503

VII JAOTIS

PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED

Märkused 1. Tooted, mida kaubastatakse kahest või enamast erinevast komponendist koosnevate komplektidena,

kusjuures mõned või kõik komponendid kuuluvad sellesse jaotisse, ja mis on ette nähtud omavahel segamiseks, et saada VI või VII jaotises kirjeldatud tooteid, tuleb klassifitseerida saadavale tootele vastavas rubriigis tingimusel, et koostisosad: a) on seotud pakendamise viisi poolest ja on selgelt ette nähtud koos kasutamiseks ilma eelneva

ümberpakkimiseta; b) esitatakse tollile koos; ning c) on kas oma laadi või siis suhteliste koguste alusel äratuntavad kui teineteist täiendavad tooted.

2. Välja arvatud rubriikides 3918 ja 3919 nimetatud tooted, kuuluvad plastid, kautšuk ja neist

valmistatud tooted trükitud motiivide, sümbolite või piltkujutistega, mis pole toodete peamise kasutusotstarbega ainult juhuslikult kaasnevad, gruppi 49.

ÜLDINE

Jaotise märkus 1.

See märkus käsitleb selliste kaupade klassifitseerimist, mis on esitatud komplektidena

mitmest eraldi komponendist, milledest kas mõni või kõik kuuluvad VII jaotisse. See märkus

piirdub ometigi selliste komplektidega, mis on ette nähtud kokkusegamiseks VI või VII jaotise

teatava toote saamiseks. Sellised komplektid klassifitseeritakse sellele tootele vastavasse

rubriiki, eeldusel, et komponendid rahuldavad märkuse tingimusi a), b) ja c).

Tuleb märkida, et see jaotise märkus 1 ei hõlma selliseid kaupu, mis on esitatud

komplektidena mitmest eraldi komponendist, millest mõni või kõik kuuluvad VII jaotisse ja on

ette nähtud kasutamiseks järjestikku ilma eelneva kokkusegamiseta. Sellised jaemüügiks

pakendatud kaubad klassifitseeritakse, rakendades tõlgendamise üldisi reegleid (üldiselt

reeglit 3 b)); kui kaup pole pakendatud jaemüügiks, klassifitseeritakse komponendid eraldi.

Jaotise märkus 2.

Kaubad rubriikidest 3918 (plastist põranda-, lae- või seinakatted) ja 3919 (plastist

isekleepuvad plaadid jne) ei lähe üle gruppi 49 ja jäävad nimetatud rubriikidesse isegi siis, kui

neile on trükitud nende otsese kasutusega vahetult seotud mustreid, tekste või piltkujutusi.

Ometigi, kõik muud selle jaotise plastist või kummist tooted lähevad üle gruppi 49 niipea, kui

neile trükitu ei ole nende sihtkasutuse suhtes üksnes juhusliku iseloomuga.

504

GRUPP 39

PLAST JA PLASTTOOTED

Märkused 1. Käesolevas nomenklatuuris tähistatakse terminiga "plastid" neid rubriikidesse 3901-3914 kuuluvaid

materjale, mis on või olid võimelised, kas polümerisatsiooni momendil või siis mõnes järgnevas staadiumis välismõjutuste tulemusel (tavaliselt soojuse ja rõhu, vajaduse korral ka lahusti või plastifikaatori mõjul) võtma kas vormimist, valu, ekstrusiooni, kalandreerimist või muud protsessi kasutades kindla kuju ja säilitama selle ka väliste mõjutuste lakkamisel. Kogu nomenklatuuris hõlmab iga viide "plastidele" ka vulkaniseeritud kiudmaterjale. Selle termini alla ei kuulu XI jaotise tekstiilimaterjalidena käsitatavad tooted.

2. Sellesse gruppi ei kuulu:

a) määrdeained rubriikidest 2710 ja 3403; b) vahad rubriikidest 2712 ja 3404; c) üksikud kindla keemilise koostisega orgaanilised ühendid (grupp 29); d) hepariin ja selle soolad (rubriik 3001); e) rubriikidesse 3901 - 3913 kuuluvatest ainetest lenduvate orgaaniliste lahustitega saadud lahused

(v.a kolloidlahused) juhul, kui lahusti mass ületab 50% lahuse massist (rubriik 3208); rubriigi 3212 trükifoolium;

f) rubriigi 3402 orgaanilised pindaktiivsed ained ja valmistised ; g) ümbersulatatud kummivaigud ja estervaigud (rubriik 3806);

h) mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal otstarbel kasutatavate muude vedelike valmislisandid (rubriik 3811);

ij) valmishüdrovedelikud polüglükoolide, silikoonide või muude 39. grupi polümeeride baasil (rubriik 3819);

k) diagnostilised või laboratoorsed reagendid plastalusel (rubriik 3822) l) sünteetiline kautšuk, nagu see on määratletud grupis 40, ja temast valmistatud tooted; m) sadulsepatooted (rubriik 4201), kohvrid, reisikotid, käekotid ja muud rubriiki 4202 kuuluvad

tooted; n) punutised ja muud grupi 46 tooted; o) rubriigi 4814 seinakattematerjalid ; p) XI jaotisse kuuluvad kaubad (tekstiil ja tekstiiltooted); q) XII jaotisse kuuluvad kaubad (näiteks jalatsid, peakatted, vihma- ja päikesevarjud, jalutuskepid,

piitsad, ratsapiitsad ja nende osad); r) rubriiki 7117 kuuluvad juveeltoodete imitatsioonid; s) XVI jaotisse kuuluvad tooted (masinad ja mehhaanilised ning elektriseadmed); t) XVII jaotisse kuuluvad lennukite ja muude transpordivahendite osad; u) grupi 90 tooted (näiteks optilised elemendid, prilliraamid, joonestusvahendid); v) grupi 91 tooted (näiteks kellade korpused); w) grupi 92 tooted (näiteks muusikariistad ja nende osad); x) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, lambid ja valgustid, valgustablood, kokkupandavad ehitised); y) grupi 95 tooted (näiteks mänguasjad, mängud, spordiinventar); ja z) grupi 96 tooted (näiteks harjad, nööbid, tõmblukud, kammid, piibupitsid ja -varred, sigaretipitsid

jms, termoste jms osad, sulepead ja pastapliiatsid, liikuva südamikuga pliiatsid ning üks-, kaks-, kolmjalad (e tugi- ja harkjalad ning statiivid) ning samalaadsed tooted).

3. Rubriikidesse 3901 - 3911 on klassifitseeritud ainult järgmistesse kategooriatesse kuuluvad

keemilise sünteesi teel saadud tooted: a) vedelad sünteetilised polüolefiinid, mille mahust vähem kui 60% laguneb temperatuuril 300°C ja

rõhul 1013 mbaar, kui rakendatakse destilleerimist madalal rõhul (rubriigid 3901 ja 3902); b) madala polümerisatsiooniastmega kumaroonindeenvaigud (rubriik 3911); c) muud sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad keskmiselt vähemalt viit monomeerset lüli; d) silikoonid (rubriik 3910); e) resoolid (rubriik 3909) ja muud eelpolümeerid.

4. Terminiga "kopolümeerid" tähistatakse kõiki polümeere, milles ükski monomeerne lüli ei moodusta

vähemalt 95% kogu polümeeri massist. Kui kontekst ei nõua teisiti, tuleb käesolevas grupis kopolümeerid (k.a kopolükondensaadid, kopolüliitumissaadused, plokk-kopolümeerid ja pook-kopolümeerid) ja polümeeride segud klassifit-seerida samasse rubriiki kui selle komonomeerse lüli polümeerid, mille mass ületab mis tahes muu komonomeerse lüli mass. Käesolevas märkuses arvestatakse polümeeride koostisse kuuluvad ühte rubriiki klassifitseeritud komonomeersed lülid kokku.

505

Kui ei domineeri ükski komonomeer, siis tuleb kopolümeeride või polümeeride segud klassifitseerida rubriiki, mille järjenumber on kõige suurem nende rubriikide hulgas, kuhu toodet võiks klassifitseerida.

5. Keemiliselt modifitseeritud polümeerid, milles ainult täiendavad lülid on keemilise reaktsiooni

tagajärjel muudetud, klassifitseeritakse samasse rubriiki kui vastav modifitseerimata polümeer. See säte ei kehti pook-kopolümeeride kohta.

6. Rubriikides 3901 - 3914 tähistatakse terminiga "algkujul" aineid ainult järgmisel kujul:

a) vedelikud ja pastad, kaasa arvatud dispersioonid (emulsioonid, suspensioonid) ja lahused; b) ebakorrapärase kujuga plokid, tükid, pulbrid (k.a presspulbrid), graanulid, helbed jms

puistevormid. 7. Rubriiki 3915 ei arvata termoplastilise materjali jäätmeid, lõikmeid ja puru, mis on viidud algkujule

(rubriigid 3901 - 3914). 8. Rubriigis 3917 tähistatakse terminiga "torud ja voolikud" õõnsaid pool- või valmistooteid, mida

harilikult kasutatakse gaasi ja vedelike transpordiks, läbijuhtimiseks või jaotamiseks (näiteks aiavoolikud, perforeeritud torud). Selle termini alla kuuluvad ka vorstikestad jt torud, mis võtavad lameda vormi. Välja arvatud viimati nimetatud tooted, ei käsitleta tooteid, mille ristlõige erineb ringist, ovaalist, ristkülikust (mille pikkus ei ületa laiust üle1,5 korra) või korrapärasest kumerast hulknurgast, siiski mitte torude ja voolikutena, vaid erinevate profiilvormidena.

9. Rubriigis 3918 tähistatakse terminiga "plastist lae- või seinakatted" tooteid, mis on rullides laiusega

vähemalt 45 cm, sobivad seinte ja lagede dekoreerimiseks ja koosnevad mis tahes materjalist alusele, v.a paber, püsivalt ühendatud plastist, kusjuures plastist pealispind on harilikult struktureeritud, gofreeritud, värvitud, trükitud või muul moel dekoreeritud.

10. Rubriikides 3920 ja 3921 tähistatakse terminiga "tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad" tahvleid,

lehti, kilesid, fooliume ja ribasid (v.a gruppi 54 kuuluvaid) ja ka korrapärase geomeetrilise kujuga plokke, mis võivad olla nii trükitud mustriga kui ka ilma, kas ristkülikukujulisteks tükkideks (k.a ruutudeks) lõigatud või mitte, aga ilma edasise töötluseta (isegi siis, kui sellise lõikamise tulemusel saadi valmistoodang).

11. Rubriiki 3925 kuuluvad ainult järgmised tooted, mis ei kuulu käesoleva grupi II alamgrupi

eelnevatesse rubriikidesse: a) reservuaarid, paagid (k.a septikud), vaadid jms mahutid, mille maht on üle 300 liitri; b) konstruktsiooni elemendid näiteks põrandate, seinte ja vaheseinte, lagede ja katuste jaoks; c) veerennid ja nende ühenduselemendid; d) uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid; e) rõdud, rinnatised, tarad, jalgväravad ja muud piirded; f) aknaluugid, rulood (k.a ribakardinad) jms tooted ning nende osad ja lisandid; g) suuremõõtmelised monteeritavad riiulid näiteks kauplustesse, töökodadesse ja ladudesse

paigaldamiseks; h) dekoratiivsed ehitusdetailid, näiteks rihvlid, kuplid, tuvikongid; ning ij) uste, akende, treppide, seinte või muude ehitise osade sisse või peale paigaldamiseks mõeldud

liitmikud ja kinnitusdetailid, näiteks käepidemed, lingid, käsipuud, haagid, konksud, käterätihoidjad, plaadid lülitite jaoks ja muud kaitseplaadid.

o o o

Märkused alamrubriikide kohta

1. Selle grupi igasse rubriiki klassifitseeritakse polümeerid (k.a kopolümeerid) ja keemiliselt modifitseeritud polümeerid järgmiste sätete kohaselt: a) Kui samas seerias on alamrubriik nimetusega "muud":

1) eesliide "polü-" polümeeri alamrubriigi nimetuses (näiteks polüetüleen ja polüamiid-6,6) tähendab, et nimetatud polümeeri koostisse kuuluv monomeer või monomeerid, mis arvestatakse kokku, peavad moodustama vähemalt 95% kogu polümeeri massist;

2) alamrubriikides 3901 30, 3901 40, 3903 20, 3903 30 ja 3904 30 nimetatud kopolümeerid klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse tingimusel, et nimetatud kopolümeeride

komonomeerid moodustavad vähemalt 95% kogu polümeeri massist. 3) keemiliselt modifitseeritud polümeerid klassifitseeritakse alamrubriiki nimetusega "muud"

tingimusel, et keemiliselt modifitseeritud polümeeri ei ole muudes rubriikides täpsemalt kirjeldatud;

4) polümeerid, mis ei vasta eespool nimetatud alapunktidele 1, 2 ja 3, klassifitseeritakse ülejäänud rubriikide alamrubriikidesse seerias, kuhu kuuluvad polümeerid, milles see monomeer on massilt ülekaalus iga teise üksiku komonomeeri üle. Selleks arvestatakse kokku samasse

506

alamrubriiki kuuluvate polümeeride koostisse kuuluvad monomeerid. Võrreldakse ainult vaadeldava seeria polümeeride koostisse kuuluvaid komonomeere;

b) Kui samas seerias ei ole alamrubriiki nimetusega "muud": 1) polümeer klassifitseeritakse alamrubriiki, kuhu kuuluvad polümeerid, milles see monomeer on

massilt on ülekaalus iga teise üksiku komonomeeri üle. Selleks arvestatakse kokku samasse alamrubriiki kuuluvate polümeeride koostisse kuuluvad monomeerid. Võrreldakse ainult vaadeldava seeria polümeeride koostisse kuuluvaid komonomeere;

2) keemiliselt modifitseeritud polümeerid klassifitseeritakse modifitseerimata polümeerile sobivasse alamrubriiki.

Polümeeride segud klassifitseeritakse alamrubriikidesse, kuhu kuuluvad polümeerid, miskoosnevad samadest monomeersetest lülidest samas vahekorras.

2. Alamrubriigis 3920 43 hõlmab termin “plastifikaatorid” ka sekundaarseid plastifikaatoreid.

ÜLDINE

Üldiselt kuuluvad sellesse gruppi polümeeridena tuntud ained ja nendest valmistatud pool-

ning valmistooted tingimusel, kui need ei ole välja jäetud vastavalt käesoleva grupi

märkusele 2.

Polümeerid

Polümeerid koosnevad molekulidest, millele on iseloomulik üht või mitut tüüpi monomeerse

lüli kordumine.

Polümeerid moodustuvad samasuguse või erineva keemilise koostisega mitmete molekulide

omavahelise reaktsiooni tulemusena. Protsessi, mille tulemusena moodustuvad polümeerid,

nimetatakse polümerisatsiooniks. Laias tähenduses sisaldab see termin endas järgmisi

põhilisi reaktsiooni tüüpe:

1) Aditiivne polümerisatsioon, mille puhul üksikud molekulid küllastumata etüleeniga

reageerivad üksteisega lihtsa liitumise teel, moodustamata sealjuures vett või teisi

kõrvalprodukte, moodustades ainult süsinik-süsinik sidemeid sisaldava polümeerse ahela,

näiteks polüetüleeni saamine etüleenist või etüleen -vinüülatsetaat kopolümeeri saamine

etüleenist ja vinüülatsetaadist. Sellist polümerisatsiooni tüüpi nimetatakse mõnikord liht-

polümerisatsiooniks või liht-kopolümerisatsiooniks, st polümerisatsiooniks või

kopolümerisatsiooniks selle otseses tähenduses.

2) Ümberasetuspolümerisatsioon, mille puhul selliseid aatomeid nagu hapnikku,

lämmastikku või fosforit sisaldavate funktsionaalsete rühmadega molekulid reageerivad

üksteisega intermolekulaarsete ümberasetumiste ja liitumise tulemusena, moodustamata

sealjuures vett või teisi kõrvalprodukte, moodustades polümeerse ahela, milles

monomeersed lülid on ühendatud kas eeter-, amiid-, uretaan- või teiste sidemetega,

näiteks polü(oksümetüleen)(polüformaldehüüdi) saamine formaldehüüdist, polümiid-6

saamine kaprolaktaamist või polüuretaanide saamine polüoolist ja diisotsüanaadist. Sellist

polümerisatsiooni tüüpi nimetatakse ka polüliitumiseks.

3) Kondensatsioon-polümerisatsioon, mille puhul hapniku, lämmastiku või väävli aatomeid

sisaldavate funktsionaalsete rühmadega molekulide vahel toimub

kondensatsioonireaktsioon, kusjuures kõrvalsaadusena moodustub vesi või mõni teine

ühend ning moodustub polümeerne ahel, milles monomeersed lülid on omavahel

ühendatud eeter-, esteramiid- või mõne teise sidemega, näiteks polüetüleen-tereftalaadi

saamine etüleenglükoolist ja tereftaalhappest või polüamiid-6,6 saamine

heksametüleendiamiinist ja adipiinhappest. Sellist polümerisatsiooni tüüpi nimetatakse ka

kondensatsiooniks või polükondensatsiooniks.

Polümeere võib keemiliselt modifitseerida, mille näiteks on polüetüleeni või polüvinüülkloriidi

kloorimine, polüetüleeni kloorsulfoonimine, tselluloosi atsetüülimine või nitreerimine,

polüvinüülatsetaadi hüdrolüüs.

Polümeeride lühendid

Paljusid selles grupis nimetatud polümeere tuntakse ka nende lühendite järgi. Järgnevalt on

toodud mõned tihedamini kasutatavad lühendid:

ABS Akrülonitriil-butadieen-stüreen kopolümeer

507

CA Tselluloos atsetaat

CAB Tselluloos atsetaat butüraat

CP Tselluloos propionaat

CMC Karboksümetüül tselluloos

CPE Klooritud polüetüleen

EVA Etüleen-vinüül atsetaat kopolümeer

HDPE Kõrge tihedusega polüetüleen

LDPE Madala tihedusega polüetüleen

LLDPE Lineaarselt madala tihedusega polüetüleen

PBT Polü(butüleen terftalaat)

PDMS Polüdimetüülsiloksaan

PE Polüetüleen

PEOX Polü(etüleenoksiid) (polüoksüetüleen)

PET Polü(etüleen tereftalaat)

PIB Polüisobutüleen

PMMA Polü(metüülmetakrülaat)

PP Polüpropüleen

PPO Polü(fenüleenoksiid)

PPOX Polüpropüleenoksiid (polüoksüpropüleen)

PPS Polü(fenüleensulfiid)

PS Polüstüreen

PTFE Polütetrafluoroetüleen

PVAC Polü(vinüül atsetaat)

PVAL Polü(vinüül alkohol)

PVB Polü(vinüül butüraal)

PVC Polü(vinüül kloriid)

PVDF Polü(vinüülideen fluoriid)

PVP Polü(vinüül pürrolidoon)

SAN Stüreen-akrülonitriil kopolümeer

Tuleb märkida, et kaubanduslikud polümeerid sisaldavad mõnikord rohkem monomeeri lülisid,

kui on esitatud nende lühenditel (näiteks lineaarselt madala tihedusega poüetüleen (LLDPE),

mis on üldiselt etüleeni polümeer, mis sisaldab väikestes kogustes (tihti üle5%) alfaolefiini

monomeerseid lülisid). Samuti ei pea monomeeri lülide vastavad kogused olema polümeeris

samas asendis kui lühendis (näiteks akrülonitriil-butadieen-stüreeni (ABS) kopolümeer, mis

sisaldab stüreeni domineeriva monomeerina).

Polümeeride lühendeid tuleb kasutada ainult suunavatena. Klassifitseerimine toimub igal juhul

vastava grupi märkuste ja alamrubriikide märkuste järgi ja ka vastavas polümeeris olevate

monomeeride järgi (vt märkus 4 ja alamrubriigi märkus 1 käesolevas grupis).

Plastid

Termin "plastid" on määratletud käesoleva grupi märkuses 1 kui rubriikidesse 3901 kuni 3914

kuuluvate materjalide termin, mis on või olid võimelised kas polümerisatsiooni momendil või

mõnel järgneval staadiumil välismõjutuste tulemusena (tavaliselt soojuse ja rõhu, vajaduse

korral ka lahusti või plastifikaatori mõjul) võtma kas vormimise, valu, eksfrusiooni,

kalandreerimise või mõne teise menetluse tulemusena kuju, mis säilub väliste mõjutuste

lakkamisel. Käesolevas nomenklatuuris sisaldab termin "plastid" ka vulkaniseeritud fiibrit.

Selle termini alla ei kuulu tekstiilmaterjalidena vaadeldavad tooted XI jaotisest. Peab märkima,

et termin "plastid" on rakendatav kogu nomenklatuuri ulatuses.

Terminit "polümerisatsioon" kasutatakse selles määratluses laias mõttes, mis tähistab

igasugust polümeeri formeerumise meetodit, kaasa arvatud aditiivne polümerisatsioon,

ümberasetuspolimerisatsioon (polüaditsioon) ja kondensatsioon-polümerisatsioon (polü-

kondensatsioon).

Kui selles grupis käsitletav materjal on võimeline kuumutamisel korduvalt pehmenema ja

vormuma toodeteks, näiteks vormimisel, ning seejärel jahtudes kõvastub, siis nimetatakse

teda "termoplastiliseks". Kui materjal on võimeline muunduma või on juba muundunud

keemilise või füüsikalise toime (näiteks temperatuuri) tagajärjel sulamatuks, nimetatakse teda

"termoreaktiivseks".

508

Plastidel on peaaegu piiramatud kasutusalad, kuid paljud nendest valmistatud tooted

klassifitseeritakse teistesse gruppidesse (vaata käesoleva grupi märkust 2).

Grupi üldpaigutus

Grupp on jaotatud kaheks alamgrupiks. I alamgruppi kuuluvad polümeerid algkujul ja II

alamgruppi olmejäätmed, lõikmed ja praaktooted, samuti pooltooted ja tooted.

I alamgrupis, millesse kuuluvad algvormid, on rubriikidesse 3901 kuni 3911 klassifitseeritud

polümeerid saadud keemilise sünteesi tulemusena, rubriikidesse 3912 ja 3913 kuuluvad on

aga kas looduslikud polümeerid või nende keemilisel töötlemisel saadud materjalid. Rubriiki

3914 kuuluvad rubriikidesse 3901 kuni 3913 klassifitseeritud polümeeridel baseeruvad

ioonvahetajad.

II alamgrupis kehtib rubriik 3915 plastide olmejäätmete, lõikmete ja praaktoodete kohta.

Rubriikidesse 3916 kuni 3925 kuuluvad plastidest pooltooted või loetelus nimetatud tooted.

Rubriik 3926 on jääkrubriik, millesse kuuluvad teistes rubriikides nimetamata või nendesse

mittekuuluvad plasttooted või rubriikidesse 3901 kuni 3914 klassifitseeritud tooted plastidest

või teistest materjalidest.

Rubriikide 3901 kuni 3911 kehtivuspiirkond

Nende rubriikide kehtivuspiirkond on reguleeritud käesoleva grupi märkusega 3. Nendesse

rubriikidesse kuuluvad ainult keemilise sünteesi teel saadud tooteliigid, mis langevad

järgmistesse kategooriatesse:

a) Vedelad sünteetilised polüolefiinid, milleks on etüleenist, propüleenist, butüleenist või

teistest olefiinidest saadud polümeerid. Need klassifitseeritakse rubriikidesse 3901 või

3902 tingimusel, et vähem kui 60% mahust destilleerub temperatuuril 300ŗC ja rõhul

1,013 millibaari, juhul kui rakendatakse destillatsiooni madaldatud rõhul.

b) Madala polümerisatsiooni astmega kumaroon-indeentüüpi vaigud, mis on saadud

kivisöetõrvast pärinevate segatud monomeeride (k.a kumaroon või indeen)

kopolümerisatsiooni tulemusena (rubriik 3911).

c) Teised sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad keskmiselt vähemalt 5

monomeerset lüli ning mis on struktureerunud katkematusse järjestusse. Need

sisaldavad käesoleva grupi märkuses 1 määratletud plaste.

Monomeersete lülide keskmise arvu määramisel käesoleva grupi märkuse 3.c) kohaselt

polükondensaadid ja teatud ümberasetuspolümeerid võivad koosneda rohkem kui ühest

monomeersest lülist, millest igaühel on erinev keemiline koostis. Monomeerne lüli on

suurim koostisosa, mis pärineb polümerisatsiooniprotsessis osalevast ühest teatud

monomeeri molekulist. Seda ei tohi segi ajada koostisliku korduva lüliga, mis on väikseim

koostisosa, mille kordumine iseloomustab antud polümeeri ega ka väljendiga monomeer,

mis kujutab endast üksikut molekuli, millest on võimalik formeerida polümeer.

Näited:

a) Polüvinüülkloriid

Järgmine ahel sisaldab endas kolme monomeerset lüli:

monomeer monomeerne lüli koostislik korduv lüli

vinüülkloriid - CH2 - CHCl - - CH2 - CHCl -

CH2=CHCl

(Antud juhul ühtib monomeerne lüli koostisliku korduva lüliga).

509

b) Polüamiid-6,6

Järgmine ahel sisaldab endas nelja monomeerset lüli:

monomeerid monomeersed lülid koostislik korduv lüli

heksametüleendiamiin -NH-(CH2)6-NH- O O

NH2-(CH2)6-NH2 II II

-NH-(CH2)6-NH-C-(CH2)4-C-

ja ja

adipiinhape O O

(HOOC-(CH2)4-COOH) II II

-C-(CH2)4-C-

(Antud juhul on esindatud kaks erinevat monomeerset lüli ja koostislik korduv lüli

koosneb neist mõlemast).

c) Etüleen-vinüülatsetaat kopolümeer:

Järgnev ahel sisaldab endas kuut monomeerset lüli:

(kus Ac tähendab CH3-C-

II

O )

monomeerid monomeersed lülid koostislik korduv lüli

etüleen -CH2-CH2-

(CH2=CH2) ja (*)

ja -CH2-CH-OAc

vinüülatsetaat I

(CH2=CH-OAc)

d) Silikoonid, mis on keemiliselt määratlematud produktid, mis sisaldavad molekulis rohkem

kui üht silikoon-oksügeen-silikoon sidet, sisaldades räni aatomiga räni-süsinik

otsesidemega seotud orgaanilisi gruppe (rubriik 3910).

e) Resoolid (rubriik 3909) ja teised eelpolümeerid. Eelpolümeere iseloomustab mono-

meersete lülide mõningane kordumine, kuigi need võivad sisaldada ka reageerimata

monomeere. Eelpolümeere kui selliseid tavaliselt ei kasutata, vaid need on ette nähtud

edasise polümerisatsiooni käigus muundumiseks kõrgema molekulmassiga

polümeerideks. Selle tõttu selle termini alla ei kuulu lõpp-produktid, sellised nagu di-

isobutüleenid (rubriik 2710) või väga madala molekulmassiga polüetüleenglükoolide

segud (rubriik 3824). Eelpolümeeride näideteks on bisfenool-A'l või fenool-

formaldehüüdidel baseeruvad epoksüüdid, mis on epoksüüditud epikloorhüdriiniga, samuti

ka polümeersed isotsüanaadid.

(*) Käesoleval juhul on monomeersed lülid juhuslikult orienteeritud ja koostisliku korduva lüli kontseptsioon ei ole rakendatav

510

Kopolümeerid ja polümeeride segud

Termin "kopolümeerid" on defineeritud grupi märkuses 4 kui polümeerid, milles ükski üksik

monomeeri lüli ei ületa massi järgi 95% kogu polümeeri massist.

Näiteks kui polümeer koosneb 96% propüleeni monomeeri lülidest ja 4% muudest olefiini

monomeeride lülidest, siis seda polümeeri ei nimetata kopolümeeriks.

Kopolümeeride alla kuuluvad ka kopolükondensatsiooni saadused, kopolüadiktsiooni

saadused, plokk-kopolümeerid ja pook-kopolümeerid.

Plokk-kopolümeerid on kopolümeerid, mis koosnevad vähemalt kahest ühendatud

polümeersest jadast, mille monomeersed lülid on erineva koostisega (näiteks etüleeni ja

propüleeni kopolümeer, mis sisaldab vahelduvates segmentides polüetüleeni ja

polüpropüleeni).

Pook-kopolümeerid on kopolümeerid, mis koosnevad pea-polümeeri ahelast millel on

teistsuguse monomeersete lülide koostisega kõrval-polümeeri ahelad. Näideteks on stüreen-

butadieen kopolümeer-pook-polüstüreen (stüreen-butadieeni kopolümeerile poogitud

polüstüreen) ja polübutadieen-pook-stüreen-akrülonitriil kopolümeer.

Kopolümeeride (k.a kopolükondensaadid, kopolüaditiivsed saadused, plokk-kopolümeerid ja

pook-kopolümeerid) ja polümeeride segude klassifitseerimine on reguleeritud käesoleva grupi

märkusega 4. Kui kontekst ei nõua teisiti, tuleb need klassifitseerida rubriiki, kuhu kuuluvad

massilt kõigi teiste komonomeeride suhtes domineeriva komonomeeri polümeerid. Selliselt,

komonomeere, mille polümeerid satuvad samasse rubriiki, arvestatakse kui samu

komonomeere.

Kui mitte ükski komonomeer (või komonomeeride grupp) ei domineeri, siis kopolümeer või

polümeeride segu, nagu see võib ette tulla mõningal juhul, tuleb klassifitseerida rubriiki, mille

number on suurim nende seast, mis võrdselt tulevad kõne alla.

Nii näiteks vinüülkloriid-vinüülatsetaat kopolümeer, mis sisaldab 55% vinüülkloriidi, kuulub

rubriiki 3904, kuid 55% vinüülatsetaati sisaldav kuulub rubriiki 3905.

Sarnaselt, 45% etüleeni, 35% propüleeni ja 20% isobutüleeni sisaldav kopolümeer klassi-

fitseeritakse rubriiki 3902, kuna propüleen ja isobutüleen, mille polümeerid kuuluvad rubriiki

3902, moodustavad üheskoos võetuna 55% kopolümeeridest ning on domineerivaks

võrreldes etüleeniga.

Polümeeride segu, millest 55% moodustavad tolüeeni diisotsüniidil baseeruv polüuretaan ja

polüeetri polüool, ja 45% polüksüleenoksiid, klassifitseeritakse rubriiki 3909 kuna polüuretaani

monomeeride lülid domineerivad polüksüleenoksiidi polüeetri omade üle. Polüuretaanide

definitsiooni kohaselt kuuluvad kõik polüuretaani monomeersed lülid, k.a polüeetri polüooli

omad, mis moodustavad osa polüuretaanist, rubriiki 3909.

Keemiliselt modifitseeritud polümeerid, see tähendab need, milles ainult polümeerse

peaahela kõrvalharud on keemilise reaktsiooni tulemusena muudetud, tuleb klassifitseerida

modifitseerimata polümeeridele määratud rubriiki (vt käesoleva grupi märkust 5). See

tingimus ei kehti pook-kopolümeeride kohta.

Nii näiteks klooritud polüetüleen ja kloorsulfoonitud polüetüleen klassifitseeritakse rubriiki

3901.

Polümeerid, mida on keemiliselt modifitseeritud reaktiivsete epoksiidi gruppide moodus-

tamiseks nii, et need muutuvad epoksiidi vaikudeks (vt rubriigi 3907 selgitavaid märkusi),

klassifitseeritakse rubriiki 3907. Näiteks epiklorohüdriiniga keemiliselt modifitseeritud

fenoolsed vaigud klassifitseeritakse epoksiidi vaikudena, mitte keemiliselt modifitseeritud

fenoolsete vaikudena rubriiki 3909.

Kui polümeeride segus on kasvõi üks polümeer keemiliselt modifitseeritud, siis loetakse kogu

polümeeride segu keemiliselt modifitseerituks.

511

Algkujul Rubriikidesse 3901 - 3914 kuuluvad tooted üksnes algkujul. Termin “algkujul” on määratletud käesoleva grupi märkuses 6. See kehtib ainult järgmisel kujul ainetele: 1) Vedelikud ja pastad. Need võivad olla baaspolümeerid, mis vajavad termotöötlust või muul

viisil valmismaterjaliks vormimist, või dispersioonid (emulsioonid ja suspensioonid) või kõvastumata või osaliselt kõvastunud ainete lahused. Lisaks kõvastumiseks vajalikele ainetele (nt kõvendid (ristsidumisained) või muud kaasa reageerivad ained ja kiirendid), võivad need vedelikud ja pastad sisaldada muid aineid nagu plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained ja värvained, mis on peamiselt mõeldud valmistoodetele spetsiaalsete füüsikaliste omaduste või muude soovitavate omaduste andmiseks. Vedelikke ja pastasid kasutatakse valamiseks, ekstrusioonil jne, samuti immutusainetena, pinnakatetena, lakkide ja värvisegude alustena või liimide, paksendite, flokulentidena jmt.

Kui teatud ainete lisamise tulemusena saadud tooted vastavad spetsiifilisemas rubriig is või ükskõik

kus mujal selles nomenklatuuris antud kirjeldusele, jäetakse need välja grupist 39; selle näiteks on:

a) Valmisliimid - vt välistust b) selle üldise selgituse lõpul.

b) Valmislisandid mineraalsetele õlidele (rubriik 3811).

Samuti peab märkima, et lahused (väljaarvatud kolloidlahused), mis sisaldavad ükskõik millist

rubriikidesse 3901 - 3913 klassifitseeritud produkti lenduvates orgaanilistes lahustites, kuuluvad

rubriiki 3208 juhul kui lahusti mass ületab 50% lahuse massist (vt käesoleva grupi märkust 2.e).

Vedelad ilma lahustiteta polümeerid, selgelt määratletavad, kuid ettenähtud kasutamiseks

üksnes lakkidena, (milles kile tekkimine sõltub soojusest, atmosfääri niiskusest või

hapnikust, mitte aga kõvendite lisamisest), klassifitseeritakse rubriiki 3210. Kui eelnev ei

ole selgelt määratletav, kuuluvad need käesolevasse gruppi.

Polümeerid algkujul, mis hiljem segatakse lisaainetega, mis teevad tooted sobivaks

selgeltväljendatult mastiksina kasutamiseks, tuleb klassifitseerida rubriiki 3214.

2) Pulber, graanulid ja helbed. Sellisel kujul kasutatakse neid vormimiseks, lakkide ja

liimide tootmiseks jne, samuti kui tihendajaid, flokulaatoreid jne. Need võivad koosneda

plastifitseerimata materjalidest, mis muutuvad plastiliseks vormimis- või valuprotsessis või

materjalidest, millele on lisatud plastifikaatoreid; need materjalid võivad sisaldada

täiteaineid (näiteks puidujahu, tselluloosi, tekstiilkiude, mineraalaineid, tärklist), värvaineid

või teisi aineid, millele viidati ülalpool punktis 1). Pulbreid võib näiteks kasutada detailide

katmiseks staatilises elektriväljas või ilma selleta, kasutades kuumutamist.

3) Ebakorrapärase kujuga plokid, kamakad ja sarnased mahulised vormid, mis sisal-

davad või ei sisalda täiteaineid, värvaineid või teisi aineid, millele viidati ülalpool punktis 1).

Korrapärase geomeetrilise kujuga plokid ei ole algvormid ja need kuuluvad väljendi

"tahvlid, lehed, kiled ja ribad" alla (vt käesoleva grupi märkus 10).

Iga üksiku termoplastilise materjali olmejäätmed, lõikmed ja praaktooted, mis on töödeldud

algvormi, klassifitseeritakse rubriikidesse 3901 - 3914 (vastavalt materjali liigile), kuid mitte

rubriiki 3915 (vt käesoleva grupi märkust 7).

Torud ja voolikud

Termin "torud ja voolikud", mida kasutatakse rubriigis 3917, on määratletud käesoleva grupi

märkuses 8.

Tahvlid, lehed, kiled ja ribad rubriikidest 3920 või 3921.

Rubriikides 3920 ja 3921 kasutatud väljend "tahvlid, lehed, kiled ja ribad" on määratletud

käesoleva grupi märkuses 10.

Sellised plaadid, lehed jne, mille pind on kas töödeldud või töötlemata (k.a ruudu- ja

ristkülikukujuliseks lõigatud) ja mis on lihvitud äärtega, puuritud, freesitud, ääristatud,

koolutatud, raamitud või muul viisil töödeldud, või mis on lõigatud ristkülikukujulisest

erinevasse vormi (k.a ruudukujuliseks), klassifitseeritakse üldiselt rubriikidesse 3918, 3919

või 3922 - 3926.

Tsellulaar-plastid

Tsellulaar-plastid on plastid, millel on palju rakke (kas avatud, suletud või mõlemad), mis on

jaotunud üle kogu massi. Siia kuuluvad vahtplastid, paisutatud plastid ja mikropoorsed või

mikroraksed plastid. Need võivad olla painduvad või jäigad.

512

Tsellulaar-plaste toodetakse erinevate meetoditega. Nende hulka kuuluvad gaasi lisamine

plasti (näiteks mehaaniline segamine, madala keemispunktiga lahusti aurustamine, gaasi

tekitava aine degraduatsioon), plasti segamine õõnsate mikrosfääridega (näiteks klaasi või

fenooli vaiguga), plasti graanulite paagutamine ja plastide segamine vee või lahustis lahustuva

materjaliga, mis on välja leotatud plastide tühjenemisteedest.

Plastide ja tekstiili kombinatsioonid

Seina- ja laekattematerjalid, mis on vastavuses käesoleva grupi märkusega 9, klassifit-

seeritakse rubriiki 3918. Muudel juhtudel on plastide ja tekstiili kombinatsioonide

klassifitseerimine põhiliselt reguleeritud XI jaotise märkusega 1 h), grupi 56 märkusega 3 ja

grupi 59 märkusega 2. Käesolevasse gruppi kuuluvad järgnevad tooted:

a) Vilt, mis on impregneeritud, kaetud, kaitstud või lamineeritud plastikuga, sisaldades 50%

või vähem massist täielikult plastikust ümbritsetud tekstiilmaterjali või vilti;

b) Tekstiilkangad või mittekootud materjalid, kas täielikult plastikust ümbritsetud, täielikult

kaetud või kaitstud mõlemalt poolt eeldusel, et selline kate või kaitse on nähtav palja sil-

maga, mitte arvestades kattest tulenevat värvuse muutust;

c) Tekstiilkangad, impregneeritud, kaetud, kaitstud või lamineeritud plastikutega, mida ei ole

võimalik ilma murdumata painutada käsitsi ümber silindri läbimõõduga 7 mm temperatuuril

15ŗC ja 30ŗC vahel;

d) Tsellulaar-plastist plaadid, lehed ja ribad kombineerituna tekstiilriidega (määratletud grupi

59 märkuses), vildi või lausriidega, mille puhul tekstiilriiet kasutatakse üksnes

tugevdusmaterjalina. Selles seoses tähendab üksnes tugevdusmaterjalina kasutamine

mustrita, pleegitamata, pleegitatud või ühtlaselt värvitud tekstiilriide, vildi või lausriide

kasutamist ainult kõnealuste plaatide, lehtede või ribade ühel poolel. Mustriga, trükitud või

muul viisil viimistletud (näiteks karustatud) tekstiilriided ja eritooted, näiteks karusriie, tüll ja

pits ning rubriiki 5811 kuuluvad tekstiiltooted loetakse mitte üksnes tugevdusmaterjalina

kasutatavateks toodeteks.

Tsellulaar-plasti plaadid, lehed ja ribad, mis on töödeldud tekstiilitootega mõlemalt poolelt, hoolimata

toote iseloomust, ei kuulu sellesse gruppi (üldiselt rubriigid 5602, 5603 või 5903).

Plastikute kombinatsioonid teiste materjalidega peale tekstiili

Sellesse gruppi kuuluvad järgmised tooted, kas saadud ühe operatsiooni või terve rea järg-

nevate operatsioonide tulemusena tingimusel, et need säilitavad olulised plasttoodete

tunnused:

a) Plaadid, lehed jne, mis sisaldavad teisest materjalist armeeringut või toetavat võrku

(traadist, klaaskiust jne), mis asetseb täielikult plastiku sees.

b) Plastikust plaadid, lehed, jne tooted, mis on eraldatud teise materjaliga, sellisega nagu

metallfoolium, papp jne kihtidega.

Paberist või papist tooted, mis on kaetud mõlemalt poolt õhukese kaitsva plastiku kihiga, ei kuulu

sellesse gruppi eeldusel, et need säilitavad paberile või papile iseloomulikud omadused (tavaliselt

rubriik 4811).

c) Paberiga kihiti armeeritud plastikust kattematerjal, samuti tooted, mis koosnevad ühest

kihist paberist või papist, mis on kaetud või kaitstud plastiku kihiga, kusjuures viimane

moodustab rohkem kui poole üldpaksusest, mis ei ole rubriiki 4814 kuuluv

seinakattematerjal.

d) Tooted, mis koosnevad plastikutega immutatud ja kokkupressitud klaaskiududest või

paberilehtedest tingimusel, et need on tugevad ja jäigad. (Kui need sarnanevad rohkem

paberile või klaaskiust tootele, klassifitseeritakse need gruppi 48 või 70).

Eelneva alajaotise tingimused, vajalike muudatustega, kehtivad samuti monokiududele,

lattidele, varrastele, profiilvormidele, torudele, voolikutele ja toodetele.

Peab märkima, et metallil põhinev loor või võrk, mis on kastetud plastikusse, ei kuulu sellesse jaotisse

(XV jaotis) isegi kui võrgu silmad on sukeldumisprotsessi käigus täidetud plastikuga.

Plaadid või lehed, mis koosnevad puidu kihtidest ja plastikust, millistes puit moodustab ainult

plastiku toendi või armeeringu, klassifitseeritakse käesolevasse gruppi; materjalid, milles

plastikutel on ainult abifunktsioon (näiteks kui need moodustavad aluse õhukesele vineerile)

jäetakse käesolevast grupist välja (kuuluvad gruppi 44). Puidu ja plastiku kihtidest

koosnevad ehituspaneelid klassifitseeritakse üldreeglina gruppi 44 (vt käesoleva grupi üldisi

selgitusi).

513

*

* *

Lisaks eranditele, mis on märgitud märkuses 2, jäävad sellest grupist välja:

a) Värvainete kontsentreeritud dispersioonid plastikutes, millel on grupi 32 tunnusjooned; vaata

näiteks selgitusi rubriigi 3204 kohta (punkt I) c) värvainete kontsentreeritud dispersioonide kohta

plastides ja punkt II) 2) orgaaniliste luminofooride kohta, näiteks rodamiin B plastis), rubriigile 3205

(seitsmes punkt värviosakeste kontsentreeritud dispersiooni kohta plastikutes) ja rubriigile 3206

(osa A) seitsmes punkt, alapunkt I) teiste värvainete kontsentreeritud dispersioonide kohta

plastikutes).

b) Rubriikidesse 3901 - 3913 kuuluvatest polümeeridest või polümeeride segudest valmistatud tooted,

mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks liimidena või adhesiividena ja mis sisaldavad lisaks

lubatud lisanditele (täiteained, plastifikaatorid, lahustid, pigmendid jne) ka muid gruppi mitte-

kuuluvaid lisandeid (näiteks vahad, kampoli estrid, modifitseerimata looduslik šellak) ja rubriikidesse

3901 - 3913 kuuluvad tooted, mis on kohandatud jaemüügiks liimide või adhesiividena ning mille

netomass ei ületa 1kg (rubriik 3506).

c) Plastikud ja tooted nendest (muud kui rubriikide 3918 või 3919 tooted), trükitud mustri, teksti või

pildiliste kujutistega, mis ei ole toote primaarse kasutusala suhtes lihtsalt juhuslikud (grupp 49).

o

o o

Selgitav märkus alamrubriigi kohta

Alamrubriigi märkus 1

See märkus reguleerib polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja

polümeeride segude klassifitseerimist alamrubriikidesse. Enne kui neid produkte on võimalik

klassifitseerida alamrubriiki, peavad need esmalt olema käesoleva grupi märkuste 4 ja 5 kohaselt

klassifitseeritud vastavasse rubriiki (vaata selgituste üldosa).

Polümeeride (k.a kopolümeeride) ja keemilselt modifitseeritud polümeeride klassifitseerimine

Vastavalt alamrubriigi märkusele 1 tuleb igat liiki kopolümeerid ja keemiliselt modifitseeritud polümeerid

klassifitseerida vastavalt märkuste alampunktile a) või b), vastavalt sellele, kas samas reas on

alamrubriik "muud" või mitte.

Alamrubriik "muud" alla ei kuulu alamrubriigid nagu "muud polüestrid" ja "ja muudest plastidest".

Väljend "samas reas" tähendab alamrubriike samal tasemel, nimelt ühe-kriipsu alamrubriigid (tase 1)

või kahe-kriipsu alamrubriigid (tase 2) (vt klassifitseerimise üldreegli 6 selgitavaid märkusi).

Tuleb märkida, et mõned rubriigid (näiteks rubriik 3907) sisaldavad mõlemat tüüpi ridasid

alamrubriikides.

A) Klassifitseerimine kui samades ridades on alamrubriik "muud"

1) Alampunkt a) 1) alamrubriikide märkuses 1 defineerib polümeerid eesliitega "polü" (näiteks

polüetüleen ja polüamiid-6,6) kui need, milles nimetatud polümeeri põhiline monomeerlüli või

lülid koos moodustavad massi järgi rohkem kui 95% kogu polümeeri massist. Juhul, kui

eesliitega "polü" lõppev polümeer (näiteks polüterpeenid alamrubriigist 3911 10) on nimelises

klassis, peavad kõik monomeersed lülid, mis kuuluvad samasse klassi (näiteks erinevad

terpeeni monomeerlülid polüterpeenide juhul), moodustama 95% või rohkem kogu polümeeri

massist.

Tuleb rõhutada, et see definitsioon kehtib ainult nende alamrubriikide polümeeridele, millel on

alamrubriik "muud" samas reas.

Näiteks polümeer, mis koosneb 96% etüleeni monomeerist ja 4% propüleeni monomeerist ja

millel on tihedus 0,94 või rohkem (on rubriigi 3901 polümeer grupi märkuse 4 järgi) tuleb

klassifitseerida polüetüleenina alamrubriiki 3901 20, sest etüleeni monomeer moodustab üle

95% polümeerist ja on olemas alamrubriik "muud" samas reas.

Kui ülaltoodud eesliitega "polü" olevate polümeeride definitsiooni rakendada

polüvinüülalkoholidele, ei ole vajalik, et 95% või rohkem monomeeridest oleksid nimetatud

vinüülalkoholideks. Siiski on vajalik, et vinüülatsetaadi ja vinüülalkoholi monomeerid koos

moodustaksid 95% või rohkem kogu polümeeri massist.

2) Alampunkt a) 2) alamrubriikide märkuse 1 alampunkt a) 2) käsitleb alamrubriikidesse 3901 30,

3901 40, 3903 20, 3903 30 ja 3904 30 kuuluvate toodete klassifitseerimist.

Nendesse nelja alamrubriiki klassifitseeritud kopolümeeridest peab massi järgi 95% või rohkem

olema alamrubriigis nimetatud polümeeri monomeere.

514

Näiteks kopolümeer, mis koosneb 61% vinüülkloriidi, 35% vinüülatsetaadi ja 4% maleiin-

anhüdriidi monomeeridest (rubriigi 3904 polümeer) tuleb klassifitseerida kui vinüül kloriid-vinüül

atsetaat kopolümeer alamrubriiki 3904 30, sest vinüülkloriidi ja vinüülatsetaadi monomeerid

koos moodustavad 96% kogu polümeeri massist.

Teisest küljest, 60% stüreeni, 30% akrülonitriili ja 10 % vinüültolüeeni monomeerist (rubriigi

3903 polümeer) koosnev kopolümeer tuleb klassifitseerida alamrubriiki 3903 90 ("muud") ja

mitte alamrubriigis 3903 20, sest stüreeni ja akrülonitriili monomeerid koos moodustavad ainult

90% kugu polümeeri massist.

3) Alampunkt a) 3) alamrubriikide märkuses 1 tegeleb keemiliselt modifitseeritud polümeeride

klassifitseerimisega. Need polümeerid tuleb klassifitseerida alamrubriiki "muud", tingimusel, et

need pole eraldi täpsemalt kirjeldatud mõnes teises alamrubriigis. Rubriigi mõte on, et

keemiliselt modifitseeritud polümeerid ei ole klassifitseeritud samasse alamrubriiki, kuhu

modifitseerimata polümeerid, v.a juhul, kui modifitseerimata polümeer ise on klassifitseeritav

alamrubriiki "muud".

Näiteks klooritud ja klorosulfoonitud polüetüleen, mis on rubriigi 3901 keemiliselt modifitseeritud

polüetüleen, klassifitseeritakse alamrubriiki 3901 90 ("muud").

Teisest küljest, polüvinüülalkohol, mida saadakse polüvinüülatsetaadi hüdrolüüsil,

klassifitseeritakse alamrubriiki 3905 30, mis on spetsiaalselt selle jaoks.

4) Alampunkt a) 4): Polümeerid, mida ei saa klassifitseerida vastavalt punktidele a) 1), a) 2) või a)

3), klassifitseeritakse alamrubriiki "muud", v.a juhul, kui on olemas mõni täpsem alamrubriik

ridades kaalumisel, mis hõlmab massi järgi iga teise monomeeri üle domineeriva monomeeri

polümeeri. Seetõttu tuleb ühte alamrubriiki kuuluvad polümeeride monomeerid arvata üheks.

Ainult nende polümeeride monomeere, mis kuuluvad kaalumisel olevate alamrubriikide

samadele ridadele, tuleb võtta eraldi.

Selliste täpsemate alamrubriikide pealkirjad on formeeritud järgmiselt: "x polümeerid", "x

kopolümeerid" või "x-polümeerid" (näiteks propüleeni kopolümeerid (alamrubriik 3902 30),

fluoro-polümeerid (alamrubriigid 3904 61 ja 3904 69)).

Et olla klassifitseeritud nendesse alamrubriikidesse on alamrubriigis nimetatud monomeeril vaja

domineerida iga teise kaalumisel oleva ridade üksiku monomeeri üle. See tähendab, et

alamrubriigis nimetatud monomeer ei pea ületama 50% kogu polümeeri massist kaalumisel

olevatel ridadel.

Näiteks etüleen-propüleeni kopolümeer, mis koosneb 40% etüleeni ja 60% propüleeni

monomeeridest (olles rubriigi 3902 polümeer), klassifitseeritakse alamrubriik i 3902 30 kui

propüleeni kopolümeer, sest propüleen on ainus monomeer, mida tuleb kaaluda.

Samuti, 45% etüleeni, 35% propüleeni ja 20% isobutüleeni monomeerist koosnev kopolümeer

(olles rubriigi 3902 polümeer), klassifitseeritakse alamrubriiki 3902 30, sest ainult propüleeni ja

isobutüleeni monomeere tuleb võrrelda (etüleeni monomeeri ignoreeritakse) ja propüleeni

monomeer domineerib isobutüleeni monomeeri üle.

Teisest küljest, 45% etüleeni, 35% isobutüleeni ja 20% propüleeni monomeerist koosnev

kopolümeer (olles rubriigi 3902 polümeer), klassifitseeritakse alamrubriiki 3902 90, sest ainult

isobutüleeni ja propüleeni monomeere tuleb võrrelda ja isobutüleeni monomeer domineerib

propüleeni monomeeri üle.

B) Klassifitseerimine, kui samades ridades ei ole alamrubriiki "muud"

1) Alampunkt b) 1) alamrubriikide märkuses 1 juhatab polümeeride klassifitseerimist alamrubriiki,

mis hõlmab massi järgi iga teise komonomeeri üle domineeriva monomeeri polümeeri, kui ei ole

alamrubriiki "muud" samades ridades. Samasse alamrubriiki kuuluvad polümeeride monomeerid

võetakse ühena.

See on sarnane klassifitseerimismeetodile, mida kirjeldatakse grupi märkuses 4 polümeeride

rubriikide tasemel klassifitseerimiseks.

Ühe monomeeri domineerimise kontseptsioon ei kehti, kui polümeer sisaldab kaalumisel olevate

alamrubriikide ridadesse mittekuuluvat monomeeri. Sellisel juhul kuuluvad võrdlemisele ainult

monomeerid, mis on seotud alamrubriikide ridadesse kuuluvate polümeeridega.

Näiteks karbamiidi ja fenooli koos formaldehüüdiga (olles rubriigi 3909 polümeerid)

kopolükondensaadid klassifitseeritakse alamrubriiki 3909 10 kui karbamiidi monomeer

domineerib fenooli monomeeri üle, ja alamrubriigis 3909 40 kui fenooli monomeer domineerib,

kuna seal ei ole alamrubriiki "muud" alamrubriigi samades ridades.

515

Tuleb meeles pidada, et polümeeride definitsioon eesliitega "polü" punktis a) 1) alamrubriikide

märkustes ei kehti alamrubriikidele, mis kuuluvad sellesse kategooriasse.

Näiteks polükarbonaadi ja polüetüleenterftalaadi monomeeridest koosnev kopolümeer

klassifitseeritakse alamrubriiki 3907 40 kui esimene domineerib ja 3907 61 või 3907 69 kui

domineerib teine, kuna seal ei ole alamrubriiki "muud" alamrubriigi samades ridades.

2) Alampunkt b) 2) alamrubriikide märkustes tegeleb keemiliselt modifitseeritud polümeeride

klassifitseerimisega. Need tuleb klassifitseerida modifitseerimata polümeeridega ühte

alamrubriiki, kui ei ole alamrubriiki "muud" kaalumisel olevate alamrubriikide ridades.

Näiteks atsetüülitud fenoolvaigud (olles rubriigi 3909 polümeerid) klassifitseeritakse alamrubriiki

3909 40, kuna seal ei ole alamrubriiki "muud" samades ridades.

Polümeeride segude klassifitseerimine

Alamrubriikide märkuse 1 viimane punkt selgitab polümeeride segude klassifitseerimist. Neid tuleb

klassifitseerida samasse alamrubriiki, nagu need oleksid sama monomeeri polümeerid samades

proportsioonides.

Järgnevad näited selgitavad polümeeride segude klassifitseerimist:

- Polümeeride segu, mille tihedus on üle 0,94 ja mis koosneb 96% polüetüleenist ja 4%

polüpropüleenist klassifitseeritakse alamrubriiki 3901 20 kui polüetüleen, sest etüleeni monomeer

moodusteb üle 95% kogu polümeerist.

- Polümeeride segu, mis koosneb 60% polüamiid-6 ja 40% polüamiid-6,6 klassifitseeritakse

alamrubriiki 3908 90 ("muud"), sest mitte kummagi polümeeri monomeeri osalus ei ületa 95%

kogu polümeerist.

- Polüpropüleeni (45%), polübutüleen terftalaadi (42%) ja polüetüleen isoftalaadi (13%) segu

klassifitseeritakse rubriiki 3907, sest kahe polüestri monomeerid domineerivad propüleeni

monomeeri üle. Polübutüleen terftalaadi ja polüetüleen isoftalaadi monomeere tuleb kaaluda

arvestamata seda, kuidas need olid kombineeritud individuaalsetes polümeerides segus. Selles

näites üks polüetüleen isoftalaadi monomeerne lüli ja üks polübutüleen terftalaadi oma on sama

monomeer kui polübutüleen terftalaadi monomeerid. See segu klassifitseeritaks alamrubriiki

3907 99, kuna, arvestades üksnes polüestrite monomeere, "teiste polüestrite" monomeerid,

õiges stöhhimeetrilises suhtes, domineerivad polübutüleen terftalaadi monomeeride üle.

516

ALAMGRUPP I

ALGKUJUL

3901 ETÜLEENI POLÜMEERID ALGKUJUL.

3901 10 - polüetüleen suhtelise tihedusega alla 0,94

3901 20 - polüetüleen suhtelise tihedusega 0,94 ja rohkem

3901 30

3901 40

- etüleen-vinüülatsetaatkopolümeerid

-- etüleen-α-olefiini kopolümeerid suhtelise tihedusega alla 0,94

3901 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad polüetüleen ja keemiliselt modifitseeritud polüetüleen (näiteks

klooritud polüetüleen ja kloorsulfoonitud polüetüleen). Samuti kehtib see etüleeni

kopolümeeride kohta (näiteks etüleen-vinüülatsetaat kopolümeerid ja etüleen-propüleen

kopolümeerid), milles etüleen on domineeriv komonomeer. Kopolümeeride, keemiliselt

modifitseeritud polümeeride ja polümeeride segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi

selgituste üldosa.

Polüetüleen on poolläbipaistev väga laialdase kasutusalaga materjal. Madaltihe polüetüleen

(LDPE), s.t polüetüleeni suhtelise tihedusega alla 0,94 temperatuuri 20 °C juures (arvutatud

lisanditevaba polümeeri baasil), kasutatakse suurelt osalt pakkekiledena, eriti toiduainete

tarvis, paberi, kiudkartongi, alumiiniumfooliumi jne katmiseks, elektriisolaatorina,

mitmesuguste majapidamistarvete, mänguasjade jne tootmiseks. Kõrgtihe polüetüleen

(HDPE) on polüetüleen suhtelise tihedusega 0,94 või üle selle 20 °C juures (arvutatud

lisanditevaba polümeeri baasil). Seda kasutatakse mitmesuguste toodete tootmiseks

puhumis- ja injektsioonvormimisel, kootud kottide, bensiini- ja õlimahutite, ekstrudeerimisel

saadud torude jne valmistamiseks. Etüleen-vinüülatsetaatkopolümeeride rakendusala hõlmab

pealesurutavaid korke, kastkonteinerite vooderduskottide voodreid ja pingulpakendamist.

Rubriiki kuuluvad ka lineaarse madaltiheda etüleen-α-olefiini kopolümeerid (LLDPE), samuti

muud kopolümeerid (plastomeerid), suhtelise tihedusega alla 0,94 ja α-olefiini monomeeride

sisaldusega 25% või rohkem, kuid alla 50% massist.

Rubriiki ei kuulu:

a) Vedel sünteetiline polüetüleen, mis ei vasta grupi märkuse 3a) nõuetele (rubriik 2710).

b) Polüetüleenvahad (rubriik 3404).

3902 PROPÜLEENI JA TEISTE OLEFIINIDE POLÜMEERID ALGKUJUL.

3902 10 - polüpropüleen

3902 20 - polüisobutüleen

3902 30 - propüleeni kopolümeerid

3902 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad kõigi olefiinide polümeerid (st üht või mitut kaksiksidet omavad

atsüklilised süsivesinikud) väljaarvatud etüleen. Selle rubriigi polümeeridest on tähtsad

polüpropüleen, polüisobutüleen ja propüleeni kopolümeerid. Polümeeride (k.a kopolümeerid),

keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride segude klassifitseerimiseks vaata

käesoleva grupi selgituste üldosa.

Polüpropüleeni üldised füüsikalised omadused on sarnased kõrge tihedusega polüetüleeni

omadustega. Polüpropüleenil ja propüleeni kopolümeeridel on samuti väga laialdased

kasutusalad, näiteks pakkekiledena, autode vormitud osadena ja seadeldistena,

majapidamistarvetes jne, juhtme ja kaabli katted, toidukonteinerite sulgurid, kaetud ja

lamineeritud materjalid, pudelid, kandealused konteinerid täpsusseadmete hoidmiseks,

torustike süsteemid, reservuaaride vooderdamine, keemiatehaste torustikud, karvaste

vaipade alused.

517

Küllalt kõrge polümerisatsiooniastmega polüisobutüleen sarnaneb kautšukile, kuid teda ei

klassifitseerita gruppi 40, sest ta ei vasta sünteetilise kautšuki määratlusele. Teda kasutatakse

veekindlateks kateteks ja teiste plastikute modifitseerimiseks.

Madala polümerisatsiooniastmega polüisobutüleen, mis vastab käesoleva grupi märkuse 3 a)

nõuetele, kuulub samuti sellesse rubriiki. See kujutab endast viskoosset vedelikku, mida

kasutatakse määrdeõlide omaduste modifitseerimiseks.

Ometigi ei kuulu sellesse rubriiki vedel sünteetiline isobutüleen ja teised vedelad sünteetilised

polüolefiinid, mis ei vasta käesoleva grupi märkuse 3 a) nõudeile (rubriik 2710).

3903 STÜREENI POLÜMEERID ALGKUJUL.

- polüstüreen :

3903 11 - - vahtpolüstüreen

3903 19 - - muud

3903 20 - stüreen-akrüülnitriilkopolümeerid (SAN)

3903 30 - akrüülnitriil-butadieenstüreenkopolümeerid (ABS)

3903 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad polüstüreen ja stüreeni kopolümeerid. Kõige tähtsamad stüreeni

kopolümeerid on stüreen-akrüülnitriil (SAN) kopolümeerid, akrüülnitriil-butadieenstüreen

(ABS) kopolümeerid ja stüreen-butadieen kopolümeerid. Enamus stüreen-butadieen

kopolümeere, mis sisaldavad butadieeni olulises koguses, vastavad grupi 40 märkuse 4

nõuetele ja selletõttu klassifitseeritakse need sünteetiliste kautšukitena gruppi 40.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi selgituste üldosa.

Vahustamata polüstüreen on värvusetu, läbipaistev, termoplastiline materjal, mida

kasutatakse laialdaselt elektri- ja raadiotööstuses. Ta on kasutatav ka pakendina, näiteks

toiduainete ja kosmeetikatoodete pakendamisel. Teda kasutatakse ka mänguasjade, kellakor-

puste ja grammofoniplaatide valmistamisel.

Vahtpolüstüreen sisaldab paisumisprotsessi kestel tekkinud gaase ja tal on madal mahumass.

Teda kasutatakse laialdaselt soojusisolatsioonina külmutuskapi ustes, õhukonditsioneeride

korpustes, külma säilitavates vahendites, külmlettide korpustes ja ehitustööstuses. Teda

kasutatakse ka asendit fikseeriva pakendina ja toidu serveerimiseks kasutatavates toodetes.

Teatavad stüreeni keemiliselt modifitseeritud kopolümeerid on ioon-vahetajad (rubriik 3914).

Stüreen-aurüülnitriil (SAN) kopolümeere, milledel on kõrge tõmbetugevus, hea vormitavus ja

keemiline vastupidavus, kasutatakse kruuside, tumblerite, kirjutusmasina klahvide,

külmutuskapi osade, õlifiltri korpuste ja teatud köögiseadmete valmistamiseks. Akrüülnitriil-

butadieen-stüreen (ABS) kopolümeere, mis on kõrge löögitugevuse ja ilmastikukindlusega,

kasutatakse mootorsõidukite kere osade ja abiseadmete valmistamisel, külmutuskapi uste,

telefonide, balloonide, kingakontsade, masinate kastide, veetorude, ehituspaneelide, anumate

jne tootmiseks.

3904 VINÜÜLKLORIIDI VÕI MUUDE HALOGENISEERITUD OLEFIINIDE

POLÜMEERID ALGKUJUL.

3904 10 - teiste ainetega segamata polü(vinüülkloriid)

- muud polü(vinüülkloriidid):

3904 21 - - plastifitseerimata

3904 22 - - plastifitseeritud

3904 30 - vinüülkloriid-vinüülatsetaatkopolümeerid

3904 40 - muud vinüülkloriidkopolümeerid

3904 50 - vinülideenkloriidpolümeerid

- fluorpolümeerid:

3904 61 - - polütetrafluoretüleen

3904 69 - - muud

3904 90 - muud

518

Sellesse rubriiki kuulub polüvinüülkloriid (PVC), vinüülkloriidi kopolümeerid, vinülideenkloriidi

polümeerid, fluoropolümeerid ja teiste halogeenitud olefiinide polümeerid. Polümeeride (k.a

kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride segude

klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi selgituste üldosa.

PVC on jäik värvusetu, piiratud termilise püsivusega materjal, millel on kalduvus kleepuda

soojendamisel metallipindadele. Nendel ja teistel põhjustel on sageli vajalik lisada

stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, paisutajaid, täiteaineid jne, et anda plastikule kasulikke

omadusi. Painduva lehena on PVC laialt kasutatav kui veekindel materjal eesriieteks,

põlledeks, vihmamantliteks jne, ja kui kõrgeklassiline naha imitatsioon mööbli polsterdamiseks

ning igat liiki reisijateveo vahendite siseviimistluseks. Jäiga PVC lehti kasutatakse katete,

torustike, reservuaaride vooderduste ja paljude teiste keemiatööstuse seadmete

valmistamiseks. Levinud on samuti PVC põrandaplaadid.

Vinüülkloriidi tähtsaimaks kopolümeeriks on vinüülkloriid-vinüülatesetaatkopolümeerid, mida

kasutatakse peamiselt grammofoniplaatideks ja põrandate katmiseks.

Vinülideenkloriidi kopolümeere kasutatakse põhiliselt toiduainete pakkimiseks, polsterdus-

materjalina, kiudainena, harjasteks ja lateks-kateteks ning keemiatööstuse seadmetes

torustike valmistamiseks.

Polütetrafluoroetüleen (PTFE), üks tähtsaimatest fluoropolümeeridest, on väga laiahaardeliste

kasutusaladega elektri-, keemia- ja masinaehitustööstuses. Kõrge töötemperatuuri tõttu on ta

suurepäraseks isolatsioonimaterjaliks ja keemilise püsivuse tõttu on ta peaaegu lagundamatu.

Muude fluoropolümeeride hulka kuuluvad klorotrifluoroetüleen, polü(vinülideenfluoriid) jne.

3905 VINÜÜLATSETAADI VÕI TEISTE VINÜÜLESTRITE POLÜMEERID

ALGKUJUL; MUUD VINÜÜLPOLÜMEERID ALGKUJUL.

- polü(vinüülatsetaat):

3905 12 - - vesidispersioonis

3905 19 - - muud

- vinüülatsetaatkopolümeerid

3905 21 - - vesidispersioonis

3905 29 - - muud

3905 30 - polü(vinüülalkoholid), mis sisaldavad või ei sisalda hüdrolüüsimata

atsetaatrühmi

- muud:

3905 91 - - kopolümeerid

3905 99 - - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik vinüülpolümeerid v.a rubriiki 3904 kuuluvad. Vinüülpolümeer

on see, mille monomeeri valem on

H

CH2=C , kus C-X side ei ole süsinik-süsinik side ega ka süsinik-vesinik side.

X Polüvinüülketoonid, kus C–X side on süsinik-süsinik side, ei kuulu selletõttu

sellesse rubriiki (rubriik 3911).

Vinüülatsetaadi või teiste vinüülestrite polümeerid, milledest polü(vinüülatsetaat) on tähtsaim,

ei ole sobivad toodete valmistamiseks, kuna need on liiga pehmed ja elastsed. Neid

kasutatakse üldiselt lakkide, värvide, liimide valmistamiseks, viimistlus- või impregneeraintena

tekstiilmaterjalidele jne. Polü(vinüülatsetaadi) lahuseid ja dispersioone (emulsioone ja suspen-

sioone) kasutatakse näiteks liimidena.

Polü(vinüülalkoholi) saadakse tavaliselt polü(vinüülatsetaadi) hüdrolüüsil. Polü(vinüülalkohole)

on mitut liiki, olenevalt hüdrolüüsumata vinüülatsetaatrühmade sisaldusest. Need on

suurepärased emulgeerivad ja dispergeerivad agendid ja neid kasutatakse kui kaitsekolloide,

liimaineid, sideaineid ja paksendeid värvides, ravimites ja kosmeetikas ning tekstiilis.

Polü(vinüülalkohol)kiud on sobivad aluspesu, tekkide, riietuse jne valmistamiseks.

Polüvinüülatsetaale võib valmistada polü(vinüülalkoholi) reageerimisel aldehüüdiga, näiteks

formaldehüüdi või butüüraldehüüdiga või polü(vinüülatsetaadi) reageerimisel aldehüüdiga.

Teiste vinüülpolümeeride hulka kuuluvad polüvinüüleetrid, polü(vinüülkarbasool) ja

polü(vinüülpürrolidoon).

519

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi selgituste üldosa.

3906 AKRÜÜLPOLÜMEERID ALGKUJUL.

3906 10 - polü(metüülmetakrülaat)

3906 90 - muud

Väljendi "akrüülpolümeerid" alla kuuluvad akrüül- või metakrüülhappe, nende soolade või

estrite, või vastavate aldehüüdide, amiidide või nitriilide polümeerid.

Polü(metüülmetakrülaat) on selle kategooria kõige tähtsam polümeer. Teda kasutatakse

suurepäraste optiliste omaduste ja füüsikalise tugevuse tõttu klaasimiseks, välissiltideks ja

teistes väljapanekute (demonstreerimise) vahendites, kunstsilmade, kontaktläätsede ja kunst-

hammaste valmistamisel.

Akrüülnitriili polümeere võib kasutada sünteetiliste kiudainete tootmisel.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi selgituste üldosa.

Sellesse rubriiki ei kuulu:

a) Akrüülpolümeerid, mis on ioonvahetajad (rubriik 3914).

b) Akrüülnitriili kopolümeerid, mis vastavad 40 grupi märkuse 4 nõuetele (grupp40).

3907 POLÜATSETAALID, MUUD POLÜEETRID JA EPOKSÜVAIGUD

ALGKUJUL; POLÜKARBONAADID, ALKÜÜDVAIGUD, POLÜAL-

LÜÜLESTRID JA MUUD POLÜESTRID ALGKUJUL.

3907 10 - polüatsetaalid

3907 20 - muud polüeetrid

3907 30 - epoksüvaigud

3907 40 - polükarbonaadid

3907 50

- alküüdvaigud

-polü(etüleentereftalaat)

3907 61

3907 69

-- viskoossusarvuga 78 ml/g või kõrgem

--muud

3907 70 - polü(piimhape)

- muud polüestrid:

3907 91 - - küllastumata

3907 99 - - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad:

1) Polüatsetaalid. Polümeerid, mis on saadud aldehüüdist, tavaliselt formaldehüüdist, ja

mida iseloomustab atsetaal-funktsionaalsete gruppide olemasolu polümeerses ahelas.

Neid ei tohi segi ajada polüvinüülatsetaalidega rubriigist 3905, milles atsetaal-

funktsionaalsed grupid on polümeersel ahelal asendajateks. Sellesse plastikute gruppi

kuuluvad atsetaal-kopolümeerid ja konstruktsioonplastikud, mida kasutatakse liuglaagrite,

nukkide, autoinstrumentide kastide, ukse käepidemete, pumba ja ventilaatoritiivikute,

kingakontsade, mehaaniliste mänguasjade, veevarustusarmatuuri jne valmistamiseks.

2) Muud polüeetrid. Polümeerid, mis on saadud epoksüüdidest, glükoolidest või sarnastest

ühenditest ja mida iseloomustab eeter-funktsionaalsete gruppide olemasolu polümeerses

ahelas. Neid ei tohi segi ajada polüvinüüleetritega rubriigist 3905, milles

eeterfunktsionaalsed grupid on asendajateks polümeersel ahelal. Selle grupi kõige

tähtsamateks esindajateks on polü(oksüetüleen)(polüetüleenglükool), polüoksüpropüleen

ja polüfenüleenoksiid (PPO) (korrektsemalt nimetatult polü(dimetüülfenüleenoksiid)). Neid

saadusi kasutatakse väga erinevalt, PPO on kasutatav sarnaselt polüatsetaalidele

konstruktsioonplastikuna, polüoksüpropüleen kui vaheprodukt vahtpolüuretaanile.

Sellesse rubriiki kuuluvad samuti grupi 29 (alamgrupid I – X ja rubriigid 2940 ja 292) toodete pegüleeritud (polüetüleenglükooli (PEG) polümeerid) derivaadid.

520

Pegüleeritud tooted, mille mittepegüleeritud vormid klassifitseeritakse kas gruppi 29

(rubriigid 2936 – 2939 ja 2941) või gruppi 30, ei kuulu siia ning klassifitseeritakse tavaliselt

samasse rubriiki kui mittepegüleeritud vormid.

3) Epoksüvaigud. Polümeerid, mis on saadud näiteks epikloorhüdriini (1-kloro-2,3-

epoksüpropaan) kondenseerimisel bisfenooliga A (4,4-isopropülideendifenool), novolakk

(fenool) vaikudega või teiste polühüdroksü ühenditega või küllastumatute polümeeride

epoksüdeerimisel. Ükskõik milline on polümeeri algstruktuur, neid vaikusid iseloomustab

reaktsioonivõimeliste epoksügruppide olemasolu, mis võimaldab neil kasutamise käigus

kergesti moodustada sidemeid näiteks aminoühendite, orgaanilise happe või anhüdriidi,

boortrifluoriidi kompleksi või orgaanilise polümeeri loomisel.

Epoksüvaigud varieeruvad alates madala viskoossusega vedelikest kuni kõrge sulamis-

temperatuuriga tahkete aineteni; neid kasutatakse kui pinnakatteid, adhesiive, vormimis-

või valamisvaike jne.

Epoksüdeeritud loomsed ja taimsed õlid klassifitseeritakse rubriiki 1518.

4) Polükarbonaadid. Polümeerid, mis on saadud näiteks bisfenool A kondenseerimisel fos-

geeni (karbonüülkloriidi) või difenüülkarbonaadiga ja millele on iseloomulik süsinik-ester-

funktsionaalsete gruppide esinemine polümeerses ahelas. Polükarbonaatidel on rida

tööstuslikke kasutusalasid, seal hulgas vormitud detailidena ja klaasimismaterjalina.

5) Polüestrid. Polümeerid, mis on saadud polüoolide ja polükarboksüülhapete kondensatsiooni tulemusena ja mida iseloomustab karboksüülester-funktsionaalsete

gruppide olemasolu polümeerses ahelas. Seega need erinevad rubriigi 3905

polüvinüülestritest ja rubriigi 3906 polüakrüülestritest, milledes ester-grupid on asendajateks polümeeri ahelal. Polüestrite hulka kuuluvad:

a) Alküüdvaigud. Polüfunktsionaalsete alkoholide ja polüfunktsionaalsete hapete või

nende anhüdriidide polükondensatsiooniproduktid, kusjuures vähemalt üks

lähteainetest peab olema osaliselt või täielikult tri- või kõrgema funktsionaalsusega,

modifitseeritud teiste ainetega, nagu rasvhapped, loomsed või taimsed õlid,

monofunktsionaalsed happed või alkoholid, kampol. Need ei sisalda õlivabasid alküüde

(vt punkt d) allpool). Neid vaike kasutatakse peamiselt pinnakatetena ja kõrgeklassiliste

lakkidena ja neid tarnitakse tavaliselt viskoossetena või lahustatult.

b) Polüallüülestrid. See on küllastumatute polüestrite spetsiaalne klass (termini

"küllastamatud" kohta vaata punkt e) allpool), mida saadakse allüülalkoholi estritest ja

kahealuselistest hapetest, näiteks diallüülftalaat. Neid kasutatakse adhesiividena lami-

neerimisel, pinnakatetena, lakkidena ja kasutusaladel, mis nõuavad mikrolainete läbi-

laskvust.

c) Polüetüleentereftalaat (PET). Dimetüültereftalaadi ja etüleenglükooli vahelise

reaktsiooni tulemusena saadud polümeer. Väga suure tähtsuse kõrval tekstiili-

tööstuses, leiab see materjal kasutamist näiteks pakkekiledena, magnetofoni lintidena,

alkoholivabade jookide pudelitena. Polü(etüleentereftalaati) viskoossusarvuga 78 ml/g või kõrgem kasutatakse tavaliselt pudelite tootmiseks. Viskoossusarv78 ml/g või kõrgem vastab omaviskoossus väärtusele 0,7 ml/g või kõrgem. Viskoossusarv arvutatakse ISO standardi 1628-5 järgi.

d) Polü(piimhape), mida tuntakse ka polüaktiidina. Tavaliselt toodetakse seda

piimhappest, mis saadakse sünteesil või kääritamisel (meetod kasutab toorainet,

milles on ülekaalus heksoosid või ühensdid, mis on kergesti lõhustatavad

heksoosideks nt suhkur, melass, suhkrupeedimahl, sulfitleelis, vadak või tärklis).

Piimhape muudetakse tsükliliseks piimhappedimeeriks, mille tsükkel avatakse

polümeerimise lõppastmes. Kasutusalad on tekstiilkiud, pakkematerjalid ja meditsiinis

kasutatavad materjalid.

e) Muud polüestrid. Võivad olla nii küllastamata kui küllastatud.

Küllastumata polüestrid on need, millel on küllalt etüleenile omaseid küllastumata

sidemeid, nii et need on suutelised kergesti moodustama (või on juba moodustanud)

küllastumata sidemeid omavate monomeeride lisamisel põiksidemeid, moodustades

termoreaktiivse saaduse. Küllastumata polüestrite hulka kuuluvad polüallüülestrid (vt

punkt b) eelpool) ja teised polüestrid (k.a õlivabad alküüdid), mille aluseks on

küllastumata happed, näiteks maleiinhape või fumaarhape. Neid produkte, mis

521

esinevad tavaliselt vedelate eelpolümeeridena, kasutatakse põhiliselt klaaskiuga

armeeritud laminaatide ja valatud läbipaistvate termoreaktiivsete toodete tootmiseks.

Küllastatud polüestrid baseeruvad tereftaalhappe polümeeridel, näiteks

polübutüleentereftalaat ja küllastunud õlivabadel alküüdvaikudel. Neid kasutatakse

laialdaselt tekstiilkiudainetena ja kiledena.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja

polümeeride segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

3908 POLÜAMIIDID ALGKUJUL.

3908 10 - polüamiid-6, -11, -12, -6,6, -6,9, -6,10 või -6,12

3908 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad polüamiidid ja nende kopolümeerid. Lineaarsed polüamiidid on

tuntud nailonitena.

Polüamiide saadakse kahealuseliste orgaaniliste hapete (näiteks adipiinhape, sebatsiinhape)

ja teatud aminohapete diamiinide (näiteks 11-aminoundekaanhape) kondensatsioon-

polümerisatsiooni tulemusena või laktaamide (näiteks epsilon-kaprolaktaam) ümberasetus-

polümerisatsiooni tulemusena.

Tähtsamateks nailon-tüüpi polüamiidideks on polüamiid-6, polüamiid-11, polüamiid-12,

polüamiid-6,6, polüamiid-6,9, polüamiid-6,10 ja polüamiid-6,12. Mittelineaarsete polüamiidide

näideteks on dimeriseeritud taimeõlihapete ja amiinide kondensatsiooni saadused.

Polüamiididel on kõrge tõmbetugevus ja löögikindlus. Need on ka suurepärase keemilise

kindlusega, eriti aromaatsete ja alifaatsete süsivesinike, ketoonide ja estrite suhtes.

Tekstiilitööstuse kõrval on polüamiidid laialt kasutatavad kui vormitavad termoplastid. Neid

kasutatakse ka katetena, adhesiividena, pakkekiledena. Lahustatuna on neil eriline

kasutusala lakkidena.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

3909 AMINOVAIGUD, FENOOLVAIGUD JA POLÜURETAANID

ALGKUJUL.

3909 10 - karbamiidvaigud; tiokarbamiidvaigud

3909 20 - melamiinvaigud

3909 31

3909 32

- muud aminovaigud

-- polü(metüleenfenüülisotsüanaat) (töötlemata MDI, polümeerne MDI)

-- muud

3909 40 - fenoolvaigud

3909 50 - polüuretaanid

Sellesse rubriiki kuuluvad:

1) Amino-vaigud

Aminovaigud tekivad amiinide või amiidide kondensatsioonil aldehüüdidega

(formaldehüüd, furfuraal jne). Tähtsaimad on karbamiidvaigud (näiteks karbamiid-

formaldehüüd), tiokarbamiidvaigud (näiteks tiokarbamiid-formaldehüüd), melamiinvaigud

(näiteks melamiin-formaldehüüd) ja aniliinvaigud (näiteks aniliin formaldehüüd).

Neid vaike kasutatakse läbipaistvate, poolläbipaistvate või eredavärviliste plastiktoodete

valmistamiseks ja neid kasutatakse palju lauanõude ja iluasjade ning elektrikaupade

vormimiseks. Lahustes ja dispersioonides (emulsioonid ja suspensioonid), (kas

modifitseeritud õlidega, rasvhapetega, alkoholidega või teiste sünteetiliste polümeeridega

või mitte) kasutatakse neid liimidena ja tekstiili viimistlusmaterjalina jne (vaata käesoleva

grupi selgituste üldosa, välistust b) liimide klassifitseerimise osas).

Polü(metüleenfenüülisotsüanaat) sageli nimetusega „töötlemata MDI”, „polümeerne MDI” või „polü(metaan)diisotsüanaat“) on läbipaistmatu, tumepruun kuni selge helepruun vedelik, mis saadakse reaktsioonil aniliini ja formaldehüüdi vahel ja mis on (metüleenfenüülamiini) oligomeeride segu, mille edasisel reageerimisel kuumutamisel fosgeeniga tekivad vabad isotsüanaati sisaldavad funktsionaalsed rühmad. Toode on

522

aniliini ja formaldehüüdi keemiliselt modifitseeritud polümeer (keemiliselt modifitseeritud aminoaldehüüdvaik). See on puhta MDI ja MDI-oligomeeri segu. Vaata keemilist struktuuri allpool: joonis++++.“

Polüamiinvaigud nagu polü(etüleenamiinid) ei ole amino-vaigud ja kuuluvad rubriiki 3911 kui need

vastavad selle grupi märkuse 3 nõuetele.

2) Fenoolvaigud

See rühm hõlmab terve rea vaike, mis on saadud fenooli või tema homoloogide (kresooli,

ksülenooli) või asendatud (substitueeritud) fenoolide kondensatsioonil aldehüüdidega nagu

formaldehüüd, atseetaldehüüd, furüülaldehüüd jne. Saaduste olemus on erinev olenevalt

reaktsioonitingimustest ja modifitseeritusest teiste ainetega.

Seega kuuluvad siia:

a) Vaigud (novolakid), mis täielikult sulavad ja lahustuvad alkoholis või teistes

orgaanilistes lahustites ja mis on saadud happelises keskkonnas. Neid kasutatakse

lakkide ja presspulbrite valmistamiseks jne.

b) Termoreaktiivsed fenoolvaigud, mis on saadud aluselises keskkonnas.

Tehnoloogilise protsessi käigus saadakse terve rida produkte. Esiteks vedelad,

pastataolised või tahked resoolid, mida kasutatakse lakkide põhikomponendina,

immutusmaterjalina jne. Teiseks resitoolid presspulbritena ja lõpuks, pärast täielikku

reageerimist, resiidid kõige sagedamini valmistoodetena nagu plaadid, lehed, vardad,

torud või teised tooted, mis on üldiselt klassifitseeritavad rubriikidesse 3916 kuni 3926.

Teatavad seda liiki vaigud on ioonvahetajad ja kuuluvad rubriiki 3914.

c) Õlis lahustuvad fenoolvaigud (lahustuvad kiirestikuivavates õlides), valmistatud

butüülfenoolist, amüülfenoolist, parahüdroksüdifenüülist või teistest asendatud

(substitueeritud) fenoolidest. Neid kasutatakse peamiselt lakkide valmistamiseks.

d) Saadused, mis baseeruvad polümeeridel, millele on viidatud punktides a), b) ja c) ning

mis on modifitseeritud kampoli või teiste looduslike vaikudega, sünteetiliste vaikudega

(peamiselt alküüdvaikudega), taimeõlidega, alkoholidega, orgaaniliste hapetega või

teiste kemikaalidega, mis mõjutavad nende lahustuvust kiiresti kuivavates õlides. Neid

saadusi kasutatakse lakkide ja värvide valmistamisel, pinnakatete või

immutusmaterjalidena.

3) Polüuretaanid

Sellesse rühma kuuluvad polüfunktsionaalsete isotsüanaatide ja polüoolühendite nagu kas-

toorõli, butaan-1,4-diool, polüeeterpolüoolid, polüesterpolüoolid reaktsiooni saadused. Selle

grupi märkus 4 järgi ei vaadelda polüuretaane kui kopolümeere. Polüuretaanid esinevad

mitmesugustes vormides, milledest kõige tähtsamad on vahtmaterjalid, elastomeerid ja

katted. Neid kasutatakse ka adhesiividena, vormimissegudena ja kiudainetena.

Kõnealuseid tooteid müüakse sageli paljudest osadest koosneva süsteemi või komplekti

ühe osana.

Sellesse rühma kuuluvad ka polüuretaani ja reageerimata polüfunktsionaalse

diisotsüanaadi (näiteks tolueendiisotsüanaat) segud.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

3910 SILIKOONID ALGKUJUL.

Selles rubriigis käsitletud silikoonid ei ole keemiliselt määratletud saadused, sisaldades

molekulis rohkem kui üht Si-O-Si sidet ja sisaldades räniaatomiga otsese räni-süsinik

sidemega seotud orgaanilisi rühmi.

Need on kõrge stabiilsusega ja võivad esineda vedelikena, poolvedelatena või tahketena.

Nende saaduste hulka kuuluvad silikoonõlid, määrded, vaigud ja elastomeerid.

1) Silikoonõlisid ja määrdeid kasutatakse määrdeainetena, mis säilitavad stabiilsuse kõrgetel

ja madalatel temperatuuridel, vett-tõrjuvate immutusainetena, dielektriliste ainetena, vahu

inhibiitoritena, vormi määrimise ainetena jne. Määrdepreparaadid, mis koosnevad

silikoonmääretest või õlidest, kuuluvad rubriiki 2710 või 3403 vastavalt nende olemusele

(vt vastavaid selgitusi).

2) Silikoonvaike kasutatakse peamiselt lakkide tootmiseks, isoleerivate või veekindlate

katetena jne, juhul kui on nõutav stabiilsus kõrgetel temperatuuridel. Neid kasutatakse ka

523

klaaskiuga, asbestiga või vilgukiviga armeeritud kihiliste materjalide valmistamiseks,

elastsete vormidena ja elektriseadeldiste hermetiseerimiseks.

3) Silikoon-elastomeerid, ehkki need grupp 40 määratluse järgi sünteetiliste kautšukite hulka

ei kuulu, on mõninga venivusega mis ei muutu kõrgetel ja madalatel temperatuuridel. See

omadus võimaldab neid kasutada pesumasinate sisedetailides või teiste kõrgetel ja

madalatel temperatuuridel töötavate seadeldiste tihenditena. Üheks kasutusalaks medit-

siinis on automaatsete ajuklappide valmistamine, mida kasutatakse hüdrotsifaalia

(ajuvesitõbi) korral.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

Sellesse rubriiki ei kuulu silikoonid, mis vastavad grupp 34 märkuse 3 nõuetele (rubriik 3402).

524

3911 NAFTAVAIGUD, KUMAROONINDEENVAIGUD, POLÜTERPEENID,

POLÜSULFIIDID, POLÜSULFOONID JA MUUD KÄESOLEVA GRUPI

MÄRKUSES 3 OSUTATUD MUJAL NIMETAMATA TOOTED

ALGKUJUL.

3911 10 - naftavaigud, kumaroon-, indeen- või kumaroon-indeenvaigud ja polü-

terpeenid

3911 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad järgmised saadused:

1) Naftavaigud, kumaroon-, indeen- või kumaroon-indeenvaigud ja polüterpeenid

moodustavad madala polümerisatsiooniastmega vaikude grupi, mis on saadud sügavalt

krakitud nafta destillaatidest, kivisöetõrvast, tärpentiinist või muust terpeenide

saamisallikast. Neid kasutatakse adhesiivide ja katetena, sageli lisatakse kummile ja

plastidele pehmendina, näiteks põrandaplaatides.

2) Polüsulfiidid on polümeerid, mida iseloomustab monosulfiidsidemete olemasolu

polümeerses ahelas, näiteks polüfenüleensulfiid. Polüsulfiidides on iga väävli aatom

mõlema sidemega seotud süsiniku aatomiga vastandina tioplastidele (grupp 40), mis

sisaldavad väävel-väävel sidemeid. Polüsulfoone kasutatakse katetena ja vormitud toodete

valmistamiseks, näiteks lennuki- ja autoosad, pumba tiivikud.

3) Polüsulfoonid on polümeerid, mida iseloomustab sulfoonsideme olemasolu polümeeri

ahelas, näiteks produkt, mis on saadud bisfenool A (4,41 isopropülideen-difenool)

naatriumi soola ja bis (4-klorofenüül)sulfooni reaktsiooni tulemusena. Neid kasutatakse

elektrotehnikas, olmetehnikas jne.

4) Mujal nimetamata polümeerid isotsüanaadirühmadega, näiteks:

a) Polüuuread heksametüleendiisotsüanaadi (HDI) alusel, sünteesitud HDI

reageerimisel veega, mille tulemusena tekivad polümeerid keskmise monomeersete

lülide arvuga vahekorras 3 ja 4. Neid tooteid kasutatakse värvide ja lakkide

valmistamisel.

b) Polüisotsüaanuraadid heksametüleendiisotsüanaadi (HDI) alusel, sünteesitud HDI

reaktsiooni abil, mille tulemusena tekivad polümeerid isotsüaanuraatsidemetega

monomeersete lülide vahel. Eelpolümeeride monomeersete lülide keskmine arv on

vahekorras 3 ja 5. Neid tooteid kasutatakse värvide ja lakkide valmistamisel.

5) Teiste selle grupi märkuses 3 määratletud saaduste hulka kuuluvad polüksüleen-

vaigud, polü(1,4-diisopropüülbenseen), polüvinüülketoonid, polüetüleenimiinid ja polü-

imiidid.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

3912 MUJAL NIMETAMATA TSELLULOOS JA SELLE KEEMILISED

DERIVAADID ALGKUJUL.

- tselluloosatsetaadid:

3912 11 - - plastifitseerimata

3912 12 - - plastifitseeritud

3912 20 - nitrotselluloos (k.a kolloodium)

- tsellulooseetrid:

3912 31 - - karboksümetüültselluloos ja selle soolad

3912 39 - - muud

3912 90 - muud

A) TSELLULOOS.

Tselluloos on kõrgmolekulaarne süsivesik, mis moodustab taimaine tahke struktuuri. Kõige

puhtamal kujul esineb ta puuvillas. Mujal klassifitseerimata või nimetamata tselluloos, algkujul,

kuulub sellesse rubriiki.

Regenereeritud tselluloos on läikiv, läbipaistev materjal, mida tavaliselt saadakse tselluloosi

ksantaadi leeliselahusest sadestamisel ja koaguleerimisel lahuse ekstrudeerimise teel happe

525

vanni. Tavaliselt on see õhuke läbipaistev leht, mis on klassifitseeritud rubriiki 3920 või 3921

või tekstiilkiud grupist 54 või 55.

Fiiber, mida saadakse paberi või tselluloosi kiulise massi töötlemisel tsinkkloriidiga esineb tavaliselt

varbadena, torudena, lehtedena, plaatidena või ribadena ja sellepärast ei kuulu samuti siia (rubriigid

3916, 3917, 3920 või 3921).

B) TSELLULOOSI KEEMILISED DERIVAADID.

Sellesse rühma kuuluvad tselluloosi keemilised derivaadid, millest toodetakse plaste, samuti

kasutatakse ka teistel eesmärkidel.

Tähtsaimad tselluloosi plastifitseeritud või plastifitseerimata keemilised derivaadid on:

1) Atsetaattselluloosid. Neid valmistatakse tselluloosi (tavaliselt lühikeste puuvillakiudude

või keemiliselt töödeldud lahustuva puidumassi) töötlemisel äädikhappe anhüdriidi ja

äädikhappega katalüsaatori (näiteks väävelhappe) manulusel. Plastifikaatorite lisamisel

võib saada plastikuid, mis ei põle ja on töödeldavad survevalu meetodil. Tavaliselt

esinevad need pulbritena, graanulitena või lahusena. Atsetaattselluloosist lehed, kile,

vardad, torud jne sellesse rubriiki ei kuulu (tavaliselt rubriigid 3916, 3917, 3920 või 3921).

2) Nitrotselluloosid. Need saadakse tselluloosi (tavaliselt lühikeste puuvillakiudude)

töötlemisel lämmastik- ja väävelhappe seguga. Need on kergestisüttivad ja kõrgelt

nitreeritud teisendid (püroksüliin) on kasutusel lõhkeainena; ohutustehnilistel kaalutlustel

tuleb neid transportida alkoholiga niisutatult, tavaliselt etüül-, isopropüül- või

butüülalkoholiga, või niisutatult või plastifitseeritult ftaalhappe estritega. Kampriga

plastifitseeritud nitrotselluloos alkoholi lisandiga moodustab tselluloidi. Tselluloid esineb

tavaliselt lehena, kilena, varrastena, torudena või teistes ekstrudeeritud vormides ja sellis-

tena sellesse rubriiki ei kuulu (tavaliselt rubriigid 3916, 3917, 3920 või 3921); ta ei ole

sobiv töötlemiseks survevalu meetodil ja sellepärast teda ei väljastata pulbrina.

Teist liiki plastifikaatoritega segatult kasutatakse nitrotselluloosi kui lähtematerjali lakkidele

ja selleks otstarbeks esineb ta ka kuivalt või pastana. Nitrotselluloosi lahused eetri

(dietüüleeter) ja alkoholi (etanool) segus on kolloodiumid, mis samuti sellesse rubriiki ei

kuulu. Kui lahusti on osaliselt välja aurutatud, saadakse tahke tselloidiin.

3) Atsetobutüraattselluloos ja propionaattselluloos on tselluloosi estrid, millest saadakse

atsetaattselluloosile sarnaste omadustega plastikud.

4) Tselluloosi estrid. Kõige tähtsamad nendest on karboksümetüültselluloos,

metüültselluloos ja hüdroksüetüültselluloos. Need on vees lahustuvad ja neid kasutatakse

tihkendajatena või liimidena (vaata käesoleva grupi selgituste üldosa, mittekuuluvus b),

liimide klassifitseerimiseks). Teistest tselluloosi eetritest omab kaubanduslikku tähtsust

etüültselluloos, mis kujutab endast kergekaalulist plastikut.

Tselluloosist keemilisel teel saadud plastikutele tuleb reeglina lisada plastifikaatoreid.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

3913 MUJAL NIMETAMATA LOODUSLIKUD POLÜMEERID (NÄITEKS

ALGIINHAPE) JA MODIFITSEERITUD LOODUSLIKUD

POLÜMEERID (NÄITEKS TAHKED PROTEIINID, LOODUSLIKU

KAUTŠUKI KEEMILISED DERIVAADID) ALGKUJUL.

3913 10 - algiinhape, selle soolad ja estrid

3913 90 - muud

Alljärgnevad on mõned tähtsamad sellesse rubriiki kuuluvad looduslikud või modifitseeritud

looduslikud polümeerid.

1) Algiinhape, selle soolad ja estrid

Algiinhape on polüuroonhape ja ta ekstraheeritakse pruunvetikatest (Phaeophyta) nende

leotamise teel leeliselises lahuses. Algiinhapet toodetakse ekstraktist mineraalhapetega

sadestamise teel või töödeldes ekstrakti, saades lisandeid sisaldava kaltsiumalginaadi,

millest mineraalõlidega töötlemisel saadakse väga puhas algiinhape.

Algiinhape ei lahustu vees, kuid tema ammoonium- ja leelismetallsoolad on külmas vees

hästi lahustuvad, moodustades viskoosse lahuse. Viskoossete lahuste moodustamise

526

võime varieerub olenevalt alginaatide päritolust ja puhtuse astmest. Vees lahustuvaid

alginaate kasutatakse tihkendajatena, stabilisaatoritena, Želeeriva ja kiletmoodustava

ainena näiteks farmaatsia-, toiduainete-, tekstiili- ja paberitööstuses.

Need ained võivad sisaldada säilitusaineid (näiteks naatriumbensoaati) ja neid võib muuta

vastavaks standardile želeerivate ainete (näiteks kaltsiumi soolade), aeglustajate (näiteks

fosfaadid, tsitraadid), kiirendajate (näiteks orgaanilised happed) ja regulaatorite (näiteks

sukroos, karbamiid) lisamisega. Ükskõik milline lisand ei tohiks muuta toodet eriotstarbel

kasutatavaks, pigem üldkasutatavaks.

Estritest on tuntud propüleenglükoolalginaat, mida kasutatakse toiduainetes jne.

2) Tahked proteiinid.

Proteiinid on taimse või loomse päritoluga väga kõrge molekulmassiga lämmastiku-

ühendid. Need on kasutatavad plastikute lähtematerjalina. Sellesse rubriiki kuuluvad ainult

tahkestamiseks keemiliselt töödeldud proteiinid. Nendest ainult mõned omavad

kaubanduslikku tähtsust.

Tahkestatud proteiinid esinevad tavaliselt korrapärase kujuga plokkidena, varrastena või torudena.

Sellisel kujul need sellesse rubriiki ei kuulu (üldjuhul rubriik 3916, 3917, 3920 või 3921).

3) Loodusliku kautšuki keemilised derivaadid

Looduslik kautšuk, mis kujutab endast kõrgmolekulaarset polümeeri, moodustab keemilise

töötlemise tulemusena teatud plastiliste omadustega ained.

Siia kuuluvad:

a) Klooritud kautšuk. Tavaliselt saadakse väikeste valgete graanulitena. Kasutatakse

värvide ja lakkide valmistamisel, mis pärast pinnale kandmist moodustavad atmosfääri

ja keemilistele mõjutustele vastupidava kile.

b) Kautšuk-vesinikkloriid. Üldkasutatav pakkematerjalina, plastifitseeritult kaitseriietu-

seks.

c) Oksüdeeritud kautšuk, saadud kuuma kautšuki oksüdeerimisel katalüsaatori manu-

lusel. Seda kummitaolist materjali kasutatakse teatud tüüpi lakkides.

d) Tsükliseeritud kumm, saadud kummi töötlemisel näiteks väävel-, kloroväävel- või klo-

rotinahappega. Saadakse rida erineva kõvadusega produkte, mida kasutatakse

lähteainena värvide valmistamisel, veekindlateks kateteks ja mõningal määral vormitud

toodete valmistamiseks.

4) Dekstraan, glükogeen ("loomne tärklis") ning kitiin ja ligniinist toodetud plastikud

Sellesse rubriiki kuuluvad ka eraldatud amülopektiin ja eraldatud amüloos, mis on saadud

tärklise fraktsioneerimisel.

Polümeeride (k.a kopolümeeride), keemiliselt modifitseeritud polümeeride ja polümeeride

segude klassifitseerimiseks vaata käesoleva grupi üldisi selgitusi.

Sellesse rubriiki ei kuulu:

a) Modifitseerimata looduslikud vaigud (rubriik 1301).

b) Eeterdatud või esterdatud valge akaatsia ubade või guari seemne endospermjahu (rubriik 1302).

c) Linoksüün (rubriik 1518).

d) Hepariin (rubriik 3001).

e) Tärklise eetrid ja estrid (rubriik 3505).

f) Kampol, vaikhape ja selle derivaadid (k.a estervaigud ja ümbersulatatud vaigud) (rubriik 3806).

3914 IOONIVAHETAJAD, MIS BASEERUVAD RUBRIIKIDE 3901 - 3913

POLÜMEERIDEL, ALGKUJUL.

Selle rubriigi ioonvahetajad on põiksidemetega seotud polümeerid, reeglina graanulid, mis

sisaldavad ioon-aktiivseid rühmi (tavaliselt sulfoon-, karboksüül-, fenool- või aminorühmi).

Need ioon-aktiivsed rühmad võimaldavad polümeeril kokkupuutel elektrolüüdi lahusega

vahetada nende endi ioontüüpe lahuses sisalduvatega (sama tunnusega - positiivsete või

negatiivsetega). Neid kasutatakse vee pehmendamisel, piima pehmendamisel,

kromatograafias, uraani eraldamisel happelistest lahustest ja streptomütsiini eraldamisel

puljongist ning mitmetel teistel tööstuslikel eesmärkidel.

Kõige üldisemad ioon-vahetajad on keemiliselt modifitseeritud stüreen-divinüülbenseen

kopolümeerid, akrüülpolümeerid või fenoolvaigud.

527

Sellesse rubriiki ei kuulu ioonvahetuskolonnid, mis on täidetud sellesse rubriiki kuuluvate

ioonvahetajatega (rubriik 3926).

528

ALAMGRUPP II

JÄÄTMED, LÕIKMED, PURU; POOLTOOTED; TOOTED

3915 PLASTIJÄÄTMED, -LÕIKMED JA -PURU.

3915 10 - etüleeni polümeeridest

3915 20 - stüreeni polümeeridest

3915 30 - vinüülkloriidi polümeeridest

3915 90 - muudest plastidest

Sellesse rubriiki kuuluvad produktid võivad koosneda katkistest või kulunud plasttoodetest,

mille kohta on selge, et need ei ole kasutatavad nende esialgsel eesmärgil, või tootmis-

jäätmetest (laastud, tolm, lõikmed jne). Osa jäätmeid on võimalik kasutada uuesti kui materjali

toodete vormimiseks, lakkide alusena, täiteainena jne.

Sellesse rubriiki ei kuulu olmejäätmed, lõikmed ja praaktooted ühest termoplastilisest materjalist, mis

on töödeldud algvormi (rubriigid 3901 - 3914).

Jäätmed, lõikmed ja praaktooted teatud ühest termoreaktiivsest materjalist või kahest või

enamast kokkusegatud termoplastilisest materjalist, isegi juhul kui need on töödeldud

algvormi, kuuluvad sellesse rubriiki.

Sellesse rubriiki ei kuulu ka plastijäätmed, -lõikmed ja -puru, mis sisaldavad väärismetalli või

väärismetallide ühendeid, mida kasutatakse väärismetallide taastootmiseks (rubriik 7112).

3916 PLASTIST MONOKIUD, MILLE RISTLÕIKE MIS TAHES

LÄBIMÕÕT ÜLETAB 1 MM, PLASTIST LATID, VARDAD JA

PROFIILVORMID, PINNATÖÖTLUSEGA VÕI ILMA, KUID MUUL

VIISIL TÖÖTLEMATA).

3916 10 - etüleeni polümeeridest

3916 20 - vinüülkloriidi polümeeridest

3916 90 - muudest plastidest

Sellesse rubriiki kuuluvad monokiud, mille ükskõik millise ristlõike mõõtmed ületavad 1 mm,

latid, vardad ja profiilvormid. Need on saadud kogupikkuses ühe operatsioonina (üldjuhul

ekstrusioonil) ja neil on kogu pikkuse ulatuses konstantne või korrapäraselt korduv ristlõige.

Õõnesprofiilide ristlõige on erinev rubriiki 3917 kuuluvate voolikute, torude või kilesukkade

ristlõikest (vt selle grupi märkust 8).

Sellesse rubriiki kuuluvad ka tooted, mis on üksnes lõigatud maksimaalse ristlõike mõõtmeid

ületavatesse pikkustesse või pinnatöötlusega (poleeritud, mateeritud jne), kuid mitte muul

moel töödeldud. Kleepuva pinnaga profiilvormid, mida kasutatakse aknaraamide

tihendamiseks, klassifitseeritakse samuti sellesse rubriiki.

Tooted, mis on lõigatud mõõtmetesse, mille pikkus on väiksem kui maksimaalse ristlõike mõõtmed või

mida on töödeldud muul moel (puuritud, freesitud, liimitud, õmmeldud jne) sellesse rubriiki ei kuulu.

Need klassifitseeritakse kui tooted rubriikidesse 3918 kuni 3926 tingimusel, et need ei kuulu selle

nomenklatuuri mõnda teise spetsiifilisse rubriiki.

Et klassifitseerida plastist monokiude, latte, vardaid ja profiilvorme, kuis plasti on kasutatud

koos teiste materjalidega, vaata selle grupi üldisi selgitusi.

3917 PLASTIST TORUD JA VOOLIKUD JA NENDE LIITMIKUD

(NÄITEKS MUHVID, PÕLVED, ÄÄRIKUD).

3917 10 - tehissooled (vorstikestad) tahkunud proteiinist või tselluloosmaterjalist

- jäigad torud ja voolikud:

3917 21 - - etüleeni polümeeridest

3917 22 - - propüleeni polümeeridest

3917 23 - - vinüülkloriidi polümeeridest

3917 29 - - muudest plastides

529

- muud torud ja voolikud:

3917 31 - - painduvad torud ja voolikud, mille minimaalne lõhkemisrõhk on 27,6

MPa

3917 32 - - muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste

materjalidega sidumata, liitmiketa

3917 33 - - muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste

materjalidega sidumata, liitmikega

3917 39 - - muud

3917 40 - liitmikud

Vastavalt käesoleva grupi märkusele 8 tähendab väljend "torud ja voolikud":

i) õõnestooteid, ükskõik kas pool- või valmistooteid, mida üldiselt kasutatakse gaaside või

vedelike edasitoimetamiseks, juhtimiseks või jaotamiseks (näiteks ribidega aiavoolik,

perforeeritud torud), eeldusel et nende sisemine ristlõige on ümmargune, ovaalne,

täisnurkne (mille külje pikkus ei ületa 1,5 korda laiust) või korrapärase hulknurga kujuline;

ja

ii) vorstinahad (seotud või mitte, edasiselt töödeldud või mitte) ja teised lamevoolikud.

Sellesse rubriiki kuuluvad ka plastist liitmikud voolikutele, torudele, lamevoolikutele (näiteks

muhvid, põlved, äärikud).

Voolikud, torud ja lamevoolikud ning nende liitmikud võivad olla jäigad või painduvad,

armeeritud või muul viisil liidetud teiste materjalidega. (Teiste materjalidega kombineeritud

plastist voolikute, torude jne klassifitseerimiseks vaata selle grupi üldisi selgitusi.)

3918 PLASTIST PÕRANDA-, SEINA- VÕI LAEKATTED, ISEKLEEPUVAD

VÕI MITTE, RULLIDES VÕI PLAATIDENA, VASTAVALT

KÄESOLAVE GRUPI MÄRKUSE 9 MÄÄRATLUSELE.

3918 10 - vinüülkloriidi polümeeridest

3918 90 - muudest plastidest

Rubriigi esimesse ossa kuuluvad plastide need tüübid, mida tavaliselt kasutatakse

põrandakatetena, rullides või plaatidena. Peab märkima, et isekleepuvad põrandakatted

klassifitseeritakse sellesse rubriiki.

Rubriigi teise ossa, mille kehtivuspiirkond on määratletud selle grupi märkuses 9, kuuluvad

plastist seina- või laekatted, k.a tekstiilalusel materjalid. Pabertapeedid või sarnased

seinakatted, mis on kaetud plastiga, ei kuulu sellesse rubriiki (rubriik 4814).

Tuleb märkida, et sellesse rubriiki kuuluvad ka toote kasutusega vahetult seotud motiivide,

tekstide ja piltkujutistega tooted (vaata VII jaotise märkust 2).

3919 ISEKLEEPUVAD PLASTIST TAHVLID, LEHED, KILED,

FOOLIUMID, LINDID, RIBAD JA MUUD LAMEVORMID, RULLIDES

VÕI MITTE.

3919 10 - kuni 20 cm laiustes rullides

3919 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik isekleepuvad plastist lamevormid, rullides või mitte, v.a rubriiki

3918 kuuluvad põranda-, seina- ja laekatted. Rubriiki kuuluvus on aga piiratud ainult

survetundlike lamevormidega, st millised toatemperatuuril ilma niisutamata või muude

lisanditeta on piisavalt kleepuvad (kas ühest või mõlemast küljest) ja mis kindlalt kleepuvad

mitmesugustele erinevatele pindadele üksnes kokkupuutel, vajaduseta rakendada suuremat

kui sõrme või käe survet.

Tuleb märkida, et sellesse rubriiki kuuluvad ka toote kasutusega vahetult seotud motiivide,

tekstide ja piltkujutistega tooted (vaata VII jaotise märkust 2).

530

3920 MUUD TAHVLID, LEHED, KILED, FOOLIUMID JA RIBAD,

PLASTIST, V.A VAHTPLASTIST, ARMEERIMATA,

LAMINEERIMATA, TUGEVDAMATA JA MUUL VIISIL TEISTE

MATERJALIDEGA KOMBINEERIMATA.

3920 10 - etüleeni polümeeridest

3920 20 - propüleeni polümeeridest

3920 30 - stüreeni polümeeridest

- vinüülkloriidi polümeeridest:

3920 43 - - mis sisaldavad plastifikaatoreid vähemalt 6% massist

3920 49 - - muud

- polüakrülaatidest:

3920 51 - - polü(metüülmetakrülaat)

3920 59 - - muud

- polükarbonaatidest, alküüdvaikudest, polüallüülestritest ja muudest polü-

estritest:

3920 61 - - polükarbonaatidest

3920 62 - - polü(etüleentereftalaat)

3920 63 - - küllastumata polüestritest

3920 69 - - muudest polüestritest

- tselluloosist või selle keemilistest derivaatidest:

3920 71 - - regenereeritud tselluloosist

3920 73 - - atsetüültselluloosist

3920 79 - - muudest tselluloosi derivaatidest

- muudest plastikutest:

3920 91 - - polü(vinüülbutüraalist)

3920 92 - - polüamiididest

3920 93 - - aminovaikudest

3920 94 - - fenoolvaikudest

3920 99 - - muudest plastidest

Sellesse rubriiki kuuluvad plastist tahvlid, lehed, kiled ja ribad (mis ei ole poorsed, armeeritud,

lamineeritud, tugevdatud või teiste materjalidega kombineeritud) v.a rubriikidesse 3918 või

3919 kuuluvad.

Sellesse rubriiki kuulub ka sünteetiline pabermass, mis koosneb keskmiselt umbes 1 mm

pikkustest mitteseotud polüetüleeni või polüpropüleeni kiududest (fibrillidest) moodustunud

lehtedest, mis üldreeglina sisaldavad 50% niiskust.

Sellesse rubriiki ei kuulu tooted, mida on armeeritud, lamineeritud, tugevdatud või kombineeritud

materjalidega, muud kui plastid (rubriik 3921). Selle tõttu "kombineeritud" peab olema plasti

kombinatsioon materjaliga, mis ei ole plast ja mis suurendab plastmaterjali tugevust (näiteks sisestatud

metallvõrk ja kootud klaasriie, samuti ka mineraalkiud, niitjaskristallid ja filamendid.

Plastikust tooted, mida on kombineeritud pulbrite, graanulite, sfääride või helveste kujul

olevate täiteainetega kuuluvad sellesse rubriiki. Väiksemaid pinnatöötlusi nagu värvimine,

trükkimine (vastavalt VII jaotise märkusele 2), metalli vaakumsadestamine ei loeta

armeerimiseks sarnaseks kombineerimiseks selle rubriigi järgi.

Rubriiki ei kuulu poorsed tooted (rubriik 3921) ja plastist ribad laiusega mitte üle 5 mm (grupp 54).

Vastavalt selle grupi märkusele 10, väljend "plaadid, lehed, kiled ja ribad" kehtib ainult

plaatide, lehtede, kilede ja ribade ning korrapärase geomeetrilise kujuga plokkide kohta,

trükisega või muu pinnatöötlusega või mitte (näiteks poleeritud, sissepressitud mustriga,

värvitud, üksnes painutatud või gofreeritud), lõigatud või mitte ristküliku (k.a ruudu) kujulisteks

tükkideks, kuid ilma edasise töötluseta (isegi juhul, kui selliselt lõigatuna need muutuvad

valmistoodeteks, näiteks laudlinadeks).

Plaadid, lehed jne, kas pinnatöötlusega või mitte (k.a nendest lõigatud ruudukujulised või

ristkülikujulised tükid), lihvitud äärtega, puuritud, freesitud, ääristatud, koolutatud, raamitud või muul

moel töödeldud või lõigatud ristkülikust erinevateks kujunditeks, klassifitseeritakse üldreeglina

rubriikidesse 3918, 3919 või 3922 kuni 3926 kuuluvate toodetena.

531

o

o o

Selgitav märkus alamrubriikide kohta

Alamrubriigid 3920 43 ja 3920 49 Nende alamrubriikide tooteid eristatakse nende plastifikaatorite alusel (vt märkus 2 käesoleva grupi kohta). Primaarsed plastifikaatorid on vähelenduvad ained, mis lisatuna polümeerile tavaliselt suurendavad selle painduvust (näiteks ftalaatestrid, adipaatestrid, trimellitaatestrid, fosfaatestrid, sebatsaatestrid, aselaatestrid). Sekundaarseid plastifikaatoreid, mida nimetatakse ka laienditeks, kasutatakse harva eraldi plastifikaatoritena. Esinedes segus primaarse plastifikaatoriga, modifitseerib või tugevdab sekundaarne plastifikaator primaarse plastifikaatori toimet. Sekundaarsed plastifikaatorid toimivad ka tuleaeglustitena (näiteks klooritud parafiinid) või määrdeainetena (näiteks epoksüdeeritud sojaõli, epoksüdeeritud linaõli).

3921 MUUD PLASTIST TAHVLID, LEHED, KILED, FOOLIUMID JA

RIBAD.

- vahtplastist:

3921 11 - - stürooli polümeeridest

3921 12 - - vinüülkloriidi polümeeridest

3921 13 - - polüuretaanist

3921 14 - - regenereeritud tselluloosist

3921 19 - - muudest plastidest

3921 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad plastist plaadid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad peale rubriikidesse

3918, 3919 , 3920 või gruppi 54 kuuluvate. Selle tõttu kuuluvad siia ainult poorsed materjalid

või need, mis on armeeritud, lamineeritud, tugevdatud või sarnaselt ühendatud teiste

materjalidega (teiste materjalidega ühendatud plaatide jne klassifitseerimiseks vaata üldisi

selgitusi).

Vastavalt selle grupi märkusele 10, väljend "plaadid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad" kehtib

ainult plaatide, lehtede, kilede fooliumide ja ribade ning korrapärase geomeetrilise kujuga

plokkide kohta, trükisega või muu pinnatöötlusega või mitte (näiteks poleeritud, sissepressitud

mustriga, värvitud, üksnes painutatud või gofreeritud), lõigatud või mitte ristküliku (k.a ruudu)

kujulisteks tükkideks, kuid ilma edasise töötluseta (isegi juhul kui selliselt lõigatuna need

muutuvad valmistoodeteks).

Plaadid, lehed jne, kas pinnatöötlusega või mitte (k.a nendest lõigatud ruudukujulised või

ristkülikukujulised tükid), lihvitud äärtega, puuritud, freesitud, ääristatud, koolutatud, raamitud

või muul moel töödeldud või lõigatud ristkülikust (ruudust) erinevateks kujunditeks,

klassifitseeritakse üldreeglina kui rubriikidesse 3918, 3919 või 3922 - 3926 kuuluvad tooted.

3922 PLASTIST VANNID, DUŠINURGA-ALUSED, VALAMUD,

KRAANIKAUSID, BIDEED, KLOSETIPOTID, PRILL-LAUAD JA

NENDE KAANED, LOPUTUSKASTID JMS

SANITAARTEHNIKATOOTED.

3922 10 - vannid, dušinurga-alused, valamud ja kraanikausid

3922 20 - prill-lauad nende kaaned

3922 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad seadmed, mis on kavandatud majades jm püsivalt kohale

monteerimiseks, mis on ühenduses vee- või kanalisatsioonisüsteemiga. Samuti kuuluvad siia

hügieenitooted, mis on samasuguste mõõtmete ja kasutusalaga, sellised nagu portatiivne

bidee, beebivann ja väliklosetid.

Plastist loputuskastid klassifitseeritakse sellesse rubriiki sõltumata varustatusest

mehhanismidega.

532

Ometigi ei kuulu sellesse rubriiki:

a) Väikesed portatiivsed hügieenitooted, sellised nagu siibrid, ööpotid (rubriik 3924).

b) Seebialused, käterätiku hoidjad, hambaharja hoidjad, tualettpaberihoidjad, käterätiku konksud ja

sarnased tooted vannitubade, tualettruumide ja köökide tarvis; need artiklid kuuluvad rubriiki 3925

kui need on ette nähtud püsivaks paigaldamiseks kas seintesse või seintele või ehitise teistele

osadele, muul juhul aga rubriiki 3924.

3923 PLASTTOOTED KAUPADE VEOKS VÕI PAKKIMISEKS; PLASTIST

KORGID, KAANED, KAPSLID JMS SULGURID.

3923 10 - karbid, kastid, korvid jms tooted

- kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 21 - - etüleeni polümeeridest

3923 29 - - muudest plastidest

3923 30 - korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid

3923 40 - poolid, käävid(kangapoolid), värtnad jms tooted

3923 50 - korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid

3923 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad kõik plastist artiklid, mida üldiselt kasutatakse igat liiki toodete

pakkimiseks või transportimiseks. Sealhulgas:

a) Konteinerid, sellised nagu karbid, kastid, korvid, riidest ja paberist kotid (k.a tuutud ja

prügikotid), vaadid, mannergud, happepudelid, pudelid ja kanistrid.

Sellesse rubriiki kuuluvad ka:

(i) Sangadeta tassid, millel on kindlate toiduainete pakkimiseks või transportimiseks

vajalikud omadused, hoolimata sellest, kas neil on teisene kasutusala lauanõude või

tualett-tarvetena;

(ii) Torukujulised plastikpudeli pooltooted, mis on ühest otsast suletud ja teisest avatud

keermestatud otsaga, ettenähtud sulgemiseks keermekorgiga. Keermestatud otsast

allpool olev osa on mõeldud paisutamiseks soovitud mõõtu ja kujusse.

b) Poolid, käävid, värtnad ja sarnased toendid.

c) Korgid, kaaned, kapslid ja muud sulgurid.

Sellesse rubriiki ei kuulu, muuhulgas, majapidamistooted nagu prügikastid, lauanõudena või tualett-

tarvetena kasutatavad kruusid, millel ei ole kaupade pakkimiseks ja transportimiseks kasutatavate

mahutite iseloomu, kas neid mõnikord selleks otstarbeks kasutatakse või mitte (rubriik 3924), mahutid

rubriigist 4202 ja painduvad kontaktpakendid rubriigist 6305.

3924 PLASTIST LAUANÕUD, KÖÖGINÕUD, MUUD MAJAPIDAMIS- JA

HÜGIEENI- VÕI TUALETT-TARBED.

3924 10 - lauanõud ja kööginõud

3924 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad järgmised plasttooted:

A) Lauanõud, sellised nagu tee- ja kohviserviisid, taldrikud, supitirinad, salatikausid, igat liiki

vaagnad ja kandikud, kohvikannud, teekannud, suhkrutoosid, õllekruusid, tassid, kastme-

kannud, puuviljavaagnad, maitseainete nõud, soolatoosid, sinepipotid, munapeekrid,

teekannu alused, toidunõu alused, nugade toed, salvrätiku rõngad, noad, kahvlid ja

lusikad.

B) Kööginõud, sellised nagu pesukausid, tarretisevormid, köögikannud, säilituspurgid, kastid

ja karbid (teekarbid, leivakastid jne), lehtrid, kulbid, mahumõõdikud köögi tarbeks ja

taignarullid.

C) Teised majapidamistooted, sellised nagu tuhatoosid, kuumaveepudelid, tikutoosihoidjad,

prügikastid, ämbrid, kastekannud, einekarbid, eesriided, katted, lauakatted ja mööbli

tolmukatted.

533

D) Hügieeni- ja tualett-tarbed (nii koduseks kui mitte-koduseks kasutamiseks), sellised nagu

tualettkomplektid (veekannud, kausid jne), hügieenilised ämbrid, siibrid,

urineerimisanumad, ööpotid, süljekausid, dušikannud, silmavannid; lutipudelite lutid

(toitmisotsikud) ja sõrmkaitsed; seebialused, käterätiku hoidjad, hambaharja hoidjad,

tualettpaberi hoidjad, käterätiku konksud ja sarnased vannitoa või tualettruumi tarbed, mis

ei ole ettenähtud püsivaks paigaldamiseks seintesse või seintele. Esemed, mis on ette

nähtud püsivaks paigaldamiseks (näiteks kruvidega, naeltega, poltidega või adhesiividega)

seintesse, seintele või teistele ehitiste osadele ei kuulu sellesse rubriiki (rubriik 3925).

*

* *

Sellesse rubriiki kuuluvad ka topsid (ilma käepidemeta) laua- või tualett-tarbeks, millel ei ole

toodete pakkimis- või transportimiskonteinerite iseloomu, kuigi mõnikord kasutatakse sellel

eesmärgil või mitte. Kuid siia ei kuulu ilma käepidemeta topsid, millel on toodete pakkimiseks

või transportimiseks kasutatavate mahutite iseloom (rubriik 3923).

3925 PLASTIST MUJAL NIMETAMATA EHITUSDETAILID.

3925 10 - reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l

3925 20 - uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

3925 30 - aknaluugid, rulood (k.a ribakardinad), muud taolised tooted ning nende

osad

3925 90 - muud

See rubriik kehtib ainult toodetele, mis on nimetatud käesoleva grupi märkuses 11.

Selgitav märkus alamrubriigi kohta

Alamrubriik 3925 20

Alamrubriiki 3925 20 kuuluvad hingedega varustatud või lükanduksed, mis on sobivad ehitise sis-

sepääsu, ruumide jne usteks. Sellesse rubriiki ei kuulu põldude, aedade, õuede jne sissepääsude sul-

gemiseks kasutatavad barjäärid (mida nimetatakse "väravateks") (alamrubriik 3925 90).

3926 MUUD PLASTIDEST JA TEISTEST RUBRIIKIDESSE 3901 - 3914

KUULUVATEST MATERJALIDEST TOOTED.

3926 10 - kontori- ja koolitarbed

3926 20 - rõivad ja rõivamanused (k.a sõrm-, laba- ja sõrmedeta kindad)

3926 30 - mööbli või sõidukite furnituur jms tooted

3926 40 - statuetid ja muud dekoratiivesemed

3926 90 - muud

Sellesse rubriiki kuuluvad mujal spetsifitseerimata või loetelusse lülitamata plasttooted (nagu

on määratletud käesoleva grupi märkuses 1) või teistest rubriikidesse 3901 kuni 3914

kuuluvatest materjalidest tooted.

Siia kuuluvad:

1) Rõivad ja nende manused (v.a mänguasjad), mis on valmistatud plastkilest õmblemise või

keevitamise teel, näiteks põlled, vööd, pudipõlled, vihmamantlid, higilapid jne.

Eemaldatavad plastkapuutsid klassifitseeritakse sellesse rubriiki koos vihmamantlitega,

mille juurde need kuuluvad.

2) Mööbli furnituur, polster jms.

3) Statuetid ja muud dekoratiivtooted.

4) Tolmukaitsed, kaitsekotid, varikatused, toimikukaaned, dokumentide kaaneümbrised,

raamatuümbrised ja lugemisümbrised ja teised sarnased plastlehest keevitamise või

liimimise teel valmistatud kaitsvad vahendid.

5) Kirjapressid, paberinoad, kuivatuspadjad, sulepeaalused, järjehoidjad jne.

6) Kruvid, poldid, seibid ja sarnased üldkasutatavad ühendusdetailid.

7) Ülekande-, konveieri või elevaatoririhmad, lõputud või lõigatud teatud pikkuseks või

ühendatud ots-otsaga või kinnitusdetailidega.

534

Ülekande-, konveieri- või elevaatoririhmad või ükskõik millised muud rihmad, koos masinate või

aparatuuriga, millele need on ette nähtud, kas momendil paigaldatud või paigaldamata,

klassifitseeritakse koos selle masina või aparaadiga (näiteks XVI jaotis). Lisaks, sellesse rubriiki ei

kuulu tekstiilimaterjalidest ülekande- või konveierilindid, mis on immutatud, kaetud või lamineeritud

plastiga (XI jaotis, näiteks rubriik 5910)

8) Ioonvahetuskolonnid, mis on täidetud rubriiki 3914 kuuluvate polümeeridega.

9) Plastist karboksümetüültselluloosiga täidetud konteinerid (kasutatakse jääkottidena).

10) Tööriistakastid või karbid, millele ei ole antud kindlat kuju või mis võivad sisaldada

üksikuid tööriistu koos või ilma lisanditeta (vt rubriigi 4202 selgitavaid märkusi).

11) Lutid beebidele (või “rõngaslutid”); jääkotid; dušikotid, klistiirikotid ja nende abidetailid;

invaliidide ja samalaadsed põetuspadjad; pessaarid; kondoomid (profülaktika eesmärgil);

süstlakolvid.

12) Mitmesugused muud tooted, nagu kinnitusdetailid käekottidele, kohvrite nurgad, riputus-

konksud, kaitsekapslid ja libisevad alused mööbli alla paigutamiseks, käepidemed

(tööriistadele, nugadele, kahvlitele jne), helmed, kellade "klaasid", numbrid ja tähed,

pagasilipikud.

13)Kunstküüned.