IImub Balti-Ameerika Partneri us­programmi toel kord kuus

Euroraha jagajad venitasid teatamisega KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Euroopa Komisjoni Dele­gatsioon hilines Euroopa Liidu demokraatia ja inim­õiguste alase programmi tulemuste teatamisega mittetulundusühendustele neli kuud, mis kahjustas otseselt kandideerinuid.

Eesti InimÕiguste lnsti­tuudi peasekretär Merle Haruoja sai 28. märtsil 22. märtsi kuupäevaga kir­ja, et taotlust ei rahuldatud. Samal ajal pidi instituut hoidma asutust töös, sest taaskäivitamine olnuks veelgi kallim. «Summa summarum on see kahju tekitamine,» sõnas Haruo­ja, kes oleks pidanud vastu­se saama 27. novembril.

Teine taotluse esitanu, Eesti Caritase juhataja Lagle Parek polnud kolmapäe­vaks vastust saanud. Kolme laste päevakeskust haldav Caritas on sulgenud Narva päevakeskuse ning peab te­gernasamakaAhtmes, Tar­tu keskus jääb tööle.

«See projekt oli meie lootus,» rääkis Parek. Nüüd on ühing Pareki sõnul ku­lutanud ootarni e ajal ke -kuste käigushoidmiseks teiste programmide rahast 150 000 krooni kuus ühe majapeale.

Reet Zeisig Euroopa Ko­misjoni Delegatsioonlst keeldus hilinemist kom­menteerimast.

Lühidalt . - . ""--

Makedoonias arutati Peipsi järve tulevikku Peipsi järve ja seda ümbrit­sevate piirkondade aren­guga tegelev mittetulun­dusühing Peipsi Koostöö Keskuspüüablahendada Peipsi järve probleeme ve­neJaste, albaanlaste, make­doonlaste ja teiste rahvas­tega kogemusi jagades.

Märtsis osales viis eest­last nii riigiametitest kui keskusest, teiste sea Tartu abilinnapea Jüri Kõre, Ma­kedoonias seminaril ava­likkuse kaasamisest piiri­veekogude haldamise küsi­mu tesse. Osalejad leidsid, et piirialade inimesed pole kodukandi arengust huvi­tatud infopuuduse ja kesk­konnaalase teabe keeruku­se tõttu. (Foorum)

ELi tutvustavad ühendused said toetust Eutoopa Liidu (EL) Info­sekretariaadi ja Avatud Ees­ti Fondi projektikonkursile «Eesti ja Euroopa Liit» lae­kunud 101 taotlusest vali­tud 46 ühendust said kokku 2 534 699 krooni.

Enamik projektitoerusi läks põllumajandust ja ko­halikku arengut toetavatele ühendustele. Otsestest Eli eitajatest ja jaatajatest said samad organisat ioonid ra­ha mitmele projektile, sest nende ring on 1cüllalt kitsas.

Ekspeltkomisjoni kuulu­nud Mari Torm eurointeg­ratsiooni büroo st kinnitas. et põUurnajandusühendus­te aktiivne osavõtt vastas nende lootustele. (Foorum)

KOD A N K U Ü H SKONNA HÄÄ L E KAN D J A

Juuratudengid Ulrika Eesmaa (vasakult), Kairi Kurisoo ja Kristi Aule annavad soovijatele tasuta juriidilist abi oma kabinetis luridicumis.

KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Viimaste aastate reformide tõttu vajavad väga paljud Eesti inimesed õigusabi, mille tunnihind aga võib tõusta kolmandikuni kesk­misest palgast. Kuigi tasuta õigusabi andmine pole eriti populaarne, võiks see idee tõotada ka Eestis.

San Francisco advokaadi Mark Epsteini kontor ei asu peegel­klaasidega pilvelõhkujate ra­joonis. Epstein elab linna east­foks kutsutud gay-linnaosas ning kõnnib lähedasse restora­ni lõunasöögile minnes mööda tosinast kodutust.

Igal aastal võtab ta endale paar õigusjuhtumit tasuta la­hendada. Muidu kuni 4000-kroonise tunnitasuga ameerik­lane teab täpselt, miks ta seda teeb. «Öigussüsteem ei tööta, kuni ta ei tööta kõigi jaoks.»

Epsteinilt ei nõua heatege­vus liiga palju - tal on kohustus võtta aastas kaks kaasust. Hilju­ti aitas ta allüürnikku, keda ma­jaomanik tahtis välja ajada, kui üürniksuri.

Vastutasuks koolitus

Kuuekümneaastane inva­liidsuspensionist elav üksik mees ei suutnud ennast aidata. Epsteinilt võttis see 15 tundi kuuele nädalale jagatuna. Ta võitis mehele kolimiseks kolm kuud ning 1000 dollarit.

«Olen alati tahmud olla ju­rist, aga ka teisi aidata,» märkis Epstein ja meenutab antud ametivannet.

Epsteini abi vahendab Bar Association, sealne advokatuur. Igas linnas koondavad Barid ja teised ühendused abivalmeid

juriste. Vastutasuks saavad ju­ristid tasuta treeningut. Näi­teks: et saada kahe ja poole tun­nine tasuta koolitus koduvägi­valla all kannatavate noorte juhtumitest, peab võtma enda­le ühe kaasuse.

1999. aastal aitas San Fran­cisco Bar Association ligi 30 000 inimest. Teenuseid asutati roh­kem kui 20 miljoni dollari eest, üks inimene oleks keskm~selt pidanud teenuse eest maksma 700 dollarit. Üks advokaat kulu­tab aastas tasuta tööle ligi 40 tundi ehk viis tööpäeva.

Eestis pole pro bonD õigus­abi veel populaarseks muutu­nud. Eesti Advokatuuri peasek­retär Rein Kiviloo kinnitas~ et iga advokaadibüroo on omaet­te äriühing ning ükski äriühing ei tee tasuta tööd.

Eestis võib siiski leida mit­tetulundusühinguid, mis tasu­ta õigusabi annavad. Juba aas­ta on Tartus tegutsenud Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusbü­roo.

17 õigusteaduskonna kol­manda kursuse tudengit võta­vad neljal õhtupoolikul nädalas inimesi vastu - nad koostavad dokumente ja esindavad abiva­jajaid ka kohtutes ja ametiasu­tustes.

Iga abisaaja peab allkirjaga kinnitama, et ülikool ei vastuta kahju eest, mida üliõpilased õigusabi osutades võivad teki­tada. Kuigi tegemist on tuden­gitega - igal aastal võtab ameti ü1e uus kolmas kursus - suuda­vad nad enamikul juhtudel siis­ki aidata, kinnitas büroos töö­tav Ulrika Eesmaa.

66-aastane Leida tuli siia ju­ba aasta eest. «Olin loll ja lasin eIll1ast alt tõmmata,» rääkis ta.

Leidale kanti müügitehingu eest pangaarvele 55 000 krooni, mida ta ka notari juures kinni­tas. Kuid ta ei teadnud, et pan-

its t «ÖigussQsteem ei töOta, kuni ta ei tOOta kõigi jaoks.»

Mark Epstein, San Francisco advokaat, sellest, miks ta paar korda aastas tasuta õigusabi annab

gaülekannet saab 24 tunni jooksul tühistada.

Tudengid aitasid pensionä­ri! koostada Tallinna linnakoh­tule hagiavalduse. Nüüd on Leidal tekkinud küsimusi korte­riühistu llikme õiguste ja allldr­ja võltsimise kohta. Ta määrab nüüdki uue kohtumise, jälle ka­henädalase ootamisega, sest kõik ajad on kinni.

Konkurents advokaatidele

Paljud küsimused on tegeli­kult lihtsad - kui vanem daam soovib teada, kas tema kodus kirjutatud testament kehtib, piisab vastuse leidmiseks küm­nest minutist.

Teemadering on mitmeke­sine: üürisuhted, lapse elatise

väljanõudmine, ühisvara küsi­mused. Kuid tudengiteni jõua­vad ka teistsugused kaasused.

Tuleb ema, kes ei suuda oma poega surnuks tunnistada. Üksi kahte last kasvatav naine, kellele tuleb öelda - pole parata, sa pead korterist välja kolima. See on jube, kui ei saa inimesi aidata, leidis Kairi Kurisoo.

Tudengitele meeldib mõte, et nad suudavad pakkuda veidi konkurentsi advokaatidele, kel­lega nad ka kohtus kliente esin­dades va tamisi eisavad.

Tartus saab abi ka OPSi bü­rooit. Büroo juhataja Lembit Auväärt räägib. et peamiselt tu­levad need, kes on VÜInases hä­das ning kelle muredele enam kohtuvälist lahendust ei leia.

Eesti vaesed saavad abi rügilt Kui inimesele esitatakse süü­distus kriminaalasjas, on tal õigus tasuta kaitsele. Kas ad­vokatuur või büroo peab saat­ma esindaja, kenele riik töö eest tasub. Oigusabi seadus Eestis ei kehti.

Ometi võib ka tsiviil- ja haldusküsimustes taotleda riigilt tasuta esindust. Sellisel juhul tehakse kindlaks inime­se maksejõuetus. «Kuid koh­tud ei ole siin kitSid,» usub Eesti Advokatuuri peasekre­tär Rein Kiviloo, kelle sõnul toetatak e madalapalgalisi.

Eesti Inimõiguste ~nsti­tuudi peasekretär Merle Ha-

ruoja kinnitab, et abi saavad advokaatidelt küll enam need, kelle juhtumid on perspektii­vikad, sest siis saab teiselt poolelt kahjud tagasi nõuda.

Tülikaid juhtumeid ei soovi advokaadid enda peal võtta. Kui näiteks Taanis makstakse määratud kaitse eest umbes sama palka, siis meil tasub riik advokaadile määratud kaitse tunnihinna­na vaid 105 krooni.

Kiviloo tunnistab, et suu­rem probleem on inimestele ka lihtsalt konsultatsiooni saa­mine, kui tegemist pole veel kohtukaasusega. (Foorum)

Nr. 3 (21) Reede

30 . märts 2001

Koostöökoda pidurdab EKAKi KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Lootus, et Eesti kodanikuühis­konna arengukontseptsioon (EKAK) jõuab Riigikokku veel enne kevadhooaja lõppu, on muutunud õhkõrnaks, sest do­kumendi menetlemiseks loo­dud koostöökoda on muutu­nud pidufdavaks organiks.

Mitmed katusorganisat ioo­nid ja koos nendega ka Keskera­kond tegid koostöökojas ettepa­neku aata Riigileokku 2000. aas­ta 6. juunist pärit kontseptsiooni variant, kuigi vahepeal on teksti oluliselt arendatud.

Koostöökoda tohib otsu eid vastu võtta vaid konsensuse alusel ning seetõttu jäi Riigi­kokku saatmata nii praegune kui ka kolmveerand aasta tagu­ne EKAKi variant.

Miski ei kõlba

Vana EKAKi pooldajad, Ees­ti ÜhistegeJise Liidu juhataja Jaan Leetsar, Eesti KultuuriseIt­side Ühenduse juhataja Valter Haamer ja Ee ti Sotsiaal fääri Ümarlaua juhataja Genadi Va­her väitsid, et neil on volitused ju t vana EKAKiga tegelemi­seks.

Nendega ühines ka Rügiko­gu Keskerakonna fraktsiooni juhataja Toomas Varek.

Miks ei taha osa koostööko­jast uut teksti Riigileokku saata? Leetsar nägi ohtu ühistegevuse väljajätmises. Riigikogu põhi­seaduskomisjoni esinaine Liia Hänni pareeris selle väite, kin­nitades, et ka vanas tekstis pole sellest rohkem juttu.

Vaheri hinnangul ei ole õige, et Eesti Mittetulundus ek­tori Ümarlaud on pandud esin­dama kogu ektorit.

Uus EKAKi ver ioon ei leid­nud aga heakskiitu ka siis, kui Riigikogu kultuurikomisj oni aseesimees Paul-Eerik Rummo tegi ettepaneku e välja võtta.

Uus juht tõi uue stiili Varek paeta ,et gaduse tõi

Daimar Liiv, proj kti koordi­naator augusti t 2000.

Liivmuutis e lmi e juhi me­toodikat aruta­da asja eksper­tide ringis. Ta läks pooliku tekstiga kõigis­se maakonda­desse, misjärel töötas tekstiga ligi 400 ini­mest.

«Projekti Daimar Liiv koordinaaton -na arvasin, et katuste kõrval peaksid kõik aama võimalu e arvamust avaldada,» ütles Liiv, kelle sõnul saadeti EKAK igal muutumise etapil ka katustel .

Tegelikujt kujunesid vasta -seis riigikoguIa te ja mittetu­lundussektori esindajate vahel, est praegu e E KAK i variandi

pooldajad (Kodukant) ei tulnud kohale, Eesti MittetuJundus­ühingute ja SihtaslItu te Liit aga taandas ennast koosoleku juhatajana vaidlu te t.

«Me ei taha ju, et koostöö­koda aab käimalükatud prot­se sile ise takistuseks,» korn ­mente ris olukorda Hänni.

2

Kohnas sektor ikka liivakastis

Suutmatus kokku leppida kisub mittetulundussektori mainet alla

E simese Foorurrti karikatuuri! kaks aastat tagasi istus vinnili e pubekana kujutatud mittetulundussektor tähtsa lipsustatud riigiametniku kõrval ja kuulas onu

juttu: (Öpid natuke, süs räägime ka tähtsamatel teemadel.» Karikatuuri mõte oli näidata, kui vähe riigiametnik asjadest taipab ja kuidas mittetulundussfääri inimesi alahindab.

Kuid kui minna mittetulundussektori ja parlamendi ffakt ioonide esindajatest poolteist aastat tagasi moodus­tatud koo töökotta, selgub, et mürsikute ja kasvatajate ro1lid peavad paika.

Koosoleku teemaks on tähtsaima mittetulundussekto­rit puudutava dokumendi - Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni - parlamenti saatmine. Selle jaoks koda loodud saigi.

Kuid pooled koostöökotta kuuluvad katusorganisat­sioonid püüavad kontseptsiooni uut ja asjalikumat ver­siooni tingimata kõlbmatuks kuulutada, paar tükki moo­dustab egaste arvamustega soo ja ülejäänud pole pida­nud vajalikuks kohale ilmuda.

Riigikogu liikmed püüavad teha vastastele meelepära­seid parandusi ja keelitavad, et nad venitamisega tähtsale dokumendile halvemat maiku enam juurde ei annaks.

Poliitikud on narris olukorras: kuidas sa mittetulu­ndussektorile endale vajalikku dokumenti peale surud? Rumalast peast määrati kahe aasta eest, et otsuseid saab vastu võtta ainult konsensusega. Seetõttu on väga keeru­line ka kasutuks muutunud koostöökoda laiali saata.

Millised on täpselt vastaste motiivid, jääb segaseks, sest toodud põhjendused on enamasti tobedad või tühi­sed, kaalukamate puhul aga ei rahuldanud neid paran­duste tegemine nükuinii.

Võibolla on dokumendi blokeerimise taga soov sellised kokkulepped enda kätte koondada? Nüüd äkki anti paber laiale avalikkusele ja Tallinnast väljapoole arutada.

Kuid selgemini paistab kätte, millega see seltskond ris­keerib. Mittetulundussektori saatust puudutav kontsept­sioon ja sektor ise satub kehva valgusse - või õieti ongi ju­ba attunud, nagu rahvasaadikud koostöökojas vihjasid.

Otse ütles välja Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesi­mees Paul-Eerik Rummo: «Praegu on selle dokumendi maine pigem halb.»

Katusorganisatsioonide esindajad peavad ennast näi­tama koostöövõimelistena küsimuses, mis on nende kõi­gi huvides.

Ning korralik tekst on olemas. Ekspertide koostatud, eelmisi variante arvestanud. maakondades läbi arutatud ja ümarlaual heaks kiidetud. Parandusettepanekute tege­miseks oli aega kuid.

Dokumendi võib parlamenti esitada ka teiste kanalite kaudu. Kuid äkki oleks Eesti kolmandal sektoril aeg liiva­kasti st välja ronida.

e liik

E osu tmatus uroopa Komisjoni Delegatsioon Eesti kuulutas välja inimõiguste ja demokraatia programmi ja jättis 72

taotlejat neljaks kuuk lubatu t kauem vastust ootama.

Kuid iga projekte kirjutanud inimene teab reeglit, et samale tegevusele ei taot­lera korraga raha kahe t kohast. See pani kõik au ad kandideerlnud ootar a mitte ainult tulemust. vaid ka seda, millal nad saavad oma soovid mujale esitada.

Ok' neist oli Ee ti Inimõiguste Insti- Kertu Ruus tuut. «Meil oli kokkulepe teise võimaliku raha tajaga olema ,» väitis instituudi Foorum peasekretär Merle Haruoja.

Igal konkursil jääb sõ lale ehk paarkümmend taotlejat. Pä­rast esimest rongi oleks võinud ülejäänutele ära öelda. Siis olek-id nad võinud oma tegevust planeerida Kindlasti teab euroko­

misjoni esindus, et kui lähituleviku eelarve on lahtine, ei aa kor­ralikult oma plaane teha ei tulunduslik ega ka mittetulundu lik asutus. Professionaalsust ei aa oodata, kui ise partnerit alt vead.

Samal ajal helistasid ootajad aasta algusest iga nädal Euroo­pa Komisjoni esindu ele. Ja aid vastuseid nagu «järgmisel nä­dalal kindla ti» või «see inimen on puhkus 1». «MuU näib, et neil on tõ ine suhtlemise probleem,» kinnitab konkursil osale­nud Caritase juhataja Lagle Parek. Et vastupidist tõestada, oleks e indus võinud vähemalt Foorumile hilinemi e põhjusi selgita­da. Kuid keeldus.

Kirjutage Foorumile a dressii: Eesti Ajalehtede Liit, P:tmu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6 311 210, tel 6461 005, e·post foorumOnetexpress.ee Toimetajad: Kertu Ruus, Aame Seppel

I,

1

!

30. märts 2001

-

Külavanem toob tegutsejad kokku K ülavanem tahab olla oma

küla täieõiguslik esindaja ja eestvedaja. Eelkõige on

külavanem küla süda, kes toob külaelanikud kokku.

Võtame Viljandimaal Olust­vere vallas asuva Kuhjavere kü­la. Kolm aastat tagasi sai selles väikses külas algu e ühine te­gutsemine, eestvedajaks küla­vanem ja tema ümber moodus­tunud külaselts.

Esimeseks ülesandeks oli küla ühtsuse saavutamine, oma näo andmine. Suureks katsu­museks kujunes inimeste välja­toomine kodudest, omavaheli­se suhtlemise harjutamme.

Alustati väikestest kooskäi­mistest, ürituste korraldamis­test, küla 400-aastase sünnipäe­va tähistamisest. Külaplatsile veeretati külakivi. Nüüd külla sisse sõites võtab külalist vastu külakaart, iga majapidamise juurde viitab omatehtud silt, millel väike katus peal.

Suuremaks väljakutseks ku­junes külamaja ehitamine. Üks külaelanikest andis jõude seis­nud soojaku, mi ühiselt küla­platsile vüdi.

Edasist iseloomustab küla­. vanem Romeo Mukk: «Võtsime

tegusamad mehed kokku ja ot­sustasime, kes millega saab ehi-

Eha Paas Liikumise Kodukant tegevjuht

tust toetada.» Nii, igaühe toel, ehitati külamaja valmis valla­päevadeks ning see on kujune­mas mõnusales kooskäimise ko­haks.

Külamajja on vaja veelleida sisustus, nõud ja muu tarvilik, kuid eelmise aasta mitmed su­veüritused ja jõulupuu on maja juba vastu võtnud. See võib tunduda tühine ja majandusli­kult mittetasuv, kuid sellistest väikestest algustest saavad al­guse juba suuremad tegemised.

Kui külavanema ülesandeks saab küla esindamine väljas­pool küla, muutub oluliseks ka see, kes - kas küla, vald, rük - te­da tunnustab ja mil määral ta­hetakse temaga koos töötada.

Näitena võin tuua Kohila val­la, kus vallavanem toetab küla­vanemate valimist ja nende kaa­samist valla juhtimisse. Vallava­nem on hakanud reguJaarselt kord kuus külavanemaid kokku

kutsuma ning ühiselt külaprob­leeme arutama Suurematel kü­lakeskustel oli ka võimalus leida ruum teabetoa tarvis. Vald aitas osta arvutid ning maksab rendi, elektri ja kütte eest.

Vallavanem Andrus Saare põhjendab külavanemate täht­sust sellega, et koos külavane­matega on ellu ärganud külad, mis otsivad nüüd ise oma prob­leemidele lahendusi.

Kõigepealt arutatakse valu­küsimusi külades isekeskis, süs tullakse ettepanekutega valla­volikogu ette. See aitab ka voli­kogul tööd paremini teha.

Paljudes kohtades, näiteks Raplamaal nähakse külavane­mas ka külaelanike ettevõtluse ja üldse uute ideede ärgitajat. Sealsamas Kohilas on heade al­gatuslike ideede toetamiseks vallaeelarvest eraldatud sada tuhat krooni.

U·· ks külavanema vaidlus­alusemaid rolle on turva­lisuse tagaja. Kindlasti

saab külavanem algatada ja toe­tada tegevust, mis muudab küJa turvalisemaks - näiteks korra­kaitse eeskirjade väljatöötami­ne ja naabrivalve rakendamine.

Külavanema täpsed ülesan­ded kujunevad paljuski külas

endas. Pole võimalik, et Vormsi väikeküla ja Tallinna lähedal asuv suurküla tegutsevad ühe skeemi järgi. Liikumine Kodu­kant püüab kokku panna raa­mistiku, mis oleks riiklikult kok­ku lepitud ning mis määraks kindlaks kohustused ja õigused kohapealsete inimeste vajadus­test lähtuvalt.

Kodukandi külavanemate andmebaasi koostamise ja meie selleteemaliste seminaride põh­jal julgen väita, et Eestis on juba praegu valitud ligi 700 külava­nemat (andmed täienevad pi­devalt) ja nende tegutsemiseks on vaja riiklikku kokkulepet. Külasid on Eestis siseministee­riumi andmetel 4605.

Küll aga kuuleme pidevalt uute külavanemate valimisest, nii et sellises tempos peaks aas­ta pärast hoopis teine pilt ole­ma. Näiteks Raplamaal ja Ida­VIrumaal on rohkem kui pooled küladest saanud endale külava­nemad. Külavanemate kooli tu­sed on käimas pea kõigis maa­kondades.

Selle teema üha aktiivsem käsitlemine on tihedalt seotud haldusreformiga. Vallapiiride suurenemiselan eriti tähtis lei­da kontakt ja omavahelise suht­lemise viis küla ja valla vahel.

Ettevõtlikud iirlannad aitavad üksteist Traey Hegarty Women in Enterprise'i koordinaator

N aiste ettevõtlust toetaval Põhja-Iirimaa ühingul Women in Enterprise

(WIE) on õnnestunud luua ärk­sate naiste võrgustik, mille ideeks on. et naised toetavad teineteist ise.

Üks 39-aastane naine anclis infotehnoloogiaalast koolitust. Ta käis ise õpetust jagamas ini­meste töökohtades, sest endal tal selleks tehnikat ega töötajaid polnud. Meiega võttis ta poole­tei t aa ta eest ühendust, et äri­ideed täpsustada, sest ta soo­viks oli saada endale arvutipark.

Nü sai ta kokku tei te naiste

ja nõukogu liikmetega, kes teda nõustasid. Vahendasime tema läbirääkimisi pangaga ning te­ma oli ka üks neist, kellele oma laenufonclist raha andsime.

Nüüd on daamil viis iga päev töötavat arvutiklassi, kus on palgal kümme koolitajat. Te­malt ostab teiste seas koolitust 560 töötajaga linnavolikogu. Ja praegu annab edukas firma­omanik juba ise teistele naistele arvutiabi.

Umbes 800st andmebaasis olevast naisest on aktiivsed pooled. Iga kuue nädala tagant kokku saades räägivad nad äri­küsimustest, kuulavad eksperte ja vahetavad teavet. Teistele nõu anda võib mitmeti.

Kauem tegutsenud võivad

nõustada alustanuid. rääkides, millele nemad ilmaaegu raha kulutasid. Näiteks kinnitada, et reklaamimine kohalikus raa­dios on mõttekam ajaleherek­laami ostmisest. Nüüd võib iga naine saada WIE kaudu ka isik­liku juhendaja ehk mentori, kes nõustab oma hoolealust kaks tundikuus.

üksteise aitamise kõrval ku-1uvad siiski ära meie kontaktid. WIE-I on suhted kõikide koha­pealsete otsustajatega - kau­bandus-tööstuskodade, riigi­ametite, pankadega.

Eriti oluli ed on sidemed pankadega, mis on kuni viimase ajani keeldunud tihti naistele laenu andmast. Naised asutavad vähem eraettevõtteid, sest neil

jääb puudu enesekindlusest. Ja seda jääb neil vajaka sellepärast, et ümbrus, kus naisteit on ooda­tud mehe eestkoste all elamist, pole mingit tuge pakkunud.

Ühelt poolt tähendab see, et kodus oodatakse lastele ja vanu­ritele pühendumist. Kuid ka siis, kui naine läks oma äriplaaniga laenu paluma, küsis pank tihti: «Ja millega teie abikaasa tege­leb?» Selle asemel, et äriplaanile pilk heita ja selle järgi otsustada.

Nüüd. kus meiesarnased or­ganisatsioonid nende poliitika! silma peal hoiavad, ei saa pan­gad enam seda joont ajada. Ja poleks mõistlikki. Naised ei võta ka hästiminevas äris suuri riske ning see teeb nende ettevõtte elujõulisemaks.

30. märts 2001

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi mehehakatisi võlus Kaitseliit oma värbamisüritusel eelkõige igasuguste relvade näitamisega. EGERT KAMENIK

Mõjus sõna toob tuntuse ja lisab llikmeid KAAREL KAAs kaarel.kaas@postimees.ee

Kas tänapäeva linnastunud keskkoolinoort on arvuti ja teleri eest võimalik hea sõ­naga meelitada porisesse võserikku võõra väe vastu võitlemist õppima, arutles pealinnas aasta esimesil päevil grupp laigulistes moondamisriietes mehi. Usaks tuleb sooja toaga harju­nud noorele selgeks teha, et vili­ma ja külma käes ei tule tal kõr­vuti roomata mitte pwjus rauka­dega, kes üksteist näiteks järje­panu maha kõmmutavad, arut­lesid inimesed sõdurivormides Kaitseliidu kotkastega edasi.

Kolm kuud hiljem võib öelda, et nii mugavaks arvatud linna­noorte tubasest hubasusest väl­jameelitamise kui üldlevinud stereotüüpide murdmisega on edukalt toime tuldud, nentis Kaitseliidu Tallinna maleva lää­ne malevkonna jaopealik Heikki Kirotar (26) - üks aasta algul päid ragistanutest. «Meil oli kaks ees­märki: ennast tutvustada ning uusi liikmekandidaate väJvata.»

Passi vne p op 9 nd «Mingiteit konverentsideit võib ju tutvusta­vaid materjale leida, aga see on ikkagi pas­siivne lahenemine.»

Mall Hellam, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu president, mittetulundusü­hingute aktiivsusest uute liikmete leidmisel

Tema ja salgakese teiste Tal­linna kaitseliitlaste eestvedami­sel tiirles telve veebruarikuu lä­bi vüe pealinna gümnaasiumi­keskkooli «agitbrigaad», mille liikmed näitasid kooliaulates-, klassides- ja koridorides erine­vaid slaide, videofilme, seljakot­te, katelokke ...

Ja loomulikult relvi alates püstolist ning lõpetades tanki­tõrje granaadiheitja ja univer­saalkuulipildujaga.

Ajalugu jääb hilisemaks

«Üritasime külastada eelkõi­ge selliseid koole, kus meil oli n -ö «oma mees Havannas» ees, kas siis õpilase või vilistlase näol,» tähendas Kirotar.

Ülejäänud tutvustustöö tegi­jad valiti tema sõnul pearniselt lahtist pead ning osavat suuvärki

silmas pidades. «Kooliõpilastega kohtudesonjuloomulik,etpeab olema piisavalt nupukas nende mõttemaailma aimamiseks.»

See viimane asjaolu oli ka põhjuseks, miks Kirotari sõnul loobuti põhjalikult peatumast Vabadussõja ajalool ning noorte inimeste kodanikukohuste rõ­hutamisel. «Märksõnadeks võiks pidada hoopis kasu selle­sama noore tarvis ning n-ö ac­tion'it.»

Seepärast saigi neljakohali­ne arv õpilasi viies koolis kuulda näiteks võimalusest Kaitseliidu egiidi all kilomeetri kõrguseit langevarjuga alla karata, ennast väliõppustel käies füüsiliselt vormis hoida ning verre imbu­vat adrenaliini nautida.

«Kuivõrd suuremal osal noormeestest on kohustuslik

Eesti Paeliit elustab paekivi kasutamist ja kaevandamist EINO TOMBERG foorum@netexpress.ee

ligi kümnendi tegutsenud poolt­sada inimest ühendav Eesti Pae­liit asutati samal aastal, mil pae­kivi kuulutati Eesti rahvuskiviks ning rajati Porkuni piiskopilin­nuse väravatomi paemuuseum.

Praegu hakkab paekasutus juba ilmet võtma. Kui veel mõne aasta eest ei teatud sedagi, et paas on lihvitav ja poleeritav ning just lihvitult tuleb välja te­ma muster ja ilu, siis nüüd kasu­tatakse paekivi aina enam.

Eesti Paelüt korraldab näitusi ja teaduskonverentse, annab paealast koolitust ja kogub and­meid. Valminud on Tamsalu paekaart, mis koondab maa­kaardile kogu paealase info.

Koostamisel on Eesti paekivi ka­taloog ja leiupaikade kivinäidiste kollektsioonid koolidele.

Kunagi oli Eestis igal külal oma paemurd ja lubjaahi, 20. sa­jandi algulloendati üle tuhande paemurru. Praegu on kaevanda­misload paarikümnel lubjakivi­ja dolomiidikarjääril, kus 1999. aastal kaevandati kokku poolteist miljonit kuupmeetrit paekivi.

Kuigi vanadesse paemurdu­desse on kive veetud ja jäänneid visatud, pole need kuhugi kadu­nud. Murdudes saab ehituskivi tootmise hõlpsasti taastada. See annaks maameestele odavat ehi­tusmaterjali.

Lahtirnurtud paekivi võib omal jõul karjäärist välja vedada ja minimaalse töötlemise abil ilusaks seinaks laduda. Vanas

paemurrus tuleks valida sobiv koht kivi murdmiseks, puhasta­da sein kuni põhjani ja lükata paekivi kattev muld eemale valli.

Praegu kehtiva korra kohaselt (1995. aastast kehtib maapõue kaitset ja maavarade kasutamist korraldav maapõueseadus) tohib maaomanik bürokraatliku asja­ajamiseta paekivi kaevandada siiski vaid oma tarbeks.

Taha ta paemurru kaevi t müüa, mleb vormistada kaevan­damisluba ja mäetööde tegevus­litsents nagu uue krujääri puhul.

Lubade vormistamine nõuab geoloogiliste ja mäendusIike teadmiste ning seaduste tund­mise kõrval ka osku i valitsus­asutuste ametnikega suhtlemi­seks. Paeliit loodab selle kõigega soovijaid aidata.

ajateenistus ees, siis neile pak­kus näiteks praktilist huvi en­nast eelnevalt asjaga kurssi viia,» lisas Kirotar.

Tänaseks on pärast neljako­halise numbriga kirjutatava koo­liõpilaste hulgaga kohtumist Tal­linna malevas juures ligi 30 uut liikmekandidaati, huvilistena tä­hendas oma nime aga üles ligi 60 õpilast - seda on kaugelt enam, kui Kirotar alguses loota julges.

Kirjade järgi küll avalik­õigusliku i iku staatuses, kuid praktikas sarnaselt klassikaliste kolmanda sektori organisatsioo­nidega oma liikmete energiale toetuva Kaitseliidu pressiesin­daja Tanel Rütmani sõnul jao­tub riigilt saadav toetus (tänavu umbes 66 miljonit krooni) orga­nisatsiooni sees suuresti vasta­valt liikmete arvule.

Elu projektist projekti ni

Eesti kolmanda sektori orga­nisatsioonidele üldpilku heites vaatab vastu passüvsus nii iseen­da kui oma eesmärkide «rekla­arnimisel» ja ka uute liikmete värbamisel, tõdes Eesti Mittetu­lundusühingute ja Sihtasutuste Lüdu president Mall Hellarn.

«Tavaliselt nokitseb üks kin-

del tuumik oma huviala nisike­ses ega kipu sealt kuigivõrd esi­le,» lausus Hellarn. «Kui küsida tänaval mõnelt tavaliselt inime­selt, kas nad teavad mõnda ühingut, või teavad, kuidas mõnda neist leida, süs harilikult ei teata sellest eriti palju.»

Rahalise motiivi mas idesse tungimiseks röövib Hellarni hinnangulosalt ka üldine ma­janduslik olukord, sest liikme­maksud moodustavad ühingu­organisatsiooni eelarvest reegli­na murdosa ning oluliselt tõsta pole neid inimeste kõhna raha­koti tõttu võimalik. «Elatakse projektist projektini.»

Tõsi küll, on ka erandeid na­gu Rahvuskultuuri Fond või Tal­linna Lastehaigla Toetusfond, kelle tegevus on Hellarni sõnul ühel ajal nii laialdaselt teada kui ka tõhus. Just viimane kritee­rium on tema sõnul senini ol­nud ka kõige olulisem argu­ment, mida sponsorid toetuste küsimisel silmas on pidanud.

«Kui kujundatakse mingeid arvamusi ning tegeletakse ühis­konnaelu üldisemate küsimuste­ga, siis on lükmeskonna arvuku­sele toetuse küsimise puhul mui­dugi hea viidata,» väitis Hellarn.

Väo karjäär Tallinna kulje all on üks paljudest paekivi murdmiskohtadest, samas on ka töökoda. TOOMAS HUIK

3-

Eli (cKohvijutud)) _ Eesti külades Külade ja väikelinnade liiku­mine Kodukant korraldab 30 kohtumist E 'sti külades, kus räägitakse Eesti intcg­reerumisest Euroopa Uitu (EL). Igal ELi «Kohvijutul!> räägitakse lisaks euroliiduje ka maakonda huvitavatel teemadel, nagu põllumajan­dus, maaturi m, met andu ja loodu kaitse.

Korraldajate õnul on igas maakonnas toimuvate klila­kohtumi te ee märgiks tõ ' La rahva teadlikkust Eliga eo­tud võimaluste t, mis puu­dutavad nende kodu piir­konda.

Aprillis toimuvad kohtu­mised Järvamaal, Hapla-maal, Viljandimaal ja Valga­maal ning mais Hiiumaal, _ Läänemaal, Pärnumaal ning Ida-Virumaal. (roorum)

Press näeb ühendusi integreerijaina Märtsis esitletud Mitte-eest­laste Integratsiooni Sihtasu­tu e toetatud integratsiooni meediamonitooring leidis, et eesti- ja venekeelse pressi ettekujutused integratsioo­niprotsessist on sarnase­maks muutunud ning riigi kõrval on hakatud enam teadvustama muuseas ka kodanikuühi konna rolli olulisust integratsiooni ees­märkide reali eerimisel. (Foorum)

{(Kodukant» muudab toitumist tervislikuks Eesti Icülade ja väikelinnade liiJcumine Kodukant korral­das kolm tervisliku toidu se­minari, et muuta eesti ini­meste toitumisharjumu i senisest tervislilcumaks.

Seminaridel küla tati viit Läänemaa ja viit Lääne-Vi­rumaa toiduga seotud väi- ~ keett võtet, analüüsiti koos tervisekait einspektoriga tu­rismitalu kööki ja eUele esi­tatavaid nõudeid. (Foorum)

Toetuskonkurss suurtele peredele Hansapank, Arno Tali Siht­kapital ja sotsiaalministee­rium kuulutasid 15. märtsil välja viienda suurte perede toetuskonkursi «Terve ja tu­gev perekond».

Konkursi eesmärk on toe­tada peresid, kus kasvab vä-­hemalt kolm alla 18-aastast last, kus peetakse au sees peretradit ioone ja ühisette­võtmi i ning luuakse lastele head arenguvõimalused. (foorum)

Rootslased toetavad Tallinna Laste Tugikeskust Tallinna Laste Tugikeskus allkirja tas nädal tagasi koostööleppe maailma ühe mõjuvõimsama lastekaitse­organi atsiooniga Rädda Barnen, mis raha tab tugi­keskus tegevu t Tallinnas Asula tänavas ligi 800 000 krooniga.

Tänu ' llele on võimalik jätkata tööd väärkoheldud laste ja nende p reliikmet -ga, samuti pakkuda varju­paigateenust riskilastele ning emadele koo lastega. (Foonun)

Põlvas peeti linapäeva Laupäeval kogunes pool tu­hat inime t Põlva kultuuri ­ke kusesse linapäevale vaa­tama tractit ioonili i ja mood aid lina kasutamise võimaiu i.

Toimus linaste rõivaste moedemonstrat ioon, tut­vustati linaõli nii ravimi kui ehitu materjalina, lina­'cemneid toiduli andina ja mitmeid käsitöötehni aid.

Üks ürituse korraldajaid Kaire Mets tegi rahva ee li­nakiu t paberit ning andis ka külali tele võimalus proovida. (Foorum)

+

4

Mari-Epp Täht EGERT KAMENIK

Õpetajad ard ava d

poliitilisi koolijuhte KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Eesti Opetajate Liidu esi­mees Mari-Epp Täht kar­dab' et uus kord, mis sel­le t aastast annab koolide palgaraha jagamise ko­haliku omavalitsuse hoo­leks, muudab koolidirek­tori ameti poliitiliseks.

Ee ti Õpetajate Liit on öelnud, et enne paIga­raha üleandmist kohali­kele omavalitsustele oleks tulnud haldusre­form lõpuje viia ja koo­Uvõrk korrastada. Miks?

Haridus on nii kon­servatiivne asi, et igal erakonnal ei tohiks olla võimalust seda 180 kraa­di pöörata.

Miks ei võiks kohalikud omavalit used ise hari­duselu suunata?

Opetajate miini-mumpalk peab olema riiklikuh määratletud. sest sel juhul saavad nad väiksematesse maanur­kade se tööle minnes sellega arve tada. Mis palgaga omavalitsustes juhtub, on lasteaiakasva­tajate pealt näha. Nende kuupalk kõigub 1700 ja 4600 krooni vahel.

Kuid haridusminis­teerium on öelnud, et järgnniste) aastatel ei pruugi õpetajate miini­mumpalga kokkulepet LUlla.

Ka kehtivad praegu kõigile pedagoogidele teatud kvaliteedinõuded.

ende kadudes kasvab oht, et koolidirektoriteks saavad võimuparteide oosikud.

Mil vii il?

Siseministeeriumis on arutatud eelnõu, mille kohaselt varsti ei aa ko­halike omavalitsuste vali­mistel enam kandideeri­da valinnisliidud. vaid ainult erakonnad.

ee toob kaasa suurte parteide kaklu ed kohali­kes piirkondade . Seni valisid inimesed kodu­kandi tegelasi, neid ei suunanud parteipoliitika.

Aga ma tean, et kooli­juhte on hiJjuti paika pandud nii, et kena noor inimene ja meile obivas parteis.

Koolidirektorid olidki üsna jahmunud, et nen­de miinimumta u kok­kuI ppe polnud. ee an­nab võimaIu e nendega manipuleerida ning koo­li t on maakohtade 'llüJtlkas isik.

RAIMU HANSON

raimu.hanson@postimees.ee

Ole kolme aasta Mustvees turismindust edendanud ökoturismiühingut solvab linna arengukavasse kirjuta­tud lause «Puudub turismi­teenus».

{(Arengukava ei vasta hetkeolu­korraie, andmed on vanane­nud,» ütleb mittetulundusühin­gu Mustvee Ökoturismiühing ju­hatuse liige Janek Keskküla.

(~engukava ei saa vastu võt­ta, kui seda pole linnaelanike, suuremate ettevõtete ja asutus­tega kooskõlastatud. Seda oli vaid korraks raamatukogus nä­ha. Mis demokraatiast, kodani­kualgatusest ja tsiviilühiskonna arengust me siin rääginne?!» aval­dab juhatuse lüge pahameelt.

Linnapea Pavel Ko troroin tunnistab, et ökoturismiühingu ja linnavalitsuse koostöö ei laabu. <<Väga hea, et linnas on selline or­ganisatsioon, aga kõiki asju peab tegema ikkakooskõlastatult,» sel­gitab ta. ühtlasi nendib linnapea napisõnaliselt, ef tegemist on isiksustevahelise kontliktiga.

Imelik teadmatus

19. märtsil korraldas ökotu­rismiühing ümarlauakoosoleku kolmanda, avaliku ja ärisektori koostööst turismi arendamisel. Koosviibimine oli kavandatud linnapeaga kokkulepitud ajaks.

«Hommikul aga selgus oota­matult, et on linnavolikogu koosolek ja linnapea peab ära minema. Samas tormas linna­volikogu aseesimees arsti juur­de,» kirjeldab Keskküla võimu­mee te suhtumist neljandat aastat Mustvee turismindust edendavasse ühingusse.

HMustvee linnavalitsus ja linnapea ei tea, millega ühing tegeleb! See Lihtsalt ei ole võima­lik, ja seda öelda ümarlauakoh­tumisel, kus viibib külalisi naa­bervaldade t, on lihtsalt alatu ja solvav,}) ahastab Keskküla.

Juhatuse liikme ahastus on seda suurem, et kord aastas on ühing saatnud linnavalitsusele oma tööst aruande ja tegevus­kava tutvustuse. Seda ama on olnud võimaliklugeda muu hul­gas maakonnalehest Vooremaa ja internetist (hnp:/lwww.starl­ine.ee/mustvee/).

Linnapea peab tähelepanu­väärseks, et teised Mustvee va­batahtlikud ühendused linnava­litsusega suhtlemise ille ei lau­da. «Ökoturismiühing kasutab linnale kuuluvat hoonet tasuta ja maksab vaid elektri eest. Kui see ei ole näide linnavalitsuse toetavast suhtunnise t, mis see süs on?» arutleb ta.

«Nü tänavate sulgemisel kui ka kogu linna hõlmavate üritus­te korraldamisel tuleb ikkagi ju­hinduda linnavolikogu ja -valit­suse kehte tatud reeglitest,») üt­leb Kostromin ja nnärgib, et öko­turismiühingu noorte kohati tormakas teotahe tuletab talle meelde tema enda noorust.

KoostõOsoov Ökoturismiühingu eesmär­

kide hulka ei kuulu tüli õhuta­mine Mustvee kolmanda ja ava­liku ektori vahel. Tehtud töö ja tulevikukavad näitavad, et ühing soovib kohalikku elu pa­remaks muuta. «Meie soovime koostööd,») kinnitab ka ühingu büroo juhataja Heljo Repkina.

Ökoturismiühingu pabereist võib lugeda, et ee mittetulun­dusühing on korraldanud linna elanikele, sealhulgas linnavaIit-u e ja -volikogu liikmetele aas­

tail 1999 ja 2000 Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi rahasta-

30. märts 2001

Mittetulundusühingu Mustvee Okoturismiühing büroo juhataja Heljo Repkina ja juhatuse liige Janek Keskküla kasutavad turistidele Mustvee ja selle lähiümbruse tutvustamiseks iga võimalust. 2 x LAURI KULPSOO

tud koolitusi (inglise keel, arvuti, raamatupidamine, klienditee­nindus, turism).

Ühingu tehtud tööde hulka kuulub ka Mustveed tutvustava­te infovoldikute väljaandmine, suveniiride valmistamine ja müük, linna esindamine turis­mimessidel «Paide Matkamix» ja «Tourest».

Samuti on ühing teavitanud huvilisi linna ja selle ümbruse vaatamisväärsustest ning ma­jutus- ja toitlustusasutustest. «Oleme Mustveed ajakirjandu­ses reklaaminud, et turiste siia mee1itada,» selgitab juhatuse liige Keskküla.

«Lõime elanikele ja turisti­dele võimaluse kasutada meie ruumides internetiteenust, lae­nutarne telke ja magamiskotte, pakume linna külalistele oma kahekohalistes tubades maju­tusvõimalust,» loetleb ta.

Mullu korraldas ühing kodu­linnas esimest korda laada. Seal võisid kohalikud elanikud ja mu-

. jah tulnud kauplejad müüa teis­te hulgas turistidele oma too­dangut, ehtsat Peipsi ääres kas­vatatud köögivilja ja Euroopas suuruselt neljanda järve kala. Laat on kavas pidada tänavugi.

Meeri trump: sadam Turismindust püüab eden­

dada ka linnavaHtsus eesotsas meeriga. Mustvee arengukavas on lisaks väärale nendingule «Puudub turismiteenus» kirjas, et turism on perspektiivne suund. «Arvestades võimalusi veeturismi arendamiseks, on vajalik sadama väljaehitamine,» seisab kirjas arengukavas.

Mustvee meer Pavel Kostro­min räägib rõõmsalt linna sada­mast, mis näeb praegu oma la­gunenud puitkai jupiga välja üs­na armetlJ. «Keegi ei uskunud, et tuleb uus sadam,») ütleb ta.

Nüüd on 4,2 miljonit krooni koos ning sügiseks peaks muutu­ma aktsiaseltsi Kobras detailpla­neeringusse joonestatud 120 meetri pikkune vesirajatis tege­likkuseks. Lisaks Mustveed läbiva kaubavoo suurenerni ele unistab linhapea turistide voolu kasvust.

Mustvee

Linn alates 1938. aastast Elanikke 1.01.1999 -1980

Pindala - 5,5 km'

.' , r

,) \

@Mustvee

~'~teo ~@TartuJ,

Peipsi Järv

\

) .... 25 k.m

Allikas: PM ott Rammo

Mustvee Ökoturismiühing ei ole aga sadamaala detailplanee­ringuga rahul. «Linnapea võtab ainuisikuliselt otsuseid vastu,» teatab ühingu juhatuse liige Ja­nek Keskküla.

«Vastavalt seadusele tuleb planeeringuid rahvaga arutada. Seda aga pole tehtud. Samuti ei saa enne ühtegi planeeringut te­ha, kui ei ole olemas üldplanee­ringut,» märgib Keskküla ja li­sab, et lõpetamata on ka sadama keskkonnarnõjue e hindamine.

Mullused pinged

Mustvee võimudel on mitte­tulundusühingutega olnud aru­saamatusi varemgi.

«Mustvee mittetulundus­ühingute liidritel pole niisama lihtne korraldada näiteks volb­riöö pidustusi, mis toob linna külalisi poodide käivet tõstma ja pakub kohalikele harva võima­lust välja lustima tulla,» kirjutas Foorum juba mullu.

Jääb We imestada, et mittetu­lundusühingud pole Mustvees välja surnud, vaid jätkavad tege­vust võimudega koostöövalmilt.

Mustvee linnapea Pavel Kostromin näitab, et praegune kai on pehkinud. Selle asemel võib linnavalitsuse plaani kohaselt tanavu sOgisel näha uut sadamasilda, mis saab senisest enam vastu võtta nii kaupa kui ka turiste.

Kuidas ökotUriSIlliühing kasutab toetusraha RAIMU HANSON

raimu.hanson@postimees.ee

«Tänavu saime toetust Balti­Ameerika PartnerIusprogram­milt ja Eesti Regionaalarengu Sihtasutuseit täiendavate tu­rismikooHtu te läbiviimi­seks.» tutvustab mittetu]un­dusühingu Mustvee Ökoturis­miühingu juhatuse llige Janek Keskküla ühingu tegevust lä­hitulevikus.

Sama toetuse ülejäänud osa kulub marjaks ära ümar­lauanõupidamiste korralda­miseks, et arendada turismi ning edendada kolmanda ja avaliku sektori turismindus­koostööd.

Seda peab jätkuma ka Mustveed tutvustavate info­materjalide väljaandmiseks ja messidel tutvustamiseks.

Toetust sai ühing ka

Euroopa Komisjoni Delegat­sioonilt kahe Euroopa Liidu infopäeva läbiviimiseks koha­likele omavalitsustele, mitte­tulundusühingute esindajatele ja kooliõpilastele Mustvees ja Jõhvis.

Osa Euroopa Komisjoni Delegatsiooni rahast läheb laagri korraldamiseks noorte­le aktiivsetele mittetulundus­ühingute esindajatele, samuti Peipsi piirkonna mittetulun­dusühingute andmebaasi ja koostöövõrgustiku loomiseks.

Toetus tuJi ühingule ka ha­sartmängumaksunõukogult ja Kohaliku Omaalgatuse Prog­rammilt - et anda välja ökotu­rismjühingu voldik ning Peip­si järve ja vanausuliste bro­süür.

«Aprillis on mõlema välja­ande presentatsioon,» lisab KeskkWa.