IImub Balti-Ameerika Partneri us­programmi toel kord kuus

KOD A N K E Ü H SKONNA HÄÄ L E KAN D J A

Seppiku avaldus so yas Eesti ühendusi KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Siseministeeriumi arvamus, et kolmandat sektorit la­hutab maffiast vaid tilluke samm, ajas keema Eesti kolmanda sektori organi­satsioonid eesotsas Eesti Mittetulundusühenduste Omarlaua ja Avatud Eesti Fondiga.

Suvel lõpul sai justiitsministri kohustes siseminister Ain Sep­pik valitsuselt ülesande teha Riigikogu kultuurikomisjonile teatavaks vaJitsuse seisukoht Eesti kodanikeühiskonna aren­gu kontseptsiooni (EKAK) koh­ta: valitsus toetab eelnõu põhi­mõtteliselt. Selle juurde palus valitsus lisada ka märkused.

Seppiku allkirjaga teele läi­nud teate esimene lause an­nabki teada, et valitsus on eel­nõu poolt. Kuid kirja ülejäänud sisu on selle lakoonilise sisseju­hatusega sügavas vastuolus.

«Kontseptsiooni olemas­oleval kujul heakskiitmine võib endaga kaasa tuua mit­meid julgeolekuriske, andes laiemad tegutsemisvabaduse võimalused laiapõhjalistele kuritegelikele struktuuridele (skinhead'id, Barka ovi gru­peenng, maffia jne),» seisab augustis Riigikogu kuJtuuriko­misjonile läkitatud kirjas.

Minister ei usu riiki

Vastuolude süvendamise takistamiseks peavad kirja autorid «otstarbekaks initsiatii­vi üleminekut riiklikele struk­tuuridele» ja näevad vajadust «(Eesti Mittelulundusühendus­te Ürnarlaua rahastajatest sõl­tumatute teadlaste poolse ar­vamuse saamiseks».

Just need laused tekitasid hämmingut Eesti juhtivates kolmanda sektori organisat­sioonides. Dokumendi kol­manda sektori poolt Riigikogu­le üle andnud Eesti Mittetuh.m­dusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu esimees Agu Laius peab absurdseks süüdistusi, et üks kontsept­sioon võib anda kuritegelikele grupeeringutele laiemad tegut­semisvabadused. «Kui minister seda arvab, ei usu ta riiki ega põhiseadust,) väidab Laius.

Esinduskogulasi häiris ka süüdistus «EMü rahastajatesD> sõltuvate teadlaste aadressil. Vabatahtlikult We Eesti koos käivad inimesed ei leia, et nad oleksid sõltuvad Balti-Ameeri­ka Partnerlusprogrammist (BAPP), sest too maksab kinni nende sõidu töökohtumistele.

Avatud Eesti Fondi kiri

<Nalitsuse seisukoht on hä­biväärne ja tõmbab teadlastele vee peale,» sõnab teksti koosta­misel osalenud mõõdukas Lüa Hänni. Tõsi, näiteks dokumen­di koostamisel nõu andnud hu­manitaarinstituudi professor Mikko Lagerspetz kuulub BAPPi nõuandvasse kogusse. Kuid Lagerspetzi on ühe vähese kodanikeühiskonda uurinud teadlasena Eestis palunud oma uuringute autoriks ka näiteks Riigikogu kantselei.

Kirjale reageeris avalikult ka Avatud Eesti Fond, mis on

kümne tegevusaasta jooksul muu hulgas pannud käima Eesti esimese internetiühendu­se, loonud kaasaegse kunsti keskuse ja andnud välja küm­neid köiteid filosoofiaklassikat.

«Avatud Eesti Fond leiab, et minister on oma alusetute süü­distuste ja faktimoonutustega seadnud kahtluse alla nü koda­nikeühiskonna maine kui ka valitsuses heaks kiidetud Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni vastuvõtmise Riigikogus,» seisab vastukirjas.

Rask ei näe probleemi

Fondi juhataja Mall Hellarni nimel välja saadetud pressitea­tes viidatakse sellele, et minis­ter kasutab kolmanda sektori väärtegusid rõhutavates näide­tes inetut viisi ainult vihjata, ni­mesid nimetamata: (ühe valla juhtkond püüdis tervet hulka mereäärset maad sihtasutuse kaudu minema viia».

lustiitsministeerium eelis­tab kirja kommenteerides ta­gasihoidlikuks jääda. Kuigi kiri saadeti sise- ja justiitsminis­teeriumi poolt ühiselt viimase blank.etil, pärinevad kõik tera­vamad kommentaarid sisemi­nisteeriumist. Nii kinnitab kir­ja e-mail'idest lõike kopeerides kokku kirjutanud justiitsminis­teeriumi aval'ku õiguse osa­konna Il õunik Virgo Saarmets.

Justiitsminister Märt Rask, kes ise oli sel ajal puhkusel, kui Seppik tema kohustes esines, ei saa aru, miks seda kirja oo tõsi­selt võtta. Igaühel on õigus omi ettepanekuid teha, usub Rask ja lisab, et dokumendile annab lõpliku hinnangu parlament.

Tegelikult lubab EKAKi eel­nõu toetada ka siseminister Seppik. Kuid süüdistustest, et kolmanda sektori kaudu võib oma tegevust seadustada maf­fia, ta ei loobu. «Kolmanda sektori sildi aU ei pruugi tegut­seda vaid heategevuslike ka­vatsustega organisatsioonid,» sõnab Seppik. «Me peame asja kõiki külgi arutama.»

roS1DTS! NJSTIi:ER.R!M

Vlbcilai VaIkSIIIC RisIItoIlll ailllline ~etllRRIDOIIII30OE bhtl

l~

j 5'( A111~ ~ $; .• t-illJmIIIIm ~ ..

.s1l7. ~ '·l'ftll Ttio ____ .. __ _

Siseminister Ain Seppik~ allkirjaga paber ühest küljest nõustub põhimõtteliselt Eesti kodanikeOh,is­konna arengu kontseptsiooniga, kuid samas leiab, et Ohendused võivad olla seotud maffiaga.

Seppik kordas süüdistusi RiigOkogu infotun • S

Väljavõtteid Riigikogu in­fotunni stenogrammist 25. septembril, kus rahva­saadikud pärisid siseminis­ter Ain Seppikult, millised on tema seisukohad koda­nikeühendustega seotud küsimustes.

Lüa Hänni, Mõõdukad: Teata­vasti on kolm Riigikogu komis­joni andnud Riigikogu menet­lusse Eesti kodanikeühiskon­na arengu kontseptsiooni, et seda arutada kui riiklikult täht­sat küsimust.

Valitsus on selle dokumen­di kohta esitanud oma seisu­koha ja see on üks kõige kum­malisem kiri, mis siia Riigikok­ku on jõudnud. Ühelt poolt nagu toetatakse seda kont­septsiooni, kuid kõik, mis eda­si järgneb. teeb selle doku­mendi üsnagi maatasa.

Koguni on viidatud, et ko­danikeühiskonna käsitlemine selHsel moel võib kaasa tuua julgeo lekuriske, kuri tegelike struktuuride tegevuse tõhus-

tarnist, nagu on skinheadid, Barkasovi grupeering, maffia jne.

Mina ei ole küll leidnud ühtegi teie rninisteeriwni do­kumenti, kus maffiat oleks ni­metatud kodanikeühendu­seks. Vahest te seletate, kas see on teie isiklik käsitlus või me siiski peaksime edasi otsima ja mõne dokumendi leidma?

Ain Seppik, Keskerakond: Va­litsusel on õigus omada oma seisukohti kõikides asjades ja kaasa arvatud selle doku­mendi suhtes. Nii et me ei pea kõike heaks kiitma tingi­musteta. See on ju arutelul Riigikogus.

Me kahtlemata kavatseme oma seisukoha välja öelda. J ... / Üks on see, et me põhi­mõtteliselt toetame sellise kontseptsiooni heakskiitmist ja vastuvõtmist Riigikogus. Kuid meil on mõningaid mär­kusi.

Esimene märkus / .. ./ puu­dutab eelarvelisi küsimusi, kuna riigile pannakse selle

kontseptsiooniga selgeid ko­hustusi.

Teine on julgeolekuriskid. Ja mis puutub maffiasse, siis soovitaksin lugeda selle kohta ÜRO arenguprogrammi, kus on viidatud sellele, et kolman­da sektori kaudu ehk ka mit­tetuJundus- ja muude ühin­gute kaudu võivad sellised struktuurid imbuda legaalses­se tegevusse. Need on seal loetletud täpselt kõrvuti, seda võib sealt lugeda.

Seetõttu me juhti ime loomulikult tähelepanu nen­dele riskidele, see on minu kui siseministri kohus seda ka tä­na korrata. Kui me vaatame Eesti tegelikkust, siis ma mee­nutan, et hiljuti ühe valla juhtkond püüdi tervet hulka mereäärset maad sihtasutuse kaudu minema viia. Need ris­kid on olemas ja me peame neid koostöövorme arutama. 1 ... /

Uia Hänni: / .. .1 Täna hommi­kul ma püüdsin teada saada, kes siseministeeriumist tege-

leb kodanikuühiskonna aren­guproblcemidega.

Mul ei õnnestunud seda isikut välja selgitada. Vast te siis ütlete, mis ja kes teie mi­nisteeriumis võiks nende kü i­mustega tegeleda ja olla ee tuumik, kelle alusel riik loob oma komisjoni, et kontsept­sioon läbi töötada?

Ain Seppik: Ma ei arva, et riik peaks siin võtma erilist init­siatiivi, kuigi ma võin teile lu­geda vähemalt kl us kohus­tust, mis selle kontseptsiooni­ga riigile pannakse.

Ehk riigile tahetakse anda initsiaatori rolli, kuid meie ei tahaks seda muidugi võtta. 1 .. ./ praegu ongi riigis põhi­probleem see, et määratlema­ta on tegelikult, milline valit-usasutus sellega täpselt tege­

lemapeaks. Ma usun, et selle kont­

sept iooni raames õnnestub ka ehk see küsimus selgelt la­hendada koos riigieelarveliste vahenditega selleks tegevu­seks.

Nr. 9 (38) Reede

4. oktoober 2002

Parteid luba a Kuidas erakonnad kavatsevad kodanikeOhendusi rohkem ko­halikku poliitikasse kaasata:

• Res Publiea: nõukodade loomi­ne kohalike omavalitsuste juur­de, ühenduste kaasamine ava­lik-õiguslikku ringhäälingusse

• Keskerakond: kultuuriseitside toetamine, kuritegevuse, nar­komaania ja alkoholismi en­netamisega tegelevate ühen­duste riiklik rahastamine, kor- . teriühistute aitamine

• Rahvaliit: noorte, pensionäri­de jt organisatsioonide toeta­mine, nõuandvate kogude loomine volikogude juurde

• Reformierakond: ruumide ta­suta rendile andmine, teenus­te tellimine

• Isamaaliit filantroopia toetami­ne, mittetulundussektori tugi­keskuste toetamine, ühenduste kaasamine komisjonidesse

• Mõõdukad: mittetulundus­ühenduste inkubaatorid suu­remates keskustes, teenuste tellimine, riikliku toetuse suu­rendamine, ühenduste kaasa­mine komisjonidesse

Aflikas: Foorum

Erakonnad lubasid ühenduste e toetus KERTU Ruus forum@netexpress.ee

20. septembril korraldas Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esindu kogu allin­nas rahvu raamatukogus koha­likel valimistel kandideerivate erakondade avaliku kuulamise, et saada ülevaade suhtumisest kodan ikeühendustesse.

Avaliku kuulamise kutse võtsid vastu Res Publica, Refor­mierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Mõõdukate ja Isa­maaliidu esindajad, teised ko­halikel valimistelosalevad era­konnad kutsele ei vastanud.

Kõikide erakondade esinda­jad kinnitasid, et peavad vajali­kuks Eesti kodanikeühi 'konna arengu kontseptsiooni (EKAK) kiiret arutamist Riigikogus.

Ainsana kriti eris eelnou Keskerakonna esindaja Peep Põdder, kes kinnitas, et doku­ment peaks laien ama kol­manda sektori käsitlu t.

Erakonnad tutvustasid oma programmide neid punkte, ku on lubatud toetust kodanike­ühiskonna arenguks. Üldiselt pidasid erakonnad raha vähe­suse asemel suuremaks prob­leemiks reeglite puudumis ra­ha eraldamisel.

Kõik erakonnad pida id ka enda sõnul vajalikuks toetada kohalikke ühenduste tugike -kusi, kus ühendused saavad va­jalikku teavet ja koolitust.

Ümarlaua esinduskogu ase­esimees Kristina Mänd kinni­tas, et mittetuJundu ühendu­sed said erakondade e indaja ­teIt vastused oma küsimustele, mis puudutasid erakondade suhtumist ühendustesse.

( amas oleks soo inud kuulda rohkem ühenduste kaa­samisest seadu loomesse. Toe­tus ei tähenda ainult raha,~) kin­nitas Kri tina Mänd.

2

S· senrinistri rünnak Kolmanda sektori süüdistamine

seotuses maffiaga on lubamatu üldistus

Suve lõpul sai Riigikogu kultuurikomisjon kirja, mis teeb teatavaks valitsuse otsuse Eesti kodanikeühis-' konna arengu kontseptsiooni (EKAK) kohta. Kuigi va­

lit u otsustas eelnõu põhimõtteliselt toetada, on märkus­te lisatud hinnang karm: kolmas sektor peidab endas «jul­geolekuriske», oleks parem, kui «initsiatiiv läheks üle riikli­kele truktuuridele), ning et EKAK toob riigile kulutusi, mi­da on «väga raske või võimatu» täita. Kirjale kirjutas alla ju tiitsministri kohuste siseminister Ain Seppik

Kirja saatmise ajal puhkuselolnud justiit minister Märt Rask oovitab kirja ja selle all seisvat ministri allkirja mine eriti südamesse võtta, sest ee on niikuinii üks arvamus teiste eas. ii seda a ja siiski võtta ei saa, sest see on kõr­geimal tasemel riigivõimu hinnang Eesti kolmandale sek­rorile üliolulise eelnõu kohta.

Ja ju t ellepära t on oluline rääkida sellest, miks see kiri nlmal on. E iteks heidab ee maffiale ja riskidele viidate varju tervele kolmandale sektorile kui in titut ioonile.

Kodanikeühendu tes töötavad inimesed pole kunagi väitnud. et esti kolmandas sektoris ei püüa keegi omaka­su ning et siin ei toimu kahtlasi tehinguid. Kuid ainult põhjusel, et neid toimub, ei aa kahtlustada ja rünnata kogu kolmandat sektorit. See oleks sama kui öelda, et po­lit einike peksuskandaalide tõttu peaks tõsiselt kaaluma vajadu t poli t ei järele või maksupettuste tõttu äriühingu­tes pärssima kõikide äriühingute tegevust.

Igal juhul peaks minister tegema konkreetseid ettehei­teid konkreetsetele organisatsioonidele. Lahmiv (riskidele» vUtanline ja teate-ju-küll-stiilis kõne solvab kolmanda sek­tori juhtivaid organisatsioone, mis ei tegele lnitte rahapesu ja omakohtu, vaid näiteks looduskaitse ja Euroopa Liiduga.

Liiati on valitsuse dokumendis mitmed väited kahelda­vad. Näiteks ei ole Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud keeldunud ministrile oma liikmete nime­

kirja avaldainast, nagu kiri väidab. Selle esindajad on kogu aeg kinnitanud, et ametlikult registreerimata, kuid kõigile avatud ümarlaual pole liikmeid, vaid ainult osalejad.

Aga EKAK, mis allakirjutanule nii tõsist muret valmis­t~ b - ja eIle koo tami e 0 alenud koLmanda ektoIi ee tvedajad - peavad just oluliseks organisat ioonide lä­bipai tvat rahastamist ja ausat käitumist. Seega tulistab siseminister oma kaasvõitlejate poole.

EKAKi suhte on vaenulikkust üles näidanud kaks or­ganit. E~iteks siseministeerium, millele on tehtud ülesan­deks tegeleda Eestis kollnanda sektori arendamisega. Ja teiseks siseministri partei Keskerakond, mis lubab OIl1a valimisplatvormis ühendusi senisest enam otsustamisse kaasata. Kõik teised Eesti erakonnad on kinnitanud oma toetust eelnõu arutamisele parlamendis selle praegusel kujul. Poorum loodab, et see arutelu algab varsti ning et ka vastuväited aavad veenvamad põhjenduscd.

eplii

e a ond loobib pärleid arernpoolne I amaaliit on viimastel kuudel vähemalt sõnades ohtli eit ühendustesõbralikumak muutu-

nud. amn ei saa öelda aga Hefonniera­konna kohta. Mõõdukad ja Keskerakond peaksid mõlemad tsentriparteid olema, suhtumine kodanikeüheneJu te se eri­neb neil aga 180 kraadi.

allinna toimunud kolmanda ekto­ri ja poliitikute avalikul kuularni el pai - A gelika li Ke kerakonna esindaja Peep Põdder silma ahastamapaneva ignorantsusega. Rehema

Ma ei lea. kas see oli õnnctu juhus või Tartu- ja Jõgevamaa leadlik suhtumi eväljendus, el Kcskera- ühingute tugikeskus kond aati üritusele inimese, kes ei ori nt nl ei temaatila ega tenninoJoogia , rääkimata lliste t pärlit t nagu «ühendu tel i ole rahapuudust, on id de puu­du » või «ega väiksemat s kohtades kuskil Tallinna t väljapool pole tegijaidkl» jne.

Minul, ke ma juhin Tartu-ja Jõgevamaa Mittetulundusühin­gute Tugike kust. on vaJu taolisi sõnu kuulda. Tean kõig ot e-ema t Clllikast, kui palju häid ideid ja ta uta tehtud tegu id on ar­

vukate küla It ide. maanai te selt ide, erinevate lastekaiste­ühendu te ja teiste arvel. 1 ing väide. nagu tegUl eksid taali ed üh ndu d oma liikm te huvides. on ju lausa häbiväärne.

On meie kõigi huvide t et Ee ti la teloleks süüa ja riiet selga panna ning küllap on igaühel tore kauge ääremaa kiigeplatsil jal-gu puhata, i egi kui 0 ideevaeste maakate pü ti pandud.

Mittetulundusühingute e kuuluvatel valimisõgusega ko­danik I tuleb tõ i eit järele mõelda, kelle number paari nädala pära t valimi sedelile kirjutada.

Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit. P3rnu mnt 67a, Tallinn, 10134, f ks 6 311 210, tel 6 461 005, e-post foorum netexpress.ee Toimeta ad: K rtu Ruus. Aame Seppel

HTU

• PU"8.A3A~" ...

MTü J("DVlAD SUU)ATAVAD

J,.e'A .. lCas CN seoTUD

POHHi&A-.

Siseministeerium se gitab maffiasüüdistusi

A ugusti algul läkitas ju -tiitsministri kohustes si­semini ter Ain Seppik

Riigikogu kultuurikomisjonile kirja kriitiliste märku tega Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsiooni kohta.

Kirja enim küsimusi teki­tanud lõike (kalelkirjas) kom­menteerib siseministeeriumi mittetulundusühenduste spetsialist, kohaliku omavalit­suse osakonna pea petsiaJi t Kadri Kopli (KK).

Kontseptsiooni olemasole­vaZ kujul 11 ea ks kii tm ine võib endaga kaasa tuua mitmeid julgeolekuriske, andes laie­mad tegevusvabaduse võima­lused laiapõhjalistele kurite­gelikele struktuurmeie (skin­headid, parkasovi grupeering (mõeldud 011 Barkasovi gru­peeringut- toim), maffia jne).

KK: Vastavalt valitsuse esi­tatud märkusele annab eel­-nõus üldiselt mittetulundus­ühingule kui juriidili ele vor­mile eelis eisundi andmine laiemad tegutsemisvabadu e võimaIu ed laiapõhjalistele kuritegelikele struktuuridele, kit a tele huvigruppidele. kel­leIan ligipääs suurtele raha­dele jne.

Samas kaasneb sellega ka ühiskonnas toimuvate prot­ses ide väljumine Eesti riigi kontrolli alt.

Et vastuolusid mitte sü­vendada, peame otstarbekaks initsiatiivi üleminekut riikli­kele struktuuridele. millele eelneks In inisteeri umideva­helise komisjoni moodusta­mine antud küsimuse riikli­kllk läbitöötamiseks, EMO (Eesti AtIittetllllllldusühen­dllste VmarLaud - toim) ra­hastajatest sõltumatute tead­laste poolse arvamuse saa­mist nimetatud ee/nõuga kaaSllellatest õiguslikest, fi­nants- ja julgeoleku riskidest ja selle sobivllse hindamiseks Eesti riigi arengukal'ade ja erinepate valdkondade aren­gl/kavadega.

KK: Ülerügilised kontsept­sioonid' selleks et nad suu­daksid täita üleriigilise kont­septsiooni rolli, peaksid esin­dama laiemate huvigruppide ühishuvi ja sellega eose vä­listama kitsaste huvigruppide tahte läbisummise.

Antud juhul aga mittetu­lundussektori nimel võetud kohustuste eest vastutaja puudub, sest eelnõusse sisse kirjutatud mitteformaalne ümarlaud, kes on finants eeri­tud ühe erafondi poolt, võtab endale mittetulundussektori nimel kohustusi, omamata vastutust.

Siseministeerlum tegi oma kirjas ettepaneku moodusta­da ministeeriumitevaheline komisjon, kuhu tuleks kaasata ka valdkondade esindusorga­nisatsioonid, et siis välja töö­tada ühishuvidel põhinev ning ülesandeid ja vastutus­määra määratlev toimiv kont­septsioon.

EMÜ finantseerimine käib meie teada Jaan Tõnissoni [nstituudi kaudu, kelle tegev­direktor on MÜ eestseisuse eesotsas. Rahastajaks on Bal­ti-Ameerika Partnerlusprog­ramm, keda esindab Eestis Avatud Eesti Fond (AEF).

Teadlased. kes seni on EKAKiga tegelenud, on kas AEFi praegused või eelnenud nõukogu liikmed või allstruk­tuuride töötajad, seega ei saa neid pidada sõltumatuks sa­ma fondi finantseeritud eel­nõu tegijatena.

Kuigi ühtne juriidiline kä­sitlus Euroopa Liidus vastava temaatika osas puudub, tuleb siiski tunnistada, et antud do­kwnendi põhimõtted erinevad fllgevalt antud temaatika kä­sitlemisest Euroopa Komisjoni dokumentides.

KK: Erinevus algab juba põhimõistetes. Eelnõu sele­tuskirja sissejuhatuses on vii­datud rahvusvahelisele prakti­kale, mille alusel ei käsitleta kodanikeühendustena ameti­ühinguid. usuorganisatsioo­ne, töövõtjate ja tööandjate

esindusühendusi (sotsiaalseid partnereid), äriühingute esin­dusorganisatsioone ja poliiti­lisi erakondi.

Samas aga näitab Euroo­pa Komisjoni dokument HKü­danikeühiskonna konsultat­sioon ja osalu - Euroopa va­litsemise valge dokument)~, millele on viidanud eelnõu seletuskirja autorid, et koda­nikeühiskonna organisat­sioonidena tuleb käsitleda tööturu tegijaid (ametiühin­gud ja tööandjate organisat­sioonid ehk nn sotsiaalsed partnerid); organisatsioone, kes esindavad sotsiaalseid ja majandustegijaid, kes ei ole otseselt sotsiaalsed partnerid; kasumit mitte taotlevaid liik­mesorganisatsioone; kogu­konnaorganisatsioone ja usu­organisatsioone.

Kontseptsiooni praegusel kujul vastuvõtmine tekitaks riigile paLju probleeme ja ko­hustusi, mida on kas väga ras­ke või võimatu täita.

KK: Kui seletuskirja võib tõlgendada nii, et kui me selle vastu võtame ja ei rakenda, siis kulutusi ei tule, milleks se­da siis vastu võtta? Vastavalt eelnõule on aga toodud ko­hustused, mida riik peaks täit­ma vastava eelnõu vastuvõt­misel. Eelnõuga pannakse va­litsusele rida kohustusi, mis kõik nõuavad rahalist katet rii­gieelarvest.

Näiteks: töötada igal aastal välja täpsem tegevuskava ko­danikeühiskonna arengu toe­tamiseks; luua tingimused, mis võimaldavad mittetulundus­ühendustel nimetada oma esindajad avalikesse kogudes­se. organitesse ja komisjoni­desse; toetada mittetultmdus­sektori tegevust ja selle toimi­mise tugisüsteemi, eraldada selleks avalikest eelarvetest va­jalikud rahalised ja mitte raha­lised vahendid (näiteks ainu­üksi EMSL ja EMü küsisid sel­leks riigieelarvest 2003. aastaks kokku 4 miljonit) ning töötada välja ja avalikustada vastavad (rahastamis)pollitikad.

4. oktoober 2002

"T~

Kommentaar J

Agu Laius

({On üsna haiglane nä­ha EMÜ esindusko­gu liikmete vabatahtli­kus töös rip­pumist ra­hastajast.»

EMÜ esinduskogu esimees

Lapsikud hirmud

Lapsikud on Kadri Kopli hir­mud EMÜ tegevuse rahasta­mise osas. Selle kaudu avaldab ta fÜgiametnikuna ksenofoobi­lisi kartusi ja usaldamatust ko­danike suhtes. Ta peab neid mittelojaalseteks, müstiliste välisriikide ja -rahastajate tee­nistuses olevateks, kelle ain­saks eemärgiks paistab olevat Eesti riikluse õÕnestamine.

On üsna haiglane näha EMÜ esinduskogu liikmete va­batahtlikus töös rippumist ra­hastajast. Pealegi ei ole rahas­tajad (ÜRO Arenguprogramm ja Balti-Ameerika PartnerIus­programm) teinud ühtegi ette­kirjutust tulemuse osas. Neile mõlemale on meeldinud idee, mis on vägagi kodumaine.

Euroopa Liit, mis peab olu­liseks kodanikealgatusele suu­rema osakaalu andmist, ana­lüüsib praegu kohalikke alga­tusi: EKAK ja EMÜ on pälvinud vaid tunnustavaid hinnanguid.

Kui jutt läheb rahale, ütleb Kopli nagu Lutsu Tõnissan, et endalgi pole, mistõttu ei raatsi ka kodanikeühendustele an­da. Ta ei aktsepteeri välisra­hastajate toetust kodanikeal­gatusele, kuid samas ei pea vajalikuks ka riigi poolt raha eraldamist.

EKAKiga tutvumisel selgub, et kodanikeühiskonna kujun­damisel saab palju tööd teha il­ma riigieelarveliste kuludeta.

Kopli selgitustest nähtub, et kui avalik võim soovib min­geid protsesse pidurdada ja neile vastu töötada, võetakse selle nimel kasutusele kogu de­magoogiaarsenal, häbenemata seejuures ennast lolliks teha.

4. oktoober 2002 ~~ 3 ........................ .. ................................ ..... ...... .. ..... ... .......................................... ....................................................... .................................................................. .. ...................... ........ .......................................... ... .. ..... ........ .. ............ .. ... .. ..................... .. ........ .... .. ..... ..... ......... .....

Euroopa tuleviku konvendi asepresident Jean-Luc Dehaene leiab, et ühendused peaksid ise arvamust avaldama, mitte ootama, kuni neilt küsima tullakse. LIIS TREIMANN

Dehaene: ELiI pole av~usetoetattde~u KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Septembris Eestit killastanud Euroopa tuleviku konvendi asepresident, endine Belgia peaminister Jean-Luc Dehae­ne kinnitas Foorumile, et üld­rahvaliku arutlus e mootoriks Euroopa Liidu (EL) tuleviku küsimustes peavad Eestis ole­ma meie esindajad konven­dis.

Kuidas kaasab Euroopa tu­leviku konvent kodanike­ühendusi oma töösse?

Konvendile on antud mandaat organiseerida dia­loogi kodanikeühiskonna or­ganisatsioonidega. Kui me arutame riikide tuleviku üle, on väga oluline, et tehtud ot­suseid toetaksid ka kodanike­ühendused. Sellepärast kor­raldab konvent regulaarseh kuuJamisi ja küsib tagasisidet Euroopa tasandil tegut eva­telt organisatsioonideIt.

Kui suur on tegelikult ühen­duste mõju konvendi otsus­tele?

See on alati suur väljakut-5e. Euroopa tulevik pole laie­male avalikkusele lihtne tee­ma. Arutlusi tuleb kogu aeg ta­gant lükata, samal ajal teades, et sellest pole kunagi küllalt.

Euroopa tasandil tegutse­vate organisatsioonide prob­leemiks on see, et neil pole mitte alati sidemeid kohalike organisatsioonidega, eriti kandidaatrükides. Ka neid on haaranud Euroopa Liidu teh­nokraatia. Olen neile öelnud, et nad peavad läbi rääkima kohalike organisatsioonide ja erinevate inimestega.

Aga on ju selge, et kodani­kega läbirääkimise foorum pole üks kindel koht, vaid suur ruum. Ning ka konvendi sees toimub ju atomiseeru­mine.

Samas on konvent esime­ne nii suure osalusega üle­euroopaline kogu. Oleme konvendi liikmetele kogu aeg peale käinud, et nad peavad oma riikides dialoogi kehuta­ma. Eesti esindajad konven­dis peavad olema siinsed dia­loogi mootorid.

Kõik konvendi töös osale­vad riigid peavad ka ametli­kult aru andma, kui palju nad on seda teinud. Eks nendest aruannetest on näha, kes on tõesti tööd teinud ja kes on ainult paberil dialoogist rää­kinud. Mõlemat tuleb ette.

Kas siin on ka mingi vahe kandidaat-ja llikmesrükide vahel~

Selle põhjal, kui aktiivselt inimesi kaasatakse EU tulevi­kudebatti, kandidaat- ja liik­mesriikide vahel mingit vahet teha ei saa. Ja kogu konvendi töö üks väga positiivseid tule­musi on see, et siin pole suurt

Jean-Luc Dehaene Konvendi asepresident

• Sündinud 7. augustil 1940 • Oli 1992-1999 Belgia peami­

nister, enne seda Belgia ase­peaminister, sotsiaal-, refor­mi- ning kommunikatsiooni­minister

• On Vilvoorde linnapea, kuu­lub mitmetesse nõuandva­tesse kogudesse (teiste seas Euroopa Komisjoni esimehe Romano Prodi nõuandjate sekka) ja äriühingute nõuko­gudesse

vahet, sest kandidaatriigid võtavad konvendi tööst osa kui võrdsed.

Nagu ütles Poola välismi­nister - Eli tuleviku üle arut-1edes ei istu ta ju konvendis kui kandidaatriik, vaid liige. Võibolla on konvent kandi­daatriikidele tähtsamgi, et tõsta inimeste teadlikkust Euroopa tuleviku küsimustes.

Kui valmis on kodanike­ühendused ise konvendile nõuandma~

Eks organisatsioonidele tuleb ka öelda, et nad ei ootaks, et konvent neid orga­niseeriks, vaid avaldaksid ise arvamust. Aga eks rahvuspar­lamentide liikmed ütlevad ka, et arutelu käib nende peade kohal, ilma et keegi nendega asju arutaks.

Mina ütlen - see on teie endi töö küsimusi esitada ja arvamust avaldada. Ja ärge ainult rääkige, vaid pange oma ettepanekud kirja. Siis me kasutame neid.

Kas teile meeldib kodanike­ühendustega suhelda?

See võtab palju aega, aga see on samas demokraatlik viis. ELii pole tulevikku, kui seda ei toeta avalik arvamus. J a siin on kodanikeühenduste roll põhjapaneva tähtsusega.

Kodanikeühenduste poolt on tugev surve, et võetaks vastu Euroopa põhiseadus ja põhiõiguste harta. Enamikus küsimustes on tegelikult lai konsensus nii konvendi sees kui ka konvendist väljaspool. Keegi pole ju Euroopa vastu.

Kuid praegu oleme seisu­kohtade kuulamise juures. Ma pole nü kindel, et see kon­sensus püsib, kui hakkab tekstide kirjutamine.

Nü et te usute, et dialoog ELi ja kodanike vahel tõe­poolest töötab?

Ma loodan küll. Kõik, kes tahavad arvamust avaldada, saavad seda teha. Me ei saa muidugi kedagi sundida. Aga siiski on konvent selles mõt­tes haruldane, et eelnevalt on Eli struktuuris olnud kinni­sed diplomaatilised organid. Konvent on avatud poliitiline protsess.

Soolistvõrdsusttagav seadus on Eestile vaja1ik KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Soolise võrdõiguslikkuse seadus tuleb kiiremas kor­ras vastu võtta. leiavad eks­perdid, kes Avatud Eesti Fondi palvel võrdlesid Eesti seadusi Euroopa Liidu (EL) direktiividega, et uurida soolist võrdõiguslikkust ta­gavaid õigusnorme.

Mitmed uued seadused on Ees­tis mehi ja naisi võrdsustanud, kinnitavad võrdleva raport j koostanud Marika Linntam, Carita Rammus ja Milvi Jänes. Näiteks uus puhkuseseadus kehtestab isaduspuhkuse me­hele, kel on nüüd õigus saada 14 päeva puhkust naise rasedu­se või sünnituse ajal või kaks kuud pärast sünnitust.

Palgaseadus on üldiselt õig­lane, sotsiaalkindlustus laieneb võrdselt kõigile. Meeste ja nais­te erinev pensioniiga ühtlustub umbes kümne aasta pärast. Töökohtades rasedatele eritin­gimuste loomine tööandjate poolt on Eesti seadustega hästi tagatud ja Eli direktüvidega kooskõlas.

Kaebajad peavad välja tulema

Kuid kõikidest direktiivi­dest, mis EL soolise võrdõigus­likkuse tagamiseks vastu on võtnud, vastab Eesti seadus­andlus siiski vaid mõnele.

Kõige murettekitavamaks näitajaks on see, et Eestis pole seni olnud ühtegi soolise diskri­fIlineerimisega seotud kohtuas­ja. Ka õiguskantsleri ette pole jõudnud ühtegi sellist kaebust.

Raporti autorid peavad üheks põhjuseks Eesti elanike vähestteadlikkustsoolisestdis­krimineerimisest ja oma õigus­test. «Asja parandavad lõpuks ikka pretsedendid, mitte õigus­normid,» kinnitab Marika Linn­tam. «On vaja, et inimesed, ke­da on diskrimineeritud, tulek­sid oma kaebustega välja.»

Teise põhjusena märgivad autorid seda, et praegu peab inimene kohtus ise tõendama, et teda on diskrimin eritud. Kuid näiteks töötajal, kes kae­bab oma tööandja peale, on se­da väga raske teha, pigem ei soovita töökoha kaotamisega riskida.

«Töötaja on nõrgem pool ja tööandja hoiab kõiki kaarte. Seepärast peakski tööandjalla­suma kohustus tõendada, et ta pole seadust rikkunud, mitte vastupidi,» sõnab Linntarn.

Seadus lahendaks mured Marika Unntam ldnnitab,

et eelmisel nädalal Riigikogus teise lugemise läbinud soolise võrdõiguslikkuse seadus lahen­daks paljud probleemid ning viiks Eesti seadused ELi direk­tüvidega kooskõlla.

Esiteks tooks see Eesti sea­dustesse üldse esmakordselt kaudse diskrimineerimise ja ahistamise mõisted. Eelnõu ko­haselt läheks ka tõendamise kohustus sellele, kelle vastu kaebus on esitatud. Samuti näeb eelnõu ette eraldi komis­joni loomist, mis lahendaks ju t soolise võrdõiguslikkusega seonduvaid vaidlusi ning ka jäl­giks, et mehi ja naisi võrdselt koheldakse.

Avatud Eesti Fondi tellimi­sel valminud raport on osa võrdlusest, mida viisid läbi So­rose asutatud fondid kaheksas Eli kandidaatriigis, et hinnata riikide valmisolekut liitumiseks.

Kui Eesti võtab vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse, peab sooli­ses diskrimineerimises sOOdistatud tööandja ise tõendama, et te­ma pole oma alluvat diskrimineerinud. EGERT KAMENIK

• Eesti seadustes puuduvad olulised mõisted nagu «otsene diskrimineerimine», «ahistamine», «meeste ja naiste võrdne kohtlemine».

• Puudub spetsiaalne komisjon, mis arutaks soolise võrdõiguslikkuse küsimusi. Kohtusse oleks kaasu­sega raske minna, kohtunike ettevalmistus on kehv.

• Tõendamiskoormus lasub kaebajal, kuid töötajal on väga raske tõendeid koguda, et tööandja on teda diskrimineerinud.

• Palgaseadus keelab soolisel alusel madalama töötasu maksmise sama töö eest, kuid kusagil pole kirjas, et soolisel alusel ei tohi diskrimineeri­da töökoha taotlejat. Seepärast on ohus võrdne juurdepääs tööle. .

• Erasektoris puudub ametite klassifikatsioon, mil­le alusel palka määrata. Naiste palgad on meeste palkadest umbes veerandi võrra madalamad.

Allikas: AEFi raport

Lühidalt

Tartu poliitikud andsid ühendustele lubadusi

-

Neljapäeval , 26. septembril kohtusid Tartu kolmanda ck­tori organisatsioonid seitsme linnavolikogusse kandideeriva erakonnaja valimisliidu esin­dajatega.

Üritu 'e ühe korraldaja An ­geJika Rehema hinnangulolid kõige selgernad ja konkreetse­mad Mõõdukate esindaja Ivar Tallo seisuk had. Tallo kinni­tas, et kodanikeühendused on sõltumatud partnerid, kelle t -gevust tuleb toetada.

Res Publiea esindaja Bcrk Vaher ütles, et Res Publica toe­tab Ungari üsteemi kolmanda seletori organisatsioonide rahastamiseks, kus 1 % üksik-i iku mak ustatavast tulust lä­heks riigikassa a emel maksu­maksja poolt valitud kodanike­ühendusele.

Refonnierakonna e indaja Margus Hansoni sõnulläheb praegu Tanu eelarve t kol­manda sektori organisatsioo­nidele koos linna osalusega sihtasutustega 5%. (Foorum)

Londonis loodi Briti­Eesti Assotsiatsioon Eesti saalkonnas Londoni avati septembris Briti -Eesti As­sotsiatsioon (BES1), mis kavat­seb Suurbritannias aktiivselt Eestit tutvustada. BEST hakkab andma välja ajakirja ning kor­raldama vestlusringe ja kultuu­riüritusi.

Eestlasi ühendavad seltsid on uurbritannias tegur enud juba aastakümneid, kuid BEST on esimene Eestist huvitatud britte koondav organisatsioon. BESTi auprcsident on Suurbri ­tannia leiboristliku partei esi­mees Charles Clarke, kelleIan Eestiga perekondJikud ide­med. (Foorum)

Välisministeerium küsib ühendusteit nõu Väli mini teeriwn uuendab Eesti arengukoostöö põhimõt­teid ning palub elleks oktoob­ri lõpukskolmanda sektori et­tepanekuid. Arengukoostöö hõlmab nii arengu- kui huma­nitaarabi andmist teistele riiki­dele.

Eesti on arengukoostööga süstemaatiliselt tegelenud ala­tes 1998. aastast, mil! ks on igal aastal riigieelarve ette nähtud kindel summa. Et arutada kol­manda sektori ühi eid eisu­kohti välisministeeriumile, kor­raldab Eesti PaguJa abi 25. ok­toobril ümarIaua.

Ettepanekuid ootab ja infot annab Hiina Kuusik, rkuusik@ online.ee, tel 056983050. (Foorum)

Valmib heade näidete kogumik Eesti MittetuJundusühendu te Omarlaua esinduskogu annab välja kodanikeühenduste ko­gumiku «Parimad eesti lood», mis tutvu 'tab veerand ada head näidet kodanikeühen­duste tegevus st.

Kõiki Eesti organisatsioone oodatakse 31. oktoobrini esita­ma kogumikku kuni kah J le­heküljel näide heast tegevusest kohalikul või piirkondliku! ta­sandil, mis keskendub mingile protsessile, tegevusele või kampaanialc.

Osaliseks võivad olla ka miUt organisatsiooni ning omavalit­sus ja äriühingud. Näiteid oodatakse meHiaadressil martin@ngo.ee. (Foorum)

Siseministeerium üllitas raamatu kodanikest eptembris andi iseministee­

rium välja eelkõige kohalikele omavaUtsustele mõeldud tIÜ­kise «(Kodanikud kui koostöö parmerid», mille koostas sise­ministeeriumi kohaliku oma­valitsuse osakonna peaspetsia­list Kadri Kopli.

Kogumik õpetab nü Eesti kui Soome kogemuse põhjal koda­nike kaasamist kohalikku polii­tikasse.

lisainfo: Kadri Kopli, tel (0) 6125111. ( oorum)

-

4

ask: « KERTU Ruus fooru m@netexpress.ee

Justiitsminister Mart Rask peab Eesti kodanikeühis­konna arengu kontsept­siooni arutamist Riigikogus ,oluliseks. sest see annab võimaluse mitmed tähtsad kodanikealgatusega seotud mõisted selgeks rääkida.

Mida arvate Eesti kodanike­ühiskonna arengu kontsept­sioonist (EKAK)?

See on kõva samm edasi, et see Riigikogus arutlusele tuleb. Samuti on hea, et parteid tut­vustavad oma platvorme koda­nikeühiskonna aspektist. See on kõigile teada, et riik on ko­danike jaoks, mitte vastupidi. Ometi unustatakse see paha­tihti ära, kirjutades normatiiv­akte, mis annavad ametnikele suure võimu.

Pean arutelu EKAKi üle tähtsamaks kui dokumenti en­nast. Justiitsministri pilgu läbi vaadates on see dokument pii-avalt hea, et seda paremaks

teha.

Hiljuti andis siseminister jus­tüt ministri kohust es ühes kirja Rügikogu kultuuriko­misjonile sellele dokumendi­le hävitava hinnangu?

Minu meelest tekkis selle kirja ümber liiga teravarutelu. Komseptsioon on ju saanud va­litsuselt põhimõttelise heaks­kiidu, nii et mina ei näe siin mingit katastroofi. Teatud ot­sad tulebki lahti jätta. et parla­mendis diskussioon tekiks. Kui dokument läheb parlamenti lihvitult, diskussiooni ei teki.

Kõige tähtsam on ikka see, et Riigikogu tasandil arutelu toimuks, ja selles pole keegi ku­nagi kahelnud. Just arutelus räägitakse mõisted ja terminid selgeks, näiteks mis on «koda­nikeülIi kond» ja «kmjanib. iin on näiteks oluline, et koda­

niku mõistet ka utades ei mõelda kodakondsusega isikut, vaid kodanikku laiemalt.

Kas pa larnent on EKAKi aru­tamiseks valrnis7

Parlament on kõigeks val­mis. Nii ei aa üldse küsida, kas parlament on mingite tähtsate küsimuste annamiseks valmis. Siis tuleks pigem küsida, kas Eesti rallYas un valmis.

I üva - kas Eesti rahvas on . lleks val is? Paari aasta ees ei teadnud inime ed kol-

andast sektorist midagi.

Küsimus on terminis! Ter­min \<kolmas sektor .. oli võõras. S llepärast ongi terminite üle arutamine nii oluline.

Mida te peate EKAKi põhisõ­numiks, mllllseid väärtusi see teie meelest kannab~

Pean dokumendi enda suu­rimaks väärtuseks seda. et siin on uudetud kompleksselt haa­rata üht probleemide ringi, mis peaks esli elanikke ühenda­ma, ja valmistatud ette doku­ment, et rahvaesindajad saak­sid eda probleemide ringi aru­tada.

Väärtu test on EKAKis täht­sal kohal kodanikuinitsiatiiv. Il­ma kodanikuinitsiatiivita ei saa midagi.

Inimene peab näiteks tund­ma oma nepikojanaabrit või suutma määratleda omaenda erinevaid eluperiuude.

Ei aa nii, et näiteks üliõpi­lane mõtleb ainult tudengite sot iaaltoetu t le, kuid mitte ellele, et ta peaks ka valima

olmas sektor» on terminina võõras minema. Ühiskonnalt võtmine ja ühiskonnale andmine käivad üheaegselt.

Väärtused on ka aated, alt­ruism, andmiserõõm. Andmine peaks olema kolmandas sekto­ris tegutsejale palju kõrgem väärtus kui see, et ta saab ühte struktuuriüksusesse tööle.

Praegu arvavad küll paljud poliitikud ja ametnikud, et kolmandas sektoris tegutseb väga palju kahtlasi tüüpe.,

Ega struktuur ei kaitse kuri­tarvituste eest, kuid mittetu­lundussektor peaks suutma ül­dised tegutsemise põhimõtted paika panna. Ei maksa arvata, et poliitilised jõud hakkavad sekkuma: kolmas sektor peab olema ise niivõrd tugev, et ei võta mitteväärilisi enda hulka. Sellest hoidumiseks peavad olema muidugi teatud mehha­nismid - riik ei pea finantseeri­ma struktuuri, vaid projekti.

Just struktuuri elushoidmine on ühenduste suurimaks mu­reks.

Strukruuri ei tohi finantsee­rida tööhõiveprojektina, kuid samas on selle rahastamine möödapääsmatu. Iga projekti eelarvesse peab arves tama üld­kulud projekti majandamiseks, sest ühtki projekti pole võima­lik realiseerida minimaalse bü­rokraatjata.

J a ükski asi ei seisa aastaid entusiasmist püsti. Inimene peab ju millestki elama, kui me ei taha, et ta vargile läheks. Ega mittetulundussektorit ei hoia üleval 300 Eesti miljonäri, vaid sel on ikka hoopis laiem kande­pind.

NH et te siiski pooldate ühen­dustele riikliku tegevustoetu­se andmist?

Avalikul võimuIan voli ja­gada maksumaksjate raha ja võim peab aru saama, et teatud asjad pole tükiga mõõdetavad. Samas peavad raha jagamisel loomulikult olema täpsed eral­damise alused ja järelevalve.

Ja oluline on, et toetus pole üritus omaette, vaid riik kaasti­nantseerib häid mõtteid. Näi­teks justiitsministeerium toe­tab naabrivalvet kui kuritege­vust ennetavat hooba. Samal ajal saavad naabrivalveühin­gud mujalt annetusi.

Mida arvate mõttest viia Eestis sisse kord, Irus maksumaksjad saaksid anda 1 % oma tuJu­maksuga maksustatavast summast riigikassa asemel mõnele organisatsioonile?

Põhimõtteliselt on kõik või­malik, see sõltub poliitilisest seisukohast. Näiteks on Eesti otsustanud, et NATOga liitumi-el on meie kaitsekulutused 2%

sisemajanduse koguproduktist. On ka teisi lubadusi.

Probleem on selles, et kõiki lubadusi tuleb ka täita ja kui neid liiga palju anda, võib raha otsa saada ja kõigil on õigus. Nii et peab meeles pidama, et iga otsus mõjutab kõiki eelnevaid.

Mõte ise on huvitav. Sün ta­ga on terve rida sotsiaalseid as­pekte. Kõigepealt tuleb väär­tu tada annetamine ja heatege­vus. See teema vajab ühiskon­nas läbirääkimist.

Oiguslik regulatsioon peab muidugi annetamist võimalda­ma. Ise olen arvestanud, et an­netan umbes 20 000 krooni aas­ras.

Milliseid probleeme tooksite välja meie mittetulundus­ühendusi puudutavas sea-d sandluses?

Me oleme need seadused just teinud, nii et põhimõtteli-

Justiitsminister Mart Raski hinnangul on kodanikeühiskonna kontseptsioonist kui dokumendist oluli­sem, et parlamendis kAivitub arutelu mittetulundusselctori rollist ühiskonnas. LIIS TREIMANN

selt on seadusandlu korralik. esti riigis õiguslikke takistusi

kodanikuinitsiatiivi vallandu­miseks pole. Kui praktilisi kit­sa kohti ette tuleb, on neid või­malik parandada. Pigem võiks küsida, kuidas inimesi aktiivse­maks muuta. Seadustega seda teha ei õnnestu, selle taha ainult poetakse.

Kas meil on praegu piisavalt konkreetselt määratletud avalik huvi, mille alusel mit­tetulunduslikud organisat­sioonid tulumaksusoodustust saavad?

Ei ole ja ei saagi olla. Avalik-

ku huvi polegi võimalik väga selgelt õiguslikult määratleda. On selge. et kolmandat sektorit pole mõtet luua kellegi erahu­vide teostamiseks.

Kuidas hindate Eesti Öigus­keskuse seadusloomeportaa­li, kus iga inimene saab sea­duste tegemises kaasa rääki­da1!

Selline portaa! aitab kind­lasti seadusloomele kaasa. Seadusloome seisneb ju selles, et elust tõusnud probleemide­le tuleb anda juriidiline kvalifi­katsioon.

Oleme ka ministeeriumis

viinud seadusloome suhteli­selt laiale pinnale, püüdes õigusakte huvigruppidega kooskõlla viia.

Kui koostasime näiteks võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse ja pere­konnaseaduse eelnõusid, kon­suJteerisime lesbiliidu, geiliidu ning teiste registreeritud orga­nisatsoonidega.

Püüame anda võimaluse kaasa rääkida kõigile, kel on selleks huvi, kuigi see muidugi ei tähenda, et nende sõna peab peale jääma.

Kõigi ärakuulamine on suur saavutus.

4. oktoober 2002

Projektid

SUITASunnJSEESTIRAH­VUSKULTUURI FOND võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi 2003. aasta stipendiwnideks ja kultuuriprojektide finant­seerimiseks. Taotlusi võetakse vastu tööpäeviti kella 10.00-16.00 Tallinnas Weizenbergi 20a-13 (lII korrus). Lisainfo ja taotlusvormid: www.rkf.ee. tel (0) 6013428

PÖHJAMAADE MINISTRITE NÕUKOGU võtab 15. ok­toobrini vastu projektitaotlu­si programmile «Kohalike omavalitsuste areng», millele oodatakse taotlusi teiste seas ka mittetulundusühinguteit. Lisainfo: Põhjamaade Minist­rite Nõukogu Infobüroo, Tal­linnas Lai 29, tel (0) 627 3100, Tartus Raekoja plats 8, tel (07) 423 625, http://www.nmr.ee

AVATUD EEST[ FOND ootab ühendusteIt ja gruppidelt pro­jektitaotlusi, et osaleda avatud ühiskonna toetusfondide koostööprogrammis IDA-IDA. Toetatakse rahvusvahelisi projekte, mis otsivad praktilisi lahendusi ühiskonna aktuaal­setele probleemidele.

Eelistatud teemad: tugev ja mitmekesine kodanikeühis­kond, marginaalsed ühiskon­nagrupid, rahvussuhted, sot­siaalsed muutused, seadus­loome ja pOlHtika[e mõjuta­mine. Lisainfo ja taotlusvor­mid: www.oef.org.ee/progra -rnmid/ida-ida.php, tel (0) 6313792

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUURSAATKOND TALUN­NAS annab Eesti mittetulun­dusühingutele väikestipen­diume. Programm Põhja­Euroopa Initsiatiiv toetab de­mokraatia arengut edenda­vaid projekte.

Prioriteedid: demokraatlike institutsioonide Joomine, tu­geva iseseisva meedia roeta­mine, kodanikeühiskonna ja kodanikuõpetuse edendami­ne, lugupidamise suurenda­mine õigussüsteemi vastu, inimõiguste edendamine, naiste polütiliste õiguste edendamine, inimkaubandu­se vastane tegevus ja turuma­jandusreformide toetamine.

Stipendiumide maksimaaI­seks suuruseks on 24 000 dol­larit (386000 krooni). Ok­toobri lõpuks saabunud pro­jektid vaadatakse kiiremini läbi. Lisainfo ja taotlusvor­mid: www.usemb.ee. tel (0) 6688177. aveimer@pd.sta­te.gov

EUROOPANOORED EESTI BÜROOvõtab 1. novembrini vastu rahvusvaheliste noor­soovahetuste ja noorsooaJga­tuste projektitaotJusi. Noor­soovahetused: korraJdajateks 15-25-aastased noored, käsit-1evad 6-21 päeva jooksul koos teiste Euroopa riikide noortega aktuaalseid kooliväliseid tee­masid.

Noor ooalgatused: eesmär­giks 15-25-aastaste noorte o alus kooliväliste probleemi­de lahendamisel, projekti kes­tus 3-12 kuud, idee pakkunud noored kaasavad suure hulga teisi noori või laiema üldsuse. Eelistatud teemad: noorte toi­metu)ek, inimõigused ja noor­te tööhõive.

Parimad projektid saavad toetust kuni 100%, noorsooal­gatustele antav maksimurn­summa on 156 500 Eesti kroo­ni. Lisainfo ja taotlusvannid: http://euroopa.noored.ee, tel (0) 6979217 ja (0) 6979221

EESTI DIPLOMAATIDE KOOLJAAVAruD EESTI FOND kuulutavad väJja kon­kursi Eesti mittetulundus­ühingute esindajatele osale­miseks Euroopa Liidu finant­seerirnisprogramme, toetus­struktuure ning poliitikaid kä itlevas koolitusprojekhs ((Eesti mittetulundusühingud ja Euroopa Liit». Avaldusi oodatakse Il. oktoobrini. li­sainfo: Vlrww.edk.edu.ee, tel (0) 631 7951