Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa ......Ida-Viru Maavalitsus Keskväljak 1 41594 Jõhvi Tel 332 1201 faks 332 1240 [email protected] 2010 . 2 Ida-Viru maakonnaplaneeringu

Kehtestatud Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1.1.1-1/246 19.08.2010

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse

asukohatrassi määramine“ seletuskiri

Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Tel 740 9800 faks 740 9801 [email protected] www.hendrikson.ee

Ida-Viru Maavalitsus Keskväljak 1 41594 Jõhvi Tel 332 1201 faks 332 1240 [email protected] www.ivmv.ee

2010

2 Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ seletuskiri

Töö nr 1268/09


asukohatrassi määramine“ seletuskiri 3

Töö nr 1268/09

Sisukord Sissejuhatus. Teemaplaneeringu eesmärk ............................................................................................. 5 1 Ojamaa kaevanduse konveieri trassikoridori asukohavalik ..................................................... 7 2 Lähialade maakasutus ......................................................................................................................... 11 2.1 Müratõkete ja kaitsehaljastuse rajamise vajadus ............................................................ 12 2.2 Turvalisus ......................................................................................................................................... 12 2.3 Transpordikorraldus ja liikumine............................................................................................. 13

3 Lõikumised tehnilise infrastruktuuri ja loodusliku infrastruktuuri elementidega .......... 15 3.1 Kõrvalmaanteed, kohalikud teed ning juurdepääsuteed ............................................... 15 3.2 Matkarajad ....................................................................................................................................... 17 3.3 Rohevõrgustik ................................................................................................................................ 18 3.4 Vooluveekogud .............................................................................................................................. 19 3.5 Raudteed .......................................................................................................................................... 19 3.6 Elektriliinid ....................................................................................................................................... 19

4 Planeeringu elluviimine ....................................................................................................................... 21 4.1 Ehitustingimused ja ehitusaegne liikluskorraldus ............................................................. 21 4.2 Ehitusejärgne heakord ................................................................................................................ 22 4.3 Konveieri kasutusjärgne likvideerimine ............................................................................... 22 4.4 Leevendavad meetmed ning seire ......................................................................................... 23


Töö nr 1268/09



Töö nr 1268/09

Sissejuhatus. Teemaplaneeringu eesmärk

Käesoleva maakondliku teemaplaneeringu eesmärk on leida sobiv asukoht AS Viru Keemia Grupi (edaspidi VKG) poolt kavandatava Ojamaa kaevanduse lintkonveieri trassile. Ettepaneku teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks tegi AS Viru Keemia Grupp (aadress: Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve), planeeringu koostamise ja selle keskkonnamõju hindamise protsessi konsulteerib OÜ Hendrikson&Ko (aadress: Raekoja plats 8, Tartu). Planeeringu algatab, võtab vastu ja kehtestab Ida-Viru Maavanem. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering on algatatud vastavalt planeerimisseaduse § 7 lg 1, lg 2 p 2 ning lg 3 p 10; teemaplaneeringuga määratakse lintkonveieri kui tehnorajatise trassikoridori paigutus. Teemaplaneeringu sisuks on Ida-Viru maakonnaplaneeringu täpsustamine. AS VKG poolt kavandatava lintkonveieri rajamise eesmärgiks on põlevkivi transport rajatavast Ojamaa allmaakaevandusest AS VKG tootmisterritooriumile Kohtla-Järve Järve linnaosas. Lintkonveieri trassikoridori pikkuseks on ümardatult 12,8 km ning laiuseks 10-12 m. Lintkonveieri, selle juurde kuuluvate sideliinide, hooldamiseks rajatava hooldustee jm juurdekuuluva paigutus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratavas trassikoridoris täpsustub edasise projekteerimistegevuse käigus. Konveieri eeldatavaks elueaks on 20-25 aastat (vastavalt Ojamaa karjääri kasutusajale), seega on tegemist sisuliselt ajutise, st kindlaksmääratud elueaga rajatisega1. Planeeringu koostamise eelselt on AS VKG poolt läbi viidud põlevkivi transportimise võimaluste võrdlus, mille käigus võrreldi maanteetranspordi, raudteetranspordi ning lintkonveieri variante. Võrdluse tulemusena osutus põlevkivi transportimiseks sobivaimaks viisiks lintkonveier, kuna see on keskkonnasõbralikum ning majanduslikult tasuvam kui maantee- või raudteetransport (hinnanguliselt on hinnavahe ligikaudu kolmekordne). Lintkonveieri eelisteks keskkonna seisukohalt on: elektrienergia kasutamine, saasteainete mitteeraldamine, hõlbus kasutusjärgne demonteeritavus.

1 Teemaplaneeringuga kavandatavat konveierit ei saa käsitleda ajutise rajatisena ehitusseaduse mõistes, mille kohaselt ajutiseks ehitiseks on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis (§ 15).


Töö nr 1268/09



Töö nr 1268/09

1 Ojamaa kaevanduse konveieri trassikoridori asukohavalik

Lintkonveieri rajamise eesmärgiks on põlevkivi transportimine. Kavandatava Ojamaa lintkonveieriga transporditakse põlevkivi Ojamaa kaeveväljalt AS VKG tootmisterritooriumile. Kavandatav ligikaudu 12,8 km pikkune maapealne lintkonveier saab alguse Ojamaa kaevevälja teenindusmaalt, kulgedes mööda rekultiveeritud Aidu karjääri serva (1/3 osas), ülejäänud osa peamiselt mööda põldu, elektriliinide koridore ning osaliselt ka läbi metsa ning lõpeb AS VKG tootmisterritooriumil. Konveieri trassi laius on 10-12 m (sh konveierisüsteemi hoolduseks rajatav pinnastee ja sideliinid), konveieri kõrgus 2 m. Kavandatav tootlikus on ca 700 t/h. Konveiersüsteem projekteeritakse ühes tükis ning üleni kaetuna. Kavandatav konveier läbib Mäetaguse, Kohtla-Nõmme, Maidla, Lüganuse ja Kohtla valla ning Kohtla-Järve linna territooriumi.

Konveieri trassikoridori asukohavalik toimus keskkonnamõju strateegilise hindamise raames, väljapakutud trassikoridori paigutuse variantide hindamise ja võrdlemise tulemusena. Trassikoridori paigutuse variandid moodustusid KSH programmi koostamise ajal AS VKG poolt tehtud ettepanekute ning KSH programmi heakskiitmise järel Keskkonnaameti esitatud ettepaneku alusel ning konveieritootjate poolt esitatud tehniliste tingimuste alusel. Kokku käsitleti 7 võimalikku konveieri trassikoridori paigutuse varianti: variant 1, variant 1a, variant 1b, variant 1c, variant 1d, variant 1e, variant 1f (skeem 1.2). Variandid erinesid omavahel peamiselt asustatud piirkonnas – Kohtla-Nõmme valla aladel ning Kohtla valla Roodu küla aladel ning kaitstavate loodusväärtuste piirkonnas. Väljatöötatud trassikoridori paigutuse variantide võrdlemiseks ja sobivaima variandi selgitamiseks hinnati kõigi variantidega kaasneda võivaid mõjusid üldisel tasandil. Võrdlemisel võeti arvesse:

- kuni 100 m kaugusele jäävate elamumaa üksuste ja eluhoonete arvu;

- lähedusse jäävaid müratundlikke alasid ja nende iseloomu2;

- lähedusse jäävaid kohalikke ja maakondlikke väärtusi ning nende iseloomu;

- lähedusse jäävate ning trassiga lõikuvate puhkealade ja –radade arvu ja iseloomu;

- teede ja raudteedega lõikumiste arvu ja iseloomu (sh käsitleti olulisemana lõikumist suurema liiklusega ning asulasiseste teedega);

- trassi rajamise maksumust (välja on toodud ja arvesse võetud mõjutavad tegurid nagu trassi pikkus ja selle alla jäävate maaüksuste arv ning omandivorm);

- visuaalset ja mentaalset mõju;

- mõju asustussüsteemile;

- mõju mälestistele;

- mõju taimestikule (sh kaitsealustele liikidele);

- mõju rohevõrgustikule;

- mõju Kohtla jõele;

- konveieri tehnilist teostatavust ning optimaalsust.

Trassi lähiala ulatust käsitleti erinevalt, sõltuvalt valdkonnast. Müra ei pruugi metsasel alal ulatuda isegi 100 m kaugusele, lagedal alal võib 2 m kõrguse objekti visuaalne mõju

2 Müratundlikeks aladeks loetakse alasid, kus tänu vastavat tüüpi inimkasutusele (nt elamualad, laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, puhkealad) või kaitstavate loomaliikide esinemisele tuleb taotleda normist madalamat mürafooni ning vältida kestvat müra tekitavate elementide rajamist või sarnase efektiga seadmete kasutamist.


Töö nr 1268/09

ulatuda aga märgatavalt kaugemale. Kaasnevate mõjude hindamisel hinnati ka iga variandi teostumisega kaasneva mõju iseloomu võrdlusena teiste käsitletavate variantidega. Mõju iseloomu hinnati skaalal negatiivne-neutraalne-positiivne. Sobivaima trassikoridori paigutuse variandina valiti välja variant 1f, mille rajamisega kaasnevad mõjud on võrreldes teiste variantidega valdavalt positiivse iseloomuga.

Variandi 1f peamisteks eelisteks teiste variantide ees on asustuse läheduse maksimaalne vältimine, visuaalselt tundlike punktide vähesus, suhteliselt väiksem mõju Kohtla jõele ning tehnoloogiline teostatavus. Valitud trassikoridor kulgeb asustatud piirkondades peamiselt metsasel alal, kus see jääb visuaalselt varjatuks ning kus mürafooni summutab elamute ja konveieri vahele jääv mets. Antud trassivariandi puhul välditakse Kohtla-Nõmme asulasse jäävate puhke- ja rekreatsioonialade läbimist. Negatiivse aspektina lõikab valitud trassikoridori variant Lüganuse ja Kohtla valla piirialal rohevõrgustikku ning poollooduslikku kooslust; tegemist on siiski nii rohevõrgustiku kui poolloodusliku koosluse servaalaga ning valdavalt väheväärtusliku võsase maaga.



Töö nr 1268/09

Skeem 1.2: kavandatava lintkonveieri trassikoridori paigutuse variandid.


Töö nr 1268/09



Töö nr 1268/09

2 Lähialade maakasutus

Konveieri rajamisest tulenevad maakasutuse muutused: Käesoleva planeeringuga kavandatakse konveieri trassikoridor laiusega 12 m. Konveieri rajamisest tulenevad piirangud ümbritsevate alade maakasutusele: Konveieri trass läbib valdavalt metsaseid, intensiivse maakasutuseta alasid. Konveieri tegevusest tulenevalt võivad kaasneva müra tõttu tekkida häiringud elamute läheduses. Kehtivate müranormide täitmise tagamiseks olemasolevate elamute piirkonnas seatakse käesoleva planeeringuga järgmised tingimused: Tingimused konveieri projekteerimiseks ja müraseireks elamute piirkonnas:

- Lähemal kui 200 m asuvate elamualade piirkonnas peab müraemissioon jääma madalamaks kui 70 dB 1 m kaugusel konveierlindist.

- Konveierist 200 - 450 m kaugusel paiknevate elamute piirkonnas peab müraemissioon jääma madalamaks kui 75 dB 1 m kaugusel konveierlindist.

- Konveieri mürast tuleneva mõjutsooni ulatuse täpsemaks väljaselgitamiseks tuleb edasise projekteerimise käigus teostada müra modelleerimine.

- Konveieri tööle asumise järgselt tuleb läbi viia mürataseme kontrollmõõtmised. Seire teostamisel on eelkõige oluline öise müra kontroll mürataseme instrumentaalmõõtmiste näol lähimates tundlikes piirkondades (elamud lähemal kui 450m) ning vajadusel vastavalt mõõtmistulemustele täiendavate müraemissiooni piiravate meetmete kasutuselevõtt.

- Müraemissiooni piiravate meetmete kavandamisel tuleb eelistada meetmeid, millega ei kaasne lisahäiringut (nt müraseinte rajamisest tulenev visuaalne häiring).

- Kaebuste ilmnemisel on konveieri käitaja kohustatud läbi viima täiendavad mürataseme kontrollmõõtmised ning vajadusel võtma kasutusele lisameetmed mürataseme langetamiseks.

- Nimetatud mürataseme kontrollmõõtmised viib läbi konveieri omanik/käitaja.

- Lähtuda tuleb Sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, 04.03.2002, sätestatud öisest taotlustasemest.

Tulenevalt konveieri tööga kaasnevast mürast kaasnevad piirangud ka uute elamumaade kavandamisel või üksikute eluasemete rajamisel. Asjassepuutuvate kohalike omavalitsuste kehtivate arengudokumentide kohaselt ei ole konveieri lähipiirkonda elamumaid kavandatud. Edaspidisel elamumaade kavandamisel konveieri lähipiirkonda või üksikute eluasemete rajamisel tuleb arvestada konveieri töötamisega kaasneva müraga. Vajadusel peab mürataseme kontrollmõõtmised läbi viima elamuala arendaja. Konveieri rajamine ei takista teedevõrgu arendamist piirkonnas, sh uute teede rajamist. Konveieri konstruktsioon võimaldab selle osalist lahti monteerimist ning tee kohale tõstmist või tee alt läbi viimist uute teede rajamisel. Olemasolevate teede lõikumist konveieriga on käsitletud ptk 3.1. Olemasolevate teede konveieri rajamise järgsel rekonstrueerimisel ja remontimisel tuleb arvestada vajadusega tagada konveieri töötamine ehitustööde käigus ning järgselt, vajadusel teha koostööd AS VKG kui konveieri haldajaga.


Töö nr 1268/09

2.1 Müratõkete ja kaitsehaljastuse rajamise vajadus

Juhul kui konveieri tehnilise lahenduse väljatöötamisel arvestatakse müraemissiooni vähendavate meetmetega ning tagatakse elamute lähistel nõutavad normtasemed, ei ole müraseinte rajamine vajalik. Nõuete täitmise kontrollimiseks tuleb konveieri tööle asumisel selle käitajal viia läbi müra normtasemete mõõtmised vastavalt ptk 2 sätestad tingimustele ning vajadusel võtta kasutusele müraemissiooni vähendavad meetmed. Seejuures tuleb müraseinte rajamisele eelistada muid, väiksemat visuaalset häiringut põhjustavaid meetodeid, nt kaitsehaljastuse rajamine.

Tulenevalt konveieriga kaasnevast võimalikust visuaalsest häiringust on teemaplaneeringuga määratletud piirkonnad, kus eelkõige on oluline olemasoleva haljastuse säilimine maksimaalses mahus või, juhul kui ehitustegevuse käigus osutub piisava haljastuse säilitamine võimatuks, haljastuse ehitusjärgne taastamine või ka haljastuse rajamine (teemaplaneeringu eskiiskaardil tähistatud tumerohelise viirutusega). Määratletud on järgmised alad:

- Nõmmemetsavahi maaüksuse ja suusaradade vaheline ala Maidla vallas,

- Roodu küla suvilapiirkonnaga külgnev ala Kohtla vallas,

- Augu ja Raja maaüksuste vaheline ala Kohtla vallas Roodu külas,

- Tihkani ja Luha maaüksuse vaheline ala Kohtla vallas Roodu külas.

Tingimused kaitsehaljastuse rajamiseks:

- Planeeringus määratletud piirkondades, kus on oluline haljastuse säilitamine, taastamine või rajamine, peab olema tagatud kaitsehaljastuse olemasolu mahus (sh kõrgus), mis varjab konveieri kui elu- ja puhkemaastikku sobimatu visuaalse elemendi elamute juurest ning suusaradadelt avanevates vaadetes.

- Haljastuse rajamisel ja taastamisel on soovitav kasutada paigale omaseid liike.

2.2 Turvalisus

Konveier on kavandatud rajada üleni kaetuna (skeem 2.2.1). Konveieriga seotud turvariskid võivad tuleneda selle nõuetele mittevastavast käitamisest, vandalismist, tööohutusnõuete eiramisest, tuleohutusnõuete eiramisest, klimaatiliste tingimustega mittearvestamisest jmt. Konveieri monitooring ja hooldus toimub igapäevaselt, 2 korda ööpäevas. Planeeringuga seatakse ohutuse tagamise eesmärgil järgmised tingimused:

Tingimused konveieri projekteerimiseks ja käitamiseks, tulenevalt turvalisuskaalutlusest:

- Konveieri projekteerimisel tuleb arvestada kohalike klimaatiliste eripäradega ning kasutada sobivaid lahendusi ja materjale. Tähelepanu tuleb pöörata talvistele külmadele, nende kestusele ning kiiretele temperatuurikõikumistele, sh sula- ja külmailmade vaheldumisele.

- Konveieri projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada transporditava materjali



Töö nr 1268/09

omadustega, sh põlevkivitolmu isesüttimis- ja plahvatusohuga. Ohutusmeetmete kavandamisel tuleb arvestada võimalusega, et elanikud on harjunud konveieri lähedusse jäävatel aladel kulu põletama ning teha vajadusel teavitustööd.

- Kogu trassi ulatuses peab olema tagatud kustutusvee kättesaadavus võimaliku põlengu korral. Osaliselt katavad selle vajaduse olemasolevad veekogud (Aidu karjääri tranšee ja Kohtla jõgi), kuid riski maandamiseks tuleb konveieri omanikul võtta vastutus piisavate veevarude tagamise eest võimaliku põlengu korral ning kavandada konveieri projekteerimise käigus aastaringselt kasutatavad tuletõrje veevõtukohad.

- Võimaliku põlengu kiireks avastamiseks tuleb projekteerimise käigus välja töötada ja kasutusele võtta täiendavad seiremeetmed.

- Põlevkivitolmu keskkonnas töötavad töötajad tuleb varustada vajalike kaitsevahenditega ning töökeskkonnas tagada nõuetekohaste (õhusaaste)normide täitmine.

- Konveieri igapäevasel monitoorimisel ja hooldusel tuleb kasutada töövõtteid, mis ei sea ohtu töötajaid.

- Vandalismiohust tulenevalt tuleb juurdepääsud konveieri mehhanismidele rajada lukustatavatena.

- Liiklusohutuse huvides on soovitav konveieriületuskohtadesse rajada piirded või tähistada konveieriületus sõidukijuhte hoiatava märgiga.

Skeem 2.2.1: näide kaetud lintkonveierist (allikas: www.batemanengineering.com)

2.3 Transpordikorraldus ja liikumine

Konveieri lõikumised olemasolevate teedega lahendatakse eritasandil; liiklemine konveieriga lõikuvatel teedel võib ajutiselt olla häiritud ehitustööde ajal (vt ptk 4.1). Konveieriga paralleelselt kulgev hooldustee (rajatakse pinnasteena) ristub olemasolevate teedega samal tasandil. Konveieri hooldus ning otstarbekohane hooldustee kasutamine toimub igapäevaselt 2-3 tunni jooksul, seega võib hooldustee kasutuskoormust lugeda madalaks ning konveieri hooldamisega ei kaasne olulist liikluskoormuse kasvu.

Eeldatavalt ei kaasne konveieri ning selle juurde kuuluva hooldustee rajamise ja kasutamisega vajadust muuta piirkonna transpordikorraldust.


Töö nr 1268/09

Tingimused konveieri projekteerimiseks ja käitamiseks, tulenevalt transpordikorralduse vajadustest:

- Konveieri ja hooldustee rajamise järgselt peab piirkonnas säilima varasem liikluskorraldus, konveieri igapäevane toimimine ja hooldus ei tohi segada liiklemist olemasolevatel teedel ja raudteedel.

- Hooldustee lõikumisel olemasoleva teega tuleb liikluse korraldamisel määrata peateeks olemasolev tee, välja arvatud erandlikel juhtudel. Erandi tegemise otsustab kohalik omavalitsus. Erandiks võib olla nt avalikult kasutatav hooldustee lõik, kus liikluskoormus on suurem lõikuva tee liikluskoormusest.

- Konveieri hooldamiseks rajatava pinnastee hooldamise eest vastutab tee omanik – AS VKG Kaevandused.

- Konveieri projekteerimise käigus tuleb suhelda trassi lähistele jäävate elanikega, et selgitada välja lisaülepääsude rajamise vajadus ning kavandada vastavad ülepääsud konveieri ületamiseks vajalikesse kohtadesse. Lisaülepääsud võivad osutuda vajalikuks nt võimaldamaks naabrite omavahelise suhtluse jätkumist konveieri rajamise järgselt. Ülepääsud peavad võimaldama konveieri ületamist vähemalt jalgsi; need peavad olema kavandatud selliselt, et oleksid kasutatavad igas vanuses elanikele, vältida tuleks nt järske treppe.



Töö nr 1268/09

3 Lõikumised tehnilise infrastruktuuri ja loodusliku infrastruktuuri elementidega

Kavandatava konveieri lõikumiskohad tehnilise infrastruktuuri ja loodusliku infrastruktuuri elementidega on tähistatud teemaplaneeringu eskiiskaardil.

3.1 Kõrvalmaanteed, kohalikud teed ning juurdepääsuteed

Konveieri lõikumisel teedega on kavandatud järgmised võimalikud lahendused:

- tee tõstmine üle konveieri (skeem 3.1.1), - konveieri tõstmine (ligikaudsed näited konveieri tõstmisest on toodud skeemidel 3.1.2 ja 3.1.3).

Täpsem lahendus igal lõikumiskohal määratletakse sõltuvalt konkreetsetest tingimustest konveieri projekteerimise käigus. Konveieri teedega lõikumiskohtade lahendamisele seatakse käesoleva planeeringuga järgmised tingimused:

Tingimused konveieri ja teede lõikumiskohtade lahendamiseks:

- Võimalusel tuleb eelistada tee viimist üle konveieri, et vältida konveieri tõstmisega kaasnevaid visuaalseid häiringuid.

- Konveieri rajamise järgselt peavad säilima kõik varem eksisteerinud juurdepääsuvõimalused. Teede nihutamine saab toimuda kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.

- Tee viimisel üle konveieri peab üldjuhul jääma tee kandevõime vähemalt samale tasemele, erandiks võib olla Aidu karjääri tee seoses karjääri sulgemisega.

- Konveieriületuskoht tuleb tähistada hoiatusmärgiga või paigaldada piirded.

- Konveieri viimsel üle tee tuleb arvestada teel liikuvate suurimate sõidukite, sh päästetehnika gabariitidega, ava laius ja kõrgus tuleb märkida tee kohale.

- Praeguse Aidu karjääri teega ristumisel tuleb konveieri projekteerimisel arvestada veetaseme tõusuga, mis kaasneb karjääri sulgemisega ning Maidla ja Kohtla-Nõmme valla plaani avada tee avalikuks kasutuseks ning tõsta karjääri sulgemistööde käigus tee pinda vajaliku kõrguseni, nii et see oleks kasutatav ka veetaseme tõustes suletud karjääris. Prognooside kohaselt tõuseb veetase Aidu karjääri sulgemise järel karjääri alal kuni 42 m samakõrgusjooneni ning endise Kohtla kaevanduse alal kuni 44 m samakõrgusjooneni3.

- Konveieri hooldustee lõikub kohaliku/juurdepääsuteega samal tasandil; liikluskorralduses tuleb seada eesõigus kohalikul/juurdepääsuteel liiklejale (välja arvatud erijuhtudel, vt ptk 2.3).

3 Savitski, L., Savva, V., 2009, „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosid seoses Uus-Kiviõli kaevanduse avamise ja Aidu karjääri sulgemisega“, Eesti Geoloogiakeskus


Töö nr 1268/09

Skeem 3.1.1: näide tee viimisest üle lintkonveieri ning lintkonveierist ja selle hooldusteest maastikul (allikas: www.jimwalterresources.com)

Skeem 3.1.2: näide konveieri viimisest üle sõidutee – võimalik lahendus Tallinn-Narva raudteega paralleelsel kohalikul teel (allikas: www.westecindustries.com)



Töö nr 1268/09

Skeem 3.1.3: näide lintkonveieri tõstmisest betoonsammastele – tõenäoline lahendus konveieri viimiseks üle Tallinn-Narva raudtee (allikas: AS VKG, ThyssenKrupp Födertechnik)

3.2 Matkarajad

Konveieri ristumised matkaradadega, nii jalgsi kui ATVdega läbitavad, lahendatakse raja viimisega üle konveieri. Rajad ristuvad konveieri hooldusteega samas tasapinnas.

Tingimused matkaraja viimiseks üle konveieri:

- Ületuskohtade kavandamisel tuleb lähtuda nende reaalsest kasutatavusest ning projekteerida kalded selliselt, et ületuskoht oleks kasutatav vastavalt ATVga või jalgsi/jalgrattal.

- Jalgsi läbitavatele matkaradadele ületuskohtade lahenduste välja töötamisel tuleb lähtuda eri vanuse ning võimetega inimeste vajadustest ning projekteerida ületused jõukohastena ka vanuritele ja lastele (nn universaalse disaini printsiip).

- Jalgsi/jalgrattal läbitavate matkaradade ületuskohtadele tuleb rajada kaldtee, võimaldamaks jalgrattaga, aga ka lapsekäru või ratastooliga liikumist.


Töö nr 1268/09

3.3 Rohevõrgustik

Lintkonveier eraldab sellest kahele poole jäävad rohevõrgustiku alad ning toimib takistusena loomade liikumisteedel. Ida-Viru Jahimeeste Seltsilt saadud ning 04.03.2010 toimunud laiendatud juhtrühma koosolekul4 täpsustatud andmete põhjal on teemaplaneeringu eskiiskaardil tähistatud ulukite peamiste liikumisteede piirkonnad, kus teemaplaneeringuga nähakse ette rohekoridori loomine ning loomade liikumisvõimaluse tagamine. Rohekoridori loomiseks ja loomade liikumisvõimaluse tagamiseks on kavandatud kaks võimalikku lahendust:

- konveieri viimine maa alla, - konveieri tõstmine.

Täpsem lahendus otsustatakse konveieri projekteerimise käigus, sõltuvalt konkreetsetest oludest, sh looduslikest tingimustest. Loomade liikumisvõimalused tagatakse nende sisseharjunud käiguradadel, mille asukohad täpsustatakse konveieri projekteerimise käigus käesoleva planeeringuga määratletud peamiste liikumisteede piirkondades.

Tingimused ületuskoha rajamiseks konveieri maa alla viimisega:

- Ületuskoha laius peab olema vähemalt 25 m.

- 25 m laiusega ületuskohti tuleb rajada planeeringukaardil tähistatud loomade liikumisteede piirkondades 500 m kohta vähemalt 2 tk, laiema ületuse rajamisel piisab ühest ületuskohast 500 m kohta.

- Eelistada tuleks vähemate, kuid laiemate ületuskohtade rajamist.

- Ületuskoha kavandamisel ja rajamisel tuleb silmas pidada, et selle nõlvad ei tohi olla liialt järsud, nõlvad tuleb teha lauged (kaldega kuni 12 %) või valida konveieri maa alla viimiseks maastikuliselt sobiv koht loomade liikumisteede piirkonnas, nt looduslik küngas. Suurulukid (põder) peavad nägema silmapiiri, selleks et nad hakkaksid ülekäiku kasutama.

- Ületuskohad tuleb haljastada paigale omaste liikidega, nii et tekiks looduslik ilme.

- Konveieri viimisel maa alla tuleb silmas pidada paiga hüdrogeoloogilisi tingimusi ning arvestada võimalikku vee kogunemist madalamates paikades (nt konveieri jaoks rajatud tunnelis), sh hooajaliselt.

Tingimused ületuskoha rajamiseks konveieri tõstmisega:

- Saavutatav kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 4 m, soovitavalt üle 5 m vähemalt 25 m pikkusel lõigul, et võimaldada ka kõige suuremate ulukite – põtrade – läbiminekut.

- Piisav on rajada kummaski planeeringukaardil tähistatud loomade liikumisteede piirkonnas üks tõstetud lõik, kuna selle pikkus koos langudega kujuneb piisavaks, et tagada rohevõrgustiku toimimine ning loomade liikumine.

- Ületuskohad tuleb haljastada paigale omaste liikidega, nii et tekiks looduslik ilme. Soovitav on maksimaalses võimalikus mahus säilitada looduslik haljastus.

- Kraavide ja jõgede ületuskohtades tuleb jätta lisaruumi ka loomade liikumiseks piki kaldaid, luues nii lisa-liikumisvõimalusi väiksematele loomadele.

4 Koosolekul osalesid Keskkonnaameti, Kohtla-Nõmme Jahiseltsi ja Ida-Viru Jahimeeste Seltsi esindajad. Koosoleku protokoll ning osalejate nimekiri on leitav planeeringu olemasoleva olukorra analüüsi, keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande ja lisade kaustast.



Töö nr 1268/09

3.4 Vooluveekogud

Kavandatav konveier ületab Raudjõge Maidla valla Aidu-Nõmme küla ning Kohtla jõge Kohtla valla Roodu küla maadel. Konveieri ja hooldustee viimine üle jõe lahendatakse tammide rajamisega. Jõeületuskohtade lahendamiseks seatakse käesoleva planeeringuga järgmised tingimused:

Tingimused vooluveekogude ületuskohtade lahendamiseks:

- Tammide täpsemal lahendamisel tuleb arvestada vooluhulga ning veetaseme muutuse võimalustega vooluveekogudes seoses kaevanduste/karjääride tööga.

- Tammi täpsemal lahendamisel tuleb vältida lahendusi, millega kaasneb ümbritsevate alade niiskustasakaalu muutumine.

- Vooluveekogude ületuskohtade kavandamisel tuleb arvestada lisaruumiga loomade liikumiseks piki kaldaid, luues nii lisa-liikumisvõimalusi väiksematele loomadele konveieriga risti-suunas.

Lisaks tuleb konveieri ning selle juurde kuuluvate infrastruktuuride projekteerimisel ja rajamisel arvestada, et trassid paikneksid väljaspool Aidu karjääri olemasolevat kraaviala (vähemalt 10 m kraavi telgjoonest) ning ei hakkaks segama veekõrvalduse toimimist ja kraavi puhastamist. Konveieri ja juurdekuuluvate infrastruktuuride paigutus peab võimaldama Aidu karjääri veekõrvalduskraavi pikendamist lõuna ja lääne suunas.

3.5 Raudteed

Kavandatav konveier lõikub Kohtla-Nõmme asulast lääne pool Tallinn-Narva raudteega ning konveieritrassi põhjaosas AS Nitroferdile kuuluva raudteega. Konveieri lõikumisel raudteega on kavandatud kaks võimalikku lahendust:

- konveieri tõstmine, - konveieri viimine tunnelisse.

Konveieri hooldustee katkestatakse ja kasutatakse ümbersõidu võimalusi või rajatakse hooldustee tarvis raudteeülesõit. Konkreetsed lahendused otsustatakse konveieri projekteerimise käigus, sõltuvalt tehnilistest võimalustest ja täpsematest tingimustest. Täpsemad tingimused raudtee ületamiseks selgitatakse välja konveieri projekteerimise käigus koostöös raudteeinfrastruktuuri haldajaga ning Ida-Eesti Päästeteenistusega.

Konveieri ja hooldustee raudteega lõikumise lahendused tuleb kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri haldajaga ning Ida-Eesti Päästeteenistusega.

3.6 Elektriliinid

Kavandatav konveier lõikub mitmete jaotusvõrku kuuluvate keskpinge elektriliinidega ning konveieritrassi põhjaosas Püssi ja Kohtla-Järve vahelitse kõrgepingeliinidega.

Konveieri lõikumisel elektriliinidega on kavandatud kaks võimalikku lahendust:

- konveieri ja hooldustee viimine liinide alt läbi, - elektriliinide maasse kaabeldamine.


Töö nr 1268/09

Konkreetsed lahendused selguvad konveieri projekteerimise käigus, sõltuvalt tehnilistest võimalustest ja täpsematest tingimustest. Täpsemad tingimused selgitatakse välja konveieri projekteerimise käigus koostöös infrastruktuuri haldajaga.

Konveieri ning juurdekuuluvate infrastruktuuride paigutus peab võimaldama Aidu karjääri alal kavandatavat elektriülekande õhuliini ümberpaigutust.

Konveieri projekt tuleb kooskõlastada infrastruktuuri haldajaga.



Töö nr 1268/09

4 Planeeringu elluviimine

Planeeringu elluviimine toimub era- ja avaliku sektori koostöös, töid finantseeritakse erasektori vahenditest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 291 lg 6 on projekti koostamise aluseks maakonnaplaneering, juhul kui joonobjekti asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamine projekteerimise alusena on nõutav juhul, kui joonobjekti juurde kuulub selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline). Ojamaa lintkonveieri asukohatrassi paigutus on valitud maakonnaplaneeringuga, mis ühtlasi on konveieri projekteerimise aluseks. Konveieri juurde kuuluvad kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogumid paiknevad konveieri alg- ja lõpp-punktis (Mäetaguse valla Võrnu küla ning Kohtla-Järve linna Järve linnaosa territooriumil), nende täpsemaks lahendamiseks on nõutav detailplaneeringute koostamine. Kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel täiendatakse kehtivaid üldplaneeringuid antud piirkonnas.

Konveieri projekteerimise käigus või sellele eelnevalt tuleb läbi viia järgmised täiendavad uuringud:

- müra modelleerimine;

- planeeringu eskiislahenduse avalikul arutelul 22.02.2010 selgunud võimalike kotka pesapaikade ülekontrollimine.

Konveieri ning selle juurde kuuluvate abirajatiste (hooldustee, sideliinid jmt) rajamiseks ning haldamiseks sõlmib AS Viru Keemia Grupp isikliku kasutusõiguse lepingud trassile jäävate era- ja riigi omandis olevate maade omanike või haldajatega.

4.1 Ehitustingimused ja ehitusaegne liikluskorraldus

Konveieri rajamisega kaasnevad paratamatult häirivad mõjud ning muudatused liikluskorralduses. Võimalike ehitusaegsete häiringute vähendamiseks seatakse käesoleva planeeringuga järgmised tingimused.

- Konveieri rajamise ajal peab säilima läbipääsuvõimalus Tallinn-Narva raudteel ning ligipääs elamutele ning kohalike elanike jaoks olulistele sihtpunktidele.

- Liikluse võib sulgeda ajutiselt, kokkuleppel kohaliku omavalitsuse ja/või infrastruktuuri haldajaga.

- Liikluse sulgemisest teedel tuleb avalikkust teavitada kohalikes meediakanalites või vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Teade peab sisaldama informatsiooni tee(de) sulgemise aja ja ümbersõidu võimaluste kohta.

- Üksikute eluasemeteni viivate juurdepääsuteede ajutisel sulgemisel tuleb tee sulgemine kooskõlastada asjassepuutuvate elanikega.

- Juurdepääsude ajutisel sulgemisel tuleb elanikele tagada muu toimiv võimalus eluasemeni pääsemiseks.

- Ajutised ümbersõidud tuleb tähistada vastavalt Teede- ja sideministri 15.12.1999 määrusega nr 71 „Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord“ sätestatud korrale.

- Kaitselausesse taimeliiki kuuluva isendi tuvastamisel konveieri rajamistööde käigus tuleb see liigi ja isendi säilimise huvides koos piisava suurusega mullapalliga ümber istutada sarnaste tingimustega kasvukohta.


Töö nr 1268/09

- Ehitustegevuse käigus ei tohi vältimatu vajaduseta kahjustada pärandkultuuri objektiks oleva Kohtla kaevanduse veekraavi kaldaid ega kraavi (sh osaliselt) täita.

- Konveieri ja juurdekuuluvate infrastruktuuride rajamine ning hilisem kasutus ei tohi põhjustada Aidu karjääri ja Kohtla kaevanduse barjäärterviku purunemist.

4.2 Ehitusejärgne heakord

Konveieri rajamisega seotud ehitustööde lõpetamise järel tuleb:

- taastada algne liikluskorraldus (välja arvatud kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud erandjuhtudel, ptk 2.3);

- likvideerida konveieri, juurdekuuluvate sideliinide ja hooldustee ehitamiseks püstitatud ajutised rajatised;

- tasandada rikutud pinnas, võimaldamaks looduslikku haljastuse taastumist;

- taastada haljastus planeeringukaardil tähistatud aladel, kus on oluline haljastuse kui puhvri säilimine ning kus seda ei olnud võimalik ehitustööde tõttu piisavas mahus säilitada. Haljastuse taastamisel tuleb kasutada paigale omaseid liike ning taastada ka põõsarinne.

- Potentsiaalsete tuulemurrust põhjustatud kahjude minimeerimiseks on soovitav teostada konveierikoridori äärsetel aladel sanitaarraie 2-3 aasta jooksul peale konveieri rajamist. Sanitaarraie on oluline eelkõige aladel, kus konveierikoridor liitub muu lageda alaga ning kus on maha võetud seni metsa servas kasvanud haljastus.

4.3 Konveieri kasutusjärgne likvideerimine

Konveieri kasutusjärgse likvideerimise käigus tuleb:

- likvideerida konveier ning otseselt konveieri juurde kuuluvad rajatised – toestavad konstruktsioonid ning betoonalus.

- Juhul, kui rajatud on müratõkked või muud piirded, mis ei ole haljaspiirded, tuleb need likvideerida.

- Konveieri likvideerimise järgselt peavad konveieriga lõikuvad teed, raudteed jmt tehnilised infrastruktuurid olema jätkuvalt kasutatavad.

- Ainult konveieri tööks vajalikud ning selleks otstarbeks rajatud sideliinid tuleb demonteerida ning käidelda vastavalt jäätmekäitluse nõuetele.

- Hooldustee säilitamise vajadus tuleb leppida kokku asjassepuutuvate kohalike omavalitsustega kogu tehnorajatise likvideerimisele eelnevalt. Hooldustee säilitamisel tuleb konveieri likvideerimise käigus kokku leppida ka tee hilisem omandivorm, haldus- ning kasutuskord.

- Likvideeritud konveieri koridori edasise kasutuse osas tuleb likvideerimistöödele eelnevalt leppida kokku asjassepuutuvate kohalike omavalitsustega. Juhul kui kohalikul omavalitsusel ei ole teisi ettepanekuid, tuleb elamualade läheduses ning loodusliku ilmega aladel luua tingimused haljastuse looduslikuks taastumiseks – tasandada pinnas ning katta killustikalus sobiva pinnasega.



Töö nr 1268/09

4.4 Leevendavad meetmed ning seire

Konveieri rajamisega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks nähakse käesoleva planeeringuga ette järgnevad meetmed:

1. Negatiivse visuaalse mõju vältimiseks tuleb võimalusel eelistada lahendusi, kus konveierit maapinnast kõrgemale ei tõsteta. Juhul, kui konveieri tõstmine on vältimatu, tuleb muudetavate vaadete ulatuse vähendamiseks maksimaalselt säilitada kõrghaljastus konveieri ümbruses, eelkõige tee ääres.

2. Põhjavee nõrga kaitstuse tõttu on oluline kavandatava konveieri tarbeks rajatava hooldustee projekteerimisel arvestada vajadusega minimeerida teelt loodusesse kanduva võimaliku reostuse ohtu. Konveierlindi ning tee rajamise ja hilisema hooldamise käigus tuleb jälgida, et kasutatav tehnika oleks töökorras, et ei oleks kütuse või määrdeõlide, muude kemikaalide lekkeid.

3. Projektlahenduse väljatöötamisel arvestada võimalusel ka reljeefiga, kui see võimaldab lihtsa tehnilise lahendusena ehitada konveier selliselt, et konveieri alla jääb vaba ruumi (looduslik nõgu nt), siis on selline lahendus sobilik väikeulukite liikumisvõimaluste parandamiseks piirkonnas.

4. Juhul kui edasise projekteerimise käigus leiavad kinnitust andmed kotkaste pesitsemise kohta konveieritrassi läheduses, tuleb neis piirkondades võtta kasutusele rangeimad mürataset vähendavad meetmed, sh ehitustööde ajal. Konveieri ehitus tuleb ajatada ning planeerida ehitustööd talvisele perioodile.

5. Konveieri mürakaitse efektiivsuse suurendamiseks on võimalik konveierilindi katmine topeltkatetega, vaiksema rullikute materjali valimine (nt täitmine polüuretaaniga), kummitihendite kasutamine ning lindi liikumiskiiruse piiramine.

6. Materjali peale- ja mahalaadimisel tekkiva tolmu keskkonda kandumise vältimiseks tuleb kasutada tolmu teket ja levimist piiravaid meetmeid. Soovitav on laadimiskohad rajada suletuna. Tolmuga regulaarselt kokku puutuvad töötajad tuleb varustada vastavate kaitsevahenditega.

Seatud keskkonnanõuete täitmist tuleb kontrollida konveieri tööle asumisel ning töötamise ajal. KSH töögrupi hinnangul on vaja rakendada järgmisi seiremeetmeid:

o Müratasemeid tuleb kontrollida konveieri tööle asumise järgselt; hilisem regulaarne müratasemete mõõtmine ei ole vajalik, eeldusel, et konveier on nõuetekohaselt hooldatud ning töökorras. Täiendavad mõõtmised tuleb läbi viia kaebuste esinemise korral.

o Konveieri tööle asumise järgselt teostatava seire läbi viimisel on eelkõige oluline öise müra kontroll mürataseme instrumentaalmõõtmiste näol lähimates tundlikes piirkondades (elamud lähemal kui 450m) ning vajadusel vastavalt mõõtmistulemustele täiendavate müraemissiooni piiravate meetmete kasutuselevõtt.

o Inimese töökeskkonnas tuleb regulaarselt kontrollida põlevkivitolmu sisaldust õhus. Töökeskkonna õhu piirväärtus põlevkivitolmule on 5 mg/m3 (8h)5.

o Ohutuse tagamiseks tuleb konveieri hooldust teostada igapäevaselt konveieri töötamise aja jooksul, kontrollides selle töökorda kogu trassi ulatuses.

o Võimaliku põlengu kiireks avastamiseks tuleb välja töötada ning kasutusele võtta täiendavad seiremeetmed.

5 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse “ Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ” eelnõu juurde, eoigus.just.ee

Documents

Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa ......Ida-Viru Maavalitsus Keskväljak 1 41594 Jõhvi Tel 332 1201 faks 332 1240 [email protected] 2010 . 2 Ida-Viru maakonnaplaneeringu