62

SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT KODANIKUVABADUSED, … · Poliitikaosakond C: kodanike õigused ja põhiseadusküsimused . 3.2.2. Vägivald 24 3.2.3. Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

  • Upload
    others

  • View
    1

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT

POLIITIKAOSAKOND C KODANIKE OtildeIGUSED JA POtildeHISEADUSKUumlSIMUSED

KODANIKUVABADUSED JUSTIITS- JA SISEASJAD

Eestit kaumlsitlev aruanne

uurimuse kohta

bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

UURIMUS

Luumlhikokkuvotildete

Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse puuetega laste olukorda Eestis et teha kindlaks otildeigusliku raamistiku ja selle rakendamise puudujaumlaumlgid puuetega laste probleemid ja parimad tavad Konkreetset riiki kaumlsitlev uurimus on osa suuremast uurimusest milles analuumluumlsitakse 18 liikmesriiki Uurimuses bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo mille aluseks on riikide uurimuste votilderdlev analuumluumls antakse soovitusi ELi meetmete kohta et parandada puuetega laste olukorda

PE 474419 ET

Kaumlesoleva dokumendi koostamist taotles Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste justiitsshyja siseasjade komisjon (LIBE)

AUTOR(ID)

Merle Haruoja Marianne Meiorg Milieu Ltd (Belgia) jaumlrelevalve all projektijuhid Marta Ballesteros ja Nathalie Meurens e-mail martaballesterosmilieube ja nathaliemeurensmilieube Milieu Ltd 15 rue Blanche B-1050 Bruumlssel tel +32 2 514 3601 faks +32 2 514 3603 Veebileht httpwwwmilieube

VASTUTAV ADMINISTRAATOR

Erika Schulze Poliitikaosakond C ndash Kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused Euroopa Parlament B-1047 Bruumlssel E-mail poldep-citizenseuroparleuropaeu

KEELEVERSIOONID

Originaal EN Totildelge ET

TEAVE VAumlLJAANDJA KOHTA

Poliitikaosakonnaga kontakteerumiseks votildei selle uudiskirja tellimiseks kirjutage palun jaumlrgmisel aadressil poldep-citizenseuroparleuropaeu

Euroopa Parlament kaumlsikiri valmis 2013 aasta juunis copy Euroopa Liit Bruumlssel 2013

Dokument on internetis kaumlttesaadav aadressil httpwwweuroparleuropaeustudies

VASTUTUSE VAumlLISTAMISE SAumlTTED

Kaumlesolevas dokumendis vaumlljendatud arvamuste eest vastutab ainuisikuliselt autor ning need ei vaumlljenda tingimata Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta

Teksti reprodutseerimine ja totildelkimine on lubatud mitteaumlrilistel eesmaumlrkidel kui viidatakse allikale ja teavitatakse sellest eelnevalt vaumlljaandjat ning saadetakse talle koopia

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISUKORD

LUumlHENDITE LOETELU 5

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 6

SISSEJUHATUS 7

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS 9

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis 9

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine 10

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE 13

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade 13

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik 14

221 Otildeiguslik raamistik 14

222 Institutsioonid ja asutused 16

223 Motildeisted 17

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA 18

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine 18

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7) 18

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5) 19

313 Lapse arenevad votildeimed (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3) 20

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30) 20

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16) 21

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3) 22

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28) 22

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24) 23

32 Puuetega lastega seotud eriteemad 24

321 Sooline haavatavus 24

3

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

322 Vaumlgivald 24

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused 26

324 Kaasav haridus 28

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis 29

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG 30

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid 30

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused 31

43 Parimad tavad 32

44 Andmed ja seiremehhanismid 32

45 Kirjanduses esitatud soovitused 33

5 JAumlRELDUSED 34

VIITED 35

1 LISA ndash KOONDTABEL 38

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE 45

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 46

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST 57

4

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LUumlHENDITE LOETELU

art artikkel

CJEU Euroopa Liidu Kohus

CRC UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

CRPD UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

ECHR Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsioon

EL Euroopa Liit

ELi leping Euroopa Liidu leping

ELi Euroopa Liidu toimimise leping toimimise

leping

EPIK Eesti Puuetega Inimeste Koda

harta Euroopa Liidu potildehiotildeiguste harta

LaKS lastekaitse seadus

PISTS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

PKS perekonnaseadus

SHS sotsiaalhoolekandeseadus

SoVS soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus

UumlRO Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon

VotilderdKS votilderdse kohtlemise seadus

5

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Puuetega lapsed on Eestis harva riiklike tegevuskavade otildeigusaktide votildei uurimuste keskmes Harilikult reguleeritakse puuetega laste olukorda kas lapsi puudutavate seadustega votildei otildeigusaktidega mis kaumlsitlevad puuetega isikuid Praegustes riiklikes tegevuskavades keskendutakse juurdepaumlaumlsu probleemidele vaimupuudega laste olukorrale ja teadlikkuse totildestmisele nii lastele kaumlttesaadavate teenuste osas kui ka seoses muude probleemide ja kuumlsimustega millega nad igapaumlevases elus kokku puutuvad

Kirjanduses tehakse kindlaks mitu luumlnka probleemi ja kuumlsimust seoses asjakohaste otildeigusaktide rakendamisega kuid selles ei tehta samas ulatuses kindlaks otildeigusaktide probleeme Kirjanduse andmetel hotildelmavad praktilise rakendamisega seotud probleemid piiratud juurdepaumlaumlsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste piiratud rahalisi votildeimalusi

Otildeigusaktidega seatakse ndash vaumllja arvatud motildened erandid ndash uumlldiselt kotilderged standardid Diskrimineerimisvastaste otildeigusaktidega naumlhakse ette kaitse diskrimineerimise eest puude totildettu ainult toumloumlhotildeivesektoris Ka lastekaitse seaduses ei naumlhta ette piisavat laste kaitset kuna see otildeigusakt on abstraktne ega hotildelma jotildeustamismehhanisme

Peamine sotsiaalteenuste osutamisega seotud koormus langeb kohalikele omavalitsustele kes tegelevad mitmesuguste probleemidega mis tulenevad nende erinevast suurusest tulubaasist ja elanike arvust Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses Paljud sidusruumlhmad on notildeus vaumlitega et kohalike omavalitsuste ebauumlhtlane suutlikkus on uumlks peamisi takistusi puuetega laste otildeiguste uumlleriigilisel ja ulatuslikul kaitsel1

Lisaks peitub probleem ka asjaolus et riik kodanikuuumlhiskond ja teadlased uurivad ja tegelevad peamiselt kas puuete votildei lastega seotud kuumlsimustega ega uumlhenda sageli kahte teemat et suumlveneda puuetega laste probleemidesse Eestis Hiljuti on toimunud positiivseid muutusi naumliteks poumloumlratakse riiklikus laste ja perede arengukavas aastateks 2012ndash20202

erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele Kavas rotildehutatakse samuti et kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne peab olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes

Riigisiseste otildeigusaktide ja nende rakendamisega seonduvad kuumlsimused on samuti seotud UumlRO puuetega inimeste konventsiooni (CRPD) rakendamisega Siseriiklikud otildeigusaktid on suures osas CRPD-ga vastavuses kuid nende praktiline rakendamine ei ole

1 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo

sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavad sotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

6

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

Kaumlesoleva dokumendi koostamist taotles Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste justiitsshyja siseasjade komisjon (LIBE)

AUTOR(ID)

Merle Haruoja Marianne Meiorg Milieu Ltd (Belgia) jaumlrelevalve all projektijuhid Marta Ballesteros ja Nathalie Meurens e-mail martaballesterosmilieube ja nathaliemeurensmilieube Milieu Ltd 15 rue Blanche B-1050 Bruumlssel tel +32 2 514 3601 faks +32 2 514 3603 Veebileht httpwwwmilieube

VASTUTAV ADMINISTRAATOR

Erika Schulze Poliitikaosakond C ndash Kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused Euroopa Parlament B-1047 Bruumlssel E-mail poldep-citizenseuroparleuropaeu

KEELEVERSIOONID

Originaal EN Totildelge ET

TEAVE VAumlLJAANDJA KOHTA

Poliitikaosakonnaga kontakteerumiseks votildei selle uudiskirja tellimiseks kirjutage palun jaumlrgmisel aadressil poldep-citizenseuroparleuropaeu

Euroopa Parlament kaumlsikiri valmis 2013 aasta juunis copy Euroopa Liit Bruumlssel 2013

Dokument on internetis kaumlttesaadav aadressil httpwwweuroparleuropaeustudies

VASTUTUSE VAumlLISTAMISE SAumlTTED

Kaumlesolevas dokumendis vaumlljendatud arvamuste eest vastutab ainuisikuliselt autor ning need ei vaumlljenda tingimata Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta

Teksti reprodutseerimine ja totildelkimine on lubatud mitteaumlrilistel eesmaumlrkidel kui viidatakse allikale ja teavitatakse sellest eelnevalt vaumlljaandjat ning saadetakse talle koopia

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISUKORD

LUumlHENDITE LOETELU 5

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 6

SISSEJUHATUS 7

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS 9

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis 9

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine 10

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE 13

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade 13

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik 14

221 Otildeiguslik raamistik 14

222 Institutsioonid ja asutused 16

223 Motildeisted 17

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA 18

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine 18

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7) 18

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5) 19

313 Lapse arenevad votildeimed (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3) 20

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30) 20

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16) 21

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3) 22

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28) 22

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24) 23

32 Puuetega lastega seotud eriteemad 24

321 Sooline haavatavus 24

3

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

322 Vaumlgivald 24

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused 26

324 Kaasav haridus 28

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis 29

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG 30

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid 30

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused 31

43 Parimad tavad 32

44 Andmed ja seiremehhanismid 32

45 Kirjanduses esitatud soovitused 33

5 JAumlRELDUSED 34

VIITED 35

1 LISA ndash KOONDTABEL 38

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE 45

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 46

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST 57

4

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LUumlHENDITE LOETELU

art artikkel

CJEU Euroopa Liidu Kohus

CRC UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

CRPD UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

ECHR Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsioon

EL Euroopa Liit

ELi leping Euroopa Liidu leping

ELi Euroopa Liidu toimimise leping toimimise

leping

EPIK Eesti Puuetega Inimeste Koda

harta Euroopa Liidu potildehiotildeiguste harta

LaKS lastekaitse seadus

PISTS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

PKS perekonnaseadus

SHS sotsiaalhoolekandeseadus

SoVS soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus

UumlRO Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon

VotilderdKS votilderdse kohtlemise seadus

5

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Puuetega lapsed on Eestis harva riiklike tegevuskavade otildeigusaktide votildei uurimuste keskmes Harilikult reguleeritakse puuetega laste olukorda kas lapsi puudutavate seadustega votildei otildeigusaktidega mis kaumlsitlevad puuetega isikuid Praegustes riiklikes tegevuskavades keskendutakse juurdepaumlaumlsu probleemidele vaimupuudega laste olukorrale ja teadlikkuse totildestmisele nii lastele kaumlttesaadavate teenuste osas kui ka seoses muude probleemide ja kuumlsimustega millega nad igapaumlevases elus kokku puutuvad

Kirjanduses tehakse kindlaks mitu luumlnka probleemi ja kuumlsimust seoses asjakohaste otildeigusaktide rakendamisega kuid selles ei tehta samas ulatuses kindlaks otildeigusaktide probleeme Kirjanduse andmetel hotildelmavad praktilise rakendamisega seotud probleemid piiratud juurdepaumlaumlsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste piiratud rahalisi votildeimalusi

Otildeigusaktidega seatakse ndash vaumllja arvatud motildened erandid ndash uumlldiselt kotilderged standardid Diskrimineerimisvastaste otildeigusaktidega naumlhakse ette kaitse diskrimineerimise eest puude totildettu ainult toumloumlhotildeivesektoris Ka lastekaitse seaduses ei naumlhta ette piisavat laste kaitset kuna see otildeigusakt on abstraktne ega hotildelma jotildeustamismehhanisme

Peamine sotsiaalteenuste osutamisega seotud koormus langeb kohalikele omavalitsustele kes tegelevad mitmesuguste probleemidega mis tulenevad nende erinevast suurusest tulubaasist ja elanike arvust Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses Paljud sidusruumlhmad on notildeus vaumlitega et kohalike omavalitsuste ebauumlhtlane suutlikkus on uumlks peamisi takistusi puuetega laste otildeiguste uumlleriigilisel ja ulatuslikul kaitsel1

Lisaks peitub probleem ka asjaolus et riik kodanikuuumlhiskond ja teadlased uurivad ja tegelevad peamiselt kas puuete votildei lastega seotud kuumlsimustega ega uumlhenda sageli kahte teemat et suumlveneda puuetega laste probleemidesse Eestis Hiljuti on toimunud positiivseid muutusi naumliteks poumloumlratakse riiklikus laste ja perede arengukavas aastateks 2012ndash20202

erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele Kavas rotildehutatakse samuti et kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne peab olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes

Riigisiseste otildeigusaktide ja nende rakendamisega seonduvad kuumlsimused on samuti seotud UumlRO puuetega inimeste konventsiooni (CRPD) rakendamisega Siseriiklikud otildeigusaktid on suures osas CRPD-ga vastavuses kuid nende praktiline rakendamine ei ole

1 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo

sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavad sotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

6

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISUKORD

LUumlHENDITE LOETELU 5

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 6

SISSEJUHATUS 7

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS 9

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis 9

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine 10

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE 13

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade 13

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik 14

221 Otildeiguslik raamistik 14

222 Institutsioonid ja asutused 16

223 Motildeisted 17

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA 18

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine 18

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7) 18

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5) 19

313 Lapse arenevad votildeimed (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3) 20

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30) 20

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16) 21

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3) 22

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28) 22

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24) 23

32 Puuetega lastega seotud eriteemad 24

321 Sooline haavatavus 24

3

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

322 Vaumlgivald 24

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused 26

324 Kaasav haridus 28

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis 29

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG 30

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid 30

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused 31

43 Parimad tavad 32

44 Andmed ja seiremehhanismid 32

45 Kirjanduses esitatud soovitused 33

5 JAumlRELDUSED 34

VIITED 35

1 LISA ndash KOONDTABEL 38

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE 45

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 46

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST 57

4

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LUumlHENDITE LOETELU

art artikkel

CJEU Euroopa Liidu Kohus

CRC UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

CRPD UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

ECHR Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsioon

EL Euroopa Liit

ELi leping Euroopa Liidu leping

ELi Euroopa Liidu toimimise leping toimimise

leping

EPIK Eesti Puuetega Inimeste Koda

harta Euroopa Liidu potildehiotildeiguste harta

LaKS lastekaitse seadus

PISTS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

PKS perekonnaseadus

SHS sotsiaalhoolekandeseadus

SoVS soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus

UumlRO Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon

VotilderdKS votilderdse kohtlemise seadus

5

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Puuetega lapsed on Eestis harva riiklike tegevuskavade otildeigusaktide votildei uurimuste keskmes Harilikult reguleeritakse puuetega laste olukorda kas lapsi puudutavate seadustega votildei otildeigusaktidega mis kaumlsitlevad puuetega isikuid Praegustes riiklikes tegevuskavades keskendutakse juurdepaumlaumlsu probleemidele vaimupuudega laste olukorrale ja teadlikkuse totildestmisele nii lastele kaumlttesaadavate teenuste osas kui ka seoses muude probleemide ja kuumlsimustega millega nad igapaumlevases elus kokku puutuvad

Kirjanduses tehakse kindlaks mitu luumlnka probleemi ja kuumlsimust seoses asjakohaste otildeigusaktide rakendamisega kuid selles ei tehta samas ulatuses kindlaks otildeigusaktide probleeme Kirjanduse andmetel hotildelmavad praktilise rakendamisega seotud probleemid piiratud juurdepaumlaumlsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste piiratud rahalisi votildeimalusi

Otildeigusaktidega seatakse ndash vaumllja arvatud motildened erandid ndash uumlldiselt kotilderged standardid Diskrimineerimisvastaste otildeigusaktidega naumlhakse ette kaitse diskrimineerimise eest puude totildettu ainult toumloumlhotildeivesektoris Ka lastekaitse seaduses ei naumlhta ette piisavat laste kaitset kuna see otildeigusakt on abstraktne ega hotildelma jotildeustamismehhanisme

Peamine sotsiaalteenuste osutamisega seotud koormus langeb kohalikele omavalitsustele kes tegelevad mitmesuguste probleemidega mis tulenevad nende erinevast suurusest tulubaasist ja elanike arvust Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses Paljud sidusruumlhmad on notildeus vaumlitega et kohalike omavalitsuste ebauumlhtlane suutlikkus on uumlks peamisi takistusi puuetega laste otildeiguste uumlleriigilisel ja ulatuslikul kaitsel1

Lisaks peitub probleem ka asjaolus et riik kodanikuuumlhiskond ja teadlased uurivad ja tegelevad peamiselt kas puuete votildei lastega seotud kuumlsimustega ega uumlhenda sageli kahte teemat et suumlveneda puuetega laste probleemidesse Eestis Hiljuti on toimunud positiivseid muutusi naumliteks poumloumlratakse riiklikus laste ja perede arengukavas aastateks 2012ndash20202

erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele Kavas rotildehutatakse samuti et kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne peab olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes

Riigisiseste otildeigusaktide ja nende rakendamisega seonduvad kuumlsimused on samuti seotud UumlRO puuetega inimeste konventsiooni (CRPD) rakendamisega Siseriiklikud otildeigusaktid on suures osas CRPD-ga vastavuses kuid nende praktiline rakendamine ei ole

1 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo

sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavad sotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

6

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

322 Vaumlgivald 24

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused 26

324 Kaasav haridus 28

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis 29

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG 30

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid 30

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused 31

43 Parimad tavad 32

44 Andmed ja seiremehhanismid 32

45 Kirjanduses esitatud soovitused 33

5 JAumlRELDUSED 34

VIITED 35

1 LISA ndash KOONDTABEL 38

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE 45

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE 46

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST 57

4

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LUumlHENDITE LOETELU

art artikkel

CJEU Euroopa Liidu Kohus

CRC UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

CRPD UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

ECHR Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsioon

EL Euroopa Liit

ELi leping Euroopa Liidu leping

ELi Euroopa Liidu toimimise leping toimimise

leping

EPIK Eesti Puuetega Inimeste Koda

harta Euroopa Liidu potildehiotildeiguste harta

LaKS lastekaitse seadus

PISTS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

PKS perekonnaseadus

SHS sotsiaalhoolekandeseadus

SoVS soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus

UumlRO Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon

VotilderdKS votilderdse kohtlemise seadus

5

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Puuetega lapsed on Eestis harva riiklike tegevuskavade otildeigusaktide votildei uurimuste keskmes Harilikult reguleeritakse puuetega laste olukorda kas lapsi puudutavate seadustega votildei otildeigusaktidega mis kaumlsitlevad puuetega isikuid Praegustes riiklikes tegevuskavades keskendutakse juurdepaumlaumlsu probleemidele vaimupuudega laste olukorrale ja teadlikkuse totildestmisele nii lastele kaumlttesaadavate teenuste osas kui ka seoses muude probleemide ja kuumlsimustega millega nad igapaumlevases elus kokku puutuvad

Kirjanduses tehakse kindlaks mitu luumlnka probleemi ja kuumlsimust seoses asjakohaste otildeigusaktide rakendamisega kuid selles ei tehta samas ulatuses kindlaks otildeigusaktide probleeme Kirjanduse andmetel hotildelmavad praktilise rakendamisega seotud probleemid piiratud juurdepaumlaumlsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste piiratud rahalisi votildeimalusi

Otildeigusaktidega seatakse ndash vaumllja arvatud motildened erandid ndash uumlldiselt kotilderged standardid Diskrimineerimisvastaste otildeigusaktidega naumlhakse ette kaitse diskrimineerimise eest puude totildettu ainult toumloumlhotildeivesektoris Ka lastekaitse seaduses ei naumlhta ette piisavat laste kaitset kuna see otildeigusakt on abstraktne ega hotildelma jotildeustamismehhanisme

Peamine sotsiaalteenuste osutamisega seotud koormus langeb kohalikele omavalitsustele kes tegelevad mitmesuguste probleemidega mis tulenevad nende erinevast suurusest tulubaasist ja elanike arvust Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses Paljud sidusruumlhmad on notildeus vaumlitega et kohalike omavalitsuste ebauumlhtlane suutlikkus on uumlks peamisi takistusi puuetega laste otildeiguste uumlleriigilisel ja ulatuslikul kaitsel1

Lisaks peitub probleem ka asjaolus et riik kodanikuuumlhiskond ja teadlased uurivad ja tegelevad peamiselt kas puuete votildei lastega seotud kuumlsimustega ega uumlhenda sageli kahte teemat et suumlveneda puuetega laste probleemidesse Eestis Hiljuti on toimunud positiivseid muutusi naumliteks poumloumlratakse riiklikus laste ja perede arengukavas aastateks 2012ndash20202

erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele Kavas rotildehutatakse samuti et kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne peab olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes

Riigisiseste otildeigusaktide ja nende rakendamisega seonduvad kuumlsimused on samuti seotud UumlRO puuetega inimeste konventsiooni (CRPD) rakendamisega Siseriiklikud otildeigusaktid on suures osas CRPD-ga vastavuses kuid nende praktiline rakendamine ei ole

1 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo

sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavad sotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

6

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LUumlHENDITE LOETELU

art artikkel

CJEU Euroopa Liidu Kohus

CRC UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

CRPD UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

ECHR Euroopa inimotildeiguste ja potildehivabaduste kaitse konventsioon

EL Euroopa Liit

ELi leping Euroopa Liidu leping

ELi Euroopa Liidu toimimise leping toimimise

leping

EPIK Eesti Puuetega Inimeste Koda

harta Euroopa Liidu potildehiotildeiguste harta

LaKS lastekaitse seadus

PISTS puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus

PKS perekonnaseadus

SHS sotsiaalhoolekandeseadus

SoVS soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus

UumlRO Uumlhinenud Rahvaste Organisatsioon

VotilderdKS votilderdse kohtlemise seadus

5

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Puuetega lapsed on Eestis harva riiklike tegevuskavade otildeigusaktide votildei uurimuste keskmes Harilikult reguleeritakse puuetega laste olukorda kas lapsi puudutavate seadustega votildei otildeigusaktidega mis kaumlsitlevad puuetega isikuid Praegustes riiklikes tegevuskavades keskendutakse juurdepaumlaumlsu probleemidele vaimupuudega laste olukorrale ja teadlikkuse totildestmisele nii lastele kaumlttesaadavate teenuste osas kui ka seoses muude probleemide ja kuumlsimustega millega nad igapaumlevases elus kokku puutuvad

Kirjanduses tehakse kindlaks mitu luumlnka probleemi ja kuumlsimust seoses asjakohaste otildeigusaktide rakendamisega kuid selles ei tehta samas ulatuses kindlaks otildeigusaktide probleeme Kirjanduse andmetel hotildelmavad praktilise rakendamisega seotud probleemid piiratud juurdepaumlaumlsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste piiratud rahalisi votildeimalusi

Otildeigusaktidega seatakse ndash vaumllja arvatud motildened erandid ndash uumlldiselt kotilderged standardid Diskrimineerimisvastaste otildeigusaktidega naumlhakse ette kaitse diskrimineerimise eest puude totildettu ainult toumloumlhotildeivesektoris Ka lastekaitse seaduses ei naumlhta ette piisavat laste kaitset kuna see otildeigusakt on abstraktne ega hotildelma jotildeustamismehhanisme

Peamine sotsiaalteenuste osutamisega seotud koormus langeb kohalikele omavalitsustele kes tegelevad mitmesuguste probleemidega mis tulenevad nende erinevast suurusest tulubaasist ja elanike arvust Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses Paljud sidusruumlhmad on notildeus vaumlitega et kohalike omavalitsuste ebauumlhtlane suutlikkus on uumlks peamisi takistusi puuetega laste otildeiguste uumlleriigilisel ja ulatuslikul kaitsel1

Lisaks peitub probleem ka asjaolus et riik kodanikuuumlhiskond ja teadlased uurivad ja tegelevad peamiselt kas puuete votildei lastega seotud kuumlsimustega ega uumlhenda sageli kahte teemat et suumlveneda puuetega laste probleemidesse Eestis Hiljuti on toimunud positiivseid muutusi naumliteks poumloumlratakse riiklikus laste ja perede arengukavas aastateks 2012ndash20202

erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele Kavas rotildehutatakse samuti et kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne peab olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes

Riigisiseste otildeigusaktide ja nende rakendamisega seonduvad kuumlsimused on samuti seotud UumlRO puuetega inimeste konventsiooni (CRPD) rakendamisega Siseriiklikud otildeigusaktid on suures osas CRPD-ga vastavuses kuid nende praktiline rakendamine ei ole

1 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo

sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavad sotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

6

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Puuetega lapsed on Eestis harva riiklike tegevuskavade otildeigusaktide votildei uurimuste keskmes Harilikult reguleeritakse puuetega laste olukorda kas lapsi puudutavate seadustega votildei otildeigusaktidega mis kaumlsitlevad puuetega isikuid Praegustes riiklikes tegevuskavades keskendutakse juurdepaumlaumlsu probleemidele vaimupuudega laste olukorrale ja teadlikkuse totildestmisele nii lastele kaumlttesaadavate teenuste osas kui ka seoses muude probleemide ja kuumlsimustega millega nad igapaumlevases elus kokku puutuvad

Kirjanduses tehakse kindlaks mitu luumlnka probleemi ja kuumlsimust seoses asjakohaste otildeigusaktide rakendamisega kuid selles ei tehta samas ulatuses kindlaks otildeigusaktide probleeme Kirjanduse andmetel hotildelmavad praktilise rakendamisega seotud probleemid piiratud juurdepaumlaumlsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ja kohalike omavalitsuste piiratud rahalisi votildeimalusi

Otildeigusaktidega seatakse ndash vaumllja arvatud motildened erandid ndash uumlldiselt kotilderged standardid Diskrimineerimisvastaste otildeigusaktidega naumlhakse ette kaitse diskrimineerimise eest puude totildettu ainult toumloumlhotildeivesektoris Ka lastekaitse seaduses ei naumlhta ette piisavat laste kaitset kuna see otildeigusakt on abstraktne ega hotildelma jotildeustamismehhanisme

Peamine sotsiaalteenuste osutamisega seotud koormus langeb kohalikele omavalitsustele kes tegelevad mitmesuguste probleemidega mis tulenevad nende erinevast suurusest tulubaasist ja elanike arvust Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses Paljud sidusruumlhmad on notildeus vaumlitega et kohalike omavalitsuste ebauumlhtlane suutlikkus on uumlks peamisi takistusi puuetega laste otildeiguste uumlleriigilisel ja ulatuslikul kaitsel1

Lisaks peitub probleem ka asjaolus et riik kodanikuuumlhiskond ja teadlased uurivad ja tegelevad peamiselt kas puuete votildei lastega seotud kuumlsimustega ega uumlhenda sageli kahte teemat et suumlveneda puuetega laste probleemidesse Eestis Hiljuti on toimunud positiivseid muutusi naumliteks poumloumlratakse riiklikus laste ja perede arengukavas aastateks 2012ndash20202

erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele Kavas rotildehutatakse samuti et kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne peab olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes

Riigisiseste otildeigusaktide ja nende rakendamisega seonduvad kuumlsimused on samuti seotud UumlRO puuetega inimeste konventsiooni (CRPD) rakendamisega Siseriiklikud otildeigusaktid on suures osas CRPD-ga vastavuses kuid nende praktiline rakendamine ei ole

1 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo

sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavad sotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

6

2

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidust sai 2010 aasta detsembris CRPD osaline Sellega tunnistas EL puuetega inimeste ees seisvaid probleeme nende otildeiguste tagamisel ning toonitas vajadust ELi meetmete jaumlrele mis oleksid kindlalt Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide paumlevakavas

Puuetega lapsed on haavatavad juba seetotildettu et nad on lapsed Nende puue muudab nad eriti haavatavaks Seepaumlrast vajavad nad eritagatisi ja kaitset ELilt ja selle liikmesriikidelt

Selle valdkonna ELi meetmete peamine otildeiguslik raamistik on ELi otsus CRPD ratifitseerimise kohta ELi toimimise lepingu artikli 10 kohane notildeue votildeidelda diskrimineerimisega puuete alusel ning ELi eesmaumlrk edendada lapse otildeiguste kaitset vastavalt ELi lepingu artiklile 3 Kotildenealune raamistik seab ELi ainulaadsesse olukorda kus liit saab edeneda puuetega laste otildeiguste taumlielikuma kaitsega ning toumloumltada vaumllja seadusandlikke ja poliitikaalgatusi UumlRO lapse otildeiguste konventsioon (CRC) on veel uumlks selle valdkonna meetmete alus3

Eestit kaumlsitlev aruanne on osa suuremast uurimusest millega puumluumltakse anda Euroopa Parlamendile uumllevaade puuetega laste olukorrast teatavates liikmesriikides et hinnata vajadust Euroopa otildeigusaktide jaumlrele puuetega laste otildeiguste tugevdamiseks Euroopa Liidus Projektis vaadeldakse olemasolevaid otildeiguslikke poliitika- ja institutsioonilisi raamistikke 18 liikmesriigis Igas riigi aruandes analuumluumlsitakse CRPD-st ja CRC-st tulenevate rahvusvaheliste potildehimotildetete ja otildeiguste rakendamist et leida probleeme mille suhtes tuleks votildetta riikide ja ELi tasandil edasisi poliitilisi ja otildeiguslikke meetmeid Riikide aruannete tulemustel potildehineb samuti uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo votilderdlev analuumluumls

CRPD-st ja CRC-st tulenevad peamised elemendid seoses puuetega lastega hotildelmavad jaumlrgmist

kohustus toimida lapse parimates huvides

otildeigus mittediskrimineerimisele

lapse arenevate votildeimetega arvestamine

otildeigus osaleda avaldada arvamust

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

otildeigus perekonnaelule

otildeigus abile

otildeigus haridusele sealhulgas kaasavale haridusele

Arvestades et liikmesriigid on ratifitseerinud motildelemad UumlRO konventsioonid peavad nad votildetma vajalikud meetmed et tagada iga puudega lapse votildei isiku saumltestatud otildeiguste austamine oma jurisdiktsioonis Liikmesriigid peaksid votildetma asjakohased meetmed et tagada laste kaitsmine kotildeikide diskrimineerimise ja vaumlgivalla vormide eest sealhulgas votildetma vastu asjakohased seadusandlikud haldus- ja muud meetmed kotildenealuste otildeiguste

3 Kotildeik 27 liikmesriiki on CRC ratifitseerinud ja kotildeik 27 liikmesriiki on allkirjastanud CRPD (Soome Iirimaa ja Madalmaad on selle allkirjastanud aga mitte veel ratifitseerinud)

7

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

rakendamiseks Lisaks tuleks puuetega laste otildeiguste kaitse peavoolustada kotildeikides poliitikavaldkondades ja programmides kooskotildelas CRPD artikli 4 lotildeikega 3 mis kaumlsitleb puudega inimeste kaasamist otsuste tegemisse

Teema mahu ja kaumlttesaadavate materjalide vaumlhesuse totildettu ei kaumlsitleta kaumlesolevas uurimuses uumlksikasjalikult paljusid puuetega laste olukorrast tulenevaid ja sellega seonduvaid probleeme Eesmaumlrgiks ei ole potildehjalik analuumluumls vaid pigem Eesti puuetega laste otildeiguste olukorra uumllevaade Kaumlesolevas uurimuses vaadeldakse luumlhidalt motildeningaid puuetega laste ja nende perekondade ees seisvaid suuremaid probleeme ja takistusi esitatakse CRC-s ja CRPD-s tunnustatud ning puuetega laste olukorraga seotud peamiste otildeiguste ja potildehimotildetete rakendamise otildeiguslik analuumluumls ning osutatakse motildeningatele votildeimalikele lahendustele riigi ja ELi tasandil nende olukorra parandamiseks

Iga riigi aruande uumllesehitus on jaumlrgmine esmalt vaadeldakse puuetega laste olukorda riigi tasandil Kirjeldatakse puuetega laste kaitse riiklikku otildeiguslikku ja institutsioonilist raamistikku ning analuumluumlsitakse UumlRO konventsioonides (CRC ja CRPD) vaumllja toumloumltatud potildehimotildetete ja otildeiguste riiklikku rakendamist Seejaumlrel kaalutakse konkreetseid probleeme mis on seotud puuetega laste olukorraga sealhulgas lapsed kui kahtlustatavad sookuumlsimused vaumlgivald ja haridus Viimaks kirjeldatakse aruandes otildeigusliku raamistiku rakendamiseks kehtestatud mehhanisme rotildehutatakse luumlnki probleeme parimaid tavasid ning kirjanduses leiduvaid votildei sidusruumlhmadega peetud intervjuudel potildehinevaid soovitusi

8

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

1 UumlLEVAADE PUUETEGA LASTE OLUKORRAST JA PROBLEEMIDEST EESTIS

PEAMISED JAumlRELDUSED

Riiklik tegevus keskendub jaumlrgmisele puuetega isikutele (sh lastele) juurdepaumlaumlsu tagamine vaimupuudega laste olukord ja teadlikkuse suurendamine

Kindlaks tehti jaumlrgmised luumlngad probleemid ja vaumlljakutsed raskendatud juurdepaumlaumls avalikele teenustele sh sotsiaalshy ja tervishoiuteenustele ning puuetega lastele motildeeldud rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivne kasutamine Lisaks tehti kindlaks et tuleb poumloumlrata suuremat taumlhelepanu vaimupuudega lastele Selliseid lapsi ja nende vanemaid diskrimineerivad ja alandavad teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid

11 Sissejuhatus puuetega laste olukorda Eestis

Eesti valitsuse poliitika mis puudutab kotildeiki lapsi riigis sealhulgas puuetega lapsi potildehineb 1991 aastal ratifitseeritud CRC-l CRPD ratifitseeriti Eestis 2012 aastal

Eestis on kotildeikide lapsi kaumlsitlevate otildeigusaktide aluseks votilderdse kohtlemise potildehimotildete Seega hotildelmavad laste otildeigused ka puuetega laste otildeigusi ndash neil on samad otildeigused abile toetusele ja teenustele ning otildeigus osaleda uumlhiskonnas ja avaldada arvamust

Eesti lastekaitse poliitika uumlldine eesmaumlrk on tagada laste otildeiguste rakendamine ja nende jaumlrelevalve valitsuse kotildeigil tasanditel koostoumloumls riigi kohalike omavalitsuste ja kodanikuuumlhiskonnaga Hariduse osas on Eestis tulemuslikult rakendatud kaasava hariduse potildehimotildete mistotildettu puuetega lastel on otildeigus saada nende votildeimetele ja vajadustele kotildeige paremini vastavat haridust

Sotsiaalhoolekandel on oluline roll puuetega laste heaolu tagamisel ning Eestis kasutatakse sotsiaalkaitse menetlustes juhtumipotildehist laumlhenemisviisi Sotsiaalhoolekanne on koordineeritud protsess mis potildehineb isikute erivajadustel millega tagatakse kotildeigile abivajajatele otildeigeaegne ja piisav abi Eestis on neid potildehimotildetteid jaumlrgitud alates 2004 aastast4

Tuleks maumlrkida et Eestis on puuetega laste olukorda kaumlsitlev kirjandus uumlsna napp Enamik selleteemalisi materjale on kogutud riigi ametiasutuste poolt votildei nende taotlusel ning puuduvad suuremahulised sotildeltumatud analuumluumlsid Reeglina ei mainita laste otildeigusi ja probleeme kaumlsitlevates uuringutes eraldi puuetega laste probleeme Puuetega isikuid kaumlsitlevates uuringutes ei poumloumlrata erilist taumlhelepanu puuetega laste raskustele Seepaumlrast

4 Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanneJuhtumikorralduse kC3 A4siraamatpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

9

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

votildeetakse kaumlesolevas analuumluumlsis arvesse nii laste otildeiguste kui ka puuetega inimeste otildeiguste otildeiguslikke ja praktilisi aspekte

Eestis oli 2008 aastal vanuses 0ndash15 registreeritud puudega laste arv 65405

12 Lahendamata kuumlsimused ja votildeimalike seadusluumlnkade kindlakstegemine

Suure osas vastab Eesti seadusandlus CRC-le ja CRPD-le Probleemid tekivad riigisiseste otildeigusaktide igapaumlevasel rakendamisel ning rahaliste vahendite piiratud votildei ebaefektiivsest kasutamisest Peamised otildeigusliku raamistiku rakendamise probleemid puudutavad sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on uumlks vaumlhestest uuringutest milles analuumluumlsitakse puuetega laste tegelikke vajadusi6 Juurdepaumlaumls sotsiaalteenustele on otseselt seotud puuetega isikute otildeiguste igapaumlevase rakendamisega ning uuringus toodi esile mitu probleemi mis on seotud selliste teenuste kaumlttesaadavusega Peaaegu pooled puudega laste vanematest sedastavad et neil on esinenud puudega lastele suunatud sotsiaalteenuste kaumlttesaamisel jaumlrgmisi probleeme

teenust pakutakse kodust liiga kaugel (54 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse saamine on seotud keerulise asjaajamisega (62 kotildeikidest puudega laste vanematest)

teenuse kaumlttesaamiseks on pikk jaumlrjekord (57 kotildeikidest puudega laste vanematest)

puudega lapse vanemad ei ole teadlikud pakutavatest teenustest (50 kotildeikidest puudega laste vanematest) votildei ei ole teadlikud otildeigusest teenust saada (48 kotildeikidest puudega laste vanematest)7

Lisaks on kolmandik puudega laste vanematest kogenud probleeme toetuste saamisel Kotildeige levinumaks mureks on taotlusprotsessi keerulisus Uuringus osalenud puudega lastega pered maumlrkisid et nad vajavad rohkem taumlhelepanu ja tuge kui riik praegu pakub ning et puudega lastega perede probleeme tuleks uumlhiskonnas rohkem arutada Lisaks maumlrkisid vanemad et puuduvad teenused mis on suunatud vaimupuude votildei psuumluumlhikahaumliretega lastele8

Puudega inimeste uumlhendus rotildehutas samuti et suuremat taumlhelepanu tuleb poumloumlrata vaimupuudega lastele Uumlhenduse andmetel diskrimineerivad ja alandavad selliseid lapsi ja nende vanemaid teised uumlhiskonnaliikmed ja isegi valdkonna spetsialistid See on suurelt jaolt tingitud asjaolust et vaimupuudega inimestega toumloumltamiseks ja nende motildeistmiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi Niisugused lapsed vajavad teenuseid mida kohalikud

5 TRAVORS projekt bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3 6 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 7 Sealsamas lk 6 8 Sealsamas lk 45

10

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

omavalitsused sageli ei suuda pakkuda votildei pakuvad uumlksnes piiratult (nt pere tugiisik abiotildepetaja muudetud otildeppekava vaumliksed klassid abi otildeppimise juures jne) mistotildettu puuetega lapsed osutuvad totilderjutuks kuna laps ja pere ei saa vajalikku toetust9

Eestis on toimunud ulatuslik arutelu puudega inimestele motildeeldud teenuste muutuva kaumlttesaadavuse ja kvaliteedi kuumlsimuses10 Kohalikud omavalitsused puutuvad kokku mitmesuguste vaumlljakutsetega oma erineva suuruse tulubaasi ja elanike arvu totildettu Peamiselt riigieelarvest rahastatud teenuste suhtes (nt rehabilitatsiooniteenused hoolekande eriteenused ja asenduskodu teenused) kohaldatakse sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) miinimumnotildeudeid samas kui kohalikud omavalitsused kasutavad ainult teenuste soovituslikke juhiseid11 Juhiste eesmaumlrk on aidata kohalikke omavalitsusi teatavate teenuste kaumlivitamisel votildei teenuste osutamise delegeerimisel kodanikuuumlhiskonna organisatsioonidele

Siseministeeriumi tellitud uuringu andmetel on mittetulundusuumlhenduste pakutavad avalikud teenused vaumlga hea lahendus olukorras kus kohalikul omavalitsusel puudub suutlikkus kuid teenus on sellegipoolest vajalik12 Puuetega laste puhul on eriti oluline jaumlrgida votildeimalikult tulemuslikult subsidiaarsuse potildehimotildetet et anda lastele votildeimalus kasvada kaumlia koolis ja saada teenuseid nii kodu ja pere laumlhedal kui votildeimalik Kotildenealuse uuringu kohaselt takistab seda aga aeg-ajalt kohaliku omavalitsuse protektsionistlik suhtumine paumldevuse delegeerimisse See on ilmne teatavates vaumliksemates kohalikes omavalitsustes kes soovivad avalike teenuste delegeerimisel piirduda vaid oma valla partneritega ning eiravad naabervallas votildei piirkonnas laiemalt tegutsevaid mittetulundusuumlhendusi Kuna enamikus sellistest valdadest puudub suutlikkus kotildeikide notildeutavate uumllesannetega toime tulla siis eelistatakse pigem mitte delegeerida ja teatud teenuseid mitte osutada kui neid tellida kohalike omavalitsuste vaumllistelt partneritelt13

Sellegipoolest ei saa piiratud haldussuutlikkust pidada potildehjuseks miks vajalikke ja seadusega notildeutavaid teenuseid ei osutata Seepaumlrast on lastele kohalikul tasandil pakutavatele teenustele naumliteks haridusele ja sotsiaalhoolekandele vaja poumloumlrata riigisiseselt suuremat taumlhelepanu ja neid rohkem analuumluumlsida Praegust olukorda saab suurelt jaolt kirjeldada uumlksnes kognitiivsete naumlitajatega14

Positiivse poole pealt tuleb mainida CRPD ratifitseerimist ja Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) rolli selles protsessis EPIK korraldas 2011 aastal kohalikele omavalitsustele mitmesuguseid seminare ja uumlmarlaudu et selgitada CRPD otildeiguslikku raamistikku EPIK etendas olulist osa ratifitseerimisest tingitud hirmude leevendamisel ning aitas leida lahendusi mis omakorda toetasid ratifitseerimist

EPIK jaumltkas 2012 aastal oma toumloumld CRPD rakendamisel Eestis CRPD kohaselt peavad osalisriigid moodustama sotildeltumatuid mehhanisme konventsiooni rakendamise edendamiseks kaitsmiseks ja jaumlrelevalveks (artikkel 33) ning looma sotildeltumatu jaumlrelevalveorgani Laumlhtuvalt puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse seletuskirjast moodustatakse EPIK juurde sotildeltumatu analuumluumlsikomisjon kes

9 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave10 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 11 bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtml (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 12 bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi tellimusel 2009 lk 813 Sealsamas lk 121 14 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave

11

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

vastutab konventsiooni rakendamise jaumlrelevalve eest Edaspidi korraldab EPIK seminare kohtunike koolitusi jne et konventsiooni rakendamist veelgi parandada15

Vaata httpwwwepikodaeetegevusprojektiduro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsioon (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

12

15

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 EESTI OtildeIGUSLIKU RAAMISTIKU UumlLEVAADE

PEAMISED JAumlRELDUSED

Eesti otildeigussuumlsteemi aluseks on otildeigusaktide kui otildeigusallika esmataumlhtsus ja nende uumllimuslikkus votilderreldes teiste allikatega Riigikohtu otsused on siiski otsustava taumlhtsusega seaduste totildelgendamisega seonduvates kuumlsimustes votildei juhtudel kui seadusandluses esineb maumlrkimisvaumlaumlrseid luumlnki Eestis on monistlik otildeigussuumlsteem mis taumlhendab et rahvusvahelise otildeiguse tunnustatud potildehimotildetted ja siduvad rahvusvahelised lepingud on Eesti otildeiguse lahutamatu osa

Puuetega laste otildeigused on Eestis kaitstud CRC ja CRPD-ga Paljud konventsioonide potildehimotildetted kajastuvad riiklikus otildeiguses kuid otseselt on puuetega lastega seotud ainult uumlksikud erisaumltted Enamik seadusandlusest keskendub kas puuetega isikutele votildei lastele Lisaks on puuetega laste jaoks oluline seadusandlus valdkondliku olemusega Puuetega lastele huvi pakkuvad alad naumliteks haridus diskrimineerimine ja sotsiaalteenused on kotildeik reguleeritud eraldi valdkondlike seaduste ja eeskirjadega

21 Riikliku otildeigusliku ja institutsioonilise raamistiku uumlldine uumllevaade

Eesti laumlhenemisviis on monistlik mis taumlhendab et ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud moodustavad koos riigisiseste otildeigusaktidega osa Eesti otildeiguskorrast Laumlhtuvalt potildehiseaduse sect 123 tuleb pigem ratifitseerimise kui rakendamise ajal kontrollida kas vaumllislepingud on kooskotildelas potildehiseadusega Kui riigisisene otildeigusakt on vastuolus vaumllislepinguga algatab Eesti valitsus (vastutav ministeerium votildei Riigikantselei) menetluse et viia seadused kooskotildella vaumllislepingutega Sestap kaumlsitatakse Eestis ratifitseeritud konventsioone otildeigusallikana

Eesti otildeigussuumlsteemis eristatakse avalikku (riigiotildeigus rahvusvaheline otildeigus kriminaalotildeigus haldusotildeigus finantsotildeigus ja menetlusotildeigus) ja eraotildeigust (tsiviilotildeigus ja aumlriotildeigus) Otildeiguse esmaallikas on seadusotildeigus Kohtupraktikal puudub pretsedendina vaumlaumlrtus Kohtuotsustega ei looda Eesti otildeigussuumlsteemis seadusi ning uumlldreeglina ei ole kotildergema astme kohtute otsused alama astme kohtute jaoks siduvad Sellegipoolest on Riigikohtul otildeigus tunnistada potildehiseadusega votildei kotildergemate otildeigusaktidega vastuolus olevad seadused kehtetuks Seega on Riigikohtul osa otildeigusaktide totildelgendamisel

Kohtusuumlsteem on kolmeastmeline ning selle raames teevad maakohtud ja halduskohtud esimese astme otsuseid Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad laumlbi maa- ja halduskohtute otsuseid nende edasikaebamise korral Riigikohus on kotildergeima astme kohus kus vaadatakse laumlbi kohtute otsuseid kuid ainult siis kui kotildeik eelnevad astmed on end ammendanud Riigikohtus on votildeimalik vaadata laumlbi ka potildehiseadus16

16 Eesti kohtusuumlsteem kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee2434 (viimati kuumllastatud 20 septembril 2012)

13

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Eesti kohtud on iseseisvad ning toimivad vastavalt votildeimude tasakaalu potildehimotildettele Kohtunikke valitakse avatud konkursiga

Kohtunikud nimetatakse ametisse eluajaks ning nad ei votildei toumloumltada vaumlljaspool oma ametit Kohtunikud nimetab ametisse Eesti Vabariigi president Riigikohtu soovitusel Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul17

Votilderdotildeiguslikkust edendavad Eestis kaks organit

otildeiguskantsler18 ning

soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik19

Otildeiguskantsler on oma otsuste tegemisel ja tegevuses taumliesti sotildeltumatu ametiisik Otildeiguskantsleri uumllesannete hulka kuulub petitsioonidega tegelemine ja potildehiseaduslikkuse jaumlrelevalve ndash niisugune kombineeritud paumldevus on rahvusvahelises plaanis uumlsna ainulaadne Kotildeigil on otildeigus poumloumlrduda otildeiguskantsleri poole et kontrollida riigiasutuste tegevust sealhulgas potildehiseaduslike otildeiguste ja vabaduste notildeuetekohase kohaldamise tagamist Otildeiguskantsleri uumllesandeks on olla ka lasteombudsman ning kaitsta ja edendada laste otildeigusi

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik on sotildeltumatu ja erapooletu asjatundja kes jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse ja votilderdse kohtlemise seaduse notildeuete taumlitmist Voliniku uumllesandeks on samuti analuumluumlsida seaduste motildeju ning edendada soolist votilderdotildeiguslikkust ja votilderdset kohtlemist uumlhiskonnas

22 Puuetega lapsi kaumlsitlev otildeiguslik ja institutsiooniline eriraamistik

221 Otildeiguslik raamistik

Eestis naumlhakse puuetega laste otildeiguskaitse ette potildehiseadusega milles keelatakse diskrimineerimine uumlldiselt ja konkreetsete valdkonnapotildehiste seaduste ja eeskirjadega

Eesti Vabariigi Potildehiseaduses saumltestatakse et seaduse ees on kotildeik votilderdsed (sect 12) ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse rassi nahavaumlrvuse soo keele paumlritolu usutunnistuse poliitiliste votildei muude veendumuste samuti varalise ja sotsiaalse seisundi votildei muude asjaolude totildettu Samuti on keelatud otildehutada vihkamist vaumlgivalda ja diskrimineerimist uumlhiskonnakihtide vahel Puuet potildehiseaduses ei mainita kuid kaitsmise asjaolude loetelu ei ole ammendav ning seda votildeivad katta bdquomuud asjaoludrdquo eriti juhul kui konkreetse olukorra suhtes ei ole kohaldatav konkreetne seadus20

CRC-s ja CRPD-s ette naumlhtud potildehimotildetted kajastuvad teatud maumlaumlral ka riigisisestes otildeigusaktides ndash nt lastekaitse seaduses (LaKS) milles saumltestatakse et lastekaitse

17 Kohtunikud Eestis kaumlttesaadav aadressil httpwwwkohusee3570 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 18 Otildeiguskantsler kaumlttesaadav aadressil httpoiguskantsleree (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 19 Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik kaumlttesaadav aadressil httpwwwsvvee (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 20 Truuvaumlli E-J ja teised (toimetajad) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo (2 truumlkk Juura Tallinn 2008) lk 144

14

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid (sect 3) et igal lapsel on suumlnnipaumlrane otildeigus elule tervisele arengule toumloumlle ja heaolule (sect 8) ja et lastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata sellest kas nad on terved haiged votildei puudega (sect 10) ning sect 52ndash54 milles toonitatakse puudega laste otildeigusi LaKSi aluseks on potildehimotildete et kotildeik CRC-s saumltestatud otildeigused kehtivad Eesti territooriumil viibivate laste suhtes

Valitsus votildettis vastu laste ja perede arengukava aastateks 2012ndash202021 milles poumloumlratakse erilist taumlhelepanu puuetega lastele motildeeldud teenustele ja notildeudlusele muuta sellised teenused vajaduspotildehisemaks Arengukavas vaadeldakse mitmesuguseid tegevusi mille eesmaumlrk on suurendada puuetega laste ja nende perede elukvaliteeti naumliteks varase sekkumise ja notildeustamisteenuste suumlsteemi laumlbivaatamine lapsevanemate suutlikkuse ja teadmiste suurendamine asjatundjate koolitamine jne Selles rotildehutatakse uumlksikasjalikult puuetega lastele suunatud tegevusi mis puudutavad laste ja nende perede erivajadusi See hotildelmab puuetega lastele parema juurdepaumlaumlsu tagamist uumlldtervishoiu- haridus- ja sotsiaalteenustele Arengukavas arutatakse ka laste ja sealhulgas puuetega laste otildeiguste kaitset Naumliteks peab kotildeikidel lastel sotildeltumata nende erivajadustest puuetest soost rassist kodakondsusest usust jne olema votildeimalus raumlaumlkida kaasa nende elu puudutavates kuumlsimustes Puuetega laste otildeiguste kaitset toetavad ka mitmesugused Rahvastiku Tervise Arengukava 2009ndash2020 ja uumlldharidussuumlsteemi arengukava aastateks 2007ndash2013 raames toimuvad tegevused

Samal ajal totildestetakse esile praeguse puude taseme tuvastamismeetodi (st puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) sect2 laumlhtuva meetodi) puudujaumlaumlgid Meetod tuleb laumlbi vaadata ja viia kooskotildella rahvusvaheliste normidega Praegu tuvastatakse Eestis lapse puude taset vastavalt vajadusele kotildervalabi jaumlrele CRPD kohaselt tuleb puude taset tuvastada vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmotildeju alusel

Puuetega laste vanematele naumlhakse PISTS ja sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) ette mitmesugused toetused ja teenused nimelt puudega lapse toetus otildeppetoetus sotsiaalnotildeustamine rehabilitatsiooniteenused asenduskoduteenus lapsehoiuteenused viipekeele totildelketeenused jne

Haridusseaduse kohaselt on erivajadustega lastel otildeigus kaumlia oma elukohajaumlrgses koolis Eesti on votildetnud hariduses omaks kaasamise potildehimotildette ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse kohaselt on puudega lastel votildeimalik otildeppida tavakoolides individuaalse otildeppekava alusel ja vajaduse korral vaumliksemates klassides Samal ajal haldavad koole harilikult kohalikud omavalitsused sest riiklikke koole on vaid motildeni Tegelikkuses sotildeltub puudega laste osalemine tavakoolides kohalike omavalitsuste vahenditest Eestis on samuti erikoolid kotildene- kuulmis- naumlgemis- fuumluumlsilise ja vaimupuudega lastele

Potildehiseaduse kohaselt on igauumlhel otildeigus tervise kaitsele (sect 28) Puudega inimesed ei ole erand Nagu kotildeik ravikindlustusega isikud on ka puudega isikud ravikindlustuse seaduse alusel kaetud solidaarsusel potildehineva ravikindlustusega mis katab nende haiguste ennetamisel ja ravil ning ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel tekkinud tervishoiukulud Ravikindlustus hotildelmab puudega lapsi kuni nad saavad 19-aastaseks votildei lotildepetavad otildepingud

21 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

15

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Osutatud tervishoiuteenuste kvaliteet on kotildeigi jaoks votilderdne

222 Institutsioonid ja asutused

Uumlldiselt vastutab keskvalitsus seadusandluse uumlldise plaanimise ja sotsiaalkaitse kuumlsimuste eest ning kohalikud omavalitsuse sotsiaalteenuste eest Puuetega lastega seotud kuumlsimused kuuluvad jaumlrgmiste asutuste paumldevusse

Sotsiaalministeerium Ministeerium vastutab lapse otildeiguste edendamise perede elukvaliteedi ning selliste otildeigusaktide koostamise eest mis kuuluvad ministeeriumi paumldevusse Laste ja perede osakonna potildehikirjas sedastatakse selgelt et osakonna tegevus potildehineb CRC-l ja selle lisaprotokollidel Riik vastutab samuti PISTS kohaselt makstavate puuetega laste toetuste ja otildeppetoetuste eest rehabilitatsiooniteenuste eest mis hotildelmavad rehabilitatsioonivajaduse hindamist ja rehabilitatsioonitegevuse kavandamist lapsehoiuteenuste rahastamise eest suumlgava votildei raske puudega laste jaoks puuetega inimeste organisatsioonide tegevuse rahastamise eest hasartmaumlngumaksust Sotsiaalministeerium on samuti CRPD art 33 kohane koordinatsioonikeskus

Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja teadusministeeriumi peamiseks uumllesandeks on tagada haridus- teadus- noorte- ja keelepoliitika areng Ministeerium vastutab samuti hariduslike erivajadustega laste toetamise eest Ministeerium koostas kontseptsiooni hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusest22 milles sedastatakse et riiklik haridus- ja sotsiaalpoliitika sh riigi ja kohalike omavalitsuste vastutus hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorralduses on ebaselgelt maumlaumlratletud kohalikel omavalitsustel on vaumlga erinev suutlikkus hariduslike erivajadustega otildepilastele tugiteenuste rakendamiseks ning koolidel ja otildepetajatel puuduvad valmisolek ja teadmised kaasava otildeppe rakendamiseks Nimetatud probleemide lahendamiseks naumlgi ministeerium 2012 aastaks ette mitu tegevust

Puuetega lastele sotsiaalteenuste osutamise eest vastutab lapse elukohajaumlrgne omavalitsus SHS kohaselt peaksid inimesed poumloumlrduma kohaliku omavalitsuse poole jaumlrgmistes kuumlsimustes sotsiaaltransport individuaalne abi psuumlhholoogiliste erivajaduste votildei vaimupuudega lapse tugiisik toetus eluruumide kohandamiseks puuetega inimestele viipekeele totildelketeenused

Otildeiguskantsler taumlidab tulenevalt CRC artiklist 4 lapse otildeiguste kaitse ja edendamise uumllesandeid (otildeiguskantsleri seaduse sect 1 lotildeige 8)23 Selles valdkonnas votildeib ta alustada uurimist juhtudel kui lapse otildeigusi on rikutud ning korraldada vastavaid uuringuid koostada ja avaldada arvamusi soovitusi ja aruandeid lapse otildeiguste kaitse ja edendamise iga aspekti kohta edendada riigisiseste otildeigusaktide eeskirjade ja tavade uumlhtlustamist CRCga ning taumlita mitmesuguseid lapse otildeigustega seotud uumllesandeid

22 bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo haridus- ja teadusministeerium 2012 kaumlttesaadav aadressil wwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663 (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)23 Selle seaduse muudatus jotildeustus 17 veebruaril 2011

16

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

223 Motildeisted

Eesti seadustes ei maumlaumlratleta selgesotildenaliselt puudega isikut kuid puudel on kaks maumlaumlratlust Kui isikut kaumlsitatakse puudega isikuna vastavalt maumlaumlratlusele on ta hotildelmatud vastava seadusega Puude otsustav maumlaumlratlus on saumltestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse sect 2

bdquoPuue on inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega totildekestab uumlhiskonnaelus osalemist teistega votilderdsetel alustelrdquo24

Taumliendav maumlaumlratlus on saumltestatud votilderdse kohtlemise seaduses Selle seaduse eesmaumlrk on kaitsta muude kaitsealuste ruumlhmade hulgas puudega isikuid diskrimineerimise eest Kotildenealuse seaduse taumlhenduses on bdquopuue inimese anatoomilise fuumlsioloogilise votildei psuumluumlhilise struktuuri votildei funktsiooni kaotus votildei kotildervalekalle millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus motildeju igapaumlevatoimingute sooritamiselerdquo25

Alaealise motildeiste on sama kogu Eesti otildeigussuumlsteemis See on saumltestatud tsiviilseadustiku uumlldosa seaduses Selle kohaselt on alla 18-aastased isikud alaealised Ainult 18-aastaseks saanud isikul on taumlielik teovotildeime ning sellist isikut kaumlsitatakse taumlisealisena

24 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus sect 2 lotildeige 1 25 Votilderdse kohtlemise seadus sect 5

17

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 OtildeIGUSLIK RAAMISTIK JA HINNANG RAKENDAMISE KOHTA

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeiguslik raamistik on uumlldiselt rahuldav Otildeigusaktidega on saumltestatud potildehimotildetted mis soodustavad puuetega laste kaasamist ja kaitsmist ja seavad kotilderged notildeudmised kotildeigile asjaomastele riigiasutustele kaasa arvatud koolid Parandamist vajab lastekaitse seadus mis on loomult deklaratiivne ja ei sisalda mehhanisme oma eesmaumlrkide elluviimiseks Samuti on haumldasti vaja muuta votilderdse kohtlemise seadust et anda selge alus inimeste kaitsmiseks puuete alusel diskrimineerimise eest ka sotsiaal- ja haridussektoris ning teenuste osutamisel

CRPD ja CRC potildehimotildetete ning neist tulenevate otildeiguste rakendamise tase on keskmine Maumlrkimisvaumlaumlrseid puudusi ei leitud Uumlheks potildehjuseks on suhteliselt kvaliteetsed seadused mida aga kahjuks alati praktikas ei rakendata

Puuetega laste peamised probleemid Eestis on jaumlrgmised puudulik kaitse puude totildettu diskrimineerimise eest laste totilderges kaasamine neid isiklikult puudutavate otsuste tegemisse lastekaitsesuumlsteemi puudused (nt rahaliste vahendite nappus) vaumlhene abi puudega laste peredele piiratud juurdepaumlaumls haridusele

31 CRPD ja CRC saumltete rakendamine

311 Lapse parimad huvid (CRC artikkel 3 CRPD artikkel 7)

Eesti seadustes on mitu lapse parimat huvi votildei lapse huvi kaumlsitlevat saumltet Aluseks on LaKS mille kohaselt bdquolastekaitse potildehimotildetteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvidrdquo (sect 3)

Perekonnaseadus jaumlrgib sama potildehimotildetet ja selles notildeutakse et lapse parimat huvi votildeetaks arvesse lapse ja tema vara hooldusotildeiguse esindamise juurdepaumlaumlsuotildeiguse otsustamisotildeiguse ja adopteerimise uumlle otsustamisel SHSis kinnitatakse kohustust votildetta teatavate sotsiaalteenuste osutamisel ja lapse eraldamisel kodust ja perekonnast arvesse lapse huvisid (sect 128 lotildeige 5 sect 156 lotildeige 2 sect 25 sect 252 lotildeige 3) Hariduse valdkonnas on viited lapse parimatele huvidele harvad Koolieelse lasteasutuse seaduses oumleldakse et hoolekogu uumllesanne on tagada otildeppe- ja kasvatustegevuse vastavus laste huvidele (sect 24 lotildeige 1) Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses on eraldi rotildehutatud et otildeppetoumlouml korraldamisel tuleb arvesse votildetta ka otildeppija huvisid (sect 6 punkt 3)

18

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

312 Mittediskrimineerimine (CRC artikkel 2 CRPD artiklid 3 ja 5)

Kuigi potildehiseaduses kus saumltestatakse kaitse diskrimineerimise eest ei ole puuet diskrimineerimise alusena eraldi vaumllja toodud on tegemist avatud loeteluga (sect 12) On oumleldud et kui puudub konkreetne seadus teatavas olukorras olevate inimeste ruumlhma kaitseks siis kehtib potildehiseaduslik potildehimotildete26 LaKSi votildeiks pidada niisuguseks konkreetseks seaduseks Seaduses on saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Kuna aga LaKS ei sisalda rakendussaumltteid on kaheldav kas kohus toetuks sellele seadusele kui on vaja kindlaks teha kas kohustusi on taumlidetud

Teine kirjeldatud tuumluumlpi konkreetne seadus votildeiks olla votilderdse kohtlemise seadus (VotilderdKS) Kuid seoses puudel (ja usul votildei veendumustel vanusel votildei seksuaalsel saumlttumusel) potildehineva diskrimineerimisega on VotilderdKS kohaldatav ainult toumloumlhotildeivesektoris Kui puudega inimest diskrimineeritakse rahvuse (rahvusliku paumlritolu) rassi votildei nahavaumlrvi alusel laieneb kaitse ka sotsiaalsektorile haridusele ja teenuste osutamisele Seevastu soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus (SoVS) on kohaldatav kotildeigis eluvaldkondades vaumllja arvatud pere- ja eraelu ning usuuumlhendused (sect 2) SoVS hotildelmab kaitset otsese diskrimineerimise kaudse diskrimineerimise seksuaalse ja soolise ahistamise ning diskrimineerimise korralduste eest kusjuures kotildeik need saumltted kujutavad endast ELi vastavate otildeigussaumltete otsest uumllevotildetmist (sect 3) Nimetatud seaduste rakendamist jaumllgib soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik Seaduste kohaldamisala tulemusel piirdub voliniku paumldevus puudel potildehineva diskrimineerimise korral ainult toumloumlhotildeivesektoriga

Seoses potildehjendatud uumlmberkorralduste27 notildeudmisega naumlhakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus ette uumlmberkorraldusmeetmed menetluses osalevale isikule kes on kurt tumm votildei kurttumm (vastavalt sect 35 ja 161) LaKS naumleb ette uumlldise kohustuse tagada et avalikud rajatised (nt haridusasutused) teed ja transpordivahendid mida puuetega lapsed kasutavad oleksid kohandatud liikumiseks ratastooli karkude votildei muude abivahenditega (sect 54 lotildeige 1 uumlksikasjalikult saumltestatud ehitusseaduses liiklusseaduses ja uumlhistranspordiseaduses) SHS kohustab kohalikke omavalitsusi eelkotildeige bdquopuuetega isikutele teiste inimestega votilderdsete votildeimaluste tagamiseks nende aktiivseks osalemiseks uumlhiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuksrdquo mitmesuguste meetmete abil (sect 26 lotildeige 1) PISTS ainus eesmaumlrk on puuetega inimeste votilderdsete votildeimaluste tagamine sotsiaaltoetuste kaudu (sect 1 lotildeige 2)

26 Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi potildehiseadus kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008 lk 144 27 Otildeigus mittediskrimineerimisele eeldab potildehjendatud uumlmberkorraldusi mis on bdquovajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused mis ei ole ebaproportsionaalselt ega liigselt koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud et tagada puuetega inimestele kotildeigi inimotildeiguste ja potildehivabaduste teostamine votildei kasutamine teistega votilderdsetel alustel (CRPD artikkel 2) Seega ei taumlhenda mittediskrimineerimise otildeiguse rakendamine uumlhesugust kohtlemist vaid votildeib taumlhendada erimeetmete votildetmist diskrimineerimist potildehjustavate tingimuste leevendamiseks votildei kotildervaldamiseks

19

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

313 Lapse arenevad votildeimed28 (CRC artikkel 5 ja CRPD artikkel 3)

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted lapse arenevate votildeimete kohta Samas leidub mitmeid osutusi nii lapse arengule kui ka vajadustele Naumliteks konkreetselt puuetega laste kohta saumltestatakse LaKSis bdquootildeigus elutingimustelerdquo kus bdquopuudega lapsel on terve lapsega samavaumlaumlrsed votildeimalused () arenemiseks ()rdquo(sect 52) Samuti saumltestatakse SHSis et sotsiaalhoolekande uumlks eesmaumlrk on bdquosotsiaalsete erivajadustega isiku () arengule () kaasaaitaminerdquo (sect 3 lotildeige 2) Haridusseaduses on saumltestatud et hariduse eesmaumlrk on bdquoluua soodsad tingimused isiksuse () arenguks () (sect 2 lotildeige 3 punkt 1) Seda uumlldpotildehimotildetet kajastavad ka koolieelse lasteasutuse seadus ning potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus (vastavalt sect 3 punkt 2 ja sect 3 lotildeige 1)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus taumlpsustatakse et uumlldiselt bdquotsiviilkohtumenetlusteovotildeimet ei ole piiratud teovotildeimega isikulrdquo [st alla 18aastasel isikul] (sect 202 lotildeige 2) Samas votildeib bdquovaumlhemalt viieteistaastane alaealine () menetluses osaleda kotildervuti seadusliku esindajagardquo(sect 202 lotildeige 2) Samuti on bdquoisiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses () isikul oma teovotildeimest sotildeltumata tsiviilkohtumenetlusteovotildeime kui ta on vaumlhemalt neljateistaastanerdquo (sect 202 lotildeige 4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kui laps on alla kuumlmneaastane votildeidakse ta aumlra kuulata kui tema arengutase seda votildeimaldab

SHS kohaselt tuleb bdquolapse eraldamisel kodust ja perekonnast () arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi kui lapse arengutase seda votildeimaldabrdquo (sect 32 lotildeige 2)

314 Otildeigus avaldada arvamust otildeigus osaleda (CRC artikkel 12 CRPD artiklid 7 ja 30)

Eesti seadustega on lastele eri juhtudel tagatud osalemise ja oma seisukoha avaldamise otildeigus Lastekaitse seadusega tunnustatakse lapse uumlldist otildeigust motildette- suumldametunnistuse- usu- ja kogemuste vabadusele ning tagatakse talle bdquovotildeimalus otsida saada ja jagada mitmekuumllgset humanistlikku informatsiooni osaleda organisatsioonides ja liikumistesrdquo (sect 11) Samas naumlitab hiljutine uurimus (avaldatud juunis 2012) jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes29 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

Lapse osalemisotildeiguse kohta oumleldakse LaKSis et bdquolapsel on otildeigus ise votildei enda poolt valitud esindajate kaudu osa votildetta lastekaitseprogrammide vaumlljatoumloumltamisestrdquo (sect 16) Uumlldnotildeude kohaselt on ministeeriumid otildeigusaktide koostamisel kohustatud asjassepuutuvate huviruumlhmadega konsulteerima (Vabariigi Valitsuse reglement sect 4) Kaasamine toimub

28 Lapse arenevate votildeimete motildeiste kohaselt vaumlheneb lapse oskuste ja kogemuste suurenedes suunamise vajadus ja suureneb lapse votildeime oma elu motildejutavate otsuste eest ise vastutada CRC kohaselt taumlhendab lapse arenevate votildeimete motildeiste seda et vanematel (votildei seaduslikult vastutavatel isikutel) peaks olema otildeigus ja kohustus tagada kooskotildelas lapse arenevate votildeimetega lapsele kohane suunamine ja juhendamine tema otildeiguste rakendamisel Laumlhemalt vt kotildenealuse motildeiste kohta uurimust liikmesriikide poliitika kohta puuetega laste suhtes (Study on Member States Policies for Children with Disabilities) 29 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo lk 45ndash46 Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse oiguste ja vanemluse monitooringu kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

20

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

kooskotildelas kaasamise hea tavaga30 Lisaks saab iga huvitatud isik esitada oma arvamuse veebisaidil mille eesmaumlrk on ergutada kodanike osalemist31 Hea naumlide laste kaasamisest on lasteombudsmani algatus kes moodustas notildeuandekomitee mis koosneb 14 alla 18aastasest liikmest kes esindavad mitmesuguseid laste- ja noorteorganisatsioone Huviruumlhmad on osalemise takistusena osutanud ka teabe puudulikule juurdepaumlaumlsetavusele Avalikke veebisaite tuleks kohandada kooskotildelas veebisisu juurdepaumlaumlsusuunistega samuti oleks vaja rohkem viipekeele totildelke kes oleksid suutelised kuulmispuuetega inimestele abi andma32

Lapsi puudutavate otsuste korral on seadustes ette naumlhtud et kuumlmneaastase votildei vanema lapse arvamus tuleb aumlra kuulata Perekonnaseaduses (PKS) on see notildeue ette naumlhtud lapsendamise juhtumite arutamisel (sect 151) SHSis on saumltestatud et lapse soovi tuleb arvestada teda isiklikult puudutavates asjades (sect 251 lotildeige 2 ja sect 32) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tuleb laps aumlra kuulata kotildeigis teda puudutavates asjades naumliteks hooldusotildeiguse asjus (sect 5521 lotildeige 1) Kotildeigil neil juhtudel votildeidakse aumlra kuulata ka noorem kui kuumlmneaastane laps kui tema arengutase seda votildeimaldab Alaealiste aumlrakuulamisel kriminaalmenetlustes ei ole vanuse alampiiri saumltestatud Kehtivad uumlldised eeskirjad nagu kohtualuse votildei kannatanu otildeigus aumlrakuulamisele ja oma seisukohtade esitamisele (kriminaalmenetluse seadustiku sect 34ndash35 ja 38) Hariduse valdkonnas naumlhakse potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadusega ette et otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimalusel arvesse (sect 6 punkt 3)

315 Kaitse vaumlgivalla eest (CRC artikkel 19 CRPD artikkel 16)

LaKSis esitatakse uumlldised potildehimotildetted millega keelatakse lapse alavaumlaumlristamine hirmutamine votildei karistamine viisil mis valmistab talle piina tekitab talle kehalisi kahjustusi votildei ohustab kuidagi teisiti tema vaimset votildei kehalist tervist (sect 31 lotildeige 1) PKSis taumlpsustatakse et keelatud on igasugune kehaline vaimne ja hingeline vaumlaumlrkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinotildeude rakendamine (sect 124 lotildeige 2) Seadus ei keela otseselt kehalist karistamist LaKSi kohaselt notildeutakse ka lapse kaitsmist igasuguse seksuaalse aumlrakasutamise eest (sect 33) Valitsus on vastu votildetnud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 kus kaumlsitletakse kotildeige haavatavamate ruumlhmade nagu laste ja naiste votildei tuumldrukute vastast vaumlgivalda Arengukava eesmaumlrk on ka nimetatud sihtruumlhmadele suunatud ohvriabiteenuste tulemuslikkuse suurendamine

Igauumlks kellele saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu on kohustatud sellest viivitamatult teatama asjaomastele ametiasutustele (LaKS sect 59) Lasteombudsman on selleks vaumllja toumloumltanud suunised33 Vaumlaumlrkoheldud lapsele tuleb anda vajalikku abi ja ta tuleb viivitamatult paigutada ohututesse tingimustesse selleks tema vanemate votildei hooldajate notildeusolekut kuumlsimata (LaKS sect 31 lotildeige 3 ja sect 32 lotildeige 2) Ohvriabi seaduses on saumltestatud uumlldised avalike ohvriabiteenuste osutamine igauumlhele kes on langenud hooletuse votildei halva kohtlemise fuumluumlsilise vaimse votildei seksuaalse vaumlgivalla ohvriks (sect 3 lotildeige 1)

30 bdquoKaasamise hea tavardquo kaumlttesaadav aadressil httpvalitsuseeetriigikantseleikaasamine-ja-mojudeshyhindaminekaasamise-hea-tava viimati kuumllastatud 22 veebruaril 2013) 31 Vaata wwwosaleee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 32 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 33 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse - juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012)

21

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

316 Otildeigus perekonnaelule (CRC artikkel 9 CRPD artikli 23 lotildeige 3)

LaKSi kohaselt on perekond bdquolapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaksrdquo (sect 24) ning igal lapsel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ilma diskrimineerimiseta (sect 10) Kui laps tuleb perekonnast eraldada paigutatakse ta kasuperesse votildei asenduskodusse votildei viimase votildeimalusena hoolekandeasutusse (SHS sect 15 151 ja 16) Nii PKS kui ka SHSis notildeutakse lapse huvidega arvestamist kui arutusel on tema eraldamine kodust ja perekonnast (PKS sect 135 ja SHS sect 25) Lastekaitse seaduse kohaselt on lapsel kes on lahutatud uumlhest votildei motildelemast vanemast otildeigus saumlilitada isiklikud suhted ja kontakt motildelema vanemaga ja laumlhedaste sugulastega vaumllja arvatud juhul kui see kahjustab last (sect 28)

Puudega lapse varjamise huumllgamise votildei hooletussejaumltmise peaks vaumllistama kohustus teatada sellisest lapsest sotsiaalasutustele politseile votildei muule abiandvale asutusele ning anda talle vahetut abi (vt eelmine jaotis)

317 Otildeigus abile (CRC artikkel 23 CRPD artikli 23 lotildeige 5 artiklid 26 ja 28)

LaKSi kohaselt tuleb puudega lapsele ja tema hooldajatele tagada eriline hoolitsus ja igakuumllgne sotsiaal- arsti- ja hingeabi (sect 53 lotildeige 1) Eesti otildeigussuumlsteemis on puuetega lastele ja nende peredele ette naumlhtud arvukalt abivotildeimalusi eri sotsiaalteenuste ja toetuste kujul (PISTS ning SHS sect 10 ja sect 24 lotildeige 1) kaasa arvatud notildeustamine igapaumlevaelu tugiteenus toetatud elamise teenus kogukonnas elamise teenus oumloumlpaumlevaringne erihooldusteenus lapsehoiuteenus koduteenused eluasemeteenused ja eri toetused et aidata neid iseseisval toimetulekul uumlhiskonnaga integreerumisel ja votilderdsete votildeimaluste kasutamisel ning edendada nende otildepinguid ja toumloumltamist puuete potildehjustatud lisakulutuste osalise huumlvitamise teel

Rehabilitatsiooniteenuse eesmaumlrk on anda lastele toetust votilderdsete arenguvotildeimaluste tagamiseks toumloumlikka jotildeudmisel Valitsuse osutatav rehabilitatsiooniteenus hotildelmab jaumlrgmist

bdquoRehabilitatsioonivajaduse hinnang ja individuaalse rehabilitatsioonikava koostamine (kehtivus 6 kuud kuni 3 aastat)

suunamine kava taumlitmisel ja tulemuste hindamine

teenuste osutamine puudega isikule ja tema perekonnale rehabilitatsioonimeeskonna eri liikmetel poolt (teenuste nimekirja kuulub 17 teenust)

majutus kui teenuseid osutatakse statsionaarses rehabilitatsiooniasutuses

reisikulude huumlvitamine kui inimene peab rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotildeitma vaumlljapoole oma elukohajaumlrgset omavalitsuspiirkonda votildei kui rehabilitatsiooniteenuse osutaja sotildeidab kotildenealuse isiku juurderdquo34

Lisaks on toumloumllepingu seaduses isikutele kes kasvatavad puudega last ette naumlhtud lisasoodustus taumliendavate vabade paumlevade naumlol (sect 63 lotildeige 2 ja sect 21 lotildeige 3)

Lapsevanemaks olemise ja puuetega laste perede toetamine on uumlks laste ja perede arengukava 2011ndash2020 peamisi teemasid Arengukavas kaumlsitletakse niisuguste laste ja

34 Projekt TRAVORS bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž 2009 lk 3

22

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

nende perede toetamisel esinevaid puudusi Kava kohaselt on seadustega ette naumlhtud ulatuslikud teenused kuid nendest ei piisa ja tegelikkuses need haumlsti ei toimi35 Kavas seatakse vastavad strateegilised eesmaumlrgid hooldusabi suurem juurdepaumlaumlsetavus puude raskusastme maumlaumlramise metoodika vaumlljatoumloumltamine tervishoiu arendamine ning toetusteenused haridussuumlsteemis ja riikliku toetuse suurendamine meditsiiniseadmete ja eritoidu muretsemiseks36

318 Otildeigus kaasavale haridusele (CRC artikkel 28 CRPD artikkel 24)

LaKSis on saumltestatud kotildeigi laste otildeigus haridusele mis arendab vaumllja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse (sect 39) See otildeigus tuleb samadel alustel tagada ka puuetega lastele (sect 52 lotildeige 2) Uumlldiselt peaks puuetega lastel olema votildeimalik kaumlia tavakoolis ja -klassis kuid lubatud on moodustada ka eriruumlhmi votildei -klasse37

Puuetega lastele hariduse andmisel on votildeimalik teha kohandusi kaasa arvatud otildepetamine lihtsustatud riikliku otildeppekava alusel (kusjuures otildeppekava sisu sotildeltub sellest kas lapse otildepiraskused on kerged motildeotildedukad totildesised votildei vaumlga totildesised) individuaalne otildepe koduotildepe ja haiglaotildepe (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 51ndash53) Lisaks votildeidakse laps suunata erivajadustega otildepilaste klassi kus jaumlrgitakse lihtsustatud riiklikku otildeppekava (sect 49) See votildeib taumlhendada ka lapse uumlleviimist kooli kus tegeldakse taumlielikult ainult erivajadustega laste otildepetamisega Koolide potildehikirjad ja otildeppekavad peavad hotildelmama meetmeid niisuguste otildepilaste vajaduste rahuldamiseks ja lihtsustatud riikliku otildeppekava notildeudeid (sect 51 lotildeige 2)

35 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40ndash41 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 36 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 43 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 37 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 46 sect 47 lotildeige 1 ja sect 51 ning koolieelse lasteasutuse seaduse sect 6 lotildeige 5

23

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

32 Puuetega lastega seotud eriteemad

321 Sooline haavatavus

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste soolise diskrimineerimise kohta LaKSis on siiski saumltestatud et bdquolastel on votilderdne otildeigus saada abi ja hooldust ning areneda sotildeltumata soost ja rahvusest ning sellest [] kas nad on terved haiged votildei puudegardquo (sect 10) Ka SoVSis naumlhakse ette kaitse soolise diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise eest (sect 3)

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt on steriliseerimine Eestis rangelt vabatahtlik sama seaduse sect 19 lotildeikes 1 on oumleldud et isikut votildeib steriliseerida uumlksnes tema enda soovil Alaealisi ei votildei steriliseerida

Puudub eraldi puuetega tuumldrukutele suunatud reproduktiivhariduse programm Kuid rahvastiku tervise arengukava 2009ndash2020 rakendusplaan hotildelmab meetmeid noorte uumlldise teadlikkuse suurendamiseks reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonnas38

Puuduvad andmed tervishoiutoumloumltajatele otildepetajatele votildei otildeiguskaitsetoumloumltajatele motildeeldud spetsiaalsete koolituskursuste kohta kus kaumlsitletaks nende puuetega tuumldrukute kohtlemist keda on vaumlaumlrkoheldud Politseitoumloumltajad ja prokuroumlrid on saanud koolitust lapse kuumlsitlemise meetodite valdkonnas Uuringus kus kaumlsitletakse teatatud laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumeid 2009 aastal soovitatakse anda spetsialistidele korrapaumlrast koolitust vaumlaumlrkoheldud laste kohta39 Samuti leitakse uuringus et riigiasutustel napib teadmisi vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise kohta

322 Vaumlgivald

Eesti seadustes puuduvad eraldi saumltted puuetega laste vastase vaumlgivalla kohta Puudub seaduslik kaitse vihast ajendatud kuritegude eest nt kuritegude eest mille ajendiks on isiku puue Karistusseadustiku uumlldsaumltetes kaumlsitletakse kehalist seksuaalset ja intellektuaalset vaumlgivalda laste vastu Karistusseadustiku kohaselt on raskendavaks asjaoluks totildesiasi et kuritegu pandi toime alla 18aastase abitus seisundis votildei raske psuumluumlhikahaumlirega isiku suhtes40 Vihast ajendatud kuritegusid kaumlsitlevate otildeigussaumltete puudumine on totildesine probleem Justiitsministeerium on algatanud karistusseadustiku vastava muudatuse koostamise41 Kaumlesoleva aruande koostamise ajal ei olnud veel votildeimalik koostatava muudatuse lotildepptulemust prognoosida Riigikogu votildetab muudatuse vastu eeldatavasti 2013 aasta esimesel poolel

38 bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku tervise arengukava rakenduspl aan 2009-2012xls (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 39 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 lk 90 ja 95 40 Karistusseadustik sect 58 41 Muudatuse eelnotildeu on kaumlttesaadav seaduseelnotildeude avalikus andmebaasis aadressil httpeelnoudvalitsusee (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012 aastal) Toimiku number on 12-0999

24

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Riigikogu on vastu votildetnud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 201842 mis on aluseks Eesti Justiitsministeeriumi vastu votildeetud vaumlgivalla vaumlhendamise arengukavale 2010shy201243 Arengusuundades maumlaumlratletakse kriminaalvaldkonna uumlldised prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade seas on jaumlrgmised koduvaumlgivalla ennetamine inimkaubandus ja kiirendatud menetlus lapsi puudutavate juhtumite korral Arengukava ja selle rakendusplaan on uumlksikasjalikud ning neis naumlhakse ette konkreetsed eesmaumlrgid44

Arengukava prioriteetide ja konkreetsete eesmaumlrkide alusel on oma tava kujundanud valdkonna erinevad riiklikud toimijad Koostatud on suunised lapsohvrite lapskurjategijate koduvaumlgivalla ja inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise neist ametiasutustele teatamise ja nende kohtlemise kohta Lasteombudsman on koostanud ka uumlksikasjaliku juhendi abi vajavatest lastest teatamise suumlsteemi ja vastavate andmekaitse eeskirjade kohta45 Sotsiaalministeerium on vastu votildetnud lapse ja perekonna hindamise juhendi sotsiaaltoumloumltajatele46 See on motildeeldud sotsiaaltoumloumltajatele kuid seda votildeiksid kasutada ka muud riigiasutused Juhendis kehtestatakse vastava hinnangu aluspotildehimotildetted Naumliteks peab hinnang olema lapsekeskne potildehinema teadmistel lapse arengu kohta ja votilderdsetel votildeimalustel Juhendis maumlaumlratakse uumlksikasjalikult kindlaks kuidas hinnata lapse emotsionaalset ja kaumlitumuslikku arengut samuti lapse vastutustunnet

Aastal 2005 teatati 781 lastevastase vaumlgivalla ja 123 koolivaumlgivalla juhtumist47 Vaumlgivallast teatanud puuetega laste arvu kohta andmed puuduvad

Kuigi nii vaumlaumlrkoheldud lapse kindlakstegemise kui ka tema kohtlemise kohta leidub arvukalt juhiseid sedastatakse uuringus laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamise kohta 2009 aastal et spetsialistidel napib eneseusaldust ja teadmisi vaumlaumlrkohtlemise juhtude kindlakstegemiseks48 Uumlks vaumlaumlrkoheldud laste kohtlemise aspekte oli andmekaitse Spetsialistid ei olnud kindlad millal ja missugust teavet nad votildeivad teistele spetsialistidele lapse kohta anda See on arvatavasti ka uumlks potildehjus miks lasteombudsman andmekaitse kohta eeskirjad koostas Uuringus oumleldakse ka et tervishoiutoumloumltajad ei taha vaumlaumlrkoheldud laste kohta teavet anda Et parandada kindlakstegemise ja koostoumlouml tava eri valdkondade spetsialistide vahel kaumlivitati 2010 aastal katseprojektid kotildeigi asjaomaste valdkondade

42 bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=48305KRIMINAALPOLIITIKA+ARENGUSUUNAD+AASTA NI+2018+SELETUSKIRIpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 43 Vaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=49975VE4givalla+vE4hendamise+arengukava+aast ateks+2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 44 bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium kaumlttesaadav aadressil httpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing Plan of the Development Plan fo r_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 45 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 46 bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 kaumlttesaadav aadressil wwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasulikLapse ja perekonna hind amine 2009pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 47 Maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 48 Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J Laste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraport Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012)

25

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

spetsialiste hotildelmavate diagnostikameeskondade moodustamiseks ja koolitamiseks49

Aastal 2009 avati laste abitelefon neile kes soovivad ametiasutustele teatada abi vajavatest lastest50 Uuringus abitelefoni juurdepaumlaumlsetavuse kohta puuetega inimeste jaoks leidis 63 vastajatest et liiga vaumlhe on tehtud puuetega inimeste juurdepaumlaumlsu hotildelbustamiseks niisugustele teenustele51

Laste ja perede arengukavas poumloumlratakse erilist taumlhelepanu kohalike omavalitsuste vahendite puudusele mis ei votildeimalda neil lastekaitseteenuseid arendada ega teostada Motildenedes omavalitsustes puudub isegi lastekaitseametnik mis maumlrgatavalt paumlrsib laste kaitset

323 Lapsed kui haavatavad kahtlusalused

Eesti kriminaalmenetluse seadustik ega ka karistusseadustik ei sisalda sotildenaselgeid saumltteid puuetega laste kohta kes on toime pannud seadusrikkumisi Kuumlll aga leiduvad seadustes mitmed saumltted alaealiste kohta ning motildened puuetega (peamiselt vaimupuuete votildei psuumluumlhikahaumliretega) inimeste kohta

Alla 14aastaseid lapsi ei ole Eestis votildeimalik kohtulikult suumluumldi motildeista52 Selle asemel suunatakse laps alaealiste komisjoni53 Alaealiste komisjonid asuvad vaumlljaspool traditsioonilist kohtusuumlsteemi Alaealiste komisjonid moodustatakse alaealise motildejutusvahendite seaduse alusel ja kuuluvad haldusmenetluse seaduse kohaldamisalasse

Karistusseadustiku kohaselt on kohtul lubatud 14ndash18aastane seaduserikkuja karistusest vabastada votildettes arvesse tema kotildelbelise ja vaimse arengu taset ning tema votildeimet oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida kuid kohtule ei seata vabastamise kohustust54 Riigiprokuratuur votildeib karistusest vabastamise otsuse teha ka enne kohtumenetlust55 Kui niisugune otsus tehakse votildeidakse karistus asendada hoiatusega kuni aastaks kaumlitumiskontrollile allutamisega noortekodusse paigutamisega votildei kuni kaheks aastaks kasvatuse eritingimusi vajavate otildepilaste kooli paigutamisega

Eesti karistusseadustiku kohaselt loetakse leevendavaks asjaoluks vaimupuuet votildei rasket psuumluumlhikahaumliret See reegel kehtib ka vanemate kui 14aastaste alaealiste kohta Kui isiku votildeime oma teo keelatusest aru saada votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on vaimupuude votildei raske psuumluumlhikahaumlire totildettu oluliselt vaumlhenenud votildeib kohus tema karistust leevendada (sect 34 60) Ettevaatamatusest teo toimepannud isikul puudub suumluuml kui ta oma vaimsete votildei fuumluumlsiliste votildeimete totildettu ei ole suuteline aru saama mida temalt eeldatakse votildei oma kaumlitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima Seega ei saa teda

49 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 32ndash33 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 50 Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005 lk 14ndash15 51 ELi abiliini 116 veebisait kaumlttesaadav aadressil httpeceuropaeuinformation societyactivities116countrieseeindex enhtm (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012) 52 Karistusseadustiku sect 33 53 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 1 54 Karistusseadustiku sect 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku sect 308 55 Kriminaalmenetluse seadustik sect 201 lotildeige 2

26

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

karistada (sect 38) Kui niisugune isik on seoses oma toimepandud teoga ja oma vaimse seisundiga endale ja uumlhiskonnale ohtlik ning vajab ravi maumlaumlrab kohus ta sundravile (sect 86) Kotildeigil muudel juhtudel vaumlhendatakse karistust miinimumini Seetotildettu ei votildei karistuse uumllemmaumlaumlr olla uumlle kahe kolmandiku seaduses saumltestatud karistuse uumllemmaumlaumlrast (sect 60)

Kohtumenetluse ajal on otildeigusnotildeustaja maumlaumlramine kohustuslik kui kohtualune on alaealine votildei isik kes vaimu- votildei fuumluumlsilise puude totildettu ei ole votildeimeline ennast kaitsma votildei kui tema kaitse on puude totildettu raskendatud (kriminaalmenetluse seadustiku sect 12 lotildeige 1 punktid 3ndash4)

Alates 2006 aastast on ametisse maumlaumlratud prokuroumlrid ja politseiametnikud kes on spetsialiseerunud alaealistega seotud kriminaalmenetlustele (ligikaudu 10 prokuroumlridest)56 Lisaks saavad nii prokuroumlrid kui ka politseitoumloumltajad erikoolitust selle kohta kuidas alaealistega seotud menetlustes toimida57 Koolituste korraldamise aluseks on kriminaalmenetluse seadustiku hiljutine muudatus millega saumltestatakse erieeskirjad alaealise tunnistaja uumllekuulamise kohta (sect 70 ja 290) Koolituse taumlpse sisu kohta avalik teave puudub Seetotildettu ei ole votildeimalik oumlelda kas koolitused hotildelmavad ka puuetega lapsi kaumlsitlevaid teemasid

Politsei- ja Piirivalveamet on koostanud menetlusse koduvaumlgivalla korral tegutsemise kohta ning suunised selleteemalise teabevahetuse ja teabe ohvriabiteenistustele edastamise kohta58 Menetlus hotildelmab ka eeskirju lapsohvrite kohtlemise kohta enne kriminaalmenetlust ja menetluse ajal Politsei- ja Piirivalveamet uuendas 2010 aastal ka suuniseid kuriteo toimepannud alaealiste ja abivajavate laste kohtlemise kohta59 Samataolised suunised on vastu votildetnud ka Riigiprokuratuur60

56 Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011 57 Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 58 bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 201059 bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010 60 bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

27

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

324 Kaasav haridus

Kohalikud omavalitsused peavad tagama et kehalise puude kotildenehaumlire meelepuude votildei otildepiraskustega isikud ja eriabi vajavad isikud saaksid otildeppida oma elukohajaumlrgses koolis61 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduses saumltestatakse kaasava otildeppe potildehimotildete mille kohaselt hariduslike erivajadustega otildepilased votildeivad otildeppida oma elukohajaumlrgse kooli tavaklassis (sect 47 lotildeige 1) Samasugust potildehimotildetet on jaumlrgitud koolieelse lasteasutuse seaduses (sect 14)

Tegelikkuses puuetega lapsi sageli tavakooli ei votildeeta potildehjendusega et need koolid ei ole suutelised pakkuma vajalikke tugiteenuseid62 Kui kool ei suuda erivajadustega lastele haridust anda on kohalik omavalitsus kohustatud lahenduse leidma63 Seega ei ole sellistele lastele hariduse andmine tingimata kooli kohustus See-eest on see kohaliku omavalitsuse kohustus Otsuse kas otildepilane peaks jaumlrgima tavaotildeppekava votildei mitte teeb kohalik volikogu kokkuleppel vanematega (potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 49)

Erivajadustega otildepilaste puhul on seadustes ette naumlhtud kohandused otildeppesisus otildeppeprotsessis otildeppe kestuses toumloumlkoormuses ja otildeppekeskkonnas (nt otildeppematerjalid kooliruumid suhtluskeel kaasa arvatud viipekeel votildei muud alternatiivsed suhtlusvahendid tugipersonal eriettevalmistusega otildepetajad) ning otildepetaja koostatud otildeppeplaani kohastes otildepitulemustes64 Kuid praktika naumlitab et selles valdkonnas esineb suuri puudusi ning koolid vajavad riigi rahalist tuge65 Haridus- ja teadusministeerium on 2007ndash2013 aasta Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti raames loonud veebisaidi kuhu on koondatud eri otildeppematerjalid mida otildepetajad ja juhendajad votildeivad kasutada66

Laste ja perede arengukava kohaselt kaumlib kuumlll 92 puuetega lastest koolis votildei lasteaias kuid 40 neist vajab abi Seadustes on kohandused kuumlll ette naumlhtud kuid tegelikkuses on tekib lastel sageli raskusi sest puuduvad abiotildepetajad ja sobivad otildeppematerjalid ning otildeppekava ja ruumid ei ole neile sobivad67 Puudulik on ka juurdepaumlaumls haridusasutustele eelkotildeige raske puudega laste jaoks Statistika naumlitab et ainult umbes 20 koolidest on puuetega lastele ligipaumlaumlsetav uumllejaumlaumlnud on kas osaliselt votildei ei ole uumlldse ligipaumlaumlsetavad Koolilotildepetajate maumlaumlr puuetega laste seas on uumllejaumlaumlnud otildepilastega votilderreldes maumlrkimisvaumlaumlrselt vaumlike68 Aastal 2000 oli enamikul puuetega lastest ainult algharidus ja vaid kolmandikul keskharidus

Lisaks on bdquojuurdepaumlaumls varajastele sekkumisteenustele vaumlga piiratud ja vaimupuuet ei diagnoosita tavaliselt enne seitsmendat eluaastat Seetotildettu jaumlaumlvad lapsed varajases lapsepotildelves vajaliku toetuseta mis votildeiks aidata neil tavakoolis edukalt toime tullardquo69

61 Eesti haridusseaduse sect 10 lotildeige 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 14 62 Vaata httpwwwlasteabieeet Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 63 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 49 lotildeige 3 64 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus sect 46 65 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler 66 Vaata httpwwwheveduee (viimati kuumllastatud 9 novembril 2012) 67 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 40 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave68 Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States UNICEF Innocenti Research Centre 2005 lk 22 69 Euroopa Notildeukogu maumlrgukiri Eesti valitsusele Hinnang Euroopa Notildeukogu inimotildeiguste voliniku 2004 aasta soovituste rakendamise edusammude kohta kaumlttesaadav aadressil httpswcdcoeintViewDocjspid=1163131P230_35786 (viimati kuumllastatud 16 novembril 2012)

28

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Ainus seadusesaumlte millega notildeutakse lapse seisukohtade arvessevotildetmist hariduskuumlsimustes on potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 6 punkt 3 mille kohaselt otildepilaste ettepanekuid votildeetakse votildeimaluse korral arvesse Samas naumlitab hiljutine uurimus jaumltkuvat totilderksust laste seisukohtade ja arvamuste arvessevotildetmise suhtes70 Uumlldiselt ollakse kuumlll notildeus et lastel peaks neid konkreetselt puudutavates asjades sotildenaotildeigus olema kuid uumlksikjuhtude arutamisel vaumlheneb uumlksmeel maumlrgatavalt Puuetega laste seisukohtade arvessevotildetmise kohta uuringuid tehtud ei ole

325 Puuetega laste muud eriprobleemid Eestis

Otildeiguskantsleri praktikas mainitakse potildegusalt venekeelse vaumlhemuse hulka kuuluvate puuetega laste raskusi ning roma laste otildeppimist vaimupuudega laste koolides Kuid sellest on juttu vaid uumlhes maumlrgukirjas ainult uumlhe kooli kohta ja ei ole mingit alust vaumlita et tegemist on suumlstemaatilise probleemiga71 Samuti puuduvad hiljutised uuringud sellel teemal

70 Biin H Karu M Suvi H ja Turk P bdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo poliitikauuringute keskus Praxis 2012 lk 45ndash46 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooringu_kokkuvotepdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 71 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave Vt ka nt Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7-90916000907111 otildeiguskantsler

29

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

4 OtildeIGUSTE JA OtildeIGUSPOtildeHIMOtildeTETE PRAKTILISE RAKENDAMISE HINNANG

PEAMISED JAumlRELDUSED

Otildeigusraamistiku rakendamine on notilderk Seaduses saumltestatakse kotilderged standardid kuid paljudel kohalikel omavalitsustel kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi

Alates lasteombudsmani ameti sisseseadmisest loodetakse jotildeustamise ja aruandluse paranemist Ombudsmanil on otildeigus kaebusi vastu votildetta ja ka omal algatusel tegutseda

Enamiku kaumlesolevas aruandes kaumlsitletud teemavaldkondade puhul ilmnevad rakendamisprobleemid Lisaks sotsiaalteenuste pakkumise raskustele on eriti problemaatiline valdkond kaasava hariduse teostamine

Kirjanduses soovitatakse jaumlrgmist 1 parandada juurdepaumlaumlsu avalikele teenustele 2 suurendada uumlldist teadlikkust pakutavatest teenustest eelkotildeige puuetega laste vanemate seas 3 poumloumlrata rohkem taumlhelepanu vaimupuudega lastele

41 Jotildeustamis- ja aruandlusmehhanismid

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik jaumllgib votilderdse kohtlemise seaduse (VotilderdKS) ja soolise votilderdotildeiguslikkuse seaduse (SoVS) rakendamist Enne VotilderdKSi jotildeustumist oli voliniku ametinimetuseks soolise votilderdotildeiguslikkuse volinik ja ta vastutas ainult soolise votilderdotildeiguslikkuse kuumlsimuste eest Nuumluumld on volinik paumldev ka puude alusel diskrimineerimise valdkonnas Ta votildetab vastu isikute kaebusi ja esitab arvamusi ning soovitusi diskrimineerimise teemadel Arvamuse koostamiseks votildeib volinik taotleda teavet ja notildeuda kirjalikke selgitusi kotildeigilt isikutelt kellel on diskrimineerimisjuhtumi kohta andmeid Volinik votildeib tegutseda ka omal algatusel

Inimesed votildeivad poumloumlrduda ka otildeiguskantsleri poole kes taumlidab lasteombudsmani uumllesandeid ja on potildehiseaduse kohaselt (sect 139) loodud sotildeltumatu institutsioon Lisaks kaebuste vastuvotildetmisele potildehiotildeiguste ja -vabaduste votildeimalike rikkumiste kohta riigiasutuste poolt votildeib otildeiguskantsler kaumlsitleda ka otildeigusaktide potildehiseaduslikkust votildei otildeiguspaumlrasust puudutavaid kaebusi Kantsleril on otildeigus taotleda teavet kirjalikke selgitusi ja avaldusi kotildeigilt isikutelt kellel on juhtumiga seotud teavet Ta votildeib tegutseda ka omal algatusel Kantsleril on otildeigus teha kontrollkaumlike muude asutuste seas ka erihooldekodudesse erivajadustega laste koolidesse uumlldhooldekodudesse laste- ja noortekodudesse

Ei volinikul ega ka kantsleril ei ole otildeigust avaldada otildeiguslikult siduvaid arvamusi See-eest votildeivad motildelemad esitada riiklikele ja kohalikele asutustele soovitusi Kantsler votildeib esitada soovitusi ka parlamendile Veelgi taumlhtsam on aga see et erinevalt volinikust votildeib kantsler teha ettekande Riigikohtule kui soovituse saanud institutsioon on keeldunud seadust muutmast Seda on otildeiguskantsler ka korduvalt teinud Ilmselt seetotildettu et Riigikohtu volitused on laiemad on volinikul kujunenud tava suunata isikud kantsleri juurde kui

30

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

probleem puudutab riigiasutusi ja otildeigusaktide otildeiguspaumlrasust72

Kohtud teevad siduvaid otsuseid ja maumlaumlravad huumlvitusi Uumlhtlasi on kohtud institutsioon mis annab laste otildeiguste kohta siduvaid totildelgendusi

Lapse turvalisuse tagamine koolis on eelkotildeige kooli konkreetsemalt koolijuhi kohustus Laiemas plaanis puudub aga tegelik menetlus koolis asetleidnud vaumlgivallajuhtumi kaumlsitlemiseks Kui juhtum on nii totildesine et kuulub karistusseadustiku kohaldamisalasse on votildeimalik esitada kaebus lastekaitseametnikule votildei politseile

42 Puudused probleemid ja rakenduskuumlsimused

Enamasti ei tulene puuetega laste otildeigusi puudutavad puudused ja probleemid mitte seaduste halvast kvaliteedist vaid nende praktilise rakendamise puudulikkusest Seadused ise on enamasti ajakohased ja annavad palju votildeimalusi puuetega laste toetamiseks

Kindlaks on tehtud jaumlrgmised puudused probleemid ja teemad

Osalemise otildeigus ndash puudus on teadlikkuse suurendamise aktsioonidest mille sihiks on muuta suhtumist laste osalemisse ja kaasamisse otsuste tegemisel Eesti elanike seas on levinud arvamus et laste motildetted ja arvamused ei ole asjakohased ning seetotildettu votildeetakse neid igapaumlevaelus harva arvesse

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all ndash peamine vastutus lastekaitseteenuste vaumlljatoumloumltamisel ja pakkumisel on pandud kohalikele omavalitsustele Kuid omavalitsuste suurus ja jotildeukus on erinev ja seetotildettu erineb suuresti ka eri omavalitsustes pakutavate lastekaitseteenuste kvaliteet Vahendite nappuse totildettu on omavalitsustes puudus kvalifitseeritud toumloumltajatest73 Kvalifitseeritud ja koolitatud lastekaitseametnikke on liiga vaumlhe ja muudel lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel puudub piisav vaumlljaotildepe Selle tulemusel ei ole ametnikel julgust pereasjadesse votildei vaidlustesse sekkuda

Otildeigus perekonnaelule ndash Laste ja perede arengukavas juhitakse taumlhelepanu Eesti lastekaitsesuumlsteemi reaktsioonilisele iseloomule74 Ennetustegevuse varajase hoiatamise ja otildeigeaegse sekkumise puudumisel kaldutakse lapsi peredest eraldama ja kasuperedesse paigutama

Juurdepaumlaumls kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ndash peamine koormus teenuste kujul abi osutamisel langeb kohalikele omavalitsustele Siin on probleemiks samasugune vahendite ja kvalifitseeritud toumloumltajate puudus nagu lastekaitse puhulgi Peale selle ei ole teave teenuste ja neile juurdepaumlaumlsu kohta maapiirkondades kaugeltki nii kaumlttesaadav kui linnas75 Potildehjuseks on totildeenaumloliselt pikad vahemaad halvad

72 Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011 punkt 49 73 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lk 29-34 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsus arengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20arengukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 74 bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash2020rdquo sotsiaalministeerium 2011 lk 26 kaumlttesaadav aadressil httpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLaste20ja20perede20ar engukava202012-2020pdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave75 bdquoUumllevaade puuetega inimeste olukorrast Eestisrdquo projekt TRAVORS Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009 lk 6

31

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

uumlhistranspordiuumlhendused ja sotsiaaltoumloumltaja votildeimetus talle usaldatud suurt piirkonda piisavalt teenindada

Rehabilitatsiooniteenuste pakkumine ndash puuetega inimesed saavad sotsiaaltoumloumltaja abiga koostada endale rehabilitatsioonikava Kava aitab kaardistada isiku vajadusi ja kohaliku omavalitsuse ning riigi tasandi votildeimalusi nende vajaduste taumlitmiseks Kuid puuetega inimeste sotildenul on rehabilitatsioonikavade taumlitmine keeruline naumliteks peavad nad iga kavapunkti jaoks eraldi rahastamist taotlema

Otildeigus haridusele ndash Eesti praktika ei kajasta seaduses saumltestatud kaasava hariduse potildehimotildetet ja kavatsust votildeimaldada puuetega lastel tavakoolis kaumlia76 Koolidel napib teadmisi ja vahendeid puuetega laste vastuvotildetmiseks eriti kui tegemist on vaimupuudega Puudus on puuetega lastele sobivatest otildeppematerjalidest ja koolitatud toumloumltajatest samuti ei ole sobivat otildeppekava Raskusi valmistab ka fuumluumlsiline juurdepaumlaumls haridusasutustele

43 Parimad tavad

Leidub motildeningaid naumliteid parimatest tavadest

Lasteombudsmani notildeuandva kogu moodustamine ndash notildeuandev kogu koosneb laste esindajatest kes notildeustavad ombudsmani nendega seotud kuumlsimustes

Eesti Puuetega Inimeste Koda (kohalike puuetega inimeste uumlhenduste valitsusvaumlline katusorganisatsioon) on avaldanud parimate tavade kogumiku et anda sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele juhiseid kuidas notildeuetekohaselt taumlita oma kohuseid laste suhtes77

Lasteombudsmani vaumlljaanne abivajavast lapsest teatamise ja sellega seotud andmekaitse-eeskirjade kohta78 Juhend aitab uumlhitada andmekaitse eeskirju vajadusega luua varajase hoiatamise suumlsteem abivajavast lapsest teatamiseks

44 Andmed ja seiremehhanismid

Sotsiaalministeerium on avaldanud statistika puuetega inimeste arvu kohta Eestis79 2012 aasta algul moodustasid puudeastmega inimesed 103 Eesti elanikkonnast kusjuures 59 neist olid naised ja 41 mehed Nimetatud 103st moodustavad lapsed 7 kusjuures 39 neist on tuumldrukud ja 61 poisid Puuetega lastest 38-l on motildeotildedukas puue 53-l raske puue ja 9-l suumlgav puue

Haridussuumlsteemi jaumlrelevalvet teostavad Eestis haridus- ja teadusministeerium ning maavanemad80

76 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 77 Hanga K ja Voog H Heade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesi Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 kaumlttesaadav aadressil httpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade praktikate kogumikEPIK2012pdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 78 bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andmekaitse_-_juhendpdf (viimati kuumllastatud 30 septembril 2012) 79 Riiklike sidusruumlhmadega konsulteerimisel kogutud teave 80 Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseaduse sect 84 ja koolieelse lasteasutuse seaduse sect 28

32

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

45 Kirjanduses esitatud soovitused

Puuetega laste perede toimetuleku ja vajaduste uurimine naumlitab et uumlks raskustest millega pered kokku puutuvad on puuetega lastele motildeeldud teenuste juurdepaumlaumlsetavus81 st teenuseid osutatakse kodust liiga kaugel votildei vanemad ei ole oma laste jaoks pakutavast toest teadlikud See takistab puuetega laste otildeiguste taumlielikku teostamist

Kirjanduses soovitatakse tagada kogu riigis juurdepaumlaumls kvaliteetsetele ja varajastele sekkumisteenustele bdquoEelkotildeige vaimupuue tuleks diagnoosida votildeimalikult varakult et eelkooliealistele vaimupuudega lastele oleks votildeimalik anda abi mida nad vajavad hilisemaks integreerumiseks tavaharidussuumlsteemis82rdquo

Eesti valitsus kavatseb moodustada puuetega inimesi kaumlsitlevate teemadega tegeleva erikomitee Komitee moodustatakse eri ministeeriumide esindajatest kelle uumllesandeks on tegevuse kooskotildelastamine millega tagatakse puuetega inimeste otildeiguste rakendamine83 Niisuguse komitee moodustamine peaks aitama parandada valdkonna poliitika uumlldist kooskotildelastamist ning eri ministeeriumide ja neile alluvate asutuste jotildeupingutusi

81 Bruns J ja Poolakese A Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009 loppraportpdf (viimati kuumllastatud 24 septembril 2012) 82 Avatud Uumlhiskonna Instituut bdquoVaimupuudega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestisrdquo 2005 lk 20 83 CRPD ja selle vabatahtliku protokolli ratifitseerimise eelnotildeu seletuskiri

33

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

5 JAumlRELDUSED

Kuigi seadustega saumltestatakse peaaegu eranditult kotilderged standardid tuleb maumlrkida et puuetega lapsed on Eestis harva otildeiguslike votildei poliitiliste meetmete objektiks Puuetega inimesi votildei lapsi uumlldiselt kaumlsitlevates riiklikes tegevuskavades uuringutes ja otildeigusaktides mainitakse puuetega laste vajadusi enamasti luumlhidalt

Laumlbivaadatud kirjandusest ja kaumlesoleva uuringu kaumligus tehtud teadustoumloumls on selgunud rida puudusi puuetega laste otildeigustes naumliteks vajadus poumloumlrata vaimupuudega lastele suuremat taumlhelepanu ja vajadus uumlldise teadlikkus suurendamiseks puuetega lastele pakutavatest teenustest

CRC ja CRPD otildeigusliku rakendamisega votildeib kuumlll rahul olla kuid otildeigusraamistiku praktiline rakendamine on halb Sageli langeb vastavate sotsiaalteenuste pakkumise peamine koorem kohalikele omavalitsustele kellel aga napib rahalisi ja inimressursse

Lisaks uumllalnimetatud probleemidele on puuetega lastel raskusi ka votilderdsel juurdepaumlaumlsul haridusele Seaduste tasandil tuleb laiendada kaitset puudel potildehineva diskrimineerimise eest muutes votilderdse kohtlemise seadust ja votilderdsustades eri alustel potildehineva diskrimineerimise eest antava kaitse Lisaks tuleb muuta lastekaitse seadust lisades sellele saumltted seaduse taumlitmise kohta uuendades seaduses saumltestatud potildehimotildetteid ja taumlpsustades neid et lastega toumloumltavatele spetsialistidele juhiseid anda

Uumlldiselt tuleks panna suuremat rotildehku seaduste notildeuetekohasele ja tulemuslikule rakendamisele

34

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

VIITED

1 Otildeigusloome

a Rahvusvaheline otildeigus

UumlRO lapse otildeiguste konventsioon

UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsioon

b Riiklikud otildeigusaktid

Potildehikooli- ja guumlmnaasiumiseadus RT I 2010 41 240 RT I 272012 1

Ehitusseadus RT I 2002 47 297 RT I 2552012 5

Otildeiguskantsleri seadus RT I 1999 29 406 RT I 2952012 2

Tsiviilkohtumenetluse seadustik RT I 2005 26 197 RT I 472012 1

Kriminaalmenetluse seadustik RT I 2003 27 166 RT I 972012 2

Eesti Vabariigi potildehiseadus RT 1992 26 349 RT I 2742011 1

Toumloumllepingu seadus RT I 2009 5 35 RT I 2552012 24)

Votilderdse kohtlemise seadus RT I 2008 56 315 RT I 272012 8

Perekonnaseadus RT I 2009 60 395 RT I 2762012 4

Soolise votilderdotildeiguslikkuse seadus RT I 2004 27 181 RT I 272012 8

Tsiviilseadustiku uumlldosa seadus RT I 2002 35 216 RT I 6122010 1

Karistusseadustik RT I 2001 61 364 RT I 442012 1

Koolieelse lasteasutuse seadus RT I 1999 27 387 RT I 1432011 1

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus RT I 1998 107 1766 RT I 2009 60 395

Uumlhistranspordiseadus RT I 2000 10 58 RT I 2862012 3

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus RT 1992 28 370 RT I 2132011 3

Eesti Vabariigi haridusseadus RT 1992 12 192 RT I 272012 7

Vabariigi Valitsuse reglement RT I 1912011 4 RT I 29122011 228

Potildehikooli lihtsustatud riiklik otildeppekava RT I 28122010 14 RT I 2092011 1

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus RT I 1999 16 273 RT I 572012 14

Sotsiaalhoolekande seadus RT I 1995 21 323 RT I 30122011 3

Liiklusseadus RT I 2010 44 261 RT I 2552012 7

2 Kirjandus

bdquoKohaliku omavalitsuse uumlksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeuumlhendustelerdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis Eesti Siseministeeriumi tellimus 2009

35

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Biin H Karu M Suvi H ja Turk PbdquoLapse otildeiguste ja vanemluse monitooring Laste ja taumliskasvanute kuumlsitluse kokkuvotildeterdquo Poliitikauuringute Keskus Praxis 2012 kaumlttesaadav aadressil httplasteombudsmaneesitesdefaultfileslapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring u_kokkuvotepdfgt

Bruns J ja Poolakese A bdquoPuudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringrdquo 2009 GfK Custom Research Baltic Estonia sotsiaalministeeriumi tellimusel 2009 kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondkogumikPLU2009_ loppraportpdf

Ilves K Soo K ja Stroumlmpl J bdquoLaste vaumlaumlrkohtlemise juhtumitest teavitamine ja votildergustikutoumlouml Lotildeppraportrdquo Tartu Uumllikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut 2009

Kask K et al Juhtumikorralduse kaumlsiraamat sotsiaalministeerium ja Tartu Uumllikooli Paumlrnu kolledž kaumlttesaadav aadressil httpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondSotsiaalhoolekanne Juhtumikorralduse_kC3A4siraamatpdf

Truuvaumlli E-J jt (toim) bdquoEesti Vabariigi Potildehiseadus Kommenteeritud vaumlljaannerdquo 2 tr Juura Tallinn 2008

3 Muu

bdquoA review of the situation of people with disabilities in Estoniardquo projekt TRAVORS (Tartu Uumllikooli Paumlrnu Kolledž jaanuar 2009)

bdquoAbivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse Juhendrdquo Lasteombudsman 2012 lthttplasteombudsmaneesitesdefaultfilesabivajavast_lapsest_teatamine_ja_andm ekaitse_-_juhendpdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52311Development_Plan_fo r_Reducing_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018rdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=50982Guidelines+for+Devel opment+of+Criminal+Policy+until+2018pdfgt

Hanga K ja Voog H bdquoHeade praktikate kogumik Kaumlsiraamat sotsiaal- ja haridustoumloumltajatele kuidas kaasata puudega inimesirdquo Eesti Puuetega Inimeste Koda 2012 lthttpwwwepikodaeewpshycontentuploads201203Heade_praktikate_kogumikEPIK2012pdfgt

bdquoVaumlgivalla vaumlhendamise arengukava aastateks 2010ndash2014 rakendusplaanrdquo Justiitsministeerium lthttpwwwjusteeorbawclass=fileaction=previewid=52232Implementing_Plan_o f_the_Development_Plan_for_Reducting_Violence_for_Years_2010-2014pdfgt

bdquoJuhis bdquoJuhis Alaealiste erikohtlemine kriminaalmenetlusesrdquo Dok nr RP-1-4078 Riigi peaprokuroumlr 2007

bdquoKaasamise hea tavardquo httpwwwngoeenode278gt

36

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

Kask U Children and Disability in Transition in CEECIS and Baltic States (UNICEF Innocenti Research Centre 2005)

bdquoKontseptsioon hariduslike erivajadustega otildepilaste otildeppekorraldusestrdquo Haridus- ja teadusministeerium 2012 ltwwwhmeeindexphppopup=downloadampid=11663gt

bdquoKorrarikkumise toime pannud votildei abi vajavate laste kohtlemise juhendrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

bdquoLapse ja perekonna hindamise juhendrdquo Sotsiaalministeerium 2009 ltwwwsmeefileadminmeediaDokumendidSotsiaalvaldkondlapsedlastekaitsekasuli kLapse_ja_perekonna_hindamine_2009pdfgt

bdquoLaumlhisuhtevaumlgivalla juhtumitele reageerimise sellega seotud infovahetuse korraldamise juhend ja ohvriabile info edastamise kordrdquo Politsei- ja Piirivalveamet 2010

Maumlrgukiri seoses otildeiguskantsleri notildeunike kontrollkaumliguga Valga Jaanikese Kooli nr 7shy90916000907111 otildeiguskantsler

bdquoRahvastiku tervise arengukava rakendusplaan aastateks 2009-2012rdquo Sotsiaalministeerium lthttpwwwsmeefileadminmeediaDokumendidAPOArengukavadRahvastiku_tervi se_arengukava_rakendusplaan_2009-2012xlsgt

bdquoTargad vanemad toredad lapsed tugev uumlhiskond Laste ja perede arengukava 2012ndash 2020rdquo Sotsiaalministeerium 2011 lthttpsvalitsuseeUserFilesvalitsusetvalitsusarengukavadsotsiaalministeeriumLa ste20ja20perede20arengukava202012-2020pdfgt

Inimotildeiguste Komitee kokkuvotildete 12 juulil 2010 aastal toimunud 2715 kohtumisest CCPRCSR2715 14 jaanuar 2011

Justiitsministeerium laste osalemine Eesti kohtumenetlustes e-kirjavahetus 4 mai 2012

Justiitsministeerium MAF 5 Votilderdsus ja mittediskrimineerimine e-kirjavahetus 21 september 2011

Raudmees A bdquoVaimupuuetega inimeste otildeigused Ligipaumlaumls haridusele ja toumloumlhotildeivele Eestis Eesti Avatud Uumlhiskonna Instituut 2005)

4 Veebisaidid

bdquoKohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste soovituslikud juhisedrdquo Sotsiaalministeerium viimati muudetud 5 jaanuaril 2012 lthttpwwwsmeetegevussotsiaalhoolekannekohalike-omavalitsusteshysotsiaalteenuste-soovituslikud-juhisedhtmlgt

Eesti Puuetega Inimeste Koda lthttpwwwepikodaeetegevusprojektiduroshypuuetega-inimeste-oiguste-konventsioongt

Eelnotildeude infosuumlsteem lthttpeelnoudvalitsuseegt

Soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinik lthttpwwwsvveegt

Eesti kohtusuumlsteem lthttpwwwkohusee6908gt

Kohtunikud Eestis lthttpwwwkohusee7544gt

Otildeiguskantsler lthttpoiguskantslereegt

37

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

2 LISA ndash STATISTILINE TEAVE Rikkumiste

arv85

Aasta

Vaumlgivald Sooline diskrimineerimine

Muu diskrimineerimine

Kuritegudes kahtlustatavad

2007 puudub puudub puudub puudub

2008 puudub puudub puudub puudub

2009 puudub puudub puudub puudub

2010 puudub puudub puudub puudub

2011 puudub puudub puudub puudub

Praeguse karistusseadustiku kohaselt ei ole vaumlgivalla potildehjuseid soo votildei puude alusel vaja eristada Seetotildettu puuduvad Politsei- ja Piirivalveametil sellekohased statistilised andmed

Aruande koostajad kogusid teavet kotildeikidelt asjaomastelt sidusruumlhmadelt sh sotsiaalministeeriumilt justiitsministeeriumilt otildeiguskantslerilt riigiprokuratuurist soolise votilderdotildeiguslikkuse ja votilderdse kohtlemise volinikult ning Eesti Puuetega Inimeste Kojast Kotildeik sidusruumlhmad maumlrkisid et puudega laste vastase vaumlgivalla alane vajalik statistiline teave puudub

85 Paumldevatele organitele teada antud juhtumid (sotildeltuvalt andmete olemasolust)

45

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

3 LISA ndash UURIMUSE bdquoPUUETEGA LAPSI KAumlSITLEV LIIKMESRIIKIDE POLIITIKArdquo KOMMENTEERITUD KOKKUVOtildeTE

Euroopa Liidus on ligikaudu 100 miljonit last ning ligikaudu 80 miljonit puuetega isikut Kuigi laste ja puuetega isikute arv on haumlsti teada ei saa sama oumlelda puuetega laste kohta Puuetega laste puhul esinevad kaitsetuse eri aspektid koos ndash kuna tegemist on lastega on nende otildeiguste kaitseks vaja votildetta erimeetmeid mida tunnustatakse UumlRO lapse otildeiguste konventsioonis (CRC) Puuetega isikutena on nad ka eriliselt kaitsetud ELi kodanikud kes on vaumlaumlrt erilisi tagatisi ja kaitset mis vastaks UumlRO puuetega inimeste otildeiguste konventsiooni (CRPD) notildeuetele

Puuetega lapsed ja nende perekonnad puutuvad igapaumlevaelus kokku konkreetsete probleemidega nagu abi ja toetuse puudumine nende kooliharidusse kaasamisel vaumlgivald ja notildeuetekohased vahendid sellest teavitamiseks hoonete ebapiisav juurdepaumlaumlsetavus teenuste vaumlhene kaumlttesaadavus ning probleemid oma arvamuse avaldamisel votildei elukorraldust motildejutavates otsustes kaasaraumlaumlkimisel

Nimetatud konventsioonide saumltetes kaumlsitletaksegi just neid probleeme ning nende eesmaumlrk on kaitsta otildeigust kasutada kotildeiki inimotildeigusi ja potildehivabadusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta Muu hulgas tagatakse

votilderdsed votildeimalused ja juurdepaumlaumlsetavus

lapse parimate huvidega arvestamine kotildeikides last puudutavates asjades

puudega lapse arenevate votildeimetega arvestamine last puudutavates otsustes

lapse otildeigus avaldada teda motildejutavates menetlustes ja otsustamisprotsessides arvamust ning otildeigus taumlielikule ja totildehusale osalemisele

otildeigus perekonnaelule

otildeigus hariduse ja kaasava hariduse heale kaumlttesaadavusele

otildeigus tervishoiuteenustele

otildeigus abile ning

otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Kaumlesolev uurimus on uumlles ehitatud nii et see peegeldaks motildelema konventsiooni notildeudeid ja kajastaks puudega lapse peamisi otildeigusi mida tuleb ELis uumlldiselt rakendada sest paljud liikmesriigid on need konventsioonid juba ratifitseerinud Lisaks sai Euroopa Liidust 2010 aasta detsembris CRPD osaline Seelaumlbi tunnistas EL puuetega inimeste probleeme tagatud otildeiguste kasutamisel ning liit vastutab nuumluumld liikmesriikide kotilderval konventsiooni rakendamise eest CRC rakendamisel on ELil hoopis teistsugune vastutusmaumlaumlr Kuigi EL ei ole CRCd ratifitseerinud kujundatakse ELi poliitikat ja tegevust konventsioonis saumltestatud otildeigustest ja potildehimotildetetest laumlhtuvalt juba sellest ajast saadik kui lapse otildeigused tunnistati aluslepinguga ELi eesmaumlrgiks

Kotildenealuses uurimuses hinnatakse puuetega laste otildeiguste austamise hetkeolukorda ELis ning seda kas teemat on vaja reguleerida ELi tasandi otildeigusaktidega votildei votildetta muid meetmeid ELi tasandil reageerimise votildeimalused on piiritletud aluslepingutest tuleneva paumldevusega mis votildeib olla ainu- jagatud votildei toetav paumldevus (ELi toimimise lepingu

46

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

artikkel 2)

ELi praeguses otildeiguslikus ja poliitikaraamistikus tunnustatakse puuetega lastele konventsioonidega ette naumlhtud otildeigusi ja potildehimotildetteid ning motildeningal maumlaumlral neid ka rakendatakse Paraku on seda kuumlsimust kaumlsitlevad kehtivad ELi otildeigusaktid uumlldjoontes valdkondlikud reguleerides naumliteks toumloumlhotildeivet votildei sisseraumlnnet Otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute olukorda ja lapse otildeigusi eraldi kuid vaja on tegeleda ka puuetega lastega sest nemad kannatavad oma vanuse ja puude totildettu mitmekordse diskrimineerimise all ja seetotildettu on nende otildeiguste austamise tagamiseks vaja kavandada konkreetseid meetmeid

A Riiklike otildeigusraamistike votilderdlev analuumluumls

Puuetega lapsi kaumlsitlevate riiklike otildeigusraamistike votilderdlevas analuumluumlsis mis viidi laumlbi 18 liikmesriigis86 tugineti kriteeriumidele mis toumloumltati vaumllja just selleks et hinnata riiklike uurimuste raames esitatud votilderreldavaid andmeid Nende kriteeriumide aluseks on puudega laste olukorra seisukohast asjakohaseks peetavate konkreetsete otildeiguste ja potildehimotildetetega seonduvad notildeuded87 Kriteeriumid laumlhtuvad motildelemast konventsioonist ning CRC uumlldistest maumlrkustest nende totildelgendamise kohta

Uumlldiselt on nende 18 liikmesriigi otildeigusraamistikud terviklikud ja kajastavad CRPDs ja CRCs maumlaumlratletud otildeiguste ja potildehimotildetete potildehiaspekte Kuigi votildeib oumlelda et puudega laste otildeigusi kaumlsitletakse riiklikes otildeigussuumlsteemides laialdaselt ning seda nii uumlldistes kui ka konkreetsetes otildeigusaktides on nende otildeiguste tegelik rakendamine enamikus liikmesriikidest problemaatiline

Riiklikus otildeiguses tunnustatakse uumlldiselt lapse parimate huvide potildehimotildetet Samas piirdub selle rakendamine peamiselt pereelu ja sotsiaalkaitse valdkonnas tehtavate lapsi motildejutavate otsustega ning puuetega laste erivajadusi ei tunnistata Riigipotildehistest uurimustest naumlhtus et potildehimotildette sisu ei motildeisteta haumlsti samuti on seda otildeiguses ja kohtupraktikas ebapiisavalt edasi arendatud ning uumlldiselt puuduvad ka rakenduseeskirjad

Riiklikes otildeigusaktides on otildeigus mittediskrimineerimisele puude votildei vanuse alusel kuumlll tagatud kuid selle rakendamine on uumlldiselt ainult osaline ning selleks votildeetud motildeistlikud meetmed on otildeiguse tagamiseks uumlldjoontes ebapiisavad Tegelikult on juurdepaumlaumlsetavus enamikus liikmesriikidest jaumltkuvalt suur probleem Puudega laste votildei puudega tuumldrukute mitmekordse diskrimineerimise aspekte teadvustatakse samuti harva Otildeiguste rikkumise juhtude kohta puuduvad jaumlrelevalvetulemused ja andmed millest votildeiks olla kasu totildehusamate meetmete vaumlljatoumloumltamisel

Enamikus riikidest votildeetakse lapse arenevaid votildeimeid arvesse osaliselt laumlhtudes peamiselt lapse vanusest kuumlpsusest ja arengutasemest Konkreetselt puudega laste olukorda ei kaumlsitleta Rakendamisel piirdutakse teatavat liiki otsustega ning liikmesriigid kalduvad arvestama eelkotildeige lapse vanust mis ei pruugi olla puudega lapse puhul asjakohane ning mille totildettu votildeivad nad jaumlaumlda kotildervale neid motildejutavate otsuste langetamisest

86 Kotildenealuses uurimuses analuumluumlsiti otildeigusraamistikku 18 liikmesriigis kelleks olid Belgia Tšehhi Vabariik Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Itaalia Iirimaa Holland Malta Poola Rumeenia Sloveenia Hispaania Rootsi ja Uumlhendkuningriik Euroopa Parlament valis need riigid vaumllja uurimuse tingimustes ja taumlpsustustes87 Puudega laste olukorra seisukohast eksisteerib 8 kotildeige olulisemat otildeigust ja potildehimotildetet lapse parimad huvid mittediskrimineerimine lapse arenevate votildeimetega arvestamine otildeigus avaldada arvamust osalusotildeigus otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all otildeigus perekonnaelule otildeigus abile ja otildeigus haridusele

47

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse otildeigust avaldada teda motildejutavate otsuste kohta oma arvamust ning puudega lapse osalusotildeigust votildeetakse arvesse kotildeigi 18 liikmesriigi otildeigustikes Nende otildeiguste rakendamine piirdub siiski sageli teatavate valdkondlike menetlustega mis seonduvad enamasti perekonnaotildeiguse ja mingil maumlaumlral ka haridusega Tegelikult ei toimu puudega laste suumlstemaatilist kaasamist ja neil ei votildeimaldata osaleda ei uumlhiskondlikus elus ega ka eraasjades votildeimekamate lastega samal maumlaumlral

Uumlldiselt tunnistatakse liikmesriikide otildeigusaktides otildeigust mitte kannatada vaumlgivalla all Sellegipoolest on puudega laste kuritarvitamine oluline probleem mida nenditakse kotildeikide riikide aruannetes Eriliselt murettekitav on hoolekandeasutustes toimuv vaumlgivald Kuna suumlstemaatilised andmed puuduvad ning kuritarvitamisest teavitamine on ohvrite jaoks raskendatud puudub olukorrast sobiva poliitika ja meetmete vastuvotildetmiseks vajalik uumllevaade

Valitud liikmesriikide otildeigusaktides leiab laialdast tunnustust ka otildeigus perekonnaelule Enamikus 18 liikmesriigist on suur probleem see et perekondi ei juhendata ega toetata piisavalt et aidata neil puudega last integreerida ja igapaumlevaeluga toime tulla Ilma asjakohase abita votildeivad raskustesse sattunud perekonnad aga oma kohustused unarusse jaumltta ning see votildeib tuua kaasa olukorra kus muud votildeimalused osutuvad nii keeruliseks et lapse hoolekandeasutusse paigutamine on ainuvotildeimalik lahendus

Uumlldiselt tunnistatakse otildeigusaktides votildei reguleerivates eeskirjades nii puudega laste kui ka nende perekondade otildeigust mitmesugusele abile (rahaline sotsiaalne tervishoiualane abi jne) Paraku on abi samuti suuremal osal juhtudest valdkondlik (peamiselt sotsiaalabi votildei tervishoiualane abi) ja ebapiisav (rahaliselt ja tugiisikute seisukohast) Enamikus liikmesriikidest on abi andmine majanduskriisi totildettu lotildepetatud votildei on seda vaumlhendatud Abi kaumlttesaadavust ei kaumlsitleta sageli otildeiguste kaitsevahendina vaid eelarvepiirangutest sotildeltuva vabatahtliku votildeimalusena

Kotildeikide liikmesriikide potildehiseadustes votildei otildeigusraamistikes tunnistatakse otildeigust haridusele Paraku on puudega laste juurdepaumlaumls valitud koolile tegelikkuses jaumltkuvalt aumlaumlrmiselt problemaatiline Paljudes liikmesriikides on tavakoolid puudega laste jaoks suuresti kaumlttesaamatud samas teistes riikides on koolide vahendid ebapiisavad ning puudega lapse toetamisvotildeimalused kesised Lisaks puudub tavakoolide otildepetajatel asjakohane vaumlljaotildepe ja nad ei ole puuetega laste vajadustest piisavalt teadlikud samuti ei kohandata programme suumlstemaatiliselt puuetega laste vajadustele

Vastavuse tagamise mehhanismid on notildergad ja need ei ole piisavalt kohandatud puudega laste olukorrale Kuna puudega laste perekondadele antakse nende otildeiguste menetluste ja paumldevate asutuste kohta liiga vaumlhe teavet ja juhiseid on selliste vahendite kaumlttesaadavus nende jaoks veelgi vaumliksem

Nende hinnangute potildehjal esitatakse uurimuses ELi meetmeid kaumlsitlevad jaumlreldused ja soovitused votildettes arvesse ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust teatavates poliitikavaldkondades mille sekka kuuluvad ka puudega inimeste ja laste otildeigused

48

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

B1 Euroopa Liidu roll

ELil ei ole puudega laste kuumlsimuses sotildenaselget paumldevust Samas sisaldab ELi otildeigusraamistik saumltteid milles tunnustatakse ELi rolli lapse otildeiguste kaitse edendamisel (ELi eesmaumlrk) ning samuti ELi paumldevust puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemisel Lisaks saumltestatakse Euroopa Liidu potildehiotildeiguste hartas mis on otildeiguslikult aluslepingutega samavaumlaumlrne et puude alusel diskrimineerimine on keelatud (artikkel 21) samuti tunnustatakse hartas lapse otildeigusi (artikkel 24) Selline tunnustamine on kuumlll oluline kuid ei aita laiendada ELi aluslepingutest tulenevat paumldevust

EL ja liikmesriigid (jagatud paumldevuse votildei riikliku paumldevuse valdkondades) on seotud CRPDst tulenevate kohustustega ning liit on kohustatud votildetma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 raamistikus vajalikke meetmeid nii puude alusel toimuva diskrimineerimise vastu votildeitlemiseks kui ka muudes ELi paumldevusse kuuluvates kuumlsimustes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 lotildeikega 1 antakse ELi tegevusele otildeiguslik alus (vt muu hulgas 2008 aasta ettepanekut votildetta vastu votilderdse kohtlemise direktiiv88) kuid uumlhehaumlaumllsuse notildeude totildettu on kokkuleppe saavutamine selle otildeigusliku aluse potildehjal keeruline Artikli 19 lotildeikes 2 naumlhakse ette et ELil on votildeimalik votildetta seadusandliku tavamenetluse korras vastu aluspotildehimotildetteid ja liikmesriikide diskrimineerimisvastase votildeitluse tegevusele kaasaaitamiseks votildeetavaid motiveerivaid meetmeid

Puude maumlaumlratlust ei sisalda ei eelnimetatud votilderdse kohtlemise direktiivi ettepanek ega ka muud ELi meetmed Euroopa Liidu Kohus maumlaumlratles enne CRPD vastuvotildetmist puuet CRPDga samas vaimus (2006 aasta juuli otsuses ja toumloumlhotildeivepoliitika kontekstis maumlaumlratleti puuet kui bdquofuumluumlsilisest vaimsest votildei psuumluumlhilisest kahjustusest tingitud piirangut mis takistab asjassepuutuval isikul toumloumlelus osaledardquo)89 Viimasel ajal on Euroopa Liidu Kohus seda totildelgendust veel edasi arendanud90 vaumlites et puue tuleneb takistustest mis votildeivad bdquototildekestada asjaomase isiku taumlielikku ja totildehusat osalemist toumloumlelus teiste toumloumltajatega votilderdsetel alustelrdquo Samuti on kohus kutsunud toumloumlandjaid uumlles tegema motildeistlikkuse piires uumlmberkorraldusi

ELi poolne tegevus on votildeimalik ka siis kui see seotakse muude ELi paumldevusse kuuluvate poliitikavaldkondadega Mitu puuetega laste otildeigustega seotud kuumlsimust on seotud selliste ELi poliitikavaldkondadega nagu sotsiaalpoliitika majanduslik sotsiaalne ja territoriaalne uumlhtekuuluvus transport vabadus turvalisus ja otildeigusemotildeistmine kusjuures nende kotildeigi puhul on tegemist jagatud paumldevusega Lisaks on ELil votildeimalik votildetta liikmesriikide poliitikat toetavaid meetmeid mitmes puudega lapsi motildejutavas valdkonnas (naumliteks haridus sport noorsoopoliitika ja tervishoid)

B 2 ELi kehtivad asjakohased teisesed otildeigusaktid

Lapse parimate huvide esikohale seadmist lastega seotud meetmetes tunnustatakse ELi otildeigusaktides aumlaumlrmiselt olulise notildeudena Vahendusmenetluse direktiivi

88 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest COM20080426 final kaumlttesaadav aadressil httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20080426FINETPDF (viimati vaadatud 652013) 89 Euroopa Kohtu suurkoja 11 juuli 2006 aasta otsus kohtuasjas C-1305 Sonia Chacoacuten Navas v Eurest Colectividades punkt 4390 Kohtu 11 aprilli 2013 aasta otsus liidetud kohtuasjades C-33511 ja C-33711 HK Danmark (Jette Ringi nimel) v Dansk almennyttigt Boligselskab (C-33511) ning HK Danmark (Lone Skouboe Werge nimel) v Dansk Arbejdsgiverforening (Pro Display ASi nimel) (C-33711) punkt 47

49

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

200852EUuml91 artikliga 7 notildeutakse et vahendaja votildetaks otsuse puhul kas laps votildeib kohtumenetluse kaumligus totildeendusmaterjali esitada arvesse lapse parimaid huve Perekonna taasuumlhinemist kaumlsitleva direktiivi92 kohaselt notildeutakse samuti et liikmesriikide ametiasutused votildetaksid perekonna taasuumlhinemise taotluste menetlemisel arvesse lapse parimaid huve (artikkel 5)93 Lapse parimate huvide kaitset mainitakse sotildenaselgelt veel ka notildeukogu direktiivis 200481EUuml94 inimkaubanduse ohvrite kohta

ELi tasandil kaumlsitletakse mittediskrimineerimist praegu neljas ELi direktiivis mille eesmaumlrk on votildeidelda diskrimineerimisega sellistel alustel nagu sugu rassiline votildei etniline paumlritolu usutunnistus votildei veendumused vanus ja seksuaalne saumlttumus kusjuures enamasti piirdutakse toumloumlhotildeive valdkonnaga95 Nendes direktiivides naumlhakse ette diskrimineerimise vastu votildeitlemise eeskirjad et bdquotagada votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaldamine liikmesriikidesrdquo96 Direktiivis 200078EUuml nimetatakse puuet diskrimineerimise uumlhe alusena ning direktiivi 200654EUuml kohaselt tuleb meeste ja naiste votilderdotildeiguslikkust toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes kohaldada ka puudega isikute puhul Direktiivis 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ei nimetata puuet diskrimineerimise keelatud potildehjusena Direktiivis 2004113EUuml (meeste ja naiste votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega) kaumlsitletakse diskrimineerimist soo aga mitte vanuse votildei puude alusel

Euroopa Komisjon on tunnistanud et diskrimineerimise eri potildehjuste puhul kasutatakse vaumlga ebauumlhtlast kaitset ning 2008 aastal esitas komisjon ettepaneku votildetta vastu direktiiv97 mille abil diskrimineerimisvastast otildeigusraamistikku taumliendada ning diskrimineerimise eri aluseid votilderdsemalt kaitsta

Puudega lapsi ndash taumlpsemalt nende diskrimineerimatut juurdepaumlaumlsu teenustele ndash motildejutavad ka muud meetmed mis seonduvad selliste poliitikavaldkondadega nagu siseturg votildei transport Naumliteks direktiivis 200185EUuml (reisijateveo kohta) notildeutakse piiratud liikumisvotildeimega ja naumlgemispuudega isikute jaoks juurdepaumlaumlsetavuse suurendamise meetmeid Muudes otildeigusaktides kaumlsitletakse puudega isikute otildeigusi seoses lennureiside liftide juurdepaumlaumlsetavuse riigihangete laumlbiviimise ja telekommunikatsioonimeetmetega98

ELi paumldevuse raames taumliendab ELi diskrimineerimisvastase votildeitluse meetmeid ka ELi

91 Direktiiv 200852EUuml vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades 92 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta 93 Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ameti 2009 aasta maumlrtsi koondaruanne bdquoDeveloping indicators for the protection respect and promotion of the rights of the child in the European Unionrdquo vt aadressil httpfraeuropaeusitesdefaultfilesfra uploads358-RightsofChild summary-report enpdf 94 Notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta paumldevate asutustega koostoumloumld tegevatele kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid votildei kelle ebaseaduslikule sisseraumlndele on kaasa aidatud 95 Direktiiv 200654EUuml meeste ja naiste votilderdsete votildeimaluste ja votilderdse kohtlemise potildehimotildette rakendamise kohta toumloumlhotildeive ja elukutse kuumlsimustes (uuestisotildenastamine) direktiiv 2004113EUuml meeste ja naiste votilderdse kohtlemisepotildehimotildette rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kaumlttesaadavuse ja pakkumisega direktiiv 200043EUuml millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildete sotildeltumata isikute rassilisest votildei etnilisest paumlritolust ning direktiiv 200078EUuml millega kehtestatakse uumlldine raamistik votilderdseks kohtlemiseks toumlouml saamisel ja kutsealale paumlaumlsemisel 96 Direktiivi 200043EUuml artikkel 1 97 Ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest (COM(2008)426) Ettepanek on praegu notildeukogu tasandil blokeeritud98 Euroopa Komisjoni 2010 aasta uuring bdquoStudy on challenges and good practices in the implementation of the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities VC20081214rdquo Bruumlssel Kommenteeritud kokkuvotildete on kaumlttesaadav aadressil httpwwwefcbeprogrammes_servicesresourcesDocumentsUN_Covention_Summary_ENpdf

50

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

institutsioonide tegevus mille eesmaumlrk on suurendada diskrimineerimise teadvustamist (naumliteks teadlikkuse totildestmise abil) ning toetada vahendajaid (naumliteks vabauumlhendusi sotsiaalpartnereid ja votilderdotildeiguslikkusega tegelevaid organeid) et suurendada nende diskrimineerimisvastase votildeitluse alast suutlikkust ja ergutada riiklike heade tavade vahetamist

Laste arenevate votildeimetega arvestamist tunnustatakse Bruumlsseli IIa maumlaumlruses 22012003 mille kohaselt peavad kohtud aumlra kuulama ka lapse arvamuse (sotildeltuvalt tema vanusest votildei kuumlpsusastmest) Samasugused saumltted saatjata alaealiste kohta on ka sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides

Lapse osalusotildeigust tunnustatakse komisjoni teatavates strateegiadokumentides sh 2005 aasta dokumendis Euroopa noorsoopoliitika kohta 2006 aasta dokumendis ELi lapse otildeiguste strateegia kohta programmis bdquoAktiivsed nooredrdquo ning lapse otildeigusi kaumlsitlevas ELi 2011 aasta tegevuskavas Sisseraumlnnet ja varjupaika kaumlsitlevates ELi otildeigusaktides mainitakse lapse otildeigust avaldada kohtumenetluses oma arvamust (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus 22012003)

EL on votildetnud laste vaumlgivalla eest kaitsmiseks vastu arvukalt meetmeid99 (naumliteks lastega kaubitsemise laste seksuaalse kuritarvitamise ja ohvrite kaitse kuumlsimustes) ning muu hulgas on vastu votildeetud mitu direktiivi100 millega asendati motildened asjaomastest vahenditest Naumliteks direktiivis 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset keskendutakse eelkotildeige laste kaitsmisele sest nemad on taumliskasvanutest haavatavamad ning direktiivis naumlhakse ette karmimad karistused juhtudeks kus rikkumised on suunatud kaitsetute isikute naumliteks laste ja puudega inimeste vastu

Direktiivis 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded tunnistatakse et kuriteoohvrit tuleks kohelda teda diskrimineerimata seda muu hulgas vanuse ja puude alusel Lotildepetuseks saumltestatakse direktiivis 201192EL101 mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust et eriliselt on vaja kaitsta puudega lapsi

Notildeukogu maumlaumlruses (EUuml) 22012003 (Bruumlsseli IIa maumlaumlrus)102 kaumlsitletakse maumlrkimisvaumlaumlrsel maumlaumlral otildeigust perekonnaelule ning lapse kasvatamist pere keskel Sisseraumlndepoliitika kontekstis tagatakse lapse otildeigus perekonnaelule perekonna taasuumlhinemist kaumlsitlevate eeskirjadega103 ning varjupaika kaumlsitlevate direktiivide104 saumltetega mis seonduvad

99 Raamotsus 2002629JSK inimkaubanduse vastu votildeitlemise kohta notildeukogu direktiiv 200481EUuml elamisloa vaumlljaandmise kohta kolmandate riikide kodanikele kes on inimkaubanduse ohvrid notildeukogu raamotsus 200468JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu votildeitlemise kohta notildeukogu raamotsus 2001220JSK ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses notildeukogu resolutsioon 2001C 28301 kodanikuuumlhiskonna osalemise kohta kadunud ja seksuaalselt aumlrakasutatud laste leidmisel otsus 13512008EUuml millega kehtestatakse aastateks 2009ndash2013 turvalisema interneti programm 100 Direktiiv 201136EL milles kaumlsitletakse inimkaubanduse totildekestamist ja sellevastast votildeitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse notildeukogu raamotsus 2002629JSK direktiiv 201192EL mis kaumlsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja aumlrakasutamise ning lasteporno vastast votildeitlust ja mis asendab notildeukogu raamotsuse 200468JSK direktiiv 201229EL millega kehtestatakse kuriteoohvrite otildeiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnotildeuded ning asendatakse notildeukogu raamotsus 2001220JSK 101 Direktiivi 201192EL artikkel 1 102 Notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 22012003 mis kaumlsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja taumlitmist kohtuasjades mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega103 Notildeukogu direktiiv 200386EUuml perekonna taasuumlhinemise otildeiguse kohta notildeukogu maumlaumlrus (EUuml) nr 3432003 millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi maumlaumlramiseks kes vastutab motildenes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse laumlbivaatamise eest notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada

51

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

saatjata alaealiste ja perekonnamudeli austamisega

Puudega laste maksimaalse uumlhiskonda kaasamise potildehimotildetet kajastatakse sellistes strateegiadokumentides nagu bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020rdquo105 ja strateegia bdquoEuroopa 2020rdquo haridus- ja koolitusalane programm106 Notildeukogu 2003 aasta resolutsioonis puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses107 kaumlsitleti puudega laste juurdepaumlaumlsu haridusele Euroopa Parlament rotildehutas 2010 aastal oma puuetega laste liikuvust ja kaasamist kaumlsitlevas resolutsioonis108 vajadust tagada lapse otildeiguste (sh puuetega laste otildeigus saada haridust ja osaleda uumlhiskondlikus elus) taumlielik austamine ELi institutsioonid toetavad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri109 ndash see on sotildeltumatu organisatsioon mis tegutseb hariduslike erivajaduste alase koostoumloumlplatvormina ja mille abil edendatakse taumlielikku osalust tavahariduses ja shykoolituses

C Soovitused ELi tasandil votildeetavate meetmete kohta

Hindamisel kas puudega laste olukorra parandamise eesmaumlrgil antud soovitused on vajalikud on oluline esile totildesta et puudega lapsed on eelkotildeige lapsed kellel on samasugused vajadused kui nende eakaaslastel ning kes peaksid saama kasutada kotildeiki CRC-s ette naumlhtud otildeigusi Asjakohaste otildeiguslike ja poliitikameetmete vaumlljatoumloumltamisel tuleb siiski arvesse votildetta nende erinevust teistest eakaaslastest

Horisontaalsed kuumlsimused

Esimese ja uumlldise soovitusena peaks kotildeik ELi liikmesriigid kes ei ole seda veel teinud ratifitseerima kaumlesolevas uuringus osutatud kaks konventsiooni rakendama asjaomaste riiklike seaduste vastuvotildetmise abil nende saumltteid ja tagama nende jaumlrgimise

Euroopa Komisjon koostoumloumls UumlRO CRPD sekretariaadi ja UumlRO CRC sekretariaadiga peaksid tagama et liikmesriigid motildeistavad ja rakendavad konventsioonides esitatud maumlaumlratlusi mis on puuetega lapse otildeiguste rakendamise nurgakiviks (puude lapse parimate huvide ja lapse arenevate votildeimete maumlaumlratlused) Nad peaksid juhtima selliste algatuste vaumlljatoumloumltamist mille abil tagada puuetega lapse eripaumlrade arvessevotildetmine

Seejaumlrel soovitatakse et komisjon algataks ELi tasandil CRDPs kasutatava bdquopuuderdquo maumlaumlratluse taumlpsustamise kuna tegelikkuses peetakse seda liiga laiaks ning see muudab maumlaumlratluse rakendamise riiklikul tasandil keeruliseks Soovitatakse koostada ka

pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta direktiiv2008115EUuml uumlhiste notildeuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel104 Notildeukogu direktiiv 200155EUuml miinimumnotildeuete kohta ajutise kaitse andmiseks uumlmberasustatud isikute massilise sissevoolu korral notildeukogu direktiiv 20039EUuml millega saumltestatakse varjupaigataotlejate vastuvotildetu miinimumnotildeuded notildeukogu direktiiv 200483EUuml miinimumnotildeuete kohta mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad taumlitma et saada pagulase votildei muul potildehjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus ja antava kaitse sisu kohta notildeukogu direktiiv 200585EUuml liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja aumlravotildetmise menetluse miinimumnotildeuete kohta 105 Komisjoni teatise bdquoEuroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 Uued sammud totildeketeta Euroopa suunasrdquo viies tegevusvaldkond (COM(2010) 636 final) 106 Notildeukogu 12 mai 2009 aasta jaumlreldused mis kaumlsitlevad strateegilist raamistikku uumlleeuroopaliseks koostoumloumlks hariduse ja koolituse alal (ET 2020) 2009C 11902 ELT C 1192 28 mai 2009 107 Notildeukogu 5 mai 2003 aasta resolutsioon puuetega otildepilaste ja tudengite votilderdsete votildeimaluste kohta hariduses ja koolituses (2003C 13404)108 Euroopa Parlamendi 25 oktoobri 2011 aasta resolutsioon puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010ndash2020 kohta (20102272(INI)) 109 Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri veebisait asub aadressil httpwwweuropeanshyagencyorgabout-us

52

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

suuniseid vahetada parimaid tavasid ning edendada olemasolevaid kaumlsiraamatuid

Euroopa Komisjon peaks votildetma meetmeid mille abil edendada puudega lastega arvestamist olemasolevates diskrimineerimisvastase votildeitluse ja votilderdse kohtlemise suumlvalaiendamise algatustes

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama riiklike teabevahendite vaumlljatoumloumltamist et aidata puudega laste perekondadel motildeista neid puudutavat otildeigusraamistikku muu hulgas abimeetmete kaumlttesaadavust paumldevate asutuste struktuuri menetlusi ja seaduste taumlitmise mehhanisme Nendele perekondadele suunatud erivahendite hulka votildeiks kuuluda uumlleeuroopaline veebiportaal mis votildeiks olla votildeimaluse korral seotud riiklike veebisaitidega mis sisaldaks otildeigusi notildeudeid rakendamiskriteeriume paumldevaid asutusi ja kooskotildelastamissuumlsteemi kaumlsitlevat taumlielikku teavet See algatus votildeiks kodanikke ELile laumlhendada

ELi institutsioonid peaksid haarama juhtohjad et edendada puudega laste otildeiguste huvide ja erivajadustega seonduvate kuumlsimuste alast teadlikkuse totildestmist eesmaumlrgiga edendada puudega lapse parimate huvide potildehimotildette taumlielikku rakendamist Euroopa Parlament ja notildeukogu peaksid kasutama oma eelarvealaseid volitusi et tagada teadlikkuse totildestmise kampaaniate rahastamine

Lapse parimad huvid

Kuigi suuremas osas riikidest on kehtestatud otildeigusaktid milles tunnustatakse lapse parimate huvide kaitsmise potildehimotildetet sisaldavad ainult teatavate uumlksikute liikmesriikide seadused uumlldist notildeuet et seda potildehimotildetet tuleb suumlsteemselt arvesse votildetta kotildeikides lapsi motildejutavates otsustes Motildened liikmesriigid (naumliteks Rootsi ja Uumlhendkuningriik) on kehtestanud notildeude viia kotildeikide seaduseelnotildeude puhul laumlbi hinnang milles maumlaumlrataks kindlaks nende motildeju lastele Euroopa Komisjonil soovitatakse edendada selliste algatuste vahetamist ning toumloumltada lapse parimate huvide potildehimotildette rakendamiseks vaumllja juhised lastele avaldatava motildeju hindamise viiside kohta

Otildeigus mittediskrimineerimisele

Potildehjendatud uumlmberkorralduste potildehimotildete vajab puudega laste eriolukorra kontekstis taumlpsustamist ning edasiarendamist et ebaproportsionaalselt suure koormuse maumlaumlratlus paremini piiritleda EL peaks seda komisjoni vahendusel soodustama (potildehjendatud uumlmberkorralduste eri olukordades rakendamise parimate tavade riiklikul tasandil vahetamise abil) Nii oleks votildeimalik maumlaumlratleda laumlhtepunkt millest alates notildeuab otildeigustest kinnipidamine avalike asutuste sekkumist samuti vaumllditaks nii selleteemalisi ebaproportsionaalselt kulukaid vaidlusi

Kui 2008 aasta ettepanek votildetta vastu notildeukogu direktiiv millega rakendatakse votilderdse kohtlemise potildehimotildetet sotildeltumata isikute usutunnistusest votildei veendumustest puudest vanusest votildei seksuaalsest saumlttumusest vastu votildeetakse kaumlsitletakse selles potentsiaalselt ka puudega laste olukorda Euroopa Parlamendi muudatusettepanekus 37 osutatakse mitmekordsele diskrimineerimisele Selles valguses votildeiks direktiivi ettepaneku potildehjendustesse lisada taumlpsustuse mille abil tagada et kotildenealuse direktiivi reguleerimisala puhul peetakse silmas ka puudega laste olukorda

Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse akti projektis tuleks sotildenaselgelt kaumlsitleda ka puudega laste juurdepaumlaumlsu kaupadele ja teenustele (viidates vaumlhemalt sellistele juhtudele kus tegemist on mitmekordse diskrimineerimisega)

53

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Puudega lapse arenevad votildeimed

Euroopa Parlament peaks kaaluma viise kuidas totildesta teadlikkust ja edendada suuremat arvestamist laste sh puudega laste arenevate votildeimetega eesmaumlrgiga kohaldada seda potildehimotildetet kotildeikides lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides

Kotildeikides lastesotildebralikku otildeigusemotildeistmist puudutavates uutes otildeigusaktides tuleks muu hulgas kaumlsitleda puudega lapse votildeimet avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust Komisjon peaks tagama et need saumltted sisalduksid kavandatavas ELi otildeigusaktis milles kaumlsitletakse kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate votildei suumluumldistatavate isikute jaoks kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (sh lapsed) votildei kavandatavas ELi otildeigusaktis vanemlikku vastutust kaumlsitlevate otsuste tunnustamise ja taumlitmise kohta

Lisaks soovitatakse Euroopa Komisjonil notildeukogul ja parlamendil edendada Euroopa Notildeukogu lapsesotildebraliku otildeigusemotildeistmise suuniste kasutamist ning toetada kotildeikide tasandite asjaomaste kutsetoumloumltajate koolitamist

Puudega lapse osalusotildeigus

Kavandatavas Euroopa juurdepaumlaumlsetavuse aktis votildeiks ette naumlha selliste vahendite vaumlljatoumloumltamise mille abil tagada puudega laste osalemine neid motildejutavate seadusandlike ja poliitiliste algatuste konsulteerimisprotsessides

Euroopa Parlament peaks puumluumldma leida viise kuidas totildesta puudega laste osalusotildeiguse tagamiseks vajalike notildeuete alast teadlikkust kasutades konkreetseid meetmeid nagu Euroopa Parlamendi taumliskogu istungite simulatsioon millesse on kaasatud puudega lapsed aga ka Euroopa Parlamendi hoonete fuumluumlsilise juurdepaumlaumlsetavuse tagamine ning selliste vahendite vaumlljatoumloumltamine mis votildeimaldaks osaleda distantsilt

Puudega lapse otildeigus avaldada arvamust

Selleks et votildeimaldada puudega lapse arvamuse avaldamise otildeiguse totildehusat tagamist on vaja muuta kohtu- haldus- ja jotildeustamisorganite suhtumist Seetotildettu peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon ergutama liikmesriike toumloumltama vaumllja teadlikkuse totildestmise meetmed ning tegelema riigiasutuste personali koolitamisega

Komisjon peaks lapsesotildebralikku otildeigusemotildeistmist kaumlsitleva otildeigusakti koostamisel tagama et selleks et maumlaumlrata kindlaks lapse votildeime avaldada teda motildejutavas kohtumenetluses oma arvamust votildeetakse piisavaid meetmeid mille abil luua lapse ning kohtu- ja jotildeustamisorganite toumloumltajate vahel usalduslik otildehkkond ning teha motildeistlikul maumlaumlral uumlmberkorraldusi et tagada puudega lapsele oma arvamuse avaldamiseks ka tegelik votildeimalus

Otildeigus mitte kannatada vaumlgivalla all

Soovitatavalt peaksid Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon edendama statistiliste andmete koostamist lapsi ja eelkotildeige puudega lapsi motildejutava vaumlgivalla kohta Lisaks peaksid nad soodustama selliste naumlitajate (naumliteks puue lapsed tuumldrukud perekeskkond) vaumlljatoumloumltamist mida saaks kasutada laialdaselt ka muudes poliitilistes votildei uumllduuringutes et anda puudega laste olukorra kohta suumlsteemset teavet

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament peaksid ergutama Euroopa Liidu Potildehiotildeiguste Ametit uurima lastevastase vaumlgivalla osas valitsevat uumlldist olukorda (eelkotildeige

54

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

hoolekandeasutustes) poumloumlrates taumlhelepanu ka puudega lastele kuna nemad on eriliselt kaitsetus olukorras Eelarvepaumldevatele institutsioonidele tuleks teha vajalike rahaliste vahendite eraldamise ettepanek

Esmajoones peaks Euroopa Komisjon kaaluma vajadust votildetta ELi tasandi meetmeid nii koduses keskkonnas kui ka hoolekandeasutustes aset leidva lastevastase vaumlgivalla ja eriti puudega laste vastu suunatud vaumlgivalla vaumlhendamiseks liikmesriikides Komisjon votildeiks alustada eeltoumloumld moodustades liikmesriikide ekspertidega toumloumlruumlhmad et tegeleda

ettepanekutega mille eesmaumlrk on tagada et liikmesriigid votildetavad ennetavaid meetmeid ja kehtestavad lastevastase vaumlgivalla ja laste kuritarvitamise juhtumite tuvastamiseks notildeuetekohased jaumlrelevalvesuumlsteemid

kontrollimehhanismide loomise ja korrapaumlraste inspekteerimistega

vastastikuste eksperdihinnangute votildei avatud koordinatsiooni meetodiga (ettepanekute rakendamiseks)

selliste info- ja kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavusega mille eesmaumlrk on parandada kaebuste esitamise suumlsteemi seoses laste otildeigusega mitte kannatada vaumlgivalla all

Komisjon votildeiks edendada kutseala esindajate uumlleeuroopaliste erikoolituste ja seminaride korraldamist et vahetada teadmisi kaebemenetluste aruandlusmeetmete ja puudega lastele (eriti suumlgava puudega votildei vaimuvaegusega lastele) motildeeldud kommunikatsiooniteenuste kaumlttesaadavuse kuumlsimustes Eelarvepaumldevad institutsioonid peaksid tagama nende tegevuste piisava rahastamise

Puudega lapse otildeigus perekonnaelule

Komisjon notildeukogu ja parlament peaksid ergutama liikmesriike looma puudega laste perekondade jaoks piisavaid tugistruktuure vaumlhendamaks ohtu et laps jaumlaumlb ilma votildeimalusest elada perekonnas samal ajal tuleks kindlustada puudega lapse parimate huvide silmaspidamine

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodit kasutades vaumllja suunised puuetega laste hooldekodudele kehtivate miinimumnotildeuete kohta Nende suuniste eesmaumlrk peaks olema tagada et hooldekodudes on vaumlhe lapsi ning et seal ollakse votildeimelised hoolitsema ka autistlike votildei vaimupuudega laste eest

Komisjon peaks tegema eelarvepaumldevatele institutsioonidele ettepaneku kasutada liidu vahendeid laste perekonnas elamise otildeiguse kaitsmiseks taumlhtsustades eelkotildeige perekondade toetamist kuid tagades samal ajal ka hoolekandeasutuste kotilderge kvaliteedi saumlilitamise

Abi kaumlttesaadavus

Selleks et tagada jaumlrjepidevus kooskotildelastamine tulemuslikkus olemasolevate rahalise toetuse votildeimaluste suurem kaumlttesaadavus ja perekondade parem notildeustamine selles valdkonnas tuleks luua uumlks konkreetne riiklik organ millel oleks piirkondlikud harukontorid ning mis vastutaks teenuste ja eelarve haldamise ning laste ja nende perekondade abistamise eest

Euroopa Parlament peaks jaumltkama puuetega lapsi kaumlsitlevate meetmete juhtimist et teavitada liikmesriike eelarvekaumlrbete kahjulikust motildejust puudega laste otildeiguste rakendamisele (eelkotildeige hariduse sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades)

55

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Komisjon peaks esitama Euroopa poolaasta protsessi raames liikmesriikidele asjakohased soovitused selle kohta kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid totildehusalt ja mitte lotildepetada kotildeige kaitsetumate kodanike sekka kuuluvate puudega laste jaoks vajaliku toetuse andmist

Kaasava hariduse kaumlttesaadavus

Komisjon peaks toumloumltama avatud koordinatsiooni meetodi votildei vastastikuste eksperdihinnangute abil vaumllja meetmed liikmesriikide toetamiseks puudega laste haridussuumlsteemi parandamisel austades seejuures liikmesriikide uumlldist paumldevust hariduskuumlsimustes ELi tasandi meetmed votildeiksid hotildelmata

parimate tavade suuniste koostamist ning soovitusi tavakoolides minimaalselt vajalike vahendite liigi kohta lapsevanemate ja puudega laste rolli kohta puudega lapsi motildejutavates otsuselangetamisprotsessides votildei haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamise kohta

otildepetajate koolitamise toetamist pidades silmas puudega laste vajaduste ja arenevate votildeimete paremat motildeistmist otildepetamismeetodeid ning seda kuidas saada hakkama olukorras kus votildeimekamate eakaaslastega klassis on eripuudega laps

selliste otildepetamisvahendite edendamist nagu Euroopa Notildeukogu kaumlsiraamat bdquoCOMPASS ndash a manual on human rights education with young peoplerdquo mille abil aidata kaasa puudega laste kaasamisele koolitoumloumlsse ja koolivaumllistesse tegevustesse

kiusamise ja haumlbimaumlrgistamise vastu votildeitlemise algatuste edendamist muu hulgas teadlikkuse totildestmise kampaaniaid puudega laste suuremaks kaasamiseks ning

puudega lastele pakutavate kvaliteetsete haridusalaste eesmaumlrkide vaumlljatoumloumltamist ning algatusi kotilderghariduse jaumltkuvaks toetamiseks

ELi rahastamine

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama struktuurifondide kasutamist liikmesriikides et soodustada puudega lastele pakutavate kvaliteetsete sotsiaalteenuste vaumlljatoumloumltamist hotildelbustades samal ajal Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku rakendamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid edendama perekonnas ja kogukonnas elamisel potildehinevate alternatiivide loomist et vaumlhendada laste hoolekandeasutustesse paigutamist

Euroopa Parlament notildeukogu ja komisjon peaksid ergutama struktuurifondide kasutamist et parandada juurdepaumlaumlsetavust ja kaasavat haridust

56

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

LISA 4 ndash UumlLEVAADE SEOTUD UURIMUSTEST

Uuringu PE number ISBNi number

Uurimus bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo

PE 474416 978-92-823-4548-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Belgiat kaumlsitlev aruanne

PE 474417 978-92-823-4542-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Tšehhi Vabariiki kaumlsitlev aruanne

PE 474418 978-92-823-4549-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Eestit kaumlsitlev aruanne

PE 474419 978-92-823-4561-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Soomet kaumlsitlev aruanne

PE 474420 978-92-823-4552-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Prantsusmaad kaumlsitlev aruanne

PE 474421 978-92-823-4562-7

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Saksamaad kaumlsitlev aruanne

PE 474422 978-92-823-4553-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Kreekat kaumlsitlev aruanne

PE 474423 978-92-823-4563-4

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Ungarit kaumlsitlev aruanne

PE 474424 978-92-823-4554-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474425 978-92-823-4564-1

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Itaaliat kaumlsitlev aruanne

PE 474426 978-92-823-4555-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Maltat kaumlsitlev aruanne

PE 474427 978-92-823-4565-8

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hollandit kaumlsitlev aruanne

PE 474428 978-92-823-4556-6

57

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58

____________________________________________________________________________________________

Poliitikaosakond C kodanike otildeigused ja potildehiseaduskuumlsimused

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Poolat kaumlsitlev aruanne

PE 474429 978-92-823-4566-5

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rumeeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474430 978-92-823-4567-2

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Sloveeniat kaumlsitlev aruanne

PE 474431 978-92-823-4557-3

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Hispaaniat kaumlsitlev aruanne

PE 474432 978-92-823-4558-0

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Rootsit kaumlsitlev aruanne

PE 474433 978-92-823-4568-9

Uurimuse bdquoPuuetega lapsi kaumlsitlev liikmesriikide poliitikardquo Inglismaad Walesi ja Potildehja-Iirimaad kaumlsitlev aruanne

PE 474434 978-92-823-4559-7

58