Lammasmägi Lammasmägi asub Kunda mõisa lähedal. … · Lääne – Viru 121 – 140 Ida – Viru 141 – 160 Andmebaasis ei leidu ühtegi piirkondlikku ega ka kohalikku matkamarsruuti

Lammasmägi

Lammasmägi asub Kunda mõisa lähedal. Lammasmäel oli asula juba keskmisel

kiviajal VIII-IV aastatuhandel enne Kristust. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe

vanima inimasulaga Eesti territooriumil; samal põhjusel on ta kuulus üle kogu

Euroopa. Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru

maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas. See leiukoht on andnud nime Kunda kultuurile.

Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne.

Loodav turismimarsruut: kuulub matkaraja turismimarsruuti.

Lammasmäe puhkekeskus

Puhkekeskuses on mitmed võimalused turistidele: jahimaja, kus asub 2 saali,

kaminasaal ja seminarisaal, mis on polüfunktsionaalse otstarbega, kus saab pidada

juubeleid, pulmi jms. üritusi. Saali saab kujundada klassiruumiks, u-kujuliseks, t-

kujuliseks. Kohti on 60-le inimesele. Lisaks saab kasutada sauna ja basseini,

grillkoda, lava, maakividest kaminat, lõkkeplatsi. Ühtlasi on ainus koht territooriumil,

kus tohib tuld süüdata; palkmajad on küttega täispalgist majad, kus sobib magada nii

suvel kui ka talvel. Majasid on kokku 4 ja kõik neist on varustatud kahe nariga -

magamiseks kokku 4 kohta. Palkmajadesse saame majutada kokku 16 inimest;

välisürituste tarbeks on ehitatud varjualune, kus on võimalus toitlustamiseks;

suvemajad 86-e kohaga on sobivad suvepäevalistele majutuseks. Maju on kokku 11

tk, kümme 8-kohalist ja üks 6-kohaline; Aru saun-suvilatüüpi maja – puuküttega saun

koos väikese kaminasaaliga.

Väärtus: puhkeotstarbeline, kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne, looduslik.


Koila linnamägi

Sarnaneb väliselt Pada väiksema linnusega. Linnust kasutati I a.t. teisel poolel või II

a.t. alguses.

Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne.


Letipea Ehalkivi

Letipea Ehalkivi (ka Ihalkivi) lamab Ulluneemest idas kaldavees Letipea

maastikukaitsealal. Pretendeerib Baltimaade suurima rändrahnu tiitlile, kõrgus 7 m,

ümbermõõt 49 m, mass 950 tonni.

http://et.wikipedia.org/wiki/Mesoliitikum

http://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Viru_maakond

http://et.wikipedia.org/wiki/Lääne-Viru_maakond

http://et.wikipedia.org/wiki/Viru-Nigula_vald

http://et.wikipedia.org/wiki/Linnuse_(Viru-Nigula)

http://et.wikipedia.org/wiki/Kunda_kultuur

http://eelis.ic.envir.ee/w4/default.asp?topic=qry.ALA&ID=874&action=view



Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne, looduslik.


Mahu sadam, ranna-ala ja supluskohad

Viru-Nigula kohal jääb panga jalamile mitme kilomeetri laiune rannamadalik. See on Mahu rannik, mis on

liigestatud arvukaist väikestest lahtedest ning abajatest. Ajalooline Mahu rand ulatub Toolselt

Aserini. Aastasadu on siin tegeldud rannakaubandusega. Mahu ja Lontova sadam on

olnud nn sõbrakaubanduse keskused. Mahu väikesadam (muistse Viru tähtsamaid

keskusi) etendas varem rannakaubanduses tähtsat osa: siin vahetasid Virumaa talupojad vilja ja kartulite

vastu Soome randlastelt kala ja muud kaupa. Tänapäeval on Mahu nime all väikesadama

ümbrus: Mahu küla koos endiste Männikküla ja Lahe külaga.

Väärtus: kultuurilis-ajalooline, esteetiline, rekreatiivne, looduslik.


Muud objektid

Kunda jõe hoiuala (Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald).

Selja küla rahnud (4) (Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald).

Tagaküla suurkivi (Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Letipea küla).

Toolse LKA, Toolse skv. (Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald, Ojaküla küla).

Vasta park (Lääne-Virumaa, Viru-Nigula vald).

Väärtus: looduslik, esteetiline, rekreatiivne.

Loodav turismimarsruut: kuuluvad vaatamisväärsuste turismimarsruuti.

1. SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused

1. Logistiliselt hea asukoht (Tallinn-

Narva maantee.

2. Hea bussiliiklus.

3. Tallinn-Narva-Peterburg ja Rakvere-

Kunda raudtee.

Madal motivatsioon.

Turismi ettevõtete vähesus.

Turismiteenuste puudumine.

Objektide halb seisukord.






4. Mõisate olemasolu (Rägavere, Uhtna,

Kohala, Vaeküla, Vasta, Malla, Pada,

Kunda, Varudi).

5. Ubja vana kaevanduse olemasolu.

6. Tugev ettevõtlus Sõmerul.

7. Kunda ja Sillamäe sadamate lähedus.

8. Arenenud põllumajandus.

9. Maavarade olemasolu.

10. Varudi raba (looduslikult muutunud

raba tänu inimtegevusele).

11. Viru-Nigula vald on rikas

arheoloogiliste ja kultuurimälestiste

poolest (hästi tähistatud ja suhteliselt

hästi infoga varustatud).

12. Religiooni ajaloo tutvustamiseks

sobiv koht Viru-Nigula vallas – „Elus

hiis”, „Nõiakivi”, Maarja kabel,

kirik).

13. Omanäoliste kultuuriürituste

korraldamise võimalused Mahu

sadamas (Pilliroo festival).

Supluskohtade puudumine.

Monumentide vähene

eksponeerimine.

Jalgrattateede ja matkaradade

puudumine.

Vähene koostöö naabervaldadega.

Vähene koostöö turismist

huvitatud isikute vahel.

MTÜde tegevuse nõrk abi turismi

arendamisel.

Piirkonna kohta puudub ühtne ja

läbimõeldud info internetis ja

mujal.

Puudub koordineeritus.

Võimalused Ohud

EL toetused ja kohalikud

programmid.

Turismiarendusest huvitatud isikute

vahelise koostöö tähtsustamine.

Huvitatud isikute õppereiside parem

korraldamine arenenud

turismipiirkondadesse.

Koostöö teiste piirkondadega

(naaberomavalitsused, ettevõtted,

MTÜd).

Uute MTÜde loomine.

Hulgaliselt olemasolevate objektide

rakendamine turismiteeninduses.

Poliitiline olukord riigis.

Looduskatastroof.

Haldusreform.

Kaevanduste mõju loodusele ja

elule.

Tööjõu massilised liikumised

(sisse ja välja).

Teede omanikud võivad takistada

marsruutide rajamist.

Ettevõtlike inimeste arvu

kahanemine maapiirkonnas.

Naaberpiirkondade kiirem areng

(konkurents).

Mahu sadama arendaja eesmärgid

ei pruugi ühtida meie plaanidega.

Võimalikud majanduskriisid.

2. Visioon ja eesmärgid

Visioon:

Üldiseks eesmärgiks muuta piirkond konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks

külastuspaigaks arendades välja kohaliku turismi- ja puhkemajanduse marsruute ja

nendele jäävaid objekte.

Konkreetseteks eesmärkideks on:

Projekti konkreetne

eesmärk

Mõõdetav/mittemõõdetav tulemus

Arendada välja

Lääne-Virumaa

kirderegiooni

(Sõmeru, Rägavere

ja Viru-Nigula

valdade)

turismimarsruudid

ning nendele jäävad

avalikuks

kasutamiseks

mõeldud

puhkeobjektid

Mõõdetavad tulemused:

Luuakse üks ühtne turismimarsruutide võrgustik

olemasolevate turismiobjektide ja rajatavate avaliku

kasutamise turismiobjektide (suusa- ja matkarada, Kunda jõe

paadi- ja kanuusadamad, looduse õpperada,

kultuurimälestiste õpperada, jalgrattateede võrgustik) baasil.

Mittemõõdetavad tulemused:

Turismimarsruudid on ettevalmistatud investeeringuteks.

Piirkonna ressursid on efektiivselt planeeritud ühtsesse

turismivõrgustikku. Kasvanud piirkonna konkurentsivõime

tänu aktiivsele koostööpiirkonna tegevusele.

Aidata kaasa

külastajate arvu

suurenemisele, luua

eeldused ettevõtluse

intensiivistumisele ja

mitmekesistumisele

ning töökohtade

tekkele piirkonda

Mõõdetavad tulemused:

Väljaarendatud turismimarsruutide võrgustik. Peale

investeeringuprojektide lõppu on tekkinud vähemalt 2

turismiteenust pakkuvat ettevõtet igasse omavalitsusse

(kokku 6); loodud vähemalt 3 töökohta taotleja poolt

(matkade korraldaja, giid, aednik-haljastaja-kojamees ning

telkimisplatside hooldaja), vähemalt 3 iga partneri poolt (1

giid-matkakorraldaja ja 2 valla objektide korrastajat),

vähemalt 7 töökohta igas omavalitsuses (kokku 21)

erasektori poolt (majutus ja toitlustus (5): majahoidja,

aednik-kojamees, puhastusteenindaja, administraator, kokk;

vaba aeg (2): ürituste korraldaja, objektide hooldaja).

Kasvanud külastajate arv – aastas külastab turismimarsruute

ca 20 000 turisti. Turistide prognoositav arvu kasv aastas on

20-25%.

Mittemõõdetavad tulemused:

Peale investeeringuprojektide lõppu: Kasvanud piirkonna

konkurentsivõime ja atraktiivsus turistidele. Stabiliseerunud

piirkonna elanike arv. Piirkond on muutunud atraktiivseks

noortele peredele. Piirkonnas toimub mitmeid uusi üritusi.

3. Turismimarsruutide ja nendele jäävate väikerajatiste täpne

määratlemine, kaardistamine ja detailne kirjeldus

3.1. Mõedaku-Uhtna matkarada

Mõedaku-Uhtna matkarada kavandatakse aastaringselt kasutatavaks rajaks. Talvisel

ajal ühendab rada Uhtna ja Mõedaku suusaradu olles ühtlasi jätkuks Rakvere-

Mõdriku-Mõedaku terviserajale. Lumevabal perioodil saab rada kasutada jalgsi

matkamiseks, jooksmiseks, kepikõnniks ja maastikurattaga sõitmiseks.

Rada kulgeb valdavalt Kunda jõe kaldal, läbides Mõedaka, Rahkla, Aarla, Sämi,

Muru ja Uhtna külasid.

1. Seotud marsruudid: Vaatamisväärsused

2. Haldajad: Sõmeru Vallavalitsus, MTÜ Mõedaku Suusabaas, MTÜ

Aarla Puhkeküla

3. Rada ühendab: Aarla puhkeküla, Uhtna kooli suusabaasi, Mõedaku

spordibaasi, Mõdriku suusaradu, Padaoru maastikukaitseala, Sämi

maastikukaitseala, Ojasaare kollektsiooniaeda ja dendroparki

(rajamisel), Võlumäe-Linnamäe looduskaitseala, Ülo Sinisalu

dendroparki, Mõdriku-Roela maastikukaitseala.

4. Raja juurde jäävad objektid: Vanaveski, Pada linnamägi, Padaorg

Pada mõisakompleksiga, Samma hiis, Lammasmägi, Siberi küla

(endine liivakarjäär), Kunda mõisakompleks ja vesiveski, savikarjäär

ja liivakivipaljandid, Kunda linn vaatamisväärsuste ja sadamaga,

Kunda küla, Kunda Hiiemägi (kaevatud kalmekohaga), Lontova,

Simunamäe, Letipea Ehalkivi, Mahu, Aarla puhkeküla, Sämi soo,

Pikaristi postijaam, Samma hiis, Vanaveski, Viru-Nigula, Malla mõis,

Ulluneem – linnukaitseala, Andja ja Aru karjäär, Andja, Paasküla,

Marinu, Selja küla ja jõeorg, Kaliküla kalmed ja Toolse jõe org ning

liivakarjäärid Tigapõllul, kronkskallas Kundas, Iila ja Kuura küla

maetud klindiastang ja klindi kõrgeim koht (64m ümp), vanad

kartulikoopad klindiastangus, Ellu kivi, Pärna küla looduslik tammik,

Unukse - Kurna küla Naiskivi, Koila linnamägi ja allikas, Tüükri

kivikalmed (puhastatud), Vasata mõis, Unukse mõis, Rägavere, Uhtna,

Rahkla, Kaarli, Ubja, Näpi, Vaeküla, Sõmeru ning Kohala alevikud ja

külad, Kreutzwaldiga seonduvad paigad, Krooni kivi, Kaarli mõis,

Kaarli-Raudlepa kool, Uhtna mõis, Rägavere mõis, Rahkla veski,

Ubja kaevandus.

5. Raja juurde jäävad väikerajatised: Raja äärde rajatakse

telkimisplatsid Aarlasse, paigaldadatakse viidad, infotahvlid.

Telkimisplatsid on standardsed – kogu piirkonnas ühesugused. Kuhu

täpselt need tulevad?

6. Raja juurde planeeritavad teenused: ...millised ja kuhu täpselt?

7. Vajalikud investeeringud: ...mida vaja ehitada?

Võimalikud hargnemisteed ja pikendused:

1. Mõedaka-Vaeküla-Kaarli-Sõmeru matkarada

Sõmerul on välja ehitatud 7 km kogupikkusega suusarada, mis on hästi

hooldatud ja leiab aktiivset kasutust. Valminud on projekt Sõmeru

suusaradade väljaehitamiseks aastaringselt kasutatavaks terviserajaks.

Seotud marsruudid: Vaatamisväärsused

Haldajad: Sõmeru Vallavalitsus ja MTÜ Sõmeru Start

2. Matkarada Aarlast läbi Samma ja Pada Viru-Nigulasse

Rada ühendab kõiki kolme valda. Praegu puudub Viru-Nigula vallas

regulaarselt hooldatud suusarada. Matkaraja väljaehitamine kaotaks selle

puuduse.


Haldajad: Viru-Nigula Vallavalitsus ja MTÜ Aarla Puhkeküla

3. Uhtna-Kohala-Jäätma-Lammasmäe matkarada

Raja väljaehitamine võimaldab kaasata Kohalas ja Lammasmäel

tegutsevad turismiettevõtted ja tulevikus välja jõuda Kunda linnani.


Haldajad: Sõmeru Vallavalitsus, Lammasmäe Puhkekeskus

8. Raja juurde jäävad väikerajatised: Kuhu täpselt need tulevad?

9. Raja juurde planeeritavad teenused: ...millised ja kuhu täpselt?

10. Vajalikud investeeringud: ...mida vaja ehitada?

Takistavad asjaolud:

Rajad läbivad eramaid. Jõeäärsed maad on osaliselt soised ja võsastunud. Puuduvad

sillad maantee, jõe ja raudtee ületamiseks.

3.2. Kunda jõe kanuumatkade marsruut

Kunda jõgi läbib kõiki kolme koostöös osalevat valda, olles matkamarsruutide

ühendusteljeks. Otseselt asuvad Kunda jõe kaldal turismi alal tegutsevad

Lammasmäe Puhkekeskus, Kohala mõis, Aarla Puhkeküla. Vahetus läheduses on

Mõedaku Spordibaas, Samblamäe hostel ja Piisonifarm.

Kanuumatkade marsruut võimaldab läbida jõge allavoolu vabalt valitud algus- ja

lõppsadamast. Kanuude rentimine toimub koordineeritult kogu marsruudi ulatuses.

Matkajal on võimalus saada kanuud igast lähtesadamast ja jätta kanuu igasse

lõppsadamasse.

Sadamate valikul on arvestatud tõmbekeskuse olemasolu, erineva transpordiga

ligipääsuvõimaluse, seotud matkamarsruutide ja turismiteenuse olemasoluga.

Kavandatud algus: Ulvi

Kavandatud lõpp: Lammasmäe

Võimalus on edaspidi algus viia Ulvist ülespoole ja lõpp Kundani.

Kavandatud sadamad:

ULVI

Teeninduspiirkond: Mõedaku Spordibaas, Samblamäe hostel, Piisonifarm,

Sinisalu dendropark, Ulvi küla

Seotud marsruudid: Matkarajad, jalgrattatee

Haldaja:

AARLA

Teeninduspiirkond: Aarla Puhkeküla, Hõbeda talu, Rahkla veski


Haldaja: MTÜ Aarla Puhkeküla

UHTNA

Teeninduspiirkond: Uhtna


Haldaja:

KOHALA

Teeninduspiirkond: Kohala mõis


Haldaja: Kohala mõis

LAMMASMÄE

Teeninduspiirkond: Lammasmäe Puhkekeskus


Haldaja: Lammasmäe Puhkekeskus

Võimalused turistile:

Koos väikesadamatega avaneb turistile võimalus külastada Võlumäe looduskaitseala,

Külmavee allikat, Mõedaku suusabaasi; Aarla puhkekülas pakub sadama piirkond

telkimist, kollektsiooniaia külastust, Rahkla veskiga tutvumist, kalapüüki, sportlikku

ajaviitmist, ratsutamist, golfimängu jpm; Uhtnas kultuuriüritusi külakeskuses;

Kohalas aga majutust, toitlustust ja ratsutamist; Lammasmäel majutust ja toitlustust

ning telkimist, mõisaid.

Raja juurde jäävad väikerajatised: Rajada laagriplatsid Aarlasse ja Uhtnasse

Teenindus: Vajalik rajada teeninduspunktid kanuude transportimiseks ja

laenutamiseks, luua pesemisvõimalused saunade ja duširuumide näol sadamate

juurde.

Vajalikud investeeringud: Vajalik on välja ehitada sadamad, juurdepääsutee Aarla

sadamasse. Sadamate piirkonda rajada ööbimiskohad.


Kunda jõgi on paljudes kohtades risustunud. Takistuseks on jõkke langenud puud.

Välja on ehitamata randumiskohad.

3.3. Jalgrattamarsruudid

Jalgrattaturism on muutumas järjest enam populaarseks. Kergliiklustee äärde peavad

jääma mitmed turismiobjektid, mida jalgrattaturist imetleda saaks. Tee kulgeb mööda

olemasolevaid teid ning selle äärde peaksid jääma sellised puhkepaigad nagu

telkimisplatsid koos jalgrattaparkimise võimalusega, samuti võimalikud tekkivad

majutus- ja toitlustuskohad, mis rajatakse erasektori poolt.

Eesti jalgrattamatkaradade võrgustik on loodud jalgrattaklubi Vänta Aga initsiatiivil

koostöös Maanteeameti, Keskkonnaministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse, REC Estonia, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja kõigi

maakondadega kolmeaastase töö tulemusena. Ühekohaliste numbritega on tähistatud

üle-eestilised marsruudid, piirkondlikud matkarajad kannavad kahekohalisi numbreid,

loodavad kohalikud matkateed on kolmekohaliste numbritega. Marsruut nr 1 on

EuroVelo marsruudi nr 10 osaks. Teine Eestit läbiv EuroVelo marsruut (nr 11 Ateena

– Nordkap) kannab Eestis Valgast Tartuni numbrit 3, Tartust Tallinnani numbrit 4.

Viitadel on neil marsruutidel ka EuroVelo kleebised.

Põhimarsruudid – ühekohalised numbrid 1 – 9

Lääne-Viru kirderegiooni mõjupiirkonda jäävad maakonda läbivad põhimarsruudid 1

ja 4.

NR 1. Ikla piiripunkt (0,0 km) – Kabli (17) – Häädemeeste (25) – Pärnu (67) – Audru

(78) – Tõstamaa (115) – Varbla (137) – Virtsu (164) – Orissaare (204) – Kõljala (246)

– Kuressaare (275) – Tehumardi (292) – Kihelkonna (325) – Võhma (372) – Leisi

(408) – Triigi sadam (412) – Emmaste (417) – Kõrgessaare (455) – Kärdla (472) –

Heltermaa (500) – Haapsalu (509) – Linnamäe (522) – Nõva (562) – Padise (601) –

Paldiski (617) – Keila-Joa (637) – Tallinna sadam (670) – Kostivere (699) – Koogi

(705) – Kiiu (718) – Leesi (744) – Loksa (760) – Palmse (797) – Võsu (805) –

Sagadi (824) – Vihula (830) – Kunda (858) – Aseri (881) – Purtse (894) – Ontika

(912) – Toila (926) – Sillamäe (944) – Sinimäe (952) – Narva-Jõesuu (966) – Narva (981).

NR 4. Valga piiripunkt (0,0 km) – Valga kesklinn (2,4) – Koikküla (20) – Hargla (34)

– Mõniste (47) – Krabi (66) – Rõuge (81) – Haanja (91) – Vastseliina (109) –

Meremäe (122) – Orava (140) – Mikitamäe (159) – Räpina (174) – Mooste (195) –

Ahja (204) – Tartu (242) – Lähte (259) – Elistvere (273) – Palamuse (289) – Jõgeva

(311) – Vägeva (333) – Emumägi (343) – Simuna (360) – Väike-Maarja (377) –

Porkuni (384) – Rakvere (412) – Vihula (443) – Sagadi (449) – Võsu (468) –

Palmse (476) – Loksa (513) – Leesi (530) – Kiiu (555) – Koogi (568) – Kostivere

(574) – Pirita (597) – Tallinna sadam (603).

Piirkondlikud marsruudid on tähistatud kahekohaliste numbritega 11 – 99

Kohalikud matkamarsruudid on tähistatud kolmekohaliste numbritega,

kusjuures

Põhja – Eesti - esimene number 1, maakonniti vastavalt

Harjumaa 101 – 120

Lääne – Viru 121 – 140

Ida – Viru 141 – 160

Andmebaasis ei leidu ühtegi piirkondlikku ega ka kohalikku matkamarsruuti Lääne-

Virumaa kohta. Seega võib järeldada, et antud marsruudid maakonnas puuduvad.

Lääne-Viruma kirderegiooni piirkondlikke jalgrattamarsruute kavandatakse

põhiteede 1 ja 4 harudena

Marsruudid on valitud selliselt, et neil liikudes saab külastada erinevaid majutus- ja

toitlustusasutusi, vaatamisväärsusi, loodus-, kultuuri- ning ajalooobjekte.

Piirkondlikud teed kulgevad riigimaanteedel.

1. Põhimarsruudi 1 haruna kavandatakse piirkondlik marsruut ...

Kunda-Lammasmäe-Kohala-Uhtna-Sämi-Aarla- Viru-Kabala-Sonda-Kiviõli

Trass kulgeb Kundast Sämini mööda teed nr 157 ja Sämist Kiviõlini mööda teed nr

120.

Marsruut läbib Lammasmäe Puhkekeskust ja muinasasulat, Kohala mõisa, Uhtna

külakeskust, Muru karstiala, Aarla Puhkeküla, Viru-Kabalat ja Uljaste küla.

2. Põhimarsruudi 4 haruna kavandatakse piirkondlik marsruut ...

Rakvere-Rägavere-Nurkse- Põlula-Ulvi-Viru=Kabala

Marsruut kulgeb Rakverest Nurkseni mööda teid nr 5 ja nr 88. Nurkselt Viru-

Kabalasse mööda teed nr 115

Marsruudile jäävad Rägavere mõis ja vabadussõja ausammas, Pikametsa karjäär,

Piisonifarm, Põlula park ning Ulvi mõis

3. Põhimarsruudi 4 haruna kavandatakse piirkondlik marsruut

Rakvere-Sõmeru-Kaarli-Vaeküla-Ulvi-Põlula-Sae

Marsruut kulgeb Rakverest Sõmeruni mööda teed nr 5, Sõmerult Kaarlisse mäööda

teed nr 1, Kaarlist Ulvi mööda teed nr 119. Peale Rakvere - Sõmeru teelõigu

rekonstrueerimist kulgeb marsruut Sõmerult Kaarlini mööda kergliiklusteed.

Marsruudile jäävad Sõmeru terviserada, Pinnu kõrts, Kaarli koolimaja asukoht ja

rahvamaja, Kreutzwaldi kivi, Vaeküla park, Mõedaku Spordibaas, Võlumäe-

Linnamäe maastikukaitseala, Sinisalu dendropark ja Tobeduse ausammas, Põlula

park, Põlula kalamajand, Lavi allikas.

Kohalikud marsruudid kavandatakse piirkondlike marsruutide harudena

Kohalikud marsruudid ühendavad põhi -ja piirkondlikest marsruutidest kõrvalejäävaid

objekte. Kohalikud marsruudid kulgevad osaliselt ka kohalikel teedel.

1. Haru piirkondlikelt marsruutidelt (1.1 ja 1.3)

Sämi-Rahkla-Mõedaka

Marsruut kulgeb mööda kohalikke teid.

Marsruudile jäävad Rahkla veski ja järv, Hõbeda talu, kavandatav turismiasutus

Mõedaka külas ja Mõedaku Spordibaas.

Raja juurde jäävad väikerajatised: Teeviidad kõikidesse teede

hargnemispunktidesse, ifotahvlid Lammasmäele, Sämisse, Viru-Kabalasse, Nurksele,

Põlulasse, Viru-Nigulasse. Välikäimlad rajada Sämisse, Nurksele ja Viru- Nigulasse

Raja juurde planeeritavad teenused: ...Luua võimalused jalgrataste laenutamiseks

ja remontimiseks, jalgrataste ning matkajate transpordiks, toitlustamiseks

Vajalikud investeeringud: Paigaldada teeviidad, infotahvlid, puhkepaigad

välikjäimlatega?


Marsruudid kulgevad üldkasutatavatel teedel ja seega kasutamiseks probleeme pole.

Teede riiklikus ja kohalike omavalitsuste omandis olemine tagab teede korrashoiu.

Probleemiks on kergliiklusteede puudumine ja olemasolevate teede suhteliselt väike

laius, mis muudab jalgrattal sõitmise intensiivse liikluse korral ohtlikuks.

Vajalik teada:

Jalgrattamarsruutide numeratsiooni süsteem on kokku lepitud jalgrattaklubi Vänta

Aga, Maanteeameti ja EAS Turismiarenduskeskuse vahel. Uute jalgrattamarsruutide

loomisel ja tähistamisel palume eelnevalt ühendust võtta eelpool mainitud

organisatsioonidega aadressidel [email protected] (Vänta Aga) ja [email protected]

(EAS Turismiarenduskeskus).

4. Turismimarsruutide kasutamise võimalused. Soovitused

turismitoodete arendamiseks

Jalgsi, jalgrattaga (maastiku, tänava), hobusega, ATV-ga, autoga, suuskadega,

kanuuga

Võimalikud uued turismi ettevõtjad

Piirkonda tekivad juurde toitlustus-, majutusettevõtted, ratsatalud, koduloomaaed,

kalastusteenust pakkuvad ettevõtted, kanuu- ja paadimatka arendajad, samuti

käsitööettevõtted jne.

1. Kädi Kokk (turismitalu rajamine Pada

külasse)

5. Villy de Laat (karavanautode

parkimisplats Toomika külasse)

2.Maie Maiboroda Koila külas (toitlustus-

ja majutusasutuse väljaehitamine)

6.Rein Kotšin (taluturism Voorse külas

)

3.Allan Lilleorg (Pada jõe ääres

telkimisplatsi väljaehitamine)

7. Randel Darsch

4. Kalev Pagar (Majutusasutuse

väljaehitamine Varudi mõisa)

Lisaks turismimarsruutidele tuleb toodete väljakujundamiseks piirkonnas pakkuda

järgmisi turismiteenuseid:

Teenus Asukoht Haldaja/omanik

Saun Aarlas Meelis Toom

Uhtnas Randel Darch

Sõmerul Sõmeru Vallavalitsus

Lammasmäel Lammasmäe Puhkekeskus

Seiklusrada (orienteerumine

GPRSiga)

Majutus (kodumajutus,

puhkekeskus/turismitalu,

hostel/majutusmaja, motell,

hotell)

Viru-Nigulas

Mahus

Koilas

Varudil

turismitalu Padas

turismitalu Voorsel

Uhtnal

Aluveres

Aarlas

Toitlustus (kiirtoit,

toitlustus koos majutusega,

söökla, baar, restoran)

Viru-Nigulas ja Mahus,

Uhtnas

Seminariteenus, ürituste

korraldamine

Aarlas MTÜ Aarla Puhkeküla

Teenindus (kauplused,

infopunktid, tanklad,

laenutused)

Sõmerul Sõmeru Vallavalitsus

Viru-Nigulas Viru-Nigula Vallavalitsus

Kalapüük Aarlas Meelis Toom

Golf Aarlas MTÜ Ojasaare

Loodusmatk

Loodusmatk

Viburada Aarlas MTÜ Aarla Puhkeküla

Liurada Aarlas MTÜ Aarla Puhkeküla

Tennis Lammasmäel Lammasmäe Puhkekeskus

Aarlas MTÜ Ojasaare

Loodusmatk

Pallimängud Sõmerul rannavolle Sõmeru Vallavalitsus


Loodusmatk

Supluskohad Mahus

Uhtnas

Sõmerul

Orienteerumine Aarlas MTÜ Aarla Puhkeküla

Sõmerul MTÜ Sõmeru Start

Ratsutamine Kohalas Kohala Mõis

Uisutamine Sõmerul Sõmeru Vallavalitsus

Uhtnas Sõmeru Vallavalitsus

Mõedaku Samblamäe hostel

Aarlas MTÜ Aarla puhkeküla

Taimeaed Võlumäe Ülo Sinisalu


Loodusmatk

Käsitöökoda Viru-Nigulas

Seiklusrada Kutsala militaarobjektile

Bowling Uhtnas

Piljard Uhtnas

Laagriplats (telkimine,

haagissuvila, majakesed)

Padas

Toomikal


Loodusmatk

Nendest teenustest tuleb kompleksselt koostada turismitoote paketid.

5. Soovitused lähi- ja pikaajaliste tegevuste kavandamiseks –

investeerimiskava

See osa tuleb tuletada eelmisest punktist ja juurde tuua investeeringud matkaradade

kirjelduse juurest. Ma teen selle ise, kui eelmised osad valmis on.

Mõedaku-Uhtna matkarada

Vajalikud investeeringud aastate lõikes:

Mõedaka-Vaeküla-Kaarli-Sõmeru matkarada


Matkarada Aarlast läbi Samma ja Pada Viru-Nigulasse


Uhtna-Kohala-Jäätma-Lammasmäe matkarada


Kunda jõe kanuumatkade marsruut


Jalgrattamarsruudid


Documents

Lammasmägi Lammasmägi asub Kunda mõisa lähedal. … · Lääne – Viru 121 – 140 Ida – Viru 141 – 160 Andmebaasis ei leidu ühtegi piirkondlikku ega ka kohalikku matkamarsruuti