Rahvaraamatukogude aastaaruande struktuur 2005...Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Elav klassika“ /KulKa Ida-Viru eksp.grupp november 200,00 659,00 Sillamäe Keskraamatukogu toetused

1

Aastaaruanne 2016

Tabel 1

Maakonna/linna

nimi

Elanike arv

(01.12.15)

KOV-de

arv

maakonnas

Üldkasutatavate

raamatukogude

arv

Harukogude

arv

Kokku

Ida - Virumaa 151152 20 25 13 38

1.Põhilised tegevussuunad

2016.a oli Ida-Virumaa rahvaraamatukogudele stabiilne ja töökas aasta.

Olulisi muudatusi struktuuri ja personali osas ei toimunud.

Korrastati raamatufondi ning kanti maha aegunud ja mittevajalikke raamatuid (Kuremäe, Lohusuu, Saka, Maidla, Sonda).

Mäetaguse valla raamatukogudes tehti ettevalmistusi struktuurimuudatuseks, millega ühendatakse kõik valla kultuuriasutused käesolevast aastast Mäetaguse Huvikeskuse

alluvusse.

Mitmes raamatukogus avati või tehti ettevalmistusi postipunkti avamiseks (Voka, Mäetaguse).

Merekultuuri aastal korraldati rohkesti temaatilisi üritusi

Jõhvi Keskraamatukogu:

Korrastati, kanti maha ja paigutati ümber raamatufondi

Viidi jätkuvalt läbi lugemist arendavaid üritusi

Jätkus projektitöö, mille tulemusena pakutakse käesoleval aastal lugejatele uusi teenuseid

Raamatukoguhoidjate pädevuse hoidmisel ja tõstmisel oli maakonnaraamatukogul jätkuvalt kandev roll.

Kohtla – Järve Keskraamatukogu:

Lugemissaal koliti ühte hoonesse lasteosakonnaga ja selle tarbeks renoveeriti ruumid

Korrastati Sompa harukogu raamatufondi ja loodi paremad tingimused lastele

Likvideeriti laenutusosakonna hoiufond

Sillamäe Linna Keskraamatukogu:

Põhitähelepanu oli suunatud raamatukogu kolimise ettevalmistamisele: kogude korrastamisele ja dokumentide koostamisele sisustuse ja infotehnoloogia hanke

korraldamiseks

Haruraamatukogus toimus kolme kuu jooksul kogude ümberpaigutamine, mille tulemusel loodi lugejate jaoks mugavamad tingimused

Tegevust alustas Keelekohvik, mis annab mitte-eestlastele võimaluse vestelda eesti keeles

Narva Keskraamatukogu

Korraldati rohkem üritusi väljaspool maja: kaubanduskeskustes, promenaadil, Äkkeküla tervisekeskuses jne. Joaorus avati suvehooajal Promenaadi raamatukogu

Tehnikaosakonnas avati koostöös MISA-ga eesti keele kohvikud algajatele ja edasijõudnutele, mis on saanud lugejate seas väga populaarseks.

Narva linna mitmekultuurilisuse ja selle säilitamise väärtustamise toetamiseks korraldati ühisüritusi koos Eesti Komi kultuuriseltsi, Narva Tsuvaši seltsi Narspi, Narva Tatari

Kultuuriseltsi, Narva Poola Seltsi ja Venekultuuri selts NADEŽDA-ga. Kohtuti eri maadest

2

ja rahvusest kirjanike ja kultuuritegelastega.

Paigutati ümber laenutusosakonna eestikeelne kogu

Tegevused merekultuuri aastal.

Merekultuuri aastat tähistati raamatukogudes erinevate sündmustega. Paljudes raamatukogudes olid

väljas temaatilised näitused raamatutest, maalidest, fotodest, markidest või postkaartidest (Jõhvi,

Aseri, Kuremäe, Iisaku, Kurtna, Saka, Sinimäe, Ulvi, Toila, Maidla, Sonda, Voka, Kiviõli, Narva -

Jõesuu). Mitmed raamatukogud ühendasid kirjandusüritused muusikaga. Aseris toimus

mereteemaline luuleõhtu akordioni saatel, Iisakus luule- ja muusikakava „Mereigatsus”, Avinurmes

kohtumine poetess Anneli Lambi ja kitarrist Diana Veisneriga, Narva – Jõesuu Linnaraamatukogus

kolm muusikalist õhtut tsüklist „Laulud mere ääres” ning Pagaril laulsid mereteemalisi laule

segakoor Poolkuu ja Atsalama segakoor.

Toila raamatukogu viis läbi omaloominguvõistluse „Näoga mere poole“ ning perepäeval oli

raamatukogus avatud merepääste õpituba. Vokas toimus üritus „Toila ja meri: töö, kultuur, turism“,

kus muuhulgas vaadati ajaloolisi fotosid ja filmikatkeid. Kiikla raamatukogus toimus koostöös

rahvamajaga merekultuuriaastale pühendatud perepäev.

Tegevusi viidi läbi ka lastele: loeti mereteemalisi jutte, joonistati ja meisterdati. Kiviõlis toimusid

lastehommikud pealkirjaga „Meri - fantastiline maailm“, Narva – Jõesuus mereteemaline viktoriin

„Mere võluv maailm”. Vokas ja Sondas olid väljas laste joonistuste näitused.

Sillamäe Linna Keskraamatukogus toimus palju erinevaid üritusi lastele ja täiskasvanutele – foto- ja

käsitöönäituseid, luuleõhtuid, meistriklasse jne. Tähtsamaks sündmuseks olid koostöös Sillamäe

Sadamaga läbiviidud Mere Päevad. Sillamäe Sadam korraldas keskraamatukogus ka suure näituse

„SILPORT – uus Antwerpen“, kus olid välja pandud trükimaterjalid ja fotod sadama tegevusest,

kauba näidised ning jagati sadama voldikuid.

Narva Keskraamatukogus korraldati koostöös Austria suursaatkonnaga näitused „Meri kaob mäe

sisse“ ja „Reisid eikellegimaal“. Koostöös Meremuuseumi ja Hasartmängumaksu Nõukoguga viidi

kogu aasta jooksul läbi projekt „Meri – tuttav ja tundmatu: Narva Keskraamatukogu ökoprojekt“.

2. Juhtimine

2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud:

2016. a maakonna raamatukogudes struktuurimuudatusi ei toimunud. Raamatukogunõukogud on

olemas ainult keskraamatukogudes.

Jõhvi Keskraamatukogu nõukogu käis koos ühel korral. Teemadest käsitleti 2017. a eelarvet, Jõhvi

Keskraamatukogu projektitööd ja haldusreformi. Muuhulgas tehti ettepanek paigaldada edaspidi

raamatukogu vahetusse lähedusse üks turvakaamera.

Sillamäe Keskraamatukogu nõukogu liikmed on aktiivsed ja osalevad ka raamatukogu ürituste

läbiviimisel. Koos käidi kolmel korral. Kinnitati raamatukogu arengukava, arutleti eelarve projekti

üle jne.

Narva Keskraamatukogu nõukogu koosseis tuli kokku üks kord. Kiideti heaks Tegevuskava aruanne

2016 ja Tegevuskava 2017.

Mitmed raamatukogutöötajad leiavad, et nõukogude tegutsemiseks puudub vajadus. Leitakse, et

probleemide tekkimisel saab pöörduda omavalitsuste volikogude haridus- ja kultuurikomisjoni

poole. Avinurmes on olemas raamatukogu aktiiv. Kuremäe raamatukogus avaldavad lugejad soove

nii ürituste korraldamisel kui raamatute ja ajakirjade tellimisel.

Seoses Kohtla-Järve Keskraamatukogu lugemissaali kolimisega lastekirjanduse osakonnaga ühte

hoonesse ühtlustati kahe osakonna lahtiolekuaegu.

Sillamäe Linnavalitsuse poolt kinnitati Sillamäe Linna Keskraamatukogu arengukava 2017–2020.

Kinnitati Narva Keskraamatukogu kasutamise eeskiri (Narva Linnavolikogu 25.02.2016. a määrus

nr 5). Seoses Promenaadi raamatukogu avamisega korraldati töö ümber 2 osakonnas, mida tehti

struktuuri muutmata.

3

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.15. €

Seisuga

31.12.16 €

Muutus %

Eelarve kokku 2449,785 2473,89 1%

sh keskraamatukogu 251,53 288,52 15%

Personalikulu 1632,749 1690,989 4%


Komplekteerimiskulu 364,621 362,822 0

sh KOV-lt 131,685 127,816 -3%

sh riigilt 230,09 232,2 1%


sh KOV-lt 12,34 12,47 1%

sh riigilt 21,71 22,02 1%

Infotehnoloogiakulu 59,855 50,745 -15%

sh keskraamatukogu 6,0 4,63 -23%

2016.a jäi maakonna raamatukogude eelarve tervikuna samaks. Külaraamatukogude eelarve

suurenes 6 % ja personalikulud 9%.

Jõhvi Keskraamatukogu eelarve suurenes 15% võrra ja tööjõukulud 10% võrra. Tervikuna oli

personalikulude kasv isegi suurem ja seda 4 töötaja riigipoolse tegevustoetuse suurenemise arvel.

Eelarve tõusule aitas kaasa ka lisafinantseeringuna eraldatud raha katuse remondiks ja töötajate

tervisekontrolli läbiviimiseks.

Kohtla-Järve Keskraamatukogu eelarve tervikuna suurenes 10,47% ja komplekteerimiskulud

2,74%. Tööjõukulud kahjuks vähenesid 4,13%. Personalikuludeks eraldati eelarvest raha vaid 11

kuu arvestusega. Seoses sellega jäi töötajate palgatõus täies ulatuses saamata. Tänu täitmata

töökohtadele ja koondamisele ei pidanud töötajaid siiski palgata puhkusele saatma.

Infotehnoloogiakulud vähenesid 12,86%. Kui 2015.aastal sai aasta lõpus eelarve ümbertõstmisega

vabu vahendeid kasutada infotehnoloogiakuludeks, siis 2016.aastal selliseid eelarve ümbertõstmisi

teha ei saanud. Aasta jooksul sai siiski välja vahetatud vananenud riistvara.

Investeeringuna (kokku summas 139363 €) viidi lõpule lasteraamatukogu hoone (Tuuslari 19)

ruumide renoveerimine ja osaline ümberplaneerimine lugemissaali tarbeks.

Sillamäe Keskraamatukogu eelarve vähenes 13,5% . Kõige rohkem vähenes omavalitsuse poolt

eraldatud komplekteerimistoetus - 65,9% ehk 9328 € võrra ning infotehnoloogiakulu 49% võrra.

Seoses linna majanduslike raskustega maksis linnavalitsus alates 1.septembrist kuni aasta lõpuni

ainult palga, kommunaal- ning varem sõlmitud lepingute kulud. Seetõttu jäi osa planeeritud

eelarvest kasutamata ning mitmed olulised ostud tegemata (arvutite uuendamine).

Lõppes raamatukogu uute ruumide (Sillamäe gümnaasiumi 1.korrus) renoveerimisprojekt, aasta

investeeringute summa oli 317 410 eurot.

Narva Keskraamatukogu eelarvest moodustasid tulud omavalitsuselt 653950 eurot (kasv eelmise

aastaga võrreldes 2,4%) ning tulud riigilt 77390 eurot (+0,63%), tulu muudest allikatest oli kokku

25520 eurot (+20,3%).

Tööjõukulu oli 531420 eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 3%), mis moodustab 81,26%

4

omavalitsuse eelarvest. Komplekteerimiskulud moodustavad omavalitsuse eelarvest 2,96%.

Komplekteerimiskulu (97440) katsid kohalik omavalitsus (19,9%), riigi rahastus (79,4%) ja muud

allikad (0,67%).

Kohaliku omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud rahastus võimaldas

tasuda raamatukoguprogrammi RIKS ja viirusetõrjeprogrammi eest.

Lisarahastust infotehnoloogia ostuks saadi Ameerika Ühendriikide projektist ning Grundtvigi

õpikoostööprojektist „Read-Aloud Clubs to Overcome Intercultural Divide“.

2.3 Projektid Tabel 3

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Avinurme raamatukogu projekt „Kohtumine

lastekirjanik Ilmar Tomuskiga“ / HMN

Juuni,

2016

202,00 227,00

Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Viru

raamatukoguhoidjate suveseminar Kurtnas“ /

Kultuuriministeerium

16.05. –

20.06.2016

1000,00 1725,00

Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Ida-Virumaa

raamatukoguhoidjate teabepäev Voka

raamatukogus“/ Kultuuriministeerium

01.12. –

21.12.2016

230,00 508,00

Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Õpilased

kohtuvad kirjanikega IV“ / Kultuuriministeerium

01.04. –

20.12.2016

1000,00 1424,00

Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Kohtumine

Noorte Autorite Koondise liikmetega“ / KulKa Ida-

Viru eksp.gr.

20.10.2016 200,00 301,00

Jõhvi Keskraamatukogu projekt „Üle-eestiliste

raamatukogupäevade tähistamine Jõhvi

Keskraamatukogus“ / KulKa Ida-Viru eksp.gr.

20.10 –

30.10.2016

360,00 532,00

Jõhvi Keskraamatukogu projekt

„Sügiskoolivaheaja raamatukogu laager Jõhvi

lastele“ / HMN

25.10 –

27.10.2016

300,00 756,00

Jõhvi Keskraamatukogu toetused KOKKU 3090,00 5246,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Eesti Vabariigi

iseseisvuspäeva tähistamine Narva

Keskraamatukogus” / HMN

11.01. –

25.02.2016

550,00 660,00

Narva Keskraamatukogu projekt

„Kevadkoolivaheaeg Narva Keskraamatukogus” /

HMN

15.02. –

31.03.2016

400,00 480,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Raamatu ja

roosi päev Narva Keskraamatukogus” / HMN

28.03. –

30.04.2016

390,00 468,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Meri – tuttav ja

tundmatu: Narva Keskraamatukogu ökoprojekt”/

HMN, Eesti Meremuuseum

01.04. –

11.12.2016

1750,00 1800,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Rääbuga mööda

Eestimaad: ülelinnaline kirjanduslik mäng”/ HMN

16.05.-

23.10.2016

620,00 735,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Suvine

lugemine Narva Keskraamatukogus”/ HMN

17.05. –

25.09.2016

400,00 480,00


„Sügiskoolivaheaeg Narva

12.09. -

29.10.2016

210,00 252,00

5

Keskraamatukogus”/HMN

Narva Keskraamatukogu projekt „Kodanikukuu

Narva Keskraamatukogus”/ HMN

3.10. –

08.12.2016

440,00 489,00


„Jõulukoolivaheaeg Narva Keskraamatukogus” /

HMN

4.11.16 –

15.01.17

500,00 600,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Raamatukogu

sõidab lasteaiale külla” / HMN

23.08.16 –

08.06.2017

350,00 420,00

Narva Keskraamatukogu projekt „Eesti kirjanikud

Narva!”/ HMN

01.09.16 –

31.05.2017

600,00 720,00

Narva Keskraamatukogu projekt „The Embassy of

the United States of America, Grant SEN100-16-

GR041

18.08.16 –

30.06.2017

19793,00 19793,00

Narva Keskraamatukogu toetused KOKKU 26 003,00 26 897,00

Sillamäe Keskraamatukogu projekt

„Emakeelepäeva üritused Sillamäe noortele“/ KulKa

Ida-Viru eksp.grupp

Märts,

2016

80,00 244,00

Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Liigu kogu

südamest: Südamekuu üritused raamatukogus“/

Ida-Viru Maavalitsuse Tervisenõukogu

Aprill,

2016

90,00 247,00

Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Elav

klassika“ /KulKa Ida-Viru eksp.grupp

november 200,00 659,00

Sillamäe Keskraamatukogu toetused KOKKU 370,00 1150,00

Maakonna keskraamatukogude tegevuses on projektitoetused väga olulised. Projektitoetustest

saadav raha suurendas raamatukogude võimalusi erinevate ürituste korraldamisel.

Oluline on ka toetus Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmist. Selle toetuse

abil korraldab Jõhvi Keskraamatukogu juba mitmendat aastat järjest Ida-Viru rahvaraamatukogude

2-päevast suveseminari, mis on töötajate poolt hinnatud koolitusvorm.

Vaatamata korraldatud koolitustele kasutavad võimalust kirjutada kultuuriprojekte ürituste

rahastamiseks endiselt ühed ja samad raamatukogud.

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

2016. a lõpuks oli maakonnas 150 raamatukoguhoidjat, neist osalise tööajaga 19

raamatukoguhoidjat.

Ulvi raamatukogu oli seoses töötaja vahetusega avatud ainult kahel päeval nädalas. Sama töötaja on

teistel päevadel tööl Avinurme raamatukogus. Kurtna raamatukogus ühtlustati lahtiolekuaegu. See

tähendab, et raamatukogu on kõikidel argipäevadel avatud kella 7ni õhtul ja laupäevast

lahtiolekuaega lühendati.

Lääne – Virumaa Keskraamatukogu algatas eelmisel aastal töötajavahetuse projekti

raamatukoguhoidjate stažeerimiseks Ida-Virumaal ja vastupidi. Maakonnast osalesid projektis

Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi raamatukoguhoidjad. Lääne – Virumaa raamatukoguhoidjate

eesmärgiks oli venekeelse lugeja teenindus ja keelepraktika, aga ka töökogemus teistsuguses

keelekeskkonnas, teistsuguse kirjandusega ning kogemuste ja ideede vahetamine.

Jõhvi Keskraamatukogu töötajatele viidi läbi korraline tervisekontroll vastavalt Töötervishoiu ja

tööohutuse seadusele. Võeti vastu „Jõhvi Keskraamatukogu töökorralduse reeglid“ ja „Sularaha

tehingute arvestamise kord“.

6

Kohtla-Järve Keskraamatukogu:

Alates 1.septembrist vähenes koosseis 45,75-lt 42,25-le, s.o. 3,5 võrra. Reaalselt koondati 2 töötajat,

kuna ülejäänud kohad olid juba eelnevalt vabad.

Ümberkorraldused olid seotud keskraamatukogu lugemissaali kolimisega lasteraamatukogu

hoonesse.


Koosseis ei muutunud, pensionile läinud raamatukoguhoidja kohale tuli uus noor töötaja.

Personali üldkoosolekutel arutleti 2015.a töötulemuste ja probleemide üle, pandi paika 2016.a

eesmärgid. Toimus töötajate töötervishoiu, töö- ning tuleohutusalane juhendamine.

Narva Keskraamatukogu:

Regulaarselt toimusid juhtkonna koosolekud ning kord kuus põhipersonali üldkoosolekud.

Töökeskkonna parenemise eesmärgil viidi läbi töörahulolu uuring, millest võttis osa 33

raamatukogu töötajat. Küsitlus koosnes 22 küsimusest või väitest, neist 17 valik-vastustega.

Küsitluse põhjal võib järeldada, et töötajate üldine rahulolu oma töö ja töökohaga on kõrge. Suur

osa töötajatest leiab igapäevast motivatsiooni oma tööst ning suhetest kolleegidega. Negatiivse

suunana toodi välja vananev tehnika, mis muudab kiire ja kvaliteetse teeninduse keeruliseks.

39 raamatukogu töötajat läbis töötajate tervisekontrolli. Töötajate tervise parandamiseks tegutseb

Narva Keskraamatukogus kolmandat aastat kord nädalas töötajatele mõeldud jooga klubi.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Raamatukogutöötajad kasutasid võimalust käia tasuta koolitustel. Eelistati kohapealseid

omavalitsuste ja teiste asutuste korraldatud koolitusi ja keskraamatukogu koolitusi.

Täiendkoolitust peetakse tähtsaks, kuid väljaspool maakonda toimuvatel koolitustel käiakse vähe.

Enesetäiendamiseks loevad töötajad ajakirja „Raamatukogu“, et kursis olla Eestis ja mujal

maailmas raamatukogunduses toimuvaga.

Jõhvi, Sillamäe ja Kohtla-Järve keskraamatukogude töötajad osalesid Lääne-Virumaa

Keskraamatukogu korraldatud kahepäevasel õppereisil Helsingisse, kus külastati erinevaid

raamatukogusid ja saadi palju uusi kogemusi. Nimetatud raamatukogude töötajad osalesid ka

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldatud stažeerimisprojektis.


Läbi aasta jätkati maaraamatukogude nõustamist raamatufondi korrastamise osas, Urrami uuenduste

tutvustamisel ja teistes erialastes küsimustes.

Kevadel tegeleti Alajõe raamatukogu uue töötaja metoodilise juhendamisega ja aidati ümber

paigutada kogu raamatufond.

Osaleti aktiivselt Rahvusraamatukogu koolitustel, mis olid erialaselt vajalikud ja hinnalt soodsad.

Igal aastal läbiviidaval Täiskasvanud õppija nädalal tunnustatakse muuhulgas koolitussõbralikke

organisatsioone. Sel aastal anti maakonna koolitussõbralikuma organisatsiooni tiitel Jõhvi

Keskraamatukogule.


Kokku osaleti 34 koolitusel 573 tunni ulatuses, millest 8 olid maakonna keskraamatukogu

korraldatud. Kokku osales koolitustel 27 inimest. Koolitusi saadi erinevatel teemadel:

isikuandemete töötlemine, emakeelepäev, hea teenindus, veebi- ja turundustekstide koostamine,

kultuurisündmuste korraldamine, näituste koostamine ja korraldamine jt. Veebipõhiseid koolitusi

oli 3 (29 AT) – programmeerimisest, DIGAR-i kasutamisest. Laenutusosakonna 2 vene emakeelega

töötajat viibisid kaks päeva Lääne-Virumaa Keskraamatukogus eestikeelses keskkonnas kogemusi

vahetamas.

7


Osaleti Jõhvi Keskraamatukogu korraldatud koolitustel.

Häid praktilisi oskusi ning inspiratsiooni andsid jätkuvalt raamatukogude suveseminarid. Osaleti

Ida-Viru maakonna raamatukogutöötajate suveseminaril Kurtnas ning rahvaraamatukogude

suveseminar-laagris Põlvas.

Osalemine Lääne-Virumaa Keskraamatukogu stažeerimisprojektis „Virumaa raamatukogutöötajate

kogemuste vahetamine“ andis töötajatele juurde nii erialaseid teadmisi kui ka eesti keele praktikat.

Eriti kasulik ja huvitav oli õppereis Soome raamatukogudusse.


Raamatukoguhoidjate osalemist erialastel täiendkoolitustel piiras koolitusraha puudumine eelarves.

Sellest tulenevalt osaleti tasuta koolitustel või projektidest rahastatud koolitustel. Üks töötaja osales

Põlvamaal toimunud rahvaraamatukogude suveseminar-laagris. Üks raamatukogutöötaja osales

Viinis kursusel PY351 Introduction to American Spaces. 2 raamatukogutöötajat läbisid IT-alase

kursuse Narva Kutseõppekeskuses ja 1 töötaja osales veebilahenduste e-kursusel.

20 korral osaleti erialasel koolitusel.

Raamatukogus alustas tegevust eesti keele kohvik, kus osalesid ka raamatukogutöötajad.

Raamatukogutöötajatel oli võimalus tasuta täiendada oma eesti keele ja inglise keele oskust.

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused: Tabel 4

Koolituse

aeg

Koolituse teema Koolitaja Koolituse

maht/kestus

Raamatuko

guhoidjate

arv/KOV-

de arv

Eelarve/Koolituseks

kulutatud summa

10.02 „Isikuandmete

töötlemise nõuete

kohaldamine.

Teabe

avalikustamine

raamatukogudes“

Gina

Kilumets,

GK

Konsultats

ioonid

6 ak t

36/15 530,99

16.03 „Lähiajalugu

meie

ilukirjanduses“.

„Maaraamatukog

u-hoidjate

ankeedi

kokkuvõte”

Eneken

Laanes,

Lea Rand

3 ak t

23/11 147,09

05.04 E-lahenduste

päev Euroopa

Hotelli

konverentsikesku-

ses: Windows 10

ja Office 365

tutvustus,

“Kes ja keda-

mina ja e-kirjad”

Töötoad: “Kuidas

jõuda

Rasmus

Reimo ja

Toomas

Ruus

(Microsoft

)

Katrin

Aedma,

Taavi

Tammpere

(Social

5 ak t 20/9 277

8

sotsiaalmeedias

sihtrühmani ja

tähelepanu

keskpunkti”,

“Kuidas enda

tegemistest

arusaadavalt ja

meeldejäävalt

kirjutada”

Fly),

Mari Öö

Sarv

(EMSL)

20.04 „Uuem eesti

lastekirjandus“,

Kohtumine

kirjanik Toivo

Tootseniga.

Anne

Kõrge

4 ak t 34/14 105,73

03.05 "Elukestva õppe

edendamine

koostöös

raamatukogudega

”

.

“Motiveeritud

raamatukogu-

hoidja kui

kogukonna alus“

Monica

Marfeldt

(ETKA

Andras ),

Jaanus

Kangur

6 ak t 28/10 0

02.- 03.06 Suveseminar:

„Kultuuriürituste

korraldamine“,

„Muusika mõju

avalikus ruumis“,

„Iga kaheksas

meie seast:

puudega inimeste

elust Eestis“

Anneliis

Kõiv.

Dali Kask,

Tiina

Kangro

14 ak t 32/12 1637,5

12.10 „Kas ma töötan

hea teenindusega

raamatukogus?“

Olga

Einasto

4 ak t.

35/16 181,99

09. 11 „Mida peaks

teadma

töötervishoiust“;

Kirjanike tuur:

Kätlin Kaldmaa,

Karl Martin

Sinijärv, Anti

Saar

Piret

Kaljula

3 ak t 23/10 17,7

07. 12 Aastalõpuseminar

Voka

Ene

Lukka-

3 ak t 30/12 261,25

9

raamatukogus.

"Tähtpäevad ja

pühad - isiklik

osalus

ühistegevuses"

Jegikjan

Koolitustel õpiti orienteeruma eesti kirjanduses, sh uuemas lastekirjanduses, korraldama

infovahetust ja ühistegevust arendades koostööd erinevate raamatukogudega ja partneritega,

suhtlemispsühholoogia aluseid ja erinevaid suhtlemistehnikaid, analüüsima raamatukogutööd,

tundma suhtekorralduse ja turunduse põhimõtteid, meetodeid ja rakendusi, raamatukogu juhtimist,

lugejateenindust, oma tööga seotud õigusakte ning oskust hinnata tööheaolu. Õppepäevadel räägiti

alati ka erialastel päevakajalistel teemadel. Koolitusteemade valikul lähtuti muuhulgas ka

maaraamatukogude ettepanekutest ja soovidest. Koolituste tagasisidet on saadud suuliselt ja

maaraamatukogude aruannetest. Alati on väga oodatud kahepäevane suveseminar (sel aastal toimus

6. korda), kus raamatukogutöötajad saavad pühenduda täiendkoolitusele ja erialaste kogemuste

vahetamisele. Traditsiooniliselt sõideti üheskoos maaraamatukoguhoidja päevale.

Aasta lõpus väljastas keskraamatukogu osalejatele koolitustõendi aasta jooksul läbitud koolituste

kohta.

Keskraamatukogu korraldatud koolitused ja õppeekskursioonid tasuti põhiliselt omavalitsuste ja

Jõhvi Keskraamatukogu eelarvest. Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programmi

toetusel viidi läbi kahepäevane suveseminar ning pärandkultuuriteemaline õppepäev Voka

raamatukogus. Vähene koolitusraha või selle puudumine raamatukogude eelarves seab

keskraamatukogule väljakutse otsida võimalikult soodsaid, kuid heal tasemel koolitusi.

Asjatundlike lektorite koolitustasud on aga mitu korda kõrgemad sellest, mida on võimalik maksta.

Jätkuvalt otsiti koostööpartnereid, kes pakuksid tasuta harivaid koolitusi (näiteks Microsoft). Mitu

õppepäeva ühendati raamatukogus toimuva üritusega (näiteks kohtumine Toivo Tootseniga ja

kirjanike tuur).

Keskraamatukogu koolitused on ja jäävad ilmselt ka järgnevaks aastaks enamusele ainsaks

enesetäiendamise võimaluseks. Osavõtjate arvule seab piirid raamatukogu seminarisaal, kus

koolitused toimuvad. Saal mahutab max 25 inimest. Suurema osavõtjate arvu korral jääb saal

kitsaks ja umbseks. Samas suurte keskraamatukogude, eriti Kohtla – Järve ja Sillamäe töötajate

poolne huvi koolitustel osalemiseks on suurem, kui me võimaldada saame. Seetõttu oleme sunnitud

aegajalt piirama keskraamatukogude töötajate osavõtjate arvu. Samal põhjusel viisime eelmisel

aastal kaks koolitust läbi Jõhvi Vallavalitsuse saalis, kus on avaramad ruumid. Samuti toimus kaks

väljasõiduseminari ja suveseminar. Koolitusruumide probleem ei lahene enne raamatukogu

juurdeehituse valmimist. Kuna koolituste korraldamine on maakonna keskraamatukogudele

seadusega määratud ülesanne, siis ei peaks ruumide küsimus olema ainult Jõhvi vallavalitsuse

lahendada.

Kõikidel koolitus-ja teabepäevadel osalesid ka Jõhvi Keskraamatukogu töötajad.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: Toila raamatukogu juhataja Lea Rand tegi ERÜ aastakoosolekul ettekande ERÜ maaraamatukogude

sektsiooni 2015. aasta tegemistest. Ajakirjas “Raamatukogu” 4/2016 ilmus Lea kirjutatud artikkel

“ERÜ maaraamatukogude sektsioon tähistas 25. sünnipäeva Viljandis“. Mihkel Voldi intervjuu Lea

Rannaga pealkirjaga „Kõige tähtsam on lastega tegelemise tahe“ ilmus ajakirjas “Raamatukogu

4/2016 ).

Jõhvi Keskraamatukogu direktor andis saatele „Aktuaalne kaamera“ intervjuu raamatukogu

ürituste teemal.

10

Kohtla-Järve Keskraamatukogu töötajad esinesid erinevate ettekannete ja loengutega Kohtla-

Järve ja Ahtme Pensionäride Päevakeskuses kokku 13 korral 260 inimesele. Ahtme pensionäridele

käidi esinemas kirjandusliku kohviku vormis. Esineti ettekannetega teemadel: N. Gumiljov, A.

Ahmatova, A. Vespucci, „Padaemand“ jm. Kohtla - Järve pensionäridele anti ülevaade Virumaa

kirjandusauhinna nominentidest 2016. aastal ja võidu saavutanud Peeter Sauteri raamatust

„Lapsepõlvelõhn“ ning tehti ettekanne „Capri ja eesti kunstnikud“. Jõhvi Gümnaasiumis käidi 2

korda. Tagasi kooli! raames anti ülevaade URRAM-ist, tutvustati raamatukogu kodulehte, esineti

ettekandega Kohtla-Järve Keskraamatukogu ajaloost ja tehti ülevaade venekeelsest

uudiskirjandusest.


Erinevate ettekannete ja loengutega käidi esinemas seenioride klubis Optimist, pensionäride

päevakeskustes Fööniks ja Merelaine, kokku 14 korral, lisaks 6 uute raamatute ülevaadet.

Koolides esineti vanemate klasside õpilastele 11 korral, näiteks tutvustati kohalike luuletajate

loomingut, Sillamäe ajalugu.

Sillamäe raamatukoguhoidja tutvustas Eestit Hasavjurti koolides (Dagestani Hasavjurti linna

raamatukogu projekt raames), kokku 5 esinemist.

Sillamäe Vanalinna Kooli palvel viidi läbi kolm loengut õpetajatele kaasaegsete vene lastekirjanike

Niina Daševskaja ja Marina Aromštami loomingust.

Aasta jooksul esineti erinevate vestlustega linnaraadios 16 korral.

Narva Keskraamatukogu töötajad Anna Kuuli, Stiina Koit ja Maritsa Ort esinesid MISA

keelekohvikutes teemal “Mardipäev ja Kardipäev”.

Anna Kuuli esines Sankt-Peterburis teemaga «Особенности работы с читателем-дошкольником:

из опыта работы детского отдела Нарвской центральной библиотеки».

Tatjana Krivolap esines Petrozavodski Keskraamatukogus seminaril “Raamatukogude uus olemus”

teemal «Библиотека без границ: формы и направления международного сотрудничества

Нарвской центральной библиотеки».

Stiina Koit tutvustas Narva Keskraamatukogu tegevust Viinis seminaril „American Spaces

Workshop I: Introduction“.

Stiina Koit tutvustas Narva Keskraamatukogu ja Ameerika Teabepunkti koos vabatahtlikuga

Ameerika Ühendriikidest Sinimäe Põhikoolis.

Maritsa Ort esines kahel korral koolituskeskuse Algus poolt organiseeritud intensiivõppepäevadel.

Raamatukoguhoidja eriala populariseerimiseks esinesid Narva Keskraamatukogu töötajad Narva

Keelelütseumis.

Maritsa Ort tutvustas Raadio4-s täiskasvanuõppe võimalusi Narva Keskraamatukogus.

2.4.4 Erialahariduse omandamine Kurtna raamatukogu juhataja Jaana Toss asus õppima Tartu Ülikooli Avatud ülikooli infokorralduse

erialal.

Tudulinna raamatukogu juhataja Gerri Lehismets õpib Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis

Majandusinfosüsteemide korraldamise eriala II kursusel.

Iisaku raamatukogu juhataja Hille Väljaotsa lõpetas Tartu Ülikooli infokorralduse rakendusliku

kõrghariduse õppekava cum laude, kaitstes lõputöö teemal „Voldemar Kuljus : bibliograafia”

hindele A.

Jõhvi Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Natalja Jakovleva asus õppima magistriõppesse ning

on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi infoteaduste õppekava üliõpilane.

Sillamäe Linna Keskraamatukogu kaks töötajat õpivad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse

õhtuses osakonnas arvutiteeninduse erialal.

Narva Keskraamatukogu kaks töötajat õpivad Tartu Ülikooli Narva kolledžis järgmistel erialadel:

11

klassiõpetaja mitmekeelses koolis ja koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õpikeskkonnas.

Erialahariduse täiendamist ja omandamist piiras vähene riigikeele oskus.

2.4.5 Töötajate tunnustamine

Aseri raamatukogu juhataja Heili Nõmmets sai seoses juubeliga Kultuuriministeeriumi tänukirja lugemistraditsioonide hoidmise ja edendamise eest Aseri vallas ning lisaks KOV-i

tänukirja.

Iisaku raamatukogu juhatajat Hille Väljaotsa tunnustas vallavanem ülikooli lõpetamise puhul vallapoolse kingitusega. Raamatukoguhoidja Aili Karukäppa tunnustati laste- ja

noortega tehtava sisuka töö ning mitmekülgsete ja harivate ürituste läbiviimise eest 2016.

aastal vallapoolse lisatasuga ja kutsega Iisaku Valla 25. juubeli pidulikule vastuvõtule.

Kiviõli Linnaraamatukogu sai linnavalitsuselt kaks tänukirja, mis näitavad lugupidamist ning väärtustavad nende koostööd.

Aasta Maaraamatukoguhoidja 2016 nominenti Jõhvi Keskraamatukogu seekord ei esitanud.


Ida-Viru Maavanema tänukiri: Jõhvi Keskraamatukogu oli Ida-Virumaa Aasta koolitussõbralikum organisatsioon 2016.

Gerri Orgma sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult tänukirja osalemise eest võistlusel „Infootsing internetist 2016“.

Ajakiri Puutepunktid tänas oma ajakirjas Jõhvi Keskraamatukogu kui ajakirja toetajat.

Ida-Viru Keskhaigla Vereteenistuse tänukiri hea koostöö eest.


Teenindusosakonna juhataja Riina Suuban sai Kultuuriministeeriumi tänukirja 60. sünnipäeva puhul ning pikaajalise, südamega tehtud töö eest lugemistraditsiooni

hoidmisel ja edendamisel.

Ahtme haruraamatukogu juhataja Ülle Anijalg sai Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Volikogu tänukirja hea töö eest.

Sillamäe Linna Kesakraamatukogu:

Kahte töötajat tunnustati Sillamäe linna tänukirjaga.

Raamatukogu sai tunnustuseks Ida-Viru Maavalitsuse, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja

ajalehe Põhjarannik tänukirja „2015.aastal tehtud töö eest Ida-Viru maakonna arendamisel“.


Innovatsioonilabori MakerLab käivitamine nimetati ERÜ poolt Aasta teoks linnaraamatukogus 2015.

Tänukirjad Haridus- ja Teadusministeeriumilt kui Aasta Raamatukogu 2016 ning Ida-Viru Maavalitsuselt kui Ida-Virumaa Aasta Raamatukogu 2016.

Tänukirjad Ida-Viru Keskhaiglalt, Ülevenemaaliselt A.S. Puškini Muuseumilt, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Jumalaema Narva Ikooni Koguduselt ja

Petrozavodski Keskraamatukogult

Narva Keskraamatukogu tunnustas üht lasteosakonna töötajat kui „Aasta Tegija 2016“.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid

ja asukoht. LISA 3

Toila raamatukogus tehti korda lastenurga lagi ja sein ning raamatukogu välissein.

12

Voka raamatukogus vahetati kõik aknad.

Püssi raamatukogus paigaldati uued elektripistikud ja uus juhtmestik. Lugejate lugemislaudadele paigaldati uued lambid.

Narva-Jõesuu Linnaraamatukogus täiustati soojussõlme, mille tulemusel paranes ruumide ventilatsioon. Täideti Päästeameti ettekirjutust ATS Keskseadme seadistamise osas.

Inventarist saadi juurde 3 raamaturiiulit ja klaasuksega kapp.

Varja laenutuspunkti paigaldati pelletikamin.

Kohtla-Nõmme raamatukogul on lootus fassaadi renoveerimiseks. Nimelt esitas omavalitsus EAS – ile taotluse rahvamaja, kus asub ka raamatukogu, fassaadi

renoveerimiseks.

Jõhvi, Iisaku, Mäetaguse, Narva-Jõesuu ja Kiviõli vald läksid aasta lõpul üle e-arvete süsteemile, mispuhul toimusid koolitused vastava IT tarkvara tundmaõppimiseks ja

kasutusele võtmiseks.

Saka rahvamajas, kus asub ka raamatukogu, toimus 5 kuud remont. Raamatukokku toodi remondi eest varjule kogu rahvamaja mööbel, mistõttu oli raamatukogu lugejate jaoks sel perioodil

praktiliselt suletud.

Ulvi ja Maidla raamatukogudes on talvehooajal külm. Kiviõli Linnaraamatukoguga samas majas asuv korteriühistu pidi läinud aastal remontima

raamatukogu tagumist sissepääsu ümbritseva seina, kuid see töö lükkus 2017. aastasse. Uut

värvimist vajaksid ka näitusesaali seinad.

Tudulinnas vajaksid väljavahetamist aknad ja elektrisüsteem.

Jõhvi Keskraamatukogus valitseb jätkuvalt ruumipuudus. Kui eelmisel aastal oli arutluse all uue

eskiisprojekti tellimine, siis seoses vallavõimu vahetumisega on arutatud lisaruumide leidmist

raamatukogule.

Probleemiks on keldrikorrusel asuv hoidlaruum, mis ulatub väljaspoole raamatukogu hoonet.

Nimelt laseb hoidla lagi mitmest kohast vett läbi, kuid selle ruumi veekindlaks muutmine on väga

kallis töö.

Komplekteerimisosakonnas tehti sanitaarremont. Laenutusosakonda saadi juurde 4 suurt ja 2

väiksemat uut riiulit.

Jõhvi Vallavalitsus tegi ühishanke turvavalgustuse hoolduse teenuse pakkumiseks. Tänu sellele on

meil igakuine turvavalgustuse kontroll turvafirma poolt. Vahetati välja 7 turvavalgustuse lampi.

Töötajatele viidi läbi evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.

Tammiku raamatukogus vahetati tavalised elektripirnid LED pirnide vastu ning töölaua kohale

paigaldati lisavalgustus. Osteti 4 uut riiulit.


Suuremaks muudatuseks oli lugemisaali kolimine lasteosakonna hoonesse, millele eelnes ruumide

ümberplaneerimine ja remont. Kuigi ruumi jäi lugemissaalil vähemaks, on uues renoveeritud

hoones palju valgem, soojem ja hubasem. Suurem osa lugemissaali hoiufondist muudeti avafondiks.

Jätkuvalt on uusi ja suuremaid ruume juurde vaja laenutusosakonnale. Ahtme haruraamatukogus

vajavad remonti fassaad ja siseruumid. Sanitaarremonti vajavad kõik osakonnad.


Lõppes Sillamäe Gümnaasiumi esimese korruse renoveerimine, kus asuvad raamatukogu uued

ruumid. Ruumidesse on paigaldatud kõik vajalikud valvesüsteemid ning kaasaegne

internetiühendus. Sisustus ja IT paigaldatakse 1. juuliks 2017.

Kalda tänaval asuvas raamatukogus uuendati välistrepp.

Panustati hoonete ja töötajate turvalisuse tagamisse. Selleks paigaldati mõned metallkardinad ja

keskraamatukogusse häirenupp.

13


Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiseks kulus 92486,00 eurot.

Majanduskuludele eraldatud raha võimaldas tasuda kommunaalteenused ja haruraamatukogude üüri

täies mahus.

Seoses Ida-Eesti Päästekeskuse ettekirjutuse täitmisega paigaldati raamatukokku

evakuatsioonivalgustus.

Koostöös Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga koostati tuletõkkeuste

paigaldamise projekt, mis teostub 2017. aastal.

Remonditi Energia Haruraamatukogu sissepääs.

Koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna ja Narva Linnavalitsuse Arenduse ja Ökonoomika

Ametiga koostati MakerLabi töökeskkonna parandamiseks uus kontseptsiooni- ja ruumiprogramm.

Remonditööd on planeeritud 2017. aastasse.

Suvekuudeks avati Promenaadi raamatukogu teeninduspunkt.

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

Juurdepääs liikumispuudega inimesele on hetkel tagatud vaid 5 maakonna raamatukogus

(Mäetaguse, Maidla, Kiviõli, Narva KRK ja Kohtla-Järve KRK). Osaliselt on juurdepääs tagatud 8

raamatukogus. Juurdepääs ei ole tagatud enamikus raamatukogudes (25). Põhjus on selles, et

enamus raamatukogusid asuvad vanades raamatukogu jaoks kohaldatud majades, kus on kõrge

välistrepp ning seetõttu ka kaldtee paigaldamine raskendatud. 5 raamatukogu asuvad ilma liftita

hoone II korrusel. Arengukavades pole välja toodud plaane juurdepääsu tagamiseks.


Ratastooliga külastajad pääsevad raamatukokku mööda kaldteed, mis on piisavalt madal.

Siseruumides on liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs vaid kuni lugemissaalini.

Lugemissaalis asuvat avalikku internetipunkti saab kasutada ka ratastoolis inimene. Kahjuks

puudub raamatukogus invatualett.

Tammiku raamatukogusse, mis asub rahvamaja II korrusel, on liikumispuudega inimesel väga raske

minna, kuna üles viiv trepp on järskude ja kõrgete astmetega.


Liikumispuudega inimestel on raskusi Sompa ja Oru haruraamatukokku pääsemisega. Ülejäänud

raamatukogudes on sissepääsemiseks kaldteed. Lasteraamatukogu ja lugemissaali hoones on

ligipääs liikumisraskustega inimestele vaid esimesele korrusele.

Sillamäe Linna Keskraamatukogu uues hoones on ratastoolis külastajatele juurdepääs tagatud.

Hetkel on keskraamatukogus liikumispuudega inimestele tagatud juurdepääs ainult 1. korrusele.

Narva Keskraamatukogus ja Kreenholmi haruraamatukogus ning Laste Loomemaja

laenutuspunktis on tagatud juurdepääs liikumispuudega inimestele.

2.4 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Suuremaid arendustegevusi ei olnud. Võeti kasutusele programmide URRAM ja RIKS tootjate

poolt tehtud arendusi ja uuendusi. Wi-Fi on olemas 23 maaraamatukogus, puudub 6: Iisaku, Kiikla,

Piilsi, Soonurme, Toila ja Ulvi raamatukogus.

Maakonna külaraamatukogudes infotehnoloogilise riist- ja tarkvara soetamisel olulist edasiminekut

ei toimunud. Väiksemaid ostusid siiski tehti.

Pagari seltsimaja infosüsteemi lõi sisse äike. Selle tulemusena oli kaks kuud raamatukogu töö häiritud. Vahetati välja ruuter ja osteti uus arvuti. Pagari küla keskusesse paigaldati Telia

mobiilimast, mille tulemusena paranes oluliselt mobiililevi ja internetikiirus.

Narva-Jõesuus osteti sülearvuti, uus vöötkoodilugeja ja laserprinter Canon, et luua värviliste koopiate tegemise võimalus.

Kuremäel, Kurtnas ja Kohtla-Nõmmel vahetati välja raamatukogu juhatajate arvutid.

14

Kiviõli Linnaraamatukogu soetas lasteteenindusosakonda uue arvuti.

Varja laenutuspunkt sai uue arvuti.


Suuri IT ostusid ei olnud. Lasteosakonnas vahetati välja 1 tööarvuti koos monitoriga. Osteti

vöötkoodilugeja, lauaskänner, kõlarid ning AIP-i arvutile kõrvaklapid. AIP-i terminali serveri UPS-

le pandi uued akud.

Kuna raamatukogu meiliserver vajas väljavahetamist, otsustati sellist kulutust mitte teha, vaid viia

meilid üle vallavalitsuse serverisse. See tagas raamatukogu e-posti töökindlama toimimise.


Suuri arendusi infotehnoloogia vallas ei toimunud. Kõikides osakondades vahetati välja vananenud

arvuteid.


WiFi levi on olemas kõikides raamatukogu osakondades.

Soetati mõned arvutid ja uuendati plaanipäraselt osa tarkvarast.


Eelarve ei võimaldanud suuremahulist arendustegevust infotehnoloogia vallas. Kohaliku

omavalitsuse poolt info- ja kommunikatsioonikuludeks eraldatud raha võimaldas tasuda RIKSi ja

viirusetõrjeprogrammi eest.

Lisarahastust infotehnoloogia ostuks saadi Ameerika Ühendriikide projektist ning Grundtvigi

õpikoostööprojektist „Read-Aloud Clubs to Overcome Intercultural Divide“.

Raamatukogu arvutiparki täiendati 4 arvuti, 2 sülearvuti, 4 triipkoodiskänneri, 1 tšekiprinteri,

televiisori, printeri ja fotokaameraga. Osteti juurde üks Windowsi litsents.

Raamatukogu Facebooki lehekülge täiendatakse nii eesti kui vene keeles, mille tulemusena

külastajate arv suurenes.

3. Kogud Ida-Viru maakonnas oli 2016. a lõpu seisuga 38 raamatukogu, neist 4 kesk-, 2 linna-, 19

valla- ja 13 haruraamatukogu. Laenutuspunkte oli 8.

Kõik keskkogud, samuti linnakogud Kiviõli ja Narva-Jõesuu komplekteerivad oma teavikud

iseseisvalt.

Vallaraamatukogudele ja nende harukogudele (välja arvatud Iisaku) komplekteerib teavikud Jõhvi

Keskraamatukogu.

Vallaraamatukogudele ja keskraamatukogu osakondadele saadetakse edasi hulgipakkujate uute

raamatute nimekirjad. Lähemat tutvumist nõudvaid raamatuid on võimalik enne ostuotsust

näidisena tellida.

Koolituspäevadel on komplekteerimisosakonna poolt tutvumiseks ja tellimiseks välja pandud

valik uuemast aimekirjandusest, mis võiks vallaraamatukogudele huvi pakkuda.

Järelkomplekteerimine toimub jooksvalt.

2016. a kasutasid maaraamatukogud varasemast aktiivsemalt sooduspakkumisi. Keskkogudel on

tavaliselt sooduspakkumistes olevad väljaanded juba olemas.

Põhilised eestikeelse raamatu tarnijad on Rahva Raamat AS, Apollo Holding OÜ, kirjastused AS

Varrak, Koolibri, Bestkaup OÜ.

Nimetatud kirjastused rakendavad raamatukogudele hulgitarnijatest veelgi soodsamat

väljamüügihinda. Vahel sõltub see ka ostusummast, kuigi Kohtla-Järve märgib, et Bestkaup OÜ

neile väiksema tellimuse korral sooduskoefitsenti ei kohaldanud. Ostmisel võrdleme erinevate

pakkujate hindu: nt väiksemate väljaandjate puhul on Apollos soodsam hind kui Rahva Raamatus,

vahel harva vastupidi.

Venekeelseid raamatuid ostsime hulgimüügifirmadelt Lomelius OÜ, Sinonim OÜ ja Rahva Raamat

AS. Viimase puhul sõltub venekeelse raamatu hind sellest, mida rohkem oled varasema perioodi

15

jooksul ostnud, seda suurem on allahindlus. Miinuseks on Rahva Raamatust tellides väga pikk

tarneaeg.

Erinevaid ostukohti oli nt Jõhvi Keskraamatukogul 36.

Raamatud toovad tarnijad ise kohale või saadavad posti teel.

Alates tellimisfaasist on kõik teavikud sisestatud K-Järvel ja Jõhvis raamatukoguprogrammi

URRAM ning Sillamäel ja Narvas RIKSi. Kiviõli, Iisaku ja Narva-Jõesuu sisestavad peale

raamatute saabumist. Vajadusel luuakse uus kirje või täiendatakse ja parandatakse olemasolevat.

Venekeelsete kirjete koostamine on töömahukas. 2016.a loodi URRAMi andmebaasis K-Järve poolt

2573, Jõhvilt 762 ja Narva-Jõesuu raamatukogu poolt 354 uut kirjet.

Tegelikku töömahtu kirjete juures need numbrid alati ei näita, kuna statistika arvestab kirje loojana

esimese sisestaja olenemata kirje põhjalikkusest.

Andmebaasi korrastatakse (dublettide likvideerimine, kaanepiltide ja sisu lisamine, näpuvigade

parandamine jms) jooksvalt teiste tööde käigus.

Vallaraamatukogud saavad uusi raamatuid korra kuus, keskraamatukogud sagedamini.

Raamatute kohapealsesse raamatukogusse transportimine on vallaraamatukogude endi korraldada.

Raamatukogufondide üldsuurus on 1 522 650 teavikut.

Sellest:

raamatuid 1 488 360 ehk 97,74%

ajakirju 19 730 ehk 1,30%

auviseid 12 467 ehk 0,82%

elektroonilisi teavikuid 608 ehk 0,04%

muid teavikuid 1485 ehk 0,10%

Ilu- ja lastekirjanduse osakaal on 875 644 eksemplari ehk 57,5%.

Keelte järgi:

619 044 (41,6%) eestikeelset

869 316 (58,4%) võõrkeelset eksemplari, sellest venekeelset 852 838 (98%) eks.

Maaraamatukogud (peale Olgina ja Alajõe) on valdavalt eestikeelse fondiga. Sinimäel on

võõrkeelset, st venekeelset kirjandust 34%, Vaivaras 25%.

Linnaraamatukogudest on Narva-Jõesuul võõrkeelset 72%, Kiviõlil 55%.

Keskkogudest Narva ja Sillamäe on võõrkeelse fondiga, K-Järvel on võõrkeelset 61%. Jõhvi

keskraamatukogus moodustab võõrkeelne kirjandus 27%.

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Raamatukogude fonde komplekteeriti, lähtudes rahvaraamatukogude komplekteerimise

põhimõtetest, kultuuriministri määrusega “Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate

kulude jaotamise kord” (30% riigirahast väärtkirjanduse ja kultuuriperioodika ostuks) sätestatud

tingimustest, omavalitsustega sõlmitud lepingutest, lugejate nõudlusest.

Teavikute komplekteerimisel peeti oluliseks maakonna elanike rahvuslikku koosseisu ning

kasutajate sihtgruppide vajaduste ja eripäraga arvestamist.

Suuremat tähelepanu pöörati laste-ja noortekirjanduse komplekteerimisele.

Kõik raamatukogud püüdsid soetada Ida-Virumaad ja Ida-Virumaaga seotud inimeste raamatuid või

vähemalt oma kodukanti puudutavaid väljaandeid, mille teemaks on kodulugu, mälestused jms.

Kahjuks ei jõua alati info nendest väljaannetest raamatukoguni või läheb hulk aega, enne kui

mingeid täiesti kõrvalisi kanaleid pidi jõuab teave ühest või teisest koduloolisest väljaandest

komplekteerijani.

Narva Keskraamatukogus pöörati suuremat tähelepanu erivajadustega (vaegnägijad) lugejatele

suunatud kogu laiendamisele, kuna huvi teenuse vastu on kasvanud.

16

Sillamäe Keskraamatukogu soetas rohkem õppetööd toetavaid teavikuid, kuna kolib 2017.a.

gümnaasiumi hoonesse ja hakkab täitma põhikoguna ka kooliraamatukogu ülesandeid.

Maakonnas tervikuna väheneb vähehaaval liigikirjanduse juurdetulek.

Põhjused:

ilukirjandust ilmub kordades rohkem, selle nõudlus on suurem

vähenenud nõudlus seoses interneti hea kättesaadavusega.

vananeva elanikkonna suurem huvi peamiselt ilukirjanduse vastu

korduvatel teemadel ilmuv kirjandus (kokaraamatud, eneseabi ja kristallide-raamatud, aiandus)

mõnede teemade (kokandus, aiandus) puhul eelistatakse ainult eesti autorite omi

raamatute hinnatõus ja vähene raha Seevastu pani Jõhvi Keskraamatukogu lasteosakond 2016.a. just suuremat rõhku aimekirjanduse

soetamisele (8% rohkem kui 2015.a.) ja selle tutvustamisele. Samuti on asunud Tudulinna

raamatukogu liigikirjandust uuendama.

Õppekirjandust eelistavad vallaraamatukogud tellida RVLi teel maakonna keskraamatukogust või

mõnest Tallinna ja Tartu raamatukogust.

Mõne üksiku venekeelse lugejaga raamatukogud kasutavad samuti RVL teenust, tellides Jõhvi

keskkogust või mõnest teisest maakonna raamatukogust, kus on venekeelne fond.

Väga head koostööd uute teavikute soetamisel teevad omavahel juba aastaid Illuka valla Kuremäe

ja Kurtna raamatukogu, kes omavahel tellimusi kooskõlastades tagavad valla piires võimalikult

palju erinevaid nimetusi.

Ka Mäetaguse valla raamatukogud (Kiikla, Pagari, Mäetaguse) on asunud tellimusi omavahel

eelnevalt kooskõlastama.

Samuti Avinurme valla Avinurme ja Ulvi raamatukogud, kus Ulvi raamatukoguhoidja töötab ka

Avinurme raamatukogus ja omab ülevaadet sealsest fondist ning RVL teenust on väga mugav

korraldada.

Lähtudes elanike rahvuslikust koosseisust tuleb Jõhvi, Kohtla-Järve ja mõnevõrra ka Sillamäe

raamatukogul komplekteerida väljaandeid kahele keelegrupile.

Teavikute komplekteerimiskulu I-Viru maakonnas 2016.a oli 362 822 eurot, mis võrreldes 2015.a

summaga 364 621 € oli 0,5% vähem.

Sellest:

riigilt 232 200 € (võrreldes 2015.a +2110 € ehk +0,92 %)

OV-lt 127 816 € (võrreldes 2015.a. -3869 € ehk -2,94%)

muudest allikatest 2806 € (võrreldes 2015.a. -40 € ehk -1,40%)

Komplekteerimiskulu maakonnas tervikuna oli 1 elaniku kohta 2,4 €, sealhulgas linnakogudes

2,0 ja maakogudes 5,1 €.

Raamatute ostmiseks ei eralda üldse raha K-Järve ja Narva linnavalitsus ning K-Nõmme

vallavalitsus.

Komplekteerimiskulu laadide kaupa:

raamatud 278 029 € (2015.a. 280 459 €, ehk - 0,86%)

perioodika 80 902 € (2015.a. 80 147 €, ehk + 0,94%)

auvised 0,782 € (2015.a. 1 509 €, ehk – 48,2%)

elektroonilised teavikud 1 303 € (2015.a. 1127 €, ehk + 15,61%)

Elektroonilisi teavikuid ostis juurde ainult Sillamäe (1eks) ja Narva (6 eks) keskraamatukogu.

Jõhvi raamatukogule lisandus muul moel saaduna 1 eks.

17

Annetuste osakaal moodustab kogude juurdekasvust keskmiselt 10%.

Teavikuid annetasid I-Viru Omavalitsuste Liit, Illuka ja Vaivara Vallavalitsus, Kultuurkapitali I-

Viru ekspertgrupp, Statistikaamet, Hoiuraamatukogu, Poola Suursaatkond, Keskkonnaamet,

Swedbank, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Haridus- ja

Teadusministeerium, autorid, erisikud.

Kogude kasutatavus

Teeninduspiirkonna elanike arvust kasutas raamatukogu teenuseid 20,7% (21,4% maal ja 20,6%

linnades) inimesi. Vähenemine 1,3%. Teenindatavate arv ise on vähenenud 1,5%. Üha enam

mõjutab raamatukogu valikut töö või kooli asukoht.

Kogude ringlus tervikuna I-Viru maakonnas oli 0,7%. Linnakogudes kõrgem (nt Sillamäel 1,1),

vallaraamatukogudes madalam. See tähendab, et 2017.a on vaja kogude korrastamisele veelgi

rohkem tähelepanu pöörata. Jõhvi raamatukogul seisab hetkel suur hulk raamatuid varufondina

Tammiku rahvamaja ruumides. Tegemist on osaga Jõhvi haruraamatukogu fondist, mis ei mahtunud

laenutuspunkti väiksematesse ruumidesse. Plaanis on selle fondiga järjekindlalt tegeleda.

Tuleb rohkem kustutada aegunud, kulunud ja liigseid eksemplare, valikuliselt ka väga pikka aega

laenutusteta seisnud raamatuid.

Uusi raamatuid ostame valdavalt 1 eks kaupa raamatukogu kohta. Suure lugejanõudlusega (pikad

järjekorrad) raamatuid ostame 2-3 eks (keskkogudes).

Enim laenutatakse ilukirjandust. Kui veel 10 aastat tagasi oli suur nõudlus liigilise kirjanduse järele,

siis tänaseks päevaks on nõudlus vähenenud. Populaarsemad liigid on ajalugu, filosoofia,

ühiskonnateadused, kunst, meditsiin, kodumajandus. Õppijad vajavad enam õigus-, kasvatus-, ja

majandusteadusalaseid raamatuid.

Kasvanud on nõudlus ilukirjanduse ja hea ajaviitekirjanduse järele. Noorte hulgas koguvad

populaarsust noorteromaanid.

Kurtna raamatukogul oli rõõm märkida, et lapsed on hakanud rohkem raamatukogu külastama ning

laenutavad ka juturaamatuid, mitte ainult kohustuslikku kirjandust.

On lugejaid, kes loevad ainult uut kirjandust (eraldi paigutatud). Samas leidub ka selliseid lugejaid,

kes soovivad raamatuid, mis on viidud varufondi mahakandmiseks (nt Fadejevi „Noor kaardivägi”

jt.) (Iisaku).

Mitmetes maakogudes, kus on valdavalt vanem lugejaskond, laenutatakse põhiliselt kergemat

ajaviitekirjandust, eluloo- ja käsitööraamatuid.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Trükitud raamatute juurdetulek moodustab kogude juurdekasvust 76,6%.

Aasta

Teavikut / muutus % Ostud / muutus % Muud / muutus %

2016 38212 /-5,23 % 34394 /-4,80 % 3818 / -9%

2015 40322 36127 4195

Erinevaid nimetusi saadi 33 302 (2015.a. 34 686 nimetust / – 3,99%).

Ostetud raamatu keskmine hind oli 8,08 € (2015.a. 7,72 €).

Kesk- ja linnaraamatukogudes 7,50 € (2015.a. 7,25 €),

vallaraamatukogudes 10,25 € (2015.a. 9,59 €).

Ühe elaniku kohta tuleb maakonnas tervikuna keskmiselt 0,2 (kesk- ja linnakogudes 0,2,

vallaraamatukogudes 0,4) ostetud teavikut.

Kesk- ja linnaraamatukogude ostetud teavikute madalam keskmine hind tuleneb paljuski

venekeelse kirjanduse tunduvalt odavamast hinnast võrreldes eestikeelsega. Kuigi ka venekeelse

raamatu hind on märgatavalt tõusnud.

Keelte järgi jagunes raamatute juurdetulek (ostud + muu):

18

Aasta

Keeled / muutus %

eesti võõr sellest vene

2016 13103 / -2% 25109 / -6,84% 24743 / -7%

2015 13370 26952 26566

Keskraamatukogudes moodustas eestikeelse raamatu juurdetulek:

Jõhvis 66,20% (-3,8%)

K-Järvel 35,3% (-1,7%)

Sillamäel 7,4% (+0,4%)

Narvas 9,5% (-0,5%)

Linnaraamatukogudes Narva-Jõesuus 17,4% (-5,6%) ja Kiviõlis 64,25% (-5,75).

Lugejaskonna rahvusliku koosseisu muutuse tõttu on varasemast rohkem venekeelset kirjandust

komplekteerinud Vaivara raamatukogu. Samas Sinimäe raamatukogus on vähenenud venekeelse

kirjanduse osakaal. Raamatukogud, kus on venekeelse kirjanduse lugejate hulk väike, eelistavad

tellida RVL teel kas Jõhvi Keskraamatukogust või mõnelt teiselt vallaraamatukogult.

Inglise jt. võõrkeeltes raamatuid on kesk- ja linnakogudest rohkem juurde saanud Narva, Sillamäe

ja N-Jõesuu.

Ilu- ja lastekirjanduse osakaal juurdetulnud raamatute hulgast:

Aasta

Ilu-ja lastekirj / muutus Ilukirj. osakaal

2016 27458 / -2,15 % 71,85%

2015 28063 70%

E-raamatuid ostetud ei ole. Jõhvis ja Narva-Jõesuus on e-lugeritesse laetud autorikaitse alt

vabanenud ja vabalt saadavad e-raamatud. Jõhvi lasteraamatukogu on suunanud õpilasi lugerites

olevat klassivälist kirjandust lugema.

Paljud venekeelsed e-raamatud ning auvised on internetis tasuta kättesaadavad. Seda võimalust

kasutavad lugejad aktiivselt ilma raamatukogu vahenduseta.

Üleüldine nõudlus e-teavikute järele puudub.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Perioodika komplekteerimisel on põhimõtteks, et kättesaadav oleks Eestis ilmuv perioodika, v.a

väheväärtusliku sisuga väljaanded. Võõrkeelset perioodikat komplekteeritakse lugejate soove

arvestades vastavalt vajadusele ning võimalustele. Perioodikat soetati raamatukogudesse kokku

1438 nimetust.

Aasta Ajakirjad (nimet/ a.käiku) Ajalehed (nimet/a.käiku)

2016 1125 (-7,02%) / 1307 (-5,90%) 313 (-6%)/ 422 (-0,9%)

2015 1210 / 1389 333 / 426

Enamus perioodikast on ostetud, vähesel määral ka muul moel saadud. Narva Keskraamatukogu

perioodika ostu finantseeris 536.00 euroga Ameerika Ühendriikide Suursaatkond.

Perioodika laenutused moodustavad vallaraamatukogudes kohati 30 – 50 % laenutuste üldarvust.

Kultuuriajakirjandusest on tellitud põhiliselt Hea Laps, Täheke, Loomingu Raamatukogu ja Värske

Rõhk. Maakogudes on huvi nende vastu väike.

19

Siiski on Iisaku raamatukogus prioriteediks jäänud kultuuriajakirjade tellimine, sest raamatukogu

asub kooliga ühes hoones ja sellepärast peetakse vajalikuks nende soetamist (vaatamata nende

vähesele kasutamisele). Samas on Iisaku raha nappuse tõttu loobunud „kollastest” ajakirjadest nagu

Kroonika, Naised, Naisteleht jt.

Voka raamatukogus moodustavad kultuuriajakirjad tellitust ühe kolmandiku.

Toila raamatukogu on loobunud ajakirjadest, mida on võimalik lugeda veebis ja nendest, mille järgi

nõudlust ei ole.

Vallaraamatukogud tellivad perioodikat iseseisvalt.

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviseid soetati aruandeaastal 243 (2015. a. 349).

Kõige rohkem lisandus auviseid Narva keskraamatukogu fondi, millest 151 eksemplari oli

erivajadustega inimeste tarbeks mõeldud audioraamatute kogu, mida kasutavad ka tavalugejad.

Sillamäel lisandus muul moel soetatuna 27 auvist, Jõhvis 16, Kohtla-Järvel 9.

Maaraamatukogud said juurde 32 auvist, millest Avinurme raamatukogule lisandus muul moel

juurdetulekuna 25 eksemplari DVDsid „Eesti filmiklassika“ sarjast.

Üldiselt ostetakse auviseid minimaalselt. Tavaliselt on need keeleõppe või mõne muu raamatuga

koos. Jõhvis on valikuliselt ostetud eesti muusika CD-sid.

Elektroonilisi teavikuid lisandus kaheksa (Narva 6, Sillamäe 1, Jõhvi 1).

3.2 Inventuurid, mahakandmised

Aruandeaastal üheski maakonna raamatukogus inventuuri ei toimunud. 2017. a on see plaanis

Alajõe ja Kuremäe raamatukogus.

Jõhvi Keskraamatukogus oli 2016.a kustutamiste eelistuseks topelteksemplaride mahakandmine.

Need olid enamasti eestikeelsed välisautorite raamatud, mida oli omal ajal tellitud 2 ja enam

eksemplari (saadud ajavahemikus 1990 – 2000). Vanemaid raamatuid ei loeta enam nii palju ja

ruumipuudus on suur. Raamatud läksid teisele ringile tasuta raamatu laatadel kevadise käsitöölaada

„Viru nikerdaja“ ja sügisese Mihklilaada ajal. Osa kustutatutest anti üle Jõhvi Riigigümnaasiumile

ja Viru Vangla raamatukogule.

Suure ruumipuuduse tõttu jäeti ajakirjadest enamasti alles viimased viis aastakäiku. Kohalikku

ajalehte Põhjarannik ja kultuuriajakirju Akadeemia, Looming, Keel ja Kirjandus jmt maha ei

kantud.

Kohtla-Järvel tehti ära suur töö lasteosakonna ja lugemissaali fondide korrastamisel seoses

lugemissaali kolimisega lasteraamatukogu hoonesse. Jätkus töö fondi korrastamisel keskkogu

laenutusosakonnas ja Sompa haruraamatukogus. Kustutati vananenud, räbaldunud ja sisult aegunud

või suure eksemplariarvuga kirjandust. Väga paljud raamatud leidsid tee uuele kasutusringile tänu

tasuta raamatu laatadele. Mahakantud kirjanduse vastu tundsid suurt huvi koolide raamatukogud.

Sillamäel käis ettevalmistus 2017.a kolimiseks uutesse ruumidesse, seetõttu pöörati kogude

korrastamisele suurt tähelepanu, kandes maha lagunenud ja aegunud teavikud. Kustutati 32192 eks,

võrdluseks - 2015. aastal kustutati 3419 eks.

Narvas kanti maha lisaks tavapärasele lagunenud ja vananenud teavikute kustutamisele aegunud

infokandjatel (VHS kassetid) olevad väljaanded.

Linnaraamatukogudes N-Jõesuus ja Kiviõlis kustutati 2016.a kokku 1369 eksemplari rohkem kui

mullu (3030 / 1661).

Ka vallaraamatukogudes tegeleti aktiivsemalt fondide korrastamisega. Võrreldes 2015.a kustutati

neis 5318 eks enam (4144 /9462).

Sonda raamatukogu kandis lugejate puudumise tõttu maha kogu venekeelse kirjanduse. Erra

laenutuspunktis kanti maha kõik topelteksemplarid, kuna laenutuspunktis vähendati ruumipinda.

Venekeelsed raamatud läksid teisele ringile Jõhvi Mihklilaada tasuta raamatute laadal.

Maidla raamatukogu kandis maha ligi 400 eks aegunud liigilist kirjandust.

20

Kokkuvõttes kustutati maakonna raamatukogudes 109831 eks, mida on 1382 eks vähem kui 2015.a

(111213 eks).

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suuri muudatusi 2016.aastal ei olnud, pakuti traditsioonilisi raamatukoguteenuseid: kojulaenutust,

kohallugemist, RVL-i ning interneti kasutamist. Suuremates raamatukogudes on võimalik teha

koopiaid, enamikes on ka printimisvõimalus. Teenused on valdavalt tasulised ja tasutakse vastavalt

kehtestatud hinnakirjadele. Endiselt abistatakse inimesi veebiteenuste osas: pangatehingutel, tulu- ja

tervisedeklaratsioonide täitmistel, CV-de koostamistel jm. Muukeelsetel inimestel aidatakse

orienteeruda Eesti seadusandluses tutvustades portaali Riigi Teataja.

Tammiku, Saka, Olgina ja Kohtla-Nõmme raamatukogudes pakuti juba varem postiteenust. 2016.

aastal lisandusid postipunktid Vokas ja Sinimäel, käesoleva aasta algusest ka Mäetagusel. Kui

väikestes raamatukogudes on sellise lisateenuse pakkumine raamatukogus õigustatud, siis Kohtla-

Nõmme raamatukogu puhul on töö killustatus jõudnud nii kaugele, et igapäevase raamatukogutöö

tegemiseks enam aega ei jää. Nimelt on Kohtla-Nõmme raamatukogutöötaja 0,5 koormusega

kooliraamatukogus ja 0,5 koormusega rahvaraamatukogus, nii et 4 tundi raamatukogu

lahtiolekuaega kulub tal suures osas erinevate postiteenuste vormistamisele.

Pagaril jääb samuti raamatukogutööks küllaltki vähe aega, sest raamatukoguhoidja kohuseid täidab

osalise tööajaga seltsimaja juhataja. Tammiku raamatukogu tegutseb ka Jõhvi valla infopunktina,

kus inimesed saavad esitada avaldusi ja saada infot vallavalitsuse tegevuse kohta. Soonurme

raamatukogu pakkus teenusena saali üürimist, mida kasutati pereürituste läbiviimiseks ja

koosolekute läbiviimiseks. Lisateenust osutab ka Narva-Jõesuu raamatukogu. Nimelt vahendab ta

pensionäridele tasuta sõidu plastikkaarte, mida antakse iga päev 10 tükki eelregistreerimise alusel

24 tunniks kasutada ja hiljem tagastatakse raamatukokku. Sellega kaasneb ka aruandlus

linnavalitsusele (inimeste nimekirjad). Ulvi raamatukogus on inimestel, kel pole telefoni, võimalus

helistada näiteks arstile järjekorda panemiseks vms. Sakal saab mõõta vererõhku.

Lugejate rahulolu-uuringuid aruandeaasta jooksul maakonnas läbi ei viidud.


2014. aastast laenutab raamatukogu kasutajatele e-lugereid. Kahjuks on neid laenutatud vähe:

kolme aasta jooksul on kolme e-lugerit laenutatud vaid 20 korral, sh eelmisel aastal viiel korral.

Üheks põhjuseks on kindlasti lugerites puuduv kaasaegne kirjandus. Uute e-raamatute ostmiseks

puudub ka nende lugemis- ja laenutuskeskkond. Tasulise teenusena rendib raamatukogu välja

seminarisaali. Kahjuks mahutab saal, kus viiakse läbi ka maakonna raamatukogutöötajate seminare,

max 25 inimest ja on läbikäidav. Seetõttu on huvi saali rendi vastu küllaltki väike.


Seoses lugemissaali kolimisega lasteosakonnaga ühte hoonesse ühtlustati nende osakondade

lahtiolekuajad.

Tasuliste teenustena pakuti koopiate valmistamist, skaneerimist. Kuna teaviku eksemplaarsus on

jäänud väiksemaks ja igasse harukogusse ei tellita kõiki nimetusi, siis sellest tingitult kasutati

pidevalt süsteemisisest laenutamist.

Lugemissaalis viidi aasta alguses läbi lugejaküsitlus ajakirjade ja ajalehtede lugemiseelistuste

kohta. Sellega arvestati 2016. a perioodika tellimisel.


Haruraamatukogus muutus teeninduskorraldus. Kui varem asusid hoone ühes tiivas laste ja

täiskasvanute ühine laenutusosakond ja teises tiivas ühine lugemissaal, siis nüüd on omaette laste

teenindus (laenutus ja lugemisnurk) ja täiskasvanute teenindus (laenutus ja lugemisnurk).


Suvehooajal pakuti teenust Promenaadi raamatukogus. Kasutades siseressurssi teenindati

erivajadustega inimesi kodus. Lugejatele korraldati tasuta arvutialaseid koolitusi.

21

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIP-i kasutamine.

Avalik teave on kättesaadav kõikides raamatukogudes. Kohaliku omavalitsuse materjalid

(määrused, protokollid, detailplaneeringud, arenguplaanid jm) on saadaval üldjuhul paberil.

Avalik teave on kättesaadav ka valdade veebilehtedel. Lisaks on paljudes kohtades vallalehed.

Raamatukogu on üldjuhul kogu kohaliku elu puudutava informatsiooni vahendaja.

Avatud internetipunktid on olemas kõikide raamatukogude juures. Selle kasutamine on eri paigus

erinev, kuid valdavalt täheldatakse kasutamise langust. Küllap on oma osa ka sellel, et paljudes

külaraamatukogudes on vilets internetiühendus või amortiseerunud arvutipark. Internetipunkti

olemasolu on siiski vajalik just erinevate e-teenuste kasutamiseks.


Raamatukogus on tasuta internetiühendus, mis tagab juurdepääsu avalikule teabele. Teabe otsijale

on põhiliselt abiks bibliograaf ja lugemissaali töötaja, seda eriti Riigi Teataja kasutamisel.

Lugemissaalis on väljas aruteluks valla detailplaneeringud, volikogu otsused ja määrused.

Lasteosakonna infotahvlitel on üleval noortele oluline info mitmesugustest noorteüritustest,

konkurssidest, noortevahetustest ja projektidest.

Võrreldes 2015. aastaga on täiskasvanutest AIP-i kasutajate arv tõusnud 449 inimese võrra (2015. a

– 2143, 2016. a – 2592). Järjest rohkem külastavad raamatukogu need inimesed, kellel on vaja

kasutada mitmesuguseid e-teenuseid (tervisedeklaratsioonide täitmine, erinevate dokumentide

digiallkirjastamine ja nende edastamine ametiasutustele jms). Rohkem on ka neid külastajaid, kes

kasutavad raamatukogus printimise võimalust (piletid, pangaväljavõtted jms). Alates eelmisest

aastast saab väljatrükke teha neljast arvutist varasema kahe asemel. Seetõttu on ka keskmine

kasutusaeg vähenenud umbes 30 minutile.


Keskraamatukogus ja haruraamatukogudes oli kokku 46 arvutit, neist lugejate kasutuses avaliku

teabe kättesaamiseks 15. AIP -i teenused on tasuta ja kättesaadavad kõigile soovijatele. WiFi võrgu

kasutamisvõimalus on keskraamatukogu peamajas, lugemissaalis ning Ahtme haruraamatukogus.

AIP punkte on kokku kaks – keskraamatukogu lugemissaalis ja Ahtme haruraamatukogus.

Lugemissaalis langes kasutajate arv võrreldes 2015. aastaga 422 võrra ehk 11 %. Üheks põhjuseks

on ilmselt see, et lugemissaal oli seoses kolimisega 28. augustist kuni

2. oktoobrini suletud. Ahtme harukogus aga tõusis kasutajate arv 86 võrra ehk 3 %.


Raamatukogus on tagatud juurdepääs avalikule teabele, kohaliku omavalitsuse ja riigi e-teenustele.

Raamatukogutöötaja on üldjuhul informatsiooni vahendaja.

Kasutajaid aidatakse orienteeruda Eesti seadusandluses tutvustades portaali Riigi Teataja ja

venekeelset õigusinfosüsteemi EstLex.

Linna avalik teave on kättesaadav Sillamäe veebilehel. Kohaliku omavalitsuse materjalid

(detailplaneeringud, arenguplaanid jm) on saadaval ka paberil.

Jätkuvalt abistatakse inimesi veebiteenuste osas: CV-de koostamistel, pangatehingutel,

tuludeklaratsioonide täitmistel jm.

AIPi ja WiFi võimalusi kasutavad ka linna külalised, turistid.

Lugejad kasutasid raamatukogu WiFi võrku ka oma sülearvutitega. AIP-i kasutati 2016.а. 10903

korda, mis oli 240 korda, ehk 2% vähem kui 2015.aastal. Vähenemist mõjutas haruraamatukogu

ümberkorralduste ajal piiratud AIP-i kasutamine.


Külastajate käsutuses oli 18 arvutit (sh 14 keskkogus). Keskkogu 14 külastajate kasutuses olevast

arvutist olid 8 AIP arvutid (4 täiskasvanutele ja 4 lasteosakonnas) ja 6 Ameerika Teabepunkti ja

MakerLabi arvutid. Raamatukogu arvuteid kasutati 6650 korral, 5705 korral täiskasvanute ja 945

korral laste poolt. Huvi arvutite kasutamise vastu on säilinud, kuid paljud kasutajad loobuvad mõne

aja pärast arvutite aegluse tõttu. Raamatukogu arvutipark on vananenud. Lugejad kasutasid

raamatukogu WiFi võrku oma sülearvutitega. WiFi võrk on piiratud ulatusega ning kättesaadav vaid

22

osaliselt. Võrreldes 2015. aastaga on kasutuste hulk langenud. Arvatavalt on langus toimunud

seoses isiklike arvutite hulga suurenemisega, kuna isiklike arvutite soetamine on muutunud järjest

soodsamaks ning mobiilne internet on kiirem ja soodsam.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Tabel 5

Raamatu-

kogu

Lugejad

2015

Lugejad

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

33796 31261 -2535

Sh keskk 2796 2660 -136

Raamatu-

Kogu

Külastused

2015

Külastused

2016

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2015

Virtuaal-

külast.

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

480613 454828 -25785 126325 84526 -41799

Sh keskk 34994 36736 +1742 6522 5727 -795

Raamatu-

Kogu

Laenut-d

2015

Laenut-d

2016

Muutus

(+-)

Päringud*

2015

Päringud*

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

1089333 1054521 -34812 19889 20045 +156

Sh keskk 76390 80480 +4090 312 487 +175

Raamatukogude kasutamise arvestust peetakse raamatukoguprogrammides Urram ja Riks.

2016. a kasutas raamatukogu 20,7% Ida-Virumaa elanikest (2015.a 22%). Iga idavirulane külastas

aastas raamatukogu keskmiselt 3 korda ning iga lugeja kohta tuli 7 laenutust.

Langustendents põhinäitajate osas maakonnas tervikuna jätkus. Võrreldes 2015 aastaga vähenes

raamatukogude lugejate arv 8%, külastuste arv 5% ja laenutuste arv 3%. Neljas keskraamatukogus

vähenes lugejate arv 7%, külastuste arv 6%, laenutuste arv 3%. Külakogudes vähenesid näitajad

vastavalt 10, 8 ja 5%.

Raamatukogude kasutamist mõjutavad endiselt demograafilised probleemid: elanikkonna

vähenemine ja vananemine, jätkuv linnastumine, maakohtade tühjenemine, väljaränne ja tööränne.

Maakonna elanikkond vähenes aastaga 2392 inimese võrra ja see jätab oma jälje ka raamatukogude

tegevusse. Elanikke kaotas enamik Ida-Viru omavalitsusi. Väikestes kohtades mõjutab raamatukogu

näitajaid ka ühe aktiivse lugeja lahkumine.

Elanikkond vananeb. Nagu tabavalt kirjutas Ulvi raamatukogu juhataja koosneb küla elanikkond

eakatest ja veel eakamatest. Paljud eakad püsilugejad ei saa enam tervise, eeskätt silmade

probleemide tõttu lugeda. Töölkäivad inimesed aga ei jõua lugeda ajapuuduse tõttu.

Kindlasti on põhinäitajate languse põhjuseks ka muude meediumide ja nendega seotud võimaluste

kiire kasv.

Oma jälje arvuliste näitajate vähenemisele jättis kindlasti ka omavalitsuste poolne

komplekteerimissummade vähenemine (- 3869 €).

Saka raamatukogu põhinäitajad langesid tänu sellele, et raamatukogu oli 5 kuud suletud.

Aseri raamatukogus kasvas lugejate arv Venemaa kodanike arvelt, kes omavad Aseris kinnisvara.

Tammiku raamatukogus on kasvanud perioodika laenutuste arv, sest inimesed on harjunud neid

lugema, aga koju tellida neid enam ei jõua. Külastuste arvu suurendab teiste teenuste, näiteks

postipunkti pakkumine raamatukogus. Narva-Jõesuus on tõusnud külastuste arv seoses pensionäride

sõidukaartide jagamisega.

23

Infopäringute arv maakonnas tervikuna on tõusnud 1%, sealhulgas keskkogudes jäi päringute arv

samaks, külakogudes tõusis 6%.

Virtuaalkülastuste arv maakonnas tervikuna on võrreldes eelmise aastaga langenud 33%. Kui 2015.

aastal toimus suur tõus keskkogude arvelt (+86,6%), siis eelmisel aastal vähenesid keskkogude

virtuaalkülastused 36% võrra. Üheks põhjuseks on ilmselt Narva Keskraamatukogu

virtuaalkülastuste märgatav vähenemine seoses MakerLabi kodulehe ümbertegemisega eraldi

tasulises domeenis paiknevast kodulehest raamatukogu kodulehe osaks.

Külakogudes seevastu tõusis virtuaalkülastuste arv 32%. Reaalsete ja virtuaalsete külastuste

kogusummast moodustavad virtuaalkülastused maakonnas tervikuna 16% (2015 – 21%),

keskkogudes 17% (2015 – 23%) ning külakogudes 13% (2015 - 9%).

Tegevused, mis võiksid aidata põhinäitajate arvu tõsta.

Riigipoolsed:

Kaasaegsete raamatukoguhoonete rajamisele kaasaaitamine. Eeskujuks võiksid olla Soome raamatukogud, mida sügisel külastasid Lääne- ja Ida –Viru

raamatukogude töötajad. Sealsed raamatukogud on tõelised tõmbekeskused, mis on täis lapsi ja

noori. Raamatukogud on kokkusaamis- ja ajaveetmiskohad, kus pakutakse lisaks palju tasuta

võimalusi kasutajate silmaringi avardamiseks. Inimesi kutsuvad raamatukogudesse hästi planeeritud

ruumid, mida saab vajadusel muuta, palju erinevaid töötube. Raamatutest tähtsamaks peetakse

lugejat ja tema soovidega arvestamist. Seevastu Jõhvi Keskraamatukogu füüsiline keskkond

meenutab pigem raamatute ladu ega kutsu inimesi, eeskätt noori, siia vaba aega veetma.

Juurdepääsu tagamine e-kogudele, sh kaasaegsetele eestikeelsetele e-raamatutele.

Raamatukogude ülesanne on avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. Selle teenuse kvaliteetseks pakkumiseks peab arendama raamatukogude tehnilist võimekust, sh

investeerimist arvutiparki ja töötajate infotehnoloogiaalast harimist.

Raamatutele, millele on lugejate järjekord lisaeksemplari(de) ostmine riigi eraldatud rahast.

Koostööpartnerite leidmine. Näiteks ETKAga Andras toimus mitmeid harivaid koolitusi ja viidi läbi projekt „Kingi võimalus“, mis aitab kaasa raamatukogude külastatavuse

suurenemisele.

Omavalitsuse poolsed:

Kaasaegsete raamatukoguhoonete rajamine

Erivajadustega inimestele võimaluse loomine raamatukogu külastamiseks

Raamatukogu visiitkaart on võimekas raamatukoguhoidja. Kohaliku tasandi rahastamise madal tase ei ole praegu motiveeriv noorte spetsialistide raamatukokku tööle tulekuks.

Suurem rahaline panustamine raamatukogutöötajate erialasesse täienduskoolitusse

Raamatukogupoolsed: Paindlik raamatukoguteenus

Kaasaegne raamatukogu peab ajaga kaasas käima ja arvestama sellega, et noorte kultuuritaju on

muutunud audiovisuaalseks ning tehnoloogiapõhiseks. Heaks näiteks siin on Narva

Keskraamatukogus tegutsev innovatsioonilabor MakerLab, kus korraldati 2016. a 156 töötuba ja

koolitust.

Ka Jõhvi Keskraamatukogu selle aasta projektid on suunatud uute tehnoloogiliste võimaluste

pakkumisele raamatukogus. Plaanis on soetada kaasaegne teler koos kõlaritega võimaldades

raamatukogu kasutajatel, sealhulgas õpilastel vaadata kohapeal väärtfilme, mida vastavalt

seadusandlusele raamatukogudest laenutada ei tohi. Filmide vaatamise juurde pakutakse näitust

algteostest, et tuua filmi kaudu noori ka raamatute juurde. Tulevikus on kavas filmiklubi loomine,

kus lisaks filmi vaatamisele arutletakse filmi üle ja kohtutakse filmi tegijatega.

24

Käesoleval aastal teostub teinegi projekt, mis pakub raamatukogu kasutajatele suuremat vabadust ja

avardab iseteenindusvõimalusi. Jõhvi Keskraamatukogu uuele välisuksele paigaldatav tagastuskast

võimaldab tagastada teavikud ajal, kui raamatukogu on suletud.

Sellega Jõhvis saab olema maakonnas esimene tagastuskasti teenust pakkuv raamatukogu.

Projektitöö Projektitöö aitab tuua raamatukogudesse lisaraha ja luua lisaväärtusi. Tihti on suurema eelarvega

projektide kirjutamisel takistuseks raamatukogu omaosaluse puudumine. Jõhvi Keskraamatukogu

nõukogu tegi vallavalitsusele ettepaneku, et edaspidi tagatakse valla eelarvest vajadusel

raamatukogu projektidele kuni 1000 € suurune omaosalus.

Erinevate teenuste pakkumine Kogemus näitab, et erinevate teenuste, näiteks postipunkti, piletite müügi jm pakkumine

raamatukogus suurendab külastuste arvu. Inimesed, kes muidu ei satukski raamatukokku, avastavad

näiteks postipaki järele tulles raamatukogude võimalused ning neist võivad saada lugejad.

Laenutuste arvu tõstaks ka koduteenuse aktiivsem pakkumine ja reklaamimine ja tegevuste

pakkumine erivajadustega inimestele.

Erinevate töötubade pakkumine vastavalt kasutajate huvidele. Töötoad ei pea olema seotud

tehnoloogiaga ega nõudma alati palju raha. Need võivad olla kaartide meisterdamise vms õpitoad,

mida juhendab kas raamatukoguhoidja või keegi vabatahtlik.

Kasutajakoolituste aktiivsem korraldamine erinevatel, huvipakkuvatel teemadel.

Jõhvi Keskraamatukogu peaks rohkem korraldama üritusi täiskasvanud venekeelsetele kasutajatele. Viimastel puudub traditsioon raamatukoguüritusi külastada, sest neid pole

raamatukogu mitmeid aastaid korraldanud.

Rohkem põnevate ja uudsete ürituste korraldamist noortele. Valdavalt viiakse raamatukogudes läbi nn traditsioonilisi kirjandusüritusi. Ehk jääb siinjuures puudu

eksperimenteerimisjulgusest. Kui noortekeskustes töötavad valdavalt noored inimesed, siis

raamatukogudes mitte. Noortega leiab kergemini ühise keele ja on nende jaoks liider noor või nooruslik töötaja.

Jõhvi Keskraamatukogu andis ka eelmisel aastal Ida-Virumaa raamatukogude laenutuste edetabeli

põhjal välja lugejaauhinna kolmele enimlaenutatud Eesti autorile. TOP 10 perioodil 01.09.2015 –

01.09.2016 nägi eelmisel aastal maakonnas välja järgmine:

Mart Sanderi „Litsid: Esimene raamat”

Erik Tohvri “Hingevõlg”

Margit Kilumets “Jaak Joala: kuulsuse ahelad”

Evelin Ilves “Kirju”

Erik Tohvri “Äri ja armastus”

Ira Lember “Pärandus”

Olavi Ruitlane “Vee peal”

Helju Pets “Elu läheb edasi”

Kalle Muuli “Vilja teine elu”

Mart Kadastik “Eluaegne”


Lugejaid oli 22,2 % valla elanike arvust. Keskmiselt külastas keskraamatukogu koos

laenutuspunktiga umbes 125 inimest päevas, Tammiku harukogu 5 inimest päevas. Kasutajate arv

vähenes 136 inimese võrra. Seoses raamatukoguprogrammi muudatusega lugejate

ümberregistreerimises tekitab kasutajate arv küsimusi. Kuna lugejaid registreeritakse alates

eelmisest aastast jooksvalt läbi aasta, siis ei pruugi tulla aasta lõpu seisuga kogu lugejate arv õige.

Mõju avaldab ka elanike arvu vähenemine - 2016. a jooksul vähenes elanike arv Jõhvis 233 inimese

25

võrra. Laenutuste arv näitab küll tõusu, kuid teenindusosakonnas on see aasta-aastalt langevas

trendis. Seevastu lasteosakonna laenutuste arv on tõusnud. Külastuste arvu tõusu ei saa kahjuks

täpselt analüüsida, kuna statistika loeb kokku nii täiskasvanute kui laste külastused. Mingi osa

tõusust on arvatavasti toimunud täiskasvanutest AIP-i kasutajate arvelt. Virtuaalkülastuste arv

moodustas külastustest 13% (2015 – 16%).

Kõige rohkem oli lugejaid järjekorras järgmistele raamatutele: Mart Sanderi „Litsid: Esimene

raamat”, Margit Kilumets “Jaak Joala: kuulsuse ahelad”, Evelin Ilves “Kirju”, Kalle Muuli “Vilja

teine elu”.

2016. aastal registreeriti 487 infopäringut, mis on 175 võrra rohkem kui 2015. aastal. Kõige rohkem

esitati päringuid erinevate uurimistööde koostamiseks ja seda tegid kõige enam põhikooli 8. ja 11.

klasside õpilased. Üheks põhjuseks, miks päringute arv on tõusnud, võib lugeda noorte viitsimatust

ise uurimismaterjali otsida.


Vähenesid lugejate ja külastuste arvud. Osaliselt on see seotud linna rahvaarvu pideva

vähenemisega, aga kindlasti ka noorte vähese huviga lugemise vastu. Kuigivõrd mõjutasid külastusi

ka remonditööd lasteraamatukogus ja lugemissaali kolimine. Mõlemad osakonnad olid suletud üle

kuu aja. Laenutuste arv vähenes laenutus- ja lasteosakonnas. Lasteosakonna töö on juba mitmel

aastal olnud häiritud remonditööde tõttu. Suurenenud on infopäringute arv. Päringuid tehakse

erinevatel teemadel: noormeeste kasvatamine vanakreekas, kodalukkude valmistamine,

toidulisandite kasulikkus-kahjulikkus, käevõrude punumine, ametnike suhtlemine vangidega jne.

Päringutele vastamiseks kasutatakse üha enam IT - lahendusi (skaneerimine, info edastamine

interneti teel). Näiteks üks elektrooniline päring tehti Iisaku Muuseumilt Jõuga kalmete kohta.

Vastus skanneeriti raamatust „Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil“.

Nagu eelmistelgi aastatel oli ülekaalus ilukirjanduse ja keeleõpikute laenutamine. Eesti keeles

laenutati kõige rohkem Mart Sanderi raamatut „Litsid“. Järgnes koolikirjandus: A. Valliku „Kuidas

elad, Ann?“, J. Krüssi „Timm Thaler, ehk müüdud naer“, L. Koidula „Säärane mulk“. Loeti ka H.

Pets`i, J. Collins´i, jt. raamatuid. Jätkuvalt olid populaarsed elulooraamatud. Keeleõpikutest olid

populaarsed R. Kallase „Kõik on korras!“, M. Kriguli „Igapäevane eesti keel“, Ыйспуу, Я.

„Справочник по эстонскому языку„. Vene keeles olid ilukirjanduses loetavamad autorid

Marinina, Metlitskaja, Poljakova. Üliõpilased laenutasid põhiliselt õpikuid, mis peavad olema välja

antud viimastel aastatel ning loeti rohkem ingliskeelset ilu- ja õppealast kirjandust. Põhikooli

õpilased laenutasid rohkesti loodusteadusalast kirjandust.

19.12.-30.12. võis raamatukogudesse tagastada raamatuid viivisevabalt. Võlglastele helistati,

saadeti e-maile, ilmusid artiklid kohalikus pressis, info oli üleval raamatukogu kodulehel ja FB-s.

Vaatamata reklaamile kasutati paraku seda võimalust vähe.


Elanike arv linnas vähenes aastaga 255 inimese võrra. Seda võib pidada laenutuste ja külastuste

peamiseks languse põhjuseks. Lisaks mõjus kolm kuud kestnud haruraamatukogu kogude

ümberpaigutamine, mis häiris lugejateenindust. Sellel ajal ei toimunud ka lasteüritusi, mis on

haruraamatukogus väga populaarsed. Oma osa oli arvude vähenemises ka haruraamatukoguga ühes

majas asuva lasteaia sulgemisel (koostöö oli aktiivne), lugejaskonna vananemisel ning elanike

kaugemal tööl käimisel.

Üheks raamatukogu kasutamise vähenemise põhjuseks võib pidada seda, et väga lai valik

venekeelseid raamatuid on internetis vabalt kättesaadavad. Sillamäe elanikud loevad enamasti vene

keeles ning iga soovija saab neid oma arvutis tasuta lugeda. Näiteks nimekirjas „70 tasuta on-line

raamatukogu“ on suur valik nii ilu- kui aimekirjandust.

2016.aastal oli raamatukogu kasutajaid 35% linna elanikest (2015.a ka 35%). Vähenes külastuste

(-7%) ja laenutuste (-5%) arv.

26

Kohallaenutuste arv langes 4% võrra, vaatamate sellele, et raamatukogu laenutab koju kõiki

(väikese erandiga) perioodikaväljaandeid.

Külastusi ühe kasutaja kohta (v.a virtuaalkülastused) oli 2016.aastal 15,8 (2015.a 16,7), laenutuste

arv oli 39 eks. (2015.a 40 eks.).

Suurenes üritustel osalenute arv 9297 (2015.a 7127), mis näitab, et raamatukogu roll

kultuurikeskusena muutub üha olulisemaks. Ürituste oluliseks osaks on raamatuväljapanekud, mis

pakuvad osalejatele alati huvi.

Probleemiks jääb teismeliste lugemisele kaasamine. Raamatukogu üritustel osalevad nad hea

meelega, kuid raamatuid laenutada ikkagi ei soovi.

Raamatukogu veebilehe külastuste vähenemine on seotud erinevate sotsiaalmeedia kanalite

rohkusega. Raamatukogu Facebooki konto külastatavus on aktiivne.

Infopäringute arv 2016.aastal oli 2015.a tasemel (2015.a - 8406, 2016.a - 8417 infopäringut).

Päringud olid seotud kooli- ja õppetööga, kodulooga, sugupuu-uurimisega, reisimisega, erinevate

looduse-, keele-, kirjanduse teemadega.


Raamatukogu teenuseid kasutas eelmisel aastal 11942 lugejat (19,75% elanikest). 38,7% lugejatest

olid lapsed (2015. a 39,39%). Mitmete raamatukoguteenuste kasutamine ei eelda lugejaks

registreerimist ja nii ei sisalda eelpool toodud arvud nende teenuste kasutajaid, kus lugejaks

registreerimine ei ole nõutud, nt üritustel osalemine ja näituste külastamine.

Aruandeaastal vähenes elanike arv linnas -791inimese võrra (2015. a -825) ning raamatukogu

kasutajate arv -759 (2015. a+64).

Lugejate arvu vähenemine tingib ka külastuste ja laenutuste arvu vähenemise.

Külastusi oli 143378. Ühe kasutaja kohta oli 12 külastust (2015. a 12,06).

Eelmisel aastal laenutati koju 317512 raamatut, ajakirja, heli- ja videosalvestist. Võrreldes aastaga

2015 langes laenutuste arv 2,1%.

Kojulaenutusi ühe elaniku kohta oli 5,25 (2015. a 5,43), ühe kasutaja kohta oli 26,59 (2015. a

26,21) ja ühe laenaja kohta oli 36,90 (2015. a 36,04)

Suurim kojulaenutuste arv on 60-69- aastaste ning 8- aastaste lugejate hulgas.

Koju laenutatud teavikutest 8,12% olid eestikeelsed ja 90,68 % venekeelsed. Ilukirjanduse osa

kojulaenutatud teavikutest moodustas 76,4%.

Peale keeleõpikute loeti eesti kirjandusest kõige rohkem järgmisi raamatuid: Kunnas, Leo

„Takerdunud rünnak“, Tohvri, Erik „Ühe katu

Documents

Rahvaraamatukogude aastaaruande struktuur 2005...Sillamäe Keskraamatukogu projekt „Elav klassika“ /KulKa Ida-Viru eksp.grupp november 200,00 659,00 Sillamäe Keskraamatukogu toetused