratakseselg, jutustatakse või toimetatatakse, sehkendatakse paberitega. Kui endal ei olehuvi oma esinemise vastu, siis miks peaks olema see huvi publikul? Antud juhul saabasja parandada ainult siis, kui iga tantsija, laulja ja muusik hakkab aru saama, etesinema on tuldud pakkumaks pealtvaatajale emotsiooni ja kogu esinemisele kuluvaeg on pühendatud vaatajale.

Kalev märgib, et vahel võib ka vähemefektne esinemine olla publikule igatinauditav, kui seda tehakse täieliku pühendumusega. Ta toob samas välja, ettantsutehnika valdamine on väga oluline, sest kui tehnika pole selge, kannatavademotsioonid – kogu tähelepanu kulub tantsusammudega hakkamasaamisele ja muuksseda enam ei jätku.Kalev: Esinemise käigus tekkivad improvisatsioonid saavad olla nauditavad ainultsiis, kui esineja valdab ideaalselt algteksti – sama reegel kehtib ka näitlemise ja

Tugeva tehnikata pole emotsioone


LEHEKÜLG 11

näitekirjaniku teksti järgimise puhul. Ja üks mõte veel - improvisatsioon jõuab omahaaraval moel publikuni sel juhul, kui ta lihtsalt tekib, kunstlikult pole võimaliknauditavat improvisatsiooni tekitada

„Leigarite esineja on kuikunstnik, kes maalib publikule pildi sellest, kuidas tema arusaamist mööda kunaginende ajalooliste hoonete õuedel pidutseti. Kunstniku töövahendiks on lõuend,pintsel ja värvid, leigaril tantsud, laulud, mängud ja muusika.”

Tantsukunst ja maalikunst

Kalev pani südamele, et suvel oleks Leigarite põhitähelepanu ikka muuseumikaval jamuuseumis esinemas käimisel. „Meil tuleb olla muuseumis tasemel, et selle kauduLeigareid ka edaspidiseks turundada,” rõhutas Kalev.

Suvekuudele ette vaadates märkis Kalev, et juuni ei tule väga tihe kuu, suurematestsündmustest toimub vaid meestetantsupidu. Juulis ja augustis on keerulisem. Juulialguses on noored tantsijad traditsioonilise tantsu festivalil Riias ja Daugavpilsis,taastamas Leigarite väga vana kontakti ansambliga Dandari. Sellest järgmiselnädalavahetusel toimub Baltica folkloorifestival, kuid kuna pealinna päev onesmaspäeval, 12. juulil, siis see korralisi muuseumiesinemisi eriti ei . Hiiu Folk jaViljandi folk võtavad samuti enda alla kaks nädalavahetust. Katsumuseks võibkujuneda august, kui ühel ja samal ajal viibib põhirühm Saksamaal Neustadtis jaürgleigarid Belgias Sint-Niklaasis.

sega

Improviseerimiseks peab tantsutekst selge olema.

Leigarite töövahendid on tantsud, laulud, mängud ja muusika, ütleb Kalev.


LEHEKÜLG 12

ÜKS

KÜSI

MU

SÜ

KSKÜ

SIM

US

Kuidas möödusid Sinu kaheksa kuud kaitseväes ilma Leigariteta?Vastab tagasi tavaellu naasnud Kaspar Kaur.suve hakulKuidas möödusid Sinu kaheksa kuud kaitseväes ilma Leigariteta?Vastab tagasi tavaellu naasnud Kaspar Kaur.suve hakul

Kaheksa kuud ilmaLeigariteta oliharjumatu. Esimesel kuulolin täiesti segaduses –esmaspäeva jakolmapäeva õhtuti eisaanudki kuskilrahvakultuuri harrastada.Kõik need kuud tundsinpuudust sõpradest jaheast huumorist, misläbib alatitantsutreeninguid, ningJaan Sommerist ja temaklaverimängust.Juba enne kaitseväkkeminemist kadestasinvaikselt kõiki leigareid,kes sügisel said osaledasuurel juubelikontserdil.Aga pead siiski norgu eilasknud ning elasinjuubeliüritusele kaasanende meilide kaudu,mis Sille liikmemeililesaatis. Kontserdiõhtullaulsin Eesti hümni,silmade ees sini-must-valge ning südamesLeigarid.Nüüd, kaheksa kuudhiljem, on ootusärevussuur. Kuigi jõudsinkiirkorras isegi luukambriläbida, on enne esimestesinemist muuseumisväike närv sees. Kas ikkatuleb välja? Ja kui tuleb,siis tahan sel suvel sedarahvakunsti kohe vägapalju harrastada! On jukaua ilma oldud.

Kaheksa kuud ilmaLeigariteta oliharjumatu. Esimesel kuulolin täiesti segaduses –esmaspäeva jakolmapäeva õhtuti eisaanudki kuskilrahvakultuuri harrastada.Kõik need kuud tundsinpuudust sõpradest jaheast huumorist, misläbib alatitantsutreeninguid, ningJaan Sommerist ja temaklaverimängust.Juba enne kaitseväkkeminemist kadestasinvaikselt kõiki leigareid,kes sügisel said osaledasuurel juubelikontserdil.Aga pead siiski norgu eilasknud ning elasinjuubeliüritusele kaasanende meilide kaudu,mis Sille liikmemeililesaatis. Kontserdiõhtullaulsin Eesti hümni,silmade ees sini-must-valge ning südamesLeigarid.Nüüd, kaheksa kuudhiljem, on ootusärevussuur. Kuigi jõudsinkiirkorras isegi luukambriläbida, on enne esimestesinemist muuseumisväike närv sees. Kas ikkatuleb välja? Ja kui tuleb,siis tahan sel suvel sedarahvakunsti kohe vägapalju harrastada! On jukaua ilma oldud.


LEHEKÜLG 13

KAS SINUL JUBA ONLEIGARITE TANTSUABIFLIIS?

KAS SINUL JUBA ONLEIGARITE TANTSUABIFLIIS?

Leigari

d

Kui soovid Leigarite uut fliisi, siis teata Helle-Maile.

TOPELT EI KÄRISET-särk püsib kauem puhas,kui katta see fliisiga (NB! eikaitse higistamise vastu)

SUUNA-KURAATORIDainult selle fliisi

õladaitavad sul õiged

suunad võttaja seda eriti

pikkadelsaalidiagonaalidel

KÕHT SISSEsilub muidu liiga palju

segavaid kõhukumerusi

TASAKAALUVARRUKADkui jalad viltu veavad, siis

küll varrukadpüsti hoiavad

PÖÖRA-KEERA-KRAEpööra-keera-krae toetab

hetkedel, kui Leigar ise ei jaksapead keerata

KÜ

SITLU

SRAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 14

MILLISED ON SU SUVEPLAANIDJA KAS SINNA KUULUVAD KAM U U S E U M I E S I N E M I S E D ?

HEIGO KENDLA:

IRIS JÄRV:

TIIT PAPPEL:

KRISTIINAKAPPER:

Suve plaanin veeta väga aktiivselt:sukelduda, metsades ringi konnata,pildistada loodust, mõnda aega veetaSaaremaal enda laiu peal, osaledaerinevatel üritustel, sh folkidel. Nii paljukui võimalik tahaks käia muuseumisesinemas. Kindlasti tantsin meestetantsupeol. Palju veedan aega endasuvetalus Raplamaal ja ka mõni rattamatkon plaanis.

Suvel on plaan koostada plaane jooksvaltKuna luukamber sai läbitud (siiski!), ontahtmine porgandijahile minna. Ning etporgandeid jagatakse sel aastal eritivähe, on kirg seda suurem. Et saaks suvelõpus tõdeda – jälle üks suveke 15.aastale Leigarites lähemal.Aga ette ei ole mind siiski mõtetkõikidele esinemistele kirja panna, töölpeab ka keegi käima...

Suvi on täis erinevaid sündmusi,loodetavasti saab puhata nii maal kuimerel. Muuseumit külastame kindlasti ka!

Suve alguses kolisin uude koju Kalamajasning kavatsen ennast nüüd rahulikult sisseseada. Käin turul ja ostan ilusaidkuivainepurke näiteks.Üllatavalt palju üritusi ja kohustusi on jubasuve peale tekkinud – sStockholmi kooliõe pulm juuli alguses

juunis õitja ,


LEHEKÜLG 15

reis Lätti koos

a.

Jaanipäevani nud egi

Leigaritega. Juuli keskel on Baltica, siis veelNoTaFe ehk noore tantsu festival Viljandis, Hiiu Folk jalõpuks Viljandi Folk, augustis Rauno korraldatav kaasaegsetantsu festival Hiiumaal. Septembri esimesel nädalalsõidab Juhukse rühm Küprosele festivalile. Nendestüritustest kavatsen kõigist osa võtt Muuseumisse tahakska ikka mõnikord sattuda. Mu õpetatavad lapsedLeesikatest võivad käia koos Leigaritega korralistelesinemistel tantsimas, kui mulle ette teatavad, ja mapüüan siis ise ka kohal olla. Nii et suures osas sõltub minumuuseumikülastuste arv laste aktiivsusest :-)Ilmselt küll hakkab uue kodu faktor mu muuseumiskäimisipärssima, sest kui vanasti äratati mind õigel ajal ülesse,lükati autosse ja veeti kohale, siis nüüd tuleb leidatahtejõudu panna hommikuks helisema äratuskell,lonkida Balti jaama ning loksuda bussi või trolliga Rocca alMare poole... aga ma püüan ennast kokku võtta. Kadrel 3näiteks on vahva tants, mida tahaks mõnikord kindlastitantsida!

Plaanin veeta oma suve puhates ja loomulikult jalgakeerutades. Loodan ka reisida. Muuseumimurul tantsin niipalju kui jaksan ja saan! ei ol ma ühtnädalavahetust vahele jätnud...

Tööst vaba suveaja plaanin veeta ühe fantastilise saarepeal Eestis (toimetuse andmetel on tegemist Hiiumaaga -toim). Muuseumimurul näeb mind nii tihti kui põlv lubab,mis kahjuks on ilmselt oluliselt vähem kui siiani.

Ma ei ole kuigi originaalne, aga kavatsen suvel koolist (sttööst – toim) puhata ja tegeleda kõigega, mis mullemeeldib. Üks sellistest tegevustest on ka tantsimine. Toreoleks võimalikult paljudel nädalalõppudel muuseumis käia– nagu kunagi ammu, kui esinemised olidki ainultlaupäeval ja pühapäeval ning võimatu oli koju jääda.Augustis põikan korraks põhjanaabrite poole tutvumaksSoome kui järvedemaa loodusega. Mõned „projektid” onveel pooleli, aga neist on veel vara pajatada.

HEDVIG HAARDE:

ALLAN KRUUS:

SIRJE KALJULA:


LEHEKÜLG 16

ÜKS MUUSEUMIKAVA, ROHKELTIMPROVISEERIMISVÕIMALUSI

Mis on tänavuse ühtse muuseumikava plussid ning kuidas kavasündis, kirjutab Sille Kapper.

Üle hulga aja on tänavu korralistel esinemistel tarvitusel ainult ükskava. Tõsi, selle kõrval eksisteerib ka nn teine kava ja hulkvarunumbreid vajadusel kasutamiseks. Viimaste aastatega võrreldeson aga korraga aktiivses käibes palju vähem repertuaari, mis aitabkaval kiiresti omaseks saada – juba pärast paari esimestmuuseuminädalavahetust on märgata, kuidas tantsijatel tekibesialgse ebakindluse asemele improvisatsioonivõime. Kuna kaesinemisi on vähem, saab see muidugi võimalikuks vaid siis, kuitantsija tihti muuseumis käib.

Uuendatud kavas on eelmistesthooaegadest rohkem laulu ja liikumistühendavaid numbreid.

TAN

TSI

VAD

KÕ

IKPÕ

LVK

ON

NA

DTA

NT

SIVA

DK

ÕIK

PÕ

LVK

ON

NA

D

Vähem tantse on autentsem

Lühema tantsuloeteluga oleme sammu võrralähemal autentsele olukorrale – ühes külas olisamaaegselt enamasti moes veelgi vähem tantsekui meie kavas praegu. See polnud siiski eraldieesmärk tänavust kava kokku pannes, lihtsalttrennihooaja jooksul selgus, et kui tahta tehahästi, tuleb seekord teha natuke vähem. Ei tasumuretseda ka kõrvalejäänud repertuaari pärast,küllap sedagi suve jooksul tarvis läheb - reisid jaeriesinemised on ees ning nendega seoses tuleb kalisaproove.Uuendatud kavas on eelmistest hooaegadestrohkem laulu ja liikumist ühendavaid numbreid.Sellises valikus võib julgesti „süüdistada“ tänavustBaltica festivali – osa ülevaatuseks ettevalmistatud numbreid kukkus hästi välja jaloogiline käik oli need ka suvisesse kavva võtta.Samal ajal pidasime kava uuendamisel silmas ikka


LEHEKÜLG 17

(kultuuri)elus. See sisetraditsioon saabedasi kanduda ainult siis, kui inimesedomavahel kokku saavad, päriselt ja mittevirtuaalselt, eriti tantsupõrandal või -murul. Sellepärast on tähtis ja tore nähamuuseumis inimesi kõigist Leigariterühmadest. Kaasa saab ju teha ka ainult osades tantsudes - nõnda lausa tulebkikäituda, kui kõiki lugusid ei oska - sellepärast ei pea mitte pidusse tulemata jätma!Niisugune lahendus käib hästi kokku ka vanema traditsiooniga, mille kohaselt õpitisammud ära otse tantsupõrandal. Rohkem on siiski infot selle kohta, et platsilmitte häbisse jäämise nimel tehti sammud selgeks kodus või nurga taga.

Leigarite muuseumiesinemistesuur väärtus on selles, et kokkusaavad erinevad põlvkonnad.

Leigarite muuseumikava vanu üldpõhimõtteid: kaasata võimalikult erinevatestpiirkondadest ja ajastutest pärit tantse ning sinna juurde ka teisi folklooriliike.Seejuures balansseerime pidevalt sel õhukesel noateral, mis seisab autentsetetantsuvormide ja nende publikule „söödaval“ kujul esitamise vahel, hoidudessuuremast muutmisest või püüdes püsida nii palju traditsiooni piirides naguoskame.

Leigarite muuseumiesinemiste suur väärtus on selles, et kokku saavad erinevadpõlvkonnad. Kui esinemise „püsti hoidmine” on küll põhirühma ning lauljate-pillimeeste ülesanne, siis ürgide ja lasteta oleks ometi midagi puudu. Minu isiklikmälu Leigarites küll peaaegu ei ulatu sellesse aega, kui lasterühmi veel polnud jaürgid alles noored olid, aga julgen ikkagi öelda, et põlvkondade lisandumine tulebasjale ainult kasuks, mitte vastupidi.Olen mõelnud, et Leigarites on välja kujunenud oma traditsioon, millel on sidemitte ainult maarahva tantsuga, aga ka mitmesuguste muude nähtustega Eesti

Tantsivad kõik põlvkonnad

Kor ra l i s ed e s i nemi sedtoimuvad vabaõhumuuseumisigal laupäeval ja pühapäevalkell 11, ja seda kuni 5.s ep tembr i n i , t a va l i neesinemispaik on Sassi-Jaanitalu õu. Esinemisel osalemiseeelduseks on kohalolek kell10:45, kui teeme rivi. Jälgidat a s u b k a l a u l u l e h t e

ja liikmelistikirju, mis peaksid tulemakõigile leigaritele e-posti (kuiei tule, oleks kasulik omaseltsile teatatud e-postiaadress üle kontrollida).

www.leigarid.ee/siseinfo/laululeht.php

Juba pärast paari esimestmuuseuminädalavahetust on märgata,

kuidas tantsijatel tekib esialgse ebakindluseasemele improvisatsioonivõime.


LEHEKÜLG 18

TANTSUHOBI TÄNA JA40 AASTAT TAGASITANTSUHOBI TÄNA JA40 AASTAT TAGASITEKST: KRISTIINA TAMBERG

Juuni keskel sai MallJ ä r v e l a Ta l l i n n aÜlikoolist kätte lõpudiplomi koreograafiaerialal. Oma bakalaureusetöö kirjutas Mallrahvatansuansamblitesarnasustest ja erinevustest 1970ndatelja praegu (Tarvanpäänäitel).

-

-

-

Kõigepealt palju õnne! Ja siiskohe küsimus, miks Sa selliseteema valisid?

Kas võrdlesid ka kahteansamblit ennast?

Aitäh! Teema kasvas välja museminar i töös t , mis o l ikirjutatud Leigarite näitel jasamuti ansambli tegevusest70ndatel aastatel. Peamiseltk e s k e n d u s i d f o l k l o o r iesitamise võimalikkusele70ndatel.Kuna ma nüüd möl lanTa r v a n p ä ä s , m i s o nlavarahvatantsuansambel,tundus huvitav seda teematedasi uurida.

Otseselt mitte. Eks seda onmuidugi näha, et erinevadkombed ja erinev siseelu onmõlemal.Näiteks Tarvanpääs on tööl

_

Mall Järvela p .ortree on tehtud MTP2 teatmiku jaoksMall Järvela p .ortree on tehtud MTP2 teatmiku jaoks


LEHEKÜLG 19

kaks tantsuõpetajat, kes tegelevad 9tantsurühmaga. Leigaritel on väga-väga paljutantsuõpetajaid.

70ndatel oli ansamblitel majanduslikult kergemtoime tulla, aga repertuaar oli tugevaltmõjutatud ideoloogiast. Tol ajal kuulusid kõikansamblid katuseorganisatsioonide alla ningfinantsid rõivasteks, õpetajate palkadeks jareisideks tulid sealt. Muret töö juurestärasaamisega ei olnud samuti.Hobitegevus oli 70ndatel teistsugusetähendusega kui praegu.

Ideoloogia mõttes küll, aga repertuaartegelikult ei ole ka tänapäeval mõjutustestvaba, oma osa on kasvõi tantsupidudel. Kui ontantsupeo aasta, siis tehakse ikka neidnumbreid, mis peolgi.

Oluline erinevus on ka see, et teiste rahvastetantsud moodustasid varem väga tähtsa osarepertuaarist, mida tantsiti tantsupidudel.Praegu teeb teiste rahvaste tantse vaid mõniüksik ansambel, nt Sõprus, aga üldiselt mitte.

Tegime maikuus Rakveres Tarvanpääga 70ndatestiilis tantsukontserdi ka, taaselustasime selleaja repertuaari.

On, „Seppade tants” on praeguseni, HelmiTohvelmani autoritants.

Ma selle ala patrioodina ei oska nii mõeldagi! Eiarva, et oleks põhjust hääbumisest rääkida,kõik toimib ju.

Mis siis on peamine erinevus, kui praegustaega 40 aasta tagusega võrdled?

Et siis rahaliselt on praegu raskem, aga seeeest vabadus on suur?

Kas mõni tants sellest ajast on jätkuvaltrepertuaaris või pole midagi jäänud?

Viitamine rahalises mõttes raskemateleaegadele ei v iinud Sinu uurimusesloodetavasti järeldusele, et sellinehobitegevus on vaikselt hääbumas?

MIS ONTEISITI?MIS ONTEISITI?

_


LEHEKÜLG 20

MTP2 EHK MIDA TEHA PININAGA 2MTP2 EHK MIDA TEHA PININAGA 2

K u i d a s n ä e b v ä l j astaadionitäis tantsivaidm e h i , s a a b k õ i g eparemini kaeda omaendasilmapaari abil. Tunnet,mis tantsupeol tekib,teab ilmselt iga Leigar.Kuid öö läbi võitlustn u h t l u s e g a n i m e g asääsed, on võibollamõnedel meist senikogemata. Mehed saidRakveres tantsupeolkäies sellegi kogemuse.

Nii avastangi ennast poeriiuli eessääsetõrjevahendeid silmitsemas.Riiulil valikut eriti ei ole, kuid mishädaga teha, käsi juba sirutubki ühevõimaliku abistava vahendi suunasning sammud kassa juurde saavadsisse võetud. Igat sammu saadavadmeenutused möödunud unetutestöötundidest ja suur lootus, et ehksaab tänane öö olema eelmisestvalutum ja kemplemine pinis e j a t e g a a s e n d u b m a g u s amaaunega.

-

Need mälestused pärinevad juunikuukaheteistkümnenda päeva ööhakust,talukompleksi lakapealselt, kus viibisse l t skond Leigare id ja meieringilendavad isehakanud kaaslased.Ei kostu muud kui nätaki-lätaki,saateks tasane vandumine. Ise niiväikesed, kuid teevad kohutavatkopterihäält, ja pealegi on valus, kuisee tüütu sõber oma tegusid tegemaasub.

Näen silmanurgast, kuidas üks meistkäe oma seljakotti topib ja sealtsääskede peletamiseks pudelikesevajaliku vedelikuga välja võtab. Oleksseda teadnud, siis oleks ka ennastvastava pudeliga varustanud! Pudeleidiseenesest on mu kotis mitmesuguseid ... aga vaevalt mõni neistsääski peletab. Kui olemasolevvarustus terves koguses hinge allakallata, siis abi võib küll olla sellest, etma lihtsalt ei tunne mõndade tundidejooksul midagi, ja kui ärkan, lõhub peailmselt nii kohutavalt, et see ületab

-

TEKST: HENRY SEMMEL


LEHEKÜLG 21

s ä ä s k e d e s t t i n g i t u d e b ameeldivused. Siiski ei taha sedastrateegiat valida.

Nii saab öö oma esimese tunni. Onkuulda nohisemist ja tihedatküljekeeramist. Kui teise tunni hakulvõiks eeldada, et enamik jubasügavalt norskab, siis seekord on kakõige suuremad masinad veel vaikselrežiimil. Ainus vali heli tulilähenevast sääsemammast. Lontpikalt ees, et kohe tegutseda jasaadava noosiga kindlale võidulevastu kihutada.

Öö viies tund. Muutunud ei olemidagi. Poen aina sügavamaltmagamiskotti, mis sest, et palavushinge matma kipub. Tänasel ööl onainult üks asi, mis loeb – sääsed eitohi minust võitu saada.

Märkamatult ongi öö hommikuks üleläinud ja kõik see pere tegutsebimeväel nii, nagu oleksid öötunnidmöödunud sügavas unes ja töisekslaupäevaks välja puhates. Kaua mesuudame seda petlikku värskustsäilitada? Vastus on varsti käes.

- Nagu esimene treeningpaus saabus,o l id pooled meist kadunudunevaegust leevendama. Teisedstartisid omakorda poodi naguminagi, imeliste sääsevahenditegatutvust tegema.Teel tagasi talu poole olenvõidurõõmus. Mul on purgigeimerohuga! Tänane öö on minu ja eikellegi muu.

Püüan uinuda, aga midagi tundubnagu valesti olevat. Liiga vaikne on!Ühtegi sääske pole kuulda. Oot, agama pole veel ju seda abivahenditkasutanudki. Paistab, et tüütudsõbrad ise ei pidanud vastu ja onmujale kolinud. Uni tuleb igatahesimehea.

Leigar magab sääsevaba und.

KRO

ON

IKA


LEHEKÜLG 22

KRO

ON

IKA

märts - juuli 2010

6.-7. märts18. märts

01. aprill15. aprill

23. aprill

08. mai09 . ma i

15. mai

20. mai

28. mai

29. mai

29. mai

13. juuni19., 22., 27. juuni

22.juuni

23. juuni

27. juuni12. juuli

16. juuli17.-18. juuli

24.-25. juuli

- tantsulaager Roostal– esinemine muuseumikavaga Swissotelis 150

Hispaania külalise galaõhtusöögil– Kaerajaani tantsimine Viru keskuses

– osalemine filmivõtetel Eestit EXPOltutvustava video jaoks

– esinemine Trollikavaga ja simman Jüripäevapärimuskultuuri õhtul Nõmme Kultuurikeskuses

– Trollikava esitamineAhja kõlakoja avamisel– t an t s im i ne Jaapan i TV j aok s

vabaõhumuuseumis– kolonntantsud vabaõhumuuseumis

muuseumiööl– stuudiorühma ja TSG 4. klassi rühmade

esinemine TSG kevadpeol Männi pargis– ürgleigarid esitasid Pakri tantse Nõmme

Kultuurikeskuse kevadpeol– algas selleaastane esinemishooaeg

vabaõhumuuseumis– meeste tantsupeo tantsude esitamine Nõmme

Meeste Peol– meeste tantsupeo kontserdid Rakveres

– ürgleigarite esinemised Väike-Maarjas, Madise külas ja Pakril

– ürgleigarid tantsisid-laulsid Madise külajaanitulel

– esinemine ja publiku tantsitaminejaaniõhtul vabaõhumuuseumis, näitamaks, kuidasvanasti jaanituld peeti

– ürgleigarid käisid Pakril– põhirühm ja stuudiorühm esinesid XXIII

folkloorifestivali Baltica raames Raekoja platsikontserdil, lasterühmad Vabaduse väljakul lastepäevalning beebid, põhirühm, stuudio ja ürgleigaridpeakontserdil Estonia kontserdisaalis. Kontserdilejärgnes simman, kus õpetati eesti rahvatantse.

– esinemine Aegnal Merelaulude festivalil– Leigarid Hiiu Folgil tantsimas, laulmas ja

folkimas– esinemised folgipidudel jätkusid Viljandi

Folgiga, kus käidi tantsu töötubasid korraldamas


LEHEKÜLG 23

ELLUJÄÄMISÕPETUS SUVEKSEHK MILLINE RAHVUSLIKKOSTÜÜM EI AJA HIGISTAMA

Lembe Sihvre ja Kristi Haarde jagavad soovitusi, kuidas ennast

suvel nii riidesse panna, et säiliks korrektne rahvuslik mulje,

aga saaks loobuda villasest triibuseelikust.

Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige pidulikku talupojarõivastust,

täiskomplekt rahvarõivast on traditsiooniliselt juba kirikurõivas. Tänapäevased

võimalused uhke rõivakomplekti lihtsustamiseks on selle vähem pidulikuks

muutmine (töörõivastuse elementide kasutamine), “vaesema pere liikme

lapsed, vaid said oma esimese täiskomplekti sageli alles leeriks. Väiksemad

lapsed kandsid vaid linast särki.

Naiste jaoks on suvise palavuse leevendamise kõige lihtsam moodus vahetada

uhke villane roosirätik sama uhke siidirätiku vastu. Samuti võib päris palaval

päeval seljast võtta liistiku või kampsuni, õlgadelt rätiku ära jätta ja hoopis

valge (või ka väikese mustriga) rätiku pähe siduda. Rätiku sidumisel on kaks

moodust – sõlm lõua all on pidulikum variant, sõlm kukla peal aga pigem

töörõivastuse juures kantav moodus.

Töörõivana kandsid naised kuni 20. sajandi lõpuni linaseid siniseid või valgeid

seelikuid. Särkidel-käistel võib vabalt ära jätta kõik tikandid, samuti võib neid

Villa asemel siid ja linane

Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige

pidulikku talupojarõivastust, täis

komplekt rahvarõivast on traditsiooni

liselt juba kirikurõivas.

-

-

e t e n d a m i n e ” v õ i a j a s

eda s i l i i k um ine s i nna , ku s

kihelkondlike rõivaste asemel

hakkasid levima linnamoelised

kostüümid. Samuti ei kandnud

vanasti rõivaste täiskomplekti


LEHEKÜLG 24

rõivatükke teha pleegitamata linasest. Pleegitamata asjadega muidugi

siidlindid ja kuld-kard ei sobi. Samuti mitte uhked kuhiksõled.

Mehed kandsid suvepükstena linaseid või takuseid pükse. Peorõivaks kanti

suvisel ajal sini-valge-triibulisi linaseid pükse. Samuti tehti sini-valge-

Lihtsusta stiilselt!

triibulisest linasest vatte. Sellised

vatid-püksid olid täpselt sama

lõikega, mis villasestki kangast. Veel

kanti suvise rõivana linast rüüd -

pikka linast ürpi pealisrõivaks.

Sedamoodi kostüümi lihtsustades

peab aga arvestama, et lihtsustada

tuleb stiilitunnetusega - lihtsustades

särki, ei tohi jätta lihtsustamata ka

peakatet ja põlle, samuti peavad

ehted olema kostüümiga vastavuses.

Võimalus õhemalt riietuda on kanda

ka 19.sajandi lõpus levinud

linnamoelisi rõivaid:

kanti Põhja-Eestis

1860-70ndatel päris rohkesti. See on

kokkuõmmeldud liibuva piha ja

kahara seelikuga. Kaapotkleite tehti

põikitriibulisest ja ruudulisest

Kaapotkleiti

villasest, poolvillasest või linasest riidest. Virumaal hinnati kaapotkleitide

materjalina eriti sinise-valgeruudulist linast kangast.Kaapotkleiti täiendas enamasti õhukesest valgest puuvillriidest pitsiga

ääristatud õlarätt, kuid õlarätina kasutati ka mustrilisi sitsi- ja siidrätte.

Abielunaised kandsid kaapotkleidi juurde valgest õhukesest puuvillriidest,

trükimustrilisest sitsist, mõnikord koguni värvilisest siidist põlle ning

peakatet. Peakatteks sobib tollal Põhja-Eestis levinud pottmüts või Vändras

kantud kabimüts. Üsna eriline kaapoti juurde kantav peakate on oub, mis

Abielus naine Põhja-Eestist.Foto H. Tiidermann 1890


LEHEKÜLG 25

tehti pitsist ja kaunistati linikeste, lehvikeste või kunstlilledega. Oluline on

teada, et oubi ei kantud mitte kunagi lahtistel juustel, juuksed olid alati üleval

soengus.

Üks särav kaapotkleidi kandja meie seltsis on olnud Sille, kuid tublisid

õmblejaid-kandjaid on teisigi. Ürgidel on kaapotkleidid kogu rühma naistel.

on sarnaselt kaapotkleidile valmistatud põikitriibulisest

või ruudulisest kangast. Seelik võib olla ka ühevärvilisest kangast. Lisandid –

põll, peakate – on samad, mis kaapotkleidi juures. (Väga hea kaapotkostüümi

näide on vahel Urve Koldel seljas – pikendatud jakk ja tagant kurrutatud

seelik.)

tuli moodi 19.sajandi teisel poolel. See on kurguni nööbitavate

hõlmadega ja alt laienev jakk. Lahtijakki valmistati vabrikukalevist ja kanti

enamasti ruudulise seelikuga, kuid ka triibulise või uuemamoelise ühevärvilise

seelikuga. Lahtijaki juurde käisid endiselt abielunaiste traditsioonilised

ülikonnakomponendid: põll, mis nüüd tehti enamasti valgest kalingurist ja

kaunistati heegelpitsiga, ning peakate – pottmüts.

kanti lahtijaki all või sooja suveilmaga ka ilma jakita. Sitsijakk oli

sama lõikega, mis pealisjakk.Sitsijaki on tänapäeva toonud Kihnu naised, kes kannavad seda täieõigusliku

Kihnu rõiva osana. Kihnu sitsijaki eripära on omapärased kaunistused - nn

hundihambad - mis ääristavad esikinnist. Sitsijakki võib aga kanda peale Kihnu

ka teiste piirkondade seelikute juures ning nii mõnigi leigar on selle enda jaoks

juba avastanud. Sobiv peakate sitsijaki juurde on pearätt.

Ka meeste rõivastuses toimus 19. sajandi lõpus muudatusi. Suvine palavus tõi

kaasa selle, et uuemaks moeks sai kaabu asemel nokkmütsi kandmine. Mõnel

pool küll polevat mõisnik lubanud nokkmütsi kanda, või kui, siis ainult

tagurpidi.

Väga häid näiteid nn üleminekuaja rõivaste kohta võib leida meie koduse

vabaõhumuuseumi kogudest. Kel suurem huvi, soovitame minna tutvuma!

Kaapotkostüüm

Lahtijakk

Sitsijakki

Kasutatud allikad:M. Kaarma,A.Voolma “Eesti rahvarõivad”R. Piiri “Rahvarõivaid Eesti Rahva Muuseumist”


LEHEKÜLG 26

LAVATANTSU-MEHEDJA FOLKLOORI-NAISED

Tänavune tantsulaager lukustas mehed kindlakäeliselt ühte harjutusruumi jajättis naised omaette Kihnu maapidude samme õppima. Esimesed pingutasid jahigistasid, teised tunnetasid ja samastusid.

Selline Leigarite jaoks üpriski tavapäratu laagrivorm oli tingitud selgestvajadusest, et mehed lihtsalt pidid ees ootava tantsupeo tantsud selgekssaama. Muidu oleks ju naistel ka silmad häbi täis olnud. Ja saidki! Roostapuhkeküla toetavate seinte vahel, kus seekordne laager 6.-7. märtsil toimus.Kuna mina püsisin viisakalt väljaspool meeste treeninguruumi, siis sealsetestsündmustest palju pajatada ei tea. Küll aga saan öelda, et selline hubanetöötoa-stiilis tantsusammude õppimine, päris kihnlaste tantsu jälgiminefilmilindilt ning põnev eksperimenteerimine sinna juurde, mis naistetreeningus toimus, oli tore kogemus.

TEKST: KRISTIINA TAMBERG

Laupäeva õhtul läks laager justkuitavarööbastesse tagasi – siis, kuialgas Tiigrite korraldatud looma-aasta pidu ja kogu seltskondlubati koos õhtut veetma. Kõik olijälle nagu vanasti, etendatietüüde oma lemmikraamatu

teemal, osaleti sportlikes jõukatsumistes (eriti meeldejääv oli maastikumängpõlvini ulatuvas lumes), ristiti rebaseid, söödi, joodi, suheldi ja keerutatitantsu. Laagri treening-poole tavapärasest erinev korraldus viis küll korraksmõtte sellele, kas oleks aeg ka õhtuse programmi osas mõnd värskendavatuuendust proovida?

Seda, mida mehed (eeldatavasti) kogu aja treenisid, sai laagri lõpus näha ka jaetteaste oli muljetavaldav. Eriti pärast seda, kui varem olid saanud vaid salamisisaaliukse vahelt hiilida, mis sees toimub, Ja siis ka aeti ära, kui vahele jäid. Sedakurtsid teised naised, olgu lugeja jaoks siinkohal täpsustatud. Et ei esineksvasturääkivusi kolmandas lõigus kirjutatuga.Talve jooksul naiste näputööna valminud pikk-kuued mõjusid samuti hästi. JaMetsatölli lugu oli tantsumuusikana väärt valik.

Tänavune tantsulaager lukustasmehed kindlakäeliselt ühte

harjutusruumi ja jättis naisedomaette Kihnu maapidude samme

õppima.


LEHEKÜLG 27

MEESTE TEISELT TANTSUPEOLT

FOTO

KRO

ON

IKA

KAAMERA ETTE JÄID MÕTTEKATKEDKAAMERA ETTE JÄID MÕTTEKATKED

Leigarid. See mehisem (ja sellel pildil kavägagi kelmikas) pool.Leigarid. See mehisem (ja sellel pildil kavägagi kelmikas) pool.

Tule vällä päevakõnõ...Tule vällä päevakõnõ... Kelle sõna jääb peale?Kelle sõna jääb peale?


LEHEKÜLG 28

FOTO

KRO

ON

IKA Ojaa,

miks mitte!

KAAMERA ETTE JÄID MÕTTEKATKEDKAAMERA ETTE JÄID MÕTTEKATKED

Mul on kõik ette valmistatud.Kõik. Isegi rahvariidesärk on

triigitud.

Ojee, kasteeb üks tants?

Ohjah, teeks keegimulle sellise ettepaneku...ka

Ei noh ma ikka ei tea.Minu meelest ma ikka ei saa.

Ma ei tea miks,aga ikkagi on tore!


LEHEKÜLG 29

ÜHEST TREENINGUSTLEIGARITEÜHEST TREENINGUSTLEIGARITE

Kuule, sa tead, millestnad räägivad?

Ei no ei ole õrna aimugi.On nad ikka meie omad?

Tark ei torma.

Kas muusikatei kuule või,mis passimine see on?

LEHEKÜLG 30


NALI&

NAER J

ÄR

GN

EB

KA

SPÄ

IKE

LÄK

SJ

UB

API

LVE

TA

HA

?

SAJAJALGNE4

AG

API

LVE

DIK

KA

PAIS

TA

VA

D?

KE

EG

IIL

MA

TE

AD

ET

VA

AT

AS

?M

ÕN

IK

RA

AD

IKK

AK

UK

UB

?

NO

MIN

AE

IS

UU

DA

EN

AM

HIG

IST

AD

A.

POLE

VE

EL

TA

NT

SIM

AH

AK

AN

UD

KI!

MIN

AK

UU

LUT

AN

VÄ

LJA

SIE

ST

A,IG

AL

PÄE

VA

LK

ELL

11O

LEN

KÜ

LMK

API

S.

SE

OS

ES

EE

ST

IK

OLI

MIS

EG

AT

EIS

EK

LIIM

AV

ÖÖ

TM

ES

SE

TO

IMU

VA

DLE

IGA

RIT

EE

SIN

EM

ISE

DE

DA

SPI

DI

IGA

LN

ÄD

ALA

VA

HE

TU

SE

LK

ELL

23

.00

.


LEHEKÜLG 31

PALJ

UÕ

NN

E!

PALJ

UÕ

NN

E!

26. juunil laulatatiEesti

VabaõhumuuseumisSutlepa kabelis

leigarid Piret Visnapuuja Juhan Bernadt.

Laulatusele järgnesmeeleolukas pidu Kolu

kõrtsis, kus muusikattegi Retro Trio Jaan

Sommeri juhatusel jatantsis Viru varietee

tantsutrupp. Leigariteajakirja andmetel olikülalisi nii siit- kui kasealtpoolt Läänemerd

ning koos veedetudtunnid kujunesid

imetoredateks.Suured

õnnesoovikallistusedPiretile ja Juhaniletoimetuse poolt ka!

26. juunil laulatatiEesti

VabaõhumuuseumisSutlepa kabelis

leigarid Piret Visnapuuja Juhan Bernadt.

Laulatusele järgnesmeeleolukas pidu Kolu

kõrtsis, kus muusikattegi Retro Trio Jaan

Sommeri juhatusel jatantsis Viru varietee

tantsutrupp. Leigariteajakirja andmetel olikülalisi nii siit- kui kasealtpoolt Läänemerd

ning koos veedetudtunnid kujunesid

imetoredateks.Suured

õnnesoovikallistusedPiretile ja Juhaniletoimetuse poolt ka!

23.juulil abiellusidElo Sisask ja Tarmo

Rasmann. Sille palubsellega seoses teatada,et annab andeks nende

mitteilmumisemuuseumiesinemisele

järgmisel hommikulning me kõik anname

edasi oma siiradõnnesoovid Elole ja

Tarmole!

23.juulil abiellusidElo Sisask ja Tarmo

Rasmann. Sille palubsellega seoses teatada,et annab andeks nende

mitteilmumisemuuseumiesinemisele

järgmisel hommikulning me kõik anname

edasi oma siiradõnnesoovid Elole ja

Tarmole!

Ajakirja toimetus ootabkaastöid aadressil

[email protected]

Võid kirjutada, joonistada,pildistada või lihtsalt väärt info

toimetusele edasi anda.

Küsimus: Mis tegevuspildil toimub?Kui täpselt ei tea,võid arvata.Toimetus ootabpakkumisi ja avaldabneist tabavaimajärgmisesajakirjas. Saada [email protected] jooksul.

Küsimus: Mis tegevuspildil toimub?Kui täpselt ei tea,võid arvata.Toimetus ootabpakkumisi ja avaldabneist tabavaimajärgmisesajakirjas. Saada [email protected] jooksul.

Documents

LeigaridERRSi Teataja hea soovituse sündmuste otsijatele. Portaalis on üleval nii kultuuripealinna Tallinn 2011 programm kui ka ligi kahe tuhande Eesti kultuuriorganisatsiooni kirjeldused