Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) · 2020. 1. 23. · 2 Suundumusi käsitlevate küsimuste aluseks olevad Eurobaromeetri uuringud EB 78.2 Euroopa Parlamendi uuring

1 EE

Kommunikatsiooni peadirektoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus

Brüssel, detsember 2013

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5)

„AASTA ENNE EUROOPA PARLAMENDI 2014. AASTA VALIMISI” Parlameetri osa

ANALÜÜTILINE KOKKUVÕTE

Kaetus: EL 28 (27 624 Euroopa kodanikku) Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased Metoodika: personaalintervjuud (CAPI – arvuti abil tehtavad personaalintervjuud) Uuringu korraldamise aeg: 7.–23. juuni 2013, uuringu läbiviija TNS Opinion

A. TEAVE EUROOPA PARLAMENDI KOHTA ........................................................ 14 1. Meediamälu ....................................................................................................................................................... 14 2. Üldine huvi ELi poliitikaküsimuste vastu ........................................................................................................... 17 3. Teabe eelistatud teemad ..................................................................................................................................... 20 4. Euroopa Parlamendi kuvand ............................................................................................................................. 23 B. EUROOPA PARLAMENDI ROLL .......................................................................... 26 1. Hetkeseis ............................................................................................................................................................ 26 2. Võrdlus varasema ajaga .................................................................................................................................... 29 3. Ootused tuleviku osas ......................................................................................................................................... 32 C. TEADMISED ELi INSTITUTSIOONIDE KOHTA ................................................ 35 1. Kolme ELi institutsiooni nimetamine ................................................................................................................. 35 2. ELi institutsioonide toimimine ........................................................................................................................... 39 3. Institutsioon, mis esindab ELi kõige paremini ................................................................................................... 44 D. TEADMISED EUROOPA PARLAMENDI KOHTA ............................................ 47 1. Euroopa Parlamendi järgmiste valimiste toimumise aeg ................................................................................... 47 2. Euroopa Parlamendi toimimine ......................................................................................................................... 50 3. Otsuste vastuvõtmine Euroopa Parlamendis ...................................................................................................... 53 4. Üldteadmised Euroopa Parlamendi kohta ......................................................................................................... 56 E. EUROOPA PARLAMENT TÄNA JA HOMME – VÄÄRTUSED JA POLIITIKA

................................................................................................................................... 62 1. Prioriteetsed poliitikavaldkonnad ...................................................................................................................... 62 2. Prioriteetsed poliitikavaldkonnad kriisi ajal ...................................................................................................... 65 3. Väärtused, mida peaks kaitsma .......................................................................................................................... 68

2

Suundumusi käsitlevate küsimuste aluseks olevad Eurobaromeetri uuringud EB 78.2 Euroopa Parlamendi uuring „Parlameeter”

Uuringu korraldamise aeg: 17. november – 2. detsember 2012 (TNS Opinion) Kaetus: EL 27 (26 739 suuliselt küsitletud kodanikku) Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased

EB 77.4 uuring „Eurooplased kaks aastat enne 2014. aasta valimisi”

Uuringu korraldamise aeg: 2.–17. juuni 2012 (TNS Opinion) Kaetus: 26 622 suuliselt küsitletud Euroopa kodanikku Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased

EB 76.3 Euroopa Parlamendi uuring „Parlameeter”

Uuringu korraldamise aeg: 3.–20. november 2011 (TNS Opinion) Kaetus: 26 594 suuliselt küsitletut Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased


Uuringu korraldamise aeg: 16. jaanuar – 22. veebruar 2009 (TNS opinion) Kaetus: 26 718 suuliselt küsitletut Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased


Uuringu korraldamise aeg: 22. september – 3. november 2007 (TNS opinion) Kaetus: 26 768 suuliselt küsitletut Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased

EB 66.1 standarduuring

Uuringu korraldamise aeg: 6. september – 10. oktoober 2006 (TNS opinion) Kaetus: 29 152 suuliselt küsitletut Elanikkond: vähemalt 15-aastased eurooplased

Lugejatele tuletatakse meelde, et uuringu tulemused on hinnangud, mille täpsus sõltub juhul, kui kõik muu on võrdne, valimi suurusest ja vaadeldud protsendist. Valimi puhul suurusega umbes 1000 intervjuud (sellist valimit kasutati üldiselt iga liikmesriigi puhul) varieerub tegelik protsent võrreldes olukorraga, kui küsitletud oleks kogu elanikkonda, järgmiste usalduspiiride ulatuses:

Vaadeldud protsent 10% või 90% 20% või 80%30% või

70%40% või

60% 50%

Vea ülemmäär +/- 1,9 punkti +/- 2,5 punkti+/- 2,7 punkti

+/- 3,0 punkti

+/- 3,1 punkti

3

SISSEJUHATUS TEADAANNE Kuna Horvaatia ühines ELiga 1. juulil 2013, st kaheksa päeva pärast käesoleva Eurobaromeetri uuringu läbiviimise lõppu, siis esitati selle riigi puhul teatavad küsimused pisut muudetud kujul. Parlameeter on Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri uuring, mille eesmärk on mõõta, kuidas eurooplased tajuvad Euroopa Parlamenti, selle kuvandit ja rolli ja millised on nende teadmised sellest institutsioonist. Käesolev publikatsioon on Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri uuringu „Aasta enne Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimisi” kolmas osa (uuringu korraldamise aeg 2013. aasta juuni), mille esimene (institutsiooniline) osa avaldati 5. septembril 2013 ja teine (sotsiaal-majanduslik) osa avaldati 18. oktoobril 2013. Käesolev uuring viidi läbi 7.–23. juunil 2013. Uuringu viis läbi TNS Opinion suuliste intervjuude vormis Euroopa Liidu 28 liikmesriigis ning see hõlmas 27 624 kodanikku. Tulemused on esitatud kas ELi 28 riigi kohta uute küsimuste puhul või ELi 27 riigi kohta suundumuste näol. KÜSITLUSE LÄBIVIIMISE KONTEKST EUROOPAS Nagu see on nii olnud viimased kuus aastat, viidi käesolev Eurobaromeetri uuring läbi Euroopa kontekstis, mida iseloomustavad eelkõige raha-, finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärjed. Teatavad konteksti puudutavad sündmused, mis toimusid mõne nädala jooksul enne uuringu läbiviimist ja selle ajal, avaldasid tõenäoliselt küsitletud isikute vastustele mõju. 2013. aasta juunis avaldas Eurostat negatiivse statistika töötuse ja SKP arengu kohta ELis ja selle liikmesriikides. Samal ajal otsustas Maailmapank alandada oma 2013. aasta ülemaailmse majanduskasvu prognoose. Lisaks on sellel perioodil mitme ELi liikmesriigi poliitilist olukorda iseloomustanud arvukad rahutused ja poliitilised muutused: presidendivalimised ja valitsuse vahetumine Itaalias; esimesed eurovalimised Horvaatias; piirkondlikud ja kohalikud valimised Itaalias, Lätis, Austrias ja Ühendkuningriigis; meeleavaldused, eelkõige Bulgaarias ja Kreekas; peaministri vahetumine Tšehhi Vabariigis jne. Tuletame lugejatele meelde, et uuring viidi läbi enne tegevuse elavnemise esimesi märke teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides, mida nende avalik arvamus veel ei tajunud. Siinkohal on oluline rõhutada asjaolu, et nagu alati sedalaadi uuringute puhul tuleb meeles pidada, et Euroopa keskmine on kaalutud rahvaarvuga ning et kuus kõige suurema rahvaarvuga liikmesriiki moodustavad umbes 70% ELi keskmisest.

4

Samuti tuleb meelde tuletada, et Euroopa Liidu keskmisest tulemusest moodustab euroala 64% ja mitte-euroala 36%. NB! Teatava arvu küsimuste kohta leiab lugeja lisast üksikasjaliku sotsiaaldemograafilise analüüsi ning euroala ja mitte-euroala vaheliste erinevuste analüüsi.

5

PEAMISED JÄRELDUSED

Euroopa Parlamendi üldise kuvandi osas võib täheldada 2012. aasta novembriga võrreldes suundumuse muutumist – positiivse/negatiivse kuvandi suhe muutus vastupidiseks ning see on nüüd positiivne. Küsitletute arv, kellel on Euroopa Parlamendist positiivne kuvand, moodustab suhtelise enamuse.

Mitmete teiste aspektide puhul võib täheldada positiivsete arvamuste vähenemist, mis

võib olla tingitud konteksti erinevustest. Tasub meelde tuletada, et eelmise, 2012. aasta novembri keskpaigas ja detsembri alguses läbi viidud uuringu „Parlameeter” ajal oli Euroopa Parlament rohkem tähelepanu keskpunktis ning seda eelkõige seoses äärmiselt vastuoluliste aruteludega ELi eelarve kavandamise, pangandusjärelevalve, kasvu pakti, pangandusliidu ja pankade rekapitaliseerimise jne üle.

- Seega väitsid pooled eurooplased, et nad ei ole hiljuti Euroopa Parlamendi kohta

midagi kuulnud. See „meediamälu” saavutas oma kõige madalama taseme alates 2009. aasta jaanuarist-veebruarist – mõned kuud enne Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimisi.

- Huvi Euroopa poliitikaküsimuste vastu vähenes ajavahemikul 2012. aasta

novembrist kuni 2013. aasta juunini märkimisväärselt. Praeguse kriisi kontekstis ei ole kuigi üllatav, et nende teemade või

poliitikavaldkondade hulgast, mida Euroopa Parlamendis praegu arutatakse, soovivad küsitletud rohkem teavet järgmiste kohta: kõige enam nimetati „investeerimiskava uute töökohtade loomiseks, eelkõige noorte jaoks” (seda nimetas pisut vähem kui kolmandik küsitletutest), järgnesid „teie õigused Euroopa kodanikuna” ja „ELi lahendused kriisi vastu võitlemiseks (võla koondamine, eurovõlakirjad, finantstehingute maks jne)”. Nendele teemadele järgnes vahetult „võitlus maksupettuste ja maksuparadiiside vastu”.

Euroopa Parlamendi praegust rolli tajub olulisena peaaegu kolm neljandikku

küsitletutest – see arvamus on püsinud pikka aega suhteliselt stabiilsena.

- Euroopa Parlamendi rolli osas viimase kümne aasta jooksul on arvamused jagunenud kaheks: peaaegu kolmandik eurooplastest arvab, et Euroopa Parlamendi roll ELis „on tugevnenud” ning sama suur osa küsitletutest kinnitab, et see roll „on jäänud samaks”.

- Seoses Euroopa Parlamendi tulevase rolliga soovib peaaegu iga teine eurooplane,

et Euroopa Parlamendil oleks tulevikus suurem roll. Kuigi see osakaal on eelmisest, 2012. aasta novembris läbiviidud uuringust alates vähenenud, on see siiski võrreldav 2009. aasta jaanuari-veebruariga – mõned kuud enne eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi.

Kui küsitletutel paluti nimetada spontaanselt kolm ELi institutsiooni, siis näitavad

tulemused väga stabiilselt, et Euroopa Parlamenti nimetatakse kõige enam – rohkem pooled küsitletutest.

6

Kui eurooplastelt küsiti nende teadmiste kohta institutsioonidest, siis sõltumata vastuse õigsusest nimetati kõige enam Euroopa Parlamenti – seda nii vastusevariandi „selle liikmed valitakse üldistel valimistel” kui ka vastusevariantide „see teeb ELi õigusaktide ettepanekuid” ja „see koosneb iga liikmesriigi ministritest” puhul.

Sarnaselt 2012. aasta juunis läbiviidud uuringule peab iga teine eurooplane Euroopa

Parlamenti institutsiooniks, mis esindab ELi kõige paremini. Selle küsimuse puhul antavad vastused on väga stabiilsed.

Rohkem kui kolmandik eurooplastest teab juba praegu, et järgmised Euroopa

Parlamendi valimised toimuvad 2014. aastal / 2014. aasta mais. Üldised teadmised Euroopa Parlamendi volituste kohta on suhteliselt stabiilsed:

absoluutne enamus eurooplastest teab, et Euroopa Liidu tasandil teevad seadusandlikke otsuseid ühiselt Euroopa Parlament ja liikmesriigid, et ELi eelarve võtavad ühiselt vastu Euroopa Parlament ja liikmesriigid, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otseste üldvalimiste teel ning et igal liikmesriigil ei ole võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid.

Täiesti oodatult ja sarnaselt eelmistele uuringutele on „võitlus vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse vastu” poliitikavaldkond, mida tuleks käsitleda prioriteetsena. Muutused on suhteliselt väikesed, kuid välja võib tuua prioriteetide nihkumist sotsiaalsete küsimuste suunas.

Konkreetsemalt öeldes on kriisi ajal prioriteediks tööhõive ja võitlus töötuse vastu

ning majandus- ja sotsiaalküsimused. Väärtuste järjekorra osas, mida Euroopa Parlament peaks kõige enam kaitsma, on

ajavahemikul 2012. aasta novembrist kuni 2013. aasta juunini toimunud järgmised muutused: esimesel kohal oli nagu alati „inimõiguste kaitsmine”, samas kui „sooline võrdõiguslikkus” tõusis kolmandalt kohalt (koos „sõnavabadusega”) teisele kohale (koos „liikmesriikidevahelise solidaarsuse” ja „sõnavabadusega”).

7

PEAMISED TULEMUSED

A. Teave Euroopa Parlamendi kohta Meediamälu

Nagu juba eespool märgiti, tuleb neid tulemusi lugeda konkreetses kontekstis. 2012. aasta novembris oli Euroopa Parlament Euroopa ja liikmesriikide uudistes rohkem tähelepanu keskpunktis.

Ühe aasta jooksul on meediamälu märkimisväärselt vähenenud (47%, -17). Sarnane olukord tekkis ka 2009. aasta jaanuaris – mõned kuud enne eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi 2009. aastal –, kuigi mõnevõrra vähemal määral. Teiselt poolt väidavad pooled eurooplased, et nad ei ole hiljuti Euroopa Parlamendi kohta midagi kuulnud (50%, +16 protsendipunkti võrreldes 2012. aasta novembriga)

Meediamälu ja Euroopa Parlamendi kuvandi osas võib täheldada olulisi

erinevusi soo, vanuse ja eelkõige elukutse alusel. See on meeste (52%), üle 40-aastaste (49%), pensionäride (49%), tippjuhtide (54%) ja üksikettevõtjate (59%) hulgas suurem kui naiste (43%), kõige nooremate (39%) ja koduperenaiste või -meeste (39%) hulgas.

Samuti võib täheldada, et meediamälu on pisut parem euroala riikides (48%, mitte-euroala riikides 45%).

Üldine huvi Euroopa poliitika vastu Huvi Euroopa poliitika vastu vähenes ajavahemikul 2012. aasta novembrist kuni

2013. aasta juunini märkimisväärselt: 43% (-8) küsitletutest kinnitas oma huvi, samas 56% (+8) väitis vastupidist.

Sellega seoses võib tekkida küsimus, mil määral võib see huvi vähenemine Euroopa poliitikaküsimuste vastu olla seotud Euroopa Parlamendi meediamälu vähenemisega.

Huvi vähenemine puudutab peaaegu kõiki liikmesriike:

Rumeenia on ainuke liikmesriik, kus kodanike huvi Euroopa poliitika vastu suurenes (33%, +3). Huvi on stabiilne Tšehhi Vabariigis – 25% (=).

Seevastu ülejäänud 25 liikmesriigis on huvi Euroopa poliitikaküsimuste vastu vähenenud. Kõige suuremat langust võib täheldada Rootsis (49% huvitatud, -16), Luksemburgis (51%, -16), Küprosel (38%, -15) ja Prantsusmaal (36%, -13).

8

Soov saada teavet Küsitletutele esitati järgmine küsimus: „Millise Euroopa Parlamendis arutletava

teema või poliitikavaldkonna või millise teise ELiga seonduva teema kohta sooviksite saada rohkem teavet?” Küsitletud võisid valida kuni neli vastusevarianti.

Euroopa tasandil kõige enam nimetatud vastusevariant on „investeerimiskava

uute töökohtade loomiseks, eelkõige noorte jaoks”, mida nimetas 29% küsitletutest.

Teisele kohale jõudsid võrdselt 28%-ga „Teie õigused Euroopa kodanikuna” ja „ELi lahendused kriisist väljumiseks (võla jagamine, eurovõlakirjad, finantstehingute maks jne)”. Nendele teemadele järgnes „võitlus maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu”, mida nimetas 26% küsitletutest.

Tuleb märkida, et „investeerimiskava uute töökohtade loomiseks, eelkõige

noorte jaoks” nimetati kõige enam nii euroala kui ka mitte-euroala riikides (vastavalt 28% ja 29%); samas kui „ELi lahendusi kriisist väljumiseks” (28%) nimetati euroala riikides (30%, jagab esimest kohta) mõnevõrra enam kui mitte-euroala riikides (22%, kolmas koht).

Euroopa Parlamendi üldine kuvand Siinkohal on huvitav märkida, et alates 2007. aastast on erapooletu kuvand olnud

valdav ja suhteliselt püsiv, olles 2007. aastal 41% ja 2013. aastal 42%.

Lisaks võib viimase aasta jooksul täheldada positiivse ja negatiivse kuvandi suundumuste vastupidiseks muutumist: vastanute arv, kellel on Euroopa Parlamendist positiivne kuvand, on suurenenud ning see moodustab suhtelise enamuse (30%; +3 protsendipunkti võrreldes 2012. aasta novembriga); samas kui nende arv, kellel on negatiivne kuvand, on vähenenud (25%, -3).

Positiivse kuvandi kasv on mitte-euroala riikides (32%, +4) suurem kui euroala riikides (29%, +2).

Euroopa Parlamendi üldine kuvand on paranenud enamikus liikmesriikides ning isegi enamasti nendes liikmesriikides, mida kriis on kõige rängemalt tabanud. See näitaja suurenes näiteks Iirimaal 17 ja Belgias 10 protsendipunkti. Seevastu kõige suuremad langused toimusid Küprosel (-7) ja Madalmaades (-4).

9

B. Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendi rolli tajumine Küsitletutele esitati kolm küsimust Euroopa Parlamendi varasema, praeguse ja tulevase rolli tajumise kohta ELis. Neid on käsitletud üksikasjalikult alljärgnevalt.

Praegune olukord (praegune roll)

Euroopa Parlamendi praegust rolli tajub olulisena 76% (+1 võrreldes 2012. aasta novembriga) vastanutest. See arvamus on püsinud aja jooksul suhteliselt stabiilsena.

Tajumine (varasem roll)

Selles küsimuses jagunevad arvamuseks kaheks: neid eurooplasi, kes arvavad, et Euroopa Parlamendi roll ELis on viimase kümne aasta jooksul tugevnenud (32%, -3 protsendipunkti võrreldes 2012. aasta novembriga), on sama palju kui neid, kes kinnitavad, et parlamendi roll on jäänud samaks (32%, +3).

See tunne on vähenenud euroala riikides (33%, -4) ja püsib stabiilsena mitte-euroala riikides (31%, =).

Soovid (tulevane roll)

Pikaajalises perspektiivis tuleb märkida, et soov näha, et Euroopa Parlamendil oleks tulevikus praegusest suurem roll (49%), on võrreldaval tasemel 2009. aasta jaanuari-veebruari tasemega (48%) – mõned kuud enne eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi.

Seevastu ühe aasta jooksul on nende eurooplaste osakaal, kes soovivad, et Euroopa Parlamendil oleks tulevikus suurem roll, vähenenud 2012. aasta novembriga võrreldes 5 protsendipunkti võrra.

Erinevalt eelmisest uuringust on vähenenud teatavate kriisist kõige enam mõjutatud riikide kodanike osakaal, kes soovivad, et Euroopa Parlamendil oleks suurem roll, näiteks Hispaanias (56%, -12), Kreekas (61%, -5) ja Itaalias (45%, -4).

Selles küsimuses võib samuti täheldada suurimaid muutusi kõige suurema rahvaarvuga liikmesriikides, st Saksamaal (43%, -11) ja Poolas (50%, -13).

10

C. Teadmised ELi institutsioonidest

Küsitletutele esitati mitmeid küsimusi ELi institutsioonide tundmise, nende toimimise ja esindamise ülesannete kohta.

Euroopa Parlament on institutsioonidest tuntuim

Kui küsitletutel paluti nimetada spontaanselt kolm ELi institutsiooni, siis on selle

tulemused väga stabiilsed: Euroopa Parlamenti nimetas 53% (= võrreldes 2012. aasta juuniga), Euroopa Keskpanka 27% (=), Euroopa Komisjoni 24% (-1), Euroopa Liidu Kohut 13% (+3) ja Euroopa Liidu Nõukogu 11% (+1).

Toodud järjestus on EL 27 keskmine ning langeb kokku euroala keskmisega, kuid ei

vasta järjestusele mitte-euroala riikides. Mitte-euroala riikides on Euroopa Komisjon (24%) tuntum kui Euroopa Keskpank (14%).

Liikmesriikide tasandil võib täheldada kõige suuremaid arenguid Rumeenias (81%, +12) ja Portugalis (67%, +11); seevastu kõige suuremat tagasiminekut võib täheldada Itaalias (63%, -10).

Siiski on oluline märkida, et ligikaudu kolmandik (31%) küsitletutest ei tea ühtegi

institutsiooni. Erinevused vastuse „ei oska öelda” osakaalu osas ulatusid 57 protsendipunktini – alates 4% Austrias ja 10% Slovakkias kuni 61% Ühendkuningriigis ja 51% Prantsusmaal.

Institutsioonide toimimine

Küsitletutele esitati kolm küsimust ELi institutsioonide toimimise ja koosseisu kohta.

- „On asutus, mille liikmeid valitakse üldistel valimistel”: 51% Euroopa Parlament (-4 protsendipunkti võrreldes 2012. aasta juuniga), 12% Euroopa Komisjon (+3), 9% Euroopa Liidu Nõukogu (+1).

- „Esitab ELi seadusi”: 38% Euroopa Parlament (-2), 27% Euroopa Komisjon (+5) ja 14% Euroopa Liidu Nõukogu (=).

- „Koosneb iga liikmesriigi ministritest”: 30% Euroopa Parlament (+1), 19% Euroopa Komisjon (=) ja 28% Euroopa Liidu Nõukogu (=).

Sellele küsimusele antud vastused olid aasta varasemaga (EB/PE 77.4, juuni 2012) võrreldes suhteliselt stabiilsed – peamised arengud on seotud õigete vastuste osakaalu vähenemisega Euroopa Parlamendi teemal ja õigete vastuste osakaalu suurenemisega Euroopa Komisjoni teemal.

Liikmesriikide tasandil on vastanute teadmised liikmesriigiti väga erinevad. Erinevused võivad ulatuda 45 protsendipunktini.

11

Euroopa Parlament – institutsioon, mis esindab ELi kõige paremini

Aasta hiljem on Euroopa Parlament endiselt institutsioon, mis esindab ELi kõige paremini – nii arvab 50% vastanutest (-2 protsendipunkti võrreldes 2012. aasta juuniga). Euroopa Parlamendile järgnevad Euroopa Komisjon (=) ja Euroopa Liidu Nõukogu (+1) võrdselt 15%-ga. Selle küsimuse puhul antavad vastused on väga stabiilsed.

Liikmesriikide tasandil on need liikmesriigid, kus Euroopa Parlamenti kõige enam nimetati, Bulgaaria (60%), Itaalia, Slovakkia, Leedu ja Rumeenia (59% kõigis neljas riigis). Need kolm liikmesriiki, kus Euroopa Parlamenti kõige vähem nimetati, on Iirimaa (43%), Belgia (41%) ja Ühendkuningriik (39%).

D. Teadmised Euroopa Parlamendist Järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste toimumise aeg

Rohkem kui kolmandik eurooplastest teab juba praegu, et järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2014. aastal / 2014. aasta mais. Aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi teab 34% eurooplastest, millal valimised toimuvad (aastat või kuud ja aastat), 20% andis vale vastuse ja 46% väidab, et ei tea valimiste toimumise aega. Liikmesriikide tasandil ulatuvad erinevused 55 protsendipunktini – Ühendkuningriigist (16%), Prantsusmaast (20%) ja Hispaaniast (23%) Belgia (71%), Malta (62%) ja Ungarini (60%).

Teadmised Euroopa Parlamendi toimimisest

Teatavat stabiilsust võib täheldada nende eurooplaste arvus, kes teavad, et Euroopa

Parlamendi liikmed kuuluvad Euroopa Parlamenti oma poliitilise kuuluvuse alusel (43%, -1 protsendipunkti võrreldes 2012. aasta novembriga); nende vastanute arv, kes arvavad, et nad kuuluvad Euroopa Parlamenti oma rahvuse alusel, on endiselt vähemuses, kuigi nende arv on pisut suurenenud (39%, +3).

Euroopa Parlamendis otsuste vastu võtmist käsitlevate küsimuste osas on vastused jagunenud selgelt kaheks: rohkem kui kolmandik küsitletutest vastab, et Euroopa Parlamendis võetakse otsuseid vastu poliitilise kuuluvuse alusel (37%, =), umbes sama suur hulk arvab, et otsuseid tehakse vastavalt nende liikmesriikide huvidele (39%, +2).

Kõigest 12% (-1) vastas spontaanselt, et Euroopa Parlamendis võetakse kõik otsused vastu Euroopa Parlamendi liikmete poliitilise kuuluvuse alusel, mitte vastavalt nende liikmesriikide huvidele.

Üldised teadmised Euroopa Parlamendist on suhteliselt stabiilsed – absoluutne enamus

küsitletutest andis õigeid vastuseid Küsitletutele esitati neli „tõene/väär” vormis küsimust, mille tulemused olid järgmised:

12

62% (+1 protsendipunkt alates 2012. aasta juunist) teab, et Euroopa Liidu tasandil

teevad seadusandlikke otsuseid ühiselt Euroopa Parlament ja liikmesriigid;

61% (+2) teab, Euroopa Liidu eelarve võtavad ühiselt vastu Euroopa Parlament ja liikmesriigid;

57% (-1) teab, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel üldvalimistel iga liikmesriigi kodanike poolt;

58% (+2) teab, et igal liikmesriigil ei ole võrdne arv Euroopa Parlamendi liikmeid.

E. Euroopa Parlament täna ja homme – poliitikavaldkonnad ja väärtused Kriisi kontekstis võib täheldada, et kahe viimase uuringu vahel on vähenenud puhtalt majanduslike ja finantsalaste teemade nimetamine. Kuigi need muutused on üsna väikesed, võib siiski täheldada eurooplaste prioriteetide nihkumist sotsiaalsetele probleemidele.

Lisaks tavapärasele küsimusele prioriteetsete poliitikavaldkondade kohta küsiti eurooplastelt seekord konkreetsemalt valdkondade kohta, mida tuleks käsitleda prioriteetsetena kriisi olukorras.

Prioriteetsed poliitikavaldkonnad Nagu igal aastal alates 2010. aastast, küsiti eurooplastelt ka seekord eelkõige poliitikavaldkondade kohta, mida Euroopa Parlament peaks nende arvates kaitsema prioriteetsete valdkondadena. „Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu” (51%, -2 protsendipunkti võrreldes

2012. aasta septembriga) on ka seekord (nagu eelmistes uuringutes) kõige enam nimetatud poliitikavaldkond.

Kõige suurem vähenemine puudutab teemat „majandus-, eelarve- ja

maksupoliitika koordineerimine” (30%, -5). Teisele kohale jõudis kõigest 33%-ga (+3) „tarbija- ja tervisekaitse parandamine”.

Seejärel küsiti küsitletutelt konkreetsemalt kriisi ajal võetavate meetmete kohta Teemat „tööhõive ja võitlus töötuse vastu” nimetati teistest poliitikavaldkondadest

märkimisväärselt rohkem (74%, +2 protsendipunkti alates 2012. aasta juunist).

Sellele järgnes 34%-ga (-1) „ostujõud ja võitlus inflatsiooni vastu”. Järgnesid pensionid (31%, +3) ja elamumajandus (21%, +3).

Veel kord võib täheldada majanduslike ja finantsalaste teemade osakaalu

vähenemist, mis on otseselt seotud kriisi vastu võitlemisega, välja arvatud „majanduskasvu taastamise” (35%, =) osas: „ELi liikmesriikide avaliku sektori võla vähendamine” (32%, -5) ja „finantsturgude reguleerimine” (29%, -4).

13

Siiski võib teatud riikide vastustes täheldada teatavat eripära seoses Euroopa

tasandil kõige enam nimetatud teema „tööhõive ja võitlus töötuse vastu” (74%) osakaalu märkimisväärse suurenemisega – Madalmaades (79%, +12), Maltal (67%, +11) ja Belgias (69%, +10).

Väärtused, mida tuleb kaitsta

Ajavahemikul 2011. aasta novembrist 2012. aasta novembrini oli väärtuste

järjestus peaaegu sama, kuid ajavahemikul 2012. aastast 2013. aasta juunini toimusid väikesed muudatused.

o „Inimõiguste kaitse” saavutas nagu alati esimese koha (54%, -2).

Sellele järgnesid võrdselt 33%-ga kolm järgmist väärtust:

o „sooline võrdõiguslikkus” tõusis kolmandalt kohalt teisele (33%, +1), jagades seda kohta nüüd

o „liikmesriikidevahelise solidaarsusega”, mis jagab endiselt teist kohta (33%,-2), ja o „sõnavabadusega”, mis tõusis samuti teisele kohale (33%, +1).

Neile järgnes „dialoog kultuuride ja religioonide vahel”, mida nimetas 20% vastanutest (-1).

Kõige enam vähenes teema „solidaarsus Euroopa Liidu ja maailma vaeste riikide

vahel” osakaal – -4 protsendipunkti võrra 20%-ni.

Avaliku arvamuse jälgimise üksus

Jacques Nancy +32 2 284 24 85 [email protected]

14

A. TEAVE EUROOPA PARLAMENDI KOHTA 1. Meediamälu

1) Euroopa keskmine

15

2) Liikmesriikide tulemused

16

3) Liikmesriikide vahelised erinevused

17

2. Üldine huvi ELi poliitikaküsimuste vastu

1) Euroopa keskmine

18


19


20

3. Teabe eelistatud teemad

1) Euroopa keskmine

21


22


Vastused, mille valis 15% või rohkem vastajaid

23

4. Euroopa Parlamendi kuvand

1) Euroopa keskmine

24


25


26

B. EUROOPA PARLAMENDI ROLL

1. Hetkeseis

1) Euroopa keskmine

27


28


29

2. Võrdlus varasema ajaga

1) Euroopa keskmine

30


31


32

3. Ootused tuleviku osas

1) Euroopa keskmine

33


34


35

C. TEADMISED ELi INSTITUTSIOONIDE KOHTA

1. Kolme ELi institutsiooni nimetamine

1) Euroopa keskmine

Avatud vastusega küsimus

36



37


38


Avatud vastusega küsimus - Vastused, mille valis 10% või rohkem vastajaid

39

2. ELi institutsioonide toimimine

1) Euroopa keskmine

40


43


44

3. Institutsioon, mis esindab ELi kõige paremini

1) Euroopa keskmine

45


46


47

D. TEADMISED EUROOPA PARLAMENDI KOHTA

1. Euroopa Parlamendi järgmiste valimiste toimumise aeg

1) Euroopa keskmine


48



49


50

2. Euroopa Parlamendi toimimine

1) Euroopa keskmine

51


52


53

3. Otsuste vastuvõtmine Euroopa Parlamendis

1) Euroopa keskmine

54


55


56

4. Üldteadmised Euroopa Parlamendi kohta

1) Euroopa keskmine

57


61


62

E. EUROOPA PARLAMENT TÄNA JA HOMME – VÄÄRTUSED JA POLIITIKA

1. Prioriteetsed poliitikavaldkonnad

1) Euroopa keskmine

63


64



65

2. Prioriteetsed poliitikavaldkonnad kriisi ajal

1) Euroopa keskmine

66


67



68

3. Väärtused, mida peaks kaitsma

1) Euroopa keskmine

69


70



Documents

Euroopa Parlamendi uuring Eurobaromeeter (EB/PE 79.5) · 2020. 1. 23. · 2 Suundumusi käsitlevate küsimuste aluseks olevad Eurobaromeetri uuringud EB 78.2 Euroopa Parlamendi uuring