Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr 75.2 Vabatahtlik töö · 2020-01-23 · Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise

Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus

Brüssel, 27. juuni 2011

Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr 75.2

Vabatahtlik töö

KOKKUVÕTE

Katvus: EL 27 (26 825 Euroopa Liidu kodanikku) Elanikkond: 15+ vanuses eurooplased Metoodika: Personaalintervjuud (CAPI - arvuti abil tehtavad personaalintervjuud) Küsitluse kuupäevad: 13. aprill – 2. mai 2011, läbiviija TNS Opinion

Sissejuhatus ...........................................................................................................................2

I. VABATAHTLIKU TÖÖ KOGEMUS ..............................................................................6

1. Kas eurooplased teevad vabatahtlikku tööd?.................................................................6

2. Millistes valdkondades töötavad eurooplased vabatahtlikuna?.....................................9

II. VABATAHTLIKU TÖÖ KUVAND .............................................................................11

1. Millistes valdkondades on vabatahtlikul sektoril tähtis roll? ......................................11

2. Mis on vabatahtliku töö peamised eelised? .................................................................14

III. OOTUSED.....................................................................................................................17

1. Kas vabatahtliku sektori tegevuse süsteem tuleks määratleda riiklikul või ELi tasandil? ...........................................................................................................................17

2. Kui suur on toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas?.......19

IV. EUROOPLASED JA PÕLVKONDADEVAHELINE SOLIDAARSUS.....................20

1. Milliseid seoseid saab luua eakate ja noorte vahel? ....................................................20

2

Sissejuhatus Euroopa Parlamendi eestvedamisel on 2011. aasta kuulutatud „Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks“ ja 2012. aasta „Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks“. Need on Euroopa Parlamendi jaoks kaks head põhjust, miks viia läbi Eurobaromeetri uuring, et selgitada välja, mida arvavad eurooplased nende kahe ideestiku kohta, ja mõista paremini, kuidas nad neid tajuvad või neid tähistavad. TNS Opinion teostas antud Eurobaromeetri uuringu kogu Euroopa ühiskonda mõjutava finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi taustal 1.–16. mail 2011. aastal. Enne eurooplaste antud vastuste analüüsimist tuleks rõhutada mõningaid olulisi uuringust selgunud asjaolusid. Väga raske on teha üldisi järeldusi, sest vabatahtliku sektori staatus erineb

liikmesriigiti. Vabatahtlikuna tegutsevate eurooplaste arvu ei saa täpselt määratleda, sest puudub nii

Eurostati statistika kui ka muu üldine statistika. Väga keeruline on hinnata vabatahtliku sektori panust ELi ja liikmesriikide SKPsse.

Puudub kogu ELi hõlmav asjakohane statistika. Riiklikud andmed on olemas ainult mõnes riigis.

Valitseb laialdane üksmeel, et vabatahtlik töö on meie solidaarsetel väärtustel

põhinevas ühiskonnas tähtis. Vabatahtlikul tööl on osa kodanikuaktiivsuses, eriti seetõttu, et see toimib hästi kohalikul tasandil ja aitab kaasa eneseteostusele ja isiklikule arengule.

Raportöör Marian Harkin on öelnud, et „inimesed ei hakka vabatahtlikuks rahalise kasu nimel: selle eest ei maksta. Inimesed teevad vabatahtlikku tööd omal soovil. Vabatahtlik tegevus toob kasu inimestele, kes ei kuulu ainult perekonna ja sõprade ringi. Vabatahtlikuks hakata võib igaüks.“

Vabatahtlikuna tegutseb 22–25% eurooplastest

Selles uuringus ütles 6462 üle 15aastase eurooplase 26 825st, et nad osalevad regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikus tegevuses. See moodustab 24% vastanutest. 2007. aasta veebruaris läbi viidud komisjoni Eurobaromeetri uuringus teatatakse, et „võime usaldusväärselt hinnata, et vabatahtlikus tegevuses osaleb üle 100 miljoni kodaniku“. Kahe uuringu tulemused on seega sarnased.

Vabatahtliku tegevuse Euroopa keskmist tuleb vaadata riiklike tulemuste valguses (vt tabelit lk 8). 48 punkti eristab Madalmaid (57%), kus vabatahtlik töö on levinuim, ja Poolat (9%), kus see on kõige vähem levinud.

3

Kaheteistkümnes riigis on vabatahtliku tegevuse protsent üle Euroopa keskmise ja viieteistkümnes riigis alla keskmise. Neist seitsmes on vabatahtlikus tegevuses osalejate arv alla 20%.

Euroopa vabatahtlike sotsiaal-demograafiline profiil

Kõige tõenäolisemad vabatahtlikud on 20aastased ja üle 20aastased vastanud (32%), neile järgnevad üliõpilased (26%). Ametialases võrdluses väitis 34% juhtivtöötajatest, et nad tegelevad vabatahtliku tööga, kusjuures töötutest ütles seda 17%.

Sport ja kultuur: peamised vabatahtliku töö valdkonnad

Neilt 24% vastajatelt, kes ütlesid, et osalevad vabatahtlikus tegevuses, küsiti nende vabatahtliku tegevuse olemuse kohta.

o Neist 24% vastas, et on vabatahtlikuks spordiklubis või klubis, mis tegeleb vabaõhutegevusega.

o 20% vastas, et tegutseb „kultuuri, hariduse või kunstiga seotud organisatsioonis“. o 16% ütles, et on vabatahtlikuks „heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi

organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus või arenguabis“. Solidaarsus ja humanitaarabi: valdkond, milles vabatahtlikul sektoril on kõige

tähtsam roll

Kõigilt vastajatelt küsiti valdkondade kohta, milles nende meelest on vabatahtlikul sektoril kõige tähtsam roll. Neljast esimesena mainitud valdkonnast kolmes tegeletakse otseselt solidaarsusega ja integratsiooniga.

o 37% vastustega tulid esimeseks valdkonnad „solidaarsus ja humanitaarabi“.

Märkimisväärne on asjaolu, et väga selgelt erinevad üksteisest kõigi eurooplaste hulgas levinud üldine arusaam valdkonna tähtsuse kohta ja vabatahtlik töö, milles 24% vastanutest tegelikkuses osalevad. Näiteks sport on kõige populaarsem vabatahtlik tegevus, kuigi ainult 15% vastanutest ütles, et see on oluline.

o 32%-ga on teisel kohal tervishoiusüsteem. o 22%-ga järgnevad sellele haridus ja koolitus ning keskkond. o Neljas valdkond, milles eurooplaste meelest on vabatahtlikul sektoril tähtis osa,

on „ebasoodsas olukorras olevate kodanike sotsiaalne kaasatus“ 21%-ga.

4

Sama küsimus esitati eelmisel aastal komisjoni läbi viidud Eurobaromeetri uuringus. Kahe uuringu võrdluses on esimese kolme valdkonna puhul määr suurenenud +2 ja +8 protsendipunkti vahel.

Vabatahtliku töö rolli „Euroopa identiteedi loomisel“ mainiti viimasena, tulemuseks ainult 3%.

Sotsiaalsidususe säilitamine ja tugevdamine, vabatahtliku tegevuse peamine eelis

ELis

Vastus näitab jällegi, kui suurel määral arvatakse Euroopas, et solidaarsus on vabatahtlikus tegevuses kesksel kohal.

o „Sotsiaalsidususe tugevdamist“ mainis esimesena 34% vastanutest ja „solidaarsuse põhiväärtuste tugevdamist“ 25%.

o Kaks järgmisena mainitud eelist on otseselt seotud vabatahtlike enda kasuga.

Vabatahtliku töö panus vabatahtlike eneseteostusse ja isiklikku arengusse sai tulemuseks 25% ja selle roll teadmiste omandamisel ja tööellu integreerimisel 22%.

o Vabatahtliku sektori majanduslikku väärtust ELi jaoks mainis ainult 12%

vastanutest.

Vabatahtliku sektori tegevuse süsteemi määratlemine riiklikul või ELi tasandil: lahknevad vastused

Nagu eelnevatest vastustest selgub, on eurooplaste arusaamade kohaselt vabatahtliku sektori roll või sektori majanduslik tähtsus ELi tasandil piiratud. Seepärast ei tule üllatusena, et eurooplaste arvamused lahknevad süsteemi osas, mille piires vabatahtlik sektor peaks tegutsema. 47% usub, et vabatahtliku tegevuse süsteem tuleks määratleda „Euroopa vabatahtlike hartas“, samas kui 45% ütlevad, et iga liikmesriik peaks looma riikliku süsteemi. On tähelepanuväärne, et „Euroopa vabatahtlike harta“ potentsiaalset lisandväärtust ei tunnistata riikides, kus vabatahtlik töö on kõige levinum. Vastanud on harta suhtes seega vähim entusiastlikud Madalmaades, Taanis, Soomes ja Austrias. Seevastu Euroopa süsteemi loomist soovitakse kõige rohkem riikides, kus vabatahtlik töö on kõige vähem levinud, eesotsas Hispaania, Küprose ja Kreekaga.

Suur toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas Vastusena looduskatastroofide ja -õnnetuste lainele sooviks Euroopa Parlament, et ELi liikmesriigid ja nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused looksid igas piirkonnas vabatahtlikud päästemeeskonnad. Küsimusele, kas nende meelest oleksid sellised meeskonnad kasulikud, vastas jaatavalt 88% eurooplastest.

5

Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine

2012. aasta on Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta. Vastajatele esitati kolm väidet ja nende vastustest ilmnes väga selge hierarhia:

o 45% eelistasid noortele töökohtade loomist eakate ja ülalpeetavate abistamise valdkonnas;

o sellele järgnes 38%-ga igas vanuses eurooplaste võrdne juurdepääs töökohtadele

ja koolitusele; o üle 60aastaste julgustamine tööturule jääma, et anda edasi nende kogemusi

järgmistele põlvkondadele, sai 23% vastanute hääle. NB! Lugejatele tuletatakse meelde, et uuringu tulemused on hinnangulised ja nende täpsus – kui muud tegurid püsivad muutumatuna – sõltub valimi suurusest ja vaadeldud protsendimäärast. Valimite puhul suurusega umbes 1000 intervjuud (liikmesriigi tasandil tavaliselt kasutatav valimi suurus) varieerub tegelik protsent juhul, kui kogu elanikkonda oleks intervjueeritud, järgmiste usalduspiiride ulatuses:

Vaadeldud protsent 10% või 90% 20% või 80% 30% või 70% 40% või 60% 50 %

Vea ülemmäär +/- 1,9 punkti +/- 2,5 punkti +/- 2,7 punkti +/- 3,0 punkti +/- 3,1 punkti

6

11%

13%

75%

1%

Yes, on a regular basis

Yes, on an occasional basis

No

DK

Total “Yes”: 24%

I. VABATAHTLIKU TÖÖ KOGEMUS

1. Kas eurooplased teevad vabatahtlikku tööd?

15. küsimus Kas tegutsete praegu regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikuna? 1) Euroopa keskmine Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2

24% eurooplasi tegutseb regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikuna, kusjuures meeste

ja naiste osakaal on täiesti võrdne.

7

2) Riikidevahelised erinevused

Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2

Vabatahtlikus töös osalemine erineb liikmesriigiti väga palju. Madalmaid (57%) ja Poolat (9%) eristab 48 protsendipunkti.

Suurima arvu vabatahtlikega riigid asuvad enamasti Euroopa Liidu põhjaosas

(Madalmaad 57%, Taani 43% ja Soome 39%).

57%

43%

39% 37%

35%

34%

34%

32% 30%

29%

26%

26%

24% 24% 24%

23% 23% 23%

22%

22%

21%

16%

15% 14%

14%

12%

12%

9%

85%

90%

87%

85%

86%

85%

83%

79%

78%

77%

77%

77%

77%

76%

76%

75%

73%

74%

70%

70%

67%

66%

65%

65%

63%

61% 57%

43%NL DK

FI AT LU DE SI IE

EE SK BE IT

EL27 FR LT CZ CY UK LV HU SE

MT ES EL RO BG PT PL

Jah Ei EOÖ

8

3) Sotsiaaldemograafilised erinevused


Sotsiaaldemograafiliste erinevuste analüüs näitab, et kõige tõenäolisemalt ütlevad kõige haritumad eurooplased, et nad osalevad vabatahtlikus tegevuses (32% neist, kes õppisid vähemalt kuni 20aastaseni).

Lisaks on kõige rohkem vabatahtlikke (34%) juhtivtöötajate hulgas, kusjuures

töötute kategoorias on kõige vähem vabatahtlikke (17%).

Jah (%

koguarvust) Ei

Ei oska öelda (EOÖ)

EL27 24% 75% 1%

15- 16% 83% 1% 16-19. 23% 77% -

20+ 32% 67% 1% Vanus õpingute lõpetamisel

Veel õpib 26% 73% 1%

Füüsilisest isikust ettevõtjad 29% 70% 1% Juhtivtöötajad 34% 66% -

Muud ametnikud 24% 76% - Oskustöölised 22% 78% -

Koduperenaised ja -peremehed 21% 78% 1% Töötud 17% 83% -

Pensionärid 22% 77% 1%

Amet

Õpilased 26% 73% 1%

9

2. Millistes valdkondades töötavad eurooplased vabatahtlikuna? Küsimus neile 24% vastajatele, kes ütlesid, et teevad praegu regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikku tööd. 16. küsimus Missuguses organisatsioonis või ühingus tegutsete vabatahtlikuna? 1) Euroopa keskmine


Enamus Euroopa vabatahtlikest töötavad spordiklubis või ühingus, mis tegeleb vabaõhutegevusega (24%).

Viiest vabatahtlikust üks tegutseb kultuuri-, haridus- või kunstiühingus (20%) ja

16% heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus või arenguabis.

24%

20%

16%

13%

12%

7%

7%

7%

6%

5%

4%

4%

3%

3%

12%

2%

Spordiklubis või klubis, mis tegeleb vabaõhutegevusega (sport, kalapüük ja jahipidamine)

Kultuuri-, haridus- või kunstiühingus

Heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus, arenguabis

Kogukonna või naabrite ühenduses

Usu- või kirikuorganisatsioonis

Keskkonnakaitse organisatsioonis, loomade õiguste kaitseorganisatsioonis jne.

Eakate vabaajaseltsis või klubis

Noorte vabaajaseltsis või klubis (skaudid, noorteklubid, jne.)

Ühingus, mis kaitseb patsientide ja/või puuetega inimeste huve

Kutseorganisatsioonis

Ametiühingus

ühendus, homoseksuaalsete inimeste õiguste kaitse ühendus, jne.)

Tarbijaorganisatsioonis

Poliitilises erakonnas või organisatsioonis

Muu (SPONTAANNE)

Ei oska öelda

Vähemuste õiguste kaitse organisatsioonis (rassismivastane ühendus, naiste diskrimineerimise vastane

10


Iirimaa, Taani ja Saksamaa vastajad tegelevad kõige suurema tõenäosusega

vabatahtliku tööga, mis on seotud spordi või vabaõhutegevusega. Itaalia ja Prantsusmaa vastajad on kõige aktiivsemad kultuuri-, haridus- ja

kunstiühingutes.

11

II. VABATAHTLIKU TÖÖ KUVAND

1. Millistes valdkondades on vabatahtlikul sektoril tähtis roll?

Järgmised küsimused esitati kõigile vastajatele, olenemata sellest, kas nad tegutsevad vabatahtlikuna või mitte. 11. küsimus Millistes järgmistest valdkondadest on vabatahtlikul sektoril Teie meelest

tähtis roll? 1) Euroopa keskmine

Valdkonnad, milles kõik eurooplased peavad vabatahtlikku tegevust oluliseks, ei ole täpses vastavuses nende 24% eurooplaste tegevusega, kes osalevad vabatahtlikus töös.

Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2; Eurobaromeeter / Euroopa Komisjon 73.4

Kuigi vabatahtlikku sektorit peetakse endiselt kõige tähtsamaks solidaarsuse ja humanitaarabi valdkonnas (+3 punkti), on võrreldes 2010. aasta maiga suurenenud märgatavalt nende arv, kelle meelest on vabatahtlik töö tähtis tervishoiu (+8) ja hariduse valdkonnas(+8). Natuke vähem kui aasta eest ei olnud haridus ega koolitus esimese kolme valdkonnas seas.

37%

32%

22%

22%

21%

21%

15%

15%

10%

9%

9%

9%

7%

3%

2%

0%

3%

34%

24%

14%

18%

20%

20%

13%

10%

11%

7%

8%

7%

7%

2%

7%

1%

6%

15%

16%

Solidaarsus ja humanitaarabi

Tervishoid

Haridus ja koolitus

Keskkond Ebasoodsas olukorras olevate kodanike

sotsiaalne kaasatus

Inimõiguste kaitse

Aktiive vananemine

Tööhõive

Sport

Kultuur

Kultuuride- ja religioonidevaheline dialoog

Põlvkondadevaheline dialoog

Tarbijakaitse

Demokraatlik elu

Euroopa identiteedi loomine

Mitte ükski (SPONTAANNE)

Muu (SPONTAANNE)

Ei oska öelda

EB

75.2 (aprill–mai 2011)

EB73.4 (mai 2010)

12

2) Riikidevahelised erinevused ja suundumused

Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2 * EB 75.2: küsitluse kuupäevad: 13. aprill – 2. mai 2011. EB 73.4: mai 2010.

Solidaarsus ja humanitaarabi

Tervishoid Haridus ja koolitus Keskkond Ebasoodsas olukorras kodanike sotsiaalne

kaasatus Inimõiguste kaitse Aktiivne vananemine Tööhõive Sport Kultuur

EB* 73.4

EB* 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Erinevus EB 75.2

- EB 73.4

EB 73.4

EB 75.2

Diff. EB 75.2

- EB 73.4

EL 27

34% 37% +3 24% 32% +8 14% 2 % +8 18% 2% +4 20% 21% +1 20% 21% +1 13% 15% +2 10% 15% +5 16% 15% -1 11% 10% -1

BE 33% 42% +9 24% 35% +11 19% 24% +5 18% 22% +4 19% 18% -1 16% 23% +7 23% 20% -3 13% 13% = 18% 21% 3 15% 13% -2

BG 32% 42% +10 12% 24% +12 8% 13% +5 16% 24% +8 26% 33% +7 23% 22% -1 13% 19% +6 14% 24% +10 6% 3% -3 4% 3% -1

CZ 44% 53% +9 24% 31% +7 9% 10% +1 24% 30% +6 24% 23% -1 24% 21% -3 16% 19% +3 13% 16% +3 15% 10% -5 9% 7% -2

DK 34% 38% +4 13% 12% -1 6% 11% +5 18% 19% +1 32% 32% = 16% 19% +3 25% 23% -2 5% 7% +2 49% 47% -2 19% 17% -2

DE 34% 36% +2 27% 33% +6 15% 21% +6 24% 32% +8 26% 22% -4 18% 19% +1 14% 13% -1 7% 10% +3 32% 32% = 16% 16% =

EE 26% 28% +2 17% 25% +8 19% 31% +12 29% 36% +7 20% 23% +3 13% 18% +5 9% 10% +1 10% 12% +2 11% 9% -2 17% 17% =

IE 11% 14% +3 15% 24% +9 16% 30% +14 8% 10% +2 12% 17% +5 12% 17% +5 19% 25% +6 12% 17% +5 24% 26% +2 9% 9% =

EL 37% 43% +6 22% 36% +14 8% 12% +4 46% 50% +4 13% 12% -1 27% 27% = 1% 2% +1 11% 9% -2 25% 26% +1 26% 24% -2

ES 54% 48% -6 18% 24% +6 11% 19% +8 16% 22% +6 28% 25% -3 29% 24% -5 7% 13% +6 11% 15% +4 4% 3% -1 8% 7% -1

FR 47% 57% +10 14% 22% +8 18% 26% +8 17% 19% +2 16% 21% +5 19% 18% -1 20% 21% +1 12% 18% +6 24% 24% = 14% 13% -1

IT 37% 40% +3 30% 32% +2 9% 13% +4 13% 17% +4 23% 26% +3 28% 27% -1 11% 12% +1 8% 11% +3 2% 3% +1 6% 7% +1

CY 68% 68% = 15% 20% +5 15% 16% +1 21% 21% = 18% 22% +4 40% 40% = 22% 15% -7 10% 13% +3 9% 12% +3 11% 11% =

LV 20% 24% +4 27% 40% +13 17% 28% +11 19% 24% +5 12% 17% +5 12% 16% +4 4% 5% +1 12% 18% +6 10% 9% -1 13% 14% +1

LT 22% 26% +4 31% 43% +12 9% 17% +8 16% 19% +3 12% 16% +4 18% 23% +5 7% 10% +3 12% 17% +5 6% 7% +1 13% 10% -3

LU 44% 49% +5 15% 24% +9 19% 24% +5 16% 19% +3 25% 22% -3 18% 20% +2 19% 20% +1 10% 20% +10 18% 16% -2 15% 12% -3

HU 32% 35% +3 26% 37% +11 10% 18% +8 25% 28% +3 24% 27% +3 22% 21% -1 4% 9% +5 10% 18% +8 9% 11% +2 10% 10% =

MT 35% 38% +3 27% 35% +8 19% 22% +3 20% 20% = 24% 21% -3 16% 19% +3 30% 32% +2 9% 13% +4 14% 9% -5 9% 10% +1

NL 28% 32% +4 44% 47% +3 18% 23% +5 11% 15% +4 24% 23% -1 15% 19% +4 24% 21% -3 4% 8% +4 35% 34% -1 17% 21% +4

AT 26% 38% +12 25% 46% +21 18% 17% -1 20% 25% +5 23% 23% = 24% 22% -2 16% 21% +5 13% 13% = 16% 17% +1 10% 10% =

PL 25% 29% +4 36% 55% +19 14% 19% +5 13% 13% = 9% 14% +5 18% 18% = 17% 23% +6 6% 11% +5 6% 4% -2 8% 9% +1

PT 45% 48% +3 29% 47% +18 8% 11% +3 5% 7% +2 22% 24% +2 17% 18% +1 17% 28% +11 7% 9% +2 3% 2% -1 4% 3% -1

RO 34% 40% +6 22% 31% +9 13% 19% +6 16% 29% +13 11% 17% +6 14% 22% +8 5% 8% +3 15% 22% +7 3% 4% +1 4% 3% -1

SI 56% 54% -2 10% 18% +8 9% 15% +6 21% 29% +8 21% 23% +2 15% 18% +3 12% 21% +9 11% 12% +1 18% 15% -3 18% 11% -7

SK 39% 50% +11 22% 30% +8 7% 10% +3 27% 34% +7 17% 19% +2 24% 23% -1 9% 13% +4 14% 15% +1 16% 14% -2 15% 12% -3

FI 27% 33% +6 24% 37% +13 9% 15% +6 21% 23% +2 31% 32% +1 27% 31% +4 13% 16% +3 14% 19% +5 24% 24% = 12% 13% +1

SE 54% 58% +4 23% 29% +6 10% 23% +13 25% 17% -8 24% 19% -5 34% 38% +4 9% 8% -1 7% 10% +3 22% 15% -7 15% 11% -4

UK 8% 9% +1 21% 28% +7 23% 39% +16 19% 20% +1 15% 17% +2 12% 15% +3 11% 8% -3 10% 22% +12 18% 13% -5 6% 7% +1

13

Vabatahtliku töö roll solidaarsuse ja humanitaarabi valdkonnas on muutunud tähtsamaks suures osas liikmesriikides, eriti Austrias (+12), Slovakkias (+11), Prantsusmaal ja Bulgaarias (+10). Vabatahtliku tegevuse rolli tähtsus on vähenenud 27 liikmesriigist ainult kahes, Sloveenias (-2) ja Hispaanias (-6).

Arusaam, et vabatahtlik töö on tähtis tervishoiu valdkonnas, on suurenenud igas

riigis, välja arvatud Taani (-1). Eriti järsult on selle tähtsus tõusnud Austrias (+21), Poolas (+19) ja Portugalis (+18).

Vabatahtliku töö tähtsus hariduse ja koolituse valdkonnas on vähenenud ainult

Austrias (-1) ja on tõusnud väga palju Ühendkuningriigis (+16), Iirimaal (+14) ja Rootsis (+13).

14

2. Mis on vabatahtliku töö peamised eelised?

13. küsimus Millised järgmistest on Teie arvates vabatahtliku tegevuse kaks peamist eelist

ELis? (kuni kaks vastust) 1) Euroopa keskmine

Allikas: Eurobaromeeter / Euroopa Parlament 75.2 Sarnaselt valdkondadega, milles eurooplased peavad vabatahtlikku sektorit oluliseks,

peetakse vabatahtliku töö peamisteks eelisteks sotsiaalsidususe säilitamist ja tugevdamist (34%), solidaarsuse põhiväärtuste tugevdamist ning eneseteostust ja isiklikku arengut (mõlemad 25%).

34%

25%

25%

22%

20%

18%

12%

7%

2%

1%

See võimaldab sotsiaalsidususe säilitamist ja tugevdamist

See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi

See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule

See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad edukatprofessionaalset integreerimist

See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus

See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses

See mängib olulist rolli ELi majanduses

Mitte ükski (SPONTAANNE)

Muu (SPONTAANNE)

Ei oska öelda

15


S

ee s

äili

tab

ja

tuge

vdab

so

tsia

alsi

du

sust

See

tu

gevd

ab E

Li s

olid

aars

use

p

õhiv

äärt

usi

See

ait

ab k

aasa

vab

atah

tlik

e en

eset

eost

use

le j

a is

ikli

ku

le a

ren

gule

See

hõl

bu

stab

tea

dm

iste

ja

osk

ust

e om

and

amis

t, m

is v

õim

ald

avad

in

tegr

eeri

mis

t tö

öell

u

See

an

nab

eu

roop

last

ele

võim

alu

se

aren

dad

a k

odan

ike

osal

emis

t ü

his

kon

dli

ku

s el

us

See

män

gib

olu

list

rol

li s

ääst

vas

aren

gus

ja k

esk

kon

nak

aits

es

See

män

gib

olu

list

rol

li E

Li

maj

and

use

s

Mit

te ü

ksk

i (S

PO

NT

AA

NN

E)

Mu

u (

SP

ON

TA

AN

NE

)

Ei o

ska

öeld

a

EL27 34% 25% 25% 22% 20% 18% 12% 2% 1% 7%

BE 35% 33% 38% 19% 20% 19% 15% 1% 1% 1%

BG 40% 15% 23% 24% 26% 20% 15% 1% 0% 8%

CZ 32% 30% 28% 13% 25% 24% 12% 2% 0% 3%

DK 42% 20% 52% 18% 21% 20% 8% 1% 0% 2%

DE 50% 26% 27% 19% 20% 17% 11% 2% 1% 4%

EE 25% 14% 35% 24% 22% 20% 14% 3% 0% 8%

IE 23% 24% 35% 16% 22% 13% 20% 1% 1% 13%

EL 38% 32% 22% 21% 24% 27% 10% 2% 1% 2%

ES 28% 29% 24% 16% 17% 16% 10% 3% 1% 9%

FR 41% 26% 31% 17% 21% 18% 10% 2% 1% 6%

IT 25% 34% 14% 25% 24% 22% 13% 2% 1% 5%

CY 24% 46% 29% 23% 39% 16% 15% 1% - 1%

LV 29% 11% 29% 20% 24% 16% 12% 4% 0% 8%

LT 20% 15% 22% 24% 24% 14% 18% 3% 1% 15%

LU 31% 29% 24% 25% 20% 24% 16% 2% - 3%

HU 40% 19% 21% 29% 16% 27% 16% 2% 0% 3%

MT 16% 35% 19% 15% 28% 18% 14% 1% - 16%

NL 36% 26% 41% 22% 22% 11% 12% 4% 1% 3%

AT 48% 23% 28% 23% 20% 21% 16% 3% 2% 1%

PL 27% 17% 26% 24% 19% 14% 11% 2% 0% 12%

PT 32% 33% 21% 14% 19% 9% 13% 2% 1% 7%

RO 23% 16% 18% 27% 26% 21% 14% 1% 1% 17%

SI 32% 38% 28% 17% 21% 19% 12% 2% 2% 1%

SK 37% 30% 24% 17% 25% 24% 12% 1% 1% 4%

FI 47% 30% 27% 18% 20% 30% 8% 1% 0% 2%

SE 36% 30% 29% 33% 29% 21% 4% 1% 0% 2%

UK 23% 14% 24% 32% 14% 15% 20% 5% 1% 11%


16

Vabatahtliku töö peamisi eeliseid peetakse riigiti natuke erinevaks. Alljärgnevaid vastuseid mainiti kõige sagedamini järgmistes riikides:

- „Vabatahtlik töö säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust“ oli kõige sagedasem vastus Saksamaal (50%), Austrias (48%) ja Soomes (47%).

- „See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi“: Küpros (46%), Sloveenia (38%) ja Malta (35%).

- „See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule“: Taani (52%), Madalmaad (41%) ja Belgia (38%).

- „See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad integreerimist tööellu“: Rootsi (33%), Ühendkuningriik (32%) ja Ungari (29%).

- „See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus“: Küpros (39%), Rootsi (29%) ja Malta (28%).

- „See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses“: Soome (30%), Kreeka ja Ungari (mõlemad 27%), Tšehhi Vabariik, Luksemburg ja Slovakkia (kõik 24%).

- „See mängib olulist rolli ELi majanduses“: Iirimaa ja Ühendkuningriik (mõlemad 20%), Leedu (18%), Luksemburg, Ungari ja Austria (16%).

Arvatavasti valgustavad need vastused seda, millised on Euroopa Liidu kodanike huvid ja valdkonnad, kus nad ootavad ja loodavad tegutsemist.


Vastanud, kes on kõige kauem haridust omandanud, ütlevad kõige tõenäolisemalt, et vabatahtlik töö säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust (40% vastanutest, kes jätkasid õpinguid 20aastaseni või kauem, võrreldes nendega, kes jätsid kooli pooleli 15aastaselt või varem).

Sama rühm („harituimad“) aga usub kõige vähem, et vabatahtlik sektor edendab

märgatavalt ELi majandust (11% võrrelduna 13%-ga nendest, kes lõpetasid õpingud 19aastaselt, ja 14% vastanutega, kes veel õpivad).

17

III. OOTUSED

1. Kas vabatahtliku sektori tegevuse süsteem tuleks määratleda riiklikul või ELi tasandil?

12. küsimus Kumba kahest järgmisest väitest Te eelistaksite vabatahtliku tegevuse süsteemi

ja toimimisviisi määratlemisel? (Ainult üks vastus) 1) Euroopa keskmine

Väikese hääleenamusega eelistasid vastanud vabatahtliku sektori Euroopa süsteemi, kuigi selles küsimuses jaguneb eurooplaste arvamus ühtlaselt.

47%

45%

8%

The Member States and the EU should define together the framework and the way volunteering works in an EuropeanCharter for volunteer workers

(OUR COUNTRY) should define individually the framework and the way volunteering works

DK


47% vastanutest toetab Euroopa vabatahtlike harta loomist, ja 45% arvab, et iga

liikmesriik peab määratlema vabatahtliku sektori süsteemi ja toimimisviisi iseseisvalt. Euroopa Komisjoni läbi viidud uuringus – DG EAC, 2010. Voluntary Services in the

European Union1 –, mis langeb kokku Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga, rõhutatakse ELi vabatahtliku sektori mitmekesisust ja seda, et puudub ühtlustatud õigusraamistik. Liikmesriikides hallatakse vabatahtlikku tööd eri tasanditel järgmiselt:

1) liikmesriigid, millel on olemas spetsiaalne vabatahtliku töö õigusraamistik: BE, CY, CZ, HU, IT, LV, LU, MT, PL, PT, RO, ES

2) liikmesriigid, millel puudub spetsiaalne vabatahtliku töö õigusraamistik ja kus

vabatahtlikku sektorit hallatakse muude kehtivate üldiste seadustega: AT, DK, EE, FI, FR, DE, GR, IE, LT, NL, SE, UK

1 Euroopa Komisjon - DG EAC, 2010. Voluntary Services in the European Union. („Vabatahtlikud teenused Euroopa Liidus“). Lõpparuanne. London GHK (lk 110).

18

3) liikmesriigid, kus praegu viiakse läbi uurimusi õigusraamistiku loomise kohta: BG, SK ja SI



Euroopa vabatahtlike hartat toetatakse kõige rohkem Hispaanias (68%), Küprosel (65%) ja Belgias (60%). Kõige vähem avaldatakse hartale toetust Taanis (15%), Madalmaades ja Austrias (mõlemad 31%).

68%

65%

60%

58%

57%

56%

55%

55%

54%

52%

50%

50%

50%

47%

47%

47%

46%

45%

43%

41%

38%

38%

37%

34%

32%

31%

31%

15%

22%

29%

39%

39%

35%

30%

41%

40%

39%

38%

47%

47%

43%

47%

45%

42%

36%

50%

48%

57%

54%

37%

59%

60%

60%

65%

59%

84%

6%

1%

3%

8%

14%

5%

7%

10%

3%

3%

7%

6%

8%

11%

18%

5%

2%

8%

25%

4%

6%

8%

4%

10%

1%

9%

4%

10%ES CY BE EL IT PT SK LU BG MT HU SE FR EE

EL27 LT RO CZ PL FI

DE IE SI

LV UK AT NL DK

Liikmesriigid ja EL peavad määratlema vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi üheskoos Euroopa vabatahtlike hartas

(MEIE RIIK) peab määratlema vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi iseseisvalt

Ei oska öelda

19

2. Kui suur on toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas?

14. küsimus Euroopa Parlament soovib, et ELi liikmesriigid ja nende kohalikud ja

piirkondlikud omavalitsusüksused looksid igas piirkonnas vabatahtlikud päästemeeskonnad looduskatastroofide ja -õnnetustega toimetulekuks. Kas Teie peate sellist meedet kasulikuks või mitte?

1) Euroopa keskmine

88% eurooplasi usub, et looduskatastroofide ja -õnnetustega toimetulekuks tuleks luua vabatahtlikud päästemeeskonnad.


Uuringust ei nähtu otsest vastavust hiljuti looduskatastroofide käes kannatanud riikide

ja nende riikide vahel, kus soovitakse päästemeeskondade loomist.


97%

96%

96%

95%

94%

94%

94%

94%

93%

93%

92%

92%

91%

90%

90%

90%

90%

89%

89%

89%

89%

88%

88%

87%

85%

84%

81%

78%

3%

2%

3%

2%

5%

3%

4%

3%

3%

3%

4%

5%

3%

5%

4%

7%

5%

7%

7%

6%

8%

9%

5%

8%

5%

8%

7%

10%

8%

9%

11%

13%

13%

18%

21%

6%

1%

1%

1%

1%

1%

2%

1%

1%

1%

2%

1%

4%

3%

2%

2% 3%

1%

1%

CY MT EL HU

SI BG EE SK BE AT IT PT PL SE LU IE

CZ RO ES LT FI

UK UE27

LV DE FRDK NL

Jah EOÖ Ei

20

23%

38%

45%

36%

45%

44%

11%

7%

24%

2%

2%

13% 4%

2

4%

Encouraging people aged 60 andmore to stay on the working market

in order to make the nextgenerations benefit from theirknowledge and experience

Ensuring that Europeans of all agesbenefit from the same access to the

work market and to trainingpossibilities

Encouraging jobs creation for youngpeople in the area of help to theelderly and dependent people

Very efficient Fairly efficient Not very efficient Not at all efficient DK

IV. EUROOPLASED JA PÕLVKONDADEVAHELINE SOLIDAARSUS

1. Milliseid seoseid saab luua eakate ja noorte vahel?

17. küsimus Palun öelge iga põlvkondadevahelise (eriti noorte ja eakate vahelise)

solidaarsuse tugevdamisele suunatud meetme kohta, kas see on Teie meelest tõhus või mitte?

1) Euroopa keskmine


89% vastanutest toetab noortele töökohtade loomist eakate ja ülalpeetavate abistamise valdkonnas (45% vastas, et see oleks „väga tõhus” ja 44% ütles „üsna tõhus”).

83% eurooplasi arvab, et igas vanuses kodanikel peab olema võrdne juurdepääs

tööturule ja koolitusvõimalustele (38% „väga tõhus“ ja 45% „üsna tõhus“).

59% vastanutest arvab, et tõhus oleks julgustada eakaid (60+) tööturule jääma, et nad saaksid oma kogemusi noortele edasi anda (23% „väga tõhus“ ja 36% „üsna tõhus“).


Nende kolme ettepaneku puhul on sotsiaaldemograafilised erinevused marginaalsed,

eriti vanuse osas.

21

Avaliku arvamuse jälgimise üksus

[email protected]

Jacques Nancy +32 2 284 24 85, Defourny Elise +32 2 284 11 23,

Hallaouy Said +32 2 284 60 73, Maggio Luisa +32 2 284 14 21,

Lefèvre Nathalie +32 2 284 12 26, Van de Calseyde Caroline +32 2 284 14 76.

Documents

Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr 75.2 Vabatahtlik töö · 2020-01-23 · Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise