Infoleht “Kool ja Kodu” No. 14 20. oktoober 2005

Täna lehes: - Aasta Õpetaja tiitli omanikud - Õpetajate konsultatsiooniajad ja kontaktandmed - Huviringid sellel õppeaastal - Nädal täis muusikat - Iga õppija arengu toetamine koolis - Arenguvestlused – mis need on? - Lastevanemate kool - Psühholoogi veerg - Teated ja info

Hea koolipere! Kiirelt on ajaratas veerenud esimese õppeveerandi lõppu. Alles see oli, kui esimeste klasside õpilased astusid, hinges ootusärevus, esimest korda üle kooliläve. Nüüdseks on palju muutunud: puudelt on langenud lehed, ilm on tuuliseks ning kõledaks muutunud ja õpilased on esimese annuse koolitarkust kätte saanud. Seega ongi õige aeg nädalane puhkus võtta. Möödunud veerandisse jäid ka paljud huvitavad üritused. Kõige oodatum päev nii õpilastele kui ka õpetajatele oli ilmselt Ülemaailmne Õpetajate Päev. Nagu traditsiooniks on saanud, kasutavad õpetajad seda päeva puhkamiseks ning pidutsemiseks ning tundide andmisel asendavad neid abituriendid ning 11. klasside õpilased. Asendusõpetajatele oli päev üsnagi kurnav ning ilmselt sai paljudele selgeks, et pedagoogi elukutse asemel võiks valida midagi kergemat ja vähem vastutusrikast, nagu näiteks ajukirurgi või sapööri ameti. Isiklikult võin öelda, et minu päeva tipphetk saabus juba pool üheksa hommikul, kui mul oli võimalus lahendada üks verine vahejuhtum, millel ma hetkel siiski pikemalt ei peatu. Igatahes võtan asendusdirektorina endale õiguse kõigi asendusõpetajate nimel avaldada austust vapratele õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, kes viitsivad nende mõne tuhande krooni eest päevast päeva nii närvesööva ametiga tegeleda. Inimesena, kes on Eesti haridussüsteemis olnud ligi kaks kolmandikku elust, pean ma kahjutundega tõdema, et praegune olukord hariduspoliitikas on minu arvates üpris ebastabiilne. Siiski loodan, et kaugel pole aeg, kui me saame valitsuse, mis unustab paariks hetkeks oma egoismi ning liivakastimängud ja suudab ehitada valmis haridussüsteemi, lõhkumata pidevalt kõike varasemat, mis on halb lihtsal põhjusel, et oli rajatud teiste erakondade ideedele. On ütlus “Las koerad hauguvad, karavan liigub edasi.” Samamoodi läheb edasi ka elu Eesti koolides ning erandiks ei ole Põltsamaa Ühisgümnaasiumgi. Ja mida muud jääb minulgi üle, kui soovida kõigile õpetajatele jõudu ja jaksu hariduse andmiseks, õpilastele hariduse omandamiseks ning lapsevanematele kooliga koostöö tegemiseks.

Abiturient Taavi Libe, direktor õpetajate päeval

ALGKLASSIDE MAJA JÄLLE LAPSI TÄIS

Sellel õppeaastal on algklasside maja klassiruumid jälle kõik kasutuses, sest Põltsamaa linna haridusasutuste töö ümberkorraldamise tulemusena õpivad kõik põhikooli lapsed Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Meil on 1. - 6. klassini 18 klassikomplekti 426 õpilasega. (Eelmisel õppeaastal 16 klassikomplekti 396 õpilasega.) Majas on õppinud ka üle 500 õpilase - 2001/02 õppeaastal. Seoses uue

klassitäituvuse piirmääraga (1. ja 2. klassis 24 õpilast) on sama klassikomplektide arvu juures õpilaste koguarv siiski oluliselt vähenenud. Ka 3. - 6. klassini on õpilaste arv klassides vähenenud ja üle 28 õpilase pole üheski klassis. Seoses uue spordihoone valmimisega on oluliselt paranenud meie laste kehalise kasvatuse tundide läbiviimise tingimused. Tunniplaani koostamisega oleme saavutanud, et Veski t koolimaja võimla ja spordihoone mahutavad kogu kooli kehalise kasvatuse tunnid ning üldjuhul me ei pea kasutama algklasside maja väikest saali. Mõningaseks probleemiks on liigne müra. Kui siiani praktiliselt puudusid tunnijärgsed pesemisvõimalused Lille t koolimajas, siis nüüd on selleks kõik tingimused olemas. Vaja ainult lastepoolset tahtmist ja vanematepoolset pesemisvahendite kaasapanemist. Keha treenimise, spordiga tegelemise oskuse ja tervislike eluviiside propageerimise kõrval on ju kehalise kasvatuse üheks ülesandeks ka õigete hügieeniharjumuste kujundamine. Loomulikult on vaja ka laste heatahtlikku suhtumist üksteisesse. Uues spordihoones on kehtestatud ranged sisekorraeeskirjad ning tundub, et lapsed on need omaks võtnud. Oluline on puhtuse hoidmine ja kokkulepitud reeglitest kinnipidamine. Erandeid ei tehta. Näiteks läbi õue joostud jalanõudega saali sportima ei lubata. Võimlemistundide jaoks kohaldatud klassiruumis tehti suvel remont ning vana maja osas olnud kitsuke lauluklass kolis valgusküllasesse avarasse ruumi. Võib öelda, et algklasside maja muusikaõpetuse uus kabinet on maakonna üks parimaid. Muusikaõpetajad tunnevad head meelt, et nüüd on olemas avarad liikumisvõimalused tunni rütmikaosa läbiviimiseks. Kabinet on sisustatud vajalike muusika- ja videokeskustega. Küll jääb veel puudu ansamblipillidest tundides musitseerimiseks. Kaunis muusikaklassis on nüüd mõnus koht tunniväliste muusikaürituste läbiviimiseks. 1.-3. klassi pikapäevarühmad Kuna sellest õppeaastast suurenes just 1.-3. klassi õpilaste arv, siis pidasime vajalikuks korraldada ümber pikapäevarühma töö. Üks pikapäevarühm on mõeldud vaid 1. klassi õpilaste jaoks (õp. L. Bergmann, ruum 24), mille peamiseks ülesandeks on õpilaste järelvalve vanemate tööloleku ajal. Pikapäevarühma aega kuuluvad õues jalutamised ja mängud, valmistumine järgmiseks õppepäevaks ning tubased tegevused kasvataja juhendamisel. Teine rühm on 2.-3. klassi õpilaste jaoks (õp. M. Haava, ruum 49), mille peamiseks ülesandeks on aidata lastel õppida ja valmistuda järgmiseks koolipäevaks. Pikapäevarühm on õige koht nende õpilaste jaoks, kes ootavad ringide, treeningute ja muusikakooli algust või busside väljumist. Pikapäevarühmade tööaeg on kell 11.30-17.30.

4.-6. klassi õpituba 4.-6. klassi õpilased saavad siin õppida ning valmistuda järgmiseks koolipäevaks või oodata ringide, treeningute ja muusikakooli algust või busside väljumist. Õpitoa õpetajad V. Pedmanson ja K. Heinmann (ruum 54) saavad anda ka konsultatsiooni, kui õppetunnis jäi midagi arusaamatuks. Aineõpetajad suunavad õpilasi õpituppa, kui õpilasel on kodune töö tegemata või ta vajab õppimist õpetaja juhendamisel. Õpituppa suunamisel annab aineõpetaja lapsele kaasa. Õpituppa suunamise lehe, kuhu märgitakse õpiülesanne. Lapsel on kohustus näidata lehte kodus vanematele ning võtta sinna vanema allkiri . Nii teab ka lapsevanem, miks laps pole oodatud ajal koju tulnud. Õpituba töötab kell 12.45-15.45. Pärast seda vajaduse korral lülituvad õpilased pikapäevarühma töösse. Kui lastel on õpitud, siis alates kella 15.00-18.00 on võimalus kasutada arvutiklassi. Arvutiklassi kasutamiseks tuleb registreeruda.

Lapsevanemad, küsige oma lastelt, kas nad kasutavad õpitoas või pikapäevarühmas ootamise ja õppimise võimalust. Et kõht pika koolipäeva jooksul tühi ei oleks, siis on võimalus täiendavale einele kell 14.30. Selle poolaasta eine maksumus on 6 krooni päevas. Raha kogub õpetaja Maire Haava. Algklasside õppetööd toetavat klassivälist tegevust juhendab sellest õppeaastast uus huvijuht Mariin Priilinn . Tööd on alustanud ringid. On hea meel, et mõne ringi juhendajaks on lapsevanemad. Kõige rohkem käib õpilasi koorides. Küll aga tunnevad koorijuhid muret, et järjest rohkem keskastme klassides ei peeta laulmisoskust oluliseks ning loobutakse kergekäeliselt kooris käimisest. Huvi tekib uuesti

gümnaasiumiklassides, aga vahepealset lünka on raske kui mitte võimatu tasa teha. Lapsevanemate toetav suhtumine aitaks kindlasti kaasa ja innustaks lapsi lauluga tegelema. Kasvatab ju ringides osalemine lisaks seal omandatud oskustele ka lapse kohusetunnet ja annab esinemiskogemust. Edukat õppeaastat kõikidele õpilastele ja vanematele. Toredaid ettevõtmisi koos oma klassiga!

1.-6. klassi õppealajuhataja Riina Valdmets

Põltsamaa ÜG õpilased arvudes 2005/2006 õppeaasta alguses.

Õpilaste arv koolis

seisuga 10. sept 2005

Klassi- komplektide

arv 1. klass 58 3 2. klass 67 3 3. klass 75 3 4. klass 69 3 5. klass 84 3 6. klass 73 3 7. klass 125 5 8. klass 134 5 9. klass 149 5 10. klass 97 3 11. klass 87 3 12. klass 76 3 Kokku koolis 1094 42

ARENGUVESTLUSED – MIS NEED ON? Esimene veerand saab läbi ning enamikes klassides on toimunud lastevanemate koosolekud, kus osalejad on sellele küsimusele vastuse juba leidnud. Kuna kõikidel vanematel ei olnud võimalik koosolekul osaleda, siis anname ülevaate siin. Arenguvestlus on õpilase, lapsevanema ja klassijuhataja arvamuste vahetus, mis viib üksteise paremale mõistmisele, suurendab õpilase õpitahet ning entusiasmi. Arenguvestlus toimub üldjuhul üks kord aastas. Arenguvestluse eesmärgid on:

• lapse võimetekohase arengu toetamine; • õpilase arengu teadlik suunamine õpilase, õpetaja ja lapsevanema eesmärgistatud

koostööna; • õpilase eneseanalüüsi oskuse arendamine; • anda tagasiside õpilase arengule õppekavas sätestatud kasvatus- ja

õpetuseesmärkidest lähtudes; • leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides; • leppida kokku, kuidas eesmärkideni jõuda; • aidata kaasa sellele, et tõuseks õpilase enesehinnang.

Et parandada ja täiustada oma oskusi, peavad õpilased teadma, milliste eesmärkide saavutamist neilt oodatakse. On oluline, et õpilased mõtlevad sellele ja on ise huvitatud. Kuid nad vajavad täiskasvanuilt tuge, et leida vastus küsimusele: kuidas saaksin senisest paremini enda arengule kaasa aidata. Arenguvestlusel arutatakse õpilase tulevikuplaane, õppeedukust, käitumist, hoiakuid, suhtlemist ning lepitakse kokku tulevase perioodi eesmärkide ja nende saavutamise teede suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, millist abi ootab õpilane vanemalt ja õpetajalt.

Arenguvestluste ettevalmistamine Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva lepib õpilasega ja lapsevanemaga kokku klassijuhataja. Arenguvestluse ajaks on nii õpilane kui õpetaja läbi mõelnud, mida konkreetselt soovitakse arutada seoses õpilase isikliku arenguga. Seda läbimõtlemist kergendab õpilase eneseanalüüsi leht. Klassijuhataja koostab õpilasele täitmiseks eneseanalüüsi lehe (lehed). Klassijuhataja annab õpilasele eneseanalüüsi lehe kaks nädalat enne arenguvestlust ja lepib õpilasega kokku selle tagastamise aja (soovitavalt paar päeva enne arenguvestlust, et jõuaks õpilase seisukohtadega tutvuda). Klassijuhataja võib koostada ka lapsevanemale analoogilise küsimustiku lapse kohta. Lapsevanem ei pea oma lehte eelnevalt täitma. Vestlus lapsevanemaga toimub õpilase eneseanalüüsi lehe alusel. Arenguvestluse tulemus Arenguvestluse tulemusena sõlmitakse kokkulepe õpilase arengueesmärkide ning nende saavutamise teede kohta. Arenguvestlused tuleb dokumenteerida. Dokumentatsioon sisaldab täidetud vormi Arenguvestluse kokkuvõte. Oluline on, et õpilane sõnastab oma arengueesmärgid ise ning ka kriteeriumid nende saavutamise hindamiseks. Õpetaja kirjutab need kokkuvõttesse. Järgnevalt lepitakse kokku, mida peab õpilane ise tegema eesmärkide saavutamiseks ja millist abi vajab ta vanemalt ning õpetajalt. Kokkulepped protokollitakse. Õpilane, lapsevanem ja klassijuhataja kinnitavad allkirjaga arenguvestluse kokkuvõtte, näidates, et nad mõlemad on kirjapanduga nõus ning on kokkulepetest selgesti aru saanud. Õpilane koos lapsevanemaga saavad arenguvestluse kokkuvõtte koopia. Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel Õpilase eneseanalüüsi tulemusi ei tohi avaldada kolmandatele isikutele. Õpilase arenguvestluse eneseanalüüsi leht ja küsimustik lapsevanemale antakse neile tagasi ning klassijuhataja ei tee sellest endale koopiat. Palume perel need lehed säilitada. Klassijuhataja vahetumisel antakse Arenguvestluse kokkuvõte järgmisele klassijuhatajale. Klassijuhataja vahetumisega kehtivad kõik õpilasega tehtud kokkulepped kuni järgmise arenguvestluseni. Keskne roll lapsel Rõhutan veel, et see on LAPSE arenguvestlus, kus 80% ajast kõneleb laps. Vanematel ning klassijuhatajal on toetav ja abistav roll. On klassijuhatajaid, kes kutsusid lapsi ja vanemaid arenguvestlusele juba eelmisel õppeaastal. Ka käesoleval õppeaastal on mõnes klassis juba kolmandik arenguvestlusi läbi viidud. Klassijuhatajate hinnangul on laste ja vanematega saavutatud hea kontakt ja uudsena tundunud tegevus pakkunud rahulolu kõikidele osapooltele.

Riina Valdmets õppealajuhataja

Toetame iga õppija arengut

Igaks õppeaastaks kehtestab Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku järelvalve prioriteedid, st koolitöö valdkonnad, mida järelvalve käigus kontrollitakse ja analüüsitakse. 2005/2006 õppeaastal on üld– kutse– ja kõrghariduses riikliku järelvalve prioriteediks lapse/õpilase/üliõpilase individuaalse arengu toetamine ning lisaks pööratakse üldhariduses tähelepanu ka õpilastele õpiabi rakendamisele. Õpiabi all mõistetakse nende õpilaste toetamist

ning neile tugisüsteemide rakendamist, kelle veerandihinnete hulgas on hindeid ”nõrk” või ”puudulik ”või on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata. Riikliku järelevalve prioriteete järgides sõnastasime kevadel oma kooli 2005/2006 õppeaasta eesmärgid:

I. Toetame iga õppija arengut,. Selleks 1) viime läbi arenguvestlusi õpilaste ja õpetajatega; 2) arvestame õpilase individuaalsust; 3) kasutame õppetunnis aktiivõppe meetodeid; 4) õpetame ja nõuame distsipliini; 5) korraldame õpetajate kogemuste vahetamisi.

II. Aitame õpilasel kujundada terviklikku maailmapi lt. Selleks 1) loome ainetevahelises koostöös kooli õpperaja; 2) võimaldame valikkursuste raames omandada täiendavaid teadmisi; 3) viime läbi projektipäeva.

III. Vastutame valikuga kaasneva kohustuse täitmise eest. Selleks 1) võimaldame õpilasel teha valikuid; 2) õpetame analüüsima kohustuse täitmist.

Selles infolehes keskendun tegemistele, mis on seotud meie esimese eesmärgi täitmisega. Toetamaks iga õppija arengut arendame edasi viimaste aastatega välja kujunenud õpilaste nõustamise ja õpiabi süsteemi. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Selleks on kõigil õpetajatel konsultatsiooni ja järelevastamise ajad, mis on õpilastele teada. Vastavat infot saab ka kooli koduleheküljelt. Suur osa meie õpetajatest on läbinud 160-tunnise metoodikakursuse (2002. aastal 25 ja 2005.aastal 24) , kust omandati uusi võtteid tundide läbiviimiseks ja laste individuaalsuse suuremaks arvestamiseks. Järgnevalt tutvustan lühidalt meie koolis rakendatud tugisüsteeme

Parandusõpe Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita, seatakse sisse "Õpilase vaatluse kaart". Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse. Kaardi põhjal kogutud Kaardile kogunenud infot analüüsivad üheskoos klassijuhataja, logopeed, parandusõppe õpetaja, õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus. Nii õpiabi kui ka kõneravi saavad meie kooli õpilased juba alates esimesest klassist kooli logopeedidelt Anne Paršinilt ja Sirje Strandbergilt. Õpiraskuste ületamise nimel töötavad 1. – 6. klassi õpilastega parandusõppe lisaeriala omandanud õpetajad Pille Martsik, Enna Kolk, Ive Pajo, Diana Nõlvak, Kaja Raimets, Sirje Suvi. Kolmandat aastat oleme rakendanud parandusõpet ka põhikooli kolmanda astme õpilastele. Tunde viivad läbi TÜ-s parandusõppe lisaeriala omandanud õpetaja Margit Uus ja logopeed Sirje Strandberg. Kuna õpiabi vajavaid õpilasi on järjest rohkem, siis asus sel sügisel TÜ parandusõppe õpetaja lisaeriala omandama ka Astra Tints.

Põhiharidust omandav õpilane viiakse parandusõppele õpilase vaatluskaardi alusel õppenõukogu otsusel. Õppenõukogu võib otsuse tegemisse kaasata logopeedi, psühholoogi, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad või vastava eriarsti. Õppenõukogu teeb parandusõppele määramise otsuse õpilasele teatavaks posti teel. Õpilasel (esindajal) on õigus 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal ta antud otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, teavitada kooli kirjalikult, et ta pole nõus parandusõppe rakendamisega. Nimetatud keeldumise esitamisel kool õpilasele parandusõpet ei rakenda.

Parandusõppe rühmas õppinud õpilasel on põhikooli eesti keele ja matemaatika lõpueksami rahuldava hinde saamiseks vaja 35% õigeid vastuseid. Uue, 23. 03. 2005. aastal vastu võetud määruse „Parandusõpperühma töökorralduse alused” kohaselt võib kool rakendada õpilasele parandusõpet I kooliastmes kuni neli , II kooliastmes vähemalt kolm, III kooliastmes vähemalt kaks tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on 6 õpilast. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi– ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja õpiharjumuste kujundamiseks õpilast toetavat õppekorraldust. Parandusõppe üldeesmärk on korrigeerida õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime õppimise ja tööga. Seega on parandusõppe eesmärgiks soodustada õpilaste tunnetuslikku ja motoorset arengut, tunde– ja tahtevalla kujunemist, sotsiaalset kohanemist. Parandusõpe peab aitama lapsel kujuneda isiksuseks, kes

• tunneb ja järgib üldinimlikke kõlbelisi arusaamu; • oskab oma igapäevast tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; • oskab ja tahab teha jõukohast tööd, on valmis koostööks; • orienteerub lihtsas teabes; • valdab põhikooli riiklikule õppekavale vastavaid teadmisi.

Seetõttu ei õpita ega õpetata parandusõppe tundides konkreetset õppeainet, vaid tulenevalt õpilase hariduslikest erivajadustest toetatakse õpilase arengut arendades tema taju, tähelepanu, mälu, kõne ja mõtlemisprotsesse, saavutamaks õppekava nõuetele vastavaid tulemusi. Kui eelmise määruse järgi pidi parandusõppetunnid toimuma väljaspool õppetunde, siis uus määrus seda enam ei sätesta. Sellest lähtuvalt toimub osa parandusõppetunde ka ainetundide ajal. Psühholoogiline nõustamine Sel aastal tegelevad õpilaste ja lastevanemate psühholoogilise nõustamise ja konsultatsioonidega psühholoogid Anu Pajo (7. – 12. klass) ja Maire Püss (1. – 6. klass). Psühholoogi konsultatsioonile võivad minna kõik õpilased ja lapsevanemad, kuid eelnevalt tuleb aeg kokku leppida. Samas võib klassijuhataja, nähes või tajudes vajadust, soovitada või paluda mõnel õpilasel psühholoogi juurde minna. Paljudel õpilastel on sellest kasu olnud, paraku on ka neid, kes keelduvad abist. Kuna probleem tavaliselt iseenesest ei kao, pigem süveneb, tekivadki õpiraskused. Nendest ülesaamine on aga üldjuhul juhul üsna vaevarikas. Seepärast ongi väga oluline, et laps jõuaks psühholoogi juurde õigel ajal. Logopeediline nõustamine ja ravi Kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid diferentseeritult. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks. Kõneravi Eesmärk on õpilaste kõne, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine. Kõneraviga alustame vajadusel juba koolieelikutega. Eesmärgiks on selge hääldamise harjutamine, sõnavara täpsustamine ja laiendamine, kõne ja häälikukuulmise arendamine, häälikuanalüüsi oskuste arendamine, nägemis- ja kuulmistähelepanu arendamine ning peenmotoorika ja rütmitunde arendamine. Esimese õppeveerandi jooksul toimub koolieelikute kõne ja psüühiliste protsesside taseme määramine. Individuaalset ja rühmatööd korraldatakse vastavalt vajadusele. Lapsevanemate ja

õpetajate nõustamine lapse kõne arengu ja arendamise iseärasustest lähtuvalt toimub koolieelikute õppepäevadel või individuaalsete konsultatsioonide kaudu. Töö 1. - 6. klassi õpilastega toimub õppeaasta I ja II õppenädala jooksul. Uuritakse individuaalselt või grupiti esimese klassi õpilaste kõnet, 2. – 6. klassi õpilaste hulgas viiakse läbi diagnoosetteütlusi. Vigade analüüsi põhjal moodustatakse kõneravi rühmad ja koostatakse tunniplaan. Iga rühm käib logopeedi juures kõneravi tunnis 2 – 3 korda nädalas. Vajaduse korral saab õpilane ka individuaaltunde (kogelus, düslaalia, raske düsleksia ja/või düsgraafia). Tundides kasutatakse spetsiaalseid metoodikaid ja võtteid õpilaste kõne, lugemis– ja kirjutamisoskuse arendamiseks. Arendatakse ka mõtlemist, tähelepanu ja mälu. 7.-9.klassi õpilastega tehakse diagnoosetteütlused esimese õppeveerandi jooksul. Vigade analüüsi tulemusena selgitatakse välja õpilased, kes vajavad emakeele kirjalikes töödes diferentseeritud hindamist. Vastavalt vajadusele saavad õpilased logopeedi konsultatsioone või individuaalõpet. Pidev abiõpe toimub emakeele õpetaja juhendamisel koostöös logopeediga.

Õpiabi projektitöö kaudu Eelmisel õppeaastal viisime septembrist kuni maikuuni läbi projekti „Käitumis– ja õpiraskustega õpilaste abistamine ja nende silmaringi laiendamine”. Projekti käigus toimusid täiendavad õppetunnid 7. ja 8. klassi õpiraskustega õpilastele. 7. klassi õpilastele õpetati teisel õppeveerandil 18 tunni ulatuses täiendavalt matemaatikat, vene keelt (6 h) ja eesti keelt (4 h) ning 8. klassi õpilastele matemaatikat (15 h) ja eesti keelt (9 h). 2004. – 2005. õppeaastal kuulus parandusõppe rühma 7. klassidest 14 ja 8. klassidest 36 õpilast. Suurel osal neist olid esimese veerandi tunnistusel nii matemaatika kui ka eesti keel puudulikud. Teise õppeveerandi algul toimuma hakanud täiendavatest tundidest osavõtt oli vabatahtlik, kuid sellele vaatamata oli õpilaste huvi suur: kokku osales neis tundides 48 õpilast. II õppeveerandi lõppedes oli puudulike hinnetega õpilasi küll natuke vähem, kuid siiski oli neid õpilaste üldarvust lähtudes suhteliselt palju. Paljudel puudus üldse huvi õppida ja peaaegu pooled õpilastest väitsid, et nad polegi võimelised rahuldavalt õppima. Kuna 8. klaasi õpilasi ootas kevadel ees matemaatika koolieksam, siis tundus II veerandi lõpul olukord küllaltki lootusetu. IV õppeveerandi keskel alustasime uuesti matemaatika lisatundidega. Meie üllatuseks oli õpilaste huvi nende vastu suur, kuivõrd osalesid ka rahuldavate hinnetega õpilased. Suurem osa 8. klasside õpilastest sooritasid matemaatika eksami, 14 õpilast jäeti täiendavale õppetööle ja 1 õpilane viidi lapsevanema avalduse alusel 9. klaasi matemaatika puuduliku aastahindega Mitmed täiendavates tundides käinud poisid, kes algul väitsid, et nende pea matemaatikat kohe kuidagi ei võta, avaldasid pärast arvamust, et sellisel viisil õppimist jätkates võivad nad 9. klassi lõpueksamilgi rahuldava hinde saada. Projekti raames õpilastele osutatud lisatundidest oli suur kasu: tõusis õpilaste õpimotivatsioon, õppimistahe ja usk oma võimetesse. Kaasa aitas kindlasti asjaolu, et lapsi õpetas teine õpetaja, kes ei pannud puudulikke hindeid, küll aga sai konkreetse tunni töö eest nii mõnigi kahemees kolme ja isegi nelja. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et IV veerandil läksid õpilased lisatundidesse vabatahtlikult, julgesid õpetajalt küsida ega seganud tundi. Seda arvesse võttes tuleb projekti igati õnnestunuks ja kordaläinuks lugeda. 7.- 9. klassi õpituba. Kui 1. – 6. klassi õpilastel on koolis pidevalt olnud pikapäevarühmas õppimise võimalus (vt. R. Valdmetsa artikkel), siis 7. – 9. klassi õpilastel pole seda viimastel aastatel olnud. Kuna eelmise õppeaasta projekti kogemused näitasid, et suhteliselt paljud õpilased kasutavad pärast tunde õppimise võimalust, seepärast otsustasimegi sel õppeaastal avada õpitoa. Õpitoas võivad õppida

ja vajadusel ka abi ning konsultatsiooni saada õpilased, kel tuleb tund-paar bussi oodata. Sinna soovitame minna ka õpilastel, kes kodus õppida ei taha või kes oma sõnul lihtsalt unustavad õppida. Aineõpetajal ja klassijuhatajal õigus suunata õppima õpituppa. õpilasi, kes jätavad kodused ülesanded tegemata, ei tööta tunnis ja kellel on puudulikud hinded.. Õpetaja kirjutab suunamise kohta õpilasele päevikusse vastava teate. Õpitoast lahkudes kirjutab õpitoa õpetaja päevikusse märke osalemise kohta. Kui õpilasel vastavat märget pole, ei täitnud ta korraldust ning see mõjutab kindlasti tema käitumishinnet. Kuna õpitoas on erinevad aineõpetajad (matemaatikaõpetajad Maia Tõntsu ja Ene Kase, loodusainete ja ajaloo õpetaja Toomas Annuk, eesti keele õpetaja Ülle Lodi, inimeseõpetuse ja inglise keele õpetaja Katrin Arge, arvuti- ja matemaatikaõpetaja Janel Palm), siis sinna suunamist ei tohiks käsitleda ainult karistusena, vaid võimalusena saada õpiabi ja õpetaja juhendamisel ka oma tegemata tööd ära teha. Õpituba töötab esmaspäevast neljapäevani. Seitsmenda klassi õpilased saavad õppimist alustada kell 14.00, 8. ja 9. klassi õpilased tundide lõppedes. Õpituba on avatud kella 18-ni. Individuaalsed õppekavad Meie koolis saavad võimetekohast haridust omandada ka toimetuleku ja lihtsustatud õppekava alusel õppivad lapsed. Sellel õppeaastal on koolis suurenenud õpilaste arv, kes õpivad põhikooli lihtsustatud õppekava või toimetuleku õppekava alusel koostatud individuaalsete õppekavade põhjal. Nende lastega töötavad lisaks aineõpetajatele eripedagoogid Lia Kondas ja Aale Lavrikov. Toetus andekatele/erihuvidega lastele Töös andekate ja erihuvidega lastega peame oluliseks avastada iga lapse anne; märgata tema erihuvi, seda arendada ning tunnustada last saavutuste eest. Õpilaste erihuve püüame arvestada ainetunnis, samuti planeerides ainetunnivälist tegevust kooli tööplaanis ja aineõpetajate töökavades. Aineõpetajate suunamisel valmistuvad õpilased aineolümpiaadideks, võtavad osa teaduskooli tööst, osalevad kõne-, etlemis-, tantsu-, spordivõistlustel. Klassijuhatajad, õpetajad, huvijuhid, kooli juhtkond lähtuvad tööd planeerides lapse ande ja huvide erendamist ja rakendamist. Arenguvestluste ja individuaalsete vestluste käigus aidatakse lapsel leida oma huvi ning sellele vastav huviring. Õpilaste huvisid ja individuaalsust saame arvestada ka neile erinevaid valikuvõimalusi pakkudes. Sellest saate lugeda meie järgmisest infolehest. Lugupeetud emad, isad, vanaemad, vanaisad! Järjest rohkem on koolis lapsi, kes õppimisega toime ei tule ja abi vajavad. Toetust ja mõistvat suhtumist, aga ka aitamist vajavad ka tublid lapsed. Et laps õppetööga hätta ei jääks ja klassikursuse õigel ajal lõpetaks, püüame koolis kasutada iga võimalust ning otsime ja rakendame pidevalt uusi. Laps vajab ka lapsevanema toetust, päris sageli tema kõrval seismist, õpetamist ning kontrollimist. Koostöös ja ühiselt suudame kindlasti last aidata.

Tiia Mikson, 7.-12. klasside õppealajuhataja

Aasta Õpetaja tiitli omanikud Põltsamaa Ühisgümnaasiumist esitati maakonda sellel aastal Aasta Õpetaja tiitli kandidaatideks kolm õpetajat – Eve Oro, Meeli Nõmme ja Tiia Kaeramaa. Kõik kolm on said Põltsamaa Linna

Aasta Õpetaja tunnustuse. Eve Oro kandidatuur esitati maakonnast omakorda edasi vabariiki ja ta sai paljude teiste maakondade õpetajate kõrval Aasta Õpetaja tiitli omanikuks. Käsitöö- ja kodunduse õpetaja Eve Oro. Õpetaja ametit pidades on 14 aasta jooksul tema käe alt läbi käinud paljud PÜG-i õpilased. Üheksa aastat on Eve õpetanud lapitööd täiskasvanutele, 2004. aastal andis välja käsitöö valikteema õpiku „Lapitööd“. Seega on Eve õnnelik inimene, sest tema töö on ka tema hobi. Miks just õpetaja elukutse? „Sellele ei olegi nii lihtne vastata. Keeruline on seletada praegustele noortele elukutsevaliku põhjusi 20 aastat tagasi. Ma võin öelda, et pärast keskkooli lõpetamist, kui tegin oma valiku, meeldis mulle saada õpetajaks, minu sisetunne ütles seda.“ Kuid lapsena tahtis väike Eve saada lasteaiakasvatajaks, just nagu kasvatajatädi Evi. Tal on alles ka lasteaia lõputunnistus, kus on kirjas, et suureks saades tahab Eve saada lasteaiakasvatajaks. Õpetamise eesmärk? Kas kindlad võtted või mõnu? „Ma arvan, et mõlemat tuleb käsitöös õpetada. Ilma kindlaid võtteid oskamata ei saa ka mõnu tunda. Kui õpilane suhtub õpitusse loovalt ning oskab seda oma huvides ka kasutada, sünnib looming ja ma usun, et see ongi käsitöös kõige parem tunne.“ Kokakunsti kohta ütleb Eve Oro järgmist: „Kui käsitöös tuleb mitmete õpilaste motiveerimisega vaeva näha, siis kodunduse õpetamisel seda tavaliselt tegema ei pea. Seda, et toidutegemine on fun, teab enamus õpilasi isegi. See meeldib ka ilma sundimata.“ Kas tegelete vabal ajal palju käsitööga? „Tegelen tõepoolest ka vabal ajal palju käsitööga. Käsitöö on praegu tõeliselt trendikas- tikandid, pitsilised kudumid - tahaks ju kõike katsetada. Tihti aga napib aega. Kooli- ja ringitöö võtab suurema osa minu vabast ajast. Tegelen palju lapitööga ja õpetan seda ka täiskasvanutele.“ Kuidas on lood söögitegemisega? „Söögitegemine on lahe ja teen seda mõnuga, eriti just nädalavahetustel, kui rohkem aega on. Tavaliselt teen toitu kokaraamatute järgi, otsin mõne uue retsepti ja kohe proovin seda ka läbi teha. Eriti meeldivad kala- ja linnulihatoidud. Üle kõige meeldib küpsetamine. Kui olen midagi uut katsetanud, teen retsepti juurde märkmeid ning panen hinde selle kohta, kuidas maitses. Siis tean, kas tasub seda kooki hiljem uuesti küpsetada.“ Eve Oro kolleegid Antonina Muhhina ja Hille Martin räägivad, et Eve on kohusetundlik järjekindel inimene ja Aasta Õpetaja tiitel läks kindlasti õigele inimesele. Eve ise ütleb, et tiitel tuli üllatusena, kuna möödunud aastal valiti Aasta Õpetaja samuti Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Võime olla uhked, et meid õpetavad niivõrd head ja tublid õpetajad.

Nele Mägi ja Kaie Parm 11. b Muusikaõpetaja Tiia Kaeramaa armastab kuulata head eestimaist popmuusikat, naudib vahel nostalgilist ABBA-t ja tänu oma heale südamele ning kohusetundlikkusele nõustus vastama ka mõnele küsimusele. Õpetajate päeval said nii mõnedki meist aimu, mis tunne on seista hüperekstravertsete või vastupidi - liiga tagasihoidlike ja vaiksete mürsikute ees ning neid inimesteks kasvatada. Mis on eduka õpetaja saladus? Tiia Kaeramaa sõnul peitub see iga inimese (ka väikse!) kui indiviidi ning tema isikupära arvestamises. "Klassitäies lastes on igaühes peidus oma isiksus. Minu meelest on iga klass kui Lutsu "Kevade" klasski - on omad Tootsid (möllumehed), Kiired (veidi hädised), Arnod (tarkpead), Raja Teeled (kenad tüdrukud, kes vahel näitavad ka pirtsakust) jne. Mind paelub see,

kui näen lapse arengut, tema edasiminekut, hakkamasaamisrõõmu. Mind rõõmustavad lapsed, kes on tublid, püüdlikud, kohusetundlikud, heatahtlikud, sõbralikud." Missugune tähtsus on Teie jaoks Põltsamaa Linna Aasta Õpetaja tiitlil? "Aasta Õpetaja tiitel on minu jaoks kaalukas ehk selles osas, et ettepaneku kandidatuuriks esitasid kolleegid - algklassiõpetajad. On hea ja soe tunne, et klassijuhatajad minu kui muu aine õpetajaga rahul on ja minu koostöövõimet ja tahet hindavad." Millist muusikat Te kuulata armastate? "Armastan kuulata eesti poppi (Tanel Padar, Koit Toome, Noorkuu) ja vahel ka nostalgilist ABBA-t. (naljatades lisab: "Ealised iseärasused!") Kas leidub mõni laul või fraas laulust, mis Teid iseloomustaks? "Vot, siin ei oska küll midagi vastata. Ja sellest on kahju! Võiks ju olla niisugune oma lauluke." Olen kuulnud muusikateraapiast. Oskate Te oma kogemustele ja teadmistele toetudes nõu anda, kuidas muusika abil muremõtteid eemale peletada? "Tuleb ilmselt kuulata just sellist muusikat, mis iseendale meeldib, mis Sind paelub, mis Sulle midagi annab. Ühest valemit ei ole - et nüüd Vivaldit ja kohe kõik laabub. Aga samas - väga agrerssiivne muusika teraapilisel eesmärgil ka ei sobi (kuigi see võib Su lemmik olla), sest see võib muremõtete eemalepeletamise asemel ärritust, erutust, viha võimendada ja suurendada." Kuigi õpetaja Kaeramaal ei olnud varnast võtta ühtki teda iseloomustavat jupikest mõnest laulust, leidsime me ise ühe tema lemmikrepertuaarist, mida sooviksime ütelda nii talle kui kõikidele teistele muusikaõpetajatele: "Thank you for the music the songs I'm singing. Thanks for all the joy they're bringing." (“Tänan Sind muusika eest, laulude eest, mida laulan. Tänan kõige selle rõõmu eest, mida nad toovad”. ABBA - Thank You For The Music).

Krista Kõrgesaar ja Kaarel Kõrv, 11. b Muusikaõpetaja Meeli Nõmme on õpetaja, kelle silmades peitub jõud. Vastates palvele iseloomustada Meeli Nõmmet, räägib Hille Martin järgmist: “Kolleegina ääretult meeldiv. Inimene, kes lahendab kõik probleemid väga rahulikult ja tasakaalukalt. Meie Meeliga saame väga hästi läbi.” Küsisin, kas tiitel Aasta Õpetaja läks õigele inimesele? Naerusuiselt vastati: “Ma arvan, et see paistab välja või kostab õigemini - muusikanädalad ja kõik need lauluvõistlused.” Meeli Nõmmele on enda sõnul juba lapsena väga meeldinud laulda. Lapsena armastas laulda nii kodus, tänaval, bussis kui saunas. Ka kooliajal tegeles ta pidevalt muusikaga ja kuna väikesed lapsed meeldisid talle, siis oli õpetajaamet üsna loogiline valik. Kõige olulisem on tema arvates see, et inimestes säiliks huvi ja armastus muusika vastu. “Tahaksin, et minu õpilased oleksid küll sallivad erineva muusika suhtes, kuid” lisab ta, “oskaksid teha vahet heal ja halval muusikal. Pole vaja, et kõigist saaksid muusikud, kuid arvan, et üks haritud inimene peab olema laia silmaringiga.” Nõmmede kodu on muusikat täis. Ka kõik tema lapsed tegelevad muusikaga. Seepärast musitseerivad nad päris tihti koos. Initsiatiiv tulevat küll enamasti laste poolt. “Muusikal on võim paha tuju ja väsimus eemale peletada,” leiab õpetaja Nõmme. Seoses õpetamisega on olnud igasuguseid vahejuhtumeid. Näiteks kord ühe laulu juures õigetes kohtades hingamise õpetamisel keelas Meeli Nõmme iga natukese aja tagant õpilasi: “Ära hinga, ära hinga…”. Lõpuks üks õnnetu näoga väike laulupoiss küsis: “Kas nüüd tohib hingata?”

Õpetaja Nõmme ütleb, et talle tuli üllatusena tiitel Põltsamaa Linna Aasta Õpetaja, aga see olevat meeldiv üllatus. “Olen õnnelik, et mul on olnud võimalus töötada nii paljude toredate ja andekate lastega,” sõnab ta ja lisab, “muidugi teeb rõõmu, kui sinu tööd märgatakse ja hinnatakse.” Uurisin, mida arvavad gümnaasiumiõpilased Meeli Nõmmest ja tema tundidest. Helen Laur (11c): “Väga hea õpetaja. Ta andis mulle tunde ka algkoolis. Piisavalt karm ja samas leebe. Meeldivad ja lõbusad tunnid.” Madis Velström (11c): “Väga huvitavad tunnid. Ta on väga hea dirigent ja poisteansambli juhendaja. Kõik ülivõrdes! Piisavalt karm ja ütleb oma arvamuse välja. Ta teeb seda otse - see ongi kõige positiivsem.” Kaspar Kadastik (12a): “Poistekoori koha pealt hästi range, muidu lahe ja huvitav inimene. Paneb õpilase paika ilma sõnadeta. Ta oskab ennast silmadega arusaadavaks teha. Silmades peitub tema jõud!” Tanel Reiman (11c): “Väga enesekindel ja teeb nalja. Räägib rahvatarkusi, näiteks: “Ära viska tööd homse varna.”” Olen rõõmus, et meie koolis, töötab Meeli Nõmme. Kindlasti kuuleme nii temast, ta õpilastest kui ka tema korraldatavatest kontsertidest ka tulevikus.

Kati Nurka, 11. b

NÄDAL TÄIS MUUSIKATNÄDAL TÄIS MUUSIKATNÄDAL TÄIS MUUSIKATNÄDAL TÄIS MUUSIKAT 3.-11. oktoobrini toimuval muusikanädalal oli meie koolis palju toredaid kontserte ja muusikalisi tegevusi igale eale ja maitsele. 1.-6.klassi lastele avas muusikanädala meie oma kooli puhkpilliorkester, mille dirigent Urmas Mägi tutvustas orkestripille ning kutsus kõiki huvilisi orkestri õpperühma. Kontsert “Puhh ja sõbrad” võeti samuti väga hästi vastu. Lõbusa ja mängulise muusikakava esitasid toredates kostüümides rahvusooper “Estonia” solistid Villu Valdmaa, Alar Haak ja Siim Selis. Teisipäeval ja reedel toimus Lille tänava koolimaja uues lauluklassis karaoke, kus kõik soovijad said oma lauluoskuse proovile panna. Huvilistest puudust ei olnud ja üksteisele elati julgustavalt kaasa. Parimatele jagati ka auhindu. 1.-3.klassi lastest olid tublid Maarit Rehema, Marianne Nugis ja Käty Haasma, Ilona Keis, Greete-Ly Siimer, Annika Kartsepp, Maarja-Liis Mölder, Rando Oja ja Andre Maisväli. 4.-6. klassi karaokel paistsid silma julge ja toreda esitusega Kristen Oja, Grete-Mai Rohtmets, Eva Nõmme, Carolin Taling, Kaisa Viks, Pilleriin Kalmus ja Kirsti Kösler. Publiku lemmikuks valiti Kertu Ütt. Publikupreemia sai Tiina Pargi. Laste laululust nakatas isegi õpetajaid! Õpetajad Pille ja Diana said pärast esinemist marulise aplausi osalisteks. Tore, et meie koolis laulu- ja muusikahuvilisi lapsi nii palju on! Muusika tõi vaheldust igapäevasesse kooliellu, pakkus isetegemise ja kaasaelamise rõõmu.

Rock-kontserdil mürises muusika ja kärisesid hääled! Seoses muusikanädalaga leidis 6. oktoobril kell 19.00 kooli aulas aset selline vägev üritus nagu "Rock-kontsert noortelt noortele". Juba enne kontserti algust oli saalis palju ärevas meeleolus rahvast ja kui kõik lõpuks algas, siis oli inimesi veelgi rohkem. Kohal viibisid erinevas vanuses õpilased, nii nooremad kui ka vanemad. Esinejatest astusid lavale Madis Velström ja Rein Kutsar, ansambel Raudbetoon (Tamar Nugis, Hannes Metsalu, Priit Rennit, Taavi Paal ning vahepeal lasi oma kaunil häälel kõlada ka Liisa Nõmme). Veel esines ülivõimsalt ka Nigthmare (Andre Saviauk, Timo Saviauk, Roland Tiiroja, Aivar Arro).

Kohe kutsuti saali tagaotsas istuv publik lava ette kaasa elama ja nii toimitigi. Igaüks nautis rock`i omal viisil, kes seisis lihtsat lava ees tunnetades vägeva muusika jõudu ning kes väsimatult vehkis käsi ja pead algusest lõpuni. Tol õhtul köeti aula müriseva muusika ja kärisevate häälte saatel väga kuumaks. Publik oli aktiivne ürituse lõpuni ja energiat oli nii palju üle, et oleks võidud sinna jäädagi. Kuid eks iga hea asi peab kord lõppema. Nähes emotsioone, mis peegeldusid kontserdil õpilaste poolt ja kuuldes järelkaja järgmistel päevadel koolis, võib öelda, et rock-kontsert läks igati asja ette. Loodetavasti on selliseid kontserte meie koolis veelgi oodata.

Kadi Nool, 10. b

Vaadake, taevas on Noorkuu!

Istun aulas. Ootan põnevusega, mis saama hakkab. Äkki ilmuvad publiku ette valgetes ülikondades noormehed, kes esialgu tunduvad täiesti tavalised... Või siis ka mitte? Pigem täiesti erilised! Meie ette astub ansambel Noorkuu huvitava ja mitmekesise repertuaariga. Lauljad seavad end valmis ning teatavad, et kaasaelamine on soovitatav (peaaegu kohustuslik!), nipsutamine, plaksutamine ja kaasa laulmine lubatud. Nii ongi. Esimese looga “Follow me” on publik võidetud. Nipsutatakse, kuulatakse huviga, juba laulavadki klassiõed tasaselt kaasa. Teine lugu “Aeg teeb selgeks kõik” Noorkuu vanemast repertuaarist paneb kogu publiku kaasa laulma. Mõtlen: Hämmastav! Laval on nad vabad, suhtlevad publikuga, nipsutavad sõrmi ning laulavad suurepäraselt, kergelt, mõnuga ja südamest. Ilmselt tänu sellele on ka publik võidetud ja tekib osaleja tunne. Pole ju elav kontsert võrreldav televiisorist nähtuga. Kui paljud teist kodus laulule kaasa plaksutavad? Paljudel kuulajatel on ilmselt tunne, et pruugib vaid tahta ja nad võivad sama kergelt suvalise laulu esitada. Olen tegelenud muusikaga nii või teisiti 12 aastat ning tean, mis on eduka esinemise taga: tundidepikkune harjutamine, hääleseade, lugude arranžeerimine, ja veel ja veel... Publikuni jõuab särav lõpptulemus – viiehäälne a capella. Me ei näe pettumusi, eksimisi ning katsetusi. Braavo, Noorkuu! Muusikanädala raames toimus koolis nii mõndagi. Avakontsert noorematele õpilastele kõlas PÜGi puhkpilliorkestrilt ning vanematele Teater Vanemuise keelpillikvartetilt, kes tutvustas klassikalist muusikat. Veel astus üles Viljandi Kultuuriakadeemia särtsakas koosseis omamoodi jazziliku eeskavaga. Lõpuks musitseeriti koos – lavale kutsuti esinejad õpilaste seast. Improviseerimisega said hästi hakkama Birgit Lodi, Madis Velström, Tanel Reiman, Aivar Arro. Veidi rahulikuma, kuid siiski suurepärase kontserdi kitarrimuusikast andsid ka Heiki Mätlik ja Jaak Sooäär, kes rändasid koos publikuga klassikalisest muusikast tänapäevani. Eriline oli üritus “Noortelt noortele”, kus esinesid meie oma kooli bändid ja solistid. Mul on väga hea meel, et meie koolis on muusikaõpetajad, kes viitsivad ja tahavad erinevat muusikat õpilasteni tuua. Suur aitäh neile! Koolimajagi elas muusikanädalale kaasa – vahetundides helises laul ja kassi vurrudest said noodijooned. Sügisõhtutel vaadake, võib-olla märkate taevas noorkuud. Eesti muusikataevas on Noorkuu ja kes teab, ehk kerkivad sinna kõrvale tähed meie enda seast.

Marita Nugis, 9. e

“Kui ma oleksin haldjas… …teeksin nii, et poisid kuulaksid õpetaja sõna ja oleksid tunnis vaikselt. Veel teeksin nii, et söömiseks oleks rootsi laud, et saaks ise valida, mida süüa võtta ja, et kooli kõrval oleks kohvik. Siis oleks nii, et koolis oleks ujula ja lift ning igal lapsel oma õpetaja. Koolis oleks siis hästi palju igasuguseid ringe, võimlas oleksid jõusaali masinad. Koju jääks hästi vähe õppida ja hindeid pannakse kuni 10-ni.” /Maarja-Liis 3. kl/ …võluksin kõikidele häid hindeid.” /Koit 4. kl/ …ehitaksin kooli juurde suure autode parkla ja basseini.” /Ilona 3. kl/ …teeksin vahetunnid pikemaks ja lapsed targemaks. Igale korrusele teeksin arvutiklassi ja rohkem koroonalaudasid ja et iga päev oleks mängude vahetund.” /Liisi 2. kl/ …teeksin nii, et õpetajaid oleks sama palju kui lapsi ja oleksid ainult lemmiktunnid. Söömine oleks peale 2.tundi ja sööklaid oleks miljon. Poisid käiksid siis eraldi tundides ega poleks kunagi tüdrukutega koos tunnis.” /Anne-Mai 3. kl/ …siis ma õpiksin palju. Võluksin endale palju kooliasju, kui puudu on. Oleksin sõpradele hea sõber. Võluksin, et oleks pikk vahetund.” /Rauno 3. kl/ …siis ma tooksin lastele õnne. Otsiksin, et äkki on koolis hambaid, ja siis saan lastele sente anda.” /Andreas 2. kl/ …võluksin kooli hästi palju häid lapsi ja hästi suure ning ilusa koolimaja. Teeksin kõik targaks, et õpilased õpiksid hästi ja ei saaks halbu hindeid.” /Mehis 5. kl/ …lendaksin koolis ringi.” /Eugen 4. kl/ …teeksin nii, et võimlas oleks ujula koos liumäega, et saaks vette lasta ja õues kooli ees oleks mänguväljak.” /Celine 2. kl/ …vaataksin, et kõik oleks korras.” /Gerta 1. kl/ ... muudaksin hindamist, õpilased oleksid korralikumad. Veel oleksid paremad garderoobid, mida saaks lukku panna ja suurem kool koos ujulaga.” /Merilin 8. kl/ ... siis muudaksin inimesed headeks ja õpihimulisteks, ja et koolis käimine nii õpilastele kui õpetajatele oleks suurim rõõm. Koolides oleks mitu basseini ja vahvad lõbustuspargi atraktsioonid.” /Älis 10. kl/ …oleksin hea haldjas, kes puistab lastele headust, sõbralikkust ja südamlikkust.” /õp. Laivi/ …teeksin naerutunni või naerutoa, kus kõik need, kellel mõnikord tuju pahaks läheb, saaksid tuju heaks muuta ja seda teistele edasi nakatada, sest siis on kõigil hea olla.” /õp. Pille/ …muudaksin koolipere ühtseks pereks, et ei oleks vägivalda, kiusamist, õelust ega kaebamist üksteise peale.” /õp. Maire/ …vaataksin, et kõik tuleksid sõbralikult kooli ja naerataksid kõigile. Looksin rohkem headust ja teineteisemõistmist. Keelaksin vägivalla näitamise meedias.” /õp. Riina/ …mõtleksin välja midagi, mis vähendaks koolis olevat kisa. Teeksin palju igasuguseid loovtegevusi.” /õp. Heli/

... muudaksin inimesed sõbralikumaks – nii õpilased kui õpetajad.” /õp. Andres/ …võluksin seda, et julgetaks paremini väljendada headust, et headus muutuks popiks ja et lapsed oskaksid valida hea käitumise.” /õp. Sirje/

PSÜHHOLOOGI VEERG Küsimustele vastab psühholoog Karmen Maikalu Kui palju inimesi koolipsühholoogi juures käib? 2004.-2005. õppeaastal vajasid koolipsühholoogi individuaalkonsultantsiooni ca 100 meie kooli last ja lapsevanemat. Kõige rohkem (45%) oli nende hulgas 7.-9. klasside lapsi, veidi vähem gümnaasiumiõpilasi (25%) ja 4.-6. klasside õpilasi (20%) ning kõige vähem (10%) 1.-3. klasside lapsi. Kui 4.-9. klasside õpilaste seas oli võrdselt nii poisse kui tüdrukuid, siis 1.-3. klasside õpilaste hulgas kaldus vaekauss poiste (85%) ning gümnaasiumis tüdrukute (65%) kasuks. 75% õpilastest vajasid pikemaajalisemat nõustamist (rohkem kui kaks korda). Lisaks laste ja lastevanemate nõustamisele vajas psühholoogi individuaalkonsultantsiooni ka paarkümmend koolitöötajat. Millised on probleemid? 1.-3. klasside õpilased jõudsid eelmisel õppeaastal pooltel juhtudel psühholoogi juurde õppimisprobleemide tõttu. Siis tegime näiteks võimete teste, et vaadata, kas vastav õppekava õpilasele ikka jõukohane on. 35% 1.-3. klasside muredest olid seotud käitumis- ning 15 % suhteprobleemidega. Sama palju (15%) suhteprobleeme oli ka 4.-6. klasside laste seas, ent selles vanuses õpilaste puhul oli enamus (80%) psühholoogi juurde pöördumise esmastest põhjustest hoopis käitumuslikku laadi – kas laps ei täitnud koolikohustust, käitus agressiivselt, varastas vms. Siiski võib öelda, et paljudel juhtudel võis probleemse käitumise põhjuseid leida hoopis lapse stressist, depressioonist või pereprobleemidest, mida laps siis lihtsalt vastuvõetamatu käitumisena n.ö välja elas. Käitumisprobleeme oli jätkuvalt palju (50%) ka 7.-9. klasside õpilaste seas, kes psühholoogi vastuvõttu vajasid. Ent siin hakkasid juba enam silma ka emotsionaalsed probleemid ise – 15% lastest olid kliinilises depressioonis. Sama palju (15%) probleemidest oli seotud raskusi tekitavate suhetega (kaaslastega, õpetajatega, perekonnaliikmetega), 10% selles vanuses vastuvõtule tulnutest soovis põhjalikumalt tegeleda oma isiksuse arendamisega ning 10% soovisid individuaalset kutsealast nõustamist (olgu siinkohal öeldud, et kutsesobivuse test ja lühike sellealane nõustamine viidi Jõgevamaa Nõustamiskeskuse kaasabil soovi korral läbi kõikides 9. ja 12. klassides). Gümnaasiumiõpilaste probleemid olid 40% ulatuses seotud identiteedi- ja isiksuse arendamise küsimustega, võrdselt 20% oli käitumuslikke, suhetega seotud ja emotsionaalseid (ülepinge, stress, depressioon) probleeme. Kelle soovitusel laps psühholoogi juurde jõuab? Kõige väiksemad tulevad ikka kas lapsevanema või õpetaja soovitusel. Ent juba 15% 4.-6. klasside õpilastest tulid eelmisel õppeaastal koolipsühholoogi juurde iseseisvalt – said nad siis vastavat infot koolistendilt, klassitunnist või kuskilt mujalt, ent otsuse vastuvõtule tulla olid nad teinud päris ise. Rõõm on tõdeda, et selline n.ö „vabatahtlik“ tulemine vanuse kasvades suureneb – psühholoogi külastanud 7.-9. klasside õpilastest 35% ja gümnaasiumi õpilastest 40% tulid sinna enda otsusel. Reeglina jõudsime sellistel juhtudel siiski ka vastastikuse kokkuleppeni, et psühholoogi juures käimisest informeerib laps ka oma vanemat ning ligi neljandik lapsevanematest otsustas sel juhul ka ise psühholoogi vastuvõtule tulla. Rõhutama peab siinjuures muidugi seda, et kõik, mida laps

räägib psühholoogiga kahekesi olles, jääb ka nende vahele. Psühholoog võib vanemale anda vaid nõuandeid ja soovitusi, kuidas lapsega antud probleemi korral paremini toime tulla.

Kui Sul või Sinu sõbral on mure,

siis saavad abiks olla alljärgnevad inimesed. Psühholoog Vanema astme õpilaste (7.-12. kl) Anu Pajo tel . 53 330 396; e-mail: anu@poltsamaa.edu.ee vastuvõtt internaadi maja I korrusel ruumis nr 5 vastuvõtu aeg: T, K kell 12-17 Noorema astme õpilastele (1.- 6. kl) Maire Püss tel. 52 28 025; 77 60 166; e-mail: mairepu@hot.ee, maire.pyss@mail.ee

vastuvõtt internaadi maja I korrusel ruumis nr 5 vastuvõtu aeg: N 12-17 Logopeed Sirje Strandberg tel. 58 049 123; e-mail: Sirje.Strandberg@mail.ee Anne Paršin tel. 77 69 896; e-mail: Anne.Parsin@mail.ee Konsultatsioonid internaadi maja I korrusel ruumis nr 6

Med. õde Reet Jürmann - Veski tn III korrus ruum 304 kell 9.00-15.00 Hedi Rell - Lille tn majas I korrus ruum 6 kell 8.00-14.00 Lastekaitse spetsialist Põltsamaa linnas - Marju Männiksaar tel. 77 68 562; 50 38 728 Põltsamaa vallas - Kätlin Kruus tel. 77 66 993; 53 436 275 LASTEVANEMATE KOOL Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimub ka sel õppeaastal Lastevanemate Kool, et süvendada koostööd kooli ja lastevanemate vahel ning tõsta lastevanemate teadlikkust kasvatustöö ja lastega tekkivate probleemide lahendamise osas. Kui iga osaleja jagab loengul omandatud teadmisi oma tuttavaga ja lapsega, siis on kasusaajaid juba rohkem. Kool on tänulik igale lapsevanemale, kes on huvitatud enesetäiendamisest ja koostööst kooliga. Kooli koduleheküljel on olemas kalenderplaan, kuhu lisatakse info iga järgneva loengu kohta. Teema: “Laste toitumisharjumuste plussid ja miinused”. 14. septembril toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis uue õppeaasta esimene koolitus lastevanematele. Lastevanemate Kooli esimene loengu teema oli “Laste toitumisharjumuste plussid ja miinused”, millest rääkis TÜ lektor Urmas Kokassaar. Oodatud olid eelkõige 1.- 6. klassi õpilaste vanemad, kuna nende toidulaua kujundamisel saab lapsevanem veel palju kaasa rääkida. Vanemad õpilased ostavad taskuraha eest enamasti seda, mida ise soovivad, samas saab aga lapsevanem nende toitumusharjumustele tähelepanu juhtida. Kohaliku lehe kaudu edastatud teatega andsime mõista, et tegelikult olid kõik huvilised oodatud, ka need lapsevanemad, kelle laps ei käi veel koolis. Loengul räägiti sellest, mis on toitumises soodne ja, mis ebasoodne, samuti ohtlikest lisanditest laste toidus. Lastevanemate tagasisidelehtedelt selgub, et saadi vajalikku infot, lektor oli asjatundlik ja tema ettekanne huvitav. Koolituse mõjul kavatsetakse veelgi rohkem jälgida laste toitumisharjumusi, selgitada lastele ebasoodsa toitumise tagajärgi, võtta kuuldu teadmiseks ja

seda järgida. Lastevanemate arvates võiks lektor samal teemal rääkida ka õpilastele. Nii meil kavas teha ongi. Ka kooli meedik ja klassijuhatajad saavad sellel teemal rääkida, kui on ise vastavad teadmised omandanud. Oma teadmisi saab igaüks täiendada erinevate autorite sulest ilmunud raamatuid lugedes. Siinkohal on toodud toitumusharjumuste teemaga rohkem või vähem seotud raamatud. 1) Kokassaar, Vihalemm, Zilmer, Pulges – “Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid”, 1996. 2) Kokassaar, Vihalemm, Zilmer – “Pere joogid”, 2000. 3) Viimati ilmunud raamat, mis veel ka müügil on: Zilmer, Kokassaar, Vihalemm “Normaalne söömine”, 2004. Teema: “Noorte seas levivatest narkootilistest ainetest ja lapsi varitsevatest ohtudest” 19. oktoobril räägiti noorte seas levivatest narkootilistest ainetest ja lapsi varjutavatest ohtudest, külalisesinejaks uimastipreventsiooni lektor Viljar Leisalu. Kokkuvõte ja arvamused sellest koolitusest ilmuvad järgmises infolehes. Ka sellel õppeaastal saavad lapsevanemad osaleda perekoolis. Gordoni Perekooli esimene grupp alustas 3. oktoobril Jordani koguduse ruumides Anželika Valdre juhtimisel. Koolitus toimub teada-tuntud kujul: üks kord nädalas (kokku 8 nädalat) korraga kolm tundi. Teine grupp alustab järgmise aasta kevadel Karmen Maikalu juhtimisel.

Kas ikka kõik lapsed on hüperaktiivsed ja kasvatamatud? Lehe toimetajana olen aeg-ajalt külastanud erinevaid kodulehekülgi, et leida kasulikku infot, mida saaks ka teistega jagada. Arvan, et seekord olen leidnud väga häid ja kasulikke näpunäiteid, kuidas arendada lähedust oma lapsega ja millist spordiala oma lapsele valida. Hiljuti lugesin ühte artiklit, mis äratas tähelepanu lühendi ATH rohke kasutuse poolest. Põhjalikumalt lugedes sain teada, et juttu oli aktiivsus ja tähelepanuhäirest ehk hüperaktiivsusest. Paljud lapsevanemad arvavad, et ka tema laps on hüperaktiivne, kuna laps ei pane tähele, ei suuda keskenduda ja tegeleda pikemalt ühe asjaga ning sahmerdab ringi. Kõrvalvaatajad peavad aga üliaktiivseid lapsi kasvatamatuteks. Kindlasti on osa lapsi kasvatamatud ning osa hüperaktiivsed ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Seda, millega tegu, peab uurima psühhiaater. Tegelikult on selle häire puhul tegemist konkreetse meditsiinilise diagnoosiga. Häire on tingitud virgatsainete puudumisest ajus või paljude ainete, näiteks serotoniini ja topamiini puudulikust funktsioneerimisest. Kui lapsel on ülekaalus näiteks aktiivsushäire, siis on ta väga impulsiivne ja rahutu ning ei suuda tunnis paigal olla. Tähelepanuhäire ülekaalu puhul ei suuda laps keskenduda. Kas ikka kõik lapsed on hüperaktiivsed ja kasvatamatud? Vaevalt küll. Miks aga on meie lapsed just sellised nagu nad on? Vaadakem oma ümber, mis toimub. Kurdame, et aega pole, kiire on, tööd on palju. Kõik tormavad kuhugi - pole aega pereliikmetega koos olla, lastele tähelepanu pöörata ega sõpradega kokku saada. Seepärast tasuks hetkeks peatuda ja alljärgnev läbi lugeda. Kui jätate meelde vähemalt mõned soovitused ja järgite neid, siis olete astunud sammu selle poole, et olukordi, mil laps tundub hüperaktiivse või kasvatamatuna ei tuleks. Sest lapsele on tähelepanu pööratud, ta tunneb, et teda vajatakse ja ta on tähtis meie jaoks. Kasulikke näpunäiteid:

1. Iga laps vajab piire ja reegleid, mille abil eristada lubatut ja keelatut. 2. Täiskasvanud peaksid looma turvalised piirid lapse tegevusele ning hoolitsema selle eest,

et laps neid piire järgiks. 3. Lapsele tuleks põhjendada reeglite vajalikkust. 4. Reeglid tuleks selgeks õpetada ning järgida neid järjepidevusega.

5. Kiida last väiksemagi õnnestumise puhul! 6. Mõtle välja "auhind" hea käitumise ning kordaminekute puhul. 7. Reeglite rikkumise puhul arutage juhtunu üle koheselt ning vajadusel leppige kokku uued

reeglid. 8. Lapse jaoks ülekohtuste ja tingimusteta reeglite suhtes võta pisut kaastundlikum ja

südamlikum hoiak. 9. Lapsega tuleb rääkida tasakaalukalt ning käituda rahulikult. 10. Meelekindlus ei ole karmus ega karistus. 11. Võta lapsest puhkust! 12. Sinu elus peaks olema ka muud kui töö ja lapsevanemaks olemine - võta endale aega! 13. Tugigrupi liikmetega suhtlemisest on sulle kindlasti kasu - ole julge ja avatud! 14. Õnnelik lapsepõlv annab lapsele tunde, et teda aktsepteetritakse.

Et arendada lähedust oma lapsega, on siinkohal jagada mõned nägemused enda arendamiseks ning toimimiseks igapäeva elus. Ärka üles 15 minutit varem ning ärata ka oma laps. Miks? Et süüa temaga koos hommikusööki ning tunnetada pere-tunnet. Rääkige omavahel lõbusatest asjadest. Viska nalja ning ürita alustada nii tema kui iseenda päeva lõbusas meeleolus. Huumorimeelega tasub aga ettevaatlik olla, kuna teravaid ja sarkastilisi nalja võib laps sootuks valesti mõista. Küsi, mida kavatseb ta päeva jooksul teha - mis on sinu lapsel plaanis? Näita huvi tema toimetuste ja tegemiste vastu. Jaga ka enda põnevamaid ja olulisemaid tegevusi, kuid ära muutu vestluses domineerivaks. Õhtustage kõik koos, vältides televiisori taga söömist. Taas kord pajatage päevasündmustest, tehes seda läbi naljade ja lõbusate seikade. Sündmusi võib mõista mitmeti, miks mitte läbi huumori. Ärge unustage teiste kuulamist (kuulamine on keeruline tegevus – vähesed oskavad kuulata, enamus lihtsalt kuulevad). Üritage tekitada ühtsustunnet, sest mida lähedasemana tunneb laps end vanematega, seda vastuvõtlikum on ta igasugustele sinupoolsetele õpetustele. Palu tema abi nõude koristamisel, õigemini võiks sellest kujuneda tavapärane rutiin. See on heaks mooduseks aidata lapsel tajuda vastutuse ja koostöö olemust. Ära unusta, et heatujuline ja positiivne käitumine kõige selle juures on kasulik teile mõlemale. Leia oma ajast tunnike, et lapsele raamatut lugeda ning väldi televiisori vaatamist (tavaliselt sealt midagi head ei mängita), kuigi ka televiisori vaatamine võib teatud olukorras olla parim võimalus perekeskseks koosviibimiseks. Raamatute lugemine tekitab lapsele väärtuse lugemise suhtes. See on hetk, et tunda lähedust ja emotsioone. Enne magamaminekut istu ja räägi oma lapsega individuaalselt, vähemalt 10 kuni 15 minutit. Ole tema lähedal ja lihtsalt vestle temaga. Vesteldes püüa hoida pehmet hääletooni ning räägi lihtsatel teemadel, et saavutada meeldiv side lapsega. Mida lähedasemana ta ennast tunneb, seda vastuvõtlikum on ta sinu suhtes. Kui vähegi võimalik, võiks lapsel olla oma tuba, kus laps omab kontrolli teda ümbritseva üle ning tunneb turvaliselt end välja elada. Meil kõigil on hetki, mil vajame täielikku rahu ja vaikust ning pelgupaika, suurepärane kui lapse toas oleks muusika kuulamise võimalus, rahustava muusika kuulamine on suurepärase teraapilise mõjuga. Leia nädalast vähemalt üks päev, et veeta lapsega koos aega, olgu see siis puhates või aktiivselt toimetades. Ühiselt küpsetades ning pärast söömist koos pikale jalutuskäigule minek on parim hetk mõtete vahetamiseks ja läheduse tunnetamiseks. Jalutades käest kinni hoidmine ei nõua ju väga suuri pingutusi. Hiljem koju jõudes lugege, mängige lauamänge, joonistage, pikutage või

tehke midagi muud – peaasi, et teete seda üheskoos. Lapsel on vaja toredaid ja perekeskseid mälestusi kogu eluks. Lisaks on selline aja mahavõtt teraapilise toimega kogu perele.

koostanud Annika Kallasmaa

Kuidas valida lapsele õiget spordiala ja hobi?

Koolipäeva lõpus tuiskab enamus lapsi nagu põgenenud vang laia maailma. Ta vajab ruumi, vabadust, liikumist ja naudingut. Neile koolist stressi sattuvatele lastele on muud huvid absoluutselt hädavajalikud. Vanematel on tarvis leida, mis lapsele kõige paremini sobib.

VÄLTIDA SUHTLEMISSTRESSI!

Paljud lapsed tunnevad end seltskonnas väga ebamugavalt. Nad näevad välja kohmetud, nad ei tea, mida öelda ja tunnevad end nagu kala kuival. Kooliväliseid huvisid planeerides on väga oluline leida sellised, mis tooks kõige rohkem rõõmu ja kõige vähem survet suhelda. Saladus peitub selliste tegevuste otsimises, mis annavad tegutsemisruumi ja jätavad selle, kellega ja kui palju suhelda, täiesti lapse enese otsustada. Kõige edukamalt vastavad neile tingimustele ujumine, jalgrattasõit ja matkamine. Ujulas on võimalik kohata uusi sõpru, pisut ringi pladistada, siis tulla tagasi ja jälle veidi rääkida. Jalgrattaga sõites võib sõbraga vestelda, siis mõnda aega täiskiirusega edasi vändata ning hiljem taas jutu üles võtta. Looduses saab jalutada, kõneleda, ette joosta, ringi vaadata ja siis jälle edasi rääkida. Sellistes tegevustes vastutab laps ise oma suhtlemisulatuse eest ning võib nii vältida ebamugavat sotsiaalset survet.

PARIMAD SPORDIALAD JA TEGEVUSED

IV. Ujumine See lubab oma energiat välja elada ja pakub kasulikku huviala, mis jääb neid saatma ka täiskasvanuna. Lapsed suudavad turvaliselt ujuma õppida juba väga varases eas, kuid on ka neid lapsi, kellel läheb tarvis mitmeid aastaid harjutamist, enne kui nad suudavad sünkroniseerida oma käed, jalad ja hingamise vastavalt mingile stiilile. Paljud vanemad on öelnud, et nende laps vihkab ujumist. Nad ei vihka mitte ujumist, vaid neid pikki igavaid treeningtunde ning oma järjekorra ootamist, mis neil tuju ära rikub. Ujumine ei seisne mitte ainult ilusas stiilis – ujumine tähendab rohkem end vees turvaliselt tundmist ja oma liikumise nautimist. Siin oli kirjas, et hüperaktiivsetele lastele on vaja vähem treeninguid ja hoopis rohkem lõbu – kõige eelistatumalt lihtsalt basseinis pladistamist, nii et vanem on nendega koos vees. Tegelikult tahaksid aga kõik lapsed kasvõi vahest just sellist olemist.

V. Jalgpall ja teised meeskonnamängud

Mõned lapsed tekitavad spordis sensatsiooni ja see edu mõjub väga positiivselt nende enesehinnangule. Teistel pole piisavat koordinatsiooni või keskendumisvõimet, et võistlusspordis häid tulemusi saavutada, kuid nad naudivad enese väljarabelemist. Jalgpall on lastele üks parimaid spordialasid. Kui laps ilmutab mingitki huvi meeskonnaspordi vastu, tuleks seda toetada. Nad ei pea saavutusi ette näitama – kuni nad naudivad seda, mida nad teevad, pole tähtis, kui hästi nad sellega hakkama saavad. Jalgratas Lapsed pole maanteel kõige ettevaatlikumad sõitjad, kuid paljudele annab jalgratas ruumi, vabadust ja põgenemisvõimaluse oma argistresside eest. Kui laps on piisavalt vana ja koduümbruse tänavad on piisavalt rahulikud, pange ta ratta selga. Pärast rasket koolipäeva on

hea pisut energiat ära põletada ning jalgratas lubab neil suhelda teistega mugaval viisil. Paljud maailma kõige andekamad mehhaanikud on alustanud oma jalgratta lammutamisest ja parandamisest.

Kalastamine Kalastamises tundub olevat midagi rahustavat. Paljud lapsed suudavad kaljuserval või pisikeses paadis istuda vagusi üllatavalt kaua aega. Kalastamine tähendab avatud ruumi ja suhtlemispinge puudumist. Kui te elate vee lähedal – miks mitte proovida?

Judo ja Tae Kwan Do Vanematele ei meeldi mõte suunata impulsiivne, ebaküps laps sellise tegevusala juurde, mis võiks õhutada vägivalda. Muidugi ei soovita keegi neile tulistamist, noaloopimist ega pürotehnikat, aga idamaade võitluskunstid on midagi muud. Paljud lapsed naudivad neid sügavalt. Nad õpetavad enesevalitsemist ja ettenägelikkust ning sisaldavad just õigetes kogustes huvi ja distsipliini, et säilitada tavaliselt hajameelse lapse tähelepanu.

Skautlus Umbes 2/3 lastest tunduvad sobivat skautideks. Nad naudivad aktiivset tegevust, kasulikke õppusi ja looduses viibimist. Mõned lapsed ei sobi sellesse struktuuri ning kui see hakkab nende jaoks sarnanema kooliga, tuleks sellest kiiresti loobuda.

Kergejõustik, võimlemine ja tantsimine Kergejõustik arendab koordinatsiooni, tugevdab lihaseid ja soodustab suhtlemisoskuste kujunemist, kuid võistluses kaotamine ei mõju enesehinnangule hästi. Kui teie laps naudib spurtimist, hüppamist ja pikamaajooksu, on see suurepärane. Ent kui see näib vaid valu ja vaev ning ei mingit rõõmu, lubage neil sellele vilistada. Võimlemine ja tantsimine annavad suurepärase väljundi energiale. Eesmärgiks peaks olema lõbu ja nauding, mitte kinnisidee järgida stiili.

Toiduvalmistamine On üllatav, kuidas lapsed naudivad toiduvalmistamist, kui vanemad seda soodustavad. Paljud poisid ilmutavad köögis tohutut loovust. Kahjuks pole nad pooltki nii agarad koristama. Toiduvalmistamine on hobi, mis sageli jäetakse tähelepanuta. Kui laps seda naudib, siis julgustage teda sellega jätkama.

Arvutimängud Paljud lapsed võivad koolis olla täiesti keskendumisvõimetud, kuid arvutimängus võidavad igaühte. Vanemad peavad mõistma, et neile meeldib mäng, mitte arvuti. Õppeprogrammi käivitades võib nende huvi hajuda. On hea, kui laps end arvutiga vabalt tunneb ning arvutimängud on hea viis alustamiseks. Samas on oluline jälgida, et see poleks lapse ainus tegevus.

Koolist väsinud laps vajab kooliväliste huvide kaitsekilpi. Näitlemine, laulmine, maalimine, voolimine, aiandus, ratsutamine, veesuusatamine, puutöö, mehhaanika – mis iganes toob lapsele naudingut ja edutunnetuse. Igal lapsel on mingi eriline anne, mis ootab ülesleidmist, seepärast peaksid vanemad alati otsima neile uudseid tegevusi ja huvialasid. Sellega tuleb olla kannatlik, sest laps kõigub tohutust entusiasmist täieliku huvipuuduseni mõne millisekundi jooksul. Kuid ärge andke alla, julgustage teda pöörduma uuele alale, mis võiks pakkuda naudingut, tõsta enesehinnangut ning avada uue ande. Vanemail on vaja soodustada neid tegevusi, kuid mitte sundida teda liiga paljudesse treeningutesse ja tundidesse. Ehkki on suurepärane saada staariks ja demonstreerida täiuslikku stiili, kuid rõõm ja nauding on tähtsamad kui tulemus.

koostanud Annika Kallasmaa

Tuleohutusalane arvutimäng “Kustuti” õpetab ohtliku s olukorras käituma Tänapäeva lastele on arvutimängud sama enesestmõistetavad, nagu teisedki mänguasjad. Lapsepõlve sisu on muutunud, muutunud on ka mänguasjad. Järjest rohkem aega veedavad lapsed nii nagu täiskasvanudki arvuti taga. Lastele mõeldud arvutimänge on tohutult, väga raske on nende seast üles leida arendavaid ja õpetlikke mänge. Samas on olemas mitmeid portaale, kus on just sellised mängud ja siinkohal on vaja lapsevanema suunavat kätt. Üks võimalus mängides targemaks saada on tuleohutuse õppewebi kaudu, kust leiab mängu “Kustuti”. Igaühel võib kas kodus või koolis ette tulla põlengut või muud ohtlikku olukorda. Mängus saab läbi proovida erinevaid situatsioone ja käitumisi ning õppida kuidas tohib ja kuidas ei tohi tulekahju ajal käituda. Seega on mäng igati õpetlik ja saadud teadmised on eluks vajalikud, et osata hoida oma ja teiste elu. Samas võiksid ka lapsevanemad kas koos lapsega või üksi seda mängu mängida, sest paljud täiskasvanudki ei tea, mida kriisiolukorras ette võtta. OÜ Kvadrum koostöös spetsialistidega Tuletõrjeliidust ja Harju Päästeteenistusest on saanud valmis arvutimängu nimega "Kustuti", mille loomist finantseeris Tiigrihüppe Sihtasutus. Arvutimängu idee tuli Harju Päästeteenistuse spetsialistidelt, kes tegelevad igapäevaselt päästetööde ja tuleohutuse alase ennetustööga. Eesti keeles on välja antud erinevat tuleohutuse alast materjali, kuid arvutimäng oma konkreetsete situatsioonide lahendamisele põhineva ülesehituse ja mängulisusega on esmakordne. Tulekahjuolukorrad võivad olla väga erinevad, seetõttu osutus kõige raskemaks valiku tegemine - mis on vähem, mis rohkem oluline. Tegijad otsustasid keskenduda tuleohutusele kodus ja koolis ning ennekõike juhtumitele, kus tulekahju avastaja saab suurema õnnetuse ära hoidmiseks veel midagi ette võtta. "Kustuti" sisaldab praegu ainult osa sellest, mida igaüks peaks hädaolukorras teadma, nt tuleoht looduses on kindlasti järgmise "kustuti" teema. Lisaks tuleohule vajaksid samasugust õppematerjali üha aktuaalsemaks muutuv keskkonnareostuse oht, tegutsemine pommikahtluse korral ja esmaabi. Mäng on kõikidele huvilistele vabalt ja tasuta kättesaadav ning selle leiab aadressilt: http://www.koolielu.edu.ee/kustuti/ Teade Toiduraha saab maksta nii sularahas kui ka arveldusarve kaudu. Võimalusel palume kasutada viimast varianti ja tasuda palume jooksva kuu lõpuks. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi a/a nr 10022044729001 2005. aasta lõpuni maksab kooli lõuna õpilastele 10 kr, õpetajatele 13 kr päevas. Kassa on avatud E-R kell 8.00-16.30, lõuna 12.00-12.30 Telef. 77 52 525 (kooli kassapidaja) Infolehte finantseerib: AS Põltsamaa Felix Infolehe vastutav toimetaja Annika Kallasmaa (e-mail: annika@poltsamaa.edu.ee) Tiraaz 1100 Küljendus ja trükk OÜ Vali Press