2. Kloostrikoolid Varakeskajal kogu haridus kloostrites. Peaaegu
ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. 3. Mida piti? Piibel
Kirikuisade td Ladina keel Antiikautorid: Cicero, Platon,
Aristoteles 4. Mungad peaaegu ainukesed raamatute tootjad (). 5.
Krgkeskajal tekivad katedraali- ehk toomkoolid 6. Siis tekivad
linnades Phikoolid kaupmeestele ja ksitlistele Ameti- ehk
abakusekoolid arvutamine, raamatupidamine ( ) Seal piti rohkem
pilaste emakeeles. 7. likoolid kujunevad vlja 11.-12. sajandil
Itaalias 11.-12. sajandil Bologna ja Salerno likoolid Pariisi
likool Oxford ja Cambridge Salamanca 8. likoolidele andis
tegevusloa paavst. lipilastel ja ppejududel oli vaimuliku staatus
ja seega vaimulikega vrdsed igused (oluline kaitse seaduse ees). 9.
lipilastel tihti linnas halb maine (), kitusid halvasti varastasid,
kaklesid, tapsid... 10. lipilased olid tavaliselt 15-25 aastased
mehed. Naised ei tohtinud ppida, kuna lipilastel oli vaimuliku
staatus. 11. pingud kestsid tavaliselt 6 aastat. Esiteks piti
kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti. 1) grammatika 2)
retoorika 3) dialektika 4) aritmeetika 5) geomeetria 6) astronoomia
7) muusika (+ kirjandus) 12. Peale nende ppimist sai jtkata : 1)
usuteaduskonnas 2) igusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas 13. 2 ppet
vormi Loeng () Dispuut ppet algas hommikul kell 5-6. Kik loengud
olid kohustuslikud. 14. Keskaja teadus - skolastika Thtsad olid
autoriteedid (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed).
Aristotelese loogika Autoriteetide teoste lugemine,
kommenteerimine, nende kommentaaride kommenteerimine. 15. Loe lbi
lk 184-185 Miks on teaduskondade () nimekirjas esimesel kohal
usuteaduskond? Millele toetuti () keskaja igusteaduses? Miks on
Roger Bacon thtis loodusteadustele?
