Ilmub Balti-Ameerika Partneri us­programmi tael kord kuus

KOD A N K U ü H s K 0 N N A HÄÄLEKAN D J A

Ühendused peavad sammu pidama üha keenilisema seadusandlusega KERTU Ruus foorum@netexpress.ee t~ •••••••••• 0 ••••••••••••••••••••••••••• 0 •••••• ··0 •••••••••••••

Mittetulundussektori orga­nisatsioonid peavad ennast paljude uute nõuete täitmi­seks järjest keerustuva sea­dusandlusega kurssi viirnaI samal ajal kui väikesed maksusoodustused anne­tustele võivad nende tege­vust pärssid . Suureks muutuseks kogu Eesti mittetulundussektorit puudu­tavas seadusandluses on ilmselt juulist jõustuv lepingute ja le­pinguväliste kohustuste seadus.

See hakkab palju täpsemalt sätestama kõiki lepingulisi ja lepinguväliseid suhteid ja nõuab sektorilt suuremat os­kust korralikult töö-, üüri-, lae­nu- jm lepinguid vormistada, kinnitas Süda-Eesti mittetulun­du ühenduste tugikeskuse koordinaator Eha Pehk.

Lepinguväliste suhete alla läheb näiteks see, kui kohalik mittetulundusorgaJlisatsioon ka ut' b paaril õhtul nädala ~ li . el kokkuleppd küla kooli maja hoonet. ui majas peak näiteks tekkima tulekahju, oleks ühing maja kasutajana vastutav.

Annetajad kirja Kokku muudab seadus üle

120 õigusakti ja hakkab regu­leerima paljut enne juhuse hooleks jäetut.

Oktoo brikuise tulumaks u­seaduse muudatusega kehtes­tati tulumaksusoodustusega ühingutele ja sihtasutustele ka nõue esitada igal aastal 1. märt­siks maksuametile ülevaade oma annetustest. Nüüd tuleb esmakordselt kõik annetuste andjad nimeliselt kirja panna.

Eesti Maksumaksjate Liidu peasekretäri Kalle Kägi sõnul peaks uus määrus pigem anne­tamist soodustama kui ühin­guid ahistama, sest heatege­vak otstarbeks sajakroonise andnud inimesel pole vaja enam maksuametile annetuse tõestami ega vaeva näha. Ok­sikisikuna võib igaüks anneta­da tulumaksuvabalt kuni 5% oma aasta tulumaksuga mak­sustatavast tulust.

Nädala eest Äripäevas ilmu­nud artikkel, mis rääkis ligi 35-protsendilisest maksu st anne­tu te pealt avaliku sektori toe­tamisel, tegi murelikuks ka osa mittetulundusühendusi.

Uus kord ühendusi siiski ei puuduta. Juba kaks aastat võib firma anda maksuvabalt anne­tusteks 3% (esinduskulude mit­tekasutamiseI5%) sot iaalmak-uga maksu tatavate t välja­

maksete t.

Erisoodustusmaks kiusab Küll aga peavad mõned or­

ganisatsoonid seda korda võr­reldes eehnisega, kui ettevõtted veel tulumaksu maksid ja või­sid maksuvabalt annetada kuni 10% oma tulumak uga mak­su tata a t tulu t, < nnettL i pär si aks.

EELK Diakooniake ku ju­hataja Mart Salumäe kinnitab selget annetu te vähenemist

Annetustest elavale SOS Lastekülale tuleb suurem osa toetusest Austriast, Eesti osa moodustab eelarvest vaid paar protsenti.

eriti väiksemate ettevõtete poolt. Kui 1999. aa tal sai Vil­jandi Pauluse kogudus sponso­ritelt 60 000, siis 2000. aastal vaid 2000 krooni.

Eelmisel aastal kogunes Eesti andjatelt 25 000 krooni, kuid vaid kahelt uureit ette­võtjalt, samas kui väiksemad annetajad on toetamisest loo­bunud.

Samuti teeb koguduste elu keeruliseks erisoodustuste pealt nõutav tulwnaks: näiteks võib erisoodustust tähendada pasto­raatide elamine - kuigi need on tihti hiiglasliku pinnaga, kuid kehvad e tingimustega elu­a emed.

SOS lastekala probleemideta «Mõni pastoraat on sisuli­

selt sundelamispind, kus vihma sajab tuppa ja seinad on pragu­!ised,» sõna alumäe. «Selle pealt erisoodustuse tulumaksu maksta on ju üle mõistuse.»

«Annetusi reguleerivad maksud on väga vaenulikud,» tõdes Salumäe, kelle hinnangul võiks maksuvabade annetuste piiriks olla vähemalt 10% sot­siaalmaksuga maksustatava t tulust praegu e 3% asemel.

SOS Lasteküla tegevdirekto­ri Sven Kreegi sõnul pole nende saadud annetussummades maksuvabastu, e sidumine pal­gafondiga küll suurt vahet teki­tanud.

,<Summad pole liht alt nii suured,» m rki Kr e". ama sõnas ta, et ka Ee ti oi' ar -nenud riikide ka Ib I j uruta­da ü teerni, kus mak u 00-

dustus d ajendak id rohkem annetama.

Annetustest elavale SOS Lastekülale tuleb uurem osa toetusest Austrias Innsbruckis asuvast peakorterist. Eesti and­jatelt kogunes eeltni el aa.,tal ra­haliste ja mitterahaliste anne­tustena kokku umbes 300 000 krooni, eelarvest paar protsenti.

Kuid Äripäeva kirjeldatud uus ligi 35-protsendiline anne­tuste pealt riigile tasutav maks, mis puudutab avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid - muu hulgas ka rahvusraamatukogu, ra11-vusooperit ja ülikoole - tegi mureHkuks Eesti Rahvuskul­tuuri Fondi.

Näiteks ülikoolidele mõel­dud Erica ja Ernst Ke a Fondist stipendiumidele makstud 171 000 kroonist läheks uue kor­ra järgi mgi taskusse ligi 60 000 krooni. «Ei tahaks riigile seda 35% peale maksta,>~ kinnita ERKFi finantsdirektor linda Piik.

Uuest aa tast võib töökaitse inspektsioon kontrollida ka e­da, kas mittetulundu organi­sat ioonidel on tehtud tööter­vishoiu ja tööohutuse seaduses nõutud töötajate riskianalüüs.

Nii peab iga tööandja töö­ke kkonda kirjpldama - ka pisi­kese ühingu juhataja, kus ük '­kaks põhikohaga töötajat aMlti taga i tuvad, peab kirja panema, ka ruwn on korralikult valgu -tatud ja arvutid õiges asendis.

Praegu ei allna kaks kol­mandikku ühendu te t maksu­ametile i egi aa mantannet -näirek kü i üh st tugike ku-e t nõu maksuam ti t märgu­

kirja aanud ühing, keloli aa ta­aruanne 1996. aa tast e i amata Ja males lamet soovi nüiid kõi­ki aruandeid tagantjärel .

···· .. · .. ··· .. ······ .. ·········oo····t .. ···d·············tO··· .. ···················Ii· .. ··t ···············

Korrektne aastaaruanne on igaJe mittetulundusühinguje visiitkaar­diks suhtlemisel nii maksuameti, fondide kui teiste asutustega.

• Sihtasutus esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ja kohalikule maksuametile. Mittetulundusühing esitab aruande ainult kohalikule maksuametile.

• Majandusaasta aruande koostami­sel tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest ja Eesti Raamatupidami­se Toimkonna otsustest.

• Majandusaasta aruanne esitatakse kohalikule maksuametile kuue kuu jooksul pärast majandusaasta (ena­masti kalendriaasta) lõppu ehk 2001. aasta kalendriaasta kohta hiljemalt 30. juunil 2002. Alustav ühendus võib lubada ka pikemat või lühemat perioodi kui 12 kuud, kuid mitte pikemat kui 18 kuud.

• Mittetulundusühingu majandusaasta aruanne koosneb raama­tupidamise aastaaruandest, eessõnast ja allk!r!adest, tegev~s­aruandest, raamatupidamise eest vastutava ISiku deklaratsloo­nist. Sihtasutustellisandub audiitori järeldusotsus.

• Majandusaasta aruandes kajastatakse mittetulundusühingu või sihtasutuse vara ja kohustused ning majandustegevuse tu­lem (kasum/kahjum) aruande aastal ja eelneval perioodil. Aru­ande koostamisel selgunud, kuid aruande perioodi raamatupi­damises kajastamata aruandeaasta tulud ja kohustused võe­takse aruande aasta lõpetamisel arvele õiendi alusel.

• Sihtfinantseerimise arvestamisel ja kajastamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna metoodilisest ju­hendist «Valitsuselt saadud sihtfinantseerimine». Sihtfinantseeri­mise kajastamisel kasumiaruandes tuleb jälgida, et real «muud tulud» näidatakse see osa sihtfinantseerimisest, mis oli vastavalt projektile kasutatud aruandeaa~al. Jä.~~ne\tal per.iood.iI ~~s~~a­miseks ettenähtud sihtfinantseenng naldatakse bilanSIS luhlaJa­liste kohustustena. Järgnevatesse perioodidesse jäav sihtfinant­seerimise osa näidatakse bilansis pikaajaliste kohustustena.

• Kasumiaruannet koostades võib mittetulundusühingul voi siht­asutusel tekkida tulu. Tulu tekkimine on lubatud ja naitab ma­Jandustegevuse pOSitiivset tulemust.

Allikas: HelgI Kapp, tnfo@valp.w (fO. ee

Nr. 1 (30) Reede

25. jaanuar 2002

Andres Siplane PEETER LANGOVITS

Foorumi auhinna võitis Andres Siplane Kodanikuühi konna ajaleht Fourum andis välja ajakirjan­dusauhinna parimale 2001. aastal Foorumis Hnn nud mit­tetulundu sektori e indaja kir­jutatud arvamusloole. Zürii tunnL ta. parim ak!: Andres Sip­lase loo «Ratsionaalsu e lõpp», mi arvustas riigieelarveli te konkm's id korraldami vii i.

Uudseid ja julgeid, amas konkr etseid lahendu i pakku­n art' kel to i e ktu. al n e ile 'I allinna turvali u - ja in tegratsio Iliameti kandaall t<Uktal.

Loo autor töötab Riigikogu kant elei nOlInikuna, kuid on tegev mitm mittetulundus­ühenduses, tej le ea on ta ka Pärnumaa Kasuperede Ühing\. tegevjuht.

Parima valikul hinnati küsi­musepüstituse olulisust ja uud­sust ning argumenteeritust ja head kirjutamiso kust.

«Kolmanda ektori tegevu -t aitaks edendada sellised kirjuti­sed aktivi tide uje t, ku jutus­tatal< oma väikestest tegude t, mis on a etatud üleriiklikku konte.k ti,), ütle zürii liige Tar­mu Tamm rk. (Foorunl)

EMSLootab parimate kandidaate Eesti Mittetulundusühingute ja

ihta utu te Lüt (EM L) kuulu­tas välja 2001. aasta parima mit­tetulundlIsühingu, ihta utuse, sponsorfirma, er annetaja va­batahtliku ja mi iooniinime e konkur i, mille märk õna s on el aastal «lIU ndu likku I).

30. jaanuarini saab konkur-ile esitada organisat ioone ja

üksikisikuid, ke on oma tege­vu es rakendanud uu i ideid ja andnud panuse ühiskonnaelu edendami ele.

EM Jj l gevdirektor Kristi­na Mänd iitl ,et konkurss aitab üld, e teada saada, milli­seid uuendu likke projekte

õib Ee ti t I ida, ning ka neid ii vääriti eIttumm tad' .

Pohjen atud ettepanekuid (e itaja andmed, kandidaadi andm d, kuni 15-r aIine põh­jendu oma valikul ) ootab EM L ka pa ti, f • i õi mei i teel.

Li ainformat ioon: Katrin K la, tel 626 3309; e-mail: in­fo ngo.ee. www.ngo.ee

2

Heategevus kättesaadavaks

Võimalust maksuvabalt annetada peab suurendama

I nglismaa tegi asja ära. Kahe aasta eest otsustas sealne parlament, et kõik heategevuslikele ja üldkasulikele organisatsioonidele tehtud annetused, mis ületavad

6350 krooni, on maksuvabad. Eesti käitub täpselt vastupidi. Seadusn1uudatused näi­

tavad, et ühiskonnale vajalike ettevõtmiste toetamine on erasektori1e aasta-aastalt komplitseeritunlaks tehtud.

Samal ajal kui ettevõtjaid püütakse kaasa tõmmata ühiskonna ees seisvate üleriikIike ja kohalike probleemi­de lahendamisse ja sotsiaalses e partnerlus8e. on finnade poo1 et annetamist puudutavad seadused täna tagurliku­mad kui seitse-kahek a aa tat tagasi. Sõnad lähevad te­gudest lahku ning seadusandjate poliitilised meetmed räägivad deklaratsioonidest erinevat keelt.

Miks võib ettevõtja annetada maksuvabalt kuni viis protsenti sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamakse­test? Miks ei võiks see protsent olla 10? Nüüd kehtib uus tulumaksuseaduse muudatus, mis nõuab sponsoritelt uure osa avaliku sektori toetamisellisamaksu ligi 35%

annetussummast. Inglismaa varianti meil rakendada ei saa, selgitavad

eadusandjad. Liiga palju oleks siin maksupettusi. Kui puuduksid igasugused piirangud, leiduks meil varsti mit­tetu}undusühinguid, millede omanikering langeks kokku Eesti suurimat kasumit saavate firmade omanikega, hoia­tab Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju. Ka ava­liku sektori toetamise maksustamist põhjendatakse pet­tu ekahtlustustega.

S eaduseandja peabIG üritama välistada juba eos või­malikke sulitempe, kuid kuni pole ette näidata ka -või ühtainsatki konkreetset maksupettust seoses

mittetulundusühingutete annetamisega, peaks olema vä­ga ettevaatlik lihtsalt niisama igaks juhuk annetamissüs­tee mi piirmnisega.

as ei ole siiski ajal, mil sotsiaal fääri, haridust ja kul­tuuri kurnah krooniline rahapuudus ning riigil ei jätku vahendeid ühe ega teise vajaliku idee elluviimiseks või põletava kü imu e lahendami eks, enesehävituslik läIn­matada ettevõtjate püüdlusi ja huvi toetada kohalikku kogudust, küla eItsi, teadusuuringute keskust või info­ühiskonda edendavat fondi?

Vaata Maailma sihtasutuse juht Alar Ehandi kirjeldab telve ponsorlustegevuse piiramist pettusekal1Jikust ette­vaatusest kui peavalu ravimi t giljotiiniga.

Natuke arvaks edamoodi justkui ka seadu andjad ise. Olev Raju 'rmitab, et rahanduskomisjon ja rahandusmi­ni teeriuTTI on samuti leidnud, et 5 protsendiline piirang on liiga range ning asetab erinevad ettevõtted väga eba­võrdses e eisu. Seadused võiks tõesti igale annetajatele sõbralikumaks rnuuta.

Repliik

Lang loob süsteemi

S arna eit Tallinna linnale ei aa vist kunagi valmis linna valit emise kee n, mi kõiki rahuldaks. Et ena­

mik linn üsteemi mädapaiseid puhasta­takse nend lõhkcmise järjekorras, on ebameeldiv, kuid ilmselt ka paratamatu.

I inna raha jagamise täielik suvali us ilmne mõn rl kuud taga i eoses turva­li llS- ja migrat iooniametiga. Tollal tunni tasid nii linnaisad kui ka kodani­kuühenduste e 'indajad, et jah, tõepoo-le, t, rahajagamise sü tcemi pole. Aarne Seppel

atuke rohkem kui kuu aega ametis Postimees olnud abilinnapea Rein Lang räägib väga amkah, kuidas peaks kogu linna ulatuse olema selge ja läbinäh­tav, k s, kui palju, kellelt ja milleks raha aab. Ning iga jagatud krooni puhul peab olema teada. kes vastutab selle andmise eest ning k kontrollib, et ee kroon tõ ti ka sihipäraselt kasutati.

OI n kindel. el mingi üsteem märtsi alguseks ka luuakse. Ja oleks parem nii linnavalit us le kui ka kolmandale sektorile. et Ull rahajagami kord ätestc k, konkr etsell, kuidas toetust taolleda, kes ot ustab ja ke va tutab.

Kõige vähem vajavad allinna mittetulundusühingud seda, t poole aa ta pärast nenditak praegu loodava rahasramissüs­

t emi kohta: tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati. Langilon uurepäran võimalus tõestada. et ta suudab lisaks ilu atcle õ­

nadele kolmanda sektori toetarni e kohra seda ka reaal eit «tu­gevdada ja tekitada», nagu ta ise oma sü teemi loomist nimetab.

Kirjutage foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede Liit, parnu mnt 67a, Tallinn, 10134, faks 6311210, tel 6 461005, e·post foorumOnetexpress.ee Toim tajad: Kertu uus, Aame Seppel

I / I

f

SE GA JA.

Kohnanda sektori rahastamist peab täiustama M ittetulundusühin­

gutel ja sihta uttlstel on ühiskonnas uur

roll. Nii suur roll, et kõiki neid asutusi ja organisatsioone, ke on oma põhieesmärgik seadnud mitte omanike ri­kastamise, vaid ühiskonna­liikmete teenindamise mit­metes valdkondades (eelkõi­ge sotsiaalsfääris)' on haka­tud nimetama kolmandaks sektoriks (era- ja riikliku sek­tori kõrval).

On selge. et selline oluline sektor vajab oma tegevuseks raha. Allikaid on põhimõtteli­selt kolm: riigi toetused, era­sektori annetused ja nn oma­tulud, oma tegevusest tule­nev sissetulek.

Eesti riik on aastate vältel ajanud madalate mak ude poliitikat.

Ärgem vaielgern siinko­hal selle poliitika õigsu e, te­ma plusside ja miinuste üle. Konstateerigem vaid. et ku­na riigieelarve maht on elli­se poliitika juure väike, jääb ka riigipoolne kolmanda ek­tori toetamine tagasihoidli­kuks.

Omatuludel ma peatuda ei tahaks - kolmas sektor on väga lai mõiste ja seetõttu on omatulude saamise võimalu-ed eri ühingutel väga erine­

vad. Peatuksin veidi pikemalt erasektori osal kolmanda sektori rahastamisel.

E estil puudub selline pi­kaajaline ja kõikehõl­mav hea traditsioon,

kus erasektor peab iseenesest mõistetavaks ja auasjaks kol­manda sektori toetamist. Sa­mal ajaian oluline, et riik toetak sellise suhtumise te­ket Ee ti . Seda saab teha ka­hel tee] - aktiivse selgitustöö­ga ja materiaalse stimuleeri­misega.

Ee ti praeguses varakapi­taIistliku staadiumis on väga keeruline midagi olulist muuta ainult jutuga. Järeli­kult on oluline tagada erasek­tori materiaalne huvitatus

Olev Raju Riigikogu rahandusko­misjoni liige, Keskera­kond

kolmanda sektori toetami­sest.

Kõigepealt on kolmas sektor sisuliselt vabastatud tulumaksust. Kogu nn oma­tulu, mida nad teenivad, jääb neile maksuvabalt. Ainult siis, kui ühingu likvideerimi­sel tekib laialijaotamisele rni­nev «ülejääk», maksustatakse see tulumaksuga.

Kolmanda sektori enda omatulude mak uvabaks te­gemisest on olulisem, et era­sektori tehtavad annetused oleksid maksuva-

juhtivate ja suurimat kasumit saavate firmade nimedega.

Kuna praegu kehtivas maksuseaduses puudub ka­sumi mõiste, siis on piirangu­te alusek praegu töötasu­fond.

Kõikvõimalikud annetu­sed (kaasa arvatud ameti­ühingule tehtud, toimetule­kuks osutatud materiaalne abi, spordivõistluste auhin­nad jne) kokku ei tohi olla suuremad kui 5% antud pe­rioodil tehtud sotsiaalmaksu­ga maksustatavate väljamak­sete summast.

E hk lihtsamalt öeldes -~?ningaid . juriidilisi nuansse mItte arvesta­

des -, sel perioodil välja makstud töötasust. Selline piirang ei ole kõige õnnestu­num. Kõigepealt on 5% töö­tasust üldiselt võttes märksa rangem piirang kui varem

kehtinud kasumiJ bad. Kuni viimase tulumak u eadu e suure muutmiseni võis maksumaksja oma tuludest (en­ne tulumaksusum­ma leidmi t) maha arvata kolmandale sektorile tehtud annetused, mille kogusumma ei ületanud aastas 10% tema tulu­de t.

Praegu kehti­vas tulumaksusea­duse on samuti ette nähtud mak­susoodustused

baseeruv piirang. Teiseks on

töötasu osakaal eri ettevõtetes vä­ga erinev. mi tõt­tu ka see piirang on eri ettevõtete suhtes tegelikult väga erinev.

Riigikogu ra­handuskomisjon ja rahandusminis­teerium on seda probleemi aruta­nud ja tulevikus võib seaduse selle sätte osas oodata muudatusi.

Eesti praegu­ses varakapi­talistiikus staadiumis on väga keeruli­ne midagi olu­list muuta ainult jutuga. Järelikult on oluline tagada erasektori ma­teriaalne huvi­tatus kolman­da sektori toe­tamisest. Füüsiline isik

võib maksuvabalt toetada kolmandat

sektorit 5 protsendiga neto­tulust.

neile, kes toetavad kolmandat sektorit. Ka praegu kehtivad siin pii­rangud. Põhjus on väga liht­ne -liiga palju on meil mak­supettusi (ja muid ulitem­pe).

Seetõttu on loogiline, et kui puuduk id igasugused piirangud, oleks meil varsti olemas mittetulundusühin­guid, mille nimed (või oma­nike ring) langeks kokku Eesti

Kõik need soodustused on loomulikult olulised kol­manda sektori toetamiseks. Kuid nagu näitab praktika. on see ebapiisav. Seetõttu kuu­lub kolmanda sektori rahas­tarni e täiustamine kiiret la­hendust vajavate probleemi­de hulka.

25. jaanuar 2002

\ \ , \ , ' \

,\ \ \ 1 \

\' ,I \ \

Kui palju soodusta­vad Eestis seadused annetamist?

Mall Hellam

(cMida vä­hem tööta­jaid, seda väiksem võimalus annetada.))

Avatud Eesti Fondi juhataja

M a ei tea ühtegi teist riiki, kus annetuste tulumak­suvaba miinimum oleks

seotud töötajate arvuga. Mida vähem töötajaid, seda

väiksem võimalus anne tada­ometi võib mõnel internetifiJmal olla väike meeskond, aga suured sissetulekud.

Ka üksikisikute annetamist on piiratud. lnimesed saavad tulu­maksu tagasi näiteks koolituse, pensionikindlu tuse, eluaseme­laenu pealt. Aga aasta jooksul võid saada tagasi ainult 50 000 krooni. Kui need protsenelid niiviisi tagasi tiIkudes selle summa kokku tee­vad, süs ei saa enam kasutada oma võimalust viis protsenti tu­lust maksuvabalt annetada.

Alar Ehandi

((Praktikas tõmmati kõri veelgi rohkem kin­ni •• )

projekti Vaata Maailma juht

I melik on see, et kui seni on räägitud, et meil on sponsor­Ius niigi raskendatud ja seda

peaks rohkem soodustama, siis praktikas tõmmati kõri veelgi rohkem kinni. 1 ... /

Riik on teinud endale seadu­semuudatusega karuteene, sest lootes teenida paarkümmend miljonit krooni aastas ekstra tu­lumaksu, jõuti tulemuseni, et maks selles ulatuses ei laeku, sest erasektor piirab kingituste ja en­netuste tegemist ning lisaks mak­su mittelaekumisele peavad riik ja omavalitsused leidma täienda­vat raha toetuseta jäänud vald­kondadele.

(Äripäev. 17. jaanuar 2002)

25. jaanuar 2002 RUM 3 .. . .... . ............... . .. . ... . ... . ......................... . .. . .......................... .... . .. .. . ........................ ... . ... ........ . ........ .. ..... . .. . ..... . ........... . .. . . ...... ... . . .. .. .. .. ... ....... . . . .. ...... . .. . . ...... .. ... ... . o O •••••••• 0 ..... . . ... . .......... ... ............ oO ....... .. . .. . . .... . ... .. ..... ... ... . .. ... .. . . ... .. ... ... .. . .. ... .. ..... ... . . .. ... . ..... .. ...... ... ~ .. . , ••• "" • " ' . ... . "" ................................ .. ........ . ......... .. ....... .

Agu Laius on EMO esindusko­gu esimees. ARH I IV

Ümarlaud tegutseb hoogsalt AGU LAIUS

agu@jtLee

Teine Eesti Mittetulundusühen­duste ÜmarIaua (EMÜ) suurko­gu tuleb kokku 7. aprillil Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Sel­leks on EMÜ esinduskogu ette valmistanud statuudi ja otsusta­nud, et arutamisele tulevad ka­he peamise teemana kodaniku­ühiskonna ja -ühenduste elu­jõulisus Eestis ning kodaniku­ühenduste eetikakoodeks.

Valitsus vajas partnerit

Ümarlaud on alaliselt toimiv mittetu.1undusühenduste foo­rum, mis suhtlemiseks ja ühis­seisukohtade kujundamiseks kasutab erinevaid töövorme ja omavahelise suhtlemise kana­leid, moodustab end esindava kogu, töörühmi ja koalitsioone.

EMÜ idee sündis Eesti mit­tetulundusühenduste vajadu­sest konsolideeruda sektori arengut puudutavates valdkon­dades seisukoha kujundarni­seks. See oli omakorda vajalik, et Riigikogu! ja valitsuseloleks dialoogi- ja koostöö partner kol­manda sektori strateegilistes küsimustes.

Kord aastas toimub Eesti Mittetulundusühenduste Ü marJaua aastakoosolek. Seal räägitakse hetke olulisematel teemadel kolmanda ' sektori te­gevuses ning püstitatakse üles­anded eelolevaks aastaks.

Üleriigilisele koosolekule eel­nevad pfukondlikud ümarlauad kõigis Eesti regioonides. EMÜ aastakoosoleku (suurkogu) läbi­viimise põhimõte on lihtne -kõik on kutsutud ja varakult in­formeeritud arutamisele tuleva­test küsimustest, kõigil on või­malus osaleda piirkondlikult aas­takoasoleku ettevalmistamisel.

3. veebruaril 2001. aastal toi­munud esimese EMÜ koosoleku algusek oh kohal 458 inime t, neist 290 eri mittetulundus­ühenduste volitatud esindajad.

Esinduskogu töötab pidevalt

Valiti 17+ ID-liikmeline Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu, mille ülesandeks oli kokkulepitud suunas edasi töötamine ning ümarlauast tõelise pidevalt toi­miva ühenduste foorumi ku­jundamine. Seda on esindusko­gu ka kohusetundlikult teinud.

Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon on me­netlemisel Riigikogus, toimuvad läbirääkimised ühenduste riikli­ku rahastamise korrastamiseks, käivitunud on mittetulundus­ühingute info- ja diskussiooni­Hst (org.kodanikeyhiskond­@lists.ut.ee), töötab EMÜ kodu­lehekülg aadressil www.emy.ee. kus saadaval kogu EMÜ tegevu­sega seotud info. Edeneb ana­loogiliste ümarlaudade teke piirkondades, on käivitunud dialoog mitme riigiasutusega.

Üürnikud ja majaomanikud nõuavad linnalt kortereid KERTU Ruus fo oru m@netexpress.ee

Pinnapeaise loogika järgi peaksid Eesti Öigusjärgsete Omanike Liit ja Eesti Oür­nike Liit olema vihavaenla­sed. Tegelikult püüavad nad koos viia lõpuni täna­seks kümme aastat kest­nud omandireformi, mis nende hinnangul vajaks riiklikku suunamist.

Praegu on ebakindlas seisus tagastatud majades elavad üürnikud ning samal ajal ei saa omanikud ennast omani­kena tunda. «Eesti riik pole kümme aastat tahtnud seda küsimust lahendada,» kinnitas Eesti Üürnike Liidu esinaine Helle Kalda.

Tallinna linnavolikogu ot­su st eraldada uues eelarves munitsipaalelan1ufondi su u­rendamiseks 145 miljonit krooni, peab Helle Kalda oma­nike ja üürnike llitude suureks võiduks. Linnavalitsuse sõnul peaks selle summa eraldamine olema esimene samm suure elamuehitusprojekti elluviimi­seks, mille tulemusena valmiks Tallinnas 5000 uut korterit.

Nii omanike kui üürnike organisatsioonid on tekkinud tänu omandireformile - ja mõlemad usuvad, et see viidi läbi lohakalt, ebaõiglaselt ja venitades. «Reforme tuleb te­ha ta akaalustatult,» märkis oma maja tagasi saanud Eesti Öigusjärgsete Omanike Liidu juhatuse liige Tiit Ulas, kelle arvates oleks üürnikele pida­nud andma eelisõiguse ettevõ­tete ja maa erastamise!.

Korterit ootavad tuhanded

Liitude põhiliseks ühiseks nõudmiseks ongi Tallinna ja teiste suuremate linnade mu­nitsipaalelamufondi suuren­damine. Munitsipaalelamu­fond, mis Põhjamaades ulatub viiendikuni linna korteritest, on Tallinnas ligi viie protsen­diline.

Eraldatud 145 miljoni eest saaks ehitada umbes 200 ka­hetoalist korterit, Tallinnas aga on üürikorteri taotlejaid li­gikaudu 5000, nende seas näi­teks lastekodust tulnud, vanu­rid' põle.J;lgus kodu kaotanud. Tagastatud majades elab Ees­tis hinnanguliseIt ligi 22 500 peret, neist enam kui pooled Tallinnas.

Tallinna elamumajandus­ameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg märkis, et Tallinna elamufond peaks olema suu­rem, kuid munitsipaalelamu­fondi suurendamiseks raha eraIdamine on poliitiline ot­sus.

Õiglus tuleb jalule seada

Üürnike Hidud soovivad ka, et tagastatud majades ela­vatele üürnikele makstaks kompensatsiooni vastavalt nende korteri turuhinnale, milleks Kalda sõnul võiks ku­luda ligi miljard krooni.

«Ülekohus tuleb rahaliselt hüvitada,» kinnitas ta. Seda peaks tegema Kalda hinnangul tagasiulatuvalt - nii et kompen­satsiooni saaksid ka kõik need, kes juba ise on kuidagi oma probleemid lahendanud.

See välistaks ka ebaõigluse, millele viitas 7. jaanuari Äri­päev, kirjutades, et «taas karis­tatakse enda eest hoolitsemist, praegusel juhul iseseisvalt

Riik tegi Tallinnas Mustamäel Akadeemia tee 42 elanikest sundQQrnikud, lubamata neiloma ela­mispinda erastada. NOOd on Tallinn palganud viie ühiselamu elanikke aitama advokaadibürood, kes kaaluvad võimalust esitada riigile 70 miljoni krooni suurune kahjunõue erastamisvõimaluseta jätmise eest. EGERT KAMENIK

oma elamistingimuste paran­dami tH.

Veel soovivad omanike ja üürnike liidud võimalust saada pikaajalisi sooduslaene.

Üks probleem jääb siiski üürnike ja omanike vahele -see on üüri piirmäär, mis 1995. aastast oli Tallinnas 8 krooni ruutmeetrilt ja tõusis nüüd 15 kroonile ning millele lisati va­hepeal üürnikele ka maamaks ja kindlustus.

Üürnike ühendustele on üür tasu teenuse eest, mida omanik pAab ka osutama. Kui tasu tõuseb, paranegu teenus. Helle Kalda tõmbab paralleeli leivategijaga, kes küsib agana­leiva eest ni&uleiva hinna, et kunagi tulevikus seda tootma hakata.

«Erimeelsus jääb erimeel­suseks,» ütles Kalda, kellele ei meeldi omanikud, kes kehva­de elamistingimustega puu­majas käsi laiutavad, et re­mont ei tule rahast välja.

Tiit ilias kinnitas aga just, et näruse üüri piirmääraga ei

saa niikuinii riigimakse ja üld­kulusid kandevomanik maja korras hoida, rääkimata ela­museadusega ette nähtud 10-protsendilisest omanikutulust.

Ühendused päästsid reformi

Majandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Rain Veetõusmc märkis, et elamumajanduse arengukava kirjutamises osalesid kõik suu­rernad elamumajanduses te­gutsevad ühendused - peale Eesti Üürnike Liidu ja Eesti Oigusjärgsete Omanike Liidu ka Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Tarbijakaitse Liit ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit.

Ehk on just sellepärast ela­mumajanduse arengukava se sisse kirjutatud, et riik saab probleemi lahendamisele pal­ju kaasa aidata, abi tadcs imt­siatiivikaid kodanikuühendusi ning arvestades neid võrd­väärse partnerina seaduseel­nõude ettevalmistamisel.

Tiit Ulas omanike liidust

kinnitas, et kodanikuühendu­sed on omandireformi palju tagant tõuganud. «Kui meid poleks olnud, poleks niigi kau­gele jõutud ja reform oleks aa taid tagasi umbunud,» märkis ta.

Kui hiljuti Mustamäe lin­naosa vanemaks aanud Helle Kalda näeb, et riigi ta 'andH peaks suurenema ka rahaline toetus munitsipaalelamufondi loomi eks, siis Riigikogu ma­janduskomisjoni esimees Andres Upstok nii ei arva. Te­ma hinnangul on undüürni­kud Tallinna probleem ja la­henduse peab leidma eelkõige Tallinna linnavõim.

Lip tok lisa " et tal on hea meel, et ühenduste kaudu on kaasatud häid petsialiste, kuid viimased ei tohiks olla väga po­liitilised. «Muidu võib jääda mulje, et üürnike eest võitlemi-e loo lmgi all üritatakse polii­

tilist profiiti lõigata,), märki ra­handuskomisjoni esimee. «Alati on võimalik kaitsta oma huve läbi poliitikute.»

Lühidalt BAPP toetab sõitu konverentsidele Balti-Ameerika PartnerIusprog­ramm (HAPP) kuulutab välja konkursi mittctulundusühi.n­gute ja sihtasutuste esindajate­le, kes soovivad toetu to avõ­tuks erial st ( konverentsidest ja seminaridest ning lühiajali -test koolitusprogrammidest. Stipendium on mõeldud nii reisimiseks Eestis kui ka sõit­miseks välisriikidesse käesole­va aasta jooksul. BAPPi toetuse ülempiir on 20000 krooni.

Konkur i eesmärgi ' 011 tõs­ta mittetulundusorganisatsiou­nide suutlikkust org<misatsioo­ni juhtimis ja demokraatlikus otsustusprotsessis osalemis' alal, õimaldada sidemete ja kontaktide loomist ja vorgusti­kus osalemist.

Taotluste esitamise tähtajad on Il. veebmar ja 13. mai 2002.

Li ainfo: Natalja Loonurme, tel 631 3791. e-mail natalja a ocf.org.ee

BAPP toetab rohujuurealgatust Balti-Ameerika PartnerIusprog­ramm hakkab jagama kuni 10000-krooni eid minitoetu i ja kuni 2000-kroonis id milao­tDetusi kohaliku elu ed ndajate­le. Taotlusi kuni 2000-kroonis­tele summadele võetakse vastu jooksvalt kuni J. novembrini , taotluste esitamise tähtajad ku­ni 10 000 kroonile on Il. v eb­ruar, 13. mai ja 16. september.

odanikualgatuse toetus­programmi eesmärk on toeta­da kodanikualgatuse ja rohu­juure ta 'andi mittetulundus­ühenduste arengut ning ärgita­da inimesi leidma lahendusi kohalikele probleemidele.

Konkursile oodatakse t,lOllu ­si nii mittclulundusüh 'ndu '­leit, seltsingutelt kui ka sõltu­matutelt gruppideit, ke soovi­vad teadvustada kohalikul ta­sandil olulist teemat, loovad neile lahendusi kohalikke ela­nikke kaasates või on suunatud mittetulundusliku tegevuse ja kodanikualgatuse edendamise­le rohujuure tasandil.

Lisainfo ja ametlikud a aldu­Sl' vormid: Katrin Enno, tel 631 3791, e-mail katrin@ocf.org.ce, www.bapp.ee

ELF pakub tasuta õigusabi Ee timaa Looduse Fond (ELF) hakka möödunud nädalast andma mittetulundusühingu­tele ja üksikisikutele tasuta keskkonnaalast õigusabi.

ELFi juri t Revo Linna mär­ki ,et t nuse ee märk on an­da inimestele ja organisatsioo ­nidele õigusabi kc kkollnakait ­se ja äästva arengu küsimus­tes, mis kätkevad endas avalik­ku huvi.

Muu hulga kuuluvad siia arendusprojektid, nagu uute tööstushoollotc ja clmnurajuo­nide rajamine. mis on seadus­tega va -tuolus ja võivad ohus­tada keskkonnakait e huve.

Samuti hakkab (:LF jälgima seadu cmuudatu 'i ning tcavi ­tama neist keskkonnaorgani -at ioone. Baltim ade ainu­

laadne õigu abiteenus ulatub telefoni või e-ldrja teel nõuan­nete jagamisest kuni kohtu e~indami cru.

Li ainfo: 07428443, mail revo@elfond.ee, www.elfond.e

Noored saavad interneti teelnõu 8. novembril käivitus 13-20-aastastele ee ti ja v ne noortele mõeldud Eesti psühholoogia­üliõpilaste ühenduse interneti­põhine nõusramisprojekt «( La­hendus.net.,. Anonüümselt in­(em tileheküljele kirjutavaid t ismelisi nõustavad T, rm Üli ­kooli ja Tallinna P dagoogi­kaülikooli psühholoogia- ja sotsiaaltöötudengid.

Projekti koduleheküljel saab tutvuda ka teünlletist tööprob­leemide lahendu tega, lugeda psühholoogiaalaseid populaar­teaduslikke artikleid ning . aada infot p ühholoogiacriala õpp i­mi võimaluste kohta. Lisainfo: http://lahendus.net

RlJM 25. jaanuar 2002 ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................ , ....................................................................................... .

Edasi viivad raha ja võim K olmas sektor ei saa ava­

likkuse tähelepanu võit­misel kunagi kandideeri­

da ühiskonda vedavate avaliku ja ere sektoriga. Kuigi kolman­dal sektoril on teatud valdkon­dades omamoodi revolutsioo­niline roll, jäälõhkuja osa, siis tegelikkuses sõltuvad sektori areng ja positsioon ikkagi valit­suse ja ärimaailma olukorrast ning tahtest.

Põhjus on praktiline: edasi­viivak jõuks igas eluvaldkon­na on raha ja võim. Kuid mit­tetulundussektoris puudub materiaalse domineerimise ja võimu rakendamise võimalus.

Kolmas sektor võib tegele­da ka materiaal ete väärtuste loomisega, enamasti aga jää­vad talle iiski toetust vajavad valdkonnad. Heategevus an­nab enam kui saab.

Pealegi pakub kolmas sek­tor tavaliselt huvi kitsale huvi­grupi! või valdkonnale ning on fanaatikute ja vabatahtlike pänLSmaa.

Liiati tegeleb see sageli probleemidega, millest laiem ühiskond annastab jaanalinnu ündroomi põdedes eemale

hoida. Piltlikult on seega kol­ma ektor alatiseks opo it­joonis - kui nii võib muidugi

partnerlu e kohta väljenduda. Selle mõttes võib mõni or­

gani at5ioon. näiteks karskus­ühing, mõnes valdkonnas pide­valt urvet avaldada, kuid heate­geval ja mittetulunduslikul ees­märgil tegutsemine eeldab ikka­gi pon orJust ja toetust - seda nii materiaalselt kui moraalselt. Selle «koti rauad» avanevad aga valitsuse ja ärimeeste poolt.

Paljus määravad teiste sek­lOrite suhtumise ühiskonna ill­dine olukord ja valuküsimused - we u , kuritegevus, puuded, pereprobleemid, alkoholism, narkomaania. Ühiskonna kar­juvad vajadused on tegelikult suurim surve, mis paneb de­mokraatlikuJt valitud valitsu -sektori «põlvili) ja toimima.

Praegu on Eesti avalikule ektorile mõju avaldanud

Euroopa Liidu tahe. Samas ei saa kolmas sektor lihtsalt i tu­da ja oodata paremaid päevi. vaid peab ka ise urvet avalda­ma. Seega on kolmanda sektori arengu küsimuseks ka oma

Veiko Männik

kodu «Laeva

ülesannete selge teadvustami­ne avalikule ja erasektorile, et need «koti rauad>, avaneksid.

Üheks võimaluseks on oma­da esindajaid valitud nõukogu­des. kohalike omavalitsuste vo­likogudes ja Rügikogus - see on kuuldav hääl. Selles küsimuses ei saa olla tagasihoidlikku kompromissi - ka kolmas sektor peab osalema poliitikas (ka opositsioon osaleb poliitikas!).

Kuid ka ajakirjandusse jõudmine on kolmandale sek­torile suur jõud. Selles valdkon­nas läbilöömine sõltub suuresti organisatsiooni mainest (eriti kohalikus ma taabis), karis­maatilisest liidrist ja isiklikest suhetest või osavast lobitööst.

Tavaliselt jõuab kolmanda sektori tegevus üleriigilisse mee­diasse vaid olukirjelduse või mingi sündmuse kajastusena.

Vahel õltub kajastus ka va­Litsussektori tellimusest, näiteks heategevuse esitIu või tänava­laste abistamine mõnel jõulu­peal. Selli el juhul on aga tüüpi­line, et meeldivam ad faktid ('ündmus ise) summutavad hal­vemad (tegeliku d vajadused) ja tõde jääb publikule idülliliseks arusaamaks: asi on korras! Teist­pidi: meedias võetakse problee­mid üles skandaali ajal ja välja paistab. et kõik on halvasti.

Sageli olenevad avalikkus­küsimu ed mõnest karis­maatilisest liidrist, kes on

võtnud teiste sektoritega suht­lemisel «hääle>, rolli. Näiteks Avo Üprus vangla te ja sotsiaal­se rehabilitatsiooni teemadel. Selliseid liidreid peaks olema igas valdkonnas, siis on ka väga lihtne nendesamade liidrite ühiseks rindeks. ühiseks hää­leks konsolideerumine.

Praegu pole Eesti kolmanda sektori parimad päevad. Olu­kord on madalseisus.

Riiklikult on põhjuseks ehk valitsusprobleemid. maailma­kriisid ja majanduslangus, mis omamoodi kõik mõjutavad ka suhtlemist kolmanda sektoriga. Samas paneb üllatama avaliku sektori jäik «murdu-

on ka välistoetuse osakaal kol­mandale sektorile aina vähene­nud või muutunud toimetule­kUI mittearvestatavaks.

Samas on selle osakaal ik­kagi (vähemalt meie organisat-

siooni jaoks) suurem mine» kriisist välju­miseks strateegia leidmisel või sektori ettepanekutega ar­vestamisel. mis on riigi arengu seisuko­halt äärmiselt lühi­nägelik ja tagurlik käitumine.

On fakt, et kol­mandast sektorist üritatakse mööda vaadata, justkui see

Mulle on välis­rahastaja öel­nud: «Aeg on Eestil ise toi­me tulla, on vaesemaid paiku, mis nüüd toetust vajavad .• >

kui kodumaalt era­sektorist tulev, mis ei ole normaalne nähtus.

Lahendus on see­juures vaid üks: Eesti erasektori enese tu­gevus ja osaliselt ka «ärkamine» kolman­da sektori küsimus­tes. Ka erasektoriIt nõuab see mõistmist,

ei toodakski sotsiaalset kapitali, mis omakorda loob reaalset ka­pitali. On fakt, et sektori organi­satsioonidele suunatud riiklikke eraldisi aasta-aastalt vähenda­takse, mis mõneti õigustatuna on tingitud eelarveprobleemi­dest, kuid teisalt - pöördvõrdeli­selt - kahandab omakorda ühis­konnamuutuste võimalusi ehk sotsiaalset arengut.

Olukord muutub, kui valit­susasutuste seisukohad muu­tuvad, ja seda arusaamises, et ka kolmas sektor on toimiv partner ühiskonna kujundami­sel ja sel on suur roll ühiskond­like väärtuste loomisel. Riigil on raha. küsimus on. millesse seda investeeritakse.

Ärimaailma partnerlus su­hetes kolmanda sektoriga kas­vab teisiti kui valitsussektoril, kuna erasektor ei saagi ilmuta­da karmis olelusvõitluses valit­susele omast «ohvrimeelsust».

Äri on äri. Seetõttu on kol­mandale ektoriIe ukse avaja ik­kagi avalik sektor. Äriringkonna toetus, ehk ka partnerius (kus alati ei pea olema ühendu ed kerjuse rollis), kasvab koos era­sektori rikastumisega, majan­dusliku olukorra paranemisega. Kui hetkeolukorda võib nimeta­da sellest seisukohast madalsei­suks, süs seda seetõttu, et Eesti iseseisvumisega voolas riiki ja ka kolmandasse sektorisse palju väliskapitali, mis paratamatult kümne aasta järel pidi lõppema.

Mulle on välisrahastaja öel­nud: «Aeg on Eestil ise toime tulla, on vaesemaid paiku, mis nüüd toetust vajavad.» Seetõttu

et sotsiaalne kapital luuakse ühiselt. Muu maailma näidetest on selgelt näha: era­sektori rikastudes rikastub ka kolmas sektor.

K üsimus on aga tõesti part­nerluses. Partnerluse kü­simustes sektorite vahel

on Eestis veel asjad paigast ära ja pole kujunenud selgeid seisu­kohti. Kolmas sektor peab häält tegema ja oma funktsioone või taotlusi avalikkusele tutvustama ning õigusi kaitsma. Kuid on selge, et küsimus on delikaatne.

Ühelt poolt - kuna mitte tu -lundussektoris on palju kitsaid valdkondi. huvigruppe ja tege­vusvõimalusi. siis ühte suurde «kampa» organisatsioone ilma komplikatsioonideta suruda ei saa.

Samas aga on vajalik sekto­risse kuulujate omavaheline suhtlemine ja nende üldiste hu­vide kaitsmine ühiselt. koos sea­dusloomes osalemine. mistõttu teatud konverentsid ja nõuko­gud on vajalikud. Seda eelkõige teiste sektoritega partneriks saa­mise vajadusel, sest ühte orga­nisatsiooni ei võta suunanäita­jana või survegrupina vähemalt valitsussektor küll tõsiselt (eran­diks võib olla mõne väikese omavalitsuse tasand).

Konsolideerumjseks peab aga kõigepealt tekkima spon­taanne huvi sektori organisat­sioonidel enestel, mis seni on veel ilmselt arengujärgus. Te­gemist on arvatavalt ka iseseis­vumise algusaastatest pärit inertse suhtumisega «saame ise - üksi - hakkama)}.

Loodus vajab advokaati D emokraatlikus ühi kon­

nas peaks olema igal ini­m sel ja huvigrupil

õigu ja reaaIn võimaIu ot­su mmi I kaa a rääkida. Tei-eIt poolt on elge, et alati ja

kõigil ei 01 s 'da võimaIu t, või kui on. iis mõni teine arvamu - mis ei pruugi olla õig m ja parem. aga on mõjuvõim am­kipub pahatihti võitjaks jääma. Demo 'aatlikul ühiskonnal on vaja tasakaalu tajat.

On erinevaid eluvaldkondi, ku eelkirjeldatud situatsioon võih e ineda agedamini kui mujal. Üks nendest on kesk­konnakaitse ja ellega seonduv. Kahjuks näeme tihti olukorda, ku ühel pool eisab inimene või kogukond, kelle kodukanti tahetakse ehitada keskkonna­ohtlikku tehast. ent kellel pole mingil põhjusel võimalik adck­vaat eIt reageerida - ja teisel pool äriühing, kellel on piisa­valt raha, et oma plaanid ellu vüa ja tehas ehitada.

Kodaniku va ta kaalukausil võib seista ka riik või kohalik omavalit us, ke ei oovi või ei lIuda oma eaduslikke kohus­

tu i täita. Ja loodu el pole endal või­

malik ka vata, kui talle liiga te-

hakseo Ameerika ühendriikide uure keskkonnaõigu abi osu­

tava organisatsiooni EarthJ usti- . ce'i lipukiri on < Kuna loodus vajab head advokaati» (Because the earth 1leeds agood lawye,~.

Keskkonnakait e puhul või­vad üh ks ta akaalustajaks olla ja enamasti ongi valitsusvälised organisatsioonid. Tasakaalus­taval ee märgij on mujal maail­mas ja nüüd ka Eestis iseseisva teenusena eluõiguse aanud tasuta keskkonnaõigusabi osu­tamine.

Ee timaa Looduse Fondile (ELF) teadaolevalt on ELF Bal­timaades esimesena käivitanud tasuta keskkonnaõigusabi and­mi e projekti.

U·· htlasi soovitakse projek­ti abil tõ ta keskkonna­organi atsioonide jurii­

dilist suutlikkust. Samas aida­takse keskkonnaorganisatsioo­nideIt tulevaid seadusandluse mõjutarni e ettepanekuid vas­tuvõetavasse juriidilisse vormi panna.

Tänapäeva ühiskonna va­jadust tasuta keskkonnaõilW -abi järele tõestavad analoogi­list teenust osutavad elujõuli­sed organi atsioonid välis-

Revo Linno Eestimaa Looduse Fondi jurist

maal. Pikad traditsioonid on Ameerika Ühendriikides 1971. aastal asutatud organi atsioo­niI EarthJustice (www.earth­justice. org).

Möödunud sajandi üheksa­kümnendatel aastatel kerkisid sellise teenuse osutajad esile ka mitmes Ida-Euroopa riigis.

EarthJustice võitis möödu­nud aa tal huvitava kohtuvaid­luse Mississippi jõekalda märg­alade kaitses. Nimelt tuleb Mis­sis ippi osariigis vastavalt sea­dusele kõik hasartmänguasu­tu ed rajada ujuwahenditele. 1998. aastal said tegevusloa Mississippi jõe siiani puutuma­tus e 05 a kolm kasiinat. Sa­ma mõjutab ekspertide hin­nangul üks kasiino keskkonda sama palju kui väike linn.

Avalikkus - kolm riigiasu­tust. üks osariigi asutus ja hulk kodanikke - palus, et tegevus­lubade väljastaja nõuaks kasii­no omanikeIt põhjalikku kesk­konnamõju hindamise läbivii­mist.

Tegevuslubasid väljastav asutus keeldus, EarthJustice'i esindusel kaevati nad kohtusse ja saavutati hinnaline võit. Tõsi küll, erinevatel põhjustel ei jõudnudki kasiinod kohtuotsu­se täitmiseni ja lõpetasid oma tegevuse.

E estis oleks kogukondade­le või keskkonnaorgani­satsioonidele kulunud

marjaks ära juriidiline nõu keskkonnaõiguse valdkonnas Ubja põlevkivikarjääri juhtumi puhul või ka tuntud Undva sa­dama kaasuse korral.

Suur osa ELFiga tihedalt seotud inimestest, kelleks on toetajaliikmed (viimastel aas­tatel kokku 150-350). ELFi üri­tustel osalejad (ligi 500), «Me­tsavahh> (www.metsavaht.ee) kampaanias osalejad (ligi 200), on ankeetidel ja vestlustes soovinud. et ELF aitas aktüvse­malt inimestel võidelda kesk­konnarikkumiste vastu.

Kõva sõna

Teine sagedane süüdistus Eesti kooli kodanikukasvatu­se programmide aadressil on kartus liiga truualamlike kodanike vormimise ees.

Anu Toots. politoloog, Euroopa Nõukogu projekti «Haridus demokraatliku kodakondsuse nimel) koordi­

naator (PM, 19.01.2002)

Eesti mittetulundusorganisatsioonid on õppinud raha­taotlusi kirjutama, raha kulutamisega saavad nad ka hakkama. Aruannete kirjutamise oskus on ka täitsa olemas. Minu arvates on käes aeg hakata saadud raha­ga ka mingeid kontrollitavaid tulemusi saavutama.

Andres Siplane, aateühingute aktivist, Foorum, 30.11.2001

Intervjuu

Sotsiaalministeerlum on aruteluvalmis

Sotsiaalministeeriwni õigusosakonna juhataja kt Peeter Milvere, miks ravi­kindlustuse seaduse eelnõu koostajad ei vastanud Eesti Õiguskeskuse ettepa­nekutele?

Ravikindlustuse seaduse eelnõu läbis laiapõhjalise kooskõlastusringi ja oma arvamuse said välja öelda nii patsientide, arstide kui ka haiglate esindajad.

Eelnõu autorid tutvusid kõigi tehtud ettepanekutega ning arutasid need ka töögrupis läbi. Peeter Milvere

Kõiki huvigruppideIt tulnud ette-panekuid arutati. Oli asjalikke ettepa- sotsiaalministeeriumi nekuid, kohati sõltuvalt ettepaneku õigusosakonna ju ha­esitajast, oli vastandlikke ettepane- taja kt kuid, mistõttu kõigi arvestamine on võimatu.

Ravikindlustuse seaduse eelnõu väljatöötamine on olnud kümnete inimeste töö. Nii ministeerium kui ka haigekassa on oma igapäevases töös pidevas kontaktis ravikindlustatute, ar -tide, haiglate, apteekide, ravimitootjate ja tööandjatega. Koos vaadatakse läbi tulevikustsenaariume. kuid on selge, et saja protsendiliseIt pole võimalik kõigi huvisid rahuldada.

Valikuid on kutsutud ja seatud tegema poliitikud. Olen kin­del, et ravikindlustuse seaduse eelnõu on läbinud ja läbib palju tõsiseid debatte nii sotsiaalkomisjonis kui ka Rügikogu saalis. Sel teel valmiv seadus peaks tagama parima võimaliku kindlus­tuse olemasolevate rahaliste võimaluste ulatuses.

Miks oli eelnõu mõju hindamine oü puudulik?

Ma ei julgeks väita, et eelnõu mõjude hindamine oli puu­dulik. Ravikindlustuseelarve eeldatav rahaline maht sundis eelnõu autoreid tegema teatud valikuid.

See, et eelnõu raamis teatud valikud tuli teha. oli paratama­tu. Kahjuks ei ole solidaarsuspõhimõttel töötava kindlustuse kaudu võimalik katta kõikvõimalikke ravi, ravimite ja hüvitiste­ga seotud kulutusi ning tuleb otsustada nü kellegi kasuks kui ka vastupidi.

Ravikindlustuse seaduse eelnõuga seoses on olnud palju kuulda, et ministeeriwni esindajad ei tulnud korduvalt asja rahvale selgitama. Kus olete seda selgitamas käinud?

Ravikindlustuse seadust on tutvustatud kõikjal, kus selleks soovi on avaldatud, näiteks Ametiühingute Keskllidus, Harju­maa naiste ümarlaual, erinevate erakondade naiskogudes. li­saks on haigekassa omal initsiatiivil läbi viinud infopäeva Nõmmel, Pirital. Narva ja Jõhvis.

Ravikindlustuse seaduse eelnõu puudutab kõiki inimesi: me ise, meie lapsed või vanemad oleme haiged, ostame aptee­gist ravimeid ja soovime erinevaid hüvitisi. Siiski ei ole võima­lik kõigl Eesti elanikega läbi rääkida. Iga inimese vajadused on erinevad ja sellest tulenevalt ka ootused ravikindlu tuse osas. Ei ole reaalne ravikindlustuseelarve rahalisest mahust lähtudes rahuldada kõikide vajadusi.

Kuidas on huvigruppide kaasamine sotsiaalministeeriumis korraldatud? Millised on reeglid, süsteem?

Ühtse id ja kehtestatud huvigruppide kaasamise aluseid mi­nisteeriumil pole) see on paljuski seotud konkreetse eelnõuga sätestatava kaudu.

Samas on selge. et seadusi peavad täiuna inimesed, oo et eelnõude ettevalmistamiseian praktiliselt võimatu mööda minna huvigruppide arvamusest.

Palun tooge häid näiteid, kus sotsiaalministeerium on ava­likkust kaasanud seaduseelnõude ettevalmistamisse.

Tooksin positiivse näitena patsiendiseaduse ettevalmista­mise. Seaduse eelnõu ettevalmistamiselosalesid tervishoiu­töötajad. patsiendid, teadlased Tartu Ülikoolist, sotsiaalminis­teeriumi ametnikud.

Eelnõu on läbinud laiapõhjaJise kooskõlastamise ning peaks autorite arvates tagama patsiendi ja tema õiguste kaitse tervishoius. •• 44 ••••••••••••••••••••••••••••• ••••••••••••••••••••• ........ ................................................................ .

Intervjuu Oll teh tud vastukajaks Eesti Öiguskeskuse koordinaa­tori Ülo Siivelti artiklile «Kuidas teha paremaid seadusii>, mis

ilmus Foorumis 30. novembril 2001.

25. jaanuar 2002 5

Lang: Tallinnas polnud rahajagamisel mingit a URMAS SEAVER urmas.seaver@postimees.ee

Kuigi Tallinna raputas moö­dunud aastal ametnike ta­gandamiseni viinud skan­daal rahajagamisest mitte­tulundusühingutele, peab Tallinna abilinnapea Rein Lang õigeks rahaeralduste kasvamist kolmandale sek­torile ja soovib selleks täp­sustada rahajagamise kor­da ja selle eest vastutamist.

Tallinna endise abilinnapea Lei­vi Seri alluvuses töötanud turva­lisus- ja integratsiooniamet ja­gas mullu mittetulundusühin­guteie üle 10 miljoni krooni, millest 4,37 miljoni eraldamine oli volikogu revisjonikomisjoni hinnangul mittesihipärane ning ligi 3,3 miljonit krooni said toe­tust need projektid, mille läbivii­jateks olid Eestimaa Ühendatud Rahvapartei liikmed või nende­ga lähedalt seotud isikud.

Kuidas see teie hinnangul võimalikuks sai?

Seri ja PantSenko (Tallinna turvalisus- ja integratsiooni­ameti endine juhataja Galina Pantsenko - toim) asi oli tegeli­kult küüniline poliitiline kokku­lepe, mille kaudu maksti mingi­tele tüüpidele raha, et nad hää­letaksid soodsas suunas. Samu­ti sai see võimalikuks tänu selle, et seal ei olnud raha jagamiseks tegelikult mitte mingisugust. süsteemi.

Mingi kordjustkui oli Pant­senko poolt kinnitatud, kui­das mittetulundusühingutete raha jagada?

Ei olnud mingit korda. Seal oli niimoodi, et ametil oli min­gisugune rahahunnik ja siis oli neil kolm komisjoni - integrat­siooni' kuritegevuse ennetami­se ning aidsi ja narkomaania ennetamise komisjon. Igasse komisjoni võis anda projekte, aga nende komisjonide otsused olid ametijuht Pantsenkole soovitusliku iseloomuga.

Lõppastmes otsustas ikkagi Pantsenko, kes pidi järelikult ka selle asja eest vastutama. Kus­juures oli ka selliseid rahaeral­disi, kus üldse mingit komisjoni soovitust taga polnudki. Seda nimetatakse eesti keeles korra­lageduseks.

Teine asi oli veel see, et seal ei olnud välja kujunenud mingi­sugust süsteemi, mille järgi pro­jektide tuJemustikkust hinnata.

Otsus tehti ära, et eraldada mittetulundusühinguJe raha ja iis maksti kohe välja. Seejärel

jäädi ootama, et raha saaja kir­jutaks tagantjärele aruande ju­ba saadud rahasumma peale, et kuidas ta seda kasutas. See on minu arvates lausa koomili­ne.

Et detaiine rahakasutamise kava oleks pidanud juba eel­nevalt raha taotledes valmis olema?

Loomulikult. Esiteks peab taotlejalolema esitada detailne projekt. Nii nagu näiteks käib praegu toetuste taotlemine kul­tuuri- ja haridusprojektidele programmi «Et mõte saaks teoks» raames.

Kultuuriväärtuste ameti juures on asjatundjate komis­jon, kes hindab projekte. Üle 100000 krooni küündivad eral­dised lähevad seejuures veel edasi volikogu vastavale komis­jonile hindamiseks.

Linn töötab praegu välja ühtset rahajagamise korda ja mul on siin üks küsimus, et kui lõppastmes otsustab volikogu

komisjon, sns kes ikkagi vastu­tab rahaeralduse ee t. Kui asi läheb lörri, siis ametijuht ju ka nagu ei vastuta, sest tema võib veeretada selle volikogu komis­jonipeale.

Raha kultuuri- ja spordiÜIi­tusteks eraldavad ka linnaosad, seejuures on nad oma tegevuses suhteliselt vabad. See on jälle üks koht, mille üle võiks täiesti tõsiselt vaielda. Et mis see süs on - linn kehtestab ametite kaudu rahajagamiseks väga täpse kor­ra, aga linnaosade puhul teeb igaüks omamoodi.

Mina taotlen igal juhul ka seda, et linnaosad jaotavad ra­ha samuti ühtse korra järgi. Ol­gu see eraldus süs kas või 5000 krooni. Ei saa olla nii, et süstee­me on viis-kuus.

Võibolla peaks ka linnaosade rahaeraldamised volikogu komisjonist kuidagi läbi lask­ma, et see käiks enam avalik­kuse silme eest läbi?

Kõige parem on öelda, et loome komisjoni ja sellega on probleem lahendatud. Kuid lõppastmes peab keegi ikkagi selle raba eest isiklikult vastuta­ma.

Ametijuht või linnaosa va­nem on ju see, kes sellele raha­eraldusele ikkagi alla kirjutab. Tema sõlmib lepingu ja selle le­pingu täitmist peab ka tema järgima. Temale laieneb ka lin­navalitsuse sisekontroll ja voli­kogu revisjonikomisjoni kont­roll. See tähendab, et keegi peab lõppastmes ikkagi kand­ma isiklikku vastutust.

Ja see ei saa olla mingi kol­legiaalne organ - et teeme ko­misjoni otsuse, mille eest keegi tegelikult lõpuks ei va tuta. See ei ole õige a i.

Oluline on ka see, et infor­matsiooni taotlejate kohta peab saama andmebaasist. Näiteks, kui sa deklareerid, et taotled 100 000 krooni kultuuriürituse läbiviimiseks, siis pead ühtlasi ka ära näitama, kas oled taotle­nud sellesama projekti rahas ta­mist ka teistest allikatest. Näi­teks Kultuurkapitalist, kus ju sa­muti eraldatakse maksumaksja raha. Need asjad peavad olema kontrollitavad.

Me üritame riigi tasandil te­ha just Kultuurkapitaliga koos­tööd, et säärane info liiguks. Muidu taotle d igast kohast 100 000 krooni ja eelarve on ka 100 000 krooni ning lõpuks saad raha kaks korda.

Kas tänavu hakatakse raha jagama alles pärast seda, kui koostamiselolev uus kord on valmis ja vastu võetud ning rahaeraldised hakkavad selle järgi käima?

Volikogu on eelarve vastu võtnud ja selle raha taotlemine, mis spordiametil ja kultuuri­väärtuste ametil selleks ette on nähtud, käib ikka vana korra järgi edasi. Aga seda raha, mis seisab turvalisus- ja integrat­siooniameti vastaval real, nüüd kohe kasutama ei hakata.

Turvalisus- ja integratsioo­niametit 1. märtsiks enam ei ole ja selleks ajaks peaks selle korra ühtlustama. Aluseks on ikkagi programmis «Et mõte saaks teoks» kasutatav süsteem, mida me pisut kohandame.

Kuidas hindate, kas teie allu­vuses olevatel ametiteian mit­tetulundusühingutele taotle­miseks ette nähtud raha liiga vähe või põhjendamatult pal­ju (turvalisuse projektideks 15 miljonit krooni, spordi- ja noorsooütitusteks 3,7 miljonit krooni, kultuuriprojektidele 14 miljonit krooni)?

Loomulikult saab öelda, et

Lang usub, et kui kolmandat sektorit jalule ei aidata, ei tule kodanikuühendustest midagi valja. TOOMAS HUIK

seda raha on äärmiselt vähe. Aga meie vaesuse juures seda nii väga vähe ka pole, midagi ju teha saab. Spordil võiks küll tõepoolest olla rohkem raha.

Kuidas arvate, kas mittetu­tundusühingutele jagatavad rahasummad tulevikus pi­gem kasvavad?

Need peavad kasvama, sest see on ainus tsiviliseeritud tee, kuida raha kolmanda sektori korraldatavatesse üritustesse anda. Kui prooviksime samad üritused panna kuidagi otse eelarve se, siis algaks kaos.

Mitte keegi ei suuda pool aastat ette näha, et ta tahab maleturniiri korraldada. See võib olla linnale väga oluline üritu ja seda võiks rahaliselt igal juhul toetada.

Äkki ei peaks mittetulundus­ühingutele üldse raha eralda­ma, pärast on ju palju muret ja vaeva selle raha kasutami­se kontrollimisega?

See on see probleem kol­manda sektoriga, mis on Eestis äärmiselt I õrk. Ja kui kolman­dat ektorit jalule ei aita, siis mingist kodanikuühiskonnast ka midagi välja ei tule. See on kindel.

On olemas avalikke funkt­sioone, mida võib ja tegelikult peabki kolmandale ektorile andma. See on koht, kus aarne kolmandat sektorit tugevdada ja tekitada. Niimoodi seda kogu maailmas toetatakse ja tekita­tak e.

Galina Pan&nko ARHIIV Leivi ~er PEETER LANGOVITS

Skandaalne rahajagamine viis ametist kaks linnajuhti URMAS SEAVER urmas.seaver@postimees

Mullu oktoobris avalikkuse te­rava kriitika alla sattunud kümne miljoni krooni jagami­ne integratsiooni, kuritegevu­se ennetamise ning aidsi ja narkomaania ennetamise projektidele vii lõpuks ame­tist rahajagami t ohjanud abi­linnapea Leivi Seri ja temale allunud ametijuhi Galina Pantsenk:o.

Tallinna linnavolikogu re­visjonikomisjon tuva tas kuu aega pärast skandaali lahvata­mist, et Pantsenko juhitud turvalisu - ja integratsiooni­amet andis jagatud rahast üle nelja miljoni krooni valdkon-

da mittekuuluvatele projekti­dele.

eejuures umb kolman­dik kõigist rahaeraldustest ehk ligi 3,3 miljonit krooni aid toetust need projektid, mille läbiviijateks olid Eestimaa Ühendatud Rahvapartei liik­med või nendega lähedalt seo­tud i ikud ning nendest eral­dustest oli 2,2 miljonit krooni selliseid toetusi, mis amet an­dis kasutada mittesihipäraselt.

Leivi Seri pani toonase või­muliidu leppe kohaselt ame­tisse just Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.

Novembri algu e OlSU tas pealinna toonane linnavalit­sus vabastada Pantsenko arne· tist, pannes talle süüks ek i-

musi eelarverahade jaotami el ning jämedaid vigu 'uneti juh­timisel.

Ser e itas lahkumi avaldu­se pärast survet oma erakon­nakaaslastelt novembri kes­kel. PantS nko ja Ser pol kumbki seniajani tunnistanud oma üüd vääras rahajagami­ses. Pant enko on ähvardanud linna vallandamisotsu e koh­tu se kaevata ning Ser kaalus pärast solvumi t oma erakon­nakaa. last peale novembri parteist välja astuda.

Tallinna majandu politsei algata novembri ameti raha­jagamise suht 'kriminaalas­ja, kuid riigiprokuratuur andi selle 19. novembril kaitsepo ­lit ei menetIu.

& RUM

«Kui suudame kas vöi mõnele inimesele tõelise sõbra leida, loeme seda oma kordaminekuks,» sõnavad Anu Rahu ja Kelli Teede. TOOMAS HUIK

Vabataht ............. ~ud otsivad sõpru ega inimestele

ANNELI AASMÄE anneh.aa~mae@postimees.ee

Veebruari algul käivitub Eestis ainulaadne projekt, mis aitab psüühikahäirete­ga inimestel sõpru leida ning neil seelabi igapäeva­eluga paremini toime tulla.

Ettevõtmine kannab nimetust «Sõbraks psüühikahäirega ini­me ele», mi kajastab täpselt ka projekti sisu - viieteistkümnest vabatahtliku t aavad psüühi­kahäiretcga inimeste sõbrad.

Vabatahtlik ja tema uus sõ­ber võivad üheskoo teha kõi­ke, mis mõlemale m eldib -minna kinno või näitusele, juua kohvikus ta si teed või veeta õhtu tantsupõrandal.

Eelkõig peaks vabatahtlik täitma uhtlu partneri rolli.

Ju t uhtlerni vacgus on p üühikahäiretega inimestele suureks probleemiks, kinnitab Ok projekti autorei t, Tallinna

Pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö eriala tudeng Anu Rahu. Ta kü­siUes ühe seminaritöö raames Tallinna psühhiaatriahaigIa patsiente, ning iga kolmas neist väitis, et tal pole kedagi, kellele oma muredest rääkida aaks.

Kuna Rahu ja tema kaas­autor KeHi Teede töötavad Pel­guranna tugikodus Tallinnas, saab enamik vabatahtlikke en­dale sõbra just sellesama tugi­kodu asukate hulgast, kelle diagnoosiks on peamiselt ski­sofreenia. See krooniline ja pi­kaajaline haigus moodustab p üühikahäiretc t valdava osa ning statistika järgi õnnestub terveneda vaid igal neljandal haigestuIlul.

Idee mitteprofessionaalide kaasamiseks pärineb teistest riikidest, kus vabatahtlike abil on õnnestunud mitmeid psüü­hikahäiretega inimesi puudu­tavaid probleeme lahendada ja tegevusplaane ellu viia.

Eestis selline toetu seni puudus, kuigi pelgaJt riiklikul

o 0 plaanib väikesaarele ar omaanide taastuskeskust

Reedel, 4. jaanuaril kogunes allinna raekotta noorteühing

Omo , et tutvustada uut pro­jekti ({Lootu e aar)) , mille raa­me oovib ühing asutada ühe­I väike aarele narkomaanide rehabilitat ioonike ku e. Üri­tust vedasid balliriiete noored. ke kand id projekti tUTvustuse tle nii e ti kui vene keele .

Möödunud aasta lõpu võt­tis 2 eesti ja vene rahvu e t noort 0 a Omase kolmekuuli-e t töökodade proj leti t. 0 a­

võtjad kuula id loenguid nar­kootikumidest, aid kooliaine­te järeleaitami tunde I ing aita id ka remontida Omose maja Tallinna Juurdeveo täna-as, mida klubi noored ise juba

mõnda aega üle ehitavad.

Kooskäivate noorte eas oli nii neid, k· olid narkootikume tarvitanud, kui ka neid, kes pol­nud neid kunagi proovinud.

ühingu juhatuse liikme Va­leria Jakobsoni kinnituseloli et­tevõtmisel suur mõju, sest nen­dest osavõtjatest, kes olid enne narkootikume tarbinud, ei tei­nud seda kolme kuu jooksul ja on llest siiani hoidunud 70%.

Jakobson ei soovinud arve täpsustada, et mitte elgelt eris­tada, kui paljud osalenutest olid olnud keelatud ainete küüsis.

Praegu käib OMOSe klubis iga päev kuni paarkümmend peamiselt 13-18-aa 'tast noort nii ee ti kui vene rahvusest, et pärast kooH koos õppida ja aega veeta.

tasandil pakutavatest teenus­test abivajajate tegelike nõud­miste rahuldamiseks ei piisa.

Praeguseks on tosin vaba­tahtlikku abistajat juba olemas, ülejäänud loodetakse leida jaa­nuari lõpuks. Seetõttu ootavad Rahu ja Teede telefonikõnesid kõigilt neilt, kellel jagub mõi t­vust ning soovi psüühikahäire­ga inimestele toeks olla.

Seni on õbraks tahtnud hakata valdavalt sotsiaaltöö­tudengid, ent on ka teistel eri­aladel õppijaid, samuti neid, kel haridus juba omandatud.

Oodatud ongi võimalikult erineva tausta, vanuse ja huvi­dega inimesed, sest ka psüühi­kahäiretega inimesed on mit­mesuguste huvidega. Peaasi, et väbatahtlikul oleks tahtmist 01-

. la toeks, et tal jätkuks inimlik­kust ja mõi tvu t, teeb Rahu lü­hikese kokkuvõtte.

Veebruaris algab vabataht­likele mõeldud koolitusprog­ramm, mis vältab poolteist kuud ning sisaldab loenguid

psüühikahäiretest, suhtlemis­ja kuulamisoskusest, haigete tOimetulekuprobleemidest ning muust kõnealuse teemaga seonduvast.

Edasine tegevu on juba sõbraks saanute endi otsusta­da. Meie tingimus on, et kohtu­takse vähemalt kord kuus ning et vabatahtlikud osalevad ka jätkukoolitusel, täiendab Rahu.

Projekti kasuteguri ja kor­damineku üle aitab otsustada tagasiside - nii vabatahtlike kir­jutatud aruanded kui psüühi­kalläiretega inimestele esitatud küsimustikud.

Koolituse läbinud ja kuue kuu jooksuloma sõprust pak­kunud vabatah l!ikke ootavad vastavad tunnistused. Rahu ja Teede peavad õnnestumiseks juba seda, kui neil õnnestub kas või mõnelegi inime ele tõe­line sõber leida.

Huviliste kõned on oodatud telefonidel 6 618 111 ja 056 158 735, töötab ka meiliaadress obra. teenus@mail.ee

Raekojas ei tutvustanud noored ainult narkoennetusprojekti, vaid tantsisid ka valssi. VAMBOLA SALUPUU

25. jaanuar 2002

Laurits pakub saare lastele turvatunnet MONIKA PUUTSA monikapuutsa@hot.ee

Laste varjupaika Kuressaare kesklinnas on lihtne leida. Ukse kõrvale seinale kinnita­tud silti kirjaga «Kuressaare linna laste varjupaik Laurits» kaunistab kollane, otsekui lapsekäega maalitud päike.

Kuressaare Laurentiuse koguduse hoovil asuv ning koguduse järgi nime saanud laste varjupaik on olnud abi­vajajatele avatud ligi kuu.

Kuigi asutuse nimi ütleb, et tegu on linnalaste varjupai­gaga, on Laurits mõeldud siiski kogu maakonna kodu­tutele ning perevägivalla all kannatavatele lastele ja nen­de vanematele. Turvakodu pakub oma hoolealustele süüa, ööbimis- ja pesemis­võimalust ning kriisiolukor­ras ka rehabiliteerivat abi.

Kuressaare linnavalitsus toetab Lauritsat kuus 15 000 krooniga. «Teoreetiliselt peaksime sellest elama, prak­tiliselt aga pole kellelgi turva­kodu eelarvest veel täpset et­tekujutust'» ütleb Lauritsa ju­hataja Aare Luup.

Lauritsa personali moo­dustavad viis spetsiaalse väl­jaõppe saanud inimest - pe­renaine ja kasvatajad. Ka Aare Luup ise täidab peale juhataja kohustuste ka kasvataja rolli.

Lihtne ja mugav

Aare Luup on lõpetanud Tallinnas Pedagoogilise Se­minari ning omandab sot­siaaltöö erialal kõrgharidust. Ta on hoolitsenud kooliprak­tika ajal nii väikelaste, invalii­dide kui ka vanurite eest.

Lauritsa külalist ootavad ees heledad ja soojades too­nides ruumid. «Ehitaja on tublisti vaeva näinud,» hin­dab Aare Luup.

Varjupaigas jätkub kohti seitsmele, vajaduse korral ka­heksale lapsele. Abivajajate tarvis on heledast puidust lihtsa nägusa mööbliga sisus­tatud kolm tuba.

Väikeses puhkenurgas seisab madal laud, selle üm­her mugavad toolid. «Televii­orit veel ei ole, aga loodame

üsna pea saada,») ütleb Luup. «Hulk asju on veel puudu,»

tõdeb juhataja, kelle sõnul on varjupaika palju aidanud sponsorid ja annetajad välis­maalt. Hiljuti annetati Laurit­sale suur hulk lasteraamatuid.

Elektripliidiga köögi nur­gas varjupaiga asukad siiski

Lauritsa juhataja Aare Luup peab varjupaiga töö juhti­mist vastutusrikkaks ülesan­deks. IRINA MÄGI

ise süüa tegema ei pea - toit tuuakse Lawitsasse linna päe­vakeskusest. Küll aga jääb las­te hooleks nõude pesemine. Samuti oma toa ja üldkasuta­lavate ruumide koristamine.

Korrale allumisega senis­tel asukatel probleemi pole olnud, kinnitab Luup. «Vahel harva on juhtunud, et ei mõisteta, mis on öörahu või miks peab öösel magama,» möönabta.

Seni vaid kaks külalist

Seni on LauritsaI olnud vaid kaks klienti - 16-aastane noormees ja l3-aastane tü­tarlaps.

Ühe lapse suunas varju­paika kriminaalhooldus, teise lastekaitsetöötaja. «Noor­mees ei saa kodus elada, sest ta ema viibib lahtise kopsutu­berkuloosi tõttu haiglaravil,» räägib Luup. Tema sõnul on poiss ka seadusega pahuksis­se sattunud ning päris ise­seisvalt oma eluga toime ei tule. Tüdruku vanematel aga esineb aeg-ajalt joomahooge.

Loomisel on eesti-, inglis-, saksa- ja soomekeelne veebi­lehekülg, mille leiab aadressil www.jux.ee/laurits. Küsi­muste, probleemide ja ette­panekutega saab Lauritsasse pöörduda ööpäev ringi tele­fonil (045) 33 205.

Kogudus peab varjupaika hästi ja odavalt KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Varjupaiga teenuse ostmiseks kuulutas Kuressaare linnava­litsus eelmisel suvel välja konkursi, Lau­rentiuse koguduse ettepanekut peeti kolme kandidaadi seas parimaks nii si- Argo Kim sult kui hinnalt.

Praegu maksab linn var­jupaiga käigushoidmiseks iga kuu 15000 krooni ning sellele lisaks 36 krooni päevaraha iga parajasti varjupaigas viibiva lapse pealt. Leping on sõlmi­tud viieks aastaks.

Kuressaare abilinnapea sotsiaal- ja tervishoiu alal Ar­go Kirss märgib, et linn saab tegelikult teenuse alla oma-

hinna, sest kogu­dus lisab ka oma heategevusliku pa­nuse.

Samuti remon­tis kogudus varju­paiga ruumid oma raha eest.

«Nendest kulu­dest linn pääses,» viitas Kirss.

Argo Kirss peab . väga heaks võima­

luseks seda, et linn ei paku kõiki sotsiaalteenuseid oma asutuste kaudu, vaid ostab seda näiteks mittetulundus­ühingutelt.

Samas peab siis linnal olema ka võimalus täpselt ra­ha kasutamist kontrollida. Varjupaigale on loodud seits­mellikmeline hoolekogu, kus on ka linna esindajad.

25. jaanuar 2002

Kihistumise murrab kodanike võim PEETER ERNITS

peeter.ernits@postimees.ee

Paljud nimekad sotsiaal­teadlased, kes vastasid Luubi küsimusele, kuidas murda välja nn kahestu­mise nõiaringist, rõhuta­vad kodanikuühiskonna tugevdamise tähtsust.

Politoloog Ivi Proosi hinnan­gul on kahestumise nõiarin­gist väljamurdmisel esmatäh­tis kodanikuühiskonna tu­gevdamine. «Riik võiks rõhu­tatult enam usaldada mitte­tulundussektorit ja väljenda­da seda mõtestatud finant­seerimispoliitikaga. »

Katrin Kivimaa juhib tä­helepanu sellele, et osalu de­mokraatia tugevnemine nõr­gendab korporatiivsust riigi juhtimisaparaadis. Samas ta- Jüri Kruusvall jub Kivimaa Eesti avalikus meelsuse endassesulgumist ja demokraatlike väärtuste kahtluse alla panemist. See on aga Kivimaa sõnul ajaloos tihti kriisiolukorra lahendu­seks.

Konverteeritavad hüved 1 Ü politoloogiaosakonna

hiljutine juht Eiki Berg räägib poliitili e atmosfääri puhas­tamisest. «Uued näod Eesti poliitikas toovad kaasa kvali­tatiivse muutuse. Kui poliitili­ne süsteem terveneb, siis on põhjust oodata ka tervikliku­maid nägemusi Eesti ühis­konna tasakaalustatud aren­gust ning «teise Eesti» hägus­tumisest,) rõhutab Berg.

Sotsjoloog Juhan Kivirähk kahtleb. kas meil üksnes po­JiiHli el areenil tegut erni eks «uut inimest» õnnestub are­tada. Sama on ta päri Rein Taagepera soovitusega iga päev natuke võimu enda kät­te võtta.

«Ilma kodanikuteadvuse küp erni eta, kodanike oma­algatusliku tegevuseta oma huvide väljendarniseks ja kait mi eks pole loota, et rii­givõim i e oma elu keeruka­mak teeb ja efektiivsemalt tegutsema hakkab,» tõdeb Ki­virähk.

Sotsioloogiaprofessor Jüri Kruusvalli arvates peaks eri­nevatel inimestel ja gruppidel olema märksa suurem ot us­tusvõimalus, märkides. et «ebavõrdsus ei avaldu mitte ainult rikkuse ebaühtlases ja­gunemises inimeste vahel, vaid ka tunnu tuse (prestiizi), võimu (sh otsustamisvõima­lu 'e) ja informat iooni jao­tuspõhimõtete ».

Mina mõtlen iseendale

Kruu vall juhib tähelepa­nu ajaolule, et nimetatud hüved on omavahel teatud ulatuses konverteeritavad: «Inime ed ka utavad raha elleks, et «0 ta» võimalust ise

otsu tada, et saada teavet ühiskonna toimuva kohta.))

Pro fe or Mikko Lagers­petzi sõnul peak märksa enam poliitilisi algatusi tule­ma mitte parteide juhtkonda­dest, vaid hoopis kodanikeor­ganisat ioonidest. «Avalikul võimul peaks olema senisest rohkem valmi olekut altpoolt tulevaid ettepanekuid ka ar­ve se võtta,» märgib humani­taarinstituudi eksrektor.

P ühholoogiaprofe sor Voldemar Kolga sõnul kaob teine Ee ti siis. kui tegijate arv suureneb ning üha rohkem inimesi hakkab tundma. et just nendest sõltub riigi käe­käik.

Voldemar Kolga 2x TOOMAS HUIK

«Ühiskond vajab rohkem subjekte. Vahel tundub. et meil on ainult kaks subjekti -poliitikud ja ärimehed, kes tunnevad oma huvisid ja on nende eest väljas; tei ed või­malikud subjektid, nagu töö­võtjad. õpetajad, arstid, talu­mehed jt, on alles kujunemas huvigruppidek ,») kirjeldab Kolga.

ama ei kujuta Kolga et­te, et ta läheks õppejõuna koo tudengitega nõudma suuremat raha või uuremaid õigusi, nagu tehakse eda pä­ris lääne.

«Juba eos kustub selline idee, kuna mina mõtlen eel­kõige iseendale ega tunn uun huvi kolleegi toimetule­

ku vastu. Ja nii on üldiselt meie kõigiga - ühi vaim puu­dub. Riigi ülesanne on soo­dustada omaalgatuse teket.

Ühistöö hävitab tei e Ee ti ja tekitab kirju, pluralistliku sajapäise Ee ti. Need sada postmodern et pead- ubjekti ei ole aga hirmsad. kuna on võimeli ed. ajama ühist asja, kui vaja. e t neil on ajud. Pead ongi vaja koostööks eri­nevate subjektidega siin- ja sealpool sood,» selgitab Kolga.

Mõneti üllatu likult viitab Kolga läinud aa ta Il. sep­tembri traagilistele sündmus­tele, märkide , et terrori mi juured peituvad nõrga koda­nikuühiskonna ja demo­kraatia puudumise. «Teine Araabia, kui kasutada meie längi, on terrorismi ka vula­

va - kuigi süüakse kiirtoitu ja pangahooned helgivad päike­se käes, on kapit( li m jäänud väliseks ega uutnud sile kutsuda sisuIi i muutu i ühiskonnas.» kirjeldab Kolga.

Raha kulutamist ei jälgi keegi Siseministeeriumi uuringust selgub, et riigieelarveliseit rahastatud kodanikuühenduste hindamine praktiliselt puudub.

rahastamise tulemus saavutati

projekt kestab

osaliselt

IvoSokka

Uuringust selgus: • Kodanikuuhendusi käsitletakse

turumajanduslikus konkurentsis ühe voistieva juriidilise tegutsemise vormina - mittetulundusühingute ja sihtasutustena.

• Kehtiv seadusandlus ja haldus­praktika el võimalda kodaniku­ühendusi seostada kodanikuaktiiv­susega ning käsitleda ühiskonna osana.

• Kodanikuühenduste riigieelarveline rahastamine on projektipõhine väikeste summadega rahastamine.

• Puudub ühtne valitsustasandi reglement kodanikuühenduste rahastamiseks.

• Kodanikuühenduste tegevuse finantseerimisel pUUduvad riiklikke prioriteete (ministeeriumite ülesandeid) arvestavad eesmärgid.

Allikas: siseministeerium

Kodanikualgatus saab rilgi raha segastel alustel KERTU Ruus foorum@netexpress,ee

Siseministeeriumi uurimuse põhjal eraldati 1998.-2001. aastal sihtasutustele ja mit­tetulundusühingutele riigi­eelarvest 1,38 miljardit krooni. Kui mitte lugeda sj' hulka riiklikele sihtasu­tusteie läinud eraldisi, jääb summaks 0,34 miljardit krooni ehk vaid neljandik.

Riigikogu kantselei majandus­ja sotsiaalinfo osakonna poolt möödunud aastal koostatud ülevaate põhjal läheb 2002. aa ta riigieelarvest ühendustele 821 miljonit krooni. riiklikke sihtasutu i arvestamata aga kümme korda vähem ehk 83 miljonit.

Mõlemad uuringud põrku­vad kokkuvõtete tegemisel sa­male probleemile - ka käsitle­da riiklikke ihtasunlsi kolman­da sektori organisat ioonidena.

Tulemust ei mõõdeta Riigikogu kantselei hinnan­

gul võib riigieelarvest mitte tu -lundusorganisatsioonidele mi­nevad summad jagada viide os­sa: rahvusvaheliste organisat­sioonide liikmemaksud, haigla­hoonetesse investeerimine ja ravikulude ta umine. riiklik ihtasutuste finantseerimine,

sihtsuunitlu ega toetu ed ühendustelc ja riiklikud prog­rammid. mille konkur sides o alevad ka ühendused.

Tekib küsimu, mida statis­tikas arvesse võtta ja mida mit­te. Näiteks liikmemaksud lähe­vad välismaale, kõik raviasutu­sed pole mittetulundusorgani­satsioonid ning ka riiklike prog­rammide täideviijate seas moo­dustavad nad ainult osa.

Nii ot ustas uuringu autor kaasata tatistilisse tervikusse üksnes riiklike programmide, iht uunitlusega toetu te ja ihta utuste kaudu jooksvad ummad.

Ka i eministe 'riumi uurin­gu läbiviijad tunni tavad oma ülevaate arvnäitajate kü itavust.

ne d on kokku pandud mi­ni teeriumi aadetud 0 ali. eit Jünkliku ü1' at põhj I.

is mil i e i 111 oovib

kõigilt ministeeriumideit ko­gutud andmeid ja nende ana­lüüsi kasutada kodanikuühen­duste riikliku rahastamissüs­teemi korrastamisel ja rahasta­mise põhimõtete väljatööta­misel.

Ministeeriumi uuringu kok­hlvõttes eisab, et kodaniku­ühenduste riigieelarveline toe­tu tähendab projektipõhi t

väike te summadega raha ta­mi t, mi pole seotud riiklike eesmärkidega ning kus raha saanud organisatsioonide tege­vuse tulemust ja efekti ei hinna­ta. i eministeerium näeb ohtu. et nii tekib aina juurde väikesi ühendusi, mis on keskendunud projektide kirjutamisele.

«Olemasoleva raha tamis­praktikaga ei ole võimalik täita pikemaajalisi riiklikke eesmär­ke.») ütle si eministeeriumi ko­haliku omavalitsuse osakonna peaspetsialist Kadri Kopli.

«Ning on absurd rahastada mittetulundusühingut sellepä­rast, et see on mittetulundusü­hing. Kui omavalitsuses teeb paar inimest ühingu, et projek­te kirjutada. siis ee on ju ärite­gevu ,» hindas Kopli.

Rahastamispõhimõtete koostamisek on siseministee­rium moodustanud mini tec­riumidevahelise töögrupi ja ko­danikuühenduste esindajate t koo neva nõustava kogu. Mõ­lemad nõuandvad kogud tule­vad kokku lähinädalate!.

Milliste riumidcvahelises töögrupi osalevad kõik peale väli mini teeriuIlli. peagi ka­du a teede- ja sideministeeriu­mi ja regionaalmini tri büroo, li aks kuulub töögruppi riigi­kant elei.

Ministeeriumite nõustajad Kodanikuühenduste e in­

dajatest koo neva se nõusta­va e kogu 'e sai iga mini ·tee­rium võimaluse nimetada ük või kaks palinerit oma haldus­aIast. kes põhimõtet räljatöö­tami el 0 al da või .

elline kogu koostamise põ­himõte tekitas pahameelt näi­teks ajaliikmeli 'es (nei t pal­jud omakorda katusorgani at-oonid) Eesti Mittetulundus­

ühingut ja ihta UlU te Liidu . «Pean Jmeli uk. t lii

töögrupi moodu tami t i 01 tea itatud M Li. ja me

Annavad nõu Mittetulundusorganisatsioonid, mis hakkavad siseministeeriumi nõustavas kogus töötama valja rahastamise põhimõtteid: • Eesti Spordi Keskliit • Rahvuslik Folkloorinõukogu • Liikumine «Kodukant» • Eestimaa Talupidajate Keskliit • Eesti Üürnike Liit • Eesti Õigusjargsete Omanike

Liit • Eesti Puuetega Inimeste Koda • Eesti Lastekaitse Liit • Eestimaa Rahvuste Ühendus • Eesti Reservohvitseride Kogu • Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit • Eesti Haridusfoorum • Eesti Vabaharidusliit • Eesti Kodanikuühenduste Lii-

tude Esinduskogu • Eesti Kirikute Nõukogu • Eesti Looduskaitse Selts • Eesti Ornitoloogiaühing

saame sellest kuulda BN i va­hendusel.») kirjuta ~MSLi te­gevdirektor Kristina Mänd oma kirja ministeeriumil '.

Kadri Kopli kinnitas ooru­mile, et kõiki organisat ioone ei saa nõu tajaks kutsuda ning et kogu on praegugi liiga uur. Ta lisas. t kõik on sii ki oodatud oma ettepanekuid e itama ning mini Leerium on valmi eri gruppid ga kohtuma.

Eesmärgid paika

Kopli lubas panna kõik ma­terjalid ül s mini te riumi ko­duleheküljele ja Eesti Oigusk -kuse eadu loomefoorumi 'e Themi ning avalikkust töö­gruppide toimuvast teavitada.

Miili el kujul rahastamispõ­himõtted äte tatak e, at ust~ b ministeeriumidevaheline töö­grupp. Kadri Kopli märki , et tõenäoli eit võik 'ee olla eraldi min i ·tri määrus, mi määrat­leks nii oo ndu te ralla lami e eesmärgid kui panek paika prot eduurir eglid. T ma õ­nul tuI k täpsustada ka r~ ha jagavat riiklike ihta utu te nõukogud vastutu'.

Kopli viitas ka, et pra gu >i vaata toetu te eraldajad üldse rahasaajaLe tegevu esi uli i tu­leiIlU i. ainu kontroll projekti täideviimi e üle on raamatupi­dami lik, mi tähendab tihti vaid ekkid kontrollimi t.

Lühidalt

Sillaehitaja 2001 auhinna sai Lastekaitse Liit Soome E 'sti Ühingule Liilja Soome-Fesli Kaubundusühing tunnu tasid 2001. aa tal SiIla­ehitaja auhinna ja 20000 roo­nign h'sti Lastekaitse Liitu.

1992. aastast välja ntud il­laehilnja auhind on mõeldud tunnu lu ena eraisikul või organisatsioonile, kc omalöö ja tcgevuscga on tugcvdanud [ sH ja oom -suhtcid ning kaasa aidanud nende lanik omavahelisel' suhtlemisele kultuuri. majandus ja ühis­konnaelu valdkonnas. La I -kait e Liit on teinud aa taid koostööd oo me la t 'kaitseor­ganisatsioonidega.

Kogunes Eesti Haridusfoorum 2001 Möödunud aastal 7. . d t-cmbrini toimu Viljandis . sti

IIaridusfooruIl1200 I. mill ' I -mak oli elukestva õppimi e toetamine.

'oorumil anltali muu hulga hnridm,poliitikat ja haridus­õigust, kesk- ja vanema ali e tööjõu väärtustami t (täiend­kooUtu ,ümberõp .. töõtut -koolitaminel ja riikliku õppeka­va arendamist.

Ilaridusfoorum võttis vaslU lõppuokumendi lild ei 'ukoh­tad *a b' li haridu elu den­dami ek ning ka eraldi tt pa­II kud haridu e õiguslikuks re­gul 'crimis 'ks.

Foorumi ett 'pan kutega jät­kub töö nii he ridu mini t riu­mis kui järgmist Ultrkogun -mist ett aImi tavate töö­gruppides. 1 änavu peak käivi­ttnna ka maakondade haridus­foommite e ria.

Netis algas arutelu euroliidu tuleviku üle

Euroopa Noored Eesti büroo koolitused • Hahvll 'vahelill opp' iiillä- _. navanoonega ja/või riskigI1lp­pide e kuulu atc noort ga töötavatele p tsinlistill 'I . Koolitus «Tõrjutu t jõu lami­seni - erivaj. du 1t ga noort kaasarni t toetavad lööme ,to-did» toimub 7.-1·~. maini 'I al-linna . 'I öökeclcks inglise k -I. • Rahvu vaheline proj ktijuhti­mise koolitus <Bi'I ri 1ulti) noor ootöötajatel toimub Prant li maal märt ikull . rl öö_ keelek ingli e kecl. • Rahvusvah 'linc kontaktsemi­nar «Mitmepoo!set noorsoov­ahetuste korr. Idamine partne­ritega Kagu-Euroopa riikid Sl!l

noorsootöötaj. tele toimub, lo­w 'nias 8.-14. mitrl ini. 'öo­kcclek ingli ke r>L

Lisainfo 11llp:/leuroopa.lloo­red.e '.

loeng f Aastaaruanne ja maksustamine»

Kohalikud fondid tõu uteel Aastal 2000. tegutses maailmas 844 kohalikku fondi. Valdavenamus neist asub Põhja-Ameerikas, kuid viimastel aastatel on nende arv kiiresti kasvanud Euroopas. Kohalikud fondid maailmas Fondide kasv Euroopas

Kesk- ja Aasia 132 Ida-Euroopa 3% 3%

Ivo Sokka

2000 2001 Allikas: GPI

o a1ikud fondid eenivad kodukohta

ANGELJKA REHEMA

angelika .rehema@ctc.ee

Viimase paari aastakümne jooksul on nii Ameerikas kui ka Euroopas populaar­sust kogunud kogukonna­ehk kohaliku arengu fon­did. mida inglise keeles tähistatakse sõnadega community foundation.

Kui möödunud aastaloli kogu uroopa Joodud üle 200 ko­

gukonna mantroopia organi­atsiooni, ii Eesti on esime­ed kaks fondi alles loomisel.

Kohaliku arengu fond re­gut eb teatud maa-alal. näi­t s ühes maakonnas. Anne­tu d kogutakse põhiliselt ko­halikelt inim telt ja ettevõte­telt ning kogutud arm tu i ka-utatale e amuti kohalike

pr bleemide lahendamiseks. Ju t ee ajaolu teebki ko­

halikust fondi t liikumapane­va jõu. Euroopa kogemus näi­tab, et alla 50 000 inime ega kogukond ei ole küllalt elu­jõuline kohaliku arengu fon . arendami ks.

l'ondid aitavad mobilisee­rida uusi ressursse, kaasata kodanikke, uua uu i partner­Iu uhtcid kohalike ärimees­te, kohalike omavalit uste ja kade nikeühenduste vahel.

äeme ju iga päev, et rahasta­mine tradit ioonili t t allika­te t nagu e ti riik - aina väheneb.

Fondid on poliitikavälised ega allu ühelegi t i ele orga­nisatsioonile või valitsusele. at u eid tecb fondis vaba­tahtlike t koosnev nõukogu, uhu kuuluv d doonorid ja

kohalikud lugupeetud inime­sed. at 11 ed on avalikud ja kõigil kätte aadavad.

Raha teenigu raha

Kogutud annetus d pan­nakse pü ikapitalina rulu tee­nima. Raha peab teenima ra­ha, mida aaks heategevuseks kasutada. [nve teeringute t aadud tulu jagatakse stipen­

diumidena vastavalt varem määratI tud kohalikele priori­t etidel ja annetajate oovi­d I .

Kui muidu jagavad ondid tiJ endium mingi kitsa vald ­

konna toetami eks, olgu ee ii ke kkond või rervi hoid, ii kohaliku arengu fond uu­

ddb ja t hab näha valdkonda­d vaheH i ) eid, e t ee -märk on k 1 aliku elu arenda­mine teIVikuna.

Vastavalt doonori soovile läh b tema ann tu ka~ api ­ali ka tama või suunatakse ohe da 1 mingit lu a ld­onda to tama. Fondi ÜI an-

n on raha hallata Ja t gada, et raha läheb õig t le inime -t le ja in t itut ioonidelc ko-

gukonnale oluliste asjade te­gemiseks.

Samas on oluline kummu­tada mulje. et ainult väga rik­kad saavad fondile annetada. Mida laiem on annetajate ring, seda enam hakkavad ko­halikud inimesed hoolirna oma kodukoha käekäigust ning tunnetavad end ühtse kogukonnana.

Kogukonna filantroopia pole tegelikult uus kontsept-ioon. Samalaadsed fondid

ek isteerisid juba keskaja Itaalias, SakSamaal, Portugalis ja teistes riikides. Need võiks vi t viia üldnimetaja «kogu­konna laegas» alla, kus hoiti kogutud annetusi.

Itaalia linnriikides oli ko­gukonna tunne eriti tugev ja ee viis e ime te haiglate tek·

kimi eni, mi olid täiesti hea­tegevusllkud asutused. Loo­mulikult kaasne tolleaegse kogukonnaorganisatsiooniga tugev religioo ne komponent.

Mõjuvõimsad hiiglased Esimene Ühendriikide ko·

gukonnafond, 1914. aastal loodud Clevelandi Fond on täna mõjuvõimas institut­sioon, mille vara ületab 18 miljardit Eesti krooni. Kokku on USAs 600 kohaliku arengu fondi, mille varad ulatuvad kokku 540 miljardi Eesti kroo­nini. Kanada Vancouveri ko­gukonnafond on Kanada suu­tim fond üld e.

Euroopas hakkasid koha­liku arengu fondid tekkima 1970ndate lõpu Suurbritan­nias, kus 25 aastaga on neid loodud juba 65.

Kuid plahvatuslik areng kohaliku arengu fondide asu­tamisel. eriti Ida-Euroopa on toimunud I 990ndate keskpai­ga. t. Praegu on näiteks Vene­maal 15, Bulgaarias 13 ja Poo­la 12 kohaliku arengu fondi.

Eestis pole eni asutatud veel ühtki, kuid Balti-Ameeri­ka Partnerlusprogrammi toe­tusel luuakse tänavu esime-ed fondid Viljandi- ja Järva­

maal. Projektis osalevad Peip­si Koostöö Keskus, Viljandi et­tevõtluske kus ja Järvamaa ettevõtluske ku .

eid ei pruugi ii ki haka­ta nimetama kogukonnafon­didek või isegi kohaliku arengu fondidek . Tänapäeva ingliskeel e maailmas kut­sub mõiste communityeile mõtteid ühL est tegutse mi-

t, olidaar u est, vasta ti­ku test suhete t kodukohas. Ee ti keele a otsieerub õna kogukond» aga millegi ar­

haili ega. Ot tõlge ingli e ke le t on

tundunud obimatu mujalgi kui Eestis, eetõttu on Poola kohalikud fondjd, Sak amaal ja Itaalia I'nnafondid ning Bulgaarias hoopiski klubid.

25. jaanuar 2002

Turvakodu Rudolf sisendab hoolealustele kodutunnet ERIKA PRAVE, PEETER LillEVÄLI foorum@netexpress.ee

Vajadus oma voodihaige isa meeldivasse hooldeko­dusse paigutada innustas kohtlajärvelast Vello Stern­hofi rajama Rudolfi turva­kodu, mida haldab samani­meline mittetulundus­ühing.

52-aa tane Vello Sternhof tõ­des, et tema perekonnal oli vä­ga raske töölkäimise kõrvalt haige isa eest hoolitseda. «Sel­leks ei jätkunud aega ega tead­misi,» tunnistas Sternhof.

Selleks, et teistel 'amasugu­ses olukorras olevatel inimestel kergem oleks, viis mees ellu paljudele hullumeelsena tun­dunud unistuse.

Sternhoft isale ei antud nii palju päevi, et turvakodu val­mimine ära näha. Küll kannab Kohtla-Järvel asuv hooldusasu­tus tema nime.

Sternhof käis enne tulVakO­du rajamist Kohtla-Järve linna­valitsu es uurimas. kas linn oleks selli est asutusest huvita­tud, liiatigi ei olnud rohkem kui 25 000 elanikuga linnaosas üh­tegi hooldekodu. Ja sai linnavõi­mudeIt jaatava vastuse ja uuli­se lubadu e: «Tee maja valmis ja meie ostame sult teenust.»

Nii jätti Stemhof, kes seni oli äris tegutsenud, poepidami-e teisejärguli eks ja asus endi­

sest kaubandusvalitsuse hoo­nest turvakodu ehitama. Elekt­rikuharidusega mee oli is pro­j ekteerijaks, ehituseksperdiks, varustajaks ja transporditööli­seks. Poole öö ni müttas Stern­hof turvakodus. «Et teha nii na­gu oma kodu. Kui meeldib en­dale, meeldib ka hoolealustele.»

Kui küsida Sternhofilt, miks otsustas ta mittetulundusühin­gu, mitte mingi äriühingu ka-uks, va tab mees, et sellise töö

pealt ei saa kasu lõigata. «Pi­gem on see sisemine vajadus inimesi aidata.»

Kui turvakodu Rudolf oli paar aastat tagasi valmis e ime­si elanikke vastu võtma, keel­dus Kohtla-Järve linn Rudolfllt teenust ostmast, ehkki inime­sed, kes hooldekodu teenu t oleks vajanud, oota id järjekor­ras. Pole raha, põhjendas linn oma keeldumist.

Tallinna filiaal

Nii hakati turvakodu rekJaa­mima üle Eesti. Ja paljud Tal­linna inimesed leidsid siin en­daJe kodu. Sternhof nimetas tulVakodu naljatamisi Tallinna hooldekodude filiaaliks.

Rudolfi juhataja, endine pangatöötaja Irina Gorbenko­va, kelle tuttavad ei jõua hilda­gi ära imestada, miks vahetas naine hästitasuva töö pangas väetite kantseldamise vastu, tõ­des, et TalJinna sotsiaaltöötajad on turvakodu kõige rohkem nii jõu kui nõuga toetanud. Samuti on käidud teistest Eesti erihool­dekodude t snitti võtmas.

Tallinlastele on väike ja hu­bane hooldusasutus vastuvõe­tav ka hinna poolest. Kuu tur­vakodu maksab 3500 krooni.

Sternhofi sõnuloli temal soov luua selline kodu, kus oleks nii endal kui hoolealustel hea. Ja seepära t kasutavad nii Gorbenkova kui Stemhof hool­du a lItu e t rääkide kõige a­gedamini sõna «kodu».

Praegu on Rudolfkoduk li­gi neljakümnele vaim e puude­ga inime ele vanuse 21 kuni

Hoolealune Mihhail võib hommikust õhtuni elektroonikat putitada. Endise õppejõuna on mehel sel­leks ka palju teadmisi. 2 x PEETER LllLEVAu I PÖHJARANNIK

«Tegelikult on meie elukorral­dus paljuski ärajaota­tud nagu peres.»

Irina Gorbenkova Rudolfi juhataja, töökorraldusest hooldekodus

94 aa tat. Peale TaJlinna ini­meste on siin vümasel ajal ko­du leidnud ka kümmekond kohtlajärvelast.

Et enamik Rudolfi hoole­aluseid, välja arvatud Sternhofi ema, on vaimse puudega, vaja­vad nad erihooldust. Gorben­kova sõnuian turvakodu 12-liikmeline personal läbinud küll mitmesuguseid koolitusi, kuid kõige täpsem oleks turva­kodu töötajaid oma töö entu­siastideks nimetada.

Hoolealused nagu peres Turvakodu keskealine ela­

nik Merike. kes alles hiljuti sa­rnast majast leitud suure ar­mastuse Jevgeniga ühte tuppa kolis, tunnistas, et imetleb hooldekodu personali.

«Ega see ole siin mingi tava­line hooldekodu, siin on ju kõik kiiksuga. Vaat kui õidab jälle mõnel katus ära, katsu süs hak­kama aada, aga hooldajad on nii kannatlikud, et lausa ime.))

Merike ja Jevgeni. kes turva­kodu ka mängupulmad maha

Kunstitundides õpitakse nii varve tundma kui joonistama. Nikolai ja Aleksandra maalivad lilli ka talvel.

pidasid, tunnistasid, et kaheke­si on seal ikkagi parem olla.

«On, kellele toetuda. Lisaks elupaigale olen sün majas leid­nud endale ka lähedase inime­se,» ütles 35-aastane Jevgeni.

Turvakodu pakub hoole­aJustele võimalust tegeleda kä­sitöö ja kunstiga. Hoolealu te maalitud piltide näitus on kirev ja lapsemeelne ning pildid sar­nanevad paljuski väikelaste joonisrustega.

Käsitööringis meisterdatud nahkkaunistustega tööd ehivad raamaturiiuleid. Turvakodu raamatud on annetusena saa­dud.

Kolm korda nädalas töötab hoolealustega psühholoog.

' es tahab oma füüsist tree­nida, võib veloergomeetrU ko­hapeaJ kilomeetreid kihutada.

«Tegelikult on meie elulcor­raldus paljuski ära jaotatud na· gu peres: osa hoolealuseid aitab sööklas lauda katta, tei­sed armastavad maja ümber kas riisuda või lund lükata,» selgitas Gorbenkova. Tema sõ­nul kavatseb turvakodu hoole­alustele jõukohasemat tege­vustleida.

Hoolealuse Mihhaili käe t on läbi käinud rikkis televii 0-

reid ja raadioid. Tehnikataibu­ga mees puhub neile kõigile elu sisse.

Turvakodu kasutuseta ruu­midesse kavandatakse puude­ga inime te päevakeskust. Hoone keldris valmib saun ja pesuköök.

«Ega see maja veel valmis ole, pidevalt on vaja midagi kõ­pitseda,\> tõdes Sternhof.