4
ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk Nr. 2386 21. september 2018 asutatud 1947 Järgmine Eesti Hääl ilmub 1. novembril Kaastööd ja kuulutused palume hiljemalt 23. oktoobriks Euroopa Eestlaste V Laulu- ja Tantsupidu Leicesteris 1 Euroopa Eestlaste V Laulu- ja Tantsupidu Leicesteris Eelseisvad üritused ja teated Uudised English section Sport 4 Euroopa Eestlaste 5. Laulu- ja Tantsupidu Leicesteris Kesk- Inglismaal tõi möödunud nädalavahetusel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kokku eestlaste koorid ja tantsurühmad neljateistkümnest Euroopa riigist. Peo korraldajate eesmärk oli tutvustada eesti muusikat ja ajalugu välismaal ning tähistada Eesti riigi juubelit eestlastega, kes elavad kodumaalt eemal. Laulu- ja tantsupeo üks peakorraldajatest, Reet Järvik nentis, et teda liigutas sügavalt, kui palju esinejaid ning pealtvaatajaid tuli kokku lähedalt ja kaugelt. Publiku hulgas oli inimesi nii Austraaliast kui ka Ameerikast ja Kanadast. Järviku sõnul oli eriti uhke tutvustada Eesti kultuuri inimestele, kes eesti laulu ja tantsuga varem kokku puutunud polnud. Laulupeo kontserdi teema oli "100 aastat eesti laulu ja tantsu nii Eestis kui ka võõrsil". Kontserdi kava viis kuulajad laulu ja tantsuga läbi viimase saja aasta Eesti ajaloos: alates iseseisvusmanifestist 1918. aastal läbi sõjaaja ja nõukogude okupatsiooni, mil paljud eestlased põgenesid Eestist Lääne-Euroopasse. Sealt edasi viis peokava publiku aga läbi laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumise tänapäeva koorimuusikani välja. Kuna Eestisse naasmine ei olnud sõjapõgenikele pärast Teist maailmasõda enam võimalik, siis korraldasid eestlased võõrsil laulu ja tantsupidusid ise. Esimesed kaks Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu korraldati 1974. ja 1978. aastal Münsteris Saksamaal, kolmas De Monfort Hall’is Inglismaal; neljas Heidlebergis Saksamaal 1986. aastal. Pärast riigi taasiseseisvumist oli võõrsil elavatel eestlastel taas lihtsam koju laulu- ja tantsupidudele tulla ning Euroopa Eestlaste laulupeod jäid soiku. Tänavu, Eesti 100. sünnipäeva aastal tehti otsus Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu taaselustada, kodumaale kingituseks koorid ning tantsugrupid taas kord üle Euroopa kokku kutsuda ning juubelit koos tähistada. Festival algas reedel, 7. septembril Leicesteri kesklinnas, kus kuus laulu- ning tantsugruppi pealtvaatajatele ja möödujatele esines. Festival jätkus ôhtul ansambel Curly Strings'i ning Londonis tegutseva ansambel ÖÖ esinemisega Y Theatre'is. Laupäeva pärastlõunal aga leidis The Venue@DMU’s aset De Montfort University's laulu- ja tantsupeo kontsert. Üles astusid eesti koorid ja rahvatantsurühmad üle Euroopa. Pidu algas, nagu laulupidudele kombeks, Mihkel Lüdigi "Koiduga". Seejärel kôlasid teisedki tuntud laulud ja tantsud, nagu "Tuljak", "Imeline Laas", "Ärkamise aeg", "Kaerajaan", "Oige ja Vasemba" ning "Laulge poisid, laulge peiud", mis ka publikut kaasa laulma ning jalgu tatsuma panid. Repertuaaris oli ka kaunis viis "Rukkilill", mille sônad kirjutas Kersti Merilaas, viisi aga lõi Leicesterist pärit eestlane Peter Sheldon. Publiku ette astus ka 8-aastane Greta Gnannt Prantsusmaalt, kes mullu päris ise kirjutas Eestile kingituseks laulu "Armas Eestimaa". Kuulajaskond sai nautida seda toredat lugu, milles Greta laulis neist asjadest, mis talle Eesti juures kallid on, nagu rukkililled ning suitsupääsukesed. Kontsert lôppes Aapo Ilvese “Leelo” ning Juhan Liivi – Peep Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole” võimsa esitlusega, kus käsikäes laulsid nii publik kui ka esinejad. Kontserdil astusid üles 14 Euroopa riigi lauljaid ühendav Euroopa Eestlaste Koor, Londoni naiskammerkoor Inglismaalt; Rahvusvaheline Eestlaste Eksperimentaalkoor, Göteborgi Eesti Segakoor Rootsist; Silleri koor Soomest; Haaslava meeskoor Eestist; IES Tuleviku ja Londoni rahvatantsijaid (Estonian Folks) Inglismaalt; Laiali Luksemburgist, Tuuletütred Hollandist, Trondheimi Trollid Norrast, Iirised Iirimaalt; Virveli tantsutrupp Rootsist ning Turba Tantsupisik ja Lepalind Eestist. Kaasa lõid ka Curly Strings ning mitmed eesti muusikud ja dirigendid nii Inglismaalt kui ka Mandri-Euroopast. Saali fuajees sai uudistada fotonäitust, mis andis ülevaate eesti kogukondade kultuurielust Ühendkuningriigis viimase 70 aasta jooksul – alates 1947. aastast, mil paljud eestlased saabusid UKsse sõjapõgenikena, tänapäevani, mil siin tegutsevad nende samade eestlaste järeltulijad ning pärast Eesti taasiseseisvumist Inglismaale elama, õppima ja töötama asunud eestlased. Esinemiste vahel oli publikul hea võimalus külastada Leicesteri Eesti Maja, kus asus festivali infopunkt. Seal sai nautida eestipärast toitu ja jooke ning kohtuda sõprade-tuttavatega. Järgneb lk 2 2 EUROOPA EESTLASTE V LAULU- JA TANTSUPIDU Euroopa Eestlaste laulu- ja tantsupidu viis publiku reisile läbi ajaloo Euroopa Eestlaste V Laulu- ja Tantsupidu Leicesteris Uudised 3 foto: David Dowbenko Eesti Hääle toimetus on avatud esmaspäevast reedeni kell 10.00 kuni 16.00. Teistel aegadel palume võtta ühendust e-posti teel

EUROOPA EESTLASTE V LAULU- JA TANTSUPIDUniivõrd paljudel inimestel olid seljas Eesti rahvariided. Ma tean et Eestis on väga palju erinevaid rahvariideid ja ma olen neid Tartus ERMis

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

    Nr. 2386 21. september 2018 asutatud 1947

    Järgmine Eesti Häälilmub

    1. novembrilKaastööd ja kuulutused

    palume hiljemalt23. oktoobriks

    EuroopaEestlaste VLaulu- jaTantsupiduLeicesteris

    1

    EuroopaEestlaste VLaulu- jaTantsupiduLeicesteris

    Eelseisvadüritused jateatedUudisedEnglish sectionSport

    4

    Euroopa Eestlaste 5. Laulu- ja Tantsupidu Leicesteris Kesk- Inglismaal tõimöödunud nädalavahetusel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kokkueestlaste koorid ja tantsurühmad neljateistkümnest Euroopa riigist.Peo korraldajate eesmärk oli tutvustada eesti muusikat ja ajalugu välismaal ningtähistada Eesti riigi juubelit eestlastega, kes elavad kodumaalt eemal.Laulu- ja tantsupeo üks peakorraldajatest, Reet Järvik nentis, et teda liigutassügavalt, kui palju esinejaid ning pealtvaatajaid tuli kokku lähedalt ja kaugelt.Publiku hulgas oli inimesi nii Austraaliast kui ka Ameerikast ja Kanadast. Järvikusõnul oli eriti uhke tutvustada Eesti kultuuri inimestele, kes eesti laulu ja tantsugavarem kokku puutunud polnud.Laulupeo kontserdi teema oli "100 aastat eesti laulu ja tantsu nii Eestis kui kavõõrsil". Kontserdi kava viis kuulajad laulu ja tantsuga läbi viimase saja aastaEesti ajaloos: alates iseseisvusmanifestist 1918. aastal läbi sõjaaja ja nõukogudeokupatsiooni, mil paljud eestlased põgenesid Eestist Lääne-Euroopasse. Sealtedasi viis peokava publiku aga läbi laulva revolutsiooni ja taasiseseisvumisetänapäeva koorimuusikani välja.Kuna Eestisse naasmine ei olnud sõjapõgenikele pärast Teist maailmasõdaenam võimalik, siis korraldasid eestlased võõrsil laulu ja tantsupidusid ise.Esimesed kaks Euroopa eestlaste laulu- ja tantsupidu korraldati 1974. ja 1978.aastal Münsteris Saksamaal, kolmas De Monfort Hall’is Inglismaal; neljasHeidlebergis Saksamaal 1986. aastal.Pärast riigi taasiseseisvumist oli võõrsil elavatel eestlastel taas lihtsam koju laulu-ja tantsupidudele tulla ning Euroopa Eestlaste laulupeod jäid soiku.Tänavu, Eesti 100. sünnipäeva aastal tehti otsus Euroopa eestlaste laulu- jatantsupidu taaselustada, kodumaale kingituseks koorid ning tantsugrupid taaskord üle Euroopa kokku kutsuda ning juubelit koos tähistada.Festival algas reedel, 7. septembril Leicesteri kesklinnas, kus kuus laulu- ningtantsugruppi pealtvaatajatele ja möödujatele esines. Festival jätkus ôhtulansambel Curly Strings'i ning Londonis tegutseva ansambel ÖÖ esinemisega YTheatre'is. Laupäeva pärastlõunal aga leidis The Venue@DMU’s aset De

    Montfort University's laulu- ja tantsupeo kontsert. Ülesastusid eesti koorid ja rahvatantsurühmad üle Euroopa.Pidu algas, nagu laulupidudele kombeks, Mihkel Lüdigi "Koiduga". Seejärelkôlasid teisedki tuntud laulud ja tantsud, nagu "Tuljak", "Imeline Laas", "Ärkamiseaeg", "Kaerajaan", "Oige ja Vasemba" ning "Laulge poisid, laulge peiud", mis kapublikut kaasa laulma ning jalgu tatsuma panid.Repertuaaris oli ka kaunis viis "Rukkilill", mille sônad kirjutas Kersti Merilaas, viisiaga lõi Leicesterist pärit eestlane Peter Sheldon.Publiku ette astus ka 8-aastane Greta Gnannt Prantsusmaalt, kes mullu päris isekirjutas Eestile kingituseks laulu "Armas Eestimaa". Kuulajaskond sai nautidaseda toredat lugu, milles Greta laulis neist asjadest, mis talle Eesti juures kallidon, nagu rukkililled ning suitsupääsukesed.Kontsert lôppes Aapo Ilvese “Leelo” ning Juhan Liivi – Peep Sarapiku “Ta lendabmesipuu poole” võimsa esitlusega, kus käsikäes laulsid nii publik kui ka esinejad.Kontserdil astusid üles 14 Euroopa riigi lauljaid ühendav Euroopa Eestlaste Koor,Londoni naiskammerkoor Inglismaalt; Rahvusvaheline EestlasteEksperimentaalkoor, Göteborgi Eesti Segakoor Rootsist; Silleri koor Soomest;Haaslava meeskoor Eestist; IES Tuleviku ja Londoni rahvatantsijaid (EstonianFolks) Inglismaalt; Laiali Luksemburgist, Tuuletütred Hollandist, TrondheimiTrollid Norrast, Iirised Iirimaalt; Virveli tantsutrupp Rootsist ning TurbaTantsupisik ja Lepalind Eestist. Kaasa lõid ka Curly Strings ning mitmed eestimuusikud ja dirigendid nii Inglismaalt kui ka Mandri-Euroopast.Saali fuajees sai uudistada fotonäitust, mis andis ülevaate eesti kogukondadekultuurielust Ühendkuningriigis viimase 70 aasta jooksul – alates 1947. aastast,mil paljud eestlased saabusid UKsse sõjapõgenikena, tänapäevani, mil siintegutsevad nende samade eestlaste järeltulijad ning pärast Eestitaasiseseisvumist Inglismaale elama, õppima ja töötama asunud eestlased.Esinemiste vahel oli publikul hea võimalus külastada Leicesteri Eesti Maja, kusasus festivali infopunkt. Seal sai nautida eestipärast toitu ja jooke ning kohtudasõprade-tuttavatega. Järgneb lk 2

    2

    EUROOPA EESTLASTE V LAULU- JA TANTSUPIDUEuroopa Eestlaste laulu- ja tantsupidu viis publiku reisile läbi ajaloo

    EuroopaEestlaste VLaulu- jaTantsupiduLeicesterisUudised

    3

    foto: David Dowbenko

    Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevastreedeni kell 10.00 kuni

    16.00.Teistel aegadel palumevõtta ühendust e-posti

    teel

  • 2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 21. september 2018

    EUROOPA EESTLASTE V LAULU- JA TANTSUPIDU

    Karin Blakeley - The event from four different angles.As an audience member -Watching other performances at the concert was a colourful spectacularextravaganza! The programme was very diverse and cleverly constructed. Iparticularly enjoyed the national dancing accompanied by very talentedmusicians. They also had an input with playing alongside the choirs. I enjoyedFriday’s entertainment – the afternoon ‘street performers’ and watching ‘ÖÖ’and ‘Curly Strings’ in the evening at the oldest venue in Leicester.

    As a choir participant -It was a pleasure to participate in the massed choir. The ‘highlights’ were tosing under different conductors and also the accompaniment by nationaldancers with certain songs. This gave me a real ‘buzz’.As an organiser -I travelled many miles to attend meetings to discuss several aspects of thesong and dance festival. All of the committee members worked tirelessly, eachhaving a role to play in the organisation. The hard work each one had put inwas evident during the festival weekend. I particularly enjoyed joining Reet andAstrid in formulating the musical part of the programme.As a conductor -It was an honour and privilege to conduct a massive four part choir consisting oftalented singers from many European countries. I thank all of them and theirconductors for preparing the varied repertoire so professionally. It was a pleas-ure to conduct ‘Rukkilill’ with the composer Peter Sheldon sitting in the audience.

    1960. aastal asutatud Leicesteri Eesti Maja on olnud pea 60 aastat eestlastekultuurikeskus Kesk-Inglismaal. Eesti maja on koht, kus eestlased ja nendesõbrad kokku saavad ning kus on igal aastal tähistatud vabariigi aastapäeva,jaanipäeva ja muid eesti tähtpäevi.Festival lõppes afterparty'iga laupäeva, 8. septembri õhtul Ukraina Maja saalis,kus nii esinejad kui ka peopublik koos meelt lahutasid.Festivali korraldas Inglismaa Eestlaste Ühing (IEÜ). 1947. aastal asutatudühingu peamine siht on algusest peale olnud eesti keele, meele ja kultuurisäilitamine ning tutvustamine väljaspool Eestit. IEÜ on eesti seltside jaühingute katusorganisatsioon UKs. Ühingu liikmesorganisatsioonid on LondoniEesti Selts, Leicesteri Eesti Maja, Bradfordi Eesti Kodu, Nottinghami Eestlasedja IES Tulevik. Ühing hoiab tugevaid sidemeid teistegi organisatsioonidega ülekogu UK, näiteks Eesti koolidega Inglismaal ja Eesti kirikuga.Katrin PuutsaKodulehekülg: www.ev100songanddance.estonians.co.ukFacebook: https://facebook.com/EV100songanddanceUK/

    Bertie and I have just arrived home after spending an AMAZING weekend in Leicester.It has been many years since I went to an Estonian event but looking back at this songand dance festival, we wouldn't have missed it for the world. It was so noticeable thateveryone was having fun admiring the beautiful girls in their national costume andlistening to such emotional music. And the programmes, both on Friday and Saturdaywent without a hitch. I will be talking about these days for weeks to come and tellingmy elderly Estonian mother how much my husband and I and my twin sister enjoyed it.

    Ingrid and Bertie

    Rahvatantsurühm Virvel Stockholmist

    Dirigent Kalev Lindal Ühendkooriga

    Londoni naiskammerkoor - dirigent Reet Kromel

    IES Tuleviku rahvatantsijad

    Laste kommentaarid

    Minu nimi on Matias, ma olen 12 ja ma tulin peole Londonist Keelekindluse bussiga.Mulle väga meeldis pidu, sest kõik olid nii toredad ja sõbralikud. Oli tore näha, etniivõrd paljudel inimestel olid seljas Eesti rahvariided. Ma tean et Eestis on vägapalju erinevaid rahvariideid ja ma olen neid Tartus ERMis näinud.Paljusid laule kuulsin ma suvel Eestis ühislaulmisel. Kahju et laulupeol ei olnud ekraanipeal laulusõnu nagu ühislaulmisel oli, ma oleksin ka tahtnud kaasa laulda. Minulemmiklaul on "Ärkamise aeg" ja minu lemmiktants on "Kaerajaan".Mulle meeldis see laulu ja tantsupidu nii väga, et ma tahaksin järgmisel suvel minnasuurele laulupeole Tallinnas.

    8ndal septembril viis Keelekindluse buss meid Leicesteri, seal oli suur kontsert jatantsupidu. Kõigepealt ma kuulasin lauljaid ja ma filmisin neid. Kui oli vaheaeg siis minaja Taaniel interviueerisime esinejaid. Mõned rääkisid eesti keeles ja mõned inglisekeeles. Mina olin ka üks esinejatest. Mina tantsisin Estonian Folks Londoni grupigaKaera-Jaani ja Kalamiest. Sellepärast Keelekindluse lapsed interviueerisid mind ka.Mulle meeldis kõige rohkem interviueerida ja esineda. Ionas Stefanopoulos, 7 aastane.

    8. septembril me läksime Keelekindlusega Leicesteris eestlastega laulu peole. Mullemeeldisid rahva tantsud, eriti Kaera-Jaan. Vaheajal me tegime intervjuusid. Filmidaoli tore ja küsida oli natuke hirmus. Taaniel Kübar,7.a

    Greetings from Berlin. The Song and Dance Festival was absolutely wonderful.Such a good atmosphere, friendliness and welcoming. All the song and danceswere so well performed. Thank you so much for a wonderful day.Steve and Zsuzsi Walton.

  • 21. september 2018 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

    Curly Strings suur-saalis koosmusikutega

    Band ÖÖ Londonist ‘Y Teatris’

    Leicesteri maakonna esimeesRahvatantsurühm Tuuletütred esineb ‘Jubilee Square’il’

    Tere Reet, Toomas, Astrid ja Karin!Imetleme teid, et teie 32. aastat pärast viimast Euroopaeestlaste tantsu-laulupidu, mis 1986 Heidelbergis aset leidis,seda traditsiooni Leicesteris uuesti elustasite ja Eestile ühesuurepärase juubeli sünnipäeva kingituse tegite! Suur AITÄHteile!Raimo tuletab tihti meelde, et Mäido Kari (vist tookordneÜEKN'i esimees) ütles Heidelbergis, et varsti, varsti saab Eestivabaks. Ja juhtuski nii, seda vabadust naudime tänapäevani.Teie poolt läbi viidud üritus näitas, kui oluline on ühe rahvakokku hoidmine (eriti väikese rahva). Aitäh teile selle ühendavaürituse eest!Lea (sopran Euroopa eestlaste koor) ja Raimo, kauaaegne koorisõber ja toetaja.

    Segakoor Siller tänab imeilusaja meeldejääva kontserdi eest.Oleme väga tänulikud, et meidkutsusite. Mõnele meist oli seeesimene laulupidu jaemotsioonid olid laes ning oliraske laulda Mesipuud mis tõipaljudele pisarad silma.Täname veelkord kogukorraldustiimi. Kõik oli vägahästi ja täpselt korraldatud ningsujus ilusti.Jääme ootama järgmisikohtumisi.

    UUD I S E DPresident Kaljulaid alustas 28. augustiltööd Narvas ja töötas seal kuni 6.septembrini. Narvas kohtus ta Ida-Virumaatublide inimestega ja külastas kohalikkeasutusi, omavalitsusi ja ettevõtteid.„Narva on küll väga eriline, kuid kõigeparemas mõttes tavaline Eesti linn. Siintöötades on võimalik kohtuda paljudetoredate inimestega ja kindlasti saabpiirkond ka pisut suuremat tähelepanu,mis aitab murda neid stereotüüpe, misvõibolla kellegi peas seoses Narvaga veelon,“ selgitas riigipea poolteist aastat tagasivälja käidud plaani põhjuseid.4. septembril andsid vastuvõtut-seremoonial Narvas Eesti presidentKaljulaid’ile oma volikirjad üle järgmisedsuursaadikud: Iirimaa Vabariigisuursaadik Frances Kiernan, NorraKuningriigi suursaadik Cecilie AnnetteWilloch, Soome Vabariigi suursaadik TimoKantola ja Rootsi Kuningriigi suursaadikMikael Eriksson.President töötab Narvas veel ka kahelnädalal novembris. Selle aja jooksul onkavas kohtuda kohaliku elu edendajatega,külastada ettevõtteid ja omavalitsusi, kooleja kodanikuühendusi ning riigiasutusi.

    Paavsti visiit Tallinna kiirendab Kaarli kiriku re-monttöidEttevalmistusi paavst Franciscuse visiidiks teevad niiTallinna linn kui ka Kaarli kirik, kus paavst kohtubnoortega.25. septembril toimuv visiit kiirendab mitmeid ammuplaneeritud uuendustöid Kaarli kirikus. Kaarlikoguduse õpetaja Jaak Aus ütles, et kirikus on koguaeg vaja midagi parandada ja uuendada. Lõppemahakkab oreli restaureerimine, mis oli suur töö, agajust paavsti külaskäigu tõttu on otsustatud mitmedammu planeeritud tööd kohe ära teha.Kaarli kirikusse tuleb paavst Franciscus 25. septembrihommikul ja tal on Kaarli kirikus oikumeenilinekohtumine noortega.See on üks visiidi peamistest sündmustest ja ühtlasion see viimane kohtumine noortega enne katolikukiriku noorte sinodit, mis toimub oktoobris Roomas.ErrEesti uus suursaadik Iirimaal Aino Lepik vonWirén andis teisipäeval, 4. septembril Dublinis ülevolikirja president Michael D. Higginsile.Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenudvestluses kinnitasid suursaadik Lepik von Wirén ningpresident Higgins kahe riigi tugevaid kultuurisuhteid.„Iirimaa president tundis huvi ka Eesti e-teenuste jae-riigi võimaluste vastu, et tulevikus koostöödarendada.“ ütles suursaadik Aino Lepik von Wirén.

    Kohtumisel arutati ka Euroopa Liiduühtsuse ning tuleviku üle.Suursaadik Aino Lepik von Wirén on sündinud 28. oktoobril 1961.aastal Stockholmis. 1987. aastal lõpetas ta Stockholmi Ülikoolisõigusteaduse eriala ning ta on õppinud Surrey Ülioolis Inglismaal.Diplomaatilisel tööl on Aino Lepik von Wirén alates 1994. aastast.Aastatel 2003-2006 oli Aino Lepik von Wirén suursaadik Portugalis,2007-2010 suursaadik Iisraelis ja 2010-2014 Eestisuursaadik Suurbritannias.Danske Eesti filiaali kaudu liikus ühes aastas 30 miljarditdollaritAjalehe Financial Times andmetel leidis sõltumatu juurdlus, etDanske panga Eesti filiaali kaudu liikus ainuüksi ühe aasta jooksulligi 30 miljardi dollari ulatuses Venemaalt ja mujalt endisestNõukogude Liidust pärit raha.Tegemist on Danske panga poolt tellitud raportiga, mille onkoostanud konsultatsioonifirma Promontory Financial ning millemustandiga õnnestus Financial Timesil tutvuda.Järeldused tekitavad palju küsimusi selle kohta, kui palju ja millalteadis Danske panga juhtkond, kuivõrd suures ulatuses liikus rahaläbi väikese Eesti filiaali.Skandaali tekitanud tehingud toimusid aastatel 2007-2015 ningkõrgperioodiks oli 2013. aasta, mil Danske Eesti filiaalimitteresidentidest klientide hoiused ulatusid ligi 30 miljardi dollarini.Tehinguid toimus sellel aastal ligi 80 000."See on nii väikese filiaali kohta tõeliselt jahmatav summa. Sellistraha liikumist ei saa toimuda ilma, et see küsimusi tekitaks," nentisüks uurimise lähedalt seotud allikas. EWR

    Korraldustiimist: Astrid Edwards,Reet Järvik ja Karin Blakeley

    (Pildilt puudub Toomas Ojasoo)

    Kallid Leicesteri peokorraldajad!Soovin siinkohal korrata omakomplimente peo programmikohta. Esitatud muusika- jatantsupalad olidvaheldusrikkad, esitatudrõõmsa meelega jaomanäolised!Ja peokoht! Super! Kõigil oliruumi, nii tantsijatel kui kalauljatel!Merle Ernits, laulja EuroopaEestlaste Koor

    Olen käinud mitmetes laulu-ja tantsupidudel. See kord olikõik nii huvitav, värske jateistmoodi.Selles kontserdi programmisoli elu, mitte ainultkakskümmend koori laulu,mida meie tihti kuulamejärgimööda.Minu lähedal pealtvaatajadolid inglased ja nemad olid niiväga vaimustatud lauludest jatantsudest.Mina kindlasti tuleksin tagasi.S.P. fotod: David Dowbenko, Triinu Rajusalu ja Chris Key

  • 4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 21. september 2018

    †Kauaaegset sõpra

    JAAN ANDRELLER’itmälestavad

    Martin ja Leena

    EEL SEI S VA D ÜRI T USED JA T EAT ED

    BRADFORDI EESTI KODUaasta tegevuskava

    laupäev 13. oktoober 2018 - kell 18.00Sügispidu koos Leicesteri Eesti Maja liikmetega.Esineb ansambel ÖÖ Londonist.Pakutakse tasuta hernesuppi koos pits viina.Loterii annetused lähevad “Anname Au” ,sõjaveteranide heategevusorganisatsioonile.pühapäev 16. detsember 2018 - jõulupidulaupäev 23. veebruar 2019 - EV101 tähistaminepühapäev 12. mai 2019 - emadepäevlaupäev 15. juuni 2019 - jaanipidu

    Leinateated teistest eesti ajalehtedest

    EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublished by the Association of Estonians in GB

    Toimetus - Reet Järvik ja Toomas OjasooKorrektuur - Tiina Kõiv

    Tellimis aastaks (UKs) - £18; Leinakuulutused - miinimum£12. Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 pereTšeki saajaks märkige “Estonian News”,

    4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL.Tel: 0115 877 6877 e-mail: [email protected]

    Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alatiühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori

    loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

    Eesti Elu (Kanada)Jaan Untveil *10.09.1915 Pärnumaal; †17.08.18 TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Mart Männik *21.01.1932 Tallinnas; †22.08.2018 SeattleisEesti Päevaleht (Rootsi)Imbi de Renouard (Paff) *02.02.1932 Tallinnas; †13.08.18 Arhusis,Taanis

    ESTONIAN EVENTS28 September, 19.30.Trad Attack at ‘The Slaughtered Lamb’, 34 - 35Great Sutton Street, Clerkenwell, London EC1V0DX.http://www.folkonmonday.co.uk/tradattack/4th October 19:30 & 5th October 13:30.Anu Tali conducts the Royal LiverpoolPhilharmonic Orchestra at the LiverpoolPhilharmonic Hall.The programme comprises - Bernstein –Symphonic Dances from West Side Story; Mozart–Concerto for two pianos in E flat; Tubin –Estonian Dance Suite; Sibelius – SymphonyNo.5.26th to 28th October.Ain Anger, Kai Rüütel and Monika-Evelin Liivperform in Wagner’s “Die Walküre” at the RoyalOpera House, London.

    BALTIC TALENT CONCERTSunday 4th November 2:30 pm for 3:00 pm.This year’s ‘Young Baltic Talent’ concert organisedby the Baltic Council in Great Britain takes place atthe Royal Academy of Music, David JosefowitzRecital Hall, Marylebone Road, London NW1 5HT.Performers include Estonaina tenor Heldur HarryPõldar and jazz singer Madara Vilson. Other Balticperformers are Gabrielė Kupšytė – mezzo soprano;Laura Lolita Perišivana – soprano and GabriėlėSutkutė  piano.Tickets at door: £10; concessions (pensioners,students) £5; under-16s free

    Eesti Hääl soovib sünnipäevalastele õnne 1. okt Igor Linberg 3. okt Karin Eistrat 7. okt Verner Vahter 9. okt Juta Kivimägi-Armstrong24. okt Malle Toom10. nov Reet Kromel14. nov Aleksander Jakobson (juubilar)

    T ä h t p ä e v a d22. okt 1865 Estonia Seltsi asutamine 2. nov Hingedepäev 9. Nov 1947 Inglismaa Eestlaste Ühingu asutamine10. nov Mardipäev11. nov 1918 I maailmasõja lõpp

    S ü n d i n u d07. okt 1913 Raimond Valgre11. okt 1894 Julius Kuperjanov15. okt 1864 Anna Haava15. okt 1923 Hans Moks16. okt 1912 Karl Ristikivi16. okt 1959 Erkki-Sven Tüür19. okt 1921 Naan Põld21. okt 1912 Salme Ekbaum22. okt 1865 Kristjan Raud22. okt 1878 Jaan Lattik22. okt 1893 Ernst Öpik25. okt 1868 Oskar Kallas01. nov 1926 Olaf Kopvillem04. nov 1912 Väino Pärtel

    S u r n u d 1. okt 1942 Ants Piip11. okt 2011 Hans Moks21. okt 1870 Joh. Kõpp29. okt 1918 Rudolf Tobias30. okt 1989 Väino Pärtel (IEÜ esimees 1968-1982)5. nov 1960 August Gailit9. nov 1956 Aino Kallas9. nov 1942 Ants Laikmaa

    Mäles tame Ing l ismaa l lahkunuid 6. okt 2005 Paul Pügi, Bradfordi Eesti Kodu asutajaliige16. okt 2006 Albert Miilmaa, Bradfordi Eesti Kodu esimees23. okt 2000 Helmut Heinastu, IEÜ esimees 1982-199426. okt 2002 Voldemar Kiik (Kotkarist III klass)

    †Lahkus sõber

    JAAN RAJAMETSMälestavad

    Martin ja Leena

    V I I N A - J A T A L V E K U U

    Money laundering through EstoniaShares in Danske Bank fell 3 per cent after reportsthat it may have laundered up to $8.3bn through itsEstonian operations, more than double previousestimates, increasing the pressure on Denmark’sbiggest bank.The Danish newspaper Berlingske reported that asmuch as DKr53bn of suspicious money had flowedthrough the Estonian branch of Danske. Berlingskesaid that new transactions which were uncoveredwere linked to the fraud from the Russian treasurydiscovered by Sergei Magnitsky, a lawyer who waslater beaten to detath in jail.Danske launched its own investigation into theallegations that its Estonian branch was used from2007 until 2015 for money laundering from countriesincluding Russia, Azerbaijan and Moldova. FT

    ENGLISH SECTION

    Successful Estonian start-ups sharetheir experiences in London

    Successful Estonian start-ups were invited to takepart in an event in London to talk about how theircompanies have succeeded and the experiencesthey have gained.The event, organised by the British EstonianChamber of Commerce in collaboration withEnterprise Estonia will be held on 25 September inthe heart of the city.Estonian start-ups are at the fore in the UKtechnology sector, the organisers said. “During thefirst six months of 2018, €245 million has beeninvested in Estonian start-ups, just €26 million shy ofthe total investments of 2017. Many of these start-ups have established their headquarters in UK andare rapidly expanding globally.”The objectives of the event included responses toquestions, such as ‘what can the UK do to keep thetalent flowing in, despite high living costs and Brexitand how can the UK help Estonian start-ups withfundraising and growth’. EH/EWR

    Estonian involved in cocaine smugglingA significant amount of cocaine was seized at theend of August from a catamaran intercepted by theUK Border Force off the Cornish coast. The cocainewas valued in the region of £100 million.The yacht ’Nomad’ was escorted into the fishing portof Newlyn, near Penzance, by the force’s cutter HMCVigilant. Five men were arrested and a detailedsearch of the vessel was being carried out. It hasbeen reported that one of the crew was Estonian.The crew will appear before the Bristol court on 4thOctober.

    UUDISED

    SPORT - KergejõustikTallinna maratonil tuli Eesti meistriks RomanFosti, kes võitis 9. septembril peetud jooksu ajaga2:24.08.Poolmaratonis Eesti rekordit rünnanud TiidrekNurmel jäi sellest õige pisut puudu - ta edestaslõpuga keenialast Peter Kiprotichi ning võitisdistantsi ajaga 1:03.27. Pavel Loskutovile jäidalles nii Eesti rekord kui ka rajarekord - esimesednumbrid on endiselt 1:03.00, teised 1:03.23. delfi

    Suurbritannias vahistati kokaiinismugeldanud Eestist pärit mees

    Iirimaa lõunaosa lähistes vetes peeti kinni umbes100 miljonit naela maksva kokaiinilastigakatamaraan ning juhtunu tõttu vahistati viisinimest, kellest üks on pärit Eestist, vahendasBBC.38-meetrine jaht Nomad peeti kinni Briti riiklikukuritegevusevastase ameti NCA (Nationa CrimeAgency) juhitud operatsioonis. Laev eskorditiCornwallis asuva Newlyni linna sadamasse. NCAuurimisosakonna asejuhi Graham Gardenerisõnul leiti laevalt tonn kokaiini, milletänavaväärtus on umbes 100 miljonit naela. Laevpeeti kinni luure juhitud operatsioonis, lisas ta.Viisikule esitati süüdistus kokaiini importimisevandenõus. Mehed peaksid astuma Bristolialama astme kohtu ette 4. oktoobril, kirjutas BBC.Postimees/BNS - 3. SeptKellakeeramine lõpeb Euroopa Liidus

    järgmisel aastalEuroopa Komisjoni soovitusel võib kella-keeramine lõppeda püsivalt suveaega eelistavateriikide jaoks juba järgmise aasta märtsikuus,ülejäänud läheksid püsivale talveajale ülejärgmise aasta oktoobris.Liikmesriigid saavad ise otsustada, kas jäävadpüsivalt suve- või talveaega, ent kellakeeraminelõpeb igal juhul.Euroopa Liidu riikides peaks Euroopa Komisjoniettepanekul lõppema kellakeeramine 2019.aastal. Riigid peavad komisjonile teatama omaotsusest järgmise aasta aprillikuu jooksul.Riigid, kes otsustavad üle minna püsivalesuveajale, keeraksid sel juhul viimast korda kella31. märtsil 2019 ning riigid, kes otsustavadpüsiva talveaja kasuks, keeraksid viimast kordakella 27. oktoobril 2019.Komisjon soovib siiski, et naaberriigidkoordineeriksid kellakeeramise omavahel, ilma etsee häiriks liidu sisekaubandust.Komisjon ei soosi seda, et osa riike jätkakskellakeeramisega, sellal kui teised loobuvad.Juncker tõdes komisjoni ees peetud kõnes, etelanikud ei poolda edasist kellakeeramist,mistõttu peab kellakeeramine Euroopa Liiduslõppema.Edasi peavad kellakeeramise küsimusegahakkama tegelema liikmesmaad. VES/ERR