ETLL TÕULOOMAKASVATUS · 2020. 7. 29. · (tabel 1). 2005. aasta 31. märtsi seisuga oli meil 116 500 lehma, mis on 3900 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Vaatamata veiste

1

NR. 2 JUUNI 2005

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2005. aasta I

kvartalis

Veised3 T. Bulitko. Euroopa holsteinide konverent5 T. Põlluäär. Kuidas minna edasi eesti punase

karjaga?6 K. Kalamees. Eesti maakarjast9 A. Põlluste. Eesti karjakasvatajad Austrias

Sead10 V. Vare, O. Saveli. Emiste viljakus tootmis-

farmis

Hobused12 EHS. Sugutäkkude paigutus Eestis

Karusloomad17 L. Taaler. Tšintšiljade kevadnäitus

Mahetootmine19 D. Younie. Loomade tervisekaitse ja toidu

ohutuse tugevdamine maheloomakasvatusli-kes tootmissüsteemides

Referaadid22 S. Rensing, F. Reinhardt. Usutavus on suhte-

line

Kroonika23 Uued teadusdoktorid26 O. Saveli. EPMÜ doktoridissertatsioonide

kaitsmise nõukogud lõpetasid töö28 In memoriam. Rene-Valentin Treier

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUS

A. Juusi foto

Hea lugeja!

Meedias hinnatakse Eesti edukust Euroopa Liidu esimeselaastal. Otsustused on üldiselt optimistlikud ja tunnustavad.Põllumajandus ja maaelu sai toetusi lisaks. Bürokraatia mahton kahtlematult ületanud eelmisele liidule esitatu. Projektikirjutamine on muutunud tegevuseks omaette mitte ainult tea-duses. Aga seegi on õpitav ja muutumas majandamise põhi-osaks. PRIA tunnistati parimaks institutsiooniks.

Tõuaretuseski on võimalused laienenud ja tuntus süvenenud.Veterinaarreeglistik lõdvenes, sest kadunud on mõisted eks-port-import EL piires. Isegi taudiohtlikust (näiteks hullulehma-tõvega) riigist pole loomade liikumine takistatud. Karantiini-mine ununemas. Teiste EL riikide kodanikud, kes Eestis maidja farme omandanud, kuid ka Eesti farmerid ostsid sisse sada-desse ulatuvaid tõuveiste partiisid. Ka PRIA toetas rahaliselttõumaterjali sisseostu lühikese ajavahemiku jooksul. Eestis onpikaajaline impordikogemus, kus sisseostetud lehmikutest tea-tav osa aborteeruvad või ei tiinestu pärast poegimist. Sama are-tusväärtusega lehmikuid Eestis lihtsalt ei jätku. Kasvamajäetakse vaid karja uuendamise jagu. Seni puudus püsiv turg jakeegi ei andnud garantiid lehmikute tõumüügiks. Madala vei-selihahinna tõttu aga saab farmer kahjumit liigse lehmikulihaks realiseerimisel.

Aretusühingud, eriti ohustatud tõuge aretavad, on kulutanudpalju aega aretusreeglistiku kohandamisele EL direktiividega.Sellega kaasnes ametnikepoolne jäikus, mida mõneti kasutativõimu surveavaldusena. Lõpuks suudeti ametnikke veenda kasiin rakendama nn üleminekuperioodi. Mitte kunagi ei saa min-gi kuupäev, kas või riigi EL astumisel, muuta ühegi loomagenotüüpi ega tema järglaste tõulisust. Ametnike kohus ongiolla tark ja ette näha kaasnevad vastuolud, mis tuleb eelnevaltlahendada loomaomanike kasuks. Kahjuks just seda nappis.Samas püütakse peale suruda Euroopas kriisiolukorras (mõne-kümne emasloomaga) tõugude ideoloogiat. Eestis võib ana-loogselt suhtuda eesti raskeveohobusesse, teiste tõugudeedasiaretamise teisejärguliseks lugemine või selle keelamineon vastuolus Eesti põhiseadusega, põllumajanduslike tõugudekasvatamise eesmärkidega ning on loomaomaniku tahte alla-surumine ja teadlikult majandusliku kahju tegemine ametnikepoolt.

Olev Saveli

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EPMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

ÕiendusAjakirja eelmises numbris M. Piirsalu artikli

4. lk eelvimases lõigus tuleb lugeda veiseliha va-rumishinnaks 18 785 kr/t. T. Põlluääre artikli 8. lk1. ja 2. foto lehmade veresuse näitajad on läinudvahetusse.

Toimetus vabandab!

Eesti loomakasvatus 2005. aasta I kvartalisPhD Matti PiirsaluPõllumajandusministeeriumi põllumajandusturukorraldamise osakonna nõunik

2005. aasta I kvartali loomakasvatustulemused on mul-lusest tagasihoidlikumad. Vähenenud on veiste ja sigadearv ning samasuunaline on olnud ka veise- ja sealiha toot-mine. Esialgsetel andmetel suurenes piima kogutoodang2005. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikugavõrreldes 2% ning keskmine piimatoodang lehma kohta 6kilogrammi võrra. Kõige enam ehk 19% on kasvanud lin-nuliha tootmine, kuid 11% on vähenenud kanamunadetootmine.

Veiste arv vähenes I kvartali lõpuks 257 900ni, ollesühe protsendi võrra väiksem kui aasta tagasi samal ajal(tabel 1). 2005. aasta 31. märtsi seisuga oli meil 116 500lehma, mis on 3900 võrra vähem kui aasta tagasi samalajal. Vaatamata veiste arvu üldisele vähenemisele ja ras-kustele veiseliha tootmisel jätkus lihatõugu ja ristandveis-te arvu kasv

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. märts(tuhandetes)

Näitajad 2004 2005 2005/04

+/– %

Veiste arv 260,5 257,9 –2,6 99

sh lehmade arv 120,4 116,5 –3,9 97

Sigade arv 361,8 345,5 –16,3 95

Lammaste ja kitsede arv 55,5 60,1 +4,6 108

sh kitsede arv 4,8 5,8 +1,0 121

Lindude arv 2080,0 2111,2 +31,2 102

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond.

Euroopa Komisjon kutsus käesoleva aasta algul sealiha-tootjaid üles mitte liha üle tootma. Eestis ongi sigade arvja põrsaste sündivus käesoleval aastal vähenenud. ESAesialgsetel andmetel oli meil 31. märtsil 345 500 siga ehk5% sigu vähem kui mullu samal ajal.

Lammaste ja kitsede arv on käesoleva aasta 31. märtsiseisuga oluliselt suurem, kui oli aasta tagasi samal ajal.Kui 2004. aasta 31. märtsil oli meil 55 500 lammast ja kit-se, siis käesoleva aasta I kvartali lõpuks ulatus nende arv60 100ni.

Lamba- ja kitsekasvatajatel oleks kasulik teada, etpärast käesoleva aasta 9. juulit sündinud talled tuleb vas-tavalt Euroopa Liidus kehtivale korrale märgistada kuuekuu jooksul kahe identse kõrvamärgiga. Erandina võibühe kõrvamärgiga märgistada loomi, keda plaanitakse al-

la aasta vanusena realiseerida lihaks ning ei kavatsetaedasi müüa.

Lindude arv oli 31. märtsil 2 111 200 ehk 2% suuremkui aasta eest. Lindude arvukuse mõningane kasv tulenebkanabroilerite kasvamavõtmise suurendamisest AS-isTallegg.

Majapidamistes tapeti või müüdi lihatöötlemisettevõte-tele loomi-linde elusmassis kokku 23 558 tonni, mis on2004. aastaga võrreldes 930 tonni ehk 4% vähem kuimöödunud aastal (tabel 2).

2005. aasta I kvartalis lihatöötlemisettevõtete pooltkokkuostetud veistest saadi 2700 tonni liha, mis on mul-lusega võrreldes ligi 700 tonni vähem. Veiseliha keskmi-ne varumishind oli käesoleva aasta I kvartalis keskmiselt23 164 kr/t ehk 6260 kr/t kõrgem kui möödunud aastasamal perioodil. Hinnatõusu põhjustasid hooajast tingitudveiste vähene realiseerimine ja veiseliha üldine hinnatõusnii Euroopas kui maailmas tervikuna. Tugevasti on veisterealiseerimist mõjutanud ka põllumajandusloomade kas-vatamise täiendava otsetoetuse maksmine, mis seab loo-makasvatajale kohustuseks teatud aja jooksul loomi kont-rollimiseks karjas pidada.

Tabel 2. Põhiliste loomakasvatussaaduste tootmine Ikvartalis

Näitajad 2004 2005 2005/2004

+/– %

Tapaloomade ja-lindude elusmass, t 24 488 23 558 –930 96

sh veistel 6779 5172 –607 76

sigadel 13 144 12 974 –170 99

lammastel ja kitsedel 74 78 +4 105

lindudel 4491 5334 +843 119

Piimatoodang, t 145 958 148 809 +2851 102

Munatoodang, tuh tk 53 177 47 071 –6106 89

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond.

Sealihasektor Eesti riigilt ja Euroopa Liidult otseseidrahalisi toetusi ei saa ning seetõttu on lihatöötlemisette-võtete poolt makstav kilohind sealihatootjatele olulisetähtsusega. Käesoleva aasta I kvartalis ulatus Eestis sea-liha keskmine kokkuostuhind 22 726 kr/t, olles 2515 kr/tkõrgem kui aasta tagasi samal perioodil. Kui veel jaanua-rikuus oli Euroopa Liidus sealiha defitsiit ning lihatöötle-misettevõtted maksid 4. nädalal sealiha kilogrammi eest23.08 kr, siis veebruaris-märtsis toimus mõningane hin-nalangus ning 13. nädalal oli sealihahind 21.57 kr/kg. Uutväikest hinnatõusu oodatakse grillimishooajaks ehk II jaIII kvartalis.

2

Tõuloomakasvatus 2-05

L O O M A K A S V A T U S

Käesoleval aastal on suurenenud samuti lamba- ja kit-seliha tootmine, kusjuures märkimisväärne osa lammas-test ning kitsedest tapetakse majapidamistes oma tarbeks.Võrreldes 2004. aasta I kvartaliga on lambaliha tootminekasvanud üle 5%.

Lambaliha tootjahind Eestis ulatus sõltuvalt kvalitee-dist 28,6–45,9 kroonini kilogrammi eest, jäädes vanadeleEuroopa Liidu liikmesriikidele alla ligi kaks korda. Pea-aegu aasta on meie lambakasvatajatele lambaliha eestmakstud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lambarümpa-de klassifitseerimissüsteemi alusel, mis võimaldab lamba-liha kvaliteeti paremini väärtustada.

Linnuliha tootmine on Eestis viimasel neljal aastaljõudsalt suurenenud. Kui 2004. aasta I kvartalis toodetimeil ligi 4500 tonni linnuliha elusmassis, siis käesolevalaastal saadi seda üle 5300 tonni ehk 19% enam. Linnulihatootmisel on kasvuruumi veel küllaga, sest omatoodetumoodustab napilt 50% kogu tarbitud linnulihast.

Piima toodeti 2005. aasta kolme kuuga 148 800 tonni,mis on ligi 2900 tonni ehk 2% enam kui aasta tagasi samalperioodil. Piimatootmise suurenemine sai võimalikukslehmade produktiivsuse tõusu tõttu.

Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes mullu-sega võrreldes 6 kilogrammi võrra ja ulatus I kvartalilõpuks 1301 kilogrammini. See on kõigi aegade kõrgeim Ikvartali toodang lehma kohta.

Toodetud piimast 128 500 tonni ehk 86% müüdi piima-tööstustele. Varutava piima keskmiseks rasvasisaldusekskujunes 4,1% ja valgusisalduseks 3,3%. Piima kaubalisu-se tõusu kõrval oli kõrge ka selle kvaliteet. Varutudpiimast 97% kuulus eliit- ja kõrgemasse sorti.

2005. aasta I kvartalis jätkus piimahinna tõus. Kui 2004.aasta I kvartalis oli piima keskmine varumishind 3819kr/t, siis käesoleval aastal ületas see 4000 krooni piiri ningoli keskmiselt 4049 kr/t. Nii kõrget keskmist piimakokkuostuhinda ei ole varem Eestimaa piimatootjatelemakstud. Rõõmustav on seejuures, et piima hind on püsi-nud piimatootjaid rahuldaval tasemel juba poolteist aastatjärgemööda.

2005. aasta I kvartalis toodeti Eestis 47,1 miljonitmuna, mis on 2004. aasta sama perioodiga võrreldes 6,1miljonit muna ehk 11% vähem. Sama suur munatootmisevähenemine toimus ka 2004. aastal võrreldes 2003. aasta-ga. Munatootmine vähenes nii majapidamistes kui ka lin-nukasvatusettevõtetes.

Euroopa holsteinide konverentsTanel BulitkoETKÜ

18.–21. maini toimus Tšehhimaal Prahas 26. Euroopaholsteini ja punase holsteini konverents, mis oli esimestkorda Ida-Euroopa riigi korraldada. Varem (1993) on kor-raldatud Ungaris maailma holsteini kon-verents.

Tänaseks on Euroopa Holsteini Kon-föderatsiooni liikmeskond suurenenudning sinna kuulub 29 liikmesriigi 31holsteini tõuraamatu organisatsiooni.Kahe organisatsiooniga osalevad Šveits,kus on musta- ja punasekirju holsteinitõuraamat eraldi, ja Prantsusmaa, kedaametlikult esindab samuti 2 holsteiniorganisatsiooni.

2005. a konverentsist võttis osa ligi150 delegaati 27 riigist. Bulgaaria ja Ru-meenia ei osalenud. Uueks liikmeksvõeti vastu Küpros. Eesti delegatsioonon osalenud Euroopa holsteini konve-rentsil alates 1991. aastast. Tänavu esin-dasid Eestit ETKÜ nõukogu aseesimeesVello Kivistik, nõukogu liikmed AndresTamm ja Hillar Pulk ning juhatuse esi-mees Tanel Bulitko.

Konverentsi peateemadeks olid Tšehhi holsteini aretusetutvustamine ja holsteini aretuse tulevikku puudutavadüldised suunad. Käsitleti konkurentsi aretuses, aretusees-märkide püstitamist ning võimalusi sugulusaretuse välti-miseks. Üha enam Euroopa riike suhtub väga tõsiselt nak-kushaiguste ärahoidmisse ja karja tervendamisse. Arutativeiste rinotrahheiidi leviku piiramise võimalusi vaktsi-

neerimise ja riiklike tervendamispro-grammide abil. Kindlasti peaks kaEestis nii aretajad kui riigi veterinaar-teenistus ning EPMÜ veterinaarme-ditsiini ja loomakasvatuse instituuttegema väga tõhusat koostööd.

Anti ülevaade Põhja-Euroopas levi-nud funktsionaalsete tunnuste (too-dangut ja piimajõudlust otseselt mitte-mõjutavate) aretusväärtuste kasuta-misest ning reaalsest rakendamisestigapäevases praktilises aretustöös.

Kolmanda peateemana käsitleti ge-neetiliste markerite kasutamist aretus-programmides. Samuti peetakse ühaolulisemaks aretusorganisatsioonidetäiendava teenuse väljatöötamist far-merite lehmade keha (toitumuse) hin-damiseks. Puudutati ka geneetilisikõrvalekaldeid, haigusi ning resis-tentsust.

3

2-05 Tõuloomakasvatus

V E I S E D

Foto 1. Iga delegatsioon sai böömi kris-tallist temaatilise peekri (T. Bulitko)

Viimase põhiteemana tutvustati osalejatele holsteini tõutaastootmist mõjutavaid tegureid, piimatootmise ja taas-tootmise vahelisi seoseid ning geneetilisi võimalusi suu-rendada vasikate elujõulisust ning vähendada surnultsündide arvu, mis on orienteerivalt 10%.

Liikmesriikide ettekandjateks olid praktikud tõuraama-tuorganisatsioonidest, ülikoolide ja teadusasutuste ningriigipoolsed esindajad.

Üldplenaaristungil tutvustati erinevate töörühmadekahe Euroopa holsteini konverentsi vahelisel perioodilvälja töötatud soovituslikke ettepanekuid, kinnitati ma-jandusaasta aruanne, tutvustati uut eelarvet ning anti üle-vaade ka vahepealse perioodi tegemistest.

Kokkuvõte plenaaristungi arutlusest ning vastuvõetudostustest.

• Hugo Balster (Saksamaa) valiti tagasi Euroopa hols-teini ja Punasekirju Holsteini Konföderatsiooni asepresi-dendiks, tegevjuhina jätkab Mathieu Meers (Belgia).

• Töögruppide juhid andsid tegevusest ülevaate.Arie Hamoen (Hollandist) rääkis välimiku funktsio-

naalsetest tunnustest. Töögrupi soovitus oli võtta kasu-tusele 4 veiste välimiku hindamise üldtunnust järgnevaosakaaluga: raam (kere) 25%, piimatüüp 10%, jalad 25%ja udar 40%. Kasutada Maailma Holsteini Föderatsioonipoolt välja töötatud välimiku üksiktunnuste definitsioonening osakaale, millest moodustuvad üldhinded. Keha25%, millest vastavus tõu soovituslikule standardile 30%(suurus 10%, nurgelisus 10%, keha tunnuste tasakaal10%); kere sügavus 20%; laudjas 30% (20% laudja sir-gus, 10% laudja laius); 10% seljajoon ja 10% õlgmik (ees-rind). Piimatüüp 10%: tugevus 70% (ribide avatus 50%,piimatüüp 20%) ning luustik ja nahk 10%; jalad 25%,millest funktsionaalsus 50% (liikuvus 30%, luustikukvaliteet 10%, positsioon 10%), sõranurk 25%; jalgadeasetus tagant ja küljelt vaadatuna 25%. Udar 40%, millestudara sügavus 25%, keskside 20%, eesudara kinnitus20%, nisad 20%, tagaudara asetus 15%. Võtta veistehindamisel täiendava tunnusena kasutusele ka loomaliikumine ja tagaudara laius.

Mauno Carra Itaaliast kõneles veiste hindamise süstee-mi harmoniseerimisest konkurssidel. Ettepanek oli amet-likult tunnustatud ning koolituse läbinud kohtunikenimede avaldamine.

Salajast hääletamist nõudis tulevase Euroopa holsteinimeistrivõistluste organiseerija ja asukoha valik. Tradit-

siooniliselt on seda konkurssi korraldatud Brüsselis üleaasta. Kandidaate esitati 5: Brüssel, Verona, Cremona,Oldenburg ja Hannover. Vastav töögrupp leidis kakssobivamat kandidaati olevat Oldenburgi ja Cremona.Brüsseli puuduseks peeti ebapiisavat veterinaarnõuetejärgimist, Hannoveri puhul leiti organiseerimine olevatliiga kulukas, Verona kahjuks osutus ebasobiv aeg märt-sis, mil peetakse harilikult teisi rahvusvaheliselt tuntudnäitusi. Põhjaliku analüüsi tulemusel esitati hääletami-seks Oldenburg (Saksamaa) juunis 2006 ja Cremona(Itaalia) oktoobris 2008, mis ka vastu võeti.

Pikemat arutelu nõudis holsteini, sealhulgas punase-kirju holsteini veresuse kasutamine veiste tõuraamatussemärkimisel. Tehtud eelküsitluse põhjal selgus, et tõuraa-matukõlblikuks loetakse praegu Euroopa riikides vere-suse järgi loomi erinevalt, alates sellest, et veresuse nõuetei ole kehtestatud kuni 87,5%ni. Otsustati selle küsimuse-ga töörühmades kindlasti edasi tegelda ning tulevikusühtne seisukoht kujundada.

Järgmise konverentsi korraldajaks 2007. a sai Taani.2005. a septembri algul toimub peaklassifitseerijate töö-koosolek Hollandis. M. Meers tegi ettepaneku korraldada2006. a septembris Euroopa holsteini tõuaretusorganisat-siooni juhtide töökoosolek Eestis. See on väljakutse Eestiveisekasvatajatele ja aretusorganisatsioonidele, andmaksvõimalust meie holsteini karjakasvatust tutvustada.

Konverentsi delegaatidel oli võimalus külastada ka üleaasta korraldatavat põllumajandusloomade, -tehnika ja-saaduste näitust. Üldiselt jättis tšehhi holstein hea mulje,eriti konkursi tipploomad.

Konverentsi programmis oli ka Radostini piirkonnaholsteinifarmi külastus. See oli eestlastele praeguseks ta-vapärasena tunduv kaasaegne vabapidamisega piimakar-jaettevõte, kus lehmade arv oli 1100 ning loomad paik-nesid kahes erinevas farmis, karja toodang oli üle11 000 kg, eesmärgiks peetakse kuni 13 000 kg saavuta-mist. Farmis tegeldakse põhjalikult aretustööga, kasuta-des tipp-pullide spermat ja eliitdoonorlehmade embrüoid.Lisaks olulisele informatsioonile, mida konverentsil kä-sitleti ja delegaatidele jagati, on suure tähtsusega ka eri-nevate holsteini karja kasvatajatega vahetu suhtleminening uute kontaktide loomine.

4


Foto 3. Esitlusring (T. Bulitko)Foto 2. Hillar Pulk, Vello Kivistik ja Andres Tamm (T. Bulitko)

Kuidas minna edasi eesti punase karjaga?Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Sellel teemal toimus 22. aprillil Märjal “ajurünnak”.Kohal oli 19 tõuaretajat 15 talust, ühistust ja aktsiaseltsist,lisaks neile ETKÜ eesti punase karja aretusspetsialistid,juhatuse ja nõukogu liikmeid.

Teema on olnud huviorbiidis juba pikemat aega ningmuutumas üha aktuaalsemaks, sest farmer saab raha pea-miselt müüdud piimakoguse eest. Seetõttu ei suuda teisedpiimatõud holsteini kõrval võrdselt majanduslikud olla.Samas on aastakümnete jooksul Eestis tõuaretuses rõhkupandud ka teistele tunnustele.

Kas ja kuidas aretusega edasi minna, milliseid kompo-nente eelistavad loomaomanikud, palju kasutada testpullening milline peaks olema pulliema ja tuleviku punanelehm – sellistele küsimustele otsitigi vastuseid. Arutleti kateemadel, miks kasutatakse punaste lehmade ristamiseksmustakirjude pullide spermat ja milline on ETKÜ nägupärast 2,5aastast ühistööd.

Koosoleku esimeses pooles said farmerid ülevaate EPKpraegusest seisust. Ettekanne kajastas ülevaadet lehmadearvu dünaamikast, parimatest piimatoodangu näitajatestnii farmide, lehmade kui ka maakondade kaupa, 2004. alineaarse hindamise parimatest lehmadest, olukorda EPKgeneetilises koosluses, aretusprogrammi seisukohtadest,testseemendustest ja pulliemadest. Kohalolijad said tabel-materjalid kaasa, et kodus rahulikult järeldusi teha.

Pärast ettekannet asuti kuulama farmerite seisukohti.Üldiselt olid farmerid rahumeelsed nagu alati. Alul eisoovitudki oma arvamust välja öelda, kuid ajapikku muu-tuti aktiivsemaks. Aretuslikust aspektist lähtuvalt leiti, ettuleks jälgida järgmist.

• Eesmärgiks ei pea olema EPK ja EHF tõugudevõrdlemine, sest kahe tõu aretussuunad on erinevad.

• Tulevikus tuleks suurem rõhk panna lehmade karjaspüsimisele. Kui lehm on karjas 6–7 laktatsiooni ja annabseejuures stabiilselt 7000–8000 kg piima, on ta kasutoo-vam kui 2–3 laktatsiooni karjas olev lehm, kelle piima-toodang on 10 000–11 000 kg.

• Aretusprogrammi sobiks 8000 kg piima tõu keskmi-sena, kuna suurema toodangu saavutamine nõuab lisa-kulutusi, sest lehmad on vastuvõtlikumad haigustele jakeskkonna mõjudele.

• Testpullide arvu aastas otsustati vähendada 6–7 pul-lini (a´ 700–800 doosi) senise 10 asemel. Pulliemadeletuleb esitada rangemad nõuded (piimatoodangu tase mit-me põlvkonna vältel, laitmatu välimik jms), et poleksvastuseisu noorpulli testimisele.

• Suuremat rõhku panna loomade tervise hindamisele.• Tuleviku nimel peeti eriti tähtsaks lehmade jalgade

parandamist, sest viimastel aastatel on nende omadusedmärgatavalt halvenenud.

• Suuremat rõhku tuleb panna ka sigimisomadustele,kuigi praegune olukord on rahuldav

Paljude arvamuste kohaselt on peamised probleemidfarmides, eriti söötmis-pidamistingimustes. Arvati, et pii-matoodangule tasub rõhku panna seni, kuni see on majan-duslikult tasuv 7500 kg peaks olema piisav Samutisooviti, et iga tõu veresusemäär (kas või 1%) oleks näh-tav, sest väga paljud eellaste vead (ka värvus) ilmnevadjärglastel ka siis, kui neid ei ole enam lehmakaardil (alates4. eellaste reast).

5


Foto 3. Tiine ja hästiarenenud mullikas Aunik 3676776 24 kFYN Aks x Norrbacka Õunapuu talust (T. Põlluäär)

Foto 2.VISS 2003 Õisu (Kõpu POÜ) 4. laktatsioonil(T. Põlluäär)

Foto 1. Taani punase pulli SYD Garant tütar (T. Põlluäär)

Tulevikus oodatakse farmi ühte veiste aretusspetsialisti.Seega soovitakse igale aretusspetsialistile oma piirkonda.Aretusspetsialist peab olema erapooletu mõlema tõu suh-tes, tundma ja nõustama võrdväärselt mõlemat tõugu, mit-te propageerima ühte, nagu praegu juhtuvat.

Arutleti ka punasekirju holsteini (RH) kasutamise piir-määra (kuni 75%) üle ja leiti, et sellise piiri kehtestamine

polnud vajalik. Kui aretusprogrammiga lubati kasutadaRH pulle, ei peaks enam piire seadma.

Paaritunnine arutelu oli vajalik ja asjalik. Kõik kohale-tulnud avaldasid arvamust kas oma karja näidetel võilaiemalt. Ühe osaleja arvamus oli, et mõlemad tõud peak-sid ka edaspidi hästi läbi saama nii laudas kui laua taga.

Eesti maakarjastpm-mag Käde KalameesEK Selts

2005. aasta algas Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsilerõõmusõnumiga, sest esmakordselt ületas eesti maakarjakeskmine piimatoodang 4000 kg künnise: 4239–4,70–199–3,41–145–344. See on tulemus, mida väikesearvu-lise ja ohustatud tõu juures tuleb igati hinnata. Selleni onviinud järjekindel tõuaretustöö ja hoolikas pullide valik.

Väikeses tõus on aga pullide valik väga komplitseeri-tud, sest üheaegselt tuleb vältida sugulusaretust, arvestadapulliema välimiku ja jõudlusega, aga ka pulli välimikuga.Et leida võimalikult paljudele maakarja lehmadele ja mul-likatele sobivad pullid, tuleb tunda kogu maakarja popu-latsiooni ja mitte ainult vaadata kiretuid toodangunäi-tajaid.

Eesti maakarja piimatoodang võinuks olla veelgi suu-rem, sest Põlula katse näitas, et lehmade geneetilinetoodangupotentsiaal on 6000–8000 kg juures. Samuti onrõõm tõdeda, et TÜ Mereranna 32 maakarja lehmakeskmine toodang oli 5293–4,53–3,34. Arvo Veidenbergi20 maakarja lehmast on üle 5200 kg lüpsnud 10 lehma jasuurima päevatoodangu andis Rima – 36,9 kg. Nooredlehmad andsid lüpsma tulles 19–29 kg piima päevas.Needki on märkimisväärsed saavutused.

Kahjuks aga ei ole paljudes farmides suurema toodangusaamiseks söötmine korras. Valdavalt 1–3 lehmaga maa-karja puhul ei olegi tähtis suur toodang,vaid piima parem koostis. Suure toodan-guga kaasnevad tihti sigimisprobleemidja haigused. Seetõttu on loomaomanikulvalida, kas tema lehm püsib karjas või-malikult kaua ja annab keskpärast too-dangut või taotleda suurt toodangut jaarvestada sellega, et kaasneb lehma elu-ea tunduv lühenemine. Kumb taktika onmajanduslikus mõttes kasulikum, sõltubpaljudest asjaoludest ning valiku teebkiloomaomanik, sõltuvalt oma võimalus-test ja vajadustest.

10. mail 2005 peeti Tartus suurlooma-kliinikus maakarja vanima lehma Õõda23. sünnipäeva. Hetkel Eesti vanimatlehma käis uudistamas ja õnnesoove üleandmas ca 60 inimest. Õõda viidi Lank-saare talust 2005. a jaanuaris suurloo-makliinikusse, et uurida nii pika elueasaladusi. Asjakohane artikkel ilmus ka

”Maaülikooli” veergudel Juhani Pütsepa sulest. EPMÜVeterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi kor-raldatud sünnipäev väärtustab eesti maakarja kui meieoma kohalikku tõugu. Üritusest osavõtjad said mälestu-seks Õõda pildiga lehmakaardi.

Elus on tihti nii, et rõõmudele järgnevad peatselt katagasilöögid. Nii juhtus sellelgi aastal, mis on seltsi taas-asutamisest (1989) alates üks raskemaid. Jaanuaris tegiVeterinaar- ja Toiduameti geneetiliste ressursside bürooohustatud tõugude peaspetsialist Urve Kaasiku ettekirju-tuse, et eesti maakarja tõuraamatu põhiosast tuleb väljaarvata läänesoome ning rootsi punase nudi pullide järg-lased. Seda põhjendati Euroopa Liidu nõuetega, mis hak-kasid kehtima 1. maist 2004. a. Sellega oleks need veisedjäänud ilma ka ohustatud tõu keskkonnatoetusest.

Selgitused, et juba 1910. aastast alates on läänesoomekarja kasutatud eesti maakarja aretuskomponendina, eilugenud ja seega tunnistati läänesoome veis esmakordseltvõõrtõuks. Maakarja tõuaretuse ajalugu visati prügikasti.Ajaloolise koomiksina oleksid sama pulli tütred sõltuvaltsünniajast osutunud puhtatõulisteks, teised ristanditeks.Päring Soomest kinnitas, et nemad pole oma ohustatudtõugudega nii rangelt toiminud ja kasutasid ülemineku-perioodi. Seetõttu ei tunnistanud ka EK Seltsi esindajadVeterinaar- ja Toiduameti ranget lähenemist maakarjatõuraamatu pidamisse. Sellega aga kaasnes EK Seltsi tõu-raamatu pidamise peatamine.

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi,Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu (profO. Saveli, A. Mölder ja T. Bulitko), sa-muti FAO esindaja I. Mändmetsa eest-võttel ja pöördumisel põllumajandus-ministri poole sai EK Selts lõpuksmööndusi, et tõuraamatu pidamisel taga-siulatuvat mõju ei ole. EK tõuraamatupõhiossa võib kanda läänesoome ja root-si punase nudi pullide järglased, kes sün-nivad enne 20. veebruari 2006. a. Seegaalates 02.05.2005 ei ole soovitav lääne-soome spermat kasutada, sest pärast 20.veebruari 2006 sündinud järglased loe-takse ristanditeks ja ohustatud tõu kesk-konnatoetust ei saa. Edaspidi lubatakseainult Veterinaar- ja Toiduameti loal,nagu ka aastatel 1996...2002, ja eriprog-rammi alusel kasutada sugulastõugusid(läänesoome, rootsi punane nudi jne).Otsused käivad ühest äärmusest teise.Läänesoome pullide ulatuslik kasuta-

6


Foto 1. Eesti vanim lehm Õõda (23)Esme ja Ädu Leesmendi kaisus

(O. Saveli)

mine maakarja aretuses oli Veterinaar- ja Toiduameti eel-käija Tõuaretusinspektsiooni käsk.

Praegu on eesti maakarja pullikasvandus Kristo Vahe-nurme majapidamises. Esimesed pullid on juba üheaasta-sed ja varsti hakatakse neilt spermat varuma (tabel 1).

Kokku olid karjades 2004. aastal 51 maakarja pullijärglased, kuid vähemalt 4 järglasega pullide tütarde pii-majõudluse näitajad on toodud tabelis 2.

Kui pulle võrrelda sõltuvalt nende tütarde vanusest (1.,2. ja vanem laktatsioon), siis kahjuks nende andmete põh-jal mingit seaduspärasust ei selgu. Kui esimese laktatsioo-ni toodangud on head, siis vanemate tütarde toodangudseda ei ole, või vastupidi. Näiteks pull Hapsi 1. laktatsioo-ni tütred on piimatoodangult viimasel kohal, kuid vane-mad tütred on juba 15 pulli hulgas hinnataval viiendalkohal. Seaduspärasus on aga see, et kui piimatoodang onväiksem, siis piima rasva- ja valgusisaldus on suurem.Seetõttu peaks pulli valikul silmas pidama, et kui tahe-

takse saada suurema kuivainesisaldusega piima, siis jääbpiimatoodang väiksemaks, ja vastupidi.

Eesti maakarja pulle ei ole võimalik geneetiliselt hin-nata järglaste järgi, sest lehmade arv on selleks liiga väike.Seetõttu ei ole ka tabelis 2 toodud andmed päris objek-tiivsed, kuid mingi ettekujutuse ikkagi saab, et teha õigeidvalikuid paremate pullide kasutamiseks.

Tabel 2. Eesti maakarja pullide tütarde toodangud2004. a

Pulli nimi TR nr, päritolu* Tütardearv piimajõudlus**

3. ja vanem laktatsioonMuku EK 171 4 6009-4,29-3,30-456Jyrsky EK 193 (SK) 4 5578-4,48-3,37-438Leimu EK 117 5 5152-4,63-3,40-414Fram EK 189 6 5151-4,66-3,29-409Haps EK 210 5 4607-5,02-3,33-385Jerti EK 198 10 4399-5,11-3,57-382Kei EK 160 (D�) 8 4272-5,24-3,66-380Juko EK 188 9 4590-4,56-3,34-362Juks EK 197 5 4294-4,86-3,35-353Keiko EK 167 9 4439-4,49-3,31-346Joik EK 131 4 4467-4,45-3,27-345Lembo EK 187 9 3892-5,18-3,64-344Frippe EK 170 (SKB) 18 4328-4,53-3,26-337Lei EK 176 15 3912-5,18-3,43-337Leio EK 199 4 4097-4,68-3,37-330

2. laktatsioonAkku EK 207 (SK) 5 4932-4,65-3,43-398Töll EK 200 10 4864-4,52-3,44-387Jerti EK 198 23 4360-4,70-3,33-350Quatro EK 201 (SKB) 16 4258-4,45-3,34-331Haps EK 210 13 3990-4,59-3,34-316Leio EK 199 6 3849-4,90-3,31-316

1. laktatsioonQuatro EK 201 (SKB) 15 4441-4,31-3,38-341Akku EK 207 (SK) 5 4211-4,41-3,38-328Poikkeus EK 209 (SK) 9 3994-4,77-3,44-328Ulari EK 208 (SK) 11 4032-4,37-3,33-310Qvati EK 215 11 3789-4,53-3,22-294Jerti EK 198 12 3415-4,89-3,43-284Fram EK 189 4 3424-4,95-3,36-284Virti EK 206 13 3443-4,54-3,45-275Töll EK 200 7 3357-4,58-3,43-269Haps EK 210 5 3326-4,20-3,24-248

*D� – d�örsi; SK – läänesoome; SKB – rootsi punane nudi** piima kg, rasva %, valku %, piimarasva ja -valku kg

7


Tabel 1. Vahenurme kasvanduse noorpullid

Nimi, reg nr TR nr Sünniaeg Ema nimi TR nr Isa TR nr Emaisa TR nr

Nummi 5631308 EK 248 27.04.04 Minni EK 491135A Nuki EK 230 Lembo EK 187

Nuhvik 5795413 EK 252 08.06.04 Vimka EK1416817A Nuki EK 230 Jerti EK 198

Oksfri 5860883 EK 255 10.07.04 Viisi EK 548795A Oksa EK 225 Frippe EK170

Oime-Ott 5357581 EK 244 17.03.04 Ime EK 302261A Oksa EK 225 Joik EK 131

Qelliks 5943616 EK 253 22.06.04 Lissi EK 604411A Qepe EK 215 Juks EK 197

Ullilaar 289911 EK 256 01.11.04 Nuku EK 462792A Ulvar EK 222 Laar EK 175

Foto 2. Pulli Ulvar EK 222 ema Niiva esiplaanil (K. Kalamees)

Foto 3. EK Seltsi juhatus Õõda juures (O. Saveli)

Tabel 3 kajastab spermavaru Keava kunstlikus seemen-duse jaamas.

Uued maakarja pullid sellel aastal on Akkum EK 235,Näku EK 233 ja Napu EK 240. Akkumi isa Akku EK 207on läänesoome pull, tema 5 tütart on lüpsnud teisel laktat-sioonil ligi 5000 kg (1. koht) ja emaisa Muku EK 171 nelitütart on samuti vanemate lehmade seas 1. kohal (üle6000 kg piima). Seega andmete järgi peaks olema tege-mist väga hea pulliga. Sobib kasutamiseks lehmadele,kelle eellaste hulgas pole Akku EK 207, Akma EK 227 jaMuku EK 171.

Näku sobib kasutada lehmadele, kelle põlvnemises eiole Näki EK 213, Keiko EK 167 ja Kei EK 160. Et pulli-ema Kulla on valkjaspunane lehm, siis on ta sobiv justtumedamat värvi lehmade seemendamiseks, et järglasedoleksid maakarjale soovitava värvusega.

Napu ema Uiu II toodang on küll alla 5000 kg, kuidtegemist on alles esimese laktatsiooniga, märkimist vää-

rib aga piima suur valgusisaldus. Napu emaema aga onmaakarja rekordlehm Uiu, kes lüpsis juba esimesel laktat-sioonil 8552 kg piima, mille rasvasisaldus oli 4,9% ja

8


Tabel 3. Eesti maakarja pullide spermavaru Keava seemendusjamas (01. 05. 2005)

Nimi,TR nr, suht AV Isa,TR nr, suht AV Ema,TR nr, kõrgem toodang Emaisa,TR nr Doose

Virti EK 206 Virsu ET SSS13915B,SAV+111

Alva EK 26276142–3,79–3,11–424

Matt EK 142 50

Jerti EK 198 Jere SSS 13745CSAV +119

Pupsi-kari EK 26433718–4,31–3,47–289

Luja EK 100 239

Ulvar EK 222 Ulari S13894DSAV+108

Niiva EK 29015904–5,32–3,59–526

Kei EK 160(D�)

25

Tömmi EK 223 Töll EK 200 Miiva EK 26976156–4,87–3,46–513

Kei EK 160(D�)

86

Akma EK 227 Akku EK 207SAV +110

Manna EK 26955738–4,98–3,50–486

Jass EK 164(50D�)

18

Mau EK 166 Mauno EK 127 Itra EK 24315005–4,25–3,14–370

Randolf EK 37620punasekirju holstein

56

Akkum EK 235 Akku EK 207SAV +110

Muumi EK 282600A6185–4,40–3,37–481

Muku EK 171 1019

Näku EK 233 Näky EK 213 Kulla EK 282543A6017–4,02–3,28–439

Keiko EK 167(50D�)

221

Napu EK 240 Napero EK 226SAV +116

Uiu II EK 1984965A4938–4,67–3,87–422

Quatro EK 201(SKB)

515

Sperma jääk kokku 2229

Madala aretusväärtusega pullid

Leho EK 118 Lõbus EK 111 Klarika EK 10555059–4,76–241

Samba EK 80 334

Leimu EK 117 Lees EK 110 Nätti EK 16274459–3,96–177

Ikkar EK 81 546

Pärast 2. maid 2005 seemendusest sündinud järglane loetakse ristandiks

Mauno EK 127 Ahtialan ÖlliSK 13660

Ihme SK 2953445893–5,01–295

Pellervo SK 13187 409

Napero EK 226S 14135CSAV + 116

Mäen OhvaSSS 13844 CSAV +108

Hortensia SSS 30393315645–3,3–3,1–9931...6 –12295–3,8–3,2

Juholan IpaSSS13739B

30*

Oksa EK 225S 14144BSAV + 110

Mattilan YrskySSS 13674 B

Hitti S 30456411522–4,9–3,3–9411...4 – 9218–5,0–3,5

Kivipellon PoikkeusSSS 13857 B

21*

Näppärä EK 224 Hautalan OtsanaS 14139 DSAV +106

Hautalan OtsanaSSS 13832 DSAV +112

Edith SSS 3026788918–4,4–3,7–7191...6 – 8419–4,3–3,6

Rantakartanon UjoSSS 13897 B

23*

Quatro EK 201 Qvadrat 7-540SKB 6819

Kronblom 5-31625-2447646–3,7–3,3–535

Jadargut SKB 9998 12*

* Säilitatakse ohustatud genofondi reservina

Foto 4. Porgand maitses Õõdale (A. Vooremäe)

valgusisaldus 3,72%, rasva- ja valgutoodang kokku737 kg. Pulli sobib kasutada lehmadele, kelle põlvnemi-ses ei ole Quatro EK 201 ega Napero EK 226. Seega kõikkolm uut pulli on väga head ja sobivad maakarja toodan-gunäitajate parandamiseks. Kindlasti aga tuleks eelnevaltkonsulteerida maakarja spetsialistiga, et vältida sugulus-aretust.

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamisest möödus20. aprillil 85 aastat. EK Seltsi juhatus plaanib sellel aas-tal 2. ja 3. augustil tähistada juubelit Kurgja Talumuuseu-mis, kus viimati toimus üldkoosolek 1995. aastal. Infosuvepäevade ja juubeli kohta saadetakse kõigile EK Seltsiliikmetele ja oodatud külalistele.

Eesti karjakasvatajadAustriasAnnes PõllusteETKÜ

Eesti karjakasvatajad käisid külas Austrias Salzburgimaakonna karjakasvatajatel ja osalesid 3.–11. mainiAustria Veisekasvatajate Assotsiatsiooni aastanäituselMaishofenis. Austria farmerid viibisid Eestis eelmiselaastal ning nende kutsel ja koostöös Eesti Tõuloomakas-vatajate Ühistu, Austria Veisekasvatajate Assotsiatsioonija firmaga Tensi-Reisid sai huvitav ja meeldejääv reisteoks.

Teel Salzburgi peatusime Viinis. Linn väärib õigusta-tult nimetust keiserlik ja on olnud sajandeid Euroopa õu-konnaelu keskpunkt. Elegants ja nostalgia, luksus ja ro-mantika, muusika, kunst, keisrite hiilgeaegu meenutavadpaleed ja lossid. Keisririigi võlu ja vaimsust mõistad allessiis, kui jalutad Viini vanalinnas, Hofburgis, St StephaniToomkirikus ning sõidad kuulsal Ringpuiesteel, et nähaselle esindushooneid – raekoda ja parlamendihoonet.

Viini ümbruses on üpris tasane maastik, kus kasvatatak-se peamiselt teravilja, laiuvad puuviljaaiad ja viinamarja-istandused. Edasi lääne poole muutub maastik mägise-maks ja taimekasvatuse vahetab välja loomakasvatus.Jõudes Austria Alpidesse, kohtume lumiste mäetippude jakaunite orgudega, kus mururohelistel alpiaasadel ja mäe-nõlvadel on võimalik üksnes loomakasvatus.

Maishofenisse saabumisel kohtusime oma võõrustajagadr Josef Ledereriga Salzburgi Põllumajandus- ja Kauban-duskojast, kes koos tervitustega andis meile sisuka üle-vaate Austria põllumajandusest ja veisekasvatusest Alpi-de piirkonnas.

Austria Alpid on väga populaarne taliturismi piirkond jaseepärast tegeleb 90% farmeritest turistide majutamisega,mis annab kuni 50% talude sissetulekust. Talud on suhte-liselt väikesed, 15–20 ha rohumaad, mille hulka kuuluvadka alpi aasad 500 kuni 1000 meetri kõrgusel merepinnast,kus veiseid karjatatakse ainult suvel. Talvine rohusöötvarutakse orgudes paiknevatelt rohumaadelt. Talus onkeskmiselt 15 lüpsilehma. Et looduslikud tingimused eisoosi intensiivset loomakasvatust, eriti piimakarjakasva-tust, on enam levinud liha-piimatõud ning nende ristan-did, kes on vastupidava tervise ja tugeva kehaehitusega.

Piimakarjast on 80% simmentali tõugu või nende ristan-did, keskmise toodanguga 6177 kg, 10% šviitsi tõugu(toodang 6546 kg), 5% holsteini tõugu (7866 kg), 3%kohaliku pinzgau tõugu (5189 kg) ja 2% teisi tõuge.

Maishofenis viibisime kaks päeva. Esimesel päeval kü-lastasime koos Josef Ledereriga kolme piimakarja farmiSaalfeldenis ja Rauris. Kõige enam pakkus meie grupilehuvi, kuidas loomakasvatus, turism ja metsandus moo-dustavad ühtse terviku tootmistalus.

Teise päeva veetsime tõuloomade näitusel, kus esitletiüle 300 tõulooma erinevatest piima- ja lihatõugudest.Näituse meeleolu väljendas osalenud farmerite tõelistpidupäeva, millele järgnes õhtul võitjate tõuloomade au-tasustamise demonstratsioon.

Meie viimane päev Austrias möödus Salzburgis –Mozarti sünnilinnas ja menufilmi "Heliseva muusika"tegevuspaigas. Tagasiteel koju läbisime järvedemaa Salz-kammerguti, kus imelised vaated mägedele ja nendevahele peitunud nukumajadega külakesed on nagu post-kaardil.

Austria on maa, kus iga linn on seotud muusika jakeisritega. Kaunid ja värvikirevad alpiniidud, sügavsini-sed järved, neilt peegelduvad uhked lumised mäetipud.

9


Foto 1. Reisiseltskond (A. Põlluste)

Foto 2. Austria loodus (A. Põlluste)

Emiste viljakus tootmisfarmispm-mag Varpo Vare, emeriitprof Olev Saveli,EPMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Teraviljakasvatusettevõte ostis pankrotistunud seafarmija alustas sealiha tootmist väikese arvu emistega, kellelolid õiged põlvnemisandmed Jõudluskontrolli Keskuseandmebaasis.

Põhikarja emised on enamasti suurt valget tõugu (Y) janende ristandid eesti maatõugu kuldiga (LxY). Karjas onka vähesel määral tagasiristatud (LxLY ja YxLY) ningpjeträäni kombinatsioonidest (PxY ja PxPY) emiseid. Onka teisi ristandemiseid, kes on kantud muu põlvnemisegaemiste rühma.

Uurimise all on põhikarja emiste viljakus 2002.–2004. afarmi andmetel ja 2003.–2004. a Jõudluskontrolli Kesku-se andmetel (tabel 1). Andmete erinevus tuleneb sellest, etalustades jäeti karja ka emised, kellel puudusid põlvne-misandmed.

Põhikarja emiste arv farmis on kasvanud 190-lt 240-ni,kusjuures jõudluskontrollis oli 2004. aastaks 212 emist.2005. aasta jooksul peaks kogu kari olema jõudluskont-rollis ja puudulike põlvnemisandmetega emised karjastväljas.

Viimasel kolmel aastal on elusalt sündinud põrsaidpesakonnas 9,8...9,9. Emise kohta saadi farmi andmetelparem tulemus 2003. aastal – 19,7 põrsast, jõudluskont-rolli andmetel 20,1 põrsast. Emise kohta võõrutati 2003.aastal jõudluskontrolli andmeil 16,2 põrsast. 2004. a võõ-rutati põrsaid vähem, sest nende kadu suurenes 19,8%-lt23,9%-le. Põhjuseks on poegimissigala halb mikrokliimaja ka sööda kvaliteedi kõikumine.

Eraldi analüüsiti ka emiste viljakust tõugude viisijõudluskontrolli andmete põhjal 2003. ja 2004. aastal(tabel 2).

Tõulist päritolu arvestades on suure valge tõu emiste arvsuurenenud 12, aga pesakondade arv 34 ja põrsaste arv315 võrra, mis viitab ka emiste intensiivsemale kasuta-misele. Selle tulemusena sündis ja võõrutati aastas emise

kohta 1 elus põrsas enam, kuid vaatamata sellele jäävadnäitjad alla ristandemistele, va tagasiristatud (LxLY) emi-sed.

Eesti valgete tõugude ristandemiste pesakonnas sündis10,2 ja 10,6 põrsast pesakonna ning 20,2 ja 21,5 põrsastaastaemise kohta. Tagasiristatud emiste ja pesakondadearv on väike, kuid parema viljakusega olid kombinatsioo-ni YxLY emised, 2004. aastal ka LxLY. Pjeträäni ja suurevalge ristandemised (PxY) kuulusid parema viljakusegaemiste rühma. Tagasiristamisel pjeträäniga viljakus hal-venes.

Imikpõrsaste kadu varieerus aastati väga suurel määral(YxLY 2003. a 9,8% ja 2004. a 36%), mida võib seletadaka väikese emiste arvuga rühmas. Tõukombinatsioonidevahel olid väiksemad erinevused. Farmi probleemiks ongiliialt suur põrsaste hukkumine imetamisperioodil, elusaltsündinud põrsaste arv pesakonna või aastaemise kohta onrahuldav

Aretustöö hindamiseks uuriti ka 2002.–2004. aastalpõhikarja täienduseks valitavate nooremiste testimisetulemusi farmis (tabel 3). Emiste vanus testimisel onnoorenenud 2003. a 10 päeva ja 2004. a 20 päeva, kokkuühe kuu võrra, kuid kehamass on jäänud samaks. Sellestvõib järeldada, et nooremiste üleskasvatamise tingimu-sed, eriti söötmine, on paranenud, mida kinnitavad kakeskmised ööpäevased massi-iibed.

Koos noorenemisega on küljepekk õhenenud (x1 –4,3ja x3 –4,7 mm võrra), kuid selja pikima lihase läbimõõt(x2) on jäänud praktiliselt samaks (–0,7mm). Söötmis-teadlased ei pea seda tendentsi heaks, sest suguemisteltuleb eelistada mõõdukat pekipaksust.

Kuigi tailiha osakaalu arvutatakse kolme näitaja alusel,on määravaks saanud ainult pekipaksuse näitajad (x1 jax3), väiksema mõjuga on lihase läbimõõt (x2). Kui pekkipidada piisavalt õhukeseks ja soovida lihasmassi suurene-mist, tuleb appi võtta valikutunnused, mis aretusprog-rammi rakendamise kaudu mõjuks efektiivsemalt. Selleksjääb selja pikima lihase ristlõike e lihassilma pindala,mida peaksid võimaldama uued aparaadid elussigade

10


S E A D

Tabel 1. Tootmisfarmi emiste viljakus farmi andmete põhjal

Aasta Materjal* Emiseid Pesakondi Elusaid põrsaid Võõrutatud põrsaid Põrsakadu,%

kokku pesakondi emis/aasta kokku pesakondi emis/aasta

2002 1 190 345 3424 9,9 18,0 2828 8,1 14,8 17,5

2003 1 200 401 3946 9,8 19,7 3168 7,9 15,8 19,8

2 130 266 2613 10,1 20,1 2105 7,9 16,2 19,4

2004 1 240 452 4424 9,8 18,4 3415 7,5 14,2 23,9

2 212 432 4222 9,9 19,8 3289 7,6 15,2 22,1

*) 1 – kogu farmi andmed; 2 – jõudluskontrolli andmed.

11


Tabel 3. Nooremiste testimise tulemused 2002.–2004. aastal

Tõug Aasta Emiseid Vanus,päeva

Kehamass,kg

Piglog 105 näidud, mm Tailiha, % Massi-iive, g

x1 x2 x3

Y 2002 48 218,5 115,8 17,1 54,9 18,0 57,36 476,5

2003 48 223,4 110,9 15,4 53,1 16,6 58,40 464,1

2004 58 190,3 106,2 12,1 52,3 12,3 61,54 536,3

LxY 2002 29 229,3 114,2 15,9 53,0 16,5 58,27 448,4

2003 105 198,9 108,0 12,3 55,1 12,4 61,85 520,0

2004 103 186,7 112,0 12,3 54,3 12,7 61,56 556,7

LxLY 2002 1 202,0 100,0 13,0 48,0 13,0 60,32 495,0

2003 7 194,1 104,4 13,6 51,9 14,4 59,91 529,3

2004 5 208,6 114,0 8,4 58,4 10,4 64,49 494,8

YxLY 2002 5 215,0 120,2 16,6 53,0 18,2 57,15 484,2

2003 3 266,0 116,0 15,3 54,3 17,0 58,35 376,6

PxY 2002 3 231,3 113,7 14,7 60,0 15,3 60,25 439,2

Muu 2002 14 187,4 104,3 13,8 53,6 14,8 59,91 542,8

2003 1 190,0 115,0 15,0 55,0 18,0 57,99 549,5

2004 14 176,1 103,0 9,6 51,6 10,4 63,17 577,7

Keskmine 2002 100 217,3 113,7 16,2 54,2 17,0 58,09 477,1

2003 164 207,1 108,9 13,3 54,3 13,8 60,67 501,6

2004 180 187,6 109,5 11,9 53,5 12,3 61,76 550,1

2002–2004 444 201,5 110,2 13,4 54,0 13,9 60,53 515,7

Tabel 2. Emiste viljakus tõugude viisi 2003. ja 2004. a

Tõug Aasta Aasta-emised

Pesa-kondi

Elusaid põrsaid Võõrutatud põrsaid Põrsa-kadu, %

kokku pesakond emis/aasta

kokku pesakond emis/aasta

Y 2003 66,4 130 1251 9,6 18,8 1015 7,8 15,3 18,9

2004 78,8 164 1566 9,5 19,9 1267 7,7 16,1 19,1

Kokku/keskm 165,2 294 2817 9,6 19,4 2282 7,8 15,7 19,0

LxY 2003 31,5 66 676 10,2 21,5 549 8,3 17,4 18,8

2004 98,1 194 1977 10,2 20,2 1498 7,7 15,3 24,2

Kokku/keskm 129,6 260 1653 10,2 20,5 2047 7,9 15,8 22,8

LxLY 2003 1,8 3 32 10,7 17,8 17 5,7 9,2 46,9

2004 7,0 14 116 8,3 16,6 98 7,0 14,0 15,5

Kokku/keskm 8,8 17 148 8,7 16,8 115 6,8 13,1 22,3

YxLY 2003 4,5 6 61 10,2 13,6 55 9,2 12,4 9,8

2004 4,3 10 100 10,0 23,3 64 6,4 14,9 36,0

Kokku/keskm 8,8 16 161 10,1 18,3 119 7,4 13,5 26,1

PxY 2003 12,1 27 273 10,1 22,6 217 8,0 17,9 20,5

PxPY 2004 3,7 9 79 8,8 21,4 57 6,3 15,4 27,8

Muu 2003 14,0 34 320 9,4 22,9 252 7,4 18,0 21,3

2004 20,9 41 384 9,4 18,4 305 7,4 14,6 20,6

Kokku/keskm 34,9 75 704 9,4 20,2 557 7,4 16,0 20,9

testimisel või lihakehade hindamisel, kuid alles nendevanemate hindamise, valiku ja parimate sugusigade laia-ulatuslikumal kasutamisel.

Testitud nooremised olid valdavalt eesti valgete tõugu-de ristandemised ja suurt valget tõugu, teisi kombinat-sioone oli vähe. Tailiha osakaal oli ristandemistel suuremkui puhtatõulistel

Põhikarja täienduseks valitud nooremiste testitulemu-sed näitasid, et tootmisfarmi aretustöö on andnud aasta--aastalt paremaid tulemusi. Pekipaksus on juba piisavaltväike, sest karja võetavad emised võivad pärast esimestpoegimist ja imetamist liiga kõhnaks osutuda, kuna neiduuesti üles sööta on väga raske. Uued suunad on võetudtailiha osakaalu suurendamisele.

12


H O B U S E D

Sugutäkkude paigutus EestisEESTI TÕUG

Jrk Nimi Snd Värvus Isa Ema Emaisa

EHS

Ahti 228E liin

1. AKU 684E paikneb: Pihtla Hobusekasvandus, Saare-maa, kontakt: Ülo Metsmaker tel 515 9611

1990 tume-hiirjas

Aabram599E

Eti 3379E Edkar 567E

2. AKSEL 722E paikneb: Luulupe k, Leisi v, Saaremaa,kontakt: Heino Kallas tel 514 5586

1999 hall Ando 537E Torma3435E

Toover 556E

Raspel 70E liin

1. ROSETT 600E paikneb: Arma Ratsatalu, Rutja k,Lääne-Virumaa, kontakt: Mare Kalme tel 5340 3806

1983 kollane Rops 386E Ami 3248E Ampiir 444E

2. RALLIK 688E paikneb: Pärna t, Lammiku k, Tartu v,Tartumaa, kontakt: Hillar Kald tel 506 8690

1991 tume-võik

Remmik665E

Tolla 3372E Tork 581E

3. RAKSEL 725E paikneb: Soonlepa k, Pühalepa v,Hiiumaa, kontakt: Mati Paljasma tel 463 2052

1999 tume-kõrb

Roman691E

Esta 3640E Elkar 598E

4. RANNIK 747 E paikneb: Pihtla Hobusekasvandus, Piht-la v, Saaremaa, kontakt: Ülo Metsmaker tel 515 9611

2002 võik Rolf 716E Taalia3792E

Tuljak 666E

Vuhti 136E liin

1. VIGUR 682E paikneb: Maria t, Kõpu k, Tõstamaa v,Pärnumaa, kontakt: Enn Rand tel 503 6066

1989 hele-võik

Vilkur 471E Aira 3269E Ampiir 444E

2. VIKS 708E paikneb: Vidrike k, Otepää v, Valgamaa,kontakt: Maarika Vahter tel 504 4376

1995 kõrb Vigur 682E Tiina 3234E Trombet404E

Taube 60E liin

1. TUKKER 703E paikneb: Sõmerpalu mõis, Sõmer-palu v, Võrumaa, kontakt: Lauri Aaspõllu tel 509 1069

1993 must Tukk 520E Riti 3460E Rips 662E

Eni 8E liin

1. ELKAR 598E paikneb: Räägu k, Sauga v, Pärnumaa,kontakt: Maret Kärdi tel 5645 5431

1982 kõrb Episood393E

Valli 2909E Võlur 300E

2. ELDER 706E paikneb: Luulupe k, Leisi v, Saaremaa,kontakt: Heino Kallas tel 514 5586

1994 tume-kõrb

Elkar 598E Arda 3275E Askar 475E

3. ELTON 751 E paikneb: Kobratu k, Tartu v, Tartumaa,kontakt: Jüri Somelar tel 735 2098

2001 kõrb Elder 706E Vanilli3700E

Vaks 969E

Erasugutäkud

Ahti 228E liin

1. ANDI 718E paikneb: Matsalu k, Lihula v, Läänemaa,omanik: Aleksei Lotman tel 506 0879

1989 raudjas Ando 537E Taiga3086E

Tooder 347E

2. ADAM 717E paikneb: Kõivu-Andrese t, Kõivu k, Haas-lava v, Tartumaa, omanik: Heldur Peterson tel 511 9632

1996 tume-võik

Ando 537E Rilme3361E

Rool 465E

13


3. ANAKEE 720E paikneb: Tika t, Kõrkvere k, Pöide v,Saaremaa, omanik: Kalvar Ige tel 504 4169

1997 hall Anti 694E Petra E Posol ox

4. ARAMIS 719E paikneb: Ristitee t, Käina v, Hiiumaa,omanik: Ristitee t; Koit Tikk tel 508 3642

1998 hall Aroon 656E Revalia E Remmik665E

5. ANTU 757 E paikenb: Jõekääru t, Saku v, Harjumaa,omanik: Roland Raik tel 565 8580

2001 hall Ando5737E

Tuise3695E

Tukker 703E

6. ARE 760 E paikneb: Tamme t, Halliste v, Viljandimaa,omanik: Ants Loit

1990 must Aabram599E

Eesi 3383 E Edkar 567E

Eni 8E liin

1. EX 695E paikneb: Sandhofi k, Koeru v, Järvamaa,omanik: Jüri Ilves tel 5621 1093

1992 hall Eps 583E Valsi 3401E Vilkur 471E

2. ESKORT 705E paikneb: Pürksi , Noarootsi v,Läänemaa, omanik: Üllar Neemrand tel 511 5844

1993 kõrb Eps 583E Rilla 3335E Rops 386E

3. EDUARD 758 E paikneb: Ristitee t, Hiiumaa, omanik:Ristitee t; Koit Tikk tel 508 3642

2002 tume-kõrb

Elder 706 E Aada 3725E Aroon 656E

Raspel 70E liin

1. RUTTAR 707E paikneb: Raikküla k, Raikküla v,Raplamaa, omanik: Veljo Sinikas tel 511 1438

1994 hele-kollane

Romm611E

Tulja 3322E Tootsi 379E

2. ROKKAR 713E paikneb: Lümandu, Saaremaa, omanik:Tuula Makkonen tel 511 3395

1995 tume-raudjas

Romm611E

Tulli 3388E Tuljak 417E

3. ROLF 716E paikneb: Saaremaa, omanik:Jaan-Aleksander Rooda tel 511 4995

1998 tume-võik

Rommik710E

Elki 3407E Eps 538E

4. RALL 729E omanik OÜ Probil, Tartu 1998 raudjas Rallik 688E Anda3621E

Aldo 695E

5. REGAAL 724E paikneb: Hellamaa k, Muhu v, Saare-maa, omanik: Tihuse Turismitalu OÜ tel 514 8667

1999 hiirjas Rosett 600E Edu 3258E Episood393E

6. ROJAAL 728E paikneb: Kärla v, Saaremaa, omanik:Juhan Kuusk tel 454 2150

1999 tume-kõrb

Rokkar713E

Veera3408E

Vilkur 471E

7. RODEO 726E paikneb: Manniva k, Jõelähtme v, Harju-maa, omanik: Angela Noor tel 504 7247

1999 raudjas Roman691E

Roosi3496E

Rips 662E

8. ROMEO 734E paikneb: Raikküla k, Raikküla v, Rapla-maa, omanik: Veljo Sinikas tel 511 1438

2000 kollane Ruttar 707E Valla3633E

Vigur 682E

9. ROYAL 759 E paikneb: Hellamaa k, Muhu v,Saaremaa,omanik: Tihuse Turismitalu OÜ tel 514 8667

2002 must Rokkar713E

Eti 3379E Edkar 567E

Taube 60E liin

1. TAIGUR 721E paikneb: Tika t, Kõrkvere k, Pöide v,Saaremaa, omanik: Kalvar Ige tel 504 4169

1997 kollane Tuljak 666E Alma3561E

Askar 475E

2. TREVOR 739E paikneb: Jälevere k, Suure-Jaa-ni v,Viljandimaa, omanik: Linda Leemets tel 519 8802

2000 kollane Trump737E

Rosanna3655E

Rosett 600E

Taru 149E liin

1. TOPPER 596E paikneb: Mätta t, Paasi k, Vihula v,Lääne-Virumaa, omanik: Katrin Jõgi tel 5569 6241

1984 võik Toor 554E Tiiu 2886E Tupper 306E

2. TEMBER 730E paikneb: Kuusiku alevik, Rapla v,Raplamaa, omanik: Eero Esnar tel 486 9113

1997 kollane Toor 554E Ermi 3563E Eksi 538E

Lari 23E liin

1. LAASIK 711E paikneb: Väljaküla k,Orissaare v,Saaremaa, omanik: Aile Vellamäe tel 452 8769

1995 hele-raudjas

Lemmik685E

Relle 3337E Rool 465E

Vuhti 136E liin

1. VAKS 696E paikneb: Vaidasoo k, Rae v, Harjumaa,omanik: Vello Viira tel 518 2330

1996 kollane Vigur 682E Viida3532E

Vilkur 471E

2. VIHUR 733E paikneb: Kolgak k, Loksa v, Harjumaa,omanik: Roomet Vahtras tel 525 3679

2000 kollane Vigur 682E Arabella3363E

Ando 537E

3. VEND VOITKA paikneb: Linnaaluste k, Kehtna v,Raplamaa, omanik: Ülo Kiiver tel 510 7359

2001 kollane Vigur 682E Americana3636E

Aroon 656E

14


EESTI RASKEVEOHOBUNE


EHS

Neptun ov Ärsta 77A liin

1. NAKSUR 2137ER paikneb: Kiikla k, Mäetaguse v,Ida-Virumaa, pidaja. Hannes Kivil tel 508 4141

1987 raudjas Naks1994ER

Viisa5839ER

Viskus1758ER

2. HEROLD 2170ER paikneb: Maria t, Kõpu k, Tõsta-maa v, Pärnumaa, kontakt: Enn Rand tel 503 6066Imporditud Saksamaalt, schleswigi külmavereline.

1990 raudjas Balduin Zarina Tornado

Erasugutäkud

Karat 571A liin

1. KASPAR 2173ER pidaja: T. Mihaljova, Kahala k,Harjumaa, omanik: Krista Sepp tel 5340 7095

1996 raudjas Kaun1985ER

Rumba6222ER

Runo2082ER

Evido 1340A liin

1. EMIIR 2175ER paikneb: Atsalama k, Mäetaguse v,Ida-Virumaa, omanik: Rene Tarum tel 332 7681

1999 kõrb Esker II2172ER

Vaade6236ER

Vadis2171ER

2. EKSPORT 2178ER paikneb: Pedassaare k, Saare v,Jõgevamaa, omanik: Suune Tihane tel 5193 3927


Veida5936ER

Vivat 1444A

3. EKSTRON 2179ER paikneb: Riisa k, Tori v,Pärnumaa, omanik: Ande Arula tel 5394 4855


Neevi6223ER

Norr1928ER

TORI TÕUG

Jrk Nimi Sünd Värvus Isa Ema Emaisa

EHS

Farda järglaskond

1. FANFAAR 11 629T paikneb: Laeva k, Laeva v, Tartu-maa, kontakt: Jüri Mets tel 508 7589

1983 tume-raudjas

Farda H Hulli17 439 T

Hordo6625 T

Alguse järglaskond

1. AILUR 12 391T paikneb: Tori Hobusekasvandus, Tori,Pärnumaa, kontakt: Jaanus Kallaste tel 528 6284

1986 raudjas Aaker9969 T

Haara19 591 T

Hasart10 021 T

Hoius 3939 TB liin

1. HERTSOG 12 521T kontakt: EHS 446 6995 1986 raudjas Himbur10 377 T

Une19 185 T

Urnik8513 T

2. HIIRIK 13 007T paikneb: Tori Hobusekasvandus, Tori,Pärnumaa, kontakt: Jaanus Kallaste tel 528 6284

1987 raudjas Hiilar7271 T

Griada16 913 T

Günther8503 T

Erasugutäkud

Loots 649 TA liin

1. LEIGAR 12 315T paikneb: Hargo t, Kuigatsi k, Puka v,Valgamaa, omanik: Ute Wohlrab tel 5646 4349

1984 kõrb Lootus6823 T

Hirma17 997 T

Hallik3503 TB

Halis 348 T liin

1. HERR 11 859T paikneb: Hargo t, Kuigatsi k, Puka v,Valgamaa, omanik: Ute Wohlrab tel 5646 4349

1984 tume-raudjas

Heller9659 T

Uder18 075T

Unnak2751 TB

Hoius 3939 TB liin

1. HOPAK 13 455T paikneb: Aiamaa t, Lange k, Haasla-va v, Tartumaa, omanik: Jaan Poll tel 5394 5468

1990 kõrb Hiilur10 323 T

Uula20 543T

Urnik8513 T

2. HAPOLLON 13 569T paikneb: Pärna t, Lammiku k,Tartu v, Tartumaa, omanik: Hillar Kald tel 506 8690

1995 hall Handur12 389T

Veega19 833T

Veer orl.tr.

Hasmo 129 T liin

1. HONSUL 13 529T paikneb: Hargo t, Kuigatsi k, Pukav, Valgamaa, omanik: Ute Wohlrab tel 5646 4349

1991 tume-raudjas

Hamlet7719 T

Unita21 063T

Uudis6629 T

2. HADRIAN 13 585T paikneb: Hargo t, Kuigatsi k, Pukav, Valgamaa, omanik: Ute Wohlrab tel 5646 4349

1997 tume-raudjas

Hargo10 695 T

Dilemma23 065T

Dinaar11 055T

15


Virk 571 TA järglaskond

1. VÕRSIK 13 639 T paikneb: Raikküla, Raplamaa,omanik: Terje Villems, Tartu tel 5625 7010

1995 raudjas Võlur12 087 T

Heisi23 987 T

Heigo11 479 T

Delfiini järglaskond

1. DEVON 13 597 T paikneb: Kehtna alevik, Kehtna v,Raplamaa, omanik: Kalju Laiapea tel 513 5385

1998 hall Deilar13 545 T

Livoonia xx Beg xx

Premiumi järglaskond

1. PREMIAL 13 571 T paikneb:Topi t, Seira k, Lihula v,Läänemaa, omanik: Aldo Vaan tel 503 8154

1996 raudjas Premium13 547 T

Alvi19 483 T

Algus8787 T

2. PÄRN 13 587 T paikneb: Sõmerpalu mõis, Võrumaa,omanik: Andressel AS; Lauri Aaspõllu tel 509 1069

1998 raudjas Premium13 547 T

Disette24 025 T

Delfiin13 531 T

3. PREESTER 13 603 T paikneb: Tori Hobusekasvandus,Tori, Pärnumaa, omanik: OÜ Tori HK; J. Kallaste tel528 6284

1999 raudjas Premium13 547T

Hõire23 811 T

Hiirik13 007 T

1. ARTI 13 605 T paikneb: Tobra t, Nüpli k, Otepää v,Valgamaa, omanik:Tarmo Piho tel 505 2282

1998 kõrb Arsenal xx Aidi22 097 T

Angel11 621T

2. OPAAL paikneb: Tori Hobusekasvandus, Tori, Pärnu-maa, omanik: Tiit Talve; info: J. Kallaste tel 528 6284

2000 kollane Omer xx Barby24 235 T

Bellekt

1. ARHIPPOS 13 535 T paikneb: Pärivere k, Are v,Pärnumaa, omanik: Andres Kallaste tel 511 0857

1992 tume-raudjas

Absinth H Kalli23 207 T

Kraver8505 T

2. ARHIBALD 13 631 T paikneb: Tori Hobusekasvandus,Tori, Pärnumaa, omanik: OÜ Tori HK; J. Kallaste tel528 6284

2001 tume-raudjas

Arhippos13 535 T

Amoore23 777 T

Aaker9969 T

Tori tõugu täkkude sügavkülmutatud sperma

1. HIIRIK 13 007 T omanik: Eesti HobusekasvatajateSelts tel 446 6995; 511 0857

1987 raudjas Hiilar7271 T

Griada16 913 T

Günther8503 T

2. AILUR 12 349 T omanik: Eesti Hobusekasvatajate Seltstel 446 6995; 511 0857

1986 raudjas Aaker9969 T

Haara19 591 T

Hasart10 021 T

Tori tõule tunnustatud teised täkud

Inglise täisvereline

1. OMER XX paikneb: Oja t, Sirgu k, Luunja v, Tartumaa,omanik: Urmas Saks tel 506 5374

1984 raudjas 3027 Mur-mansk xx

4776 Osadaxx

3052Aramis xx

2. MADRIGAL XX külmutatud sperma omanik: HeliJunnila tel 5398 9557

1993 tume-kõrb

3441 Mavrxx

7026 Agidelxx

3432 Art xx

Trakeeni tõug

1. POEDINOK 13 591 T paikneb: Pärna t, Lammiku k,Tartu v, Tartumaa, omanik: Hillar Kald tel 506 8690

1982 must 108 Egoist 745 Ptaska 76 Paket 45

2. EAGLE PASS paikneb: Jälgimäe k, Saku v, Harjumaa,omanik: Roland Raik tel 565 8580

1998 kõrb 199Pallaadium

1690 Elanta 136 Temp 5

Holstein

1. LAKMUS 13 575 T paikneb: Tori Hobusekasvan-dus,Tori,Pärnumaa, omanik: OÜ Tiitsat; Tõnu Ostrattel 523 0275

1986 kõrb Lirs H 162 RafaellaH112

3884Roland

2. CASANOVA 13 581 T paikneb: Pärivere k, Are v,Pärnumaa, omanik: Andres Kallaste tel 511 0857

1996 mustjaskõrb

Cor de laBryere

Fenja III Grundymanxx

3. CARRY´S SON 13 611 T paikneb: Pärivere k, Are v,Pärnumaa, omanik: Andres Kallaste tel 511 0857

2000 hall Carry Karolaina Kilian

Hannoveri tõug

1. HERMELIN 13 549T H314305589 paikneb: Pärna t,Lammiku k, Tartu v, Tartumaa, omanik: EHS; H. Kaldtel 506 8690

1989 raudjas Hichcock310905283

WindroseH316500385

Wittenberg

2. FUKS 13 601 T paikneb: Vinni alevik, Vinni v,Lääne-Virumaa, omanik: Reet Proover tel 522 8369

1991 kõrb 49 Fas-saad H

Draama H 29 Demos-fen

3. VODEVIL 13 589 T paikneb: Oja t, Sirgu k, Luunja v,Tartumaa, omanik: Urmas Saks tel 506 5374

1985 tume-raudjas

Varjag H Dvina H 39 Donald

16


TRAKEENI TÕUG


Pilgeri liin

1. PACHA(PRIVAAT) paikneb: Ruila, Kernu v, Harju-maa, omanikud: G. Püvi ja A. Barake tel 503 0333

1997 must 030 Poroh 0692Preeria

044 Emi-grant 17

2. 151 POEDINOK paikneb: Pärna t, Lammiku k, Tartu v,Tartumaa, omanik:Hillar Kald tel 506 8690

1982 must 108 Egoist 745 Ptashka 76 Paket 45

3. PRESTON paikneb: Heimtali HK, Heimtali, Viljandi-maa, omanik: Jane Uibopuu tel 5695 7543

1998 raudjas 073 Prooton 0693 Presli 028 Ves 71

4. KATERIS paikeneb: Nuiamäe t, Viiratsi v, Viljandi-maa, omanik OÜ Anakard (P. Vilu & T. Maisa) tel5620 6770

1997 must Ornamentas Karmen Reimis xx

Pythagorase liin

1. 199 PALLADIUM kontakt: Ulvi Martin tel 517 9179 1989 must 147 Dragun 596 Pelena 65 Epigraf22

2. REVAL paikneb: Kehtna alevik, Kehtna v, Raplamaa,omanik: Mirje Laiapea tel 513 9652

1989 must Ekkor Raviata Regar xx

3. EAGLE PASS paikneb: Jälgimäe k, Saku v, Harjumaa,omanik: Roland Raik tel 565 8580

1998 kõrb 199 Palla-dium

1690 Elanta 136 Temp

4. POISON paikneb: Linnaaluste k, Kehtna v, Raplamaa,omanik: Ülo Kiiver tel 510 7359

1998 hall Elvater 885 Pallada 222 Bariton

5. PEPPER paikneb: Tammiku t, Kehtna v, Raplamaa,omanik: Ülo Kiiver tel 5107359

1997 t. Hall Elvish 885 Pallada 222 Bariton

Sunstar xx liin

1. HORNET paikneb: Kobra k, Vändra v, Pärnumaa,omanik: Maila Kukk tel 5661 3566

1995 tume-kõrb

Bambus Hõbe 83 Primer

Phalaris xx liin

1. FRANZISCO paikneb: Tammiku k, Vinni v, Lääne--Virumaa, omanik: OÜ Wellington Invest tel 502 5330

1996 kõrb Fas xx Barcelona 180 Briis

El Deree ox liin

1. PROHVET paikneb: Heimtali HK, Heimtali, Viljandi-maa, omanik: Heimtali HK K-M. Alp tel 5342 3501

1995 raudjas Pretendent 0496Prünell

121Espadron 40

2. PANSO paikneb: Heimtali HK, Heimtali, Viljandimaa,omanik: Heimtali HK K-M. Alp tel 5342 3501

2001 raudjas Prohvet 0602 Pepsi 030 Poroh 9

3. EKKOR paikneb: Heimtali HK, Heimtali, Viljandimaa,omanik: Heimtali HK K-M. Alp tel 5342 3501

2002 tume-kõrb

Prohvet 0223 Ersti 028 Ves 71

Fetysz ox liin

1. THE SIRE HOT paikneb: Niitvälja, Keila v, Harjumaa,omanikud: G. Püvi ja A. Barake tel 566 1677

1996 mustjas-kõrb

Hohenstein Tora VII Sir Sosta-kovich xx

Araabia täisvereline

Amurath ox liin

1. 329 MOBIL 12 OX paikneb: Heimtali HK, Heimtali,Viljandimaa, omanik: Heimtali HK K-M. Alptel 5342 3501

1988 hall 221 Balatonox

482 Mirnajaox

38 Nasled-nik ox

2. NELSON OX paikneb: Rikassaare k, Oisu v, Järvamaa,omanik: Kalju Künnapu tel 5056676

1998 hall B06 Vidnõiox

1169 Nivaox

279 Voprosox

Inglise täisvereline

Dark Roland xx liin

1. OMER xx paikneb: Oja t, Sirgu k, Luunja v, Tartumaa,omanik: Urmas Saks tel 506 5374

1984 raudjas 3027Murmansk xx

4776 Osadaxx

3052 Aramisxx

Tourbillon xx liin, sügavkülmutatud sperma

1. MADRIGAL xx omanik: Heli Junnila tel 5398 9557 1993 tume-kõrb

3441 Mavrxx

7026 Agidelxx

3432Art xx

Tšintšiljade kevadnäituspm-knd Liia TaalerEesti Karusloomakasvatajate Aretusühing

Kevade saabudes on aeg seada sammud tšintšiljade ke-vadnäitusele Säreverre. 19. märtsi varahommikul on TüriTehnika- ja Maamajanduskooli saal näituseks valmis.

Kasvatajad saabuvad oma loomakestega riburada, re-gistreerimine sujub rahulikult ja loomad leiavad end peagivalgel laual lampide all. Nüüd saab rahus ringi vaadata,kes kohal, ja kuulata, mis uudist.

Laudade ümber askeldavad kaks taani kohtunikku –Henrik Larsen ja Alice Kristensen, jagades õpetussõnuneljale õpipoisist abilisele. Need kohtunikuks pürgijadpeavad taas proovile panema oma teadmised ja kogemu-sed. Kohtunikuametit õpivad Kaie Kulper, Kaljo Kangur,Külli Kersten ja Urmas Raide. Õpipoisid peavad kaherange silmapaari jälgimisel hindama kõiki kohaletoodudtšintšiljasid. Silma on harjutatud kohtunike juhendamiseljuba sügisel ning ka nüüd paar päeva enne näitust. Rääki-mata vahepealsest ajast, mil pidi ise oma tarkusest looma-kesi hindama, et silm ikka suudaks tabada imeväikesi eri-nevusi.

Kõigil kohtunikel ja praktikantidel on seljas valgedkitlid, et loomadele peegelduv riietuse värv ei mõjutakstšintšiljade hindamist. Lauad on kaetud valge paberiganing hindamislaual on ka taustaks seatud valge paber, ik-ka selleks, et ümbritseva värvidesegu mõju kõrvada. Isegikõige väiksem värvilaik hindamispuuril võib mõjutadasilma ning tulemuseks on valesti hinnatud loom.

Kuni kohtunikud, nii staa�ikad kui ka praktikandid,oma tööd teevad, on aeg juttu puhuda. Selleks küsitletinäitusele tulnuid.

Esmalt Heldur Hiisi muljed, kes on oma hoolealusteganäitusel esmakordselt. Soliidne härra meenutab, et kolmaastat tagasi oli tšintšiljade näitusel 200 looma. Sel ajalolid tšintšiljade kasvatajad aktiivsemad üritustest osavõt-

jad. Ta on ikka käinud näitustel uudistamas. Kaks aastattagasi alustas tšintšiljade kasvatamist. Võttis kaua hoogu,enne kui otsusele jõudis. Kartis, et tšintšiljasid on kasvata-tud siiski väga lühikest aega ja nende puurispidamisel oliprobleeme. Nüüd vajavad ostetud loomade järglased hin-damist. Nii saab hinnangu oma tööle ja ka pidamistingi-mustele.

Näitus on kasvataja jaoks oluline sündmus. Siin saabkokku teiste tšintšiljakasvatajatega ja võib vahetada koge-musi, osta vajalikke tarvikuid või vahetada infot, kustneid hankida. Näitusel saab valida sobiliku karjaparanda-ja, st osta, müüa ja vahetada suguloomi. Näitusi võiks ollakaks korda aastas ja need võiks siduda õppepäevadega.Loomaomaniku aeg võiks olla sisustatud teadmiste kogu-misega sel ajal, kui kohtunikud oma tööd teevad. Kaksaastat kogemust nende loomade kasvatamisel on liigalühike aeg põhjapaneva järelduse tegemiseks. Alles 10--aastase pidamiskogemuse järel saab anda oma tööleobjektiivse hinnangu. Oma töö analüüsiks on iga sünd-muse ja fakti dokumenteerimine väga tähtis. Poegimisedvalmistavad suurt rõõmu, kui aga mõni loom sureb, onmure südames.

Järgmiseks vestluspartneriks on Meiu Sumberg, kes onkogenud karusloomakasvataja ja samal ajal ka konsulent.On käinud näitustel alates 2002. aastast. Näitus on koht,kus end kontrollida. Kui loomi hinnata vaid oma farmis,kujuneb sageli väärarvamus. Seekordsel näitusel on kui-dagi vähe osavõtjaid. Näitused peaks toimuma kaks kordaastas, sest ühest näitusest jääb väheseks. Loomad on juerinevas vanuses, ei saa parima farmi tiitlile konkureeri-da, kui pole vajalikul arvul loomi näitusele tuua. Igapäe-vamuredest märkis ta rahapuudust, sest viimastel oksjo-nitel on Eestist vaid väheseid nahku müüdud. Kui teedtööd, küll tulevad ka tulemused. Suguloomade selekt-sioon on väga oluline. Tšintšiljade kasvatamisest saadavattulu mõjutavad otseselt poegade arv, naha kvaliteet janahastamine.

17


Foto 1. Taani kohtunikud (taga keskel) koos õpilastega(L. Taaler)

K A R U S L O O M A D

Foto 2. Liia Taaler (A. Juus)

Päev on veerenud lõunasse ja kõiktšintšiljad on saanud hinnangu kuueltkarmilt kohtunikult, peaaegu nagumissivalimistel Tavaliselt hindab ükskuni kaks kohtunikku. Avaneb võima-lus pärida arvamust taani kohtunikelt.Alice on nende aastate jooksul Eestitšintšiljakasvatajatele omaseks saa-nud ning seni saavutatu eest võlgnemetänu suuresti just temale. See õblukenaisterahvas on õpetanud meie tšint-šiljakasvatajaid loomi õigesti pidama,nahastama, valima põhikarja ja näitu-sele tooma. Igal kevadel ja sügiselvõtab Alice ette teekonna Eestisse, etolla kohtunikuks meie tšintšiljadenäitustel Algusaastail käis Alice Ees-tis farmist farmi, tutvus meie looma-pidajatega ning jagas õpetussõnu.Henrik Larsen on Eestis esmakordseltja tema võib saada Alice mantlipäri-jaks eestlaste juhendamisel. Henrik onPõhja-Jyllandi TšintšiljakasvatajateSeltsi esimees ja üks hinnatumaidtšintšiljakohtunikke Taanimaal. Tal on suur kasvandus –1300 põhikarjalooma ja kõik tööd teeb ta koos üheabilisega.

Aga nüüd taanlaste Alice Kristenseni ja HenrikLarseni arvamus. Oma farmis tunduvad kõik loomadainult parimad, looma tegelik väärtus selgub alles näitu-sel, kus õpib iga kohalolija. Vaid oma loomi teiste looma-dega võrreldes saame aimu, kas aretuse suund on õige.Taanis on olnud juhtumeid, kus farmer, kes pole paarilaastal oma loomi näitusele toonud, on uuesti näitusel osa-ledes saanud väga kehvad hinnangud. Looma välimikuhindamisel tuleb silmas pidada tingimusi. Hindamislauakohal peab olema külm valgus. Kui lamp on kollaka võipunaka valgusega, hinnatakse loom kollaseks või pruu-niks. Tume hindamisruum võib mõjuda nii, et karvastiktundub punakana. Hindamislaud peab olema valge või he-lehall ja hindaja riietuseks on parim valge kittel Kuitšintšiljad on näitusel hinnatud, on aeg valida aretusloomioma karja jaoks. Kui karjas on probleeme värvuspuhtu-sega, tuleks otsida selle hinnangus maksimumpunktidsaavutanud loom ja teha ostukaup looma omanikuga.

Aretuslooma ostul tuleb lähtudatunnusest, mis on kõige kehvemasseisus ja vajaks parandamist. Kapärast näitust on osalenud loomadeparemusjärjestus infoks, kust minnaostma aretusloomi.

Eestis on kasutusel ka Saksa hin-damissüsteem, aga Alice eelistabTaani oma. Alice arvates on Saksahindamissüsteemi üks puudusi hin-damisskaala, mis on iga tunnusejaoks erinev, erineb oksjonikeskusesnahkade hindamisel kasutatavast.Saksa süsteemis jaotuvad punktidhindamisskaalal kolmepunktise in-tervalliga ja kohtuniku eksimusemõju on siin suurem. Kuid loomadejärjestamisel on iga punkt väga suu-re kaaluga. Ainuke tunnus, midasaaks Eestis Saksa süsteemi abil hin-natud loomadel arvestada, on vär-vuspuhtus. Liiga suur rõhk on pan-dud looma suurusele ja komposit-sioonile. Need tunnused on ülehin-

natud. Ostjad aga maksavad enam naha puhtuse jakvaliteedi, mitte suuruse ja kompositsiooni eest. Loomu-likult on iga kasvataja ideaaliks loom, kelle kõik tunnusedsaavad maksimumpunktid. Saksa süsteem ei hinda loomavälimikku kui looma seljas müüdavat nahka ja seetõttupole ka noorloomade põhikarja valikul abivahendina ka-sutatav. Näitusele tuuakse karja ilusaimad loomad, kedatahetakse jätta aretusloomaks ja kes peaksid olema näi-tuse ajaks saavutanud oma parima välimiku. Kui näituse-looma väärtus nahastades oleks väga madal, pole sellistlooma mõtet karjas hoida.

Näituse tulemused on selgunud ja Alice teeb kokku-võtte näitusest. Sel näitusel oleks võinud olla rohkemtšintšiljasid, kuid viimati antud õpetussõnu on järgitud,puurid olid sel korral puhtad ning loomadel polnud lahtisikarvu. Karvanärimisest kahjustatud karvaga loomi ei hin-nata. Näitusele toodud loomad olid kenad ja iga neljavanuserühma viis parimat oleksid võimelised rinda pist-ma ka rahvusvahelisel tšintšiljanäitusel. Nad võiksid jõu-da 8. kuni 10. kohale. Ei tohi loorberitele puhkama jääda.Hoia oma teadmiste, oskuste taset kõrgel, ära lase endlõdvaks! Kohtunike õpilased on olnud tublid, Alicel jaHenrikul polnud näitusel suurt midagi teha. Nüüd onEestis tšintšiljakohtunikud, kes suudavad juba ise loomiTaani hindamissüsteemi järgi hinnata. Alicele kingititänusõnade saatel õhkõrn Haapsalu sall ning Henrikulerukkilillemustrilised sokid.

Seejärel jagas Eesti Karusloomakasvatajate Aretus-ühing välja karikad, diplomid ja rosetid. Erinevate vanu-serühmade esimesed kolm kohta jaotusid nelja kasvatajavahel. Paremad tšintšiljad olid Valev Partsil, KJ & PETšintšiljafarmil, Meiu Sumbergil ja Kaie Kulperil. Parimatšintšiljakasvataja karika sai Valev Parts. Seejärel tehtigrupipilt ja näitus oligi lõppenud. Veel vahetati loomi jajagati muljeid. Puurid tõsteti autodesse ja algas kojusõit.

18


Foto 3. Hindamise foon on valge(L. Taaler)

Foto 4. Tšintšilja (L. Taaler)

Loomade tervisekaitse ja toidu ohutusetugevdaminemaheloomakasvatuslikestootmissüsteemidesDavid Younie

ELi poolt finantseeritava SAFO-projekti “Loomadetervise ja toidu ohutuse säilitamine mahepõllumajandu-ses” (ELi koostööprojekt QRLT–2001–02541) eesmärkon toidu ohutuse ja loomade tervise parandamine niiEuroopa Liidu riikide kui ka sinna pürgivate kandidaat-maade mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses. Selleeesmärgi saavutamiseks viiakse kokku teadlased, poliiti-kud, farmerid ja laiemad huvigrupid, ka tarbijate esinda-jad, kes projekti käigus tutvustavad, vahetavad ja levi-tavad oma uurimuste tulemusi ning osalevad aktiivselterinevaid probleeme käsitlevates diskussioonides.

SAFO kolmas seminar toimus 16.–18. septembrini2004. a Falenty Rohumaaviljeluse ja Maaparanduse Insti-tuudis Varssavis. SAFO seekordsel seminaril osales 88delegaati 23 riigist. Kaks peamist teemat olid:

a) zoonootiliste haiguste ja toksiliste saasteainete esi-nemise risk maheloomakasvatuses ning nende riskidevähendamise võimalused,

b) maheloomakasvatuse areng ELi uutes liikmesriiki-des.

Seminar koosnes viiest plenaaristungist, istungist, kusanti ülevaade ELi standardite kasutuselevõtuga seotudprobleemidest eri riikides, kahest grupiarutelust, postritesessioonist, ekskursioonist piimatootmise ja köögivilja-kasvatusega tegelevasse mahefarmi.

Plenaaristungitel esitati kokku 22 ettekannet, mis käsit-lesid järgmisi maheloomakasvatuslike tootmissüsteemi-dega seotud aspekte:

• zoonootilised haigused mahepõllumajanduses,• tauditõrje ja tervisekaitse mahepõllumajanduses,

• maheloomakasvatuse areng Poolas ja teistes uutesliikmesriikides,

• ülevaade uute liikmesmaade ja ELi kandidaatmaademaheloomakasvatusest,

• jääkainetega saastumise risk maheloomakasvatuses.Zoonootilised haigused mahepõllumajandusesSelle sessiooni peaettekande tegi sakslane Thomas

Blaha Hannoveri Veterinaarmeditsiini Ülikoolist. Temaettekanne puudutas loomakasvatussüsteemide tervishoiuja toiduohutuse vahelisi sidemeid. Ta rõhutas seda, etmaheloomakasvatusest tulev toodang võib olla küll kvali-teetsem ja loomade heaolu parem kui intensiivtootmises,kuid samal ajal on maheloomadel potentsiaalselt suuremrisk haigestuda nakkus- ja parasitaarhaigustesse. Seega onväga oluline, et mahetootmises lähenetaks sellistele prob-leemidele avameelselt ja analüütiliselt.

Sessiooni kaks järgmist ettekannet kinnitasid eeltoodut,väites, et väljas peetavatel loomadel on haigustekitajatehulk tunduvalt suurem kui neil, keda peetakse ainult lau-das.

Aize Kijlstra ja tema kolleegid Hollandist tutvustasiduuringut, kus analüüsiti Toxoplasma Gondii esinemistnuumsigade vereproovides. Selgus, et sisetingimustespeetavatel tavasigadel toksoplasmat ei esinenud, kuid1,2% väljas peetavatest mahesigadest ja 4,7% väljas pee-tavatest tavasigadest olid toksoplasmale positiivsed.Marja-Liisa Hännineni ja tema soome kolleegide pooltläbiviidud uuringus selgus, et 20st mahemune tootvastfarmist ainult ühes ei tuvastatud Campylobacter’ite esi-nemist (munadest seda bakterit siiski ei leitud). Kõikuuritud farmid olid salmonella-negatiivsed. Vaatamatapatogeensete bakterite esinemisele kahes viimati kirjel-datud uuringus, leidsid autorid, et nende toodete tarbi-misel on haigestumise risk siiski väga madal. Küll agaviitab see potentsiaalsetele konfliktidele, mis esinevadloomade heaolu ja toiduohutuse tagamise ning seadusessätestatud standardite vahel.

Tauditõrje ja tervisekaitse mahepõllumajandusesMalla Hovi tutvustas tauditõrje mõistet loomakasva-

tuses. Ta defineeris seda järgmiselt: need on süsteemid,mis vähendavad nakkuslike ühendite tekkimise või kuh-jumise riski farmis või takistavad nende levimist farmiterritooriumile. Ta selgitas, et see teema on väga olu- linemahefarmide jaoks ja eriti just Inglismaal, kus riskhaiguste levikuks on väga suur. Briti farmeritel on taudi-tõrje kohta olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid arva-musi, kuid üldiselt ei taheta tauditõrje meetmete raken-damisse eriti investeerida. Veterinaaride läbiviidud uu-ring kinnitas seda tõdemust.

19


Foto 1. Poola mahetalu (R. Leming)

M A H E T O O T M I N E

Aize Kijlstra ja tema kolleegid Hollandist olid uurinudparatuberkuloosi (Johne haigus) esinemist mahe- jatavaveistel Kahe tootmisviisi vahel ei leitud mingiterinevust.

Kaks järgnevat ettekannet kirjeldasid 2001. aasta suu-ja sõrataudi puhangu vastukajasid Hollandis ja Suurbri-tannias. Matthias Link tutvustas Biolandi (Saksamaa)poolt avaldatud artiklit, mis ilmus suu- ja sõrataudipuhangu ajal. Selles anti nõu, milliste profülaktilistevõtetega haigusest hoiduda ja kuidas käituda situat-sioonis, kui tekib kahtlus selle haiguse esinemise kohtafarmis. Lawrence Woodward (Elm Farm Research Centre(EFRC) kirjeldas erinevaid probleeme – ebaadekvaatneametlik reageering kohe haiguspuhangu alguses, vale-diagnoosid, arvukate loomade asjatu hävitamine jalahkarvamused vaktsineerimise osas, mis kokkuvõttespõhjustasid 2001. aastal haiguspuhangu ägenemise Suur-britannias. Tolleaegne EFRCi seisukoht toetas rangeltloomade liikumise/transportimise keeldu, ainult nakatu-nud loomade tap- mist ja strateegilist vaktsineerimist.

Maheloomakasvatuse areng PoolasSelle sessiooni kaks esimest ettekannet puudutasid

mahepõllumajanduse sertifitseerimist Poolas. WieslawWawiernia põllumajandusministeeriumist mainis, et ELiregulatsioonil 2092/91 baseeruv mahepõllumajandustreguleeriv seadus kehtis Poolas alates 2001. aastast, aga2004. aasta maikuust jõustus uus seadus. Poolas tegutseb6 eraõiguslikku sertifitseerimisasutust. 2003. aastal oliPoolas 2300 mahefarmi (hinnanguliselt 4000 farmi 2004.aastal), mis moodustab natuke üle 0,1% kogu Poolafarmidest. Väga väike osa nendest on spetsialiseerunudloomakasvatusele. Dorota Metera sertifitseerimisasutu-sest Bioekspert tutvustas maheloomakasvatuse arengutmõjutanud tegureid Poolas. Paljud nendest aspektidestkajastusid hiljem ka teiste uute liikmesmaade esindajateettekannetes. Positiivsed aspektid olemasolevate looma-kasvatussüsteemide puhul olid nende traditsionaalsus,tasakaalustatud taime- ja loomakasvatus ning ekstensiiv-ne koresööda tootmine. Loomakasvatussaaduste limitee-ritud siseturg, ebasobivad loomakasvatushooned, mahe-sööda vähesus ja veterinaaride teadmatus mahelooma-kasvatuslikest standarditest olid kirjeldatud tootmissüs-teemide negatiivsed küljed.

Jerzy Szymona sertifitseerimisasutusest EkogwaracjaPtre kirjeldas mõningaid loomade tervisekaitse printsiipe,mida Poola farmides püütakse juurutada. HalinaJankowska-Hufiejt ning tema kolleegid Rohumaade Vil-jeluse ja Maaparanduse Instituudist arutlesid mahepõllu-majanduse arengupotentsiaalide üle Poolas, arvestadespõllumajandussektori suhtelist ekstensiivsust minevikus.Suur osa põllumajandusmaast on harimata ja loomadearvukus on aastatega oluliselt vähenenud. Seda süvendasveelgi väheste sisendite kasutamine, sellises situatsioonisvõiks mahepõllumajanduslik tootmine olla sobilikuks al-ternatiiviks, seda eriti Poola lõunapiirkonna väiketaludes,kus oleks võimalik arendada ka taluturismi.

Olga Ondrasovicova ja tema kolleegid Veterinaarme-ditsiini Ülikoolist (Košice, Slovakkia) võrdlesid suurtes(vähemalt 100 lehma) mahefarmides, üleminekuperioodilolevates farmides ja intensiivtootmisfarmides toodetava

piima hügieeni. Hügieeni tase oli kõikides farmides hea jaloomade tervis ning heaolu väga heal tasemel.

Ülevaade uute liikmesmaade ja ELi kandidaatmaa-de maheloomakasvatusest

Katalin Toth tutvustas tootjate hulgas läbiviidud küsit-lust, kus uuriti mahepiima tootmisega seonduvaid prob-leeme Ungaris. 12 farmi lehmade keskmine piimatoodangoli 5100 kg ja peamiseks terviseprobleemiks lehmadelesinev mastiit. Ühe probleemina mainiti ka geograafiliselteraldi asetsevate loomakasvatus- ja söödatootmisfarmidevähest koostööd.

Egon Paltsi (Taimetoodangu Inspektsioon) andmetelkasvatatakse 11% Eestimaa hobustest mahepõllumajan-duslikult. Mahepidamisele ülemineku peamine põhjus onsiin selles, et hobusekasvatajad on huvitatud suurema toe-tuse saamisest. Probleemiks on aga see, et töö- ja sport-hobuste kasvatamiseks puuduvad mahestandardid.

Tšehhi maheloomakasvatuses on probleemid teiste uuteELi liikmesmaade omadega sarnased – väike tarbijaskondsiseturul ja liiga vähe tunnustatud mahetoodete töötlejaid.Ka loomade heaolu on arvatavalt üks probleemne vald-kond. Riiklik mahepõllumajanduse seadus hakkas Tšeh-his kehtima 2000. aastal ja 2003. aastal oli seal 810mahetootjat (neist 346 tegelesid ka loomakasvatusega) ja255 000 ha mahepõllumajanduslikku maad (sellest 90%püsirohumaad).

Gheorghe Mihai ja Man Cornel Rumeeniast märkisid, etmaheloomakasvatus (eriti just piimatootmine) on alates2000. aastast väga kiiresti kasvanud. 2004. aastal olimahepõllumajanduslikult tunnustatud 75 000 ha maad,10 000 piimalehma ja 41 000 piimalammast. Paljudefarmide karjad koosnevad ainult 1–5 piimalehmast. Ru-meenia riiklik seadus baseerub ELi regulatsioonil2092/91. Siiani on mahetootjaid tunnustanud ainult välis-maised organisatsioonid, kuid hiljuti hakkas tegutsema kaüks kohalik sertifitseerimisasutus.

Muazzez Polat Ege Ülikoolist (Izmir) kirjeldas Türgimaheloomakasvatuse arengut lähiminevikus (viimased2–3 aastat). Mahepõllumajanduslik taimekasvatus onedukalt eksisteerinud juba aastaid. 1994. aastast kehtimahakanud seadusi muudeti Türgis 2002. aastal, kui seadu-semuudatusena võeti arvesse ka ELi maheloomakasva-tuse regulatsiooni 1804/1999. 2003. aastal oli kokku

20


Foto 2. Väljaspeetavatel mahesigadel on potentsiaalselt suuremrisk haigestuda nakkus- ja parasiitaarhaigustesse

(A. Tänavots)

16 000 mahetootjat ja 103 000 ha registreeritud maad.Maheloomakasvatuse arengut takistavad tegurid on piira-tud siseturg, looma- ja taimekasvatusettevõtete vähenekoostöö ning väiketootjatele vastuvõetamatult kõrgedsertifitseerimiskulud.

Nii nagu enamikus Ida-Euroopa riikides on ka Bul-gaarias väga palju väikesi farme. Sonia Ivanova arvas, etnendel on üldiselt head eeldused mahepõllumajanduslikutootmise arendamiseks. Lisaks märkis ta, et kohalik sea-dusandlus on harmoniseeritud ELi regulatsiooniga2092/91. Maheloomakasvatuse arengut takistavad väikesiseturg, vajadus parandada veterinaarhügieeni tingimusifarmides ja investeerida loomakasvatushoonetesse, etneed oleksid vastavuses ELi standardites (2092/91)kehtestatud nõuetega.

Jääkainetega saastumise risk maheloomakasvatusesÜldine keskkonna saastatus tekitab probleeme looma-

pidamissüsteemidele, kaasa arvatud mahepõllumajandus-likele, kus loomadel on võimalik kasutada välialasid.Aize Kijlstra tutvustas üheksas Hollandi mahetalus läbi-viidud uuringut, kus analüüsiti dioksiinisisaldust kana-munades. 86% analüüsitud munadest sisaldasid dioksiinialla ELi lubatud normi 3 pikogrammi (pg TEQ) ühegrammi rasva kohta, kuid ülejäänud munades oli see ülenimetatud piirnormi. Kokkupuude mullaga ja kanadepoolt allaneelatud mulla kogus on kõige suuremad mõju-faktorid, mis suurendavad munades dioksiinisisaldust.Seetõttu peavad kasutatavad välialad olema piisavas ula-tuses kaetud rohuga (või näiteks hekseldatud puiduga), etvähendada mulla sattumist organismi. Malla Hovi kirjel-das sarnast uuringut Iirimaal, kus ühel mahetootjal oli di-oksiinisisaldus kanamunades suurem kui teistel. Selleskonkreetses farmis peetavad kanad olid vanemad ja saas-tunud keskkonnaga kauem kokku puutunud.

Ulrich Schumacheri (Bioland, Saksamaa) ettekandeteema puudutas raskmetallide vähendamise võimalusimaheloomakasvatuses. Nii rahvuslikul kui ka kogu Eu-roopa tasandil püütakse vähendada raskmetallide, eel-kõige kaadmiumi, tina, vase ja tsingi sattumist mulda ningvältida nende ühendite sattumist toiduainetesse. Erinevadsöödad (eriti vase- ja tsingirikkad seasöödad), seasõnnik,veterinaarravimid ja taimekaitsevahendid on peamisedallikad, millega need ühendid farmi sisse tuuakse. Onmitmeid võimalusi, kuidas sigade sööda vase- ja tsingi-sisaldust vähendada. Üldiselt on muidugi mahefarmi-desse sissetoodavate raskmetallide kogus tunduvaltväiksem kui intensiivtootmises. Mahefarmides on taime-ja loomakasvatus ka rohkem integreeritud. Kõigele vaata-mata ei teata sageli kasutatavate söötade raskmetallidesisaldust ja mahefarmerid tõrjuvad vasepreparaatideganäiteks viinamarjadel ja kartulil esinevaid haigusi.

Sessiooni lõpetasid kaks ettekannet, mis käsitlesidmükotoksiine. Monique Mul tutvustas Hollandis koos-tatud mudelit, millega prooviti hinnata mükotoksiinideesinemise riske mahetingimustes kasvatatavatel sigadel(söödaks maheteravili ja koresööt ning allapanuks põhk).

Mudeli järgi on oht kõige suurem siis, kui granuleeritudsööta antakse koos maisisiloga. Kui suuremate sigadepuhul oli risk üldiselt väike, siis põrsastel, keda sööde-takse granuleeritud sööda ja maisisiloga, ületab müko-toksiinide sisaldus väga kiiresti maksimumpiirnormi.Autorid soovitasid enne maisisilo söötmist kindlasti ana-lüüsida selle mükotoksiinide sisaldust ja väikestele põr-sastele maisisilo mitte sööta. Giangacomo Lorenzini jatema kolleegid Firenze Ülikoolist uurisid aflatoksiinideprobleemi, mille nad avastasid Toskaana piirkonna piima-tootmisfarmides ajavahemikul 2003. a suvest kuni 2004. asuveni. Nad leidsid, et nii mahe- kui tavafarmides toode-tud piim sisaldas aflatoksiini (AFM1), mis võib esinedapaljudes söötades. Arvatakse, et aflatoksiinide esinemiserisk on kõrgem mahetootmisettevõtetes, kuna need eikasuta nii palju söödakonservante ja taimekaitsevahen-deid. See probleem on seotud ka klimaatiliste tingimus-tega, kuna näiteks soojas kliimas on aflatoksiinide esine-mise risk maisis suurem. Antud juhul langes AFM1 sisal-dus analüüsitud mahepiimas kiiremini kui tavapiimas.Arvatavasti oli põhjus selles, et mõned uuringusse kaasa-tud mahefarmid lõpetasid kiiresti saastunud sööda kasuta-mise ja hakkasid söötma AFM1-vaba maisi. Arusaada-valt ei ole see ainuüksi mahetootjate probleem. Varaval-mivate maisisortide kasutamine ja maisiterade efektiiv-sem kuivatamine võiksid olla võimalikud lahendusedsellele probleemile.

Postrite sessioonLisaks plenaarsessioonide ettekannetele oli üles seatud

8 postrit, mille materjalid avaldatakse ka seminari kogu-mikus. Postrid käsitlesid mahepõllumajandust kui ühtmaapiirkondade edendamise võimalust Ungaris, mahe-põllumajandust Indias ning bambuse ja ravimtaimedekasvatamise tähtsust, säästlikku loomakasvatust ja Poolaskasutatavat mahepõllumajanduse nõustamissüsteemi.Ülejäänud postrid andsid ülevaate projektidest, mis uuri-sid vabapidamissüsteemi mõju mahelehmade ketoosiesinemisele Soomes, pidamissüsteemide mõju lehmadetervisele ja heaolule Slovakkias, farmerite suhtumist para-siitide kontrolli Taani mahepiimatootmisfarmides ningmaheseakasvatuse struktuuri ja ökonoomikat Saksamaal.

Kahe grupidiskussiooni käigus arutati zoonootiliste hai-guste ja jääkainete vähendamise võimalusi mahelooma-kasvatuses.

Mahestandardite arengÜhe sessiooni käigus anti lühiülevaade mahelooma-

kasvatust mõjutavate ELi regulatsioonide juurutamisegaseotud aspektidest eri riikides. Kõik partnerid andsidülevaate oma riigi mahepõllumajanduse arengust ja tõidvälja probleemsed valdkonnad, mis on tekkinud seosesmahestandardite kasutuselevõtuga praktikas. Kõik seeinfo avaldatakse järgmises standarditega tegeleva töögru-pi aruandes. Kõikide ettekannete ingliskeelsed täisver-sioonid on saadaval SAFO-projekti koduleheküljel:http://www.safonetwork.org/.

Tõlkis Ragnar Leming

21


Usutavus on suhtelineStefan Rensing, Fritz Reinhardt

Aretusväärtuse praktilise kasutamise probleemiks onusutavus, sest sellega seoses puuduvad vahetud kogemu-sed. Aretusväärtus ise, näiteks piimatoodangule või kasu-tuseale, on hoopis erinev Nii on aretusväärtuse mitte-usutavus ehk varieeruvuse tõenäosuse puudumine ak-tuaalsetele aretuspullidele alahinnatud. Väga sageli lähtu-takse sellest, et ka uute pullide aretusväärtus muutubainult mõne punkti võrra, kuigi esialgsete jõudluse javälimiku tunnuste hinnangu usutavus oli 75–80%. Ehkkidiferents maksimaalsele usutavusele (99%) näib väike ja

ebatäpne, lisavad täiendavad tütred vähesel määral usu-tavust (tabel). Pulli aretusväärtuse usutavus ei sõltu ainulttütarde arvust ega ka tunnuse päritavusest. Seejuuresmõjutavad madalat päritavust eriti ebatäpsed algandmed,st ebaobjektiivselt mõõdetud näitajad, aga ka teadmatasüstemaatilised keskkonna muutused. Mida suurem ontunnuse päritavus, seda väiksema arvu tütarde infot onsama usutavuse tasemel vaja. Tervise- ja sigimisnäitajatepäritavus on 5%, tähtsamatel toodangu- ja mõnel välimi-kutunnusel 25–35% ning suurusel 40%. Pulli aretus-väärtuse enamikule välimikutunnustele võib arvutada 50tütre alusel 80% usutavusega, aga emaslooma sigivuseleon vaja 300 tütre andmeid.

Põlvnemisindeksi väärtus sõltub eellaste hinnangu usu-tavusest. Kui isa ja emaisa on hinnatud 95% usutavusegaja emal on omajõudluse andmed, võib noorlooma jõud-lus- ja välimikunäitajate aretusväärtuse hinnangut eellastealusel uskuda 35% tõenäosusega. Tütarde andmete saami-sel väheneb järjest eellaste ja suureneb järglaste hinnanguosa aretusväärtuses ning suureneb hinnangu tõenäosus.

Tütarde arvu kõrval on väga tähtis, et võrdluseks olekspaljudelt geneetiliselt erinevatelt isadelt, sarnastes tingi-

mustes ja paljudes karjades suur arv eakaaslasi. Piima-jõudluse ja somaatiliste rakkude arvu (SRA) hindamiselon ka info hulk iga tütre kohta väga tähtis. On võimalikkasutada testpäevaandmeid kolme laktatsiooni kohta.Samas võib igal tütrel kasutada ühekordset kontrolli 1.laktatsiooni jooksul või kuni 30 korda kuus kolme laktat-siooni jooksul. Seejuures saab kümne tütre ühekordsestkontrollist oluliselt enam infot kui ühe tütre kümnestkontrollist. Tõuaretaja on sageli küsimuse ees, kas validakõrge aretusväärtusega, kuid hinnangu madala usutavuse-ga noorpull või madalama aretusväärtuse, kuid kõrgemausutavusega vanem pull. Väga harva ilmub pulle, kelmõlemad näitajad on kõrged.

Praktikas tehakse otsus, kui arvestatakse usutavuse kõr-val ka ebausutavuse määra. Ebatäpse aretusväärtuse haju-vus ja seejuures ekstreemsete hinnangute esinemine onselgelt väiksem kui täpse hinnangu korral.

Erinevus ebatäpse ja täpse hinnangu vahel samal tase-mel tähendab erinevust ootuste täitumises üksiku loomajuures. Näiteks 100 pulli RZMga (Eestis SPAV) 120 jausutavusega 70% ning 100 pulli samuti 120 punktiga,kuid usutavusega 99% ei erine omavahel kõikide tütardekeskmiste erinevuste poolest. Üksikuid pulle analüüsidesselgub, et usutava hinnanguga pullid erinevad omavahelvähe, aga madalama usutavusega pullide hilisem hinnangja selle usutavuse tõus tõestab, et nende hulgas on tege-likult rohkem ekstreemse (madalama või kõrgema)hinnanguga pulle. Nende keskmine jääb ikka samaks.

Valik madalama usutavusega hinnangu saanud pullidehulgast on seotud riskiga, kuid see ei tähenda sugugi sellevältimist. Ettevaatlik tuleb aga olla juhul, kui geneetiliselttahetakse parandada madala päritavusega tunnuseid(sigivust, kasutusiga jm). Piimakarjakasvatajatel onarvatavasti õigem mõnevõrra oodata ja seejärel otsustada.

Refereeris Olev Saveli

22


R E F E R A A D I D

Tabel. Põlvnemisindeksi ja tütarde arvu osa pulli aretusväärtuse hinnangus

Tütreid Päritavus = 0,25 Päritavus = 0,05

põlvnemisindeks aretusväärtus usutavuse % põlvnemisindeks aretusväärtus usutavuse %

0 1,00 0,00 36 1,00 0,00 26

1 0,92 0,08 39 0,98 0,02 27

5 0,70 0,30 47 0,92 0,08 30

10 0,54 0,46 55 0,84 0,16 33

25 0,32 0,68 69 0,68 0,32 40

50 0,19 0,81 80 0,52 0,48 50

75 0,14 0,86 85 0,42 0,58 57

100 0,11 0,89 88 0,35 0,65 62

250 0,04 0,96 95 0,18 0,82 78

500 0,02 0,98 97 0,10 0,90 87

1000 0,01 0,99 99 0,05 0,95 93

10 000 0,001 0,999 99,9 0,005 0,995 99,2

Uued teadusdoktorid

Sealiha kvaliteedi hindamine ja emiste viljakustmõjutavaid tegureidAlo Tänavots

Uurimistöös antakse ülevaade sigade hindamisel kasu-tatavate ultraheliaparaatide tehnilistest omadustest, kasu-tamise võimalustest ja andmete võrreldavusest kirjandus-allikate alusel ning katsetamistulemustest sigade ja liha-kehade hindamisel.

Uurimistöö tulemuste alusel tehti järgmised järeldu-sed.

• Piglog 105ga mõõdetud eesti maatõugu sigade liha-omadused olid eesti suure valge tõu omadest paremadning nende tõugude ristamine parandas lihaomadusi veel-gi.

• Kuldid olid õhema pekiga, suurema tailiha osakaalu-ga ning kasvasid kiiremini kui emised, kes aga ületasidorikaid lihasuse näitajate poolest.

• 25% eesti suurt valget ja 15% eesti maatõugu uuritudsigadest olid stressigeeni kandjad, kusjuures sealiha pH,veesiduvus ja keedukadu näitasid, et sead kannatasidtapaeelse stressi all. Eesti maatõugu sigadel oli väga väikelihasesisese rasva kogus.

• Eesti maatõugu emiste pesakonnad olid ühe põrsavõrra väiksemad kui eesti suurt valget tõugu pesakonnadning hämpširi tõul väiksemad kui pjeträänil.

• Suuremates pesakondades hukkus võõrutamisenirohkem põrsaid, mistõttu vähenes pesakonna suuruseerinevus.

• Ristamisel avalduma pidanud heteroosiefekt pesa-konna suurusele sünnil puudus või oli väga väike.

• Esimeses pesakonnas sündis oluliselt vähem põrsaidkui järgmistes.

• Pesakonna suuruse päritavus nii sünnil kui võõruta-misel osutus madalaks.

• Lihakeha näitajate seos varavalmivusega oli nõrk. Etvaravalmivuse päritavus on suhteliselt kõrge, on võimalikseda nuumamisaega lühendada, kartmata negatiivsetmõju teistele lihakeha näitajatele.

Ettepanekud• Kontrollida ultraheliaparaatide valemite õigsust dis-

sektsiooni teel. Korraldada konsulentidele õppepäevi ult-raheliaparaatide kasutamisega seonduvate probleemideselgitamiseks ja mõõtmismetoodika ühtlustamiseks.

• Et valged tõud olid oma jõudluselt erinevad, tuleksmõlema tõu jaoks välja töötada geneetilise hindamisemetoodika senise ühtse metoodika asemel.

• Pöörata suuremat tähelepanu eesti suure valge tõulihaomaduste parandamisele.

• Stressigeeni eemaldamiseks sigade populatsiooni-dest tuleb testida ka kõiki kulte baasaretusfarmides.

• Et eesti maatõugu sigadel oli lihasesisese rasva hulkväike, tuleb leida viise selle suurendamiseks. Lisada seenäitaja aretusprogrammi ning teha vastavad analüüsid.

• Valgete tõugude optimaalseks pesakonna suurusekssünnil oleks keskmiselt 10...11 ning värvilistel 9 põrsast.Suuremate pesakondade saamiseks tuleks märgatavaltparandada põrsaste pidamistingimusi.

• Viljakustunnuste geneetilisel hindamisel kasutadavähemalt kahe pesakonna suuruse andmeid või kor-rigeerida esimese pesakonna andmeid vanematele pesa-kondadele.

23


K R O O N I K A

Foto. Juhendaja emeriitprof Olev Saveli ja dissertant AloTänavots (P. Pihlik)

Energia- ja proteiiniallika mõju mikroobseproteiini sünteesile mäletsejalistelMeelis Ots

Eestis kasvatatakse võrreldes teiste Euroopa riikidegasuhteliselt palju liblikõielisi heintaimi, eesmärgiga tootaproteiinirikkamat loomasööta. Mäletsejaliste söötmiseseisukohast lähtudes tuleb meil aga tõdeda, et liblikõie-listest heintaimedest valmistatud silo proteiin on vatsasväga kiiresti lõhustuv ning mäletsejalised saavad sedakasutada vaid tänu mikroorganismidele ja nende pooltsünteesitud mikroobsele valgule.

Sellest tulenevalt oli üheks uurimistöö eesmärgiks sel-gitada, kuidas on võimalik mäletsejaliste söötmisel kõigeefektiivsemalt ära kasutada liblikõielistest heintaimedestvalmistatud silos leiduvat proteiini. Et silos oleva proteii-ni efektiivsemaks kasutamiseks on tarvis ratsiooni lülita-da kergesti seeduvaid süsivesikuid, siis uurisime ka, mil-liste Eestis kasutatavate teraviljade (odra-, kaera-, nisu- jamaisijahu) abil on võimalik mäletsejaliste vatsas sünteesi-da kõige rohkem mikroobset proteiini, kui ainsa kore-söödana on ratsiooni lülitatud kas lutserni- või ristiku-rohke silo. Uurimistöö raames selgitati ka erinevateenergia- ja proteiiniallikate mõju ning nende koosmõjumikroobse proteiini sünteesi efektiivsusele.

Uurimistöös korraldati Eerika katselaudas kokku kuuserinevat loomkatset. Katsetulemuste koosanalüüsil leiti,et mikroobset proteiini sünteesitakse mäletsejaliste vatsasristikurikka silo söötmisel enam kui lutsernisilo söötmi-sel. Samuti selgus, et liblikõielistest heintaimedest val-mistatud silos olevat kergesti lõhustuvat proteiini kasu-tatakse mikroobse proteiini sünteesiks kõige enam siis,kui söödaratsioonis on tärkliseallikaks odrajahu, kõigevähem aga siis, kui tärkliseallikaks on maisijahu. Kaera-

ja nisujahu osa mikroobse proteiini sünteesil vajab agaedaspidist täiendavat uurimist.

Eestis kasutatava metaboliseeruva proteiini hindamis-süsteemi järgi hinnatakse liblikõielistest heintaimedestvalmistatud silo metaboliseeruva proteiini sisaldus üle,kuivõrd lõhustunud silo proteiin ei ole mikroorganismi-dele energiaallikaks sellisel määral, nagu seda eeldabkasutatav süsteem. Samuti ei arvesta metaboliseeruvaproteiini hindamissüsteem tärkliseallika hüdrolüüsi kii-rust vatsas ning hüdrolüüsi kohta seedekanalis.

Tuginedes antud uurimistöö ning Põlula katsefarmiskorraldatud katsete tulemustele, soovitame liblikõieliste-rikkal silol baseeruva söödaratsiooni söötmisel suuren-dada lehmade metaboliseeruva proteiini tarvet 10–15%võrra, eriti siis, kui söödaratsioonis kasutatakse maisi-jahu.

Rapsikoogi toiteväärtus ja toitainete seeduvuskasvavatel sigadelRagnar Leming

Eesmärk oli uurida kohalikes tingimustes toodetud rap-sikoogi toiteväärtust ja välja selgitada selle sööda kasuta-misvõimalused kasvavate sigade söötmisel. Töö käigusuuriti rapsiseemnete ja -koogi söötmise mõju sigade nuu-ma- ja lihajõudluse näitajatele ning tähtsamate toitaineteseeduvusele. Lisaks uuriti erinevatel temperatuuridel –külmpress-rapsikoogi valmistamisel oli temperatuurumbes 60 ºC ja kuumpress-rapsikoogi valmistamiselvarieerus vahemikus 98–113 ºC – toodetud rapsikoogikeemilist koostist ja termilise töötlemise mõju rapsikoogitoitainete seeduvusele. Analüüsiti ka erinevate glüko-

24


Foto. Oponent pm-dr Paul Lättemäe ja dissertant Meelis Ots(A. Tänavots)

Foto. Oponent pm-dr Leo Nigul ja dissertant Ragnar Leming(A. Tänavots)

sinolaatide sisaldust rapsiseemnetes ja -koogis ning uuritikuumtöötlemise mõju nende ühendite sisaldusele.

Tulemused näitasid, et 11% rapsikoogi lisamine sigadesöödale suurendas võrreldes kontrollrühmaga mõnevõrrasigade ööpäevast juurdekasvu ega halvendanud lihakehakvaliteeti. Sigade nuumatulemused halvenesid 10% rapsi-seemnete lisamisel söödale, kuid statistiliselt olulist erine-vust kontrollrühmaga siiski ei leitud.

Erinevad rapsikoogi töötlemistemperatuurid ei avalda-nud olulist mõju katsesöötade energia, kuivaine ja toorkiuseeduvusele. Kõrgematel temperatuuridel töödeldud rap-

sikoogi toorproteiin oli kõrgema, toorrasv aga madalamaseeduvusega kui 60 ºC juures pressitud koogil.

Analüüsiandmetest selgus, et glükosinolaate oli nii rap-siseemnetes kui -koogis vähe, vastavalt 14–17,9 �mol/gja 9,3–19,8 �mol/g rasvavabas kuivaines. Kuumtöötle-mise mõjul vähenes kogu glükosinolaatide sisaldus rapsirasvavabas kuivaines peaaegu poole võrra. Leitud tule-muste alusel võib väita, et kohalikes tingimustes toodetudrapsikoogi glükosinolaatide kogus ei ole takistuseks sellesööda kasutamisel sigadele. Esimeseks limiteerivaksfaktoriks on pigem suur toorkiusisaldus.

Piima kvaliteet ja seda mõjutavad teguridMerike Henno

Uurimistöö on vormistatud kolme peatükina.1. Nõuded varutavale piimale ja sellealane olukord

Eestis.2. Piima mikrobioloogiline saastumine lüpsil.3. Piima vabade rasvhapete sisaldust mõjutavad tegu-

rid.Uurimistööst tulenevad järeldused ja ettepanekud, mis

võiksid huvi pakkuda piima tootjatele ja töötlejatele, onjärgmised.

1. Sarnastes tootmistingimustes (lüpsitehnoloogia,mastiiditõrje programm, nisade lüpsieelne puhastaminejne) toodetud piim võib olla erinevate mikrobioloogilisteomadustega.

2. Tootmistingimustes mõjutab nisade lüpsieelsepuhastamise meetod piima saastatust võihappebakteritespooridega ja statistiliselt oluliselt aeroobsete mesofiil-sete bakterite spooride arvu.

Mastiidiriski vähendamiseks tuleks siiski loobuda nisa-de lüpsieelsel puhastamisel ühise lapi kasutamisest. Juus-tupiima tootvates farmides eelistada niisket riidest lappikuivpuhastusele ja niisutatud paberlappidele.

3. Iga kasutatav lüpsisüsteem piiritleb toodetava pii-ma võimaliku minimaalse saastatuse taseme, seetõttupeab mikrobioloogiliste normide kehtestamisel piimalearvestama varumispiirkonna lautades kasutatavaid lüpsi-süsteeme.

4. Kõigi uuritud lüpsisüsteemide puhul võib bakteriteüldarvu alusel hinnata ligikaudselt ka piima saastatustpsührotroofsete bakteritega ning torusselüpsisüsteemidekorral ka kolilaadsete bakteritega. Piima bakterite üldarvualusel ei ole võimalik hinnata piimatööstustele pika säili-vusajaga piimatoodete valmistamisel olulist saastatusttermoresistentsete bakteritega.

5. Eestis on varutava piima suure vabade rasvhapetesisalduse peamiseks põhjuseks lüpsisüsteemi montaa�i-vigadest tingitud indutseeritud lipolüüs.

6. Uute piimafarmide ehitamisel ja vanade rekonst-rueerimisel tuleks arvestada järgmist:

• vanade, mitmete tõusudega piimaliinide rekonstruee-rimine võimaldab oluliselt vähendada toodetava piimavabade rasvhapete sisaldust. Piimaliini kalde korrastami-ne ja veesoojendusega pesemisautomaadi kasutuselevõttei vähenda piima mikrobioloogilist saastatust;

• uute pika piimaliiniga torusselüpsisüsteemide kasu-tamisel on piima vabade rasvhapete sisaldus väike, kuidmadala üldise mikrobioloogilise saastatusega (bakteriteüldarv, kolilaadsete bakterite arv) kaasneb suhteliselt kõr-ge saastatus.

7. Kvaliteetse piima tootmist farmis peab toetamastabiilselt toimiv, erialaspetsialistidele toetuv nõuande--tugisüsteem. Uute kvaliteedinormide rakendamine peabolema põhjendatud piimatoodete tootmisprotsessi vaja-dustega ja arvestama piimatootjate võimalusi. Uute,rangemate normide kehtestamine peaks toimuma järk-järguliselt koos vastava selgitustöö ja nõustamisega.

25


Foto. Doktorinõukogu esimees emeriitprof Olev Saveli ja dis-sertant Merike Henno (M. Ots)

EPMÜ doktoridissertatsioonide kaitsmisenõukogud lõpetasid töö

1989–1990 oli arutelu all ettepanek taotleda NSV LiiduVAKi tingimustele vastavad doktorinõukogud Eestisse,milleks oli nõutav kuue eriala teadusdoktori olemasolu.Sellele nõudele vastasid järgmised erialad:

agronoomia – taimekasvatus, söödatootmine ja rohu-maaviljelus,

loomakasvatus – loomaaretus, eriloomakasvatus,metsandus – metsakasvatus, mullateadus ja ökoloogia.Lisaks veterinaaria erialad.Laulev revolutsioon seadis ootele. Järgnes Edgar

Savisaare valitsuse määrus 31. juulist 1990. a nr 163“Eesti teaduskraadide põhimäärus”. Jaanuaris 1991 teatasEPA Eesti Vabariigi valitsuse ettepanekul NL Põllu-majandusministeeriumile Eesti Vabariigi alluvusse tule-kust. EPA (29. jaanuarist EPMÜ) rektori käskkirjagamoodustati 14. jaanuaril 1991. a neli doktorikraadi kaits-mise nõukogu:

1) põllumajandusteaduste ja majandusteaduse nõuko-gu,

2) loodusteaduste nõukogu,3) tehnikateaduste nõukogu,4) veterinaaria nõukogu.Nõukogu tööprintsiibiks jäi:1) koosseisus ainult teadusdoktorid;2) oponendiks teadusdoktor ja üksikjuhtudel filosoo-

fiadoktor, kui oli seda dissertatsiooni kaitsnud, kandidaa-dikraadi PhDks ümbernimetanuid ei kasutatud;

3) sõltuvalt esitatud materjali teaduslikust väärtusestomistati erinev kraad;

4) alates 1996. a jäi ainult teadusdoktori kraad.Nõukogu esimene koosolek toimus 9. detsembril

1991. a. Kokku kaitsti 13 filosoofiadoktori ja 35 teadus-doktori väitekirja, kusjuures 2 teadusdoktori kraadi taot-lenut said filosoofiadoktori kraadi (tabel).

Tabel 1. Teaduskraadi taotlenute jaotus

Kraad Taime-kasvatus

Looma-kasvatus

Metsan-dus

Kokku

Filosoofiadoktor 7 6 0 13

Teadusdoktor 15 15 5 35

Kokku 22 21 5 48

Kahetasandiline kraadide omistamine oli tol ajal häda-vajalik ja edasiviiv, sest teaduskorraldus otsis oma uusiteid. Nõukogude-aegses aspirantuuris ja doktorantuurisolijad jaotati magistri- ja doktoriõppe vahel.

EPMÜ neljas nõukogus dissertatsiooni kaitsnute suheon 48:11:13:17, lisaks 6 väitekirja hiljuti moodustatudmajandus- ja sotsiaalteaduste nõukogus.

Võidakse väita, et nõuded olid pehmed, kuid nii seepolnud. Nõukogu nõuded olid väitekirjakesksed, samutioli oluline teaduspublikatsioonide avaldamise koht.

Viimases koosseisus oli 1/3 liikmetest samas nõukogusväitekirja kaitsnud.

Tabel 2. EPMÜ põllumajandusteaduste ja majandus-teaduse doktorinõukogu koosseis

Nimi

Snd

Töö

koht

Liik

mel

isus

aast

ates

14. 01. 1991. a

pm-dr prof Olev Saveli, esimees 1938 EPMÜ 15

pm-dr prof Karl Annuk, sekretär 1930 EPMÜ 15

pm-dr prof Raimo Kõlli 1940 EPMÜ 15

pm-dr prof Harald Tikk 1931 EPMÜ 15

maj-dr prof Vambola Raudsepp 1941 TÜ 15

maj-dr prof Mart Sõrg 1943 TÜ 15

pm-dr prof Hindrek Older 1938 EMMI 15

maj-dr prof Aleksander Astaškin 1928 EPMÜ 13

maj-dr prof Herbert Metsa 1931 EPMÜ 13

pm-dr prof Jaan Lepajõe 1928 EPMÜ 8

pm-dr prof Ülo Oll 1927 EPMÜ 6

biol-dr prof Elmar-Ants Valdmann 1928 ELVI 5

Lisandusid 14. 11. 1996. a

pm-dr Malle Järvan 1943 EMMI 9

pm-dr Kalju Kask 1929 Polli AI 9

pm-dr prof Avo Karus 1963 EPMÜ 9

pm-dr prof Olav Kärt 1948 EPMÜ 9

pm-dr prof Aleksander Lember,sekretär 1955 EPMÜ 9

pm-dr prof Ivar Etverk 1932 EPMÜ 9

Lisandusid 23. 12. 2003. a

maj-dr prof Mait Miljan 1939 TÜ 2

pm-dr dots Paavo Kaimre 1964 EPMÜ 2

26


Foto. Doktorinõukogu viimase istungi koosseis (A. Tänavots)

27


Tabel 3. Kaitstud loomakasvatusalased (LK) väitekirjad 1992...2005

Nr Nimi Kuupäev Kraad Teema

1 Andres Hellenurme 11.06.92 filosoofiadoktor põllumajandus-loomade söötmise erialal

“Analüüsiandmeid söötade ja lehmade sööda-ratsioonide mineraalse koostise (Ca, P, Mg, Fe,Cu, Zn, Mn) kohta ning mangaani-, vase- jatsingisoolade lisasöötmise mõjustmineraalelementide omastavusele”

2 Allan Kaasik 31.03.94 filosoofiadoktor põllumajandus-loomade söötmise erialal

“Metaboliseeruv proteiin piimalehmade proteiini-tarbe arvestuse alusena”

3 Leo Nigul 05.05.94 põllumajandusdoktor põllu-majandusloomade söötmiseerialal

“Uurimusi kasvavate sigade söödaratsioonideparemustamisest proteiinsöötade, tööstusjäätmeteja ergotroopsete ainete abil”

4 Rein Mee 02.06.94 filosoofiadoktor põllumajandus-loomade söötmise erialal

“Tooreste loomsete söötade asendamise võimalusikiskjaliste karusloomade ratsioonides”

5 Haldja Viinalass 16.12.94 filosoofiadoktorpõllumajandusloomade aretuseerialal

“Eesti punase veisetõu geneetilise struktuurivõrdlevaid andmeid veregruppide põhjal ja seosedjõudlusomadustega”

6 Enn Veske 16.12.94 põllumajandusdoktor erilooma-kasvatuse erialal

“Hõberebase karvkatte värvusomaduste visuaalseja fotoelektrokolorimeetrilise uurimise aspektid”

7 Manefa Mishkiniene 23.05.95 põllumajandusdoktori teadus-kraad eriloomakasvatuse erialal

“Fermentpreparaadid noorlindude söötmises”

8 Avo Karus 30.06.95 põllumajandusdoktori teadus-kraad eriloomakasvatuse erialal

“Aldolaasi ja sorbitooli dehüdrogenaasi omadusedja polümorfism eesti punast ja mustakirjut tõugulüpsilehmadel”

9 Hans Kavak 25.08.95 filosoofiadoktori teaduskraaderiloomakasvatuse erialal

“Ternespiima happesuse mõju vasikate tervisele jakarja taastootmine”

10 Aleksander Lember 03.05.96 põllumajandusdoktori teadus-kraad põllumajandusloomadesöötmise erialal

“Emiste jõudlusnäitajate sõltuvus ratsioonimetaboliseeriva energia ja proteiini kogusest”

11 Matti Piirsalu 26.06.96 filosoofiadoktori teaduskraadloomakasvatuse erialal

“Linnukasvatuse areng Eestis”

12 Olav Kärt 23.08.96 põllumajandusdoktori teadus-kraad põllumajandusloomadesöötmise erialal

“Uurimused veiste söödaratsiooni energiasisaldusesuurendamise võimaluste kohta”

13 Einar Orgmets 12.09.97 põllumajandusdoktori teadus-kraad loomakasvatuse erialal

“Lehmade välimik, kehamõõtmed ja piimajõudlus”

14 Imbi Veermäe 28.05.99 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Jõusööda automatiseeritud selvesöötmise eto-loogilised aspektid lüpsikarja pidamisel”

15 Heli Kiiman 28.05.99 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Piima somaatiliste rakkude arvu mõjutavatestteguritest”

16 Priit Elias 02.06.99 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Piima ja selle käsitsuse tähtsusest mikrobio-loogilistele protsessidele emmentali juustuvalmistamisel”

17 Jaanus Hämmal 09.06.04 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Võimalusi linnukasvatussaaduste rikastamiseks�-3-rasvhapetega ning nende mõju inimesetervisele”

18 Alo Tänavots 01.04.05 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Sealiha kvaliteedi hindamine ja emiste viljakustmõjutavaid tegureid”

19 Meelis Ots 15.04.05 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Energia- ja proteiiniallika mõju mikroobseproteiini sünteesile mäletsejalistel”

20 Ragnar Leming 29.05.05 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Rapsikoogi toiteväärtus ja toitainete seeduvuskasvavatel sigadel”

21 Merike Henno 29.04.05 põllumajandusteaduse doktorikraad loomakasvatuse erialal

“Piima kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid”

Tervislikel põhjustel loobusid Ülo Oll ja Jaan Lepajõe,koosseisust jäi välja Elmar-Ants Valdmann.

Nõukogu tööst loobusid 23. 12. 2003. a AleksanderAstaškin ja Herbert Metsa.

Tundub, et alates 1. maist 2005 väärtused pöördusid.Murelikuks teeb, et ei arvestatud 15 aasta kogemust egavõetud kuulda meie ettepanekut moodustada eraldi põllu-majandusteaduste ja bioloogiateaduste dissertatsioonide

kaitsmise komisjonid. Uuele komisjonile langeb liigasuur koormus. Teised komisjonid on vähe koormatud.

Põllumajandusteadused surutakse alla bioloogide tava-päraste rahvusvaheliste kontaktide ja looduse mitmekesi-suse fikseerimise baasuuringuteks tunnistamise kaudu.Põllumajandusteadused on samalaadsed humanitaartea-dustega, millele ETFi esimees on taganud suuri mööndusiartiklite publitseerimise alal. Pole tunda, et keegi kaitseksnoori põllumajandusteadlasi.

Endise nõukogu esimees emeriitprof Olev Saveli

In memoriam

Rene-Valentin Treier

20.01.1926–20.04.2005

Suur Lünkadelööja on teinud oma jär-jekordse töö ja viinud kaasa ühe Eestilinnukasvatuse vanameistritest – erudii-di ja nooremate eeskuju.

Rene Treier oli oma erialalt küll kõrg-haridusega loomaarst, omandanud tead-misi mitmeti, neid ka mitmes valdkon-nas rakendanud, kuid oma elu viimasedaastakümned oli ta pühendunud vuti-kasvatusele. Vutifarmi rajas ta Kaiaveresuurettevõtte nn tütarfarmina 1987. akoduõuele Äksis. Sel ajal oli Kaiaverestäies hoos eesti vutitõu aretus ja kõik-võimalike riskide – loodusõnnetused,haiguspuhangud – hajutamiseks tütar-farmid rajatigi. R. Treieri farmis jõutikiiresti väga heade tootmisnäitajateni.Juba 1990. a toodeti farmis 3000 algvutikohta üle 717 400 haudemuna, milleeest Venemaa biokombinaadid maksidhead hinda.

Eesti Vabariigi iseseisvumine tõi Venemaa tollipiiran-gud ja elanikkonna ostujõu languse. Vutikasvatusestloobusid kõik senised üritajad, 1996. a vandus tekkinudraskustele alla ka Matjama vutifarm. Aga Rene-ValentinTreieri entusiasmita oleks tänaseks kadunud 1987. a tun-nustatud eesti vutitõug. Arvukuse vähenemise tõttu kanti2000. a eesti vutitõug Eestis ohustatud tõugude nimekirja,sest produktiivomadused langesid ja oli oht paratamatulesugulusaretusele. Majandus- likust miinusseisust aitasvälja R. Treieri aktiivne müügitöö, riigi ja PHARE-prog-rammi toetused tõu geneetilise potentsiaali taastamiseks.

Vutte, neid kõige väiksemaid põllumajanduslinde, püü-dis R. Treier poputada kõikvõimalikel viisidel. Looma-arstina teadis ta täpselt optimaalse sööt- mise tähtsust,kuid uuris ise vuttidele erinevate kaltsiumiallikate ja

seleeni lisasöötmise otstarbekust. ReneTreieri tähelepanekud viisid tõsise uuri-mistööni koos EPMÜ teadlastega vuttidemunemisfüsioloogia seni uurimata alal –dublettide munemisel.

Pühendumus ja loov suhtumine omatöösse viisid mitmeid aastaid järjestR. Treieri vutifarmi Eesti parima tõulin-nukasvatusfarmi nimetuseni. Nüüd oneesti vuttide hea maine taastatud jahaudemune müüakse jälle välismaale.

Inimesena oli Rene Treier alati heataht-lik, vaikse huumorimeelega ja inimlikurumaluse osas kergelt irooniline. Temahuvidering ulatus kaugele üle linnu-kasvatuse piiride. Kordumatu elamusejätsid tema võimed pendliga töötamisel,aukartust äratasid tema teadmised rahva-meditsiinist ja ajaloosündmustest. Huba-ses kodus Äksis ei jäetud külalist kunagiilma proua Eha keedetud kohvi egapisikese ravileotise pitsita. Sealjuures

jätkus juttu laia maailma paljudest huvitavatest nähtus-test, seda isegi veel siis, kui lahkumine teispoolsusessejuba ähvardavalt lähedal seisis. Ei tea kedagi teist, kellemeelerahu ja optimismi ei suutnud väärata ka mitmed ras-ked operatsioonid. Austame Rene-Valentin Treierit kõigeselle eest, mida ta on meiega jaganud, ja tajume alles temalahkumise järel, kui valusmasendavalt tühi on maailmilma temata.

Aatekaaslased Eesti Linnukasvatajate Seltsist

28


Foto. Rene-Valentin Treier(A. Juus)

Toimetus:

Olev Saveli (peatoimetaja), 731 3455Eha Lokk (toimetaja)Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuKeeleline korrektuur: Sirli LemberKüljendus: Alo Tänavots

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Internet: http://www.hot.ee/etll/

Trükk: OÜ Paar

Documents

ETLL TÕULOOMAKASVATUS · 2020. 7. 29. · (tabel 1). 2005. aasta 31. märtsi seisuga oli meil 116 500 lehma, mis on 3900 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Vaatamata veiste