..

188 Eesti Päevaleht, reede: 24. november 2000

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461 005, e-mail foorum@netexpress.ee

Kodanikuühiskonna

häälekandja, ilmub

Balti-Ameerika

Partnerlusprogrammi

toel kord kuus

2 KÜSIMUST Raul Altnurme Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi (BAPP) projekt~juht

Selle nädala algul pidid mittetulun­dusühingud kaheteistkümnes oma­valitsuses esitama pakkumised BAPP-i korraldatud konkursile mõne teenuse ülevõtmiseks. Millised olid konkur­si tulemused?

Enamikus kohtades laekus konkursile vaid üks pakkumi­ne, enamasti ootuspäraselt selJeIt ühenduseIt, kelle peale omavalitsus meile teenust välja pakkudes ka mõtles. Siiski oli kolm omavalitsust, Rakvere linn ning Helme ja Järva-Jaa­ni vallad, kuhu esitati teenuse ülevõtmiseks kaks konku­reerivat pakkumist.

Kõrgeid tingimusi ja omavalitsuste väiksust ar­vestades oli selline tule­mus ka ootuspärane, sest konkurss polnud kindlas­ti mõeldud seltsingutele, vaid eeldas MTÜ -lt tahet ja suutlikkust võtta vastu­tus teenuse elluviimise eest.

Kahes kohas, Kiviõlis ja Paldiskis, ei tulnud kon­kursile ka ühtegi taotlust, nii et nende puhul tuleb veelotsustada, kas piken­dada tähtaega või tunnis­tada konkurss läbikukIru­nuks. Sunnikorras ei saa

Üleantavad teenused • Heakord - Sangaste vald • Hooldekodu - Võru linn, lUu­

ka vald • Koduhooldus - Kärdla linn,

Paldiski linn, Järva-Jaani vald, Häädemeeste vald

• Noorsootöö - Räpina linn, Rakvere linn

• Päevakeskus - Kiviõli linn, Helme vald

• Rahvamaja - Avinurme vald • Rahvasport - Väike-Maarja

vald • Supiköök - Sillamäe linn

ju ühelegi MTÜ-Ie teenust kaela määrida, kui neil endil sel­le vastu sügavamat huvi pole. Käite praegu erinevates omavalitsustes pakkumi­si avamas. Kuidas konkurss edasi kulgeb?

Praeguseks on veel teadmata Sangaste ja muka valla kon­kursi tulemused, mille tähtaeg onjärgmisel nädalal. Siis on omavalitsustel S. detsembrini aega esitada oma kommen-aario lae unud pakkumiste kohta, näiteks kas hinda pee­

takse reaalseks. Seejärel vaatab pakkumised üle ja kiidab heaks meie ekspertkogu ning detsembri kahel viimasel nä­dalalloodame lepingud omavalitsuste ja ühendustega alla kUjutada. Urmo Kübar

Amnesty Eesti vastustab piinamist

~ Amnesty International (AI) Eesti grupp korraldab üle­maailmsel 'inimõiguste päeval 10. detsembril Tallinnas Rae­koja platsil pÜTIamise vastase kampaania, kus jagatakse in­fot ja kogutakse allkirju protestidele.

"Kuigi vastu on võetud igasuguseid konventsioone, kohel­dakse inimesi väga julmalt," ütles ühingu juhatuse liige Lii­sa Linna, kelle sõnul on eriti kurb, et seda teevad riigi­võimuorganid.

Kaebusi piinamiste kohta tuleb AI-le iga päev ISO-st rii­gist. Näiteks kirjeldab Kongo Vabariigis vangis olnud aja­kitjanik Adrian Wayi, kuidas tal triikrauaga kõhtu põletati, seljalt nahk niUiti ja noaga keelläbi torgati. Enamasti pii­natakse inimesi selle eest, et nad oma riigi poliitikaga vas­tuollu on sattunud. Nende seas on palju ka AI enda liikmeid.

Korraldajad loodavad, et üritus teadvustab pünamisi rah­vale ja valitsusele. Rahvas saab anda allkllju protestidele, mis saadetakse vange pünavatele riikidele. Sellised pöördu­mised on Linna sõnul pannud riike isikuid vabastama ning surmanuhtlust kaotama. Ka saab AI-d rahaliselt toetada.

Eesti on 119 riigi seas ühinenud 1984. aastal vastu võetud piinamisvastase konventsiooniga, mis kohustab riiki piina­jaid karistama. Foorum

Euroliit lTIanitseb kodanikke kaasanla

~ Eesti valitsus peab kiiresti kaasama Euroopa Liiduga (EL) peetavatesse läbirääkimistesse ka rahva, rõhutas Tallinnas peetud EL-i puudutaval konverentsil Euroopa Majandus­ja Sotsiaalkomitee liige Filip Hamro-Drotz.

Oktoobrikuise kilsitluse järgi pooldab Eestis EL-iga liitu­mist 45,8% elanikkonnast, 28,1% hääletaks liitumise vastu. Berliinis asuva Euroopa Poliitika Instituudi uurija Sven Arns­walt kinnitas hiljuti agentuurile AFP, et kui Eesti poliitikud ei näe ka llidu väheses populaarsuses probleemi, süs lää­ne-Euroopa märkab seda kindlasti.

Nü Euroopa Komisjoni president Romano Prodi kui laie­nemisvolinik Günter Verheugen on juhtinud tähelepanu ava-

. likkuse madalale toetusele kandidaatriikides. Verheugen kin­nitas, et laienemine saab õnnestuda vaid juhul, kui selles­se on haaratud kõik kodanikud, mitte pelgalt elüt. Pärast eu­roreferendurni läbikukkumist Taanis tln avaldatud kahtlust kas EL tahab kutsuda liituma riiki, kus toetus on nii madal: Foorum

Riigi toetus miHetulundajatele kasvab . Tuleva aasta riigieelarve kava näeb mittetulundusühingute (MTÜ) toetusteks ette tänavusest viiendiku võrra rohkem raha. Kasv tuleb põllumajandus-, kultuuri· ja siseministeeriumi jagatavate toetuste suurenemise arvel, ülejäänud ministeeriumite jagatavad toetused langevad vöi ei muutu.

Ministeeriumid, mis jagavad toetus i ja jagatava raha kasv kroonides:

Teiste ministeeriumide jagatavad toetused:

Haridus­ministeerium

Kaitse­ministeerium

Allikas: riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakond

2001

697 900 585 000

Keskkonna­ministeerium

5548157

Majandus­ministeerium

Sotsiaal­ministeerium

o krooni 350000 Siseministeerium

• Kokku MTÜ-de toetuseks: 2000 - 172 198275 krooni, 2001 - 207307 159 krooni

• Ettevõtteregistri andmeil oli Eestis , . oktoobri seisuga 13 199 MTÜ-d, kus töötas 27 164 inimest ehk 4,2 % kogu tööhõivelisest elanikkonnast.

.. 33.0.0_0 ... 0 ~ ~~ Välis-

ministeerium Riigi­

kantselei Risto Bakhoff

Ühingud saavad 'eelalVest alla protsendi Kertu Ruus foorum@netexpress.ee

.. Järgmise aasta riigieelarve projekti järgi läheb mittetulun­dusühingiltele üle kahesaja mil­joni krooni, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud viiendiku võrra, kuid moodus­tab riigieelarvest vähem kui ühe protsendi.

Riigikogu kantselei majandus­ja sotsiaalinfo osakonna uuring näitab, et peaaegu kogu projek­tijärgi 207 307159 krooni suu­ruse summa jagavad ühingute­le kultuuri- ja põllumajandusmi­nisteerium. Kultuuriministeeriu mi eelarves on selleks ette näh­tud üle saja miljoni krooni, põllumajandusministeeriumilli­gi 80 miljonit, kinnitab uuring.

Vähem kui kümnendiku mit­tetulundusühingutele riigilt toe­tusteks minevast summast moo­dustavad sotsiaalministeeriumi kaudu sõlmitavad sotsiaalhoole­kande lepingud, ülejäänud asu­tused jagavad igaüks alla kolme protsendi ühenduste toetusra­hast.

Uuringus kasutatud arve ei saa siiski usaldada, kinnitas põllwnajandusministeeriumi eelarvebüroo juhataja Marika Kongas. Tema sõnul ei anna põllumajandusministeerium järgmisel aastal otse mittetulun­dusühingutele mitte ühtegi sen­ti.

Kongas ütles, et tõuaretusele mõeldud kuuendiku väidetavast summast võivad ühenduse d tõenäoliselt endale saada, sest tõuaretusega tegelevad peami­selt just nemad. Kuid uuringus ära toodud riigi poolt ostetava­te tööde ja teenuste eest mõel­dud 37 miljonist läheb Konga­se hinnangul mittetulundussek­torisse vaid väike osa, suurimad

It- Enim raha jagab mittetulundus­ühinguteie kultuuriministeerium

... Koalitsiooniparteides valitsevad ühingute finantseerimise kohta erimeelsused, väidab Lauristin

SAMAL TEEMAL

Segane eelarve ~ Riigikogu rahanduskomisjoni llige Rein Järvelill näeb rügieelarve läbipaistvUse probleemi olukorras, kus pole konkreetselt võima­lik küsida, palju rahast läheb mittetulundusorganisatsioonidele. Jär­velill möönis, et samas on siiski oluline mitmetahulisus ning selgem eelarve tähendaks ka raha suuremat koondumist ühte struktuuri­üksusesse.

Mõõdukate fraktsiooni esimehe Mruju Lauristini hinnangul ei to­hiks olla süski olukorda, kus ministeerium võib projektiraha oma äranägemise järgi kasutada ning riigieelarve arvudest see välja ei paista.

Riigikontrolli pressinõunik Sven Soiver ütles, et iga rahasum­majuures peab olema kirjas, mida sellega saavutada tahetakse. Te­ma sõnul peab riigikogu huvitama eelkõige, kas eesmärgid saa­vad täidetud, mitte see, kes neid täidab. Nõnda pole ka nii oluli­ne, et just mittetulundusühingutele minev summa teada oleks.

Samas lisas Soiver, et eelmise aasta riigieelarve kohta peaks ole­ma võimalikult mitmekesine info avalikult kättesaadav.

summad selle rea alt lähevad tõenäoliselt rakendusuuringu­te keskustele.

Kultuuriministeeriumist kin­nitati, et nende ühingutele eral­datav summade suurusjärk on õige.

Samas kui kogu uuringus kok­ku liidetud raha ühingutele ei lä­he, suurenevad nende eraldised selle arvelt, et ministeeriumid saavad raha oma äranägemise järgi kasutamiseks ka teiste eelarveridade aU. Paljude sum­made kasutamiseks korraldatak­se projektikonkursid, kus 9sale-

Kertu Ruus

vad nii ühendused, ettevõtted kui omavalitsused.

Lisaks on praegusest arvestu­sest välja jäetud toetust saavad sihtasutused, sest viimased on enamasti riigi poolt asutatud ega ole seega käsitletavad päris kolmanda sektori organisatsioo­nidena. Kui nende eelarvetes­se minev raha lisada, suureneb summa kohe 467 143 600 kroo­ni võrra.

Riigikogu liikmete Ivar Tallo ja Marju Lauristini sõnul pole mittetulundussektori rahastami­ne praegu riigi poolt korralikult

läbi mõeldud. Lauristini kinnitu­sel on mittetulundusorganisat­sioonide rahastamise küsimuses erimeelsusi ka koalitsiooni sees.

"Kui Isamaaliidul on muinsus­kaitseliikumise kogemus ja Mõõdukatelomad tugevad taustorganisatsioonid, siis Refor­mierakonnal on suhted pigem ettevõtjatega," .närkis Lauristin.

Lauristini sõnul on Euroopa riikides kombeks sektori tugi­struktuure toetada ning siin on kaks varianti: kas riik valib en­dale konkreetse partneri või üri­tab tegelda kogu võrgustikuga.

Mitme allika sõnul on olnud juttu sellest, et mittetulundus­ühingud peaksid kuuluma sise­ministeeriumi haldusalasse, kui­gi praegu eraldab siseministee­rium tühise 0,2% rahast. Sellisel juhul jääksid valdkondiikud arutlused küll vastavate minis­teeriumide pädevusse (nt puue­tega inimesed sotsiaalministee­riumi alla), kuid kindlajuriidili­se vormiga organisatsioonidena suhtleksid ühendused siseminis­teeriumiga.

Need,keseisoosivarianti,et üks täitevvõimu organ ühendus­tega tegelejaks hakkab, on välja pakkunud mittetulundussektori raha jagava fondi loomist, mis sarnaneks Eesti Rahvuskultuu­ri Fondile või Kultuurkapitalile. See võiks jaotada muuhulgas ka praegu hasartmängumaksu nõukogu poolt jagatavat raha.

Seda varianti pooldav Marju Lauristin selgitab, et fondi eesot­sas peaks olema erapooletu nõukogu, mis võiks jagada raha ilma suunavare eelarveridadeta. Samal ajal peaks kontroll olema piisav. "Siin peaksid olema küllalt kannid reeglid, nagu maksumaksja raha jagamisel kombeks, kuid riik ei määraks siiski kõike ise," sõnas Lauristin.

Eesti Päevaleht, reede, 24. november 2000

JUHTKIRI

Ühepäeva­uuringud

Peab olema selgeltnägija, et saada ülevaade järgmi­se aasta riigieelarve projektist mittetulundussektori toetuseks minevatest summadest. Ei rahandusminis­teeriumi koostatud seletuskirjast ega riigikogu kant­selei koostatud uuringust eelarve kohta kuigipalju väl­ja ei loe. See on halb, sest teadmatus mittetulundus­sektorist ei luba panna paika selle rolli ühiskonnas.

Riigikogu kantselei arvutuste kohaselt annab järg­mise aasta riigieelarve mittetulundusühingutele 207 miljonit krooni ehk ligi protsendi kogu eelarvest.· Kuid kõne põllumajandusministeeriumisse annab vastu­se, et mittetulundusühingutel pole uuringus välja too­dud kümnete miljonitega pistmist.

Et uurija töö usaldusväärset ülevaadet ei paku, tu­leb omakorda sellest, et riigieelarve seletuskirjast po­le võimalik selget sotti saada. Riigieelarve on koos­tatud nii, et read on lahti seletamata. "Riigi poolt os­te tavad teenused" või "sihtotstarbelised ülekanded" võivad tähendada raha ükskõik kellele. Rääkimata sel­lest, et erinevaid ministeeriume omavahel või prae-

gust eelarveaas­tat ' eelmisega kõrvutades tu­leb ridu väga karmilt tõlgen­dada, et neid veidigi võrrelda saaks.

Probleem on

Vajadus statistika järele aina kasvab, sest probleeme ei saa lahendama hakata enne, kui nende olemus endale selgeks tehtud

vana. Eelmisel aastal mittetulundusorganisatsioonide eelarve koh­ta küsides ütles ühe ministeeriumi pressiesindaja, et ta ei saa "nendest arvudest mitte mõmmigi aru" ning "neid ridu ei löö keegi kokku". Pea kõik senised ele­IJlentaarset mittetulundussektori statistikat puuduta­vad uuringud on rohkem oma lõbuks tehtud üheme­hevaatlused, millele tugineda ei julge.

Samal ajal vajadus vastava statistikajärele - millised mittetulundusorganisatsioonid tegelevad sotsiaaltöö­ga, kui palju eestlased annetavad, kui suure osa sek­tori sissetulekutest moodustab välisabi ja nõnda eda­si - aina kasvab, sest probleeme ei saa lahendama ha­kata enne, kui nende olemus endale selgeks tehtud. Usaldusväärseid andmeid on vaja näiteks teenuste andmisel ühenduste kätte. Aina enam tunnehkolman­da sektori arengu vastu Euroopa Liit.

Me räägime kolmanda sektori partnerlusest riigile ja erasektorile, kui selle suurus ja ülesehitus on mää­ratlemata. Just nii võibki igaüks olemasoleva statis-

. tikaga manipuleeridaja kiidelda, et tema esindab mää­ratut h~ ühendusi. Selle vältimiseks oleks ·vaja usal­dusväärset uuringut, mida üks telefonikõne ümber ei lükka.

KIRI

Integratsioon pluss-märgiga

.. Rääkides integratsioonist venekeelsete kaasmaalastega, panen tähele, et inimesed ei suhtu enda integreerumisse häs­ti. Sageli tahetakse elada nii nagu seni: et keegi ei puutuks neid. "Las ta olla," võib öelda eestikeelne lugeja. "Milleks ko­halike venelaste pärast üldse muretseda, niikuinii ei saa nad meist aru ega t~ha keelt õppida." Kuid sellisel juhul jääb probleem lahendamata, mis ei või olla oma elanike eest hoo­litseva rugi poliitika. Kuidas köita inimesi keelt õppima?

Kodakondsust nad eriti ei taha, mõned ei taha olla lojaal­sed riigile, paljud loodavad, et ·kõik mured lähevad niisa­ma mööda. Seoses kohalike venelastega on selgelt näha, kui­das inimene püüab ära elada mitte oma riigis ja oma õigus­test teadmata.

Meie metsikult kapitaliseeritud rugis peab aga igaüks oma kasu pärast muretsema. Hetkel hästi integreerunud vene­lased on oma katjääris jõudnud kaugemale kui ühekeelsed mittekodanikud. Sellestki on vähe, sest ka oma kohustused ja õigused tuleb ära õppida, kuid ülaltoodud teadmiste va­ruga saavad venelased olla tõelised oma maa kodanikud, kus nendega arvestatakse. Venemaa on ammu võõraks riigiks haritud kohalikele venelastele, igapäevaste katastroofide maa ei saagi olla neile kasulik.

Normaalse riigikodaniku positsioon on "minu riigis otsus­tan mina". Tuleb kasutada oma õigusi täies mahus. Seega integratsioon toob ainult kasu, keeleteadmise ja kodakond­suse, mis tõestab, et kogu protsess on pluss-märgiga.

Mihhail Kremez

foorum 19B

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee

Kes on tõelised piraajad? .. Ma pole jälginud Bud Grace'j koomiksit oma Piraaja klubiga, millega Daniel Vaarik oma eel­mises Foorumis ilmun"ud artikli­le vajaliku fooni loob ja järeldab, et tüssamine kui elustiil on Ees­tis valjupaiga leidnud kolman­das sektoris. Küll aga olen juh­tunud nägema teleseriaali "Jah, härra minister", kus üsna ilme­kalt tuuakse esile riigiametniku mentaliteet.

Vaarik räägib lausa.majandus­sektori poolt läbitud puhastus­tulest ja avaliku sektori pidevast meedia tähelepanu all olemi­sest, mis tüssamise välistavat.

Ministeeriumi esindaja seisu­koht, et peale puhastustuld pole erasektoris enam tüssajatel asu, paneb ehmatama. See on ju peaaegu tüssajatele indulgent­si andmine ja üleskutse kogune­da erasektorisse. Mis puhastus­tulle puutub, siis see pigem õpe­tas erasektorit leidma auke ava­liku sektori tege~ses, mille kau­du tüssamine õnnestub. Pole sa­ladus, et peale puhastustuld ka­sutatakse neid kanaleid edasi.

Daniel Vaarik tõdeb, et päris Bud Grace'i stiilis petturlusega tegelevat -Leskede ja Orbude Ühingut pole Eestis seni avasta­tud. Siiski: sellest ehk ka suuri­mad probleemid seoses kohilan­da sektori organisatsioonidega Eestis. Nimelt on just ametnik­kond ära tabanud soodsa või-

AGU LAIUS·, Jaan Tõnissoni Instituudi direktor

maluse tüssamiseks kolmanda sektori kattevarju kasutades.

Suurimad Leskede ja Orbude Ühingu tegelased on ju amerni­kud, kes isiklikeks vajadusteks raha kantimiseks sihtasutuse asutanud või mõne mittetulun­dusühingu tegevuses osalevad. Siit ka vastus pealkirjas püstita­tud küsimu~ele. Ja et mitte jää­da üldsõnaliseks, nagu see on tavaline, kui süüdistatakse mit­tetulundusühinguid rahapööri­tamises, mainin siinkohal Kesk­konnafondi tegevust.

Vaarik viitab kesksuvisele ra­hand us ministeeriumi soovile saada mittetulundusühinguteIt

- ettepanekuid riigi raha otstarbe­kama kasutamise kohta. Ning teatab, et vastuseks teatas mõni­gi ühendus, et selleks tuleks nei­le rohkem riigi raha eraldada. Paraku ei tõesta see autori sei-

sukohti tüssajatest kolmandas sektoris. Nonnaalsetes ühiskon­dades on laialt levinud mittetu­lundusühingute rahastamine rii­gi rahakotist, millega tagatakse ka riigi raha otstarbekam kasu­tarnine. Kindlasti on see nn ka Eestis.

Samas püüavad riigiametni­kud kiivalt raha enda ligiduses hoida, sest nli tekib võimalus sealt ka midagi endale saada. Kui ühendus läheb ministeeriu­misse projektiga, kus sama mi­nisteeriumi (kõrged) ametnikud on kavandatud osalemaja sel­le eest ka tasu saama, on neil võimalused toetust saada oluli­selt suuremad.

Rahandusministri juulikuine kiri on omaette teema. Vaarik kirjutab, et mittetulundusühin­guteit saabus arvestatavaid YaS­

tukajasid. Samas on mittetulun­dusübüngutelseniselgusebU,mis nende ettepanekutest sai. Jaan Tõnissoni Instituudi poolt tun­nustasime ministri pöördumist ühenduste poole. Lühikesest tähtajast ja ebasobivast kesksu­visest ajast hoolimata esitasime ettepanekud lootuses, et järgneb sisuline arutelu.

Paraku pole ministeeriUmilt järgnenud pisimatki vihjet, et nende algatusele ja meie posi­tiivsele vastukajale ka midagi järgneb. Tundub, et vajadus saa­ta kiri mittetulundusühingute-

le oli vaid päevapoliitihne. Lae­kunud vastuskirjade põhjal aga kuulutatakse kedagi konkreet­selt nimetamata mittetulun­dusühinguid alavääristavaid sei­sukohti.

Käsitletud teemad väärivad süski väga tõsist arutelu ja me ei jõua tulemuseni, kui süüdistame teineteist riigi rahade raiskami­ses. Riik ja kolmas sektor vaid kahjustavad vastastikku teine­teise mainet, mille tulemusena süveneb veelgi võõrandumine riigist. Seetõttu ootan ma igasu­gust riigi tahteavaldust asuda korrastama mittetulundusühin­gute rahastamise korda, et see demokraarlWkuks,arusaadavaks ning läbipaistvaks teha ning suurendada seal mittetulun­dusühingute endi esindajate osalust.lse olen samasisulise et­tepaneku teinud korduvalt eri­nevatele tipp-poliitikutele ja kõrgetele rugiamemikele. Para­ku pole seni saanud mingit vas­tukaja. Ehk annab selleks tõuke minu väitlus Daniel Vaarikuga? Elikjõuame ühiselt ka tulemus­teni, kuidas ära hoida riigi tüssa­mist? Tean, et kolmanda sekto­ri esindajad on dialoogiks ava­tud.

Samal teemal Daniel Vaarik "Raha tüssajatele plraajadele" F-oorum, 27. oktoober 2000 .

Mis maksab ~esti töölise pea? Airi Hallik Tartu ülikooli üliõpilane

.. Kujutlege, et olete madalapa!­galine tööline puiduliini ääres. Müra talumiseks on teil peas en­da muretsetud kõrvaklapid. Muusikat kuulata pole lubatud, selle asemel tuleb taluda toot­misjuhi saksakeelset sõimu. Tä­na astub ta õige teie ligi, kisub kõrvaklapid peast ja karjub otse kõrva sisse. Natukese aja pärast naaseb, sakutab juustest ja röö­gib edasi.

Niijuhtus Valli-Fämaga (Sl). Toimumispaik oli edukq.s Viljan­di puidutööstus Dold, mille uut tootmisliini president Lennart Meri hiljuti avamas käis. Kalla­letungija oli tööstuse 31-aasta­ne tootmisjuht Gerd Richter, kellele ajalehe Sakala andmetel kuuluvad ka sõnad, et-Saksa

masin on rohkem väärt kui Ees­ti töölise pea. Kurioossel moel hukkus üks firma töötaja paar nädalat pärast Valli Pärna juhtu­mit seetõttu, et Saksamaalt too­dud vigasest lihvimismasinast tagasi paiskunud plaat lennutas mehe peadpidi seina sees oleva raudpoldi otsa.

UNUSTAGE ERAELU. Kõigi välis­maa firmade töötajatel pole nii halvasti läinud, kuid hõisata po­le millegi üle. Ühe Tallinna va­hendusfirma kontori töötajad pole seni bossi tumedakarvalist kätt tunda saanud, kuid võõrkeelseid sõimusõnu kuule­vad sageli. Noormees, kes töö­tab lääne-eurooplastele alluvas teenindusfinnas, räägib: "5000-kroonise palga eest öeldakse ko­he, et unustage eraelu ja näda­lavahetused." Naisalluvatest

lootsid ülemused endile armu­kesi - kuidas teisiti tõlgendada kummalise sisuga telefonikõne­sid ning mobülisõnumeid. .

Uue nädala töögraafik selgub vahel pühapäeva õhtul ning po­le haruldus, et tööd tuleb riiga­da kümme päeva järjest. Oma­maist töökultuuri ei kipu itaaIla­sed Eestis propageerima: seal lõppeb tööpäevvarajaste) õhtu­nmdideL Lisaks on nad perekon­na päralt pika lõunapausi sies­ta jooksul. Siinne töötaja peab aga suumuIgu kinni hoidma -neid, kes kohe tema asemele tu­leksid, on kümneid.

TÖÖTAJAD AAFRIKLASTE TASE: MEL. Näib, nagu käiks vähene nõudlikkus ja lõputult pikad tööpäevad eestlase loomuse juurde. Teoorjuse ajal mõisatöö­de kõrvalt näpistatud tundidel

ei puhatud, vaid kanti hoolt oma põllulapikese eest. Oma talu ajal ei küsinud kellast keegi. Nõuko­gude süsteemis töötati mitmel kohal. Kaasaegne orjus ei jäta sageli enam millekski aega

Teisalt kaebavad tootmisfir­made juhid, et häid töötajaid peab tikutulega otsima. Palju on VÜllaraha tahtjaid, kes pärast palgapäeva tükk aega näole ei anna. On neid, kelle jaoks finna vara on ühisvara. Kõige rohkem on tavalisi laiskvorste. Tööliste halb väljaõpe on tüüpiline kol­mandale maailmale. Ning just sellena välismaalased meie piir­konda võtavadki.

Ometi võiksidjust Läänest tul­nud tööandjad oma kogemusest anda eeskuju inimlikkuse, 8-tunnise tööpäeva ja vähemalt Eesti tingimustes normaalse pal­gaga.

20B

.. Kaheksa aasta jook­sul on kriisikolletes tapetud kakssada ÜRO saadetud abistajat

~ Kodusõjas suhtu­takse abiandjasse põhimõttel: mu vaenlase aitaja on ka mu vaenlane

foorum Eesti Päevaleht, reede, 24. november 2000

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, e-mail foorum@netexpress.ee

Vasakul: ÜRO töötaja Sergio Vieira De Mello aitab Jugoslaavias autoõnnetuses kannatanud kolleegi. Paremal: Munadega kauplevad indoneesia lapsed uudistasid septembris purustatud ÜRO autot Lääne-Timoris, kus paari päeva eest tapeti kolm agentuuri töötajat. FOTOD: REUTERS

Abiagentuuride töötajate tapmine jätab põgenikud kaosesse Kertu Ruus foorum@netexpress.ee

~ TSetseenia, 17. detsember 1996, kell 4 öösel. "Ärkasin raskete saabaste sammude peale trepil. Mõni sekund hiljem kuulsin kõrvaltoast kaIjatust. Üksainus kaljatus, millele järgnes tuim müra. Siis püüdis keegi kahel korral mu toa ust maha lõhku­da."

Kui selle Punase Risti töötaja uks oleks järgi andnud, ei saanuks ta enam juhtunut kirjeldada. Sel ööl tapsid tundmatud kuljategijad Novye Ata­gi haigla eluruumides kuus Punase Risti töötajat - neli õde, arsti ja ehitusinseneri, neist viis euroop­lased.

Ehkki rahvusvaheline kriminaalkohus kuulutas humanitaartöötajate vastased vägivallaaktid sõja­kurjateoks, on viimasel kaheksal aastal tapetud ainuüksi 198 ÜRO töötajat, inimesi on kaotanud kõik suurimad abiagentuurid. Kadunud austus hu­manitaarabi andjate vastu seab ohtu agentuuride missiooni ja jätab hätta kõige raskemates oludes elavad inimesed maailmas, 50 miljonit pagulast ja sõdadega kodust väljaaetut.

Peamiselt Aafrikas aina sagenevad tapmised, vägistamised ja pantvangivõtmised on pannud minneid ÜRO töötajaid oma nime lähetustele mi­nejate hulgast maha tõmbama. ÜRO enim kriisi­piirkondades töötava agentuuri, Pagulaste ülem­komissari ameti (UNHCR) väljaannete osakon­na juhataja Ray Wilkinson hoiatab, et kui inime­sed keelduvad abi andma minemast, ei eksistee­ri enam ka pagulaskomissari.

KAITSETUD ABIANDJAD. Nü sulges organisatsioon turvalisuse pärast Lääne-Timori ja Guinea kon­torid, abijõud on välja viidud minnes teiseski pai­gas. Hiljuti mitmetes linnades protestimarsside­le kogunenud ÜRO töötajad nõuavad suuremat turvalisust, paremat koolitust ja varustust. Ning õiglust -ligi kahesaja mõrva sooritajatest on süüdi mõistetud vaid kolm.

Humanitaarabi andmine algas vabatahtliku te­gevusena ning töötajad ei saanud mingit ellujää­miskoolitust. Nüüd on mõistetud: ei saajätkata nii, et koolitamata humanitaarabi andjad käivad relvitutena paikades, kuhu väljaõpetatud sõdu­nte saatmist peetakse liiga ohtlikuks.

Koolitustel elgub kann ettevalmistamatus. Kui

World Visioni treeningul Havail viisid mereväela­sed humanitaartöötajad põllule, kuhu oli peide­hld kuus mängurniini, suutis enamik katseal4seid leida healjuhul ühe. Teises haljutuses said agen­tuuride töötajad autod ja raadiod põgenikelaag­risse minekuks. Äkki kõlasid lasud. Juhtauto ki­hutas kohalt, kuid teine kõhkles, oodates raadiost juhtnööre. Pärast kuulsid autosolijad snaiprit mänginud seersandilt: "Esimeste laskude kostes oleksite pidanud kaduma kus kurat! Sain kõikkät­te ja jõudsin veellaadida."

VALGE? LASEME MAHA! Peamiseks põhjuseks kur­badele arvudele on sõdade muutunud iseloom. 1990-ndate sõdades pole enam kahte selget võit­luspoolt - tegutsevad kohalikud kõrilõikajad, suurfeodaalid ja gängid, märgib Ray Wilkinson. "Sierra Leones hoiavad püsse 14-aastased, kes tar­vitavad narkootikume ja vägistavad iga naise. Mi­na olen nende jaoks valge rikas välismaalane, kel­lel on raadio ja auto -laseme maha!"

Muutunud on seegi, et tsiviilisikuid ei vaadelda enam konfliktist väljaspool, sest sõja eesmärk on tihti teisest osapoolest, tavaliselt rahvusrühmast või religioonikandjast lahti saada. "Humani­taartööd nähakse takisrpsena oma eesmärgi saa­vutamisel," kirjutab üks Punase Risti raport. "Abiandjasse suhtutakse põhimõttel "kes aitab mi­nu vaenlast, on samuti minu vaenlane"." liiati kui abiagentuuride töötajad on tihti pealtnägijad val­gust mitte kannatavatele inimsusevastastele kuri­tegudele.

Olukorra teeb keerulisemaks see, et abiagen­tuuride humanitaareesmärgid segunevad tihti po­liitiliste ja SÕjaliste sihtidega. Raha üle otsustavad ju siiski rii.~id ehk nagu ütleb Wilkinson USA-le vihjates: "URO on vaid nii mõjukas, kui mõjukas tema kõige võimsamad liikmed lasevad tal olla." Riikide polütilised eelistused ei vasta alati tege­likele vajadustele - näiteks seni suurima Afga­nistani pagulaskriisi asemel suunatakse raha Ko­sovosse.

RISKIVABA TAPATÖÖ. Teadlane Sean Greenaway on määratlenud neli abitöötajaid ähvardava hä­daohu liiki: õnnetus, kriminaalsus, bandiitlus ja suunatud rünnakud. Bandiitide jaoks on kõige ligitõmbavamad abiagentuuride autod. Sageli ris­kivad abistajad oma maa-alalt välja sõites eluga,

sest masinate ja muu vara nimelollakse võime­lised ka tapma - paari aasta eest lasti Kambodzas üks Punase Risti töötaja maha mootorratta pärast.

Veelgi kohutavamad on aga suunatud rünna­kud. 1992. aastal peatas püssituli Bosnia-Hert­segoviinas viimase Serbia tollipunkti läbinud Pu­nase Risti humanitaarabi täis veoauto. Paaril au­tos olnu! õnnestus valjuda lähedalseisva müüri ta­ha, kust nad jälgisid auto pommitamist - kuni pul­distjuhitud rakett auto põlema lahvatas. "Siis sai selgeks, et see polnud õnnetus, vaid ettekavatse­tud rünnak," kiljeldas üks neist. Selle intsidendi tulemusena sai üks inimene surma ning Punane Rist viis oma töötajad Bosniast välja.

"Mis sa teed, kui inimesed tahavad sind tappa või vägistada, et uudistesse sattuda?" küsib Ray Wilkinson. Rünnakuid vahendav meedia ja sokee­ritud rahvusvaheline avalik arvamus teevad hu­manitaartööst meelitava sihtpunkti: riski ründa­jatel peaaegu pole, küll aga võib rünnakutelolla arvestatav polütiline mõju, kui tahetakse tekitada ebakindlust või lavastada maailma ees vastaspool süüdlaseks.

EESTLANNA HÄDAOHUS. Eestile lähim UNHCR-i kontor asub Rootsis, kuid selle esindajana on käi­nud Keenias pagulaslaagris tööl Concordia Ülikoo­li politoloogia õppejõud Riina Kuusik. Kuigi kau­gel sõjakoldest, tuli temallaagriski elu eest karta, kui ta kord ainsa ÜRO töötajana pandi rõivaste ja­gamist kontrollima. Tuhanded põgenikud, kelle­le polnud neli aastat riideid jagatud, murdsid piir­dest üle. Paari-kolme minuti jooksul tekkis kaos, kus mindi üksteiselt riideid rabades nugadega kaklema, samal ajal kui Kuusik lae all väikesel platvormiI abi helistades kartis, et keegi tallegi noa jalga suskab.

Pagulasprobleem pole Eesti elanike jaoks veel terav. Oktoobris said pagulasstaatuse alles esime­sed kolm inimest. Küsimus jättis mõne aasta eest külmaks ka paljud teised riigid, mis nüüd on mõistnud, et peavad vähemalt toetama UNHCR-i ja teiste abiagentuuride tegevust riigi­eelarvest, kui nad ei soovi, et maa põgenikest täi­tuks. "Riigid on pagulaste uputuse ees hirmust kanged," tõdeb Wilkinson. Ning hoiatab, et küsi­mus hakkab teravalt puudutama ka Eestit. "Maailm läheb aina pisemaks. Eestigi ei põgene kuhugi," märgib ta.

SAMAL TEEMAL

Eestlaste jagu päästetud

inimesi aastas .. 1951. aastal ÜRO juurde loodud UNHCR on poole sajandi jooksul aidanud taas uut elu alus­tada 50 miljonil pagulasel- ühe eesti rahvuse jagu igal aastal.

UNHCR-i luues sai agentuuri missiooniks ai­data leida kodud miljonile Teise maailmasõja põgenikule. Põgenikeks loeti kodumaa piiri ületanuid ja mõnda turvalisse riiki jõudnuid. "Pidime töötama sõjakollete lähedal, mitte sõjakolletes," märgib Ray Wilkinson.

Kui veel 1970-ndat.e1 oli põgenikke kaks mil­jonit, süs nüüd 22 miljonit. Lisaks ametlikele pagulastele tuleb püüda aidata sõjaohvreid, kes on küll sunnitud kodust lahkuma, kui siiski sa­masse riiki jääma. Neid on sama palju kui ametlikke pagulasi ning abi vajavad nad veelgi enam.

Näiteks kui vend jõuab Sarajevost Rootsi ja palub seal varjupaika, kuulub ta ametlikult abistatavate hulka. Tema kõrvaliinna pagenud õde aga on samamoodi kodutu, kuid palju suu­remas ohus ning teda peab kaitsma tema oma valitsus - mis tihti ei suuda kaitsta iseennast või soovibki tema sunna.

Neid inimesi aitab UNHCR küllalt tagasi­hoidlike jõududega. Kuigi UNHCR-i ligi viiest tuhandest inimesest töötab 80% väljaspool Londoni, Genfija NewYorgi peakortereid, ta­valiselt maailma kõige ebasõbralikemais pai­kades, ei jätku kõikjale piisavalt inimesi. Näi­teks Zairis aitas miljonit põgenikku ligi 40 UNHCR-i inimest.

ÜRO 70 000 töötaja ttnvalisust 120-s riigis peab korraldama kaheksa selleks palgatud ini­mest - kuid agentuur saab ähvardusi isegi New Yorgi peakorteris. Samal ajal kardavad abista­jad relvastatud kaitset kasutada, sest püssid ja traataiad kaugendavad neid kohalikest ela­nikest. Kertu Ruus

Eesti Päevaleht, reede. 24. november 2000 foorum 21 B

Toimetaja Kertu Ruus. tel 6461 005, e-mail foorum@netexpress.ee

Maaelu arengu võti: unistustele ei tohi haiget teha Imbi Paju Sardiinia

~ Novembris Itaalias Sardünias korraldatud foorum 16 Euroopa riigi esindajatele näitas, et Eu­roopa erinevate maapiirkonda­de vahelised erinevused on väik­semad võrreldes linna ja maa mõtlemisviiside erinevusega.

Viiendat aastat tegutseva mit­tetulundusühingu Forwn Syner­gies (FS) korraldatud seminaril otsiti vastust küsimusele, kuidas arendada Euroopa Liidu riikide ja kandidaatriikide maapiirkon­di ja väikelinnu. Ühiseks põhi­mõtteks oli: töö, tervis ja toit tul­gu kodukohast.

Arutelus selgus paljude kan­didaatriikide probleem, et valit­sustel puudub kindel maapiir­kondade arendamise poliitika. Euroliidu maade puuduseks peeti seda, et paljud kohalikud omavalitsused pole innustanud InImesi majanduslikule et­tevõtlusele.

Viimastel aastatel on liidu maapiirkondade programmides tõstetud üheks majandusharuks siiski loodusturisrn ja keskkon­nasõbralikel tootmismeetoditel põhinev põllumajandus, mis an­nab väga head toodangut. Oma kogemusi jagas Harjumaal Nis­si vallas asuva Saida farmi juht Juhan Särgava, kes rootslaste ja Sveitslaste abiga lõi mahajäänud sovhoosi harimata maade ase­mele mahepõllundusfarmi. Far­mil on kaheksa osanikku ja 30 töötajat.

Sardiinias Euroopa puhvetis, kuhu kõik osavõtjad olid toonud oma piirkonna toite, said Saida farmi looduslikud kohupiim ja

.. Euroopa maapiirkondade foorum soovib: töö ja toit tulgu kodukohast

.. Riik peaks julgustama laenugarantiide ja stardikapitaliga ettevõtlike inimeste unistuste täideviimist

juust populaarseimaks. Muheda olekuga farmijuht pidi oma too­detest uudishimulike le teadmi­si jagama. "Kui nägin Sveitsis esimest biodünaamilist viljapõl­du, kus vili oli kollane nagu va­nades vene muinasjuttudes, ot­sustasin vaimusruses selle idee koju viia. Enne seda uuris in Goethe loodusteaduslikke raa­matuid, kus oli läbi uuritud iga taim ja tema seos teiste taime­de~a," jutustas ta.

Uks foorumi kolmest töö­rühmast arutas, kuidas muuta maapiirkond konkurentsivõime­liseks, sest ükski küla või piir­kond pole nii väikese tähtsuse­ga, et mitte saada võimalusi arenguks ja kasvamiseks. Kasu­tada tuleks olemasolevat infrast­mktuurija luua selle ümber tee­nindusega seotud tööposte: väikseid ja suuri majutuskohti, rahvustoitu pakkuvaid söögi­kohti, väikeettevõtteid.

Riik peaks ettevõtjatele või­maldama laenugarantiidega ja stardikapitaliga muutuste ellu­viimist. Foorumil toodi eesku­juks Soome ja Rootsi, mis kasu­tavad maaettevõtluse toetami­seks stardiraha süsteemi juba kuuendat aastat. Ka Eesti liiku­mine Kodukant on püüdnud siinseid valitSUSjuhte selles suu-

SAMAL TEEMAL

nas mõjutada. FS koordinaatori, Euroopa

Komisjoni põllumajandusminist­ri nõuniku Hannes Lorenzeni sõnulloodab foorum oma tege­vusega aidata kaasa sellele, et piirkondlikus koostöös osaleks rohkem neid, kes teavad, kuidas ühiskonda planeerida - näiteks kohalikul tasandil täienduskoo­litustel osalevad külavanemad ja seltside aktivistid.

Lorenzen kinnitas, et Euroo­pa maapiirkondade identiteet ei sõltu ainult sellest, kui palju eu­roliit jagab maapiirkondadele raha, vaid inimoskuste väärtus­tamisest, heast kohaliku piirkon­na planeerimisest ja kohalike inimeste koostööst. FS võrgu­tööst õpitud oskuste kaudu püütaksegi luua turvaline kesk­kond, et inimeste ideed ja unis­tused leiaksid hea pinnase are­nemiseks. "Kõik, mis lõhutakse ära unistuste tasandil, on katki ka tegude tasandil," arvas fooru­mi kaaspresident Mikk Sarv.

Oluline on seegi, et kui keegi on midagi hästi teinud, tuleb te­da selle eest tunnustada. ''Vaiki­mine mõjub heade tegude ala­hindamisena," ütles foorumi psühholoogia töörühma juht Christoph Hatlapa.

Külainimesed muudavad rahvalugudega elu paremaks

~ Sardiinias on igal puul, künkal, varemel ja keraamilisel kivikillul oma lugu. Seal usutakse, et lood annavad asjale hinge. Seda usu­vad ilmselt ka need miljon turis­ti, kes saart igal aastal külasta­vad.

Saare südames elavad Laconi pürkonna inimesed armastavad oma loodust, arheo]oogiat ja muusikat. Kogu piirkonna ümb­ruse elavdamine toimub läbi nende väärtuste. Forum Syner-

alla, poe uksele ja muudkui kut­sub rahvast kaasa, kuni tema ta­ha on kogunenud rongkäiguks sadakond inimest.

giesest osavõtjatele tutvustati 1~ 1/i1~ projekte, mis peaksid tooma saa-~ ~6>" rele järgmisel aastal kuni vee-

Muuserni näitusesaali kõrval koob hallipäine naine sardiinja mustritest vaipa. Muuseumi mu­mid on värvitud vastavalt vaipa­de värvitoonile roosaks, valgeks, õmlillaks, põrandal istuvad lap­sed ja loevad sardiinIaste muist­seid lugusid. Kuigi kõik ei saa loerust aru, vahendab see küla­listele koha tunnetust. Pärast lu­gusid siirdub seltskond muuseu­mi kõrval olevasse katoliku kiri­kusse, kus istuvad perekonnad rand miljonit turisri ning seega

Allikas: Eesti EntsOklopeedia Risto Bakhoff

teenindusega seotud uusi töökohti. Serri küla inimesed restaureerivad mäetipul va­

na pühamu varemeid ja töökodasid, kus nuragi ajastul valmistati pühakujukesi. Just Rooma kul­ruurist kaks tuhat aastat vanem nuragi aeg jättis koha minevikule hiilguse. Varemete äärde on ehi­tatud väike restoran, kus noored sardiinlased toi­te lauale kannavad. Vanade müüride vahel istub mees ja mängib mitmehäälsel vilepillil sardiinia rahvalaule. Kohalik giid näitab neli tuhat aastat vana varemete vahelt leitud pronksist kujukest, millel on käes samasugune vilepill. Saare külades ei pidutseta ega kurvastata lauluta. Öeldakse, et kurbus toob hääle esile.

Lähedal asuva väikelinna Isili keskväljakul sei­sab rahvarõivais mees, punane rätt kuklasse seo­tud ja puhub kuldset sarve. "Tulge kõik, tulge kõik

väikeste lastega. Sardiinlaste näod on mõtlikud, lahkelt naeratades tehakse külalistele ruumi. Ko­halik muusik Enzo Favata alustab saksofonil peh­met sardiinia rahvaviisi, temaga ühineb akordio­niI teine muusik, altari eest hakkab kostma mit­mehäälne meestelaul.

Siis lõpeb kontsert ja inimesed kogunevad ki­riku ette väljakule rahvamuusikute ette. Algab tants, mis ülistab jumalat ja elu. Mikk Sarv Ko­dukandi liikumisest avastab, et sardiinlaste muu­sikal on sama rütm, mis eestlaste regilauludel, kõik võtavad kätest kinni ja Mikk alustab eestlaul­misega: ''Veere, veere päike .. :' ja 16 Euroopa rii­gi inimesed kordavad: ''Veere, veere päike ... " Kih­nu naiste vana regilaul kaigub Sardünia saare ko­hal.

kiriku juurde muuseumisse vanu sardiinia lugu- Saare elavdamise projektiga saab tutvuda: sid kuulama!" Sarvega mees liigub tänavalatema www.archlvidelsud.it

Isili linnakese keskväljakul kutsub sardiinia rahvarõivais mees inimesi muuseumisse vanu rahvalugusid kuulama. See on osa kohalike mõeldud projektist saareelu elavdamiseks.

Parlamendikomisjo­nid arutavad EKAK-i ~ Riigikogu põhiseadus-, kul­tuuri- ja sotsiaalkomisjoni liik­med arutavad 5. detsembril Eesti kodanikeühiskonna aren­gu kontseptsiooni (EKAK) teks­ti ning selle parlamendi menet­lusse andmist.

Eeldusel, et mittetulundus­sektori esindajad jõuavad EKAK-i sisu suhtes kokkuleppe­le, on dokumendi menetlusse andmisel kaks põhi list võima­lust. Selle esitavad Riigikogu­le kas erinevad dokumendi koostamisel osalenud fraktsioo­nide esindajad või põhiseadus­komisjon, mille pädevuses on riigi ja kodanike suhete õigus­lik regulatsioon.

Koosolekulosalevad lisaks komisjonidele ülikoolide eks­perdid ning kolmanda sektori su uremad katusorganisatsido­nid.

Mittetulundusorganisatsioo­nid saavad võimaluse teksti heaks kiita jaanuarikuus toimu­val suurel kõigile Eesti ühen-

LÜHIDAL T

dustele avatud ümarlaual. Ok­toobri lõpus ja novembri algu­ses toimusid kõigis maakonda­des rahvakoosolekud, kus EKAK-i huvilistele tutvustati.

Foorum

Raadiosaade kolmandast sektorist .. Kaks korda kuus reedeti lä­heb Raadio 4-s eetrisse saade "Meie jõud", mis kajastab kol­manda sektori tegevust. 16-osalist saatesarja, mille esime­ne osa oli eetris 27. oktoobril, toimetab Ildar Nisarntdinov.

Foorum

Naabrivalve jõudis Pämumaale ~ Eelmisel nädalal ühinesid MTÜ-ga Eesti Naabrivalve Pär­numaa Kilingi-Nõmme linn ja Saarde vald, mis on esimesed naabrivalveüksused väljaspool Tallinna ja Tartut.

Kilingi-Nõmmel loodi viis naabrivalve sektorit, kus elani­kud hakkavad ise korrapäraselt ümbruskonnal silma peal hoid-

TEABEPÄEVAD

FOTO: IMBI PAJU

ma, et kodukoha turvalisust suurendada.

Novembris kinnitas valitsus kuritegevuse ennetamise tege­vuskava 2001. aastaks, mis näeb samuti ette naabrivalve üksuste moodustamise toeta­mist riigi poolt. Foorum

UNICEF ootab premeeritavaid .. ÜRO lastefondi UNICEF Ees­ti komitee kuulutas välja kon­kursi, kuhu ootab kõigilt eraisi­kutelt, ühendusteIt, maakonda­deIt ja linnadeit lastetöö aas­tapreerniate kandidaate. Ühele lapsi aidanud asutusele, oma­valitsusele või eraisikule antak­se Kiikhobu-aastapreemia, Si­nilinnu-aastapreemia saab ühiskondlikus korras laste heaks tegutev asutus või isik. Kirjalikku ettepanekut ja kan­didaadi tegevuse lühüseloo­mustust koos kontaktandmete­ga oodatakse 25. maini 2001 aadressil UNICEF-Eesti, PK 3324, Tallinn 10506.

Foorum

MITTETULUNDUSORGANISATSIOONIDE TEMAATILINE ÜMARLAUD

MITTETULUNDUSOAGANISATSIOON IDEEST ASUTAMISE JA TEOSTUSENI

- Aeg ja koht: ·13. detsember. kell 13-16; Keva­de 1, Tõrva

• Korraldaja: Lõuna- ja Edela-Eesti MTO-de Nõustamiskeskus

- Teemad: Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon, avaliku sektori ja mittetulundus­sektori õigusiaamealase koostöö projekt, pro­jektivõimalused, mittetulundusorganisatsioonide ja omavalitsuste koostöö jt

- Info: 04333769.051 31 241; kodukant@viljan­dimaa.ee

- Korraldaja: Lõuna- ja Edela-Eesti MTO-de Nõustamiskeskus

• Aeg ja koht: 30 november, kell 13-16.30: Aka­deemia 2, Pärnu

-Info ja registreerimine: 043 33 769,051 31 241. kodukant@viljandimaa.ee

- Soovi korral tund enne ja tund pärast üritust ühendustele konsultatsioon.