MIDA` TOOBÈURO` ETTEVÕTJALE?KEVAD 2010 (16) `` Euroopa`Rahaliit`–`toimiv`düsfunktsionaalsus `` Headùudisedòptsioonidega`motiveerijatele `` InvestoridònùuteksÌPOdeks`valmis

KEVAD 2010 (16)

`` Euroopa`Rahaliit`–`toimiv`düsfunktsionaalsus`` Headùudisedòptsioonidega`motiveerijatele`` InvestoridònùuteksÌPOdeks`valmis`` Uued`suunadìnvesteerimistulu`maksustamises

AJAKIRI JUHILE JA OMANIKULE

MIDA`TOOBÈUROÈTTEVÕTJALE?

Tere tulemast maailma, mis pakub väikestele ettevõtetele suuremaid võimalusi

Alternatiivturg First North on mõeldud erineva suurusega ettevõtetele, lihtsustades ligipääsu

täiendavale kapitalile ja suurendades ettevõtete tuntust.

Baltimaade alternatiivturgu First North haldavad NASDAQ OMX® Tallinna, Riia ja Vilniuse

börsid. First North alternatiivturul laienevad Teie ettevõttele samad võimalused nagu suurtele

börsiettevõtetele, kuid Teile esitatavad nõuded on madalamad, et saaksite keskenduda kasvule

ja arengule.

Alternatiivturu First North abil saate:

• kaasata lisakapitali oma äri arendamiseks või teiste ülevõtmiseks

• leida ja kaasata ettevõtte kasvust huvitatud uusi investoreid

• anda senistele omanikele võimaluse investeeringust väljuda

• tõsta ettevõtte tuntust ja nähtavust

• tõsta ettevõtte usaldusväärsust klientide ja partnerite silmis

First North annab ettevõtetele võimaluse kasvada suuremaks, tugevamaks ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelisemaks.

Väike samm viib suurte võimaluste maailma:

© Copyright 2010, The NASDAQ OMX Group, Inc. All rights reserved. Q10-0093

www.nasdaqomxbaltic.com/firstnorth

[email protected]

+372 640 8800

Q10-0093 FirstNorth Ad_Estonian_Investor.indd 1 2/12/10 11:40:04 AM

Tere tulemast maailma, mis pakub väikestele ettevõtetele suuremaid võimalusi

Alternatiivturg First North on mõeldud erineva suurusega ettevõtetele, lihtsustades ligipääsu täiendavale kapitalile ja suurendades ettevõtete tuntust.

Baltimaade alternatiivturgu First North haldavad NASDAQ OMX® Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid. First North alternatiivturul laienevad Teie ettevõttele samad võimalused nagu suurtele börsiettevõtetele, kuid Teile esitatavad nõuded on madalamad, et saaksite keskenduda kasvule ja arengule.

Alternatiivturu First North abil saate:• kaasata lisakapitali oma äri arendamiseks või teiste ülevõtmiseks• leida ja kaasata ettevõtte kasvust huvitatud uusi investoreid• anda senistele omanikele võimaluse investeeringust väljuda• tõsta ettevõtte tuntust ja nähtavust• tõsta ettevõtte usaldusväärsust klientide ja partnerite silmis

First North annab ettevõtetele võimaluse kasvada suuremaks, tugevamaks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

Väike samm viib suurte võimaluste maailma:

© Copyright 2010, The NASDAQ OMX Group, Inc. All rights reserved. Q10-0093

www.nasdaqomxbaltic.com/[email protected]+372 640 8800

Ajakiri Investor & Ettevõtja ilmub BaltCapi,

Tallinna börsi ja Directori koostöös.

Toimetaja: Villu Zirnask

Kujundus: Director ja Partnerid

Trükk: Printon

Paksust udust väljas

Düsfunktsionaalne mitmekesisus, mis toimib Charles Wyplosz

Mida toob euro ettevõtjale? Hannes Vallikivi

330 miljoni inimese raha Villu Zirnask

Riskimarginaalid ja euro Aavo Kokk

Isiklikud investeeringud – otse või juriidilise keha kaudu? Ranno Tingas

Head uudised optsioonidega motiveerijatele Maret Hallikma

Eesti Energia on praegugi börsiettevõte Margus Kaasik

Avalikud esmapakkumised on elavnemas Andrus Alber

Investorsuhtlus edeneb, latt tõuseb Erik Aru

Ettevõtete ostud-müügid 10/2009 – 3/2010

Uudised: uus riskikapitalifond, üliõpilastööde konkurss, ühtne kauplemissüsteem

Väärtpaberituru statistika

2

4

6

8

10

12

14

15

16

18

19

20

ti. See omakorda on stimuleerinud lääne tootmisettevõtteid alustama uut kolimislainet Baltikumi.

Samas tuleks liigset optimismi vältida, sest suure masu järelmõjud on alles ees. Majanduse ja rahvusvahelise usal-duse taastamiseks tuleb meil veel palju tööd teha. Euroga liitumine on üks osa sellest, mis eelkõige Eesti, aga loode-tavasti kaudselt ka Läti ja Leedu mainele positiivselt mõjub.

Eurost ja Eestist rääkides on praegu veel poliitiliselt ja juriidiliselt korrektne kasutada väljendit „kui Eesti taotlus heakskiidu leiab, siis ...“, sest otsuse rahaliitu vastuvõtmise küsimuses teeb ikkagi ELi rahandusministrite kogu (ECO-FIN), mitte Eesti ise. Euroga kaasnevad meie jaoks muuda-tused eelkõige väga praktilises ehk lähivaates (hindade, ar-vestussüsteemide, lepingute jne üleviimine uuele rahaühi-kule) ja meist endist eriti sõltumata võib-olla ka väga suures plaanis, sest Eesti pürgib rahaliitu selle senise ajaloo kõige suuremate katsumuste ajal.

Euro ja euroala püsivuse pärast – teema, mis seoses Kreeka kriisiga on suurelt päevakorda kerkinud – pole mõ-tet ennast siiski ülemäära vaevata. Olgu käibel kroon või eu-ro, mõlemal juhul kõigutab see meid kõvasti, kui rahaliit kor-ralikult ei toimi. Ja euro asemele mingit muud ankrut meil oma geopoliitilisest asukohast tulenevalt võtta ei ole. Õn-neks on Euroopa Liit ennast juba kuus aastakümmet tõesta-nud „düsfunktsionaalse mitmekesisusena, mis toimib“, na-gu saab lugeda järgmisel leheküljel euroala tunnustatud as-jatundja Charles Wyploszi artiklist.

Euro ei ole ainus muutus, mis majanduskeskkonnas järgmisel aastal toimuda võib. Kavandamisel on mitu era- ja riskikapitali tegevust ning ka investeerimist laiemalt puudutavat seadusemuudatust. Meeldiv on tõdeda, et val-davalt on need investeerimist ja ettevõtlust soodustavad muudatused.

MARTIN KÕDAR,

BaltCapi partner

Fot

o: K

as

pa

r s

aa

re

me

ts

asta tagasi toimetasime kõik piltlikult öeldes paksus udus – isegi kahe nädala kaugu-sele ette polnud võimalik

näha. Enamik meist vältis sel ajal suu-remate ning tulevikku puudutavate ot-suste tegemist. Viimastel kuudel on aga nähtavus oluliselt paranenud. Just lääne poolt vaadatuna on suhtumine Eestisse ja kogu Baltikumi regiooni, millel eel-misel aastal oli majanduslikus mõttes maailma jubedaima paiga maine, ette-vaatlikult paranema hakanud. Meie riigi konkurentsivõime on tänu ulatuslikule kulude kärpimisele paranenud, sellest tulenevalt on suudetud vältida krooni devalveerimist ning taastada ekspor-

1Investor & Ettevõtja ı kevad 2010

Eesti valmistub euro kasutusele võtmiseks Euroopa Raha-

liidu jaoks raskel ajal. Mis on Kreeka kriisi põhjus ja milli-

se jälje jätab see rahaliidule?

Düsfunktsionaalne mitmekesisus, mis toimib

CHARLES WYPLOSZ,

Graduate Institute’i

(Genf) rahvusvahelise

majanduse professor,

International Centre

for Money and

Banking Studies,

direktor

uroopa integratsioon on algusest peale olnud unikaalne protsess. Euroopa kokkulepped, nii suu-red kui väikesed, on traditsioo-

niliselt üles ehitatud mitmetähendusli-kuna. Ebaselguste lahendamist ex ante on peetud poliitiliselt võimatuks, kuid kõik osapooled on heas usus arvanud, et need suudetakse lahendada ex post. Ja selle usu paikapidavus on Euroopa Liidu kuue aastakümne pikkuse ajaloo vältel palju kordi kinnitust leidnud.

Kuulus eesmärk „Veelgi tihedam liit“ jääb ebamugavalt kahe tulevikunägemu-se – rahvusriikide Euroopa ja föderaalne Euroopa – vahele. Rahaliitu sõltumatute riikide vahel on alati peetud julgeks ette-võtmiseks, mis peidab endas hulka pra-gusid. Kreeka kriis toob pinnale paljud sügavale maetud probleemid, mida po-le võimalik lahendada ja ei lahendatagi. Mitmemõttelisus jääb taas kord valitse-ma, kuid risk on, et paanikas valitsused hakkavad rakendama ekslikke võtteid.

Kreeklaste meeleavaldus eelarvekärbete vastu märtsis 2010.

Fot

o: a

ris

me

ss

inis

/ a

Fp

2 Investor & Ettevõtja ı kevad 2010

mine Kreekale (ühtlasi ka Portugalile jt maadele) on kindel viis ka iseenda kaitsmiseks. Need on pahad motiivid, mis on seotud hetkemurdega – need ei kujuta endast korralikult põhjenda-tud seisukohta probleemide osas, mis on välja tulnud pärast liiga kaua kest-nud ignoreerimist.

Rahaliit loodi ennekõike valuu-takriiside vältimiseks siseturul. See missioon on täiel määral täidetud, na-gu Kreeka näide veenvalt tõestab. Se-da, et rahaliit on tundlik ettevõtmine, on alati mõistetud, sest varasemate aja-looliste pretsedentide puhul on rahalii-dule eelnenud poliiti-line liit.

Hirmu on tuntud just selle ees, et häda sünnib liikmesriikide fiskaaldistsipliinist, pal-juski samamoodi na-gu sõnakuulmatud provintsivalitsused purustasid Argentiina valuutakomitee süsteemi 2001. aastal. Vastus on alati olnud ühene: kui see peaks juhtuma, tuleb valitsustel endil oma pillamise ta-gajärgedega hakkama saada. Sakslased nõudsid mittepäästmise klauslit ja sta-biilsuspakti, esimest hirmuks ja teist ennetavaks vahendiks. Stabiilsuspakt pole kunagi töötanud, kuid hirm on tun-tav – ainus viga on selles, et see pais-tab mõjutavat korralikke valitsusi sama palju kui distsiplineerimatuid.

Raske on mõista, miks Saksamaa on üldse valmis minema kompromis-sile selle mittepäästmise klausli osas, sest see on ainus instrument, mis toe-tab finantsdistsipliini. Põhjused võivad olla sisemaised, näiteks Saksa pankade Kreeka-risk. Selle aluseks võib olla sii-ras veendumus, et riigivõla ühe- või mit-mekordne maksmatajätmine kahjustab eurot ja tekitab inflatsioonisurve. Kuid põhjuseks näib olevat ka lootus panna maksma Saksa traditsioon lahendada probleeme alati tõsisel moel. Saksamaa enda edu eelarvedefitsiidi kärpimisel enne kriisi ja kollektiivsed jõupingutu-sed konkurentsivõime taastamiseks pä-rast seda, kui riik oli astunud euroalasse

ülehinnatud valuutakursiga, on kindlas-ti hämmastavad saavutused. Kuid need ei ole eksporditavad. Paljud riigid, eriti Vahemere-äärsed, on Saksa traditsioo-nide ülevõtmiseks ideoloogiliselt liiga lõhestunud ning liiga varmad viilima.

Seega oleme tagasi vanade kultuu-riliste erinevuste juures. Me peame õp-pima koos elama ja arvestama ükstei-se võimete piire. Keegi ei tohiks nõuda Saksamaalt hädas riikide võlgade kin-nimaksmist ja Saksamaa ei peaks üri-tama oma kollektiivse distsipliini eks-portimist. Euroopa on kui lapitekk, mis koosneb paljudest inimestest, kes on

saavutanud integratsioonitaseme, mi-da mujal maailmas pole nähtud. Laias laastus see töötab ja kui vahetevahel ka ei tööta, siis tuleb meil elada oma kultuuriliste erinevuste düsfunktsio-naalsete järelmitega – antud juhul riigi-võlgade tasumatajätmise riskiga. Üks-kord, võib-olla kriiside tulemusel, me ka konvergeerume.

Saksamaa ja Prantsusmaa riid (Kree-ka kriisi lahendamisviiside küsimuses – toim) meenutab meile meie kultuuri-lisi erinevusi:

` Saksamaa, föderaalriik, näeb Eu-roopat arenemas Euroopa Ühendriiki-de moodi moodustise suunas. Mõned väikesed riigid on sellega nõus.

` Prantsusmaa, vankumatult tsentra-liseeritud riik, ei taha midagi sarnast ja teda toetavad selles osas Suurbritannia, Poola ja paljud teised.

Kui Saksamaa nõustus loobuma oma kallist Deutschmarkist, nõudis ta, et Maastrichti leping viitaks majandusli-kule ja poliitilisele liidule. Kuid Prant-susmaa tahtis vältida seda, et keskpank, millel ta arvas olevat liiga suured vo-litused, saaks ka poliitilise laienduse. Prantsusmaa korduvad ettepanekud luua Euroopa majandusvalitsus pole midagi muud kui katse tekitada vastu-kaal Euroopa Keskpangale – see pole kindlasti tung piirata omaenese suve-räänsust majandusküsimustes, sealhul-gas fiskaal- ja tööstuspoliitikas.

Mõlemad riigid tahavad midagi et-te võtta Kreekaga, paljuski sellepärast, et nad umbusaldavad finantsturge. Sak-samaa entusiasm Euroopa Valuutafondi küsimuses pole midagi muud kui meele-heitlik soov allutada fiskaaldistsipliini-le riigid, keda ta tegelikult kunagi pole euroalas näha tahtnud. Kuulsad Maast-richti kriteeriumid koostati just ees-märgiga hoida eemal selliseid pillavaid riike nagu Kreeka, kuid lõpuks läks nii, et esimeste liikmete puhul ei rakenda-tud neid täiel määral.

Kuid teiste allutamisest fiskaaldist- sipliinile ei tule midagi välja. See ei ole kriisilaenude eesmärk – säärane toetus tuleb mängu alles siis, kui kriisi ära hoida on liiga hilja. Peale selle oleks Euroopa Valuutafond õiguslikus mõttes kahtlane viis hiilida ümber mitteabistamise klaus-list, mis teeb Saksa valitsusele peava-lu koos rahva mõistetava vastuseisuga Kreeka väljaaitamise osas.

Prantsusmaa tahab toetada Kree-kat, kuna teab, et tema enda finant-sid on rabedad. Kaitsevallide püstita-

Artikkel on ilmunud www.VoxEU.org. Tõlgitud vastaval loal.

1 ELi asutamislepingu art 103 sätestab: „Ühendus ei kanna vastutust ega võta enda peale liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreet-se projekti ühiseks teostamiseks. Liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreet-se projekti ühiseks teostamiseks“. (Toim.)

Keegi ei tohiks nõuda Saksamaalt hädas rii-kide võlgade kinnimaksmist ja Saksamaa ei peaks üritama oma distsipliini eksportida.

Kreeklaste meeleavaldus eelarvekärbete vastu märtsis 2010.

Fot

o: a

ris

me

ss

inis

/ a

Fp


Mida toob

ettevõtjale?

HANNES VALLIKIVI,

vandeadvokaat,

Tark & Co partner

Pankade järel kõige enam tegemist tekitab eurole üleminek jaekaubandusettevõtetele.


ida reaalsemaks muutub Eesti üleminek eurole, se-da rohkem räägitakse ja kir-jutatakse selle korraldusest

ja mõjust majandusele. Olgu siin lühidalt kokku võetud mõned praktilised aspek-tid, millega ettevõtjad peavad arvestama. Kuigi eurole ülemineku ettevalmistusi tehakse juba 2004. aastast ning välja on töötatud põhjalikud plaanid, on veel pal-ju juriidilisi nüansse lahendamata. Kuna asjakohaseid õigusakte alles menetletak-se, ei ole siin kirjeldatud mõjud lõplikud.

Kõige suurem ettevõtjate elumuutus toimub minu hinnangul neljas valdkonnas:

` finantsarvestus ja IT ümberhäälestamine, ` sularaha käitlemine, ` kaupade hinnasildistamine, ` äriühingute registreeritud kapitali

korrigeerimine.Enne iga valdkonna tutvustamist

paar üldist märkust. Eurole ülemi-neku otsustab Euroopa Liidu rahan-dusministrite nõupidamine (ECOFIN) tõenäoliselt 13. juulil 2010. Ministrid, kes langetavad Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni aruannete põhjal otsuse, fikseerivad kaks olulist mo-menti: ülemineku aja (nn europäeva) ja vahetuskursi. Europäevaks on pa-kutud 1. jaanuar 2011 ja vahetuskur-si osas kinnitavad Eesti valitsus ja keskpank, et see jääb samaks prae-guse Eesti Panga ametliku kursiga (1 EUR = 15,6466 krooni). Kuigi enne otsuse langetamist ei saa europäe-vas ja kursis kindel olla, lähtun ar-tiklis nendest.

Riik on hinnanud, et eurole ülemi-neku kulu on umbes 120 miljonit kroo-ni. Erasektori kulu ülal kirjeldatud jm ümberkorraldustele ei ole kokku löö-dud. Ettevõtjate kulu jääb nende en-di kanda ja küllap peab enamik neist 2010. aasta eelarve uuesti üle vaatama.

Kroonisummade ümberarvutamine

Kuna senine vahetuskurss säilib ja kavandatav europäev on äriühingute uue majandusaasta alguspäev, ei tohiks üle-mineku mõjud ettevõtlusele olla kardi-naalsed. Kõik lepingud ja muud juriidi-lised kohustused (nt täitmata rahalised kohustused, nagu maksmata palgad, maksud ja trahvid) jäävad kehtima, ai-nult et summad arvutatakse ametliku kursi järgi ümber. Kõik kaupade ja tee-nuste hinnad konverteeritakse samuti ametliku kursiga. Selle kohustuse täit-mise lihtsamaks jälgimiseks peavad ja-esektoris kauplejad ning teenusepak-kujad eeldatavalt 1. augustist 2010 ku-ni 30. juunini 2011 näitama kõiki hin-du paralleelselt kroonides ja eurodes. Eurodesse konverteerimine peab ole-ma täpne lähima eurosendini. Nn ausa ümardamise reegli rikkumise eest oo-tab ettevõtjat trahv kuni 30 000 krooni (tulevikus kuni 2000 eurot).

Samas ei keela seadus ei enne ega pärast europäeva jaehindu muutmast nii, et summa eurodes oleks käepärasem. Näiteks kui 0,5 l pudel Saku Originaali maksab praegu poes keskmiselt 11,90 krooni (0,76 eurot), siis eurohinna 0,75 saamiseks tuleks hinda langetada 11,70 peale (– 1,7%) või eurohinna 0,80 saa-miseks tõsta 12,50 kroonile (+ 4,8%).

Selleks et vähendada kaupmeeste kiusatust olukorda hinna tõstmiseks ära kasutada, hakkab tarbijakaitseamet korraldama spetsiaalseid hinnavaatlusi. Samuti plaanitakse ausa hinnastamise kampaaniat. Liitumine on vabatahtlik, aga liitujad võtavad kohustuse teatud aja jooksul enne ja pärast europäeva hin-du mitte muuta. Kampaaniareeglite rik-kujaid võidakse trahvida tarbija petmise eest (maksimaalne trahv sama suur kui

Küllap peab enamik ettevõtjaid oma 2010. aasta eelarve

eurole ülemineku kulude tõttu uuesti üle vaatama.

Eesti tee rahaliituMärts-aprill: Euroopa Komisjon ja Euroopa

Keskpank viivad läbi korralise hindamise, et sel-

gitada välja Eesti valmidus euroalaga liitumiseks.

` 12. mai: Euroopa Komisjon ja Euroopa

Keskpank avaldavad hindamise põh-

jal koostatud lähenemisraportid. Posi-

tiivse hinnangu korral teeb Euroopa

Komisjon ettepaneku ECOFINile (ELi

rahandusministrite kogule) kaotada

Eesti suhtes “erand”.

` 7. juuni: eurogrupp (rahaliitu kuulu-

vate ELi liikmete rahandusministrid)

annab omapoolse soovituse Euroopa

Komisjoni ettepaneku kohta.

` 8. juuni: ECOFIN arutab Euroopa

Komisoni ettepanekut ja esitab

omakorda soovituse ülemkogule

(ELi riigi-peadele).

` Juuni: konsultatsioon Euroopa

Parlamendiga.

` 18. juuni: ülemkogu esitab oma arva-

muse komisjoni ettepaneku kohta.

` 13. juuli: ECOFIN teeb lõpliku otsuse

„erandi“ kaotamise, vahetuskursi

ning ülemineku kuupäeva kohta.

Allikas: euro.eesti.ee

ümardamisreegli rikkumise eest). Au-sa hinnastamise hea tava lepet valmis-tab ette kaubandus-tööstuskoda ja veel pole teada selle konkreetsed tingimu-sed. Räägitakse hindade külmutamisest paariks kuuks enne ja pärast europäeva.

Mõju raamatupidamisele

Raamatupidamisarvestus muutub eu-ropõhiseks 1. jaanuarist 2011. See tähen-dab, et kõik kroonides kajastatud kirjed ja

Fot

o: h

en

n s

oo

dl

a /

pä

rn

u p

os

tim

ee

s


Euro võeti kasutusele 1999. aasta 1. jaanuaril esialgu ainult

sularahata vormis 11 riigis: Austria, Belgia, Soome, Prantsus-

maa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Hispaa-

nia ja Portugal. 2001. aastal lisandus neile Kreeka. Euro sulara-

ha lasti ringlusse 1. jaanuaril 2002.

2007. aastal astus rahaliitu Sloveenia, 2008. aastal Küpros

ja Malta, 2009. aastal Slovakkia. Niisiis kehtib euro praegu sea-

dusliku maksevahendina 16 riigis 27st Euroopa Liidu liikmesrii-

gist, sealhulgas euroala riikidele kuuluvates või nendega seo-

tud ülemeredepartemangudes. Ametliku kokkuleppe alusel Eu-

roopa Ühendusega on euro kasutusel ka Monacos, San Mari-

nos ja Vatikanis. Samuti kasutavad eurot Montenegro ja Koso-

vo, ehkki nende riikidega puudub ametlik kokkulepe.

ELis on euroga seotud Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria ja Taani valuu-

tade kurss. Lisaks on väljaspool Euroopa Liitu üle 20 riigi, mis on sidu-

nud oma valuutakursi euroga: Aafrikas CFA frangi tsooni riigid, Maro-

ko, Komoorid ja Cabo Verde, peatselt ka São Tomé ja Príncipe, kolm

Prantsuse territooriumi Vaikses ookeanis ning Bosnia-Hertsegoviina.

Riikides, kus on käibel euro, elab kokku ca 330 miljonit ini-

mest, euroga seotud valuutasid kasutab 150 miljonit inimest

330 miljoni inimese raha

registrid tuleb ametliku kursiga konver-teerida eurodesse. Iga raamatupidamis-kohuslane peaks seega kontrollima, kas tema raamatupidamistarkvara, sh lao- ja kassasüsteemid võimaldavad eurodes-se ümberarvestust. Kahe nädala jooksul

alates europäevast opereerivad sularaha-maksete vastuvõtjad paralleelselt eurode ja kroonidega (nn paralleelkäibeperiood) ning seda peavad toetama ka kassasüstee-mid. Tuleks veenduda, et nii majasisesed majandustarkvararakendused kui need, mis on seotud tarnijate jt koostööpart-neritega, ühilduvad ka ümberarvestuse korral. Samuti võib tekkida vajadus and-mebaasides jm süsteemides kuni Exceli tabeliteni välja asendada valemeid, vää-ringuid ja valuutatähiseid. Segaduste väl-

timiseks tasub teha varukoopiad raama-tupidamise andmebaasidest. Seega võib eeldada, et majandustarkvara arendajate, IT-toe ja raamatupidajate töömaht kasvab ajutiselt tuntavalt. Mida varem süsteemi-de töökindlust testitakse ja muudatuste

vajadus kaardistatak-se, seda valutumalt ja väiksema kuluga kogu protsess kulgeb.

31. detsembril 2010 lõppeva majandusaasta aruanne koostatakse kroonides. Kui majan-

dusaasta lõpeb pärast europäeva, koos-tatakse aruanne eurodes. Ka maksud, mille arvestusperiood jääb europäeva-eelsesse aega (nt detsembrikuu kinni-peetud tulumaks, sotsiaalmaks, käibe-maks), deklareeritakse kroonides, aga makstakse juba eurodes.

Sularaha käitlemine

Nii nagu kõik rahakasutajad, pea-vad ka sularahaga arveldavad ette-

võtjad ümber harjuma. Enim mõju-tab see jaekaubandust. Teiste euro-le üle läinud riikide kogemuse koha-selt tõuseb vahetult ülemineku järel eksimuste arv, aga samuti harjuma-tust ärakasutavate pettuste arv. Eu-rode ja eurosentide käitlemist tuleks seega harjutada ning kassapidajaid, tellereid jt koolitada. Müntide käibe olulise kasvu tõttu tuleb üle vaada-ta vastavad hoiukohad ning sularaha juurde- ja äraveo protseduurid. Eu-ropäevast kahe nädala jooksul tuleb ümber häälestada sularaha aktsep-teerivad rahaautomaadid.

Kõige koormavam on paralleelkäibe-periood, mil on tarvis topelt kassasaht-leid vm hoiukohti. Eestis ei ole plaanis kohustada kaupmehi ja teenindajaid and-ma tagastusraha ainult eurodes, aga see on igal juhul soovitav. Seetõttu tasub eu-rodega varustamine ning kokku kogutud sularahakroonide ja sentide äraandmine oma pangaga läbi rääkida. Suuremad jae-kaubandusettevõtted saavad nn kaaseel-jaotuse korras hankida tagastusrahaks

Samuti võib tekkida vajadus andmebaasi-des jm süsteemides kuni Exceli tabeliteni välja asendada valemeid, vääringuid ja va-luutatähiseid.

Aafrikas, 25 miljonit Euroopas ja ca 0,5 miljonit mujal.

Kõik ELi riigid, kes veel ei kasuta eurot, v.a endale eriõiguse

kaubelnud Suurbritannia ja Taani, on ELi asutamislepingu järgi

kohustatud euro kasutusele võtma siis, kui täidetakse rahaliitu

astumise kriteeriumid. Rootsi, kellel kriteeriumite täitmine prob-

leemi ei valmistaks, on võtnud endale rahaliidust väljajäämise õi-

guse de facto, kasutades asjaolu, et rahaliitu pääsemise eeldu-

seks on vähemalt kaheaastane kuulumine valuutakursimehha-

nismi ERM II, kuid ERM II-ga liitumine on vabatahtlik.

Enne suurt majanduskriisi oli rahaliitu mittekuuluvate riiki-

de liitumissiht valdavalt 2010.–2012. aasta. Nüüd on sihte edasi

nihutatud, näiteks Poolas on jutuks 2014.–2015. aasta, Leedus,

Lätis, Ungaris ja Bulgaarias 2014. aasta ning Tšehhis 2015.

aasta või veelgi hilisem aeg.

Taanis näitas märtskuine arvamusküsitlus, et euro-rahva-

hääletusel pooldaks 39% praegu kindlasti ning 12% võib-olla

rahaliiduga liitumist, st euro kasutuselevõttu. 41% oleks kind-

lasti ning 6% võib-olla vastu. Referendumit ei korraldata Taanis

kindlasti ei sel ega tõenäoliselt mitte ka järgmisel aastal.

Autor: VILLU ZIRNASK


eurosid juba enne europäeva. Tuleb ar-vestada, et sularahatagavara suurenemi-ne toob kaasa täiendavaid turvariske. Sel-leks et ostjad ei hakkaks paralleelkäibe-perioodil kaupmehi kasutama Eesti sen-tidest ja kroonimüntidest vabanemiseks (nende kogumiseks korraldab riik eraldi kampaania), võivad jaekaupmehed keel-duda enama kui 20 krooni ulatuses me-tallraha vastuvõtmisest.

Suur sildistamine

Jaehindade näitamine nii kroonides kui eurodes on juba praegu soovitus-lik. Eurootsuse tegemise järel muutub see kohustuslikuks (tõenäoliselt 1. au-gustist 2010 kuni vähemalt 30. juunini 2011). Kohustus kehtib kauplemise või teenuse osutamise kohas käsitsi kirju-tatud või trükitud hindade (sh ühikuhin-dade ja tariifide) kohta. Seega võib prog-noosida täiendavat aja- ja materjalikulu hinnasiltide ümberkujundamisele, prin-timisele ja asendamisele, hinnapüstoliga topeltsiltide kleepimisele jne. Suurtele jaekaubandusettevõtetele võib see tä-hendada märkimisväärset lisakoormust.

Hindade paralleelse näitamise kohus-tus ei kehti valgustabloodel, teleekraani-del ja mujal kuvatavatele hindadele, ku-na nende seadmete ümberhäälestamine on keerulisem või võimatu. Samuti ei ole see kohustuslik tootekataloogides, reklaammaterjalides, veebilehtedel, kas-satšekkidel jm. Samas on ilmne, et ala-tes 1. jaanuarist 2011 peaksid ka need materjalid olema asendatud või ümber häälestatud eurodele ning see neelab kahtlemata ressursse.

Osa- ja aktsiakapitalide korrigeerimine

Vahetuskurss 1:15,6466 ei luba akt-siate nimiväärtusi (minimaalselt 10 kroo-ni) ega osade arvestuslikke nimiväärtusi (100 krooni) täiskordsetena konvertee-rida. Seega nõuab seadus aktsiaseltside ja osaühingute kapitali ümberregistree-rimist. Kavandatav osa väikseim arves-tuslik väärtus on üks euro ning aktsia

puhul nimiväärtus 10 eurosenti. Edas-pidi võivad aktsiaseltsid üle minna ni-miväärtuseta aktsiatele, kuid ka nende väikseim arvestuslik väärtus on 10 eu-rosenti. Seega kui OÜl või ASil on roh-kem kui üks osanik või aktsionär, tuleb leida kõigi osaluste proportsioone säili-tav kapital, milles kõigi osanike või akt-sionäride osalus oleks vastavalt ühe eu-ro või 10 eurosendi täiskordne.

Näiteks kui osaühingul on kolm osa-nikku osalusega 25 000, 10 000 ja 5000 krooni (vastavalt 62,5%, 25% ja 12,5%), siis uus, osaluste proportsioone säilitav osakapital peaks olema 2600 eurot. See aga eeldab 681 krooni suurust täiendavat makset osakapitali. Registreeritud kapi-tali muutmiseks on kaks teed: täienda-vate sissemaksete tegemine või jaota-mata kasumi suunamine registreeritud kapitali fondiemissiooni teel. Seadus ei välista ka kapitali vähendamist, kuid sel juhul tuleb arvestada, et OÜ minimaal-ne kapital peab olema 2500 eurot ja ASil 25 000 eurot. Ülejääv kapital lisatakse jaotamata kasumi reale ning puudujääv kapital võetakse sealtsamast. Kui jaota-mata kasumit fondiemissiooniks ei jät-ku ning kapitali vähendada ei ole alam-piiri tõttu võimalik, tuleb teha täienda-vaid sissemakseid või kaaluda näiteks ASi ümberkujundamist OÜks.

Suure aktsionäride arvuga aktsia-seltsidele võib uue kapitali arvutami-ne olla päris keeruline ning justiitsmi-nisteerium on lubanud lisada äriregistri veebilehele abistava kalkulaatori. Alates eurole ülemineku otsustamisest (eelda-tavalt 13. juulist 2010) saab uute äriühin-gute kapitali registreerida ka eurodes. Olemasolevad ühingud saavad kapitali ümber registreerida alates ülemineku otsustamisest. Ümberregistreerimi-se soodustamiseks lubatakse kapitali suurendada (OÜ puhul ka vähendada) lähima võimaliku suuruseni, vastavat põhikirjamuudatust saab teha lihthääl-teenamusega (tavapärase 2/3 asemel). Samuti ei nõuta vähendamise korral võ-lausaldajate teavitamist ning registri-kanded on kuni 13. juulini 2011 vabas-tatud riigilõivust. Pärast 13. juulit 2011 ei registreerita enam ühtegi põhikirja- ja kapitalimuudatust, kui samaaegselt ei muudeta kapitali europõhiseks. Seega tasub planeerida käesoleva majandus-aasta aruande kinnitamise koosoleku päevakorda ka kapitali korrigeerimine.

Fot

o: F

ot

ol

ia


Eurotsooni pääsemine ei muuda

Eesti jaoks riskimarginaalide ja

valitsuse laenuvõime osas esial-

gu veel palju.

Riskimarginaalid ja

jalt Nõukogude Liidust üsna edukalt.Ennetavat inflatsiooni oli üsna liht-

ne tookord tekitada. Oli vaja lihtsalt anda võimalus tärkavatele kooperatii-videle, aga ka riigiettevõtetele müüa kaupa hinnaga, mida nood ise pidasid mõistlikuks. Läksid üles hinnad ja läk-sid üles palgad. Eesti majanduse lük-kas see käima ja kokku aeti esimesed varandused. Kõik oli hästi senikaua, kuni sama meetodit hakati rakendama kõikjal Nõukogude Liidus. Siis algas hüperinflatsioon ja vaesusid kõik, kel-lel polnud just kinnisvara.

Ennetava inflatsiooni poliitika oli end ammendanud ning edasi olid edu-kad need, kes suutsid inflatsiooni kii-relt ohjeldada ja luua majanduses sta-biilsuse. Nagu Eesti 1992. aasta juulis, kui teostati rahareform ja Eesti kroon seoti jäigalt Saksa margaga.

Sellele sündmusele eelnes aga pä-ris raske olukord. 1991.-1992. aasta tal-vel ei jaksanud Eesti enam tavapärasel moel kütteõli osta. Endisel Nõukogude alal oli seda kraami justkui küll, kuid hüperinflatsiooni tõttu rublade eest osta eriti ei õnnestunud. Läänest ost-miseks kõva valuutat polnud. Olukor-ra päästis Neste, kes oli valmis laena-ma Eestile umbes 20,6 miljoni dollari eest kütteõli. Tagatiseks anti Nestele võimalus valida endale tollastest Ees-ti Kütuse bensiinijaamadest need, mis meeldivad.

Neste laen polnud ju tegelikult kui-gi suur. Oleks juba siis käibinud kroon, oleks laenu suurus olnud mitte enam kui 250 miljonit krooni. Eesti sisema-

janduse kogutoodang 1992. aastal oli ca 18 miljardit krooni. Seega oli Neste laen vähem kuni 1,5% sisemajanduse kogutoodangust. Normaalsetes oludes laenab võlakoormuseta riigile sellise summa igaüks. Kuid Eesti polnud nor-maalne riik, sest keegi ei teadnud, kui palju niisugust uustulnukat võib usal-dada. Nii on omamoodi ime, et Neste üldse soostus laenu andma. Kuigi peab ütlema, et tagatised võeti head ja need realiseeriti täiega.

2010. aasta veebruaris vaatles Fi-nancial Times Euroopa riikide võla-koormat ja riskimarginaale. Parim viis riskimarginaali kirjeldamiseks on mää-rata nn riskivaba tase, mis Euroopa kontekstis on kahtlemata Saksamaa kui Euroopa tugevaima majanduse va-litsuse võlakirjade intressimäär. Kõik teised on riskantsemad.

Kõrvalolev joonis näitab riskide ta-set. Tumesinisega on märgitud riigid, kus valitsuse võlakirjade intressimäär on vähem kui 0,3% kõrgem Saksa va-litsuse võlakirjade intressimäärast. He-lesinine märgib vahemikku 0,3–0,8%, helepruun 0,8–1% ja tumepruun 1–3% üle Saksa taseme ning punane näitab, et risk on enam kui 3% suurem kui Saksamaal. Eesti riskimarginaali ta-set Financial Times välja ei too, ku-na me ei ole valitsuse võlakirjade näol laenu võtnud.

Tasub tähele panna, et riskimargi-naal ei ole üldse seotud riikide senise laenukoormusega, mida näitab teine joonis. Itaalia valitsuse laenukoormus näiteks on 116% sisemajanduse kogu-

AAVO KOKK, Catella

Corporate Finance

tegevpartner

ee oli millalgi 1960. aastate lõ-pus või 1970. aastate alguses, kui vanaisa laudast sikutati pull välja, suruti veoautokasti

ja veeti lihakombinaati. Oli üks äge ra-belemine, kuhu minusuguseid nagasid ohutuse kaalutlustel lähedale ei lastud. Pulli eest sai vanaisa umbes 500 rub-la. Tookord oli tavalise töölise kuupalk tublisti alla 100 rubla. Nii et hästi ela-sid need, kellel oli võimalik müüa põl-lumajandustoodangut vabaturul.

Siin Baltikumis ei elanud me just halvasti, kuid ometi tundus, et kau-kaaslastel on kogu aeg raha rohkem. Võib-olla oligi, sest seal müüdi roh-kem kaupa turul, tublimad kauplejad suutsid akumuleerida rohkem sulara-ha ning olid nii mujal Nõukogude Lii-dus maksujõulisemad. Üks majandus-süsteem, üks valuuta, isegi range riik-lik kontroll, et keegi ometi liiga palju ei teeniks. Ometi olid sissetulekud ja raha väärtus Nõukogude majandusruu-mis piirkonniti nii erinevad.

Väga tähelepanuväärse majanduspo-liitilise saavutusega sai hakkama selles osas Eesti 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. Mõned tollased otsus-tajad kutsusid seda „ennetava inflatsioo-ni poliitikaks”. Asja iva oli ajada Eestis hinnad ja sissetulekud kõrgemaks kui mujal rublatsoonis. Tollal oli defitsiidi-majandus ning kõrgemad hinnad kind-lustasid, et kaupa ei ostnud ära mujalt Nõukogude Liidust kohale reisinud te-gelased. Kõrgemad sissetulekud aga tagasid, et me ise jaksasime osta oma majandusele vajalikke sisendeid mu-


toodangust, kuid tema riskimarginaal on vähem kui 3% üle Saksamaa tase-me. Samas kui Poola riskimarginaal on enam kui 3% Saksamaa tasemest, kuid valitsuse võlakoormus on vaid 57% si-semajanduse kogutoodangust.

Samuti ei ole riskimarginaal seo-tud jooksva perioodi „äritulemustega” ehk riigieelarve defitsiidiga. Poola rii-gieelarve defitsiit on praegu väiksem kui Prantsusmaal, kuid Poola riskimar-ginaal on tublisti suurem kui Prantsus-maa oma.

Üldiselt võime täheldada, et ris-kimarginaalid on suuremad Euroopa äärealadel, ning võiksime isegi öelda, et mida hiljem on riik liitunud Euroopa Liiduga, seda kõrgem on tema riskimar-ginaal. Nii võime väita, et Euroopa Lii-duga liitumine ei ole üheski riigis au-tomaatselt toonud alla riskimarginaale.

Enamgi veel: võime ka nentida, et euro kasutusele võtmine ei ole toonud automaatselt alla riskimarginaale. Eu-ro on kasutusel Slovakkias, kuid mitte Tšehhis. Ometi on nende riikide ris-kimarginaal küllalt sarnane. Euro on kasutusel Iirimaal, kuid mitte Ühen-datud Kuningriigis. Ometi on Iirimaa riskimarginaal kõrgem.

Muidugi pole riskimarginaali alu-seks mitte üks näitaja, vaid mitu ning riskimarginaal on ratsionaalne ja argu-menteeritud. Ometi on selgelt näha, et stabiilse ja usaldusväärse riigi mainet pole võimalik saavutada kiiresti ning see kajastub ka kõrgemas riskimarginaalis.

Eesti on suure osa formaalsete näi-tajate poolest väga usaldusväärne ja stabiilne riik. Enamgi veel: nagu näitab Financial Timesi graafik, on meie va-litsuse võlakoorem väiksem kui üheski teises Euroopa riigis. Järelikult võiks Eesti olla päris hea laenuklient. Ome-ti pole üldse kindel, et kui Eesti emi-teeriks võlakirju, oleks nendele piisa-valt ostjaid.

Võlakirjade emiteerimisega oli vii-matise kriisi ajal hädas isegi Saksa-maa. Kuid asi pole mitte kriisis. Asi on Kreeka näites. Nimelt pääses Kreeka eurotsooni ilmselt väikese pettusega.

Riigieelarve defitsiiti näidati väikse-mana, kui see tegelikult oli. Nüüd on Kreeka väga suures hädas – riigieel-arve defitsiit on suur ehk riigi kulud on suuremad kui tulud. Peaks võtma laenu, et defitsiiti katta, kuid keegi ei taha anda, sest pole selge, kas Kreeka üldse suudab defitsiidist jagu saada ja laenu kunagi tagasi maksta.

Siit saamegi teha järelduse, et eu-rotsooni pääsemine ei muuda Eesti jaoks riskimarginaalide ja valitsuse lae-nuvõime osas esialgu kuigi palju. Kree-ditorid on ikka ettevaatlikud niisugus-tele uutele riikidele laenamisega. Ning nende veenmiseks peab Eesti valitsus veel küllalt pikka aega konservatiivset majanduspoliitikat edasi ajama.

Küll toob euro kasutusele võtmine Eestisse ilmselt taas välisinvesteerin-guid ja sellega kaasnevat lisalikviidsust. Mis ilmselt ergutab majanduskasvu, mis omakorda leevendab valitsuse ra-hamuresid – maksutulud suurenevad ning laenamine pole enam hädavajadus.

< 30 baaspunkti

31-30

81-100

101-300

> 300

VALITSUSE VÕLAKIRJADE RISKIMARGINAAL

10aastaste võlakirjade riskimarginaal baaspunktides

Saksa riigi võlakirjade suhtes veebruari seisuga SOOME4,5

EESTI3,2

LÄTI12,3

LEEDU9,2

ROOTSI3,3

TAANI4,8IIRIMAA

14,7UK

12,9SAKSAMAA

5,0

HOLLAND6,1

POOLA7,5

TšEHHI5,5 SLOVAKKIA

6,0

UNGARI4,2 RUMEENIA

6,8

BELGIA5,8

LUXEMBURG4,2

PRANSUSMAA8,2

AUSTRIA5,5

SLOVEENIA7,0

BULGAARIA1,2

ITAALIA5,3HISPAANIA

10,1PORTUGAL

8,0

KREEKA12,2

MALTA4,4

KÜPROS5,7

RIIGIVÕLA SUHE SKPsse

Prognoos 2010. aastaks, %

Kreeka

Itaalia

Belgia

Portugal

Eurotsooni keskmine

Iirimaa

Prantsusmaa

Suurbritannia

Ungari

EU keskmine

Saksamaa

Austria

Malta

Hispaania

Holland

Küpros

Poola

Läti

Soome

Rootsi

Sloveenina

Leedu

Tšehhi vabariik

Slovakkia

Taani

Rumeenia

Luxemburg

Bulgaaria

Eesti

124,9

116,7

101,2

84,6

84,0

82,9

82,5

80,3

79,8

79,3

76,7

73,9

70,9

66,3

65,6

58,6

57,0

48,6

47,4

43,6

42,8

40,7

40,6

39,2

35,3

27,4

16,4

16,2

10,9

Numbrid näitavad 2010. aasta

prognoositavat eelarvedefitsiiti

(% SKPst) veebruari seisuga

alliKas: Financial times


Isiklikud investeeringud – otse või juriidilise keha kaudu?Ernst & Young Baltic ASi partner ja maksukonsultant

RANNO TINGAS valgustab, millised investeerimist

puudutavad maksumuudatused võivad meid alates tule-

vast aastast tabada.

Eestis on ettevalmistamisel mitu seadusmuudatust, mis mõjutavad seda, kuidas maksude seisuko-hast on otstarbekas teha isiklikke investeeringuid. Mis on nende eelnõude sisu?

Rahandusministeerium on valmis-tanud ette tulumaksuseaduse muutmi-se eelnõu 180 SE, mille jõustumise esi-algne plaan on 1. jaanuar 2011. Praegu (märtsi lõpus – toim) on eelnõu menet-lus katkestatud täiendavate ettepaneku-te kogumiseks. Nimetatud eelnõuga te-hakse kolm olulist muudatust: luuakse võimalus lükata edasi füüsilise isiku fi-nantstulude maksustamist investeeri-miskonto kaudu, piiratakse krediidiasu-tuse poolt makstavate intresside maksu-vabastus vaid arvelduskonto ja tavalise tähtajalise hoiusega ning kaotatakse in-vesteerimisriskiga elukindlustuse mak-suvabastus. Võib arvata, et need kolm põhimõttelist muudatust tehakse ära, kuid konkreetsed detailid võivad veel menetluse käigus muutuda.

Teise eelnõu on valmistatud ette justiitsministeerium ja sellega plaani-takse muuta äriseadustikku nõnda, et osaühingu saaks asutada ilma osakapi-tali sissemakseid tegemata. Jõustumi-se ajaks on plaanitud samuti aasta 2011, kuid see ei ole veel riigikogu menetlus-se jõudnud, sest vahepeal on antud nn roheline koridor äriseadustiku muuda-tustele, mis on seotud eurole ülemine-kuga. Loodetavasti saab ka see eelnõu

Fot

o: v

eiK

o t

õK

ma

n /

äp


seaduseks, kuid eks menetluse käigus võib veel muudatusi tulla.

Ettevalmistamisel on ka kolmas eel-nõu, mis muudaks põhimõtteliselt töö-andja aktsiaoptsioonide maksustamist (vt lk 12-13). Ehkki eelõu puudutab tööandja maksukohustusi, elavdab see loodetavas-ti Eesti väärtpaberiturgu ning toob kaa-sa suurema hulga inimesi, kel on väärt-paberikonto ja oma väärtpaberiportfell.

Jõukamatel inimestel, kes reali-seeritavat investeerimistulu jooksvaks sissetulekuks ei vaja, on seni olnud otstarbekas inves-teerida juriidilise keha kaudu. Kuivõrd kavandatavad muudatu-sed olukorda muudavad?

Nende inimeste maksukäitumises, kes on harjunud tegutsema osaühingu kaudu ja kellel on see edukalt õnnes-tunud, muudatusi arvatavasti oodata ei ole. Küll aga võivad investeeringute vormi muuta need inimesed, kellel on tekkinud probleeme osaühingu kasu-tamisega (netovara, raamatupidamine, aastaaruanded jne).

Inimesed, kes alles lähiajal jõuavad valiku ette, kas jätkata füüsilise isiku-na või tegutseda osaühingu kaudu, või-vad valida esimese variandi ja hakata in-vesteerima füüsilise isikuna läbi inves-teerimiskonto. Nende puhul sõltub va-lik arvatavasti ka investeerimisportfelli suurusest ja muu äritegevuse aktiivsu-sest. Äriühingu kasutamine eeldab ikka-gi suuremat investeerimisportfelli ning toob paraku kaasa mitmeid lisakulusid (raamatupidamine, aastaaruanded jne) ning bürokraatiat (äriregistri muuda-tused, aeg-ajalt statistikaaruanded jne).

Samas on äriühingu puhul positiivne see, et kulude mahaarvamine on tundu-valt liberaalsem ja laiaulatuslikum, kui on füüsilise isiku väärtpaberitehingute puhul lubatud. Nimelt äriühingu korral saab kuluna arvestada ka mitmeid kaud-seid kulusid. Samuti ei ole äriühingu pu-hul jurisdiktsioonid ja finantstooted, ku-hu võib investeerida, selliselt piiratud, nagu see on investeerimiskonto puhul.

Seega jääb äriühingule eelis ka eespool toodud muudatuste valguses.

Arvan, et 40 000 kroonise osakapitali sissemaksmise nõue ei olnud ka varem probleemiks juhul, kui väärtpaberiport-fell on mahus, kus tasub tegutseda äri-ühingu kaudu. Seega justiitsministee-riumi muudatus arvatavasti ei mõjuta oluliselt väärtpaberitehinguid tegevate inimeste valikut juriidilise vormi osas.

Praegune investeerimiskontot puu-dutav eelnõu on keeruline ja mitmeti tõlgendatav, seega võib ennustada prob-leeme investeerimiskonto kasutamisel. Kõige mõistlikum oleks tulumaksust va-bastada kogu väärtpaberitehingute tulu, mis säästaks nii maksuametnike kui in-vestorite väärtuslikku aega. Eks inves-teerimiskonto kasutamisega muutub tu-ludeklaratsiooni täitmine keerukamaks, kuid palju sõltub sellest, millised teh-nilised lahendused pakub välja maksu-amet investeerimiskontode üle arves-tuse pidamisel. Kuna investeerimiskon-to kasutamisel laieneb maksusoodustus vaid teatud territooriumite finantsvara-dele ja kindlatele finantstoodetele, siis toob see kaasa aktiivsematele investo-ritele täiendavat nuputamist. Kui aga see probleem saab ületatud, siis julgen arvata, et investeerimiskontode mak-suarvestus jääb lihtsamaks võrreldes äriühingu arvestuskohustustega.

Kui kestva asjana võib võtta ette-võtete jaotamata kasumi tulu-maksust vabastatust, mis on ol-nud peamine pooltargument äri-ühingu kaudu investeerimisele?

Euroopa Kohtu praktika valguses ei ole enam välist survet Eesti tulumaksu-süsteemi muutmiseks ja seega on see nüüd Eesti-sisene küsimus, mis sõltub palju poliitilistest arengutest. Selgelt võib märgata nii huvigruppe, kes kaitse-vad praegust süsteemi, kui ka neid, kes soovivad tagasi traditsioonilist maksu-süsteemi madalama maksumäära ja spet-siifiliste soodustuste ning erisustega.

Seda, et antud küsimuse üle mõel-dakse ka riigi tasandil, peegeldab fakt, et

rahandusministeerium on tellinud mahu-ka uuringu ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõjust investeerin-gutele ja majandusarengule, mille tulemu-sed peaksid selguma selle aasta lõpuks. Samas võib arvata, et lähiaastatel mida-gi kardinaalselt ei muutu, ning loodan, et riik suudab teha plaane pikaajaliselt ja hoida maksusüsteemi stabiilsust, mille tähtsust välisinvestoritele ei saa alahin-nata. Maksusüsteemi ümberpööramine iga 10 aasta tagant ei kõla mõistlikult, kuigi meile võib see tunduda väga pika perioodina. Samas on selge, et tuleb te-geleda maksusüsteemi konkurentsivõime tõstmisega ning jälgida arenguid teistes meie regiooni riikides, kes võivad haka-ta investeeringuid siit ära viima.

Milliseid momente veel silmas pi-dada kui kaaluda, kas investeeri-da isiklikult või Eesti osaühingu kaudu?

Kulude ja maksuvõitude kõrval ei to-hiks unustada oma isikutüüpi. Äriühingu pidamine nõuab suuremat distsipliini ja korrektsust paberimajanduses. Seega, kui paberitega tegelemine pole just ini-mese tugevam külg, siis on ehk turva-lisem jätkata eraisikuna investeerimist või leida asjalikke abilisi. Lisaks tuleb arvestada, et äriühingu majandusaasta aruanded on avalikud ja seega on kõi-gil huvilistel võimalik jälgida investee-ringute edukust ja mahtu.

Investeerimisportfelli pärimise ja kinkimise seisukohalt neil variantidel otsest erinevust pole, sest pärandi või kingituse üleminekut füüsiliste isikute vahel ei maksustata. Küll aga tekib mak-sustatav tulu, kui pärandi või kingituse saaja hakkab tasuta saadud väärtpabereid müüma. Nii et kui pärija või kingituse saaja ei soovi kohe väärtpaberiportfelli realiseerida, siis annab äriühingu kau-du struktureerimine rohkem paindlik-kust, sest iga väärtpaberi müügitehing ei too kohe kaasa tulumaksukohustust väärtpaberi müügihinnalt (soetamis-maksumust pärandaja või kingituse te-gija jaoks ei saa arvestada).


kapitalil põhinevad keskmised ja väi-kesed ettevõtjad, kelle jaoks on hea töötaja säilitamine isegi olulisem kui suurkorporatsioonile.

Praegune regulatsioon

Kehtiva regulatsiooni järgi on töö-andja poolt töötajale tasuta või turuhin-nast madalama hinnaga antavad optsioo-nid erisoodustus, millelt tuleb arvesta-da ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu. Eri-soodustuste puhul on maksustatavaks väärtuseks (maksuobjektiks) antava soodustuse või kingituse netoväärtus ja nii sotsiaal- kui tulumaksukoormus tuleb täielikult kanda tööandjal. Näiteks kui erisoodustuse hind on 5000 kroo-ni, siis tulumaks on 1329 krooni (5000

Head uudised optsioonidega motiveerijatele

MARET HALLIKMA,

advokaadibüroo

Lepik & Luhaäär

LAWIN maksunõunik

Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu annab

lootust, et 2011. aastast väheneb töötajate opt-

sioonidega motiveerimise maksukulu.

x 21/79), sotsiaalmaks 2088,5 krooni (5000 + 1329) x 0,33. Kokku tuleb töö-andjal seega 5000 krooni suuruse eri-soodustuse andmisel kanda tegelikku kulu 8417,5 krooni, kuid töötaja saab samas kätte vaid 5000kroonise hüve. Seega kaasneb praegu Eestis tööandja-le optsioonide andmisel märkimisväärne maksukoormus, mis tihtipeale on saa-nud ka üheks olulisemaks takistuseks optsiooniprogrammide rakendamisel. Eesti reklaamib end lihtsa ja ühetaoli-se maksusüsteemiga riigina, ent teine-kord võib selline eranditeta maksusüs-teem ettevõtlusele ka piiravalt mõjuda.

Sotsiaalmaksukohustusest on või-malik siiski pääseda, kui optsiooniplaan näeb ette optsioonide andmise emaet-tevõtja poolt tütarühingu töötajatele. Kuna emaettevõte ei ole tütarühingu töötajatele otsene tööandja, siis ei te-ki optsioonide andmisel erisoodustust. Küll aga tuleb arvestada tulumaksuko-hustusega, sest optsioone kvalifitseeri-takse sellisel juhul tulumaksuseaduse mõttes emaettevõtja kingitusena. Veelgi

ptsioonidega seotud küsimu-sed on viimaste aastate jooksul üha päevakajalisemaks muut-nud, ka Eestis. Euroopas ning

ka USAs on töötajate optsiooniprogram-me rakendatud edukalt juba aastaid. Mit-med rahvusvahelised kontsernid on tei-nud need töötajate motivatsioonipaketi lahutamatuks osaks. Optsiooniprogram-mide eesmärk on töötajate kaasamine et-tevõtte partneriks, millega saavutatakse olukord, kus töötaja seob ennast pikemas perspektiivis ettevõttega ning väärtus-tab selgemini oma tööpanust.

Eestis on selliseid optsiooniprog-ramme rakendanud peamiselt siin te-gutsevad rahvusvahelised suurkont-sernid, kuid järjest enam on töötajate kaasamisest huvitatud ka kodumaisel Fo

to

: he

ld

er

al

me

ida


suuremas eelisseisundis on välismaisel kapitalil põhinevad ettevõtjad, sest tu-lumaksuseaduse praegune regulatsioon võimaldab välismaise emaettevõtja antud optsioonide puhul maksukoormust täie-likult vältida juhul, kui optsioonid annab mitteresidendist emaühing ning Eestis asuv tütar ei kanna optsiooniprogram-miga seotud kulutusi.

Nii on mõneti tegu ebavõrdse olukor-raga, kus maksueeliste saamine sõltub kapitali päritolust. Tegemist ei ole Eesti maksupoliitika teadliku valikuga, et soo-dustada välisinvesteeringute juurdevoo-lu, vaid pigem meie tulumaksusüsteemi ülesehituse erilisusest tingitud auguga regulatsioonis. Seda auku proovis lappi-ma asuda rahandusministeerium eelmi-se aasta lõpus, avaldades seaduseelnõu, mis nägi ette Eestis tegutseva otsese tööandja maksukohustuse erisoodustus-te andmisel igal juhul, kui soodustingi-mustel optsiooni saajaks on Eesti töötaja (seda olenemata sellest, kes kannab opt-siooniprogrammiga seotud kulutused).

Eelnõu tõstis esile vahepeal var-jusurmas olnud diskussiooni selliste optsiooniprogrammide maksukäsitlu-sest laiemalt. Kui vaadelda teiste rii-kide praktikat, võib öelda, et paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on töö-andja maksukoormus sarnaste moti-vatsiooniprogrammide puhul Eestiga võrreldes märkimisväärselt väiksem. Tõsi, mõnel juhul on teatud osa maksu-koormusest jäetud töötaja kanda, kuid ka siis on lõplik maksukoormus märki-misväärselt väiksem. Mitmes riigis on aga optsiooniprogrammide osas keh-testatud erireeglid, mis loovad soodsa pinnase sedasorti motivatsiooniallikate pakkumiseks töötajatele.

Ühe võimalusena võiks kaaluda opt-sioonide vabastamist sotsiaalmaksust ja nende allutamist kapitalitulu (capital gain) reeglitele. Arvestades optsioo-niprogrammide iseloomu, sisu ja ees-märki, võib neid selgelt eristada muu-dest erisoodustustest. Tavaliselt on sel-listeks erisoodustusteks mobiiltelefoni ja sõiduauto kasutusele andmine, elu-asemekulude hüvitamine jms – seega

rahaliselt hinnatavad hüved, mida võib pidada töötaja regulaarseks lisatasuks. Optsiooniprogrammid seevastu on töö-tajatele erandkorras suunatud boonus-programmid, mille võimalik hüve reali-seerub (kuid ei pruugi üldse realiseeru-da) alles tulevikus. Optsioonide andmi-sel kaudselt on tegemist olemasolevate aktsionäride kuluga, kuivõrd uute akt-siate väljalaskmisel aktsionäride aktsia-portfelli väärtus kahaneb ning tööandja otseseid kulutusi ei tee. Nii eeldab opt-siooniprogrammis osalemine ja optsioo-nilepingu sõlmimine töötajalt tulevikku suunatud investeerimisotsuse tegemist ning on pigem võrdsustatav kapitalitulu-ga, mitte aga mitteraha-lises vormis palgatulu saamisega. Kapitalitu-lu ei ole sotsiaalmaksu objektiks, seega on iga-ti loogiline, et sotsiaal-maksukohustust ei tu-leks kanda ka optsioo-niprogrammide puhul.

Optsioonide liigitamine kapitalitulu alla aitab vältida ka riikidevahelist topelt-maksustamise vältimise probleemi, sest erinevalt erisoodustuste maksuregulat-sioonist sätestab enamik riikidevahelisi maksulepinguid kapitalitulu topeltmak-sustamist välistavad reeglid.

Võimalikud muudatused

Seni on Eesti maksupoliitika juhtijate hoiak igasuguste erireeglite või muuda-tuste osas olnud küllaltki tõrjuv, kuid vii-mati tekkinud diskussioon on siiski kaa-sa toomas muudatusi. Nimelt on rahan-dusministeeriumis valminud tulumaksu-seaduse muutmise eelnõu uus versioon, mis puudutab muuhulgas ka tööandja an-tavate optsioonide maksustamisreegleid.

Nagu ikka pakutakse korraga nii piitsa kui präänikut: eelnõus on säilita-tud sätted, mis näevad ette maksuko-hustuse laiendamise ka juhtudele, kui optsioonide andjaks tütarühingu tööta-jale on emaettevõtja. Pigem positiivsele poolele tuleb kanda muudatus, mis toob selgust seni seaduses reguleerimata kü-

simuses, millist hetke loetakse mak-sustamishetkeks tööandja optsioonide puhul. Eelnõu kohaselt on see edaspi-di selge: maksukohustus tekib tööand-jal siis, kui saabub aeg, mil töötaja opt-sioonid realiseerib ehk soetab endale osaluse optsioonilepingus kokkulepitud tingimustel. Kui töötaja müüb optsiooni enne realiseerimist, tekib maksukohus-tus müügi hetkel. Töötaja on siis kohus-tatud tööandjat müügist informeerima.

Vaieldamatult on eelnõu präänikuks aga maksuvabastus optsioonidele, mis vastavad seaduses viidatud tingimuse-le. Muudatuse kohaselt ei loeta erisoo-dustuseks enam optsioone, mille reali-

seerimise õigus tekib töötajal mitte va-rem kui kolme aasta möödumisel. Seega, need aktsiaoptsioonid, mis sisaldavad en-das kolmeaastast tähtaega, on edaspidi maksuvabad. See on oluline muudatus, mis võib puudutada nii neid tööandjaid, kes alles kaaluvad optsioonide andmist, kui ka neid, kes on oma optsiooniprog-rammid juba käima lükanud. Eelnõu on praeguse kava järgi planeeritud jõusta-da 1. jaanuarist 2011.

Seega, sotsiaalmaksukohustuse kao-tamist eelnõu siiski ei puuduta ning ilm-selt kerkib selle menetlemise ajal üles veel rida lahendamist vajavaid küsimu-si. Samas on igati tervitatav, et seni üsna jäigana püsinud seisukoht maksumuuda-tuste väljatöötamise osas on paindliku-maks läinud ning rahandusministeerium näitab valmisolekut dialoogiks sellel tee-mal. Kindlasti aitab see muuta Eesti mak-susüsteemi teiste Euroopa riikide süs-teemidega konkurentsivõimelisemaks ning rahvusvaheliste korporatsioonide Eesti töötajad ei pea enam ilma jääma motivatsiooniprogrammist põhjusel, et see on siin maksukulu tõttu liiga kallis.

Eelnõu jõustumisel ei loeta erisoodustuseks enam optsioone, mille realiseerimise õigus tekib töötajal mitte varem kui kolme aasta möödumisel.


Millises seisus on praegu Eesti Energia aktsiate börsile viimise plaanid?

Lähikuudel peaks valitsus otsusta-ma, kuidas suurendada Eesti Energia omakapitali tulevaste investeeringute katteks. Üks võimalus on tõepoolest vähemusosaluse viimine börsile, kuid otsuse teeb siiski valitsus pärast põh-jalikku kaalumist. Ettevõtte seisuko-halt pole suurt vahet, kas täiendav ka-pital kaasatakse börsilt või paneb riik raha juurde. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused.

Eesti Energia on praegugi börsiettevõte

Eesti Energia finantsdirektori MARGUS

KAASIKU sõnul saabub selgus ettevõtte

omakapitali suurendamise viisi kohta lähi-

kuudel. Londoni börsil noteeritud võlakirja-

de tõttu on Eesti Energia aga igal juhul juba

praegu börsiettevõte.

Milleks on Eesti Energial lisaraha vaja?

Kuigi Eesti Energia on kasumiga töö-tav ettevõte, mille tulemused on ise-gi majanduskriisi kiuste paranenud, läheb investeerin-guteks tarvis täien-davat omakapitali,

sest ainult laenurahast ei piisa. Investee-ringud tehakse selleks, et Eestis oleks igal ajal olemas elekter ning seda veel keskkonnasäästlikul viisil.

Investeerimiskava näeb ette uute põlevkiviplokkide ehitamist ja õlitööstu-se arendamist. Samuti investeerime jät-kuvalt taastuvenergeetikasse, et muuta tootmist keskkonnasõbralikumaks, puhta-maks ja mitmekesisemaks. Ka jaotusvõr-gud vajavad suuremaid rahasüste. Inves-teeringute laiem eesmärk on suurendada Eesti energeetilist julgeolekut ja varus-tuskindlust. Selleks peab Eesti Energia olema energiafirma, mis konkureerib edu-kalt elektri vabaturu tingimustes ning on edukas tegija ka rahvusvahelisel areenil.

Eesti Energiast kui potentsiaal-sest börsiettevõttest on räägitud juba aastaid. Kui koormav on sel-line staatus ettevõttele?

Tegelikult on Eesti Energia juba prae-gugi börsiettevõte, meie eurovõlakirjad

on noteeritud Londoni börsil. Kuigi võ-lakirjade noteerimise puhul on nõuded emitendile mõnevõrra leebemad kui aktsiate puhul, on Londoni börsil ole-mine olnud heaks kooliks.

Börsiettevõtte staatus lisab meile suurema administratiivse koorma, kuid see on suhteliselt väike hind selle eest, et ettevõttele on avatud täiendav kapi-tali hankimise võimalus. Ning suurene-nud avatus ja läbipaistvus sunnib meid olema veelgi efektiivsem.

Kui teistele nõu anda, siis kui pika aja võiks planeerida ettevõtte n-ö börsivormi viimiseks ja kaua see vorm ilma spetsiaalsete jõupingu-tusteta säilib, kui börsile minek venima jääb?

Börsikõlblikkus on eelkõige corpo-rate governance’i küsimus. See on kü-simus juhtkonnale, kas ta suudab täita CG reegleid, ning senisele omanikule, kas ta soovib täita CG reegleid.

Ühe Harju keskmise ettevõtte bör-sikõlblikuks tegemine võib vabalt võtta terve aasta. Börsivormi hoidmisega on nii, et teatud nõudeid on mõistlik täita ka mittebörsiettevõttel ja mõnede täit-mine on jällegi asjatult koormav, kui tu-lu vastas ei ole. Konkreetsed noteeri-misega seotud ettevalmistused (due-diligence, prospekt) aeguvad suhteli-selt ruttu, samas hoiab nende ülessoo-jendamine aasta või kahe pärast siis-ki palju vaeva kokku võrreldes nullist alustamisega.


eebruaris toimunud Linas Ag-ro Grupi Vilniuse börsile tu-leku (IPO) valguses on huvi-tav võrdluseks vaadata, mis

on toimunud viimasel poolaastal maail-ma börsidel. Kas turg on juba piisavalt elav ja investorid tuleviku osas nii op-timistlikud, et ka Eesti ärijuhid võiksid oma ettevõtted börsile tuua? Arvesta-des asjaolu, et jaeinvestoritele mõeldud Linas Agro aktsiatest ostsid 30% Ees-ti investorid, tundub, et siinne turg on uute ettevõtete börsiletulekuks valmis.

Euroopa viimase aja kõige mahukam IPO leidis eelmise aasta lõpus aset Varssa-vi börsil, kus Poola energiakompanii PGE Polska Grupa emissiooni käigus koguti turult 1,4 miljardit eurot. Ka 2010. aastal on Poola väärtpaberiturul oodata huvita-vaid investeerimisvõimalusi. Nimelt on sealne rahandusministeerium teatanud, et selle aasta jooksul plaanitakse erastada ligi 30 riigile kuuluvat ettevõtet, paljud neist avaliku emissiooni kaudu Varssavi börsil. Poola riik võiks seega olla Eesti-le eeskujuks investeeringute riiki meeli-tamisel ning osalt just sellise suhtumise abil on Varssavi börsist saanud Kesk- ja Ida-Euroopa suurim. See võimaldab Poo-la ettevõtetel rahastada vajalikke inves-teeringuid ka omakapitali ja mitte ainult laenu abil ning ühtlasi on loodud sood-sad investeerimisvõimalused kohalikele väikeinvestoritele.

USA turg oli PWC IPO Watchi and-meil aasta lõpus IPOde osas tavapära-

Avalikud esmapakkumised on elavnemas

ANDRUS ALBER,

Tallinna börsi

juhatuse esimees

Kuna jaeinvestoritele mõeldud Linas Agro aktsiatest ostsid 30% Eesti inves-

torid, tundub, et ka siinne turg on uute ettevõtete börsiletulekuks valmis.

sest aktiivsem – 34 IPO käigus koguti turult 11,5 miljardit eurot. See oli võr-reldamatult suurem 2008. aasta viima-sest kvartalist, mil USA turgudel toimus vaid kolm avalikku esmaemissiooni. USA IPOde koguarvuks jäi eelmisel aastal 68 (summas 17,2 miljardit eurot) ning Eu-roopas toimus kogu aasta jooksul kokku 151 esmaemissiooni, mille abil kaasati 6,8 miljardit eurot. Aasta kokkuvõttes olid IPOde osas konkurentsitult aktiiv-seimad siiski Hiina ja Hong Kong, kus mullu toimus kokku 172 avalikku akt-siate esmaemissiooni, mille käigus kaa-sati turult kokku 42,3 miljardit eurot.

2010. aasta esimesed kuud ei ole IPOde vaatenurgast eriti jõulised ol-nud. Rida IPOsid on tühistatud või nen-de mahtusid vähendatud, kuna investo-rite riskijulgus on endiselt tagasihoid-lik. Märtsi teine pool aga saatis julgusta-vaid signaale, kus IPOde tasakaaluhind jäi hinnavahemiku ülemisse serva ning ka esimeste kauplemispäevade jooksul tõusid börsile viidud aktsiate hinnad.

USA turu jaoks oli märgilise väär-tusega First Interstate Banki IPO, kuna tegemist oli esimese pangandussektori avaliku pakkumisega alates 2007. aas-ta tormilistest sündmustest. USA kesk-osas tegutsev pank kaasas märtsis 145 miljonit dollarit, mida on ca 10% roh-kem, kui nad ise algul plaanisid. Ana-lüütikud loodavad, et see avab tee ka teistele finantsasutustele. Wall Street Journali andmetel on nii Euroopas kui

USAs aasta esimese kolme kuuga kaa-satud IPOde abil üle kolme miljardi dol-lari, mida on tunduvalt rohkem kui aas-ta varem samal ajal.

Mõned analüütikud tõmbavad pa-ralleele tänase olukorra ja 1980. aas-tate keskpaiga vahele. Mäletatavasti oli 1980. aastate alguses maailmama-janduses suur võlakriis, mille käigus pidid paljud suurfirmad oma tegevuse ümber korraldama. Selle tagajärjel te-gid mitmed tänased tehnoloogiamaail-ma raskekaallased 1986. aastal edukad IPOd. Nii muutusid avalikeks ettevõte-teks Microsoft, Oracle, Sun Microsys-tems ja Adobe Systems. Arvatakse, et ka käesolev ja järgmine aasta võiks tuua huvitavaid IPOsid. Näiteks on pakutud, et aastail 2010–2011 võiksid IPOd teha ka Facebook, Twitter ja LinkedIn. Prae-gusel sotsiaalmeedia kõrglainel oleks see täiesti mõeldav. Samas on nii Twit-teri ja LinkedIn juhid kui ka Facebooki kaks suuromanikku sellised plaanid ta-gasi lükanud.

Kindlasti on lugejail praeguseks tekkinud õigustatud küsimus, kuidas on lood avalike pakkumistega Baltimaa-des. On hea meel tõdeda, et kui eelmi-sel aastal ei tahetud IPO teemadel isegi mitte mõelda, siis nüüd on näha aktiiv-suse kasvu nii nõustajate kui ettevõt-jate endi hulgas. Linas Agro tegi Balti IPO turu lahti ning kindlasti ei jää nad 2010. aastal ainsateks. Ootused on igal juhul kõrged.


öödunud aastatuhande lõpul kuulusid USA kõige imetle-tumate ettevõtete ridades-se energeetikakontsern En-

ron ja telekommunikatsioonifirma Worl-dcom. Selle sajandi hakul kujunesid need aga pettuse ja valgekraekuritegevuse sünonüümideks. Omad börsisullerid on olnud ka Baltimaades. Eestist meenub kõige markantsema näitena ehk kuna-gise börsiettevõtte (praegu Läti firmale Grindeks kuuluva) Tallinna Farmaatsia-tehase olematu tütarettevõte Venemaal.

Sääraste pettuste ärahoidmiseks tuleks levitada häid ühingujuhtimise tavasid ja korrektset aruandlust. Loo-mulikult ei saa ainuüksi aruandlusko-huse abil kõiki petutegusid ära hoida, kuid kindlasti aitab see nii mõndagi ta-kistada. Ei saa just öelda, et Enron või näiteks Bernard Madoff täiuslike in-vestorsuhete võrdkujud oleks olnud. Need investorid, kes vaevusid Enro-ni aruandlust lugema, haistsid üpris kohe kahtlast aroomi. Tegu oli ilmselt ainsa ettevõttega, kes oma majandus-tulemuste juures bilanssi ei vaevunud avaldama. Kuulsaks sai ka ettevõtte omaaegse juhi Jeffrey Skillingu kon-verentskõne, mille käigus ta kostitas ebameeldivaid küsimusi esitanud ana-lüütikut viisakas seltskonnas väljaütle-mist mittekannatava sõnaga.

Selleks et börsiaruandluse ja üleül-

ERIK ARU, Baltic

Market Awards

hindamiskomisjoni

liige, ajakirja HEI

peatoimetaja

Investorsuhtlus edeneb, latt tõusebAlates 2006. aastast välja antava Baltic Market Awardsi

žürii püüab välja selgitada Baltimaade kõige eeskujuliku-

mad börsiettevõtted. Aasta-aastalt on ettevõtete inves-

torsuhete tase paranenud, mis sunnib ka hindajaid latti

järjest kõrgemale tõstma.

dise investorsuhtluse põhjal midagi jä-reldada saaks, peavad need kõigepealt üldse olemas olema. Arendamaks Balti-maade börsiettevõtete teabe kvaliteeti, investorsuhteid ja juhtimistavasid, asu-tasid siinsed börsid 2006. aastal auhin-nad nimetusega Baltic Market Awards, mis tõstavad esile selles vallas tubli-maid börsifirmasid. Võistlusel osalevad kõik Balti põhi- ja lisanimekirja kuulu-vad ettevõtted. Ettevõtete paremusjär-jestuse määramisel võetakse aluseks nende majandusaasta aruanded, vahe-aruanded, börsiteated, kodulehekülg ja analüütikute hinnang firmale.

Sajast maksimaalsest punktist said aastaaruanded mullu anda 25, vahearu-anded 20, börsiteated 10, veebilehekülg 25 ja analüütikute hinnang 20 punkti. Ma-jandusaasta aruande hindamisel läks ar-vesse 79, vahearuannete puhul 24, bör-siteadete juures 12 ja veebilehtedel 23 kriteeriumit. Analüütikud hindasid 10 punkti skaalas ettevõtete tegevuse lä-bipaistvust, aruandluse usaldusväärsust, börsiteadete kvaliteeti, investorsuhe-te kontaktisiku kompetentsust ja firma juhtkonna avatust investorite suhtes.

Võib rõõmuga nentida, et nelja aas-taga, mille jooksul neid auhindu jaga-tud, on nii võitja kui ka keskmise et-tevõtte punktisaak kõigil kolmel Bal-ti turul tublisti kosunud. Samal ajal on punktide korjamine ise aastatega kee-

rulisemaks läinud.Nimelt arenevad ka auhinnad ise,

sest ettevõtete arenedes tuleb mõõdu-puud pikendada või siis latti kõrgema-le tõsta. Mulluse punktide kokkulöö-mise käigus selgus näiteks, et koguni neli ettevõtet pälvis parima veebisai-di hindamisel maksimumskoori. Pärast mõningast arutelu, kas selline tulemus ei langeta konkursi väärtust ja kas äk-ki tuleks ikka kuidagi neliku seast pa-rim välja valida, langes siiski otsus, et võistluse käigus uusi reegleid välja


mõelda ei tohi ja auhinna said kõik neli. Kuna aga oli selge, et auhindade väär-tus kindlasti langeks ja need muutuks võib-olla isegi veidi naeruväärseks, kui tänavu midagi sarnast toimuks, saa-vad sel aastal täiendust ka veebisaiti-de hindamisreeglid.

Sel aastal muutub ka ülejäänud hinda-missüsteem, sest mulluse konkursi üld-võitja TEO kogus peaaegu maksimaalse punktisumma. Näiteks hakatakse tõe-näoliselt hindama eraldi sotsiaalse vas-tutustundlikkuse aruande olemasolu.

Möödunudaastase nimekirja ees-otsas paiknevad valdavalt suuremad firmad, kuid võib-olla tasuks iseäranis esile tõsta Läti ettevõtet SAF Tehnika, mis oma suhtelisest väiksusest hoo-limata pidevalt edetabeli tipu lähedal on asunud. Tunamullu sai elektrooni-katootja suisa esikoha. Olen ise ajakir-janikurollis seda ettevõtet külastanud ja võin kinnitada, et vastupidiselt mõ-nele ärimehele jagab selle firma juht-kond rahulikult vastuseid ka ebameel-divamatele küsimustele.

Muidugi leidub endiselt siinsete börside meepotis ka tõrvatilku, kes in-vestorsuhteid ülearu ei tähtsusta. Loo-dame, et investorid neisse ka vastavalt suhtuvad ja vaid paremaid premeerivad.

` Parimate investorsuhetega ettevõte Balti riikides

TEO LT

` Member of the Year

SEB Bankas

` Parimate investorsuhetega ettevõte NASDAQ OMX Tallinna börsil

Tallinna Vesi

` Parimate investorsuhetega ettevõte NASDAQ OMX Riia börsil

SAF Tehnika

` Parimate investorsuhetega ettevõte NASDAQ OMX Vilniuse börsil

TEO LT

` Parimate investorsuhetega väikeettevõte Balti riikides

SAF Tehnika

` Parima majandusaasta aruande esitaja Balti riikides

Tallinna Vesi

` Kõige edukam investorsuhete kvaliteedi tõstja Balti riikides

City Service

` Parim investorsuhetele panustav kodulehekülg Balti riikides

Grindeks, SAF Tehnika, TEO LT, VST.

Keskmise ettevõtte punktiskoor aina paraneb

BALTIC MARKET AWARD võitjad 2009

Mullune esikakskümmend ` 1. TEO LT

` 2. SAF Tehnika

` 3. Tallinna Vesi

` 4. VST

` 5. Nordecon International

` 6. Eesti Telekom

` 7. Grindeks

` 8. Baltika

` 9. City Service AB

` 10. Olympic Entertainment Group

` 11. Norma

` 12. Invalda

` 13. Arco Vara

` 14. Limarko laivininkystės kompanija

` 15. Apranga

` 16. Sanitas

` 17. Šiaulių bankas

` 18. Latvijas Kuģniecība

` 19. Latvijas Gāze ` 20. Merko Ehitus

Bal

timaa

de k

eskm

ine

Riia

kes

kmin

e

Talli

nna

kesk

min

e

Viln

iuse

kes

kmin

e46

,89

56.6

666

.74

71,1

8

52,4

561

,51

67,2

373

,16

200

620

0720

0820

09

59,7

659

,86

60,5

770

,59

62,3

574

,27

73,3

779

,30

ASi Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith (vasakul) võtab NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse liikmetelt Andrus Alberilt ja Kaidi Ruusalepalt vastu auhinna kui parimate investor-suhetega ettevõte Tallinna börsil.


` Ühendatud Piletite OÜAS Sertifitseerimiskeskus müüs ID-piletite

keskkonda opereeriva tütarettevõtte Ühen-

datud Piletite OÜ Toivo Annuse ASile

PoohTech.

` K Grupp TurvateenusedUrmas Sõõrumaa ostis Margus Laasilt K

Grupp Turvateenused OÜ, mis omab Eesti

turvaturust umbes 2–3%.

` N-TerminalEndel Siff müüs oma 53,5% suuruse osaluse

kütusekontsernis N-Terminal Grupp. Ostja on

OÜ TSE Assets, mille taga on Moskva firma

000 Amarant. Siffi sõnul on tema suhted kaa-

saktsionär Anatoli Kanajeviga (omab N-Termi-

nalis 16,6%) muutunud võimatuks ja see ongi

põhjus, miks ta otsustas osaluse müüa.

` ICE Credit Group (Julianus Inkasso)

Hans H. Luik omandas pea 100% inkasso-

teenuseid pakkuva ettevõtte Julianus Inkas-

so emafirma ICE Credit Group ASist, mille

omanikud olid seni Luigele kuuluvad HHL

Rühm OÜ ja Minigert OÜ ning Jaanus Laid-

veele ja Ahti Ahole võrdselt kuulunud Kaks

Kogujat OÜ. Ligi üks protsent ICE Credit

Groupist kuulub Silvar Pippari ettevõttele

Unicode OÜ.

` Medicover, Karell Arstikeskus

Rain Lõhmuse firma Lõhmus Holdings

omandas 20% Medicover Eesti aktsiatest.

Medicover omakorda ostis Urmas Sõõrumaa

investeerimisfirmalt U.S. Invest Tallinnas ja

Tartus tervishoiuteenuseid osutava Karell

Arstikeskuse. Viimase tehingu osalise finant-

seerimise eesmärgil saigi Lõhmusest Me-

dicoveri aktsionär.Akt

siate

hing

ud: 1

0/09

- 0

3/10

` ThulemaEndrus Argele ja Henri Rüüsakule OÜ Vahe-

seinad kaudu kuulunud 71% enamusosalus

Thulemas läks Soome investoritele, keda

esindab advokaadibüroo Glimstedt Straus &

Partnerid. 29% Puustellist kuulub endiselt

Puustelli Groupile.

` Rahva RaamatRahva Raamat ASi tegevjuhtkond ostis

Ekspress Grupilt ettevõtte 33 miljoni krooni

eest. Ettevõtte uus omanik on OÜ Raamatu-

maja, mille osanikud on Viljar Ots, Gertti Ko-

germann ja Ülar Maapalu.

` Balti Juhtimiskonverents OÜErnst & Youngi endine Eesti juht Hanno Lind-

pere omandas Tõnis Arrolt 50% suuruse osalu-

se ettevõttes Balti Juhtimiskonverents OÜ. Tei-

ne senine omanik, Toomas Tamsar, jätkab kon-

verentsifirmas partnerina, omades 50% ette-

võttest ning töötades edasi selle tegevjuhina.

` Tallinna Olümpiapurjespor-dikeskus, Floriston Grupp ja Arco Ärikeskus

Arco Vara müüs 50% osaluse Tallinna Olüm-

piapurjespordikeskuse ASis 37,5 miljoni

krooniga, 37,5% osaluse Floriston Grupp OÜs

5,5 miljoni krooniga ja 50% osaluse Arco Äri-

keskuse OÜs 12 miljoni krooni eest Marcel

Vichmanni ja Olav Miiliga seotud äriühingu-

tele. Müügi 172 miljoni kroonisest kogusum-

mast on 55 ostu-müügi eest tasutav summa

ja 117 eest antakse üle olemasolevaid nõu-

deid kolme võõrandatava ettevõtte vastu,

teatas Arco Vara. Floristonis säilib Arcol

12,5% osalus.

Müügitehingu järel säilib Arco Varal kümne

aasta jooksul õigus saada täiendavat tulu ni-

metatud äriühingutele kuuluvate kinnistute

detailplaneeringute kehtestamisest tuleneva

ehitusõiguse realiseerimisel.

` Air Maintenance EstoniaBaltCap ostis lennufirmalt SAS Eestis ja

ümbruskonnas lennukihoolet pakkuva Air

Maintenance Estonia.

„BaltCap omandas osaluse teadmistepõhi-

ses, eksportivas ning suure perspektiiviga

Eesti tööstusettevõttes. BaltCap toetab igati

ettevõtte laienemisplaane, kavas on järgneva

kahe aasta jooksul tootmisvõimsust kahe-

kordistada,“ kommenteeris Kristjan Kalda

BaltCapist.

` Ekspress HotlineBaltCapi portfelli kuuluva Contact Holding/

Interinfo tütarettevõte OÜ Cheh viis lõpule

ASi Ekspress Hotline ostu AS Ekspress

Grupilt.

` Nova VitaBaltCapi portfelli kuuluv Quattromed HTI

Laborid OÜ ostis erahaiglalt Fertilitas 31%

osaluse viljastuskliinikus Nova Vita. Tehin-

guga kaasneva kokkuleppe kohaselt sul-

ges Nova Vita oma kliinilise labori ja kes-

kendub edaspidi põhitegevusele – kehavä-

lisele viljastamisele ja inimgeneetikale. No-

va Vita Kliiniku enamusaktsionärina jätkab

Soome suurim eralabor Yhtyneet Medix

Laboratoriot Oy.

` NASDAQ Tallinna börsNASDAQ OMX Nordic sõlmis 12. märtsil

kokkuleppe Gild Holdings ASiga 6,97% vä-

hemusosaluse ostmiseks. Tehinguga sai

NASDAQ OMX Groupist NASDAQ OMX

Tallinna börsi ainuomanik.

Juba varem oli NASDAQ OMX Nordic

omandanud Swedbanki (13,2%), SEB Panga

(12,1%), Cresco Väärtpaberite (3,1%), EVLI

Securitiesi (1,3%), Eesti Panga (1,1%) ning

Eesti Krediidipanga (0,7%) osalused.

` Northroup NewslettersAS Äripäev ostis John Bo Northroupilt Taani

meediafirma Northroup Newsletters, mis an-

nab välja 15 riigis tellitavaid News2biz uudis-

kirju Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Hiina majan-

duse kohta.

` PresshouseMarkko Märtin suurendas oma osalust kir-

jastuses Presshouse vähem kui 25%lt 80%ni.

Fot

o: a

nd

ra

s K

ra

ll

a /

äp

Fot

o: w

iKip

ed

ia


NASDAQ OMXi üht-ne kauplemissüsteem

NASDAQ OMX võttis Balti- ja Põhja-

maade väärtpaberiturgudel kasutusele uue

kauplemissüsteemi INET.

INETi käivitamisega ühtlustati parima

rahvusvahelise tavaga mõningaid kauple-

misreegleid ning laienes erinevate tehingu-

korralduste loetelu,” kommenteeris uue süs-

teemi käivitumist Andrus Alber, NASDAQ

OMX Tallinna börsi juht.

Kui varem oli kauplemissüsteem INET

olnud kasutusel NASDAQ OMX aktsiaturul

USAs, ning Londonis asuval MTF turul NAS-

DAQ OMX Europe, siis alates 8. veebruarist

kasutavad seda kõik NASDAQ OMX börsid

üle maailma – ka Balti- ja Põhjamaade väärt-

paberiturud Tallinnas, Riias, Vilniuses ning

Kopenhaagenis, Helsingis, Reykjavikis ja

Stockholmis.

INET suudab töödelda 1 000 000 sõnu-

mit sekundis ning süsteemi toimingute kiiru-

seks on 250 mikrosekundit. See teeb INET’ist

maailma kiireima kauplemissüsteemi.

BaltCap ja EIF lõid Lätis uue riskikapitalifondiBaltCapi Läti esindus sai esimeseks Euroopa riskikapitali fondihalduriks, kes kaasab raha

Euroopa Investeerimisfondi (EIF) poolt hallatud JEREMIE algatuse raames.

Uus fond investeerib väikestesse ja keskmise suurusega Läti ettevõtetesse kuni 30 miljo-

nit eurot, pakkudes kasvukapitali juba tegutsevatele, hea potentsiaaliga ettevõtetele. Omaka-

pitali investeeringute suurus jääb vahemikku 0,3-3 miljonit eurot ning plaanis on rajada 15-20

investeeringust koosnev mitmekesine portfell.

20 miljonit eurot investeerib EIFi hallatav JEREMIE Holding Fund ning ülejäänud 10 miljonit eu-

rot investeerivad kohalikud erainvestorid, kelle hulka

kuuluva Parex Asset Management, Hipo Fondi, LKB

Krajfondi, Pirmais Slegtais Pensiju Fonds ja eraisikud.

Üliõpilastööde konkursi võitis RAILI KOKK

NASDAQ

OMX Tallinna börsi

investorhariduse

programmi “Invest

Mentor” raames

toimuva väärtpabe-

rituruteemalise üli-

õpilastööde kon-

kursi võitis ja 1 000

euro suuruse pree-

mia vääriliseks hin-

nati Raili Koka ba-

kalaureusetöö

“Omakapitali kaasamine aktsiate esmase

avaliku emissiooni teostamise abil Eestis, al-

ternatiivturu First North näitel” (Tartu Ülikool,

juhendaja Priit Sander).

NASDAQ OMX Tallinna börs koos Tartu

Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Estonian

Business Schooliga korraldab konkursi ka

2010. aastal – tööde esitamise tähtaeg on 30.

november 2010 ning esitada saab bakalaure-

use- ja magistritöid, mis on valminud 2009.

või 2010. aastal. Parima töö autorit premeeri-

takse 1000 euroga. Tallinna börs võib lisaks

peaauhinnale anda välja ka täiendavaid eri-

auhindu silmapaistvatele tööde autoritele.

Töö tuleb saata elektroonilisel kujul aad-

ressile [email protected] või

paberkandjal aadressile Tallinna börs, Tartu

mnt 2, 10145 Tallinn.

Compensa sai EVK kontohalduriks

Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) kiitis

heaks Compensa Life Vienna Insurance

Group SE taotluse EVK kontohalduri staatu-

se saamiseks. Kokku on Eesti Väärtpaberi-

keskuses nüüd registreeritud 14 kontohal-

durit, sealhulgas kaks väliskontohaldurit.

Kroo

nika

` UAB Linret LTSilvano Fashion Group müüs Leedu jaemüü-

giettevõtte UAB Linret LT.

` Hawaii Expressi surfiklubiHawaii Express loobus omanimelisest purje-

lauakoolist ja surfiklubist Pirital ning andis

need üle Eesti Purjelaualiidule.

` Cresco Olev Schults ostis Tõnu Laagilt tema osaluse

Crescos ja selle tütarfirmades, saades täieli-

ku kontrolli Cresco ning selles lähtuvalt ka

Estonian Airi 17% osaluse üle.

` Konekesko Eesti

Jõusööda ja väetiste tootmisega tegelev

Farm Plant Eesti AS omandas kuus Kone-

kesko Eesti ASile kuuluvat väetiste, seemne-

te, taimekaitsevahendite ja loomatarvikute

kauplust.

` Gild Fund ManagementTõnu Pekk omandas 75% suuruse osaluse

riskikapitalifondi Gild Arbitrage’i fondivalitse-

jas. Fondivalitseja uus nõukogu määras Tõnu

Peki ka Gild Arbitrage’i fondijuhiks. Fondivalit-

seja nimi muudeti ja uueks nimeks on AS GA

Fund Management, mis eraldus Gildi grupist.

` Nordecon Infra SIANordecon International müüs kogu oma 56%

osaluse Lätis registreeritud tütarettevõttes

Nordecon Infra SIA. Osaluse ostis 100 krooni

eest ettevõtte eestlasest vähemusaktsionär.

` NormaNorma suuromanik Autoliv tegi Norma väi-

keaktsionäridele ülevõtmispakkumise hinna-

ga 92,31 krooni, mis on 28,3% kõrgem Norma

aktsia teate-eelsest sulgemishinnast (71,97

krooni). Pakkumise aktsepteerimise tähtaeg

lõppes 14. aprillil 2010. Autolivile kuulus enne

pakkumist 51% Norma aktsiatest.

Fot

o: j

ul

ia-m

ar

ia l

inn

a /

äp


` Balti börside indeksid ja Põhjamaade OMX Nordic 40 indeks

Juuli 2007 – märts 2010, 1. juuli 2007 = 100

` Eesti kogumispensioni indeksidJuuli 2007 – märts 2010, 1. juuli 2007 = 100

` Investeeringud Tallinna börsile riikide lõikes seisuga 01.04.2010 (mln kr)

` Väärtpaberite keskregister Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) oli 1. aprilli sei-

suga registreeritud 4988 aktsiaseltsi ja 2129 osaühingut. Võ-

lakirju oli registreeritud 232 (see arv sisaldab ka Läti ja Lee-

du võlakirjasid).

` Baltikumi 10 suuremat börsiettevõtet (mln eurot)ETTEVÕTE

TEO LT

Lietuvos energija

Tallink Grupp

Rytų skirstomieji tinklai

Lietuvos dujos

Latvijas Gāze

VST

Lifosa

Lietuvos elektrinė

Tallinna Vesi

Tallinna Kaubamaja

1.4.09

286

300

202

185

143

198

269

136

106

184

75

1.4.10

550

439

411

325

298

290

277

256

219

214

209

MUUTUS

93%

47%

103%

75%

109%

46%

3%

88%

108%

17%

180%

Tallinna börs

Riia börs

Vilniuse börs

KOKKU

1.4.09

1 358

1 091

2 208

4 657

1.4.10

1 456

813

3 531

5 801

MUUTUS

7%

-25%

60%

25%

` Balti börside turukapitalisatsioon (mln eurot)

150000

120000

90000

60000

30000

0

april

l 07

KOnTOd KOKKUSh VääRTpabERiTEGa

TaLLinna böRSRiia Või ViLniUSE böRS

april

l 08

april

l 09

april

l 10

` Akviivsete väärtpaberikontode arv EVKs

Epi

Epi _ 100

Epi _ 75

Epi _ 50

01.07

.02

01.01

.03

01.07

.03

01.01

.04

01.07

.04

01.01

.05

01.07

.05

01.01

.06

01.07

.06

01.01

.07

01.07

.07

01.01

.08

01.07

.08

01.01

.09

01.07

.09

01.01

.10

100.0

0

110.0

0

120.0

0

130.0

0

140.0

0

150.0

0

160.0

0

170.0

0

180.0

0

01.07

.02

01.01

.03

01.07

.03

01.01

.04

01.07

.04

01.01

.05

01.07

.05

01.01

.06

01.07

.06

01.01

.07

01.07

.07

01.01

.08

01.07

.08

01.01

.09

01.07

.09

01.01

.10

190%

290%

390%

490%

590%

690%

790%

Tallin

na b

örsi

sta

tistik

a

• Eesti• Rootsi• • holland• Luksemburg• USa• Soome• Suurbritannia• Kaimanisaared • Leedu• poola• Muud

EestiRootsihollandLuksemburgameerika ÜhendriigidSoomeSuurbritanniaKaimanisaared (br)LeedupoolaaustriaMuud

63,8%6,6%5,5%5,2%4,9%4,5%3,5%3,3%0,7%0,7%0,4%1,0%100,0%

14 5991 5111 2541 2001 1201 0197987561561538422922 879

` PensionikeskusTeise pensionisambaga oli 1. aprilliks liitunud 595 931

inimest. Teise samba fondide maht oli 15 581 miljonit krooni,

sellest moodustasid 7,71% madala, 15,76% keskmise, 75,93%

suurema ning 0,6% kõige kõrgema riskiga fondid.

Kolmanda pensionisamba fondiosakuid omavate isikute

arv oli 1. aprilli seisuga 50 119, fondide maht oli 1 233 miljo-

nit krooni.

OMX baltic bencmark

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius


Documents

MIDA` TOOBÈURO` ETTEVÕTJALE?KEVAD 2010 (16) `` Euroopa`Rahaliit`–`toimiv`düsfunktsionaalsus `` Headùudisedòptsioonidega`motiveerijatele `` InvestoridònùuteksÌPOdeks`valmis