1. huvi ja tähelepanu äratamine;2. diagnoosimine ja kontrollimine; 3. teatud faktide või informatsiooni

meeldetuletamine ning kinnistamine;4. mõtlemisele julgustamine;5. arvamuse väljendamine;6. …

• võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad;• küsida tohib ühte asja korraga; • vältida tuleks liiga pikki ja liigendatud

küsimusi, samuti suunavaid või mõjutavaid küsimusi.

1. Sisuliselt ebaõige küsimus, mille eeldus on ebamäärane või väär väide, või sisaldab vasturääkivaid väiteid.

Millises Läänemere piirkonnas asub Kihnu saar? Millised linnud ja loomad elavad metsas?

2. Loogiliselt ebaõige küsimus, mis välistab adekvaatse ja mõistliku vastuse saamist.

Nimeta loomaliigid, kes elavad metsas või jões? Kumb on Eesti Vabariigi riigitegelane, kas

Konstantin Päts või Arnold Rüütel?

3. Liitküsimus, mille eeldus koosneb erinevatesse valdkondadesse kuuluvatest eeldustest.

Millised on selle sõna sulghäälikud ja selle tähendus?

Mis värvi on sinirebane ja kui palju maksis nahk 19. sajandil Tallinna turul?

4. Provokatiivsed küsimused: solvavad, agressiivsed.

Kas sa oled oma liigse kehakaaluga juba tegelema hakanud?

Miks naised ei sobi riigijuhiks?

• Suletud küsimused Küsimusele vastatakse ühe sõna või lausega. Õpilane on eelnevalt vastust kuulnud või lugenud ning tal on vaja see ainult meelde tuletada. Vastuseid saab lihtsalt lugeda õigeks või valeks.

• Avatud küsimused Küsimused nõuavad pikemaid arutlusi, seletusi või kirjeldusi. Õpilased saavad avaldada oma arvamust või väljendada tundeid. Küsimused algavad missugune, kirjelda, põhjenda jne...

• Teadmisi kontrollivad küsimused Teadmiste küsimused nõuavad eelnevalt õpitud faktide meeldetuletamist, mitte seda, et õpilane peaks mõistma, mida ta pähe õppis või seda, et ta oskab kasutada neid fakte näiteks probleemi lahendamisel. 

Küsimuste koostamisel kasutada verbe: defineeri, tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita jne.

• Mõistmist kontrollivad küsimused Nõuavad päheõpitud faktidest või reeglitest arusaamist. 

Küsimuste koostamisel kasutada verbe: seletama, kokku võtma, laiendama, muutma jne.

• Rakendamisoskust kontrollivad küsimused Nõuavad, et õpilane kasutab reegleid probleemi lahendamisel või kontekstis, mis erineb sellest, milles informatsioon õpiti. 

Küsimuste koostamisel kasutada verbe:

kasutama, demonstreerima, lahendama, rakendama jne.

• Analüüsimine Küsimused, millega on vaja jagada probleem osadeks ja teha kindlaks osadevahelised seosed. Küsimuste koostamisel kasutada verbe: toetama, seostama, eristama, jne...

• Sünteesimine Õpilastel tuleb leida lahendus, koostada vastus või

ennustada lahendus probleemile. Küsimuste koostamisel kasutada verbe: võrdlema, looma, ennustama, tegema jne.

Paljudel juhtudel peaks õpetaja kõiki vastuseid aktsepteerima.

• HindamineÕpilased peavad andma hinnangu mingite kriteeriumide põhjal. Kriteeriumid võivad olla kas subjektiivsed (tuginema õpilaste endi väärtushinnanguil) või objektiivsed (kui hindamiseks on mingi teaduslik alus). 

Verbid, mida kasutada küsimuste koostamisel:

hindama, kaitsma, õigustama, otsustama jne.

• Testi reliaablus ehk usaldusväärsus näitab kuivõrd võime ja saame usaldada testi tulemusi.

• Test on usaldusväärne, kui tulemus vastab õppija teadmiste-oskuste tasemele testi sooritamise hetkel.

• Reliaablus sõltub testi pikkusest ja raskusastmest, sooritamise ajalimiidist, testi läbiviimisjuhendist ning valikute hulgast erinevatel sooritustel (valikud vähendavad usaldusväärsust).

• Testi valiidsus näitab, kas test mõõdab seda ja üksnes seda, mida ta öeldakse mõõtvat.

• Valiidsust võivad ohustada teatud teemade alaesindatus ja teemavälised variatsioonid – kui test mõõdab ka midagi muud peale ettenähtud ja –teatatud komponentidele (nt isikuomadusi või taustateadmisi).

• Puuduvad selged juhised ülesannete täitmiseks.• Paralleelvariantide raskusaste kontrollimata.• Lünktesti lüngad liiga sagedasti või pole vastajale

üheselt mõistetav.• Ühes küsimuses sisaldub vastus teisele.• Ei arvestata valikvastuste juhusliku aimamisega.• Kontrollitakse juhuslikke osi õpitust.