VIRUMAA KULTUURILUGU Bibliograafia Virumaa kultuuriloo ...viruinstituut.ee/wp-content/uploads/2014/10/virumaa_kultuuriloo... · VIRUMAA KULTUURILUGU Bibliograafia Virumaa kultuuriloo

1

VIRUMAA KULTUURILUGU

Bibliograafia Virumaa kultuuriloo õppekava juurde

Koostamise põhimõtted

Virumaa kultuuriloo õppekava jaoks koostatud Virumaa kultuuriloo bibliograafia

allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti

rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste

artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997

ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993-2000. Tartu: 2002 .

Bibliograafia hõlmab valiku Virumaa kultuuriloo õppekava sisust lähtuvaid

Virumaa kultuurilugu käsitlevaid eestikeelseid publikatsioone 1920. aastatest

tänaseni. Loetelu sisaldab 334 kirjet. Bibliokirjetena on arvestatud trükis ilmunud

raamatuid, kogumikke ja artikleid. Välja on jäänud turismi- ja reklaamväljaanded,

fotoalbumid, auvised ning ilmumata käsikirjad. Kirjete vormistamisel on lähtutud

kultuuriajakirjas Akadeemia kasutatavast viitamise süsteemist

(http://www.akad.ee/). Kirjed on jagatud õppekavast lähtuvate teematiliste

alaliikide alla. Temaatiliste rubriikide piires on trükised esitatud

autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras. Viidete nummerdus läbib kogu

nimestikku. Kuna paljud publikatsioonid käsitlevad mitmeid valdkondi, siis on

kirjed varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate

teemade järgi.

Koostaja Helen Kõmmus

2

BIBLIOGRAAFIA TEEMAD

PAIKKONDLIK ERIPÄRA (koguteosed ja kogumikud) .................................................. 3

KEELELISED ERIJOONED.............................................................................................. 6

KULTUURILISED ERIJOONED ...................................................................................... 9

AJALUGU ........................................................................................................................ 10

KULTUURILUGU ........................................................................................................... 11

KODULUGU .................................................................................................................... 13

HALDUSLUGU (kihelkondlik jm territoriaalne jaotus) .................................................. 15

AINELINE RAHVAKULTUUR (etnograafia) ................................................................ 16

ARGIKULTUUR .............................................................................................................. 16

TALUARHITEKTUUR ................................................................................................... 17

RAHVARÕIVAD, KÄSITÖÖ ......................................................................................... 18

TOIDUD ........................................................................................................................... 19

ARHEOLOOGIA ............................................................................................................. 19

SUULINE RAHVAKULTUUR ehk RAHVALUULE (folkloor) ................................... 21

RAHVALUULE LÜHIVORMID (vanasõnad jm) ........................................................... 21

RAHVAJUTUD, NALJANDID ....................................................................................... 22

MUISTENDID .................................................................................................................. 22

KOHAPÄRIMUS ............................................................................................................. 24

RAHVAKALENDER ....................................................................................................... 27

MÄNGUD, LASTEPÄRIMUS ........................................................................................ 27

RAHVAMUUSIKA .......................................................................................................... 28

REGILAUL (regivärss, regilauluviis) .............................................................................. 28

RAHVALAUL (riimiline rahvalaul, teiste rahvaste laulud, rahvalauluseaded) ............... 30

RAHVATANTS ............................................................................................................... 31

KOMBESTIK, PEREPÄRIMUS ...................................................................................... 32

RAHVAMEDITSIIN ........................................................................................................ 32

USUND JA MAAILMAVAADE ..................................................................................... 32

RAHVALUULE KOGUMINE ........................................................................................ 34

KIRJANDUS .................................................................................................................... 35

MÕISAD VIRUMAAL .................................................................................................... 36

TUNTUD VIRULASI ...................................................................................................... 40

TÄNAPÄEVA KULTUURITEGELASI.......................................................................... 46

AJALOOLISE VIRUMAA TÄNASED KULTUURIKESKUSED JA -ÜRITUSED ..... 47

VIRU LIIKUMINE ........................................................................................................... 48

3

PAIKKONDLIK ERIPÄRA (koguteosed ja kogumikud)

1. Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt = Ida-Virumaa - the land where the sun rises

for Estonia = Солнце Эстонии восходит в Ида-Вирумаа. 2008. Koost. Breivel,

Riho; Kelam, Tunne; Erikson, Urve; Aidma, Rein. Jõhvi: Kultuuriveski.

Märksõnad: kultuuritegelased; ühiskonnategelased; vaatamisväärsused; kultuur;

tööstus; ajalugu; linnad; vallad; põlevkivitööstus; loodus; Ida-Virumaa

2. Ida-Virumaa rahvakultuurist 2013 [1992]. Teine parandatud ja täiendatud trükk.

Toim. ja koost. Ingrid Rüütel. Rakvere-Tartu: Viru Instituut. Märksõnad:

rahvakultuur; kultuuriajalugu; Ida-Virumaa; artiklikogumikud

3. Iisaku lood. I osa. 2005. Toim. Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Muuseumi Sõprade

Seltsing. Märksõnad: kodulugu; kultuuriajalugu; isetegevus; harrastusteatrid;

segakoorid; piimatootmine; ühingud; rahvameditsiin; Iisaku; Ida-Virumaa

4. Iisaku lood, II osa. 2006. Toim: Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise

Seltsing. Märksõnad: kodulugu; külad; talud; rahvapärimus; magasiaidad;

agraarajalugu; vallakohtud; kohtuasjad; õigusajalugu; mõisad; Iisaku; Ida-

Virumaa

5. Iisaku lood, III osa. 2007. Toim: Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise

Selts. Märksõnad: kodulugu; haridusajalugu; vallakoolid; kihelkonnakoolid;

kooliajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; mälestused

6. Iisaku lood, IV osa. 2008. Toim: Marits, Ülle. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise

Selts. Märksõnad: kodulugu; mälestused; 20. saj; Iisaku; Ida-Virumaa;

kooliajalugu; haridusajalugu; põhikoolid; algkoolid; vallakoolid

7. Iisaku lood, V osa. 2009. Toim. Anne Nurgamaa. Iisaku Muuseumi Sõprade Selts.

Märksõnad: kodulugu; mälestused; külad; klubid; seltsid; isetegevus; talud;

talupered; 20. saj; Iisaku; Vaikla; Varesmetsa; Roostoja küla; Ida-Virumaa

8. Iisaku lood, VI osa. 2010. Iisaku: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts. Märksõnad:

kodulugu; kollektiviseerimine; kolhoosid; agraarajalugu; post; tuletõrje; ehitus;

4

ajalugu; 20. saj; Iisaku; Ida-Virumaa

9. Iisaku lood, VII osa. 2011. Toim. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum.

Märksõnad: mälestused; 1940-ndad; 1950-ndad; Nõukogude okupatsioon;

repressioonid; küüditamine; vangilaagrid; ajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; Siber;

NSV Liit

10. Iisaku Muuseumi toimetised, I. 2012. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku

Muuseum. Märksõnad: kodulugu; ajalugu; koduloomuuseumid;

ajaloomuuseumid; Iisaku; Ida-Virumaa; artiklikogumik

11. Narva Muuseumi toimetised. 2005. Artiklikogumik, 4. Toim. Merike Ivask.

Narva: Narva Muuseum Märksõnad: linnaajalugu; linnamuuseumid;

ajaloomuuseumid; kirikulugu; kloostrid; dominiiklased, õigeusk;

kirikuraamatukogu; Narva; artiklikogumikud

12. Linna asutamine, esmamainimine, inimtegevuse jäljed. 2005.

Konverentsikogumik. Konverents Narva linnuses 7. septembril 2005. Narva

Muuseumi toimetised, 5. Toim. Aivar Kriiska, Merike Ivask. Narva: Narva

Muuseum. Märksõnad: linnad; asutamine; linnaajalugu; asustusajalugu;

asustusarheoloogia; Viljandi; Pärnu; Tartu; Narva; artiklikogumikud

13. Linnas ja linnuses: uurimusi Narva ajaloost. 2006. Narva Muuseumi toimetised, 6.

Toim. Aivar Kriiska, Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad:

linnaarheoloogia; väljakaevamised; muistised; irdmuistised; linnaajalugu;

arhitektuuriajalugu; Narva; artiklikogumikud

14. Muuseum muuseumis: artikleid museoloogia vallast. 2007. Narva Muuseumi

toimetised 7. Toim. Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad:

linnamuuseumid; ajaloomuuseumid; muuseumid; muuseumikogud; museaalid;

museoloogia; muuseumipedagoogika; ekspositsioonid, tänavavõrgustik;

toponüümika; Narva; artiklikogumikud

15. Maal, linnas ja linnuses: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. 2008. Narva

Muuseumi toimetised 8. Toim. Aivar Kriiska, Merike Ivask ja Katrin Martsik.

Narva: Narva Muuseum Märksõnad: ajalugu; arheoloogia; kiviaeg; asulakohad;

5

väljakaevamised; muistised; kammkeraamikakultuur; Liivi sõda 1558-1583;

vallutamine; piibud; tubakas; uusaeg; kaubandusajalugu; ajaloomuuseumid;

muuseumikogud; Narva; artiklikogumikud

16. Linnas ja muuseumis: uurimusi Narva ajaloost. 2009. Narva Muuseumi toimetised

9. Toim. Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum Märksõnad: Narva Muuseum;

linnamuuseumid; ajaloomuuseumid; muuseumikogud; ajalugu; linnaajalugu;

arhitektuuriajalugu; vanalinn; linnaarhitektuur; taastamine; arengukavad; Narva;

artiklikogumikud

17. Mineviku pärand tänases päevas: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. 2010. Narva

Muuseumi toimetised 10. Toim. Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva

Muuseum Märksõnad: kalapüük; muuseumid; kogudused; kaitseehitised;

kindlused; linnaarheoloogia; väljakaevamised; muistised; arheoloogia; ajalugu;

Narva linnus; Narva; Narva-Jõesuu; artiklikogumikud

18. Maakonnas, linnas ja muuseumis: uurimusi Narva ajaloost. 2011. Narva

Muuseumi toimetised 11. Toim. Merike Ivask, Aili Vester. Narva: Narva

Muuseum. Märksõnad: muinsuskaitse; ajaloo- ja kultuurimälestised;

ehitusmälestised; linnaarhitektuur; arhitektuuriajalugu; linnaajalugu; vanalinn;

linnaplaneerimine; linnamuuseumid; muuseumikogud; trükised; pildikogud;

kunstikogud; kunstigaleriid; kunstinäitused; vanausulised; toitumistavad; Narva;

Ida-Virumaa; artiklikogumikud

19. Märgilised mälestised: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. 2012. Narva Muuseumi

toimetised 12. Toim. Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum.

Märksõnad: arheoloogia; esiajalooline arheoloogia; muistised; ajaloo- ja

kultuurimälestised; asulakohad; väljakaevamised; ordulinnused; ehitusmälestised;

varemed; linnaarheoloogia; vanausulised; pärimuskultuur; rahvalaulud;

rahvakombed; nõukogude võim; monumendid; Narva; Ida-Virumaa;

artiklikogumikud

20. Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest: teadusartiklid kultuuripärandist 2010.

Koost. Ave Paulus. Tallinn: Huma Märksõnad: rahvuspargid; kodulugu;

kultuuripärand; muinsuskaitse; rahvapärimus; esiajalooline arheoloogia;

asustusarheoloogia; muistised; maastikuarheoloogia; loodus; talurahvaarhitektuur;

6

külad; merelahingud; ajaloo- ja kultuurimälestised; merendus; murded; Lahemaa

rahvuspark; Pudisoo; Käsmu; Võsu; Kuusalu kihelkond; Harjumaa; Lääne-

Virumaa; artiklikogumikud

21. Virumaa: koguteos 1996. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus,

Ida-Viru Maavalitsus. Märksõnad: maakonnad; kodulugu; ajalugu; kultuur;

majandus; geograafia; Virumaa, artiklikogumikud

22. Wirumaa: maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos 1924. Toim. Ernst

Rosenberg. Rakwere: Virumaa maakonnavalitsus. Märksõnad: maakonnad;

kodulugu; kultuur; ajalugu; majandus; geograafia; Virumaa, artiklikogumikud

23. Wirumaa: maakonna minewikku ja olewikku käsitaw koguteos 2004 [1924].

Elektrooniline teavik. Tartu: Tarkvarastuudio. Märksõnad: kodulugu; kultuur;

ajalugu; majandus; geograafia; Virumaa, artiklikogumikud; CD-ROM

KEELELISED ERIJOONED

24. Ahven, Heino 1957. Pajatusi põhjarannikult. Valimik korrespondentide

murdetekste 2. Koost. Heino Ahven. Toim. Mari Must, Paula Palmeos. Eesti NSV

Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Märksõnad: murded; kirderannikumurre; murdetekstid; rändkaubandus;

kaupmehed; õmblejad; sepad; toitumistavad; rahvakombed; Jõhvi

25. Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos

nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim.

Viikberg, Jüri. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,

1–13. Märksõna: eesti keel, murded; kirderannikumurre, vadja keel, võrdlev

keeleteadus

26. Ariste, Paul 1962. Teiste läänemere keelte elemente Vaivara murrakus. –

Emakeele Seltsi Aastaraamat 8. Toim. Ahven, Heino. Tallinn: Teaduste

Akadeemia Kirjastus, lk 11-18. Märksõnad: eesti keel; murded; Ida-Virumaa;

läänemeresoome keeled; võrdlev keeleteadus; Vaivara

7

27. Erenberg, Menda 1934. Iisaku kihelkonna venelaste - poluvertsikute -

mütoloogilist terminoloogiat. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat IX/X. Tartu,

lk. 106-112. Märksõnad: mütoloogia; sõnavara; eesti keel; vene keel; venelased;

poluvertsikud; Iisaku kihelkond; Ida-Virumaa; separaadid

28. Igal puul oma juur: murdetekste Jakob Hurda kogust 1989. Koost. Peebo, Kadri;

Peegel, Juhan. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim.

Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, lk 22–42. Märksõnad: eesti keel;

murded; murdetekstid

29. Kulakov, Dmitri, Nurgamaa, Anne 2010. Iisaku poluvernikute järglased ja nende

keel. – Väikuq keeleq mitmõkeelitsen ütiskunnan = Väikesed keeled mitmekeelses

ühiskonnas. Võro Instituudi toimõtisõq 24. Toim. Iva, Sulev. Võro: Võro

Instituut, lk 113-137. Märksõnad. eesti keel, vene keel, kakskeelsus, murded,

keelejuhid, murdeuurimine, asustusajalugu, Iisaku

30. Kulakov, Dmitri, Nurgamaa, Anne 2013 [1992]. Teaduse ja rahva mälu vahel:

Iisaku poluvertsikute keelest – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim.

Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru

Instituut, lk 59-99. Märksõnad: keeleajalugu, eesti keel, vene keel, murded,

keelekontaktid, Iisaku

31. Leppik, Eduard 2002. Linnunimed Lääne-Virumaa toponüümikas. Imavere:

Imaprint. Märksõnad: linnud; toponüümika; eesti keel; linnunimetused; Lääne-

Virumaa; nimestikud

32. Must, Mari 1965. Vene-eesti kakskeelsus Kirde-Eestis. – Slaavi-läänemeresoome

suhete ajaloost. Toim. Moora, Harri, Jaanits, Lembit. Eesti ENSV Teaduste

Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, lk. 107-124. Märksõnad:

eesti keel; vene keel; kakskeelsus; foneetika; grammatika

33. Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti

NSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus. Märksõnad:

eesti keel; murded; kirderannikumurre; foneetika; grammatika

34. Must, Mari 1989. Lahemaa lugusid. Valimik korrespondentide murdetekste 4.

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dvene+keel/dvene+keel/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dmurded/dmurded/-3,-1,0,B/browse

8

Toim. Eevi Ross. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts Tallinn: Eesti

Riiklik Kirjastus. Märksõnad: murded; murdetekstid; rahvajutt; Lahemaa

rahvuspark; Haljala, Kadrina

35. Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. – Eesti murded V. Toim. Viires,

Helmi. Eesti ENSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Pakett.

Märksõnad: eesti keel; kirderannikumurre; murdetekstid, foneetika; grammatika

36. Must, Mari 2013 [1992]. Ida-Virumaa murdelisest taustast. – Ida-Virumaa

rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud

trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk. 19-43. Märksõnad: murre,

kirderannikumurre, Ida-Virumaa

37. Pall, Valdek. 1996. Viru, Virumaa, virulane. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,

Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 386-389.

Märksõnad: etümoloogia; toponüüm, viru, Virumaa

38. Saareste, Andrus 1952. Virumaa keel. – Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I. Põhja-

Eesti. Lund. Märksõnad: eesti keel; murded; keskmurre; kirderannikumure;

Virumaa

39. Tarvel, Enn 2013. Veel kord eesti -vere kohanimedest – Ajalookimbatused. Eesti

mõttelugu 109. Tartu, lk. 405-407. Märksõnad: etümoloogia; toponüümika;

kohanimed

40. Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid.

Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte

õppetool. Tallinn. Märksõnad: murded; kirderannikumurre; keelekontaktid;

sõnavara; Ida-Virumaa

41. Toomse, Mihkel 1936. Kirde-Eesti rannikumurrete ttoin-adjektiivide singulari

partitiiv. – Eesti keele arhiivi toimetised, 7. Tartu: Eesti keele arhiivi kirjastus.

Märksõnad: kirderannikumurre; eesti keel; murded; omadussõnad; käänamine;

käänded; ainsus; separaadid

42. Toomse, Mihkel 1938. Ida-Vaivara murdest. – Akadeemilise Emakeele Seltsi

9

toimetised, 34. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts. Märksõnad: eesti keel;

murded; murdetekstid kirderannikumurre; Vaivara

43. Univere, Aili 1996. Idamurde tekstid – Eesti murded, 4. Toim. Must, Mari. Eesti

Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Märksõnad: murded; idamurre; murdetekstid; eesti keel

44. Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste, 1. 1956. Keskmurre,

Kirde-eesti rannamurre, Saarte murre, Võru murre. Koost. Must, Mari. Toim.

Ahven, Heino; Palmeos, Paula. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Emakeele Selts.

Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: murded; murdetekstid, Kirde-Eesti,

kirderannikumurre

45. Viitso, Tiit-Rein 1996. Virumaa keeled. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,

Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk. 390-401.

Märksõnad: murded, kirderannikumurre; Virumaa

KULTUURILISED ERIJOONED

46. Ida-Virumaa 2013. – Eesti kultuuriloo õppematerjal XI. Koost. ja toim. Oja,

Mare; Jänes-Kapp, Kärt, Kilumets, Tiina. Tallinn: Eesti Ajaloo- ja

Ühiskonnaõpetajate Selts. Märksõnad: kodulugu; kultuur; kultuuriajalugu;

ajalugu; Ida-Virumaa; õppematerjalid

47. Lääne-Virumaa 2012. – Eesti kultuuriloo õppematerjal VI. Koost. ja toim. Oja,

Mare; Laiv, Harry; Jurtom-Lukašin, Teele; Jänes-Kapp, Kärt. Tallinn: Eesti

Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Märksõnad: kodulugu; kultuur;

kultuuriajalugu; ajalugu; Lääne-Virumaa; õppematerjalid

48. Kaldmaa, Ida 1937. Iisaku kihelkonna poluvertsikud. – Eesti Kirjanduse Seltsi

väljaanne, nr. 6. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 309-3017. Märksõnad:

poluvertsikud; vadja; aineline kultuur; Iisaku

49. Korobova, Larissa 2001. Peipsi järv ja Peipsimaa vanausulised = Чудское озеро

и староверы Причудья = Lake Peipsi and old believers of Peipsiland. Mustvee:

10

Mustvee Ökoturismiühing. Märksõnad: vanausulised; vene õigeusu kirik;

kirikulugu; vaatamisväärsused; Eesti; Peipsi järv; Peipsimaa; Mustvee

50. Ligi, Priit 2013 [1992]. Etnilistest oludest Alutagusel muinas- ja keskajal – Ida-

Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja

täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk. 13–18. Märksõnad: etniline

ajalugu; esiaeg; keskaeg; Alutaguse

51. Moora, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost: ajaloolis-etnograafiline uurimus

Eesti-Vene suhetest. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut. Tallinn:

Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: rahvussuhted; vanausulised; venelased;

eestlased; etnograafia; etniline ajalugu, Peipsimaa

52. Morozova, Nadežda Afanasjevna 2008. Isevärki Peipsiveer: Eesti vanausuliste

folkloorist ja pärimuskultuurist. Toim. Marju Kõivupuu. Eesti Vanausuliste

Kultuuri- ja Arendusühing. Tartu: Huma. Märksõnad: vanausulised; vene;

rahvakultuur; folkloristika; Peipsimaa; Eesti; rahvaluule

53. Nurgamaa, Anne 2007. Iisakumaa poluvernikud. Iisaku: Iisaku Muuseum.

Märksõnad: Ida-Virumaa; Iisaku; etnograafia; kombed; rahvarõivad;

rahvakultuur; toidukultuur; poluvertsikud, poluvernikud

54. Ponomarjova, Galina; Šor, Tatjana 2006. Eesti vanausulised: väike kirikuloo

teatmik = Староверы Эстонии : краткий исторический справочник = The old

believers of Estonia: a brief historical survey. Koost. Varunin, P. Tartu: Eesti

Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing. Märksõnad: vanausulised; kogudused;

ühendused; konverentsid; kirikulugu; Eesti; teatmikud

AJALUGU

55. Leppik, Eduard 2005. Neeruti valla nekrutipiirkonna liisunimestik: 1872; 1873;

1874 [praegune Kadrina vald, Lääne-Virumaa]. Imavere: E. Leppik. Märksõnad:

elanikud; talupered; nekrutiks võtmine; Neeruti; Kadrina kihelkond; 19. saj. 2.

pool; nimestikud

11

56. Mäe, Olav 1996. Vabadussõja sündmustest Virumaal. – Virumaa: koguteos.

Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk.

284-298. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda; Virumaa

57. Noormets, Tiit 1996. Vabadussõja mälestusmärgid Virumaal. – Virumaa:

koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru

Maavalitsus, lk 298-308. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda; Virumaa,

mälestusmärgid

58. Saare, Tiit. 2012 Kas Narva linna oli neli vappi. – Iisaku Muuseumi toimetised I.

Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum, lk 184-204. Märksõnad:

linnaajalugu; heraldika; Narva

59. Selart, Anti 1998. Eesti idapiir keskajal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Märksõnad: riigipiirid; piirikaitse; keskaeg; ajalugu; Eesti; Venemaa

60. Tarvel, Enn 1989. Põhijooni Haljala kihelkonna ajaloost. - Vana Kannel. VI: I.

Haljala regilaulud. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kodulugu, ajalugu,

kihelkond, Haljala

61. Tarvel, Enn 1996. Virumaa Põhjasõja lõpuni – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,

Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk. 244-269.

Märksõnad: ajalugu, keskaeg, põhjasõda; Virumaa

62. Vasmer, Max 1920. Üks Narva linna vana nimi. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 197-

203. Märksõnad: linnaajalugu; asustuslugu; usund; toponüümid; Narva

KULTUURILUGU

63. Andersen, Lembit 1996. Haridus Virumaal vanemast ajast iseseisvusajani. –

Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-

Viru Maavalitsus, lk 622-639. Märksõnad: kultuuriajalugu; harduslugu; Virumaa

64. Kalda, Vaike 1996. Film. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere:

Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 611-621. Märksõnad:

12

filmikunst; filmiajalugu; rändkino; paikkino; filmiharrastajad; filmiklubid;

filmifestival; filmirežissöörid; filminäitlejad; dokumentaalfilmid; mängufilmid;

Virumaa

65. Kuusmaa, Hannes 1996. Ajakirjanduse piirjooned Virumaal aastast 1945 kuni

tänaseni. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru

Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 528-532. Märksõnad: ajalugu, kodulugu;

Vabadussõda, Virumaa

66. Lauk, Epp 1996. Ajakirjandus Virumaal algusest 1944. aastani. – Virumaa:


Maavalitsus, lk 511-528. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda, Virumaa

67. Leppik, Eduard 2004. Läbi kultuuriloolise Kadrina. Neeruti Seltsi toimetised, A-

535. Toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: haridusseltsid;

kirikulugu; kooliajalugu; kultuuriajalugu; kultuuritegelased; kodulugu; Kadrina;

Lääne-Virumaa

68. Mõtuste, Märt 1998. Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost. Toila: Toila

Vallavalitsus. Märksõnad: Toila; Ida-Virumaa; haridusajalugu; kodulugu;

kultuuriajalugu

69. Mägand, Enn 1996. Rakvere Teatri ajalugu ja tänapäev. – Virumaa: koguteos.

Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk

lk 491-510. Märksõnad: ajalugu, kodulugu; Vabadussõda, Virumaa

70. Rakvere ajalooline vaimsus hariduses ja kultuuris: vana koolimaja Pikk 40. 2009.

Koost. Vassiljev, M.; Koha, K.; Toim. Vassiljev, M.; kaanekujundus: Rakvere:

VR Kirjastus. Märksõnad: kreiskoolid; linnakoolid; ülikoolid; õpetajakoolitus;

haridusajalugu; kooliajalugu; kultuuriajalugu; suurkujud; vilistlased; Rakvere

71. Ross, Heino 2001. Simuna kihelkonnas lauldi ja mängiti. Simuna: H. Ross.

Märksõnad: 19. saj; 20. saj. 1. pool; Lääne-Virumaa; Eesti; Simuna kihelkond;

kultuuriajalugu; harrastusteatrid; laulu- ja mänguseltsid; muusikategelased

72. Seppern, Arthur 2001. Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis. Kohtla-Järve:

13

A. Seppern. Märksõnad: 20. saj. 2. pool; Eesti; populaarmuusika; ansamblid

(muus.); lauljad; Ida-Virumaa

73. Tooming, Peeter 1996. Foto. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.

Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 606-611. Märksõnad:

fotograafia, rändpiltnikud; fotoateljeed; harrastusfotograafid, elukutselised

fotograafid; seltsid; näitused

74. Vaivara kultuurisajand 1910-2010: killukesi Vaivara valla kultuurielust. 2010.

Koost. Udam, Sven; Kiiver, Kai. Vaivara: Vaivara Sinimägede Sihtasutus.

Märksõnad: 19. saj. 2. pool; 20. saj; kultuurimajad; kultuurielu; huviringid;

kultuuriajalugu; Vaivara vald; Ida-Virumaa

75. Vernik, Marika 1996. Narva teatrielu. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.


ajalugu, kodulugu; Vabadussõda, Virumaa

KODULUGU

76. Avinurme külad lugudes ja piltides. 2009. Avinurme: Avinurme Külavanemate

Koda. Märksõnad: kodulugu; alevikud; külad; regionaalne areng; Avinurme; Ida-

Virumaa

77. Heinla, Salme 2011. Haljala puud, majad, inimesed. Toim. Heinla, Külli; Mets;

Egon. Võsupere: VR Kirjastus. Märksõnad: kodulugu; elanikud; perekonnad;

kultuuritegelased; põlispuud; Haljala; Lääne-Virumaa

78. Heljas, Mari-Anne 2009. Võsu rahvas ja tema lugu. Tallinn: Grenader.

Märksõnad: kodulugu; alevikud; elanikud; talud; talupered; perekonnad;

genealoogia; ajalugu; Võsu; Lääne-Virumaa

79. Kirss, Odette 2004. Rakvere lood ja legendid. Tallinn: Tänapäev, Virumaa

Muuseumid. Märksõnad: elanikud; kodulugu; linnaajalugu; Rakvere

80. Kristenbrun, Karl; Kurepalu, Anne 1994. Käsmu: ajaloost ja tänapäevast. Tallinn:

14

Eesti Entsüklopeediakirjastus. Märksõnad: Käsmu; Lääne-Virumaa; meresõit;

kodulugu

81. Leppik, Eduard 1995. Väike-Maarja lood: kodu-uurimuslikud palad. Väike-

Maarja : Väike-Maarja Vallavalitsus. Märksõnad: Väike-Maarja; Lääne-Virumaa;

kodulugu; kodukandi kirjeldused; koduloolised uurimused

82. Leppik, Eduard 1999. Kultuurilooline Väike-Maarja. Kohtla-Järve: E. Leppik.

Märksõnad: kultuuriajalugu; kultuuritegelased; kodulugu; Väike-Maarja; Lääne-

Virumaa

83. Leppik, Eduard 2000. Kultuurilooline Kadrina. Laiuse: E. Leppik. Märksõnad:

kodulugu; kultuuriajalugu; Lääne-Virumaa; Kadrina

84. Leppik, Eduard 2001. Neeruti ja tema lähikonna ajalooline taust. Neeruti Seltsi

toimetised, A-503. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: Neeruti; Lääne-Virumaa;

kodulugu; kohanimed; etümoloogia

85. Leppik, Eduard 2006. Neeruti kandi saunad ja saunakülad. Neeruti Seltsi

toimetised, A-506. Toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad:

kodulugu; saunad; elamud; omanikud; külad; perekonnad; ajalugu; eesti;

talurahvaarhitektuur; Neeruti; Kadrina; Lääne-Virumaa

86. Lüganuse kihelkond 765. 2006. Lüganuse: M. Matson. Märksõnad: kodulugu;

kultuuriajalugu; Lüganuse kihelkond; Ida-Virumaa; juubeliväljaanded

87. Mõnda Kadrina kalmistult 2004. Neeruti Seltsi toimetised, A-531. Koost. ja toim.

Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: kalmistud; hauad; isikud;

ühiskonnategelased; biograafiad; pastorid; praostid; nimestikud; kodulugu;

Kadrina; Lääne-Virumaa

88. Orav, Virve 1993. Narva-Jõesuu kodu-uurija pilguga. Tallinn: V. Orav.

Märksõnad: Narva-Jõesuu; Ida-Virumaa; kodulugu

89. Orav, Virve 1998. Vaivara kodu-uurija pilguga. Tallinn: V. Orav. Märksõnad:

Vaivara; Ida-Virumaa; kodulugu

15

90. Piikmann, Väino Johannes 2008. Lahemaa rannakülade lugusid. Tallinn:

Infotrükk. Märksõnad: kodulugu; rannakülad; elanikud; eluolu; etnograafia;

kalapüük; meresõit; Turbuneeme; Harjumaa; 19. saj; 20. saj; lood; mälestused

91. Põlevkivimuuseumi kodu-uurijate töölaualt... 1997. Toim. Arthur Ruusmaa.

Kohtla-Järve: Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum. Märksõnad: kodulugu;

koduloolised uurimused; Ida-Virumaa

92. Saaber, Kalju 2002. Rakvere lugemik: linnakodanikele passieast vanaduseni.

Rakvere: Tänapäev. Märksõnad: kodulugu; linnaajalugu; Rakvere

93. Sõna seob: Kadrina emakeeleausammas 1994. Toim. Kalju Saaber jt. Kadrina:

Märksõnad: eesti keel; emakeel; monumendid; Kadrina; ajalugu; kultuuriajalugu;

Lääne-Virumaa; rahvapärimus; keeleteadlased

94. Tammik, Richard 2005. Kadrina kihelkond läbi aegade. Kadrina: Neeruti Selts

Märksõnad: Lääne-Virumaa; Kadrina kihelkond; külad; mõisad; ajalugu;

kodulugu

95. Viirsalu, Raely 2007. Külarahvas: Viru külaelu, just selline nagu ta oli, läbi

mitmete aegade. Tartu: Sulemees. Märksõnad: kodulugu; ajalugu; maaelu;

Aruküla; Lääne-Virumaa; Eesti

96. Voore, Hella 2000. Pilte Ida-Virumaa minevikust. Teine täiendatud ja parandatud

trükk. Voka: H. Voore. Märksõnad: mälestused; fotod; kodulugu; Ida-Virumaa;

perekonnad; suguvõsad

HALDUSLUGU (kihelkondlik jm territoriaalne jaotus)

97. Aseri piirkonna haldusjaotusest viimasel 200 aastal. 2002. Koost. Penek, Veedi;

Penek, Ott. Aseri: Aseri Vallavolikogu. Märksõnad: vallad; haldusjaotus;

haldusajalugu; Aseri; Kalvi; Mahu; Rannu (Ida-Virumaa); Ida-Virumaa

98. Jõesaar, Monika-Aino 2002. Kuni sõda kõik purustas...: Vaivara ja Alutaguse

http://erb.nlib.ee/?otsi=kodulugu&exact=false&register=marksonad

16

valla majandus ja omavalitsused 1944. aastani. Ida-Virumaa: Vaivara

Vallavalitsus. Märksõnad: Vaivara vald; Alutaguse vald; Ida-Virumaa; kodulugu;

agraarajalugu; majandusajalugu; ühistegevus; vallavalitsused; vallaametnikud;

haldusajalugu

99. Kärp, Peep 1996. Omavalitsused läbi aegade. – Virumaa: koguteos. Koost.

Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 359-

370. Märksõnad: kohalikud omavalitsused, ajalugu, Virumaa

100. Uustal, Bruno 1996. Omavalitsused ja inimesed: Ida-Virumaa. Jõhvi: Ida-

Virumaa Omavalitsuste Liit. Märksõnad: kohalikud omavalitsused; volikogud;

halduskorraldus; Ida-Virumaa; teatmikud

AINELINE RAHVAKULTUUR (etnograafia)

ARGIKULTUUR

101. Dresden, Urmas 1996. Merendus. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,


Märksõnad: merendus; sadamad; kaubandus; laevad; laevaehitus; laevaliinid;

kaptenid, Virumaa

102. Elstrok, Helmut 1996. Sõbrakaubandus Soomega. Virumaa randade elu-

olu – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru

Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 735-742. Märksõnad: rannakaubandus;

sõbrakaubandus; rannakülad; Soome laht; Soome, Virumaa

103. Leppik, Eduard, Uusküla, Tiiu 2003. Sepad Kadrina kandis. Neeruti Seltsi

toimetised, A-520. Toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad:

sepad; sepistamine; kodulugu; Kadrina; Lääne-Virumaa; biograafiad

104. Leppik, Eduard 2005. Loobu jõgikonna vesiveskitest. Neeruti Seltsi

toimetised, A-515. Toim. Rahupõld, Harald; Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti

Selts. Märksõnad: kodulugu; vesiveskid; omanikud; ajalugu; Loobu jõgi; Lääne-

17

Virumaa

105. Luts, Arved. 1969. Soomlaste silgukaubandus Viru rannikul. –

Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXVI. Tallinn, lk 288-318. Märksõnad:

rannaelu; kalapüügivahendid; kalapüük; kalakaubandus; soomlased; Virumaa

106. Moora, Aliise 1953. Eesti ja vene elemendid Eesti NSV kirdeosa

elanikkonna materiaalses kultuuris. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised

II, nr. 3. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 193-216 Märksõnad: venelased;

eestlased; etnograafia; etniline ajalugu, Virumaa

107. Ränk, Gustav 1934. Peipsi kalastusest. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad; 2.

Tartu: Õpetatud Eesti Selts. Märksõnad: kalapüük; etnograafia;

kalapüügivahendid; säilitamine (toit.); Peipsi järv

108. Sammet, Jaak 1996. Rand ja kalandus – Virumaa: koguteos. Koost.


748. Märksõnad: rannakalandus; kalapüügitavad; kalapüügivahendid; kalad;

kalurid; kalurikolhoosid

TALUARHITEKTUUR

109. Lahemaa külaarhitektuurist. 2013. Koost. Paulus, Ave. Toim. Jagodin,

Karen. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Märksõnad: arhitektuurikonkursid;

kodulugu; arhitektuuriajalugu; talud; maamajad; maa-arhitektuur; arhitektid;

talurahvaarhitektuur; külad; Lahemaa rahvuspark; Lääne-Virumaa

110. Metslang, Joosep 2008. Lahemaa traditsiooniline taluarhitektuur –

Maakodu, nr 11, lk 79. Märksõnad: talurahvaarhitektuur; maa-arhitektuur; ehitus;

traditsioonid; hooned; värvid; koolitus; säilitamine (objektid); renoveerimine;

Lahemaa

111. Perens, Helle 2006. Paekivi Eesti ehitistes. III, Lääne-Viru, Ida-Viru ja

Jõgeva maakond. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus. Märksõnad: arhitektuur; Lääne-

Virumaa; Ida-Virumaa; arhitektuuriajalugu; ehitised; ehituskivid; paas

18

112. Pärdi, Heiki 2010. Lahemaa taluarhitektuuri muutumine ja eripära aastatel

1860-1940: uusaegsed taluelamud. – Uurimusi Lahemaa ajaloolistest maastikest:

teadusartiklid kultuuripärandist. Koost. Paulus, Ave. Tallinn: Huma, lk. 87-102.

Märksõnad: talurahvaarhitektuur; 19. saj. 2. pool, 20. saj. 1. pool; talud; elamud;

Lahemaa rahvuspark; Palmse

113. Saar, Edgar 1996. Talurahva aineline kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi

algul. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru

Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 433-269. Märksõnad: Virumaa,

taluarhitektuur, külad, rehetare, põllundus, kalandus, küttimine, toit, rahvarõivad

RAHVARÕIVAD, KÄSITÖÖ

114. Kindakirju Viru- ja Võrumaalt. 2000. Koost. Artla, Tiia; Ojaste, Ann.

Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. Märksõnad: Võrumaa; Virumaa;

kindakirjad; käsitöö; eesti

115. Kreutzwald, Friedrich Reinhold 2012. Kreutzwald Virumaa

rahvarõivastest: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi käsikiri etnograaf Aino Voolmaa

kommentaaridega. Koost. Tael, Tiina. Toim. Tammaru, Ivi. Tartu: Eesti Rahva

Muuseum. Märksõnad: 19. saj. 1. pool; Virumaa; Alutaguse; naisterõivad; eesti;

rahvarõivad; etnograafilised allikad; etnograafia; käsikirjad

116. Tudulinna vokiraamat. 2003. Koost. Lehismets, Gerri. Tudulinna: G.

Lehismets. Märksõna: Tudulinna; Ida-Virumaa; kodulugu; vokid; käsitöö

117. Viru-Nigula naise rahvariided: mustrivihik 2006. Koost. Signe Taremaa.

Rakvere: S. Taremaa. Märksõnad: eesti; rahvarõivad; naisterõivad; mustrid;

rahvakunst; käsitöö; Viru-Nigula; Lääne-Virumaa; käsiraamatud

118. Voolmaa, Aino 2013 [1992]. Ida-Virumaa rahvarõivad 19. Sajandil – Ida-


täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 45-73. Märksõnad: Ida-

Virumaa; 19. saj.; rahvarõivad

http://erb.nlib.ee/?otsi=Ida-Virumaa&exact=false&register=marksonad

19

119. Voolmaa, Aino 1959. Fr. R. Kreutzwaldi käsikiri Virumaa rahvarõivastest.

– Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 16. Tallinn, lk 219-248. Märksõnad:

käsikirjad, rahvarõivad, peakatted, galanterii, Virumaa

120. Voolmaa, Aino 1962. Täiendavaid andmeid Kirde-Eesti naiste

rahvarõivaste kohta – Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 18. Tallinn, lk 212-

233. Märksõnad: Kirde-Eesti, rahvarõivad, pluusid, eesti

TOIDUD

121. Ladõnskaja, Viktoria 2011. Peipsi veerel: vanausulised paluvad lauda.

Toim. Kiik; Monica. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus. vanausulised; venelased;

toitumistavad; rahvustoidud; kalendripühad; toidud; toiduvalmistamine; Eesti;

kokaraamatud

122. Toom, Tiiu 2011. Narva-Jõesuu maitsed. Narva-Jõesuu: Narva-Jõesuu

Linnavalitsus. Märksõnad: Ida-Virumaa; Narva-Jõesuu; kuurordid; linnaajalugu;

kalapüük; toitumistavad; toitlustusettevõtted; toidud; toiduretseptid

ARHEOLOOGIA

123. Indreko, Richard 1931. Kiviaja võrgujäänuste leid Narvas. – Eesti Rahva

Muuseumi aastaraamat, 7. Tartu, lk 48-67. Märksõnad: Eesti; Narva;

esiajalooline arheoloogia; kiviaeg; kalapüügivahendid; kalapüügivahendid;

väljakaevamised; irdmuistised

124. Kriiska, Aivar 2012. Uusi kivi- ja pronksiaegseid juhuleide Ida-Virumaalt.

– Iisaku Muuseumi toimetised I. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum,

lk 205-217. Märksõnad: kiviaeg; pronksiaeg; irdmuistised; kivikirved; Iisaku

Muuseum; Ida-Virumaa

125. Kriiska, Aivar; Kuzminõh, Sergei 2012. Pronksist nooleots Permiskülast. –

Märgilised mälestised: uurimusi Narva piirkonna ajaloost. Narva Muuseumi

20

toimetised 12. Toim. Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum, lk

39-53. Märksõnad: arheoloogia; väljakaevamised; nooleotsad; nooleotsad;

irdmuistised; kiviaeg; Permisküla; Ida-Virumaa

126. Lang, Valter 2000. Keskusest ääremaaks: viljelusmajandusliku asustuse

kujunemine ja areng Vihasoo - Palmse piirkonnas Virumaal = From centre to

periphery: establishment and history of farming settlement in Vihasoo and Palmse

area (Virumaa, North Estonia). Muinasaja teadus; 7. Tallinn: Teaduste Akadeemia

Kirjastus. Märksõnad: esiajalooline arheoloogia; asustusajalugu; kalmed;

asulakohad; pronksiaeg; rauaaeg; Lääne-Virumaa

127. Ligi, Priit 1988. Kirde-Eesti vadjapäraste kalmete uurimise tulemusi. –

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, kd 37, nr 3. Tallinn, lk. 267-282.

Märksõnad: arheoloogia; kalmed; Kirde-Eesti; matmiskombestik; kääpad

128. Ligi, Priit 1989. Vadjalastest arheoloogi pilguga – Keel ja Kirjandus, nr 1,

lk. 22–25. Märksõnad: arheoloogia, kalmed, vadja; Kirde-Eesti,

matmiskombestik, kääpad

129. Ligi, Priit 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.-16. saj.) –

Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16. sajandil. Muinasaja teadus, 2 (Töid

arheoloogia alalt, 1). Tallinn, lk 7-175. Märksõnad: arheoloogia; kalmed; Kirde-

Eesti; dateerimine; historiograafia; matmiskombestik; kääpad; ehted

130. Lõhmus, Mari; Jonuks, Tõnno; Malve, Martin 2010. Arheoloogiatalv

Kukrusel: 12.-13. sajandi maahaudkalmistu ja 18. sajandi maantee. –

Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Tallinn, lk 73-76. Märksõnad: arheoloogia;

väljakaevamised; arheoloogiamälestised; irdmuistised; peitleiud; arheoloogilised

välitööd; kalmistud; hauad; põletusmatused; 12. saj; 13. saj; 18. saj;

matmiskombestik; Ida-Virumaa; Kukruse

131. Moora, Harri; Anderson, Walter 1925. Kohtla rahaleid. Äratrükk: [Eesti

Rahva] Muuseumi aastaraamat I, 1925. Tartu. Märksõnad: Ida-Virumaa; Kohtla;

irdmuistised; rahaleiud, arheoloogia

132. Peets, Jüri 2012. Muistsete rauaahjude jäänustest Mäetaguse Metskülas ja

21

Eesti omamaise raua sünnist. – Iisaku Muuseumi toimetised I. Koost. Anne

Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum, lk 34 – 58. Märksõnad: rauaaeg;

irdmuistised; rauasulatus; raud; arheoloogilised välitööd; Mäetaguse

133. Tamla, Toomas 1994. Pada jõe ümbruse külad 13. sajandi alguses –

Padaorust Viru mereni: Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-kodulooline

antoloogia. Koost. Elstrok, H. Tallinn, lk 171-179. Märksõnad: arheoloogia;

ajalugu; maaelu; 13. saj; Virumaa

134. Tamla, Toomas 1996. Virumaa muinasaeg. – Virumaa: koguteos. Koost.


244. Märksõnad: Virumaa, arheoloogia, muinasaeg, ajalugu.

135. Tamla, Ülle 1991. Varudi-Vanaküla hõbeaare. – Muinasaja teadus I.

Arheoloogiline kogumik. Toim. Jaanits, L; Lang, V. Tallinn: Agu, lk 154–162.

Märksõnad: arheoloogia; muistised; väljakaevamised; Lääne-Virumaa; Sõmeru

136. Tamla, Ülle 1994. Hilisviikingiaegne hõbeaare Virumaalt Sauevälja

külast. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, kd 43, nr 4. Tallinn, lk 433–

440. Märksõnad: peitleiud; ajalugu; 11. saj.; Virumaa

SUULINE RAHVAKULTUUR ehk RAHVALUULE (folkloor)

RAHVALUULE LÜHIVORMID (vanasõnad jm)

137. Hussar, Anne 2013 [1992]. Ida-Virumaa vanasõnadest. – Ida-Virumaa


trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 93-107. Märksõnad: Ida-Virumaa,

vanasõnad, rahvaluule

138. Krikmann, Arvo 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa

vanasõnu. Tallinn: Valgus. Märksõnad: Lääne-Virumaa, Lahemaa, Kadrina,

Haljala, vanasõnad, rahvaluule

22

139. Krikmann, Arvo 1985. Lahemaa vanasõnade iseloomustuseks. –

Rahvuspargi asustusajalugu ja etnograafia. Lahemaa uurimused 2. Koost. Etverk,

I. Tallinn: Valgus, lk 87-110. Märksõnad: rahvaluule lühivormid; vanasõnad;

Lahemaa

RAHVAJUTUD, NALJANDID

140. Freyberg, Jüri 1997. Legendid, nimed, jutustused. - Lobi küla Lobineemel.

Lobi: J. Freyberg, lk 121. Märksõnad: külad; kodulugu; jutud; legendid; Lääne-

Virumaa; Lobi

141. Hiiemäe, Mall 1996. Rahvajutud. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,


Märksõnad: rahvaluule; rahvajutud; Virumaa

142. Leppik, Eduard 1994. Vanu pilapalu Neerutist. Tapa: E. Leppik.

Märksõnad: eesti; naljandid; Neeruti

143. Liiv, Otto 1924. Mõningaid mälestusi ja sõnalisi traditsioone Lüganuse

kihelkonnast. – Eesti Kirjandus 1924:8, lk 348-360. Märksõnad: rahvaluule;

rahvajutud; Lüganuse; Virumaa

144. Oinas, Felix Johannes 1984. Peipsi karistamisest. – Vargamäe tõde ja

õigus. Esseid = Truth and Justice of Vargamäe and Other Essays. Stockholm:

Välis-Eesti & EMP, lk 111-114. Märksõnad: rahvaluule; rahvajutud; legendid;

Peipsi

145. Salve, Kristi 2013 [1992]. Lorijal lõuvad, kuuljal kõrvad: Ida-Virumaa

rahvajuttudest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid.

Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 127-155.

Märksõnad: rahvakultuur; rahvaluule; rahvajutt, Ida-Virumaa

MUISTENDID

23

146. Grünfeldt, Inna 1983. Kadrina kihelkonna kohamuistendid. – Noored

filoloogias 1983. Noorteadlaste X konverents 18. mail. Programm ja teesid.

Tallinn, lk 21-22. Märksõnad: muistendid, Kadrina; Virumaa

147. Hiiemäe, Mall 2012. Metsamaastik ja kohanimeloome. – Iisaku Muuseumi

toimetised I. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum, lk 7-33.

148. Kalda, Mare 2013 [1992]. „See on minu paik!“: Ida-Virumaa

kohajuttudest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid.

Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 157- 174.

Märksõnad: Ida-Virumaa, rahvaluule, muistendid, kohapärimus.

149. Kingumetsa-taadi pajatused 2013. Iisaku Muuseumi sari: Alutaguse suured

kodu-uurijad, 3. Koost. Nurgamaa, Anne. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad:

kohamuistendid; pajatused; legendid; luuletused; kodu-uurijad; Alutaguse; Iisaku

vald; Ida-Virumaa; autobiograafiad; Kingumets, Enno

150. Laugaste, Eduard 1967. Kalevipoja muistendid Rakvere rajoonis ja selle

naabruses. – Rakvere Rajoonis. Tallinn. Märksõnad: muistendid; Kalevipoeg;

Lääne-Virumaa

151. Leppik, Eduard 1996. Kalevipojaga seotud paigad ja pärimused. –


Viru Maavalitsus, lk 401-407. Märksõnad: muistendid; Kalevipoeg; Virumaa

152. Leppik, Eduard 1996. Pinnavormid. Assamalla ja muistendid Kalevipojast.

– Assamalla. Võduvere: E. Leppik. Märksõnad: muistendid; kodulugu;

Kalevipoeg; Assamalla; Lääne-Virumaa

153. Leppik, Eduard 2001. Kalevipoja hobuse jäljerida. Eduard Leppik. Tartu:

E. Leppik. Märksõnad: hiiu- ja vägilasmuistendid; kohamuistendid; koduloolised

uurimused; Lääne-Virumaa

154. Loik, Enn 2001. Kalevipoja jäljed Karuaugu mägedes. Neeruti Seltsi

toimetised, A-502. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: Kalevipoeg;

loodusmälestised; kohamuistendid; tekkemuistendid; hiiu- ja vägilasmuistendid;

24

kohanimed; etümoloogia; Neeruti; Lääne-Virumaa

155. Muistendid Kalevipojast. 1959. – Eesti muistendid, kd 1. Tartu Riiklik

Ülikool, Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nimeline

Kirjandusmuuseum. Koost. Laugaste, Eduard; Normann, Erna. Tallinn: Eesti

Raamat. Märksõnad: eesti; hiiud; Kalevipoeg; muistendid; hiiu- ja

vägilasmuistendid

156. Narva legendid 2002. Koost. Mall Hiiemäe. Narva: Tartu Ülikooli Narva

Kolledž. Märksõnad: eesti; legendid; Narva; Ida-Virumaa

157. Parve, Enn 2009. Porkuni legendid elavad. Toim. Kaljuste, Tiit. Porkuni:

E. Parve. Märksõnad: eesti; legendid; kohamuistendid; Porkuni; Lääne-Virumaa

158. Valter, Elga 1998. Muistendid. – Illuka radadel. Illuka: E. Valter.

Märksõnad: rahvapärimus; kohamuistendid; Alutaguse; Ida-Virumaa

159. Vanarahva jutte Porkunist 1997. Koost. Ruubel, Ene-Riina. Porkuni:

Porkuni Muuseum. Märksõnad: eesti; Porkuni; Lääne-Virumaa; kohamuistendid;

legendid

160. Viidalepp, Richard 1958. Kalevipoja pruut. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk

474-475. Märksõnad: rahvajutt; muistendid; Kalevipoeg; Virumaa

161. Viidalepp, Richard 1968. Ilja Muromets ja Dobrõnja Kuremäe ümbruses. –

Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 551-557. Märksõnad: rahvajutt, muistendid, Kuremäe,

Ida-Virumaa

KOHAPÄRIMUS

162. Ajalooline traditsioon Viru-Nigula kihelkonnast 1931. a. – Interaktiivne

õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Hilda Kõrge, toimetanud Priit Lätti. Tartu:

Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Viru-Nigula (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; kohapärimus, rahvapärimus; ajalugu; arhiivid;

25

ajaloo- ja kultuurimälestised; kodulugu; Lääne-Virumaa; Viru-Nigula kihelkond

163. Ajalooline traditsioon Haljala kihelkonnast 1931. aasta suvel. –

Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Helmi Aspel, toimetanud

Priit Lätti. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Haljala (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus, rahvapärimus;

ajaloo- ja kultuurimälestised; arhiivid; kultuuriajalugu; kooliajalugu; ajalugu;

kodulugu, Lääne-Virumaa; Haljala

164. Ajalooline rahvatraditsioon Jõhvi kihelkonnas 1931. a. suvel. –

Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Emma Tensmann,

toimetanud Nele Katvel. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=J%F5hvi (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus, rahvapärimus;

arhiivid; kooliajalugu; ajaloo- ja kultuurimälestised; ajalugu; kultuuriajalugu;

kodulugu, Ida-Virumaa; Jõhvi

165. Ajalooline traditsioon Lüganuse kihelkonnast 1931. aasta suvel. –

Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Leida Otsa, toimetanud Priit

Lätti. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=L%FCganuse (31.10.2013)

Märksõnad: õppematerjalid; võrguväljaanded; kohapärimus; ajalugu;

kultuuriajalugu; kooliajalugu; ajaloo- ja kultuurimälestised; rahvapärimus;

kodulugu; Lüganuse; Ida-Virumaa

166. Ajalooline pärimus Väike-Maarja kihelkonnast 1931-1932. – Interaktiivne

õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Olga Männik, toimetanud Priit Lätti.

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=V%E4ike-Maarja (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus; rahvapärimus;

arhiivid; ajaloo- ja kultuurimälestised; kultuuriajalugu; ajalugu; kodulugu, Lääne-

Virumaa; Väike-Maarja

167. Ajalooline traditsioon Simuna kihelkonnast, Avanduse ja Salla vallast

1932. a. suvel. – Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Ilse Post,

26

toimetanud Priit Lätti, Ell Vahtramäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum,

folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Simuna (31.10.2013) Märksõnad:

võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus; rahvapärimus; haridusajalugu;

ajaloo- ja kultuurimälestised; kultuuriajalugu; kodulugu; ajalugu; Simuna; Lääne-

Virumaa, Avanduse, Salla

168. Ajalooline traditsioon Vaivara kihelkonnast 1931. – Interaktiivne

õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Rudolf Põldmäe, toimetanud Ell

Vahtramäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Vaivara (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kultuuriajalugu; ajaloo- ja

kultuurimälestised; kohapärimus, rahvapärimus; ajalugu; kodulugu; Ida-Virumaa;

Vaivara

169. Ajaloolist traditsiooni Kadrina kihelkonnast. Kogutud 1931. a suvel. –

Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2010. Kogunud Linda Vilmre, toimetanud

Kaisa Sammelselg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Kadrina (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kohapärimus; muistised;

linnamäed; kultusekohad; kalmed; kalmistud; kirikuinterjöör; ajaloo- ja

kultuurimälestised; ehitusmälestised; sakraalarhitektuur; kirikud (hooned);

kodulugu; Lääne-Virumaa; Kadrina kihelkond

170. Ajalooline traditsioon Viru-Jaagupi kihelkonnast 1932. – Interaktiivne

õppeprogramm Radar. 2004. Kogunud Stefanida Kalmet, toimetanud Priit Lätti.

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Viru-Jaagupi (31.10.2013)

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kodulugu; ajalugu; kultuuriajalugu;

ajaloo- ja kultuurimälestised; kohapärimus, rahvapärimus; Lääne-Virumaa; Viru-

Jaagupi

171. Iisaku Kihelkonna suulist ajaloolist traditsiooni 1932. a. suvel. –

Interaktiivne õppeprogramm Radar. 2005. Kogunud Alide Amandus, toimetanud

Ell Vahtramäe. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond.

http://www.folklore.ee/radar/digi_pre.php?area=Iisaku (31.10.2013)

27

Märksõnad: võrguväljaanded; õppematerjalid; kultuuriajalugu; ajaloo- ja

kultuurimälestised; kohapärimus, rahvapärimus; ajalugu; kodulugu; Ida-Virumaa;

Iisaku

RAHVAKALENDER

172. Hiiemäe, Mall 1996. Rahvakalender. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,


Märksõnad: rahvakultuur; rahvaluule; rahvakalender; Ida-Virumaa

173. Hiiemäe, Mall 2013 [1992]. Ida-Virumaa rahvakalendri erijoontest. – Ida-


täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 109-125. Märksõnad: Ida-

Virumaa; rahvakultuur; rahvaluule; rahvakalender

174. Tampere, Herbert 1965. Kirde-Eesti rahvakalendri iseärasusi I:

Kommentaare J. Truusmanni üleskirjutustele Iisakust 1886. a. – Slaavi-

läänemeresoome suhete ajaloost. Toim. Moora, Harri; Jaanits, Lembit. Eesti

ENSV Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, lk 205-

262. Märksõnad: rahvakalender; rahvaluule kogumine; Iisaku; Kirde-Eesti

MÄNGUD, LASTEPÄRIMUS

175. Hiiemäe, Mall 2012. Virumaa vanad lastemängud. Rakvere: Viru Instituut;

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Märksõnad: eesti; lastemängud;

sõnamängud; rahvamängud; rahvapärimus; rahvapärimuse kogumine; Virumaa

176. Kuvaitseva, Marina 2012. Rahvamänge läbi aastaringi = Календарные

народные игры. Toim. Ivask, Merike; Kuvaitseva; Marina. Narva: Narva

Muuseum. Märksõnad: rahvakultuur; rahvakombed; rahvamängud; mängulaulud;

ringmängud; lastemängud; aastaajad; eesti; vene

28

RAHVAMUUSIKA

REGILAUL (regivärss, regilauluviis)

177. Jõhvi ja Iisaku regilaulud. 1999. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana

kannel. Estonum carmina popularia, 8. Koost. Kokamägi, Hilja; Tedre, Ülo; Tuvi,

Enda; Toim. Tedre, Ülo. Tartu: Eesti Keele Instituut. Märksõnad: eesti; Jõhvi;

Iisaku; regilaulud; regilauluviisid

178. Haljala regilaulud I. 1989. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana kannel,

Estonum carmina popularia, 6: 1. Koost. Laugaste, Eduard jt. Toim. Alttoa,

Villem. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: eesti; regilaulud; rahvaviisid; Haljala

179. Haljala regilaulud II. 1989. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana kannel.

Estonum carmina popularia, 6: 2. Koost. Laugaste, Eduard jt. Toim. Alttoa,

Villem. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: eesti; regilaulud; rahvaviisid; Haljala

180. Kokamägi, Hilja, Tuvi, Edna 2013 [1992]. Jõhvi ja Iisaku kihelkonna

regilauludest ja -viisidest. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel,

Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk

255-295. Märksõnad: Ida-Virumaa; Jõhvi; Iisaku; rahvaluule; regilaulud;

rahvaviisid.

181. Labi, Kanni 2001. Verbid Jõhvi ja Iisaku regilauludes. – Klaasmäel. Pro

Folkloristica, 8. Toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi. Tartu: Eesti

Kirjandusmuuseum, lk 81-93. Märksõnad: regilaul; pöördsõnad; Jõhvi; Iisaku

182. Labi, Kanni 2001. Verbikasutusest Jõhvi ja Iisaku regilauludes. – Regilaul

– keel, muusika, poeetika. Toim. Tiiu Jaago ja Mari Sarv. Tartu: Eesti

Kirjandusmuuseum, lk 249-269. Märksõnad: regilaul; pöördsõnad; Jõhvi; Iisaku

183. Labi, Kanni 2002. Verbaalsubstantiivid Jõhvi ja Iisaku regilauludes. –

Lemmeleht. Pro Folkloristica, 9. Toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi, Janika Oras.

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 76-89. Märksõnad: regilaul; pöördsõnad;

nimisõnad; sõnamoodustus; Jõhvi; Iisaku

http://erb.nlib.ee/?otsi=Estonum+carmina+popularia&exact=false&register=pealkirjad



29

184. Labi, Kanni 2010. Juba juubilar juubeldab: "Viru regi" Eesti Vabariigi 90.

sünnipäevaks. – Mäetagused, nr 44. Toim. Mare Kõive, Andres Kuperjanov.

Tartu: EKM rahvausundi ja meedia töörühm, lk 109 - 128. Märksõnad:

regilaulud; sõnavara; arhaismid; värsimõõt; poeetika; kultuuriüritused;

tähtpäevad; Rakvere; Eesti

185. Lahemaa vanad laulud. 1977. Koost. Mirov, Ruth; Rüütel; Ingrid; Tormis,

Veljo. Toim. Lätte R. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: noodid; lüroeepika;

regilaulud; eesti; lastelaulud; hällilaulud; pulmalaulud; kalendrilaulud;

kiigelaulud; rahvalaulud; Haljala; Kadrina

186. Lüganuse regilaulud. 2009. Monumenta Estoniae antiquae, I. Vana kannel.

Estonum carmina popularia, 9. Koost. Mirov, Ruth; Tuvi, Edna; Toim. Mirov,

Ruth; Tuvi, Edna; Kuperjanov, Maris. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

Märksõnad: rahvaviisid; regilaulud; Lüganuse; eesti; pärimusmuusika;

folkloristika; rahvapärimuse kogumine

187. Metstak, Vilma 1963. Tähelepanekuid algriimist Haljala regivärssides. –

Kirjanduse ja rahvaluule radadelt, 1. Toim. Muru, Karl. Tartu: Tartu Riiklik

Ülikool, lk 125-152. Märksõnad: regilaul, regivärss; Haljala

188. Mirov, Ruth 2013 [1992]. Laulumängud Ida-Virumaal. – Ida-Virumaa


trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 217-253. Märksõnad: laulumängud,

rahvalaulud; rahvamängud; Ida-Virumaa

189. Oras, Urmas 1988. Haljala lauliku Leenu Akkeri (1831-1913)

lauluteemad. – Kirjandusmuuseumi VII kevadsessioon, 20. aprill 1988.

Ettekannete teesid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 6-7. Märksõnad:

rahvamuusika; regilaul; rahvalaulik; Halajala

190. Rüütel, Ingrid 1997. Ühte käivad meie hääled, I. Eesti rahvalaule Väike-

Maarja kihelkonnast. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Märksõnad: eesti;

rahvalaulud; Väike-Maarja kihelkond; noodid

191. Rüütel, Ingrid 2001. Ühte käivad meie hääled, II. Eesti rahvalaule Kadrina

http://erb.nlib.ee/?otsi=EKM+rahvausundi+ja+meedia+t%C3%B6%C3%B6r%C3%BChm&exact=false&register=kirjastajad


30

ja Rakvere kihelkonnast. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Märksõnad: noodid;

Rakvere kihelkond; Kadrina kihelkond; rahvapärimuse kogumine; regilaulud;

rahvalaulud; eesti

192. Sarv, Mari 2004. Laulikute värsivara võrdlus: metoodiline eksperiment

(Jõhvi ja Iisaku) – Regilaul – loodud või saadud? Toim. Mari Sarv. Tartu: Eesti

Kirjandusmuuseum, lk. 241-256. Märksõnad: pärimusmuusika;

etnomusikoloogia; rahvalaulud; rahvaviisid; regilaulud; Virumaa; Jõhvi; Iisaku

193. Tuvi, Edna 1983. Jõhvi üherealiste regiviiside tüpoloogia. – Noored

filoloogias. Noorteadlaste X konverents 18. mail 1983. Programm ja teesid.

Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 19-20. Märksõnad: rahvamuusika,

regilaul, regiviis, tüpoloogia, Jõhvi

RAHVALAUL (riimiline rahvalaul, teiste rahvaste laulud, rahvalauluseaded)

194. Eesti vanausuliste vaimulikud värsid ja lemmiklaulud = Духовные стихи

и любимые песни староверов Эстонии = Spiritual poems and favourite songs of

old beli[e]vers of Estonia 2012. Toim. Kuvaitseva, Marina; Ivask, Merike;

Rovnova, Olga; Varunin, Pavel. Tartu: Taos. Märksõnad: folkloristika; kultuur;

vene; eesti; 19. saj; 18. saj; tantsulaulud; ballaadid (muus.); armastuslaulud;

rahvalaulud; rahvalikud laulud; mängulaulud; vanausulised; vaimulikud laulud

195. Rüütel, Ingrid 2013 [1992]. „Ei saa tõusta toonelasta…“ Rahvalaul ja

-muusika Ida-Virumaal 20. sajandi alguses. – Ida-Virumaa rahvakultuurist.

Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-

Tartu: Viru Instituut, lk 297-364. Märksõnad: 20. saj. algus; pärimusmuusika;

rahvalaulud; Ida-Virumaa

196. Rüütel, Ingrid 1996. Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal. – Virumaa:


Maavalitsus, lk 419-427. Märksõnad: rahvamuusika; rahvalaul; pillimuusika;

Virumaa

31

197. Sau, Olev 1984. Viis rahvaviisiseadet Virumaalt. Sari "Eesti rahvaviiside

seaded maakondade järgi", Rahvaviisiseaded naiskoorile, III. Tallinn. Märksõnad:

noodid; koorilaulud; rahvaviisid; seaded; naiskoorid; eesti; 20. saj. 2. pool; 1980-

ndad; Virumaa

RAHVATANTS

198. Aassalu, Heino 1996. Rahvatants. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber,


Märksõnad: rahvatants; tantsujuhid, tantsuansamblid; üritused

199. Ida-Viru tantsuvara. 2011. Kogumik Ida-Virumaa rahvatantsujuhtide

loomingut: Eike Rõõmuse 80. sünniaastapäevaks. Koost. ja toim. Kilk, Urve.

Kohtla-Nõmme: U. Kilk. Märksõnad: eesti; tantsupedagoogid; tantsujuhid;

tantsud; tantsukirjeldused; koreograafia; õppematerjalid; biograafiad; Ida-

Virumaa

200. Kristjan Torop 2013 [1992]. Endisaegsed Virumaa tantsuvõimalused ja

tantsud. – Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koost. ja toim. Rüütel, Ingrid. Teine

parandatud ja täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 197-216.

Märksõnad: rahvatants; tantsukirjeldused; Ida-Virumaa

201. Meeste tantsud meestele: Meeste Tantsupidu 2. 2009. A, B, C, D ja

erirühmade meestetantsude kirjeldused ja noodid. Koost. Orav, Maie. Toim.

Feršel, Ülle. Rakvere: Tarvanpää Selts. Märksõnad: rahvatantsupeod; eesti;

koreograafid; tantsud; koreograafia; mehed; õpikud; noodid

202. Poiste tantsud poistele: Meeste Tantsupidu 2. 2009. 1.-2. klassi, 3.-4.

klassi, 5.-6. klassi ja 7.-9. klassi poiste tantsude kirjeldused ja noodid. Koost.

Orav, Maie. Toim. Feršel, Ülle. Rakvere: Tarvanpää Selts. Märksõnad:

rahvatantsupeod; eesti; koreograafid; tantsud; koreograafia; poisid; õpikud;

noodid

203. Orav, Maie 1996. Maie Orava tantsud, I. Koost. Aassalu, Heino. Toim.

Luht, Pill. Tallinn: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Märksõnad:

32

rahvapillilood; biograafiad; tantsujuhid; eesti; rahvatantsud; noodid; koreograafia;

204. Orav, Maie 2003. Maie Orava tantsud. II. Rakvere: Tarvanpää Selts.

Märksõnad: eesti; tantsud; rahvapillilood; eesti; rahvatantsud; koreograafia;

noodid

KOMBESTIK, PEREPÄRIMUS

205. Arst, Harivald 1964. Pulmad Rakvere rajooni Eduard Vilde nimelises

kolhoosis. – Etnograafiamuuseumi Aastaraamat 19. Tallinn: Valgus, lk 20-36.

Märksõnad: kombestik; perepärimus; pulmad; pulmakombed; 1950-ndad; 1960-

ndad; Lääne-Virumaa

RAHVAMEDITSIIN

206. Kõiva, Mare 2013 [1992]. Loitsud ja rahvaarstid – Ida-Virumaa


trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 175-196. Märksõnad: Ida-Virumaa,

rahvakultuur, rahvaluule, loitsud, rahvameditsiin, rahvaarstid.

207. Gustavseni, Heino 1996. Virumaa meditsiini ajaloost aastani 1960. – Ida-


täiendatud trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 370-282. Märksõnad:

rahvameditsiin; keskaegne arstiteadus; professionaalne meditsiin; haiglad;

apteegid; arstid

USUND JA MAAILMAVAADE

208. Hermann, Uno 1973. Miks Pühajõge peeti pühaks. – Eesti Loodus, nr 2, lk

108-110. Märksõnad: rahvausk; rahvajutt, looduobjektid

209. Kaasik, Ahto, 2013. Liukivid. – Loodusesõber, nr. 2, apr./mai, lk. 35.

Märksõnad: usund; rahvajutud; rändrahnud; loodusmälestised; kultusekivid;

33

Lääne-Virumaa; Rakke vald; Salla

210. Kaasik, Ahto. Hiied. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju. Rakvere:

Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 407-415. Märksõnad:

rahvausund; pühakohad; kombetalitused; hiied

211. Kongla Anne nõiaprotsessist 350 aastat, 2. mail 1640 Mahu (Maholmi,

Viru-Nigula) kihelkonnas Pada mõisas: 10. kodupaiga päev. 1990. Koost. Kaasik

A., Elstrok H. Tallinn. Märksõnad: nõiad; nõiaprotsessid; kohtuasjad; Mahu;

Lääne-Virumaa; 17. saj; infotrükised

212. Lauringson, Arvi 1982. Seamäe Lohukivi Lahemaal. – Eesti Loodus, nr 5,

lk 316-318. Märksõnad: usund; rahvajutud; loodusmälestised; kultusekivid;

Lääne-Virumaa

213. Leppik, Eduard 2000. Väikelohulistest kultusekividest Lääne-Virumaal. –

Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised. 4. Tallinn, lk 59. Märksõnad:

kultusekivid; kultusekivid; geoloogia; rändrahnud; Lääne-Virumaa

214. Leppik, Eduard 2006. Lääne-Virumaa lohukivid. Imavere: E. Leppik.

Märksõnad: kultusekivid; kinnismuistised; arheoloogiamälestised; kodulugu;

Lääne-Virumaa; kihelkonnad

215. Lõugas, Vello 1978. Kust tuli Alutaguse? – Horisont, nr 3, lk 10-13.

Märksõnad: usund, keel, kohanimed, Alutaguse

216. Mets, Endel 1963. Mõnest endise Jõhvi kihelkonna hiiest. – Kodumurre,

nr 6. Tallinn, lk 32-40. Märksõnad: usund; loodusmälestised; hiied; Ida-Virumaa;

Jõhvi

217. Saareste, Andrus 1921. Murdeproovid Alutagusest: Kodukäija; Ristimata

surnud laps (Lüganuse). – Eesti Kirjandus, nr 8, lk 250-253. Märksõnad: usund,

kombestik, keel, Alutaguse

218. Samma ohvrihiis, rajatud taas 20.05.1989: 10. kodupaiga päev. 1990.

Tallinn. Märksõnad: hiied; kultusekohad; ohverdamine; Samma; Lääne-Virumaa;

34

infotrükised

219. Tarvel, Enn 1983. Nõiakivi ja Nabudi mägi. Kultusekohad. – Lahemaa

ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, lk 207-215. Märksõnad: usund; kultusekohad;

kultusekohad; Lahemaa

RAHVALUULE KOGUMINE

220. Ariste, Paul 1930. Korjandusmatkal poluvertsikute maal. – Eesti

Kirjandus, 1930, Lk. 364-370. Märksõnad: rahvaluule kogumine, poluvertsikud,

Ida-Virumaa, Iisaku

221. Ariste, Paul 1988. Karl Leichteriga rahvaluuleretkel [Ekspeditsioon: 1930,

Alutaguse]. – Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 81-85. Märksõnad:

kultuuritegelased; rahvaluule; rahvaluule kogumine; Alutaguse

222. Hiiemäe, Mall 1969. Rahvaluule-ekspeditsioon Rakvere ja Harju rajooni

[Põhiekspeditsioon: 1969, Kadrina, Rakvere, Viru-Jaagupi; Haljala, Kuusalu]. –

Rahvapärimuste koguja, nr 8. Tartu, lk 38-48. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule

kogumine; Lääne-Virumaa

223. Julius Kuperjanov, Leopold Laurson 2008. Vanavara kogumisretkedelt, nr

5. Koost. Õunapuu, Piret. Toim. Sikka, Toivo; Tammaru, Ivi. Tartu: Eesti Rahva

Muuseum. Märksõnad: päevikud; aruanded; aineline kultuur; Viru-Jaagupi

kihelkond; 20. saj. algus; rahvapärimuse kogumine; muuseumitöötajad;

etnograafiamuuseumid; Eesti; sõjaväelased

224. Korb, Anu 1996. Rahvaluulekogumine Virumaal. – Virumaa: koguteos.

Koost. Saaber, Kalju. Rakvere: Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk.

415-417. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule kogumine; rahvaluule kogujad;

Virumaa

225. Korb, Anu 2013 [1992]. Ida-Virumaa rahvaluulekogujad. – Ida-Virumaa


trükk. Rakvere-Tartu: Viru Instituut, lk 75-91. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule

35

kogumine; rahvaluule kogujad; Ida-Virumaa

226. Salve, Kristi 1988. Ühe noore rahvaluulekoguja jälgedes [Paul Ariste

ekspeditsioonid: 1929, Põhja-Tartumaa (Kodavere, Torma); 1930, Iisaku].

Kodumurre, nr 19. Tallinn 1988. Märksõnad: rahvaluule; rahvaluule kogumine,

rahvaluule kogujad; Ida-Virumaa

KIRJANDUS

227. Leppik, Eduard 1996. Kirjanduslik Neeruti. Kohtla-Järve: E. Leppik.

Märksõnad: eesti; ilukirjandus; kirjanduslikud paigad; kodulugu; Neeruti

228. Leppik, Eduard 2003. Kirjanduslikke seiku Kadrina kandist. Neeruti Seltsi

toimetised, A-514. Toim. Rahupõld, Harald. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad:

eesti; kirjanikud; haridustegelased; kultuuritegelased; Kadrina; Lääne-Virumaa

229. Leppik, Eduard. Lääne-Virumaa kirjanduslikke objekte. Võduvere: E.

Leppik. Märksõnad: kirjanduslikud paigad; kodulugu; eesti; kirjanikud; Lääne-

Virumaa

230. Padaorust Viru mereni. 1994. Viru-Nigula kihelkonna kirjanduslik-

kodulooline antoloogia. Koost. Elstrok, Helmut.Viru-Nigula; Tallinn: PrinTall

Märksõnad: kodulugu; ilukirjandus; antoloogiad; Viru-Nigula

231. Põhja-Eesti südamaadel. 1997: Ambla kihelkonna kirjanduslik-

kodulooline antoloogia. Koost. Elstrok, Helmut. Tapa; Tallinn: Elstrok.

Märksõnad: kodulugu; eesti; ilukirjandus; antoloogiad; Ambla kihelkond;

Järvamaa; Harjumaa; Lääne-Virumaa

232. Teder, Eerik. Kirjandus. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.


kultuuritegelased; kirjanikud; luuletajad; biograafiad; Virumaa

http://erb.nlib.ee/?otsi=PrinTall&exact=false&register=trukikojad

36

MÕISAD VIRUMAAL

233. Aaspere mõis. 1998. Koost. Kreintaal, Kaido; Lainvoo; Meelis. Aaspere :

Aaspere Kool. Märksõnad: ajalugu; mõisahooned; mõisaarhitektuur; arhitektuur;

Lääne-Virumaa; Aaspere

234. Eesti pargid. 1. 2007. Koost. Abner, Olev jt. Toim. Lutsepp, Elo; Tallinn:

Keskkonnaministeerium; Muinsuskaitseamet; Varrak. Märksõnad: pargid;

pargistiilid; aiakunst; maastikuarhitektuur; puittaimed; mõisahooned; mõisad;

ajalugu; looduskaitsealad; muinsuskaitsealad; Eesti; Tallinn; Harjumaa; Hiiumaa;

Ida-Virumaa; Jõgevamaa; Järvamaa; teatmikud; plaanid (joonised)

235. Eesti pargid. 2. 2012. Koost. Abner, Olev jt. Toim. Konsa, Silja; Sinijärv,

Urve. Tallinn: Keskkonnaministeerium; Muinsuskaitseamet; Varrak. Märksõnad:

pargid; aiakunst; maastikuarhitektuur; puittaimed; mõisahooned; mõisad;

mõisnikud; ajalugu; looduskaitsealad; muinsuskaitsealad; Eesti; Läänemaa;

Lääne-Virumaa; Põlvamaa; Pärnumaa; Raplamaa; Saaremaa; Tartumaa;

Valgamaa; Viljandimaa; Võrumaa; teatmikud; plaanid (joonised)

236. Hein, Ants 1990. Palmse mõisaansambel. – Eesti ehitusmälestised.

Aastaraamat. Tallinn, lk. 176-185. Märksõnad: mõisad; mõisahooned; ansambel

(arhit.); mõisaarhitektuur; ruumikujundus; mõisnikud; kodulugu; ajalugu; Lääne-

Virumaa

237. Hein, Ants 1996. Virumaa mõisaarhitektuur. – Virumaa: koguteos. Koost.


606. Märksõnad: mõisad; mõisnikud; mõisahooned; ansambel (arhit.);

ehitusmälestised; mõisaarhitektuur; arhitektuuriajalugu; ajalugu; kodulugu;

Virumaa

238. Hein, Ants 2011. Kiltsi mõis Toim. Keerus, Lembit. Võsupere: VR

Kirjastus. Märksõnad: mõisad; mõisahooned; ansambel (arhit.); mõisaarhitektuur;

ruumikujundus; dekoor; seinamaal; omanikud; mõisnikud; perekonnad; kodulugu;

ajalugu; Lääne-Virumaa

37

239. Hein, Ants 2011. Sagadi mõis = Sagadi, a Country Manor in Estonia.

Tallinn: Hattorpe. Märksõnad: mõisad; omanikud; mõisnikud; mõisahooned;

ansambel (arhit.); ehitusmälestised; mõisaarhitektuur; arhitektuuriajalugu;

ajalugu; kodulugu; Sagadi; Lääne-Virumaa

240. Leppik, Eduard 1997. Neeruti mõis: [ülevaade ajaloost]. Võduvere: E.

Leppik. Märksõnad: kodulugu; mõisad; Neeruti; Lääne-Virumaa

241. Leppik, Eduard 2001. Udriku mõis: [Lääne-Virumaa]. Võduvere: E.

Leppik. Märksõnad: kodulugu; mõisad; Udriku; Lääne-Virumaa

242. Leppik, Eduard 2002. Neeruti mõisnike jäljed Karuaugu mägedes. Neeruti

Seltsi toimetised, A-504. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: kodulugu; mõisad;

mõisnikud; Neeruti; Lääne-Virumaa

243. Läänelaid, Alar; Sander, Heldur 2007. Kukruse mõis ja park – Eesti

Loodus, nr 9, lk. 58-61. Märksõnad: mõisad; pargid; liigirikkus; kalmistud;

mõisaarhitektuur; mõisahooned; Kukruse

244. Lääne-Virumaa mõisakoolid. 2000. Lääne-Virumaa Mõisakoolide

Ühendus. Rakvere: VR Kirjastus. Märksõnad: koolid; põhikoolid; mõisahooned;

koolimajad; Lääne-Virumaa

245. Maiste, Juhan 1983. Mõisaarhitektuur. – Kohtla-Järve rajoonis. Tallinn:

Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Märksõnad: mõisaarhitektuur; mõisahooned;

mõisamajad; ruumikujundus; mõisnikud; kodulugu; ajalugu; Virumaa

246. Männisalu, M. 1983. Maidla mõisa ehitusajaloost 18. sajandil. –

Kunstiteadus. Kunstikriitika. 5. Tallinn: Kunst. Märksõnad: mõisad;

mõisahooned; ansambel (arhit.); mõisaarhitektuur; ruumikujundus; mõisnikud;

kodulugu; ajalugu; Lääne-Virumaa

247. Palmse lood = Geschichten von Palms. 2006. Toim. Org, Ene. Rakvere:

Virumaa Muuseumid. Märksõnad: mõisnikud; suguvõsad; kodulugu; eesti;

rahvapärimus; Palmse; Lääne-Virumaa; rahvajutud; legendid (kirj.); ilukirjandus;

mälestused; eesti keel; saksa keel

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dm%7bu00F5%7disad/dmw~aisad/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dpargid/dpargid/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dliigirikkus/dliigirikkus/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dkalmistud/dkalmistud/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dm%7bu00F5%7disaarhitektuur/dmw~aisaarhitektuur/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dm%7bu00F5%7disahooned/dmw~aisahooned/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dKukruse/dkukruse/-3,-1,0,B/browse

38

248. Raam, Villem 1983. Järve ja Purtse kindlustatud mõisamajad. – Kohtla-

Järve rajoonis. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Märksõnad:

mõisahooned; mõisamajad; ruumikujundus; mõisnikud; kodulugu; ajalugu; Järve;

Purtse; Lääne-Virumaa

249. Reimaa, Vallo 2012. Mõisad ja läänimehed keskaegsel Alutagusel. –

Iisaku Muuseumi toimetised I. Koost. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum,

lk 100-183. Märksõnad: keskaeg; mõisad; mõisnikud; läänid; feodalism;

maaomand; Alutaguse

250. Ross, Heino 1999. Avanduse mõis. Tõrva: H. Ross. Märksõnad: mõisad;

kodulugu; isikuandmed; Avanduse; Lääne-Virumaa

251. Ross, Heino 2010. Pudivere mõis Virumaal. Tõrva: Väike-Viru.

Märksõnad: mõisad; mõisnikud; revisjonid (aj.); elanikud; talud; omanikud;

talupered; talumaa; kodulugu; Simuna kihelkond; Lääne-Virumaa

252. Saare, Tiit 2004. Alutaguse läänimeste ja mõisnike vapid. – Jõhvi Mihkli

kirik - teekond Euroopasse. Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised, 2. Jõhvi, lk. 54-69.

Märksõnad: ajalugu; vapid; mõisnikud; baltisaksa; Virumaa; Alutaguse

253. Simuna kihelkonna mõisad. I. Avanduse, Emumäe, Lammasküla,

Lasinurme, Koila, Kärsa, Käru. 2013. Koost. Ross, Heino. Täiendatud trükk.

Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: mõisad; mõisnikud; perekonnad; genealoogia;

sugupuud; teenijad; töötajad; mõisahooned; külad; elanikud; koolid;

rahvapärimus; küüditamine; repressioonid; ohvrid; kodulugu; Simuna kihelkond;

Lääne-Virumaa

254. Simuna kihelkonna mõisad. II. Laekvere, Lõusa, Moora, Mõisamaa,

Määri, Rahkla. 2011. Koost. Ross, Heino. Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad:

mõisad; mõisnikud; teenijad; töötajad; külad; talud; elanikud; koolid;

küüditamine; ohvrid; kodulugu; Simuna kihelkond; Lääne-Virumaa

255. Simuna kihelkonna mõisad. III. Rakke, Rohu, Selli, Tammiku, Võivere.

2011. Koost. Ross, Heino. Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: mõisad; mõisnikud;

39

töölised; külad; elanikud; suurkujud; talud; koolid; kodulugu; Simuna kihelkond;

Lääne-Virumaa; Jõgevamaa; teatmikud; statistilised andmed;

allikapublikatsioonid

256. Simuna kihelkonna mõisad. IV. Paasvere. 2012. Koost. Ross, Heino.

Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: kodulugu; mõisad; mõisnikud; baltisakslased;

perekonnad; genealoogia; teenijad; töötajad; mõisahooned; külad; talud; elanikud;

koolid; baltisaksa; eesti; kunstnikud; Simuna kihelkond; Lääne-Virumaa

257. Simuna kihelkonna mõisad. V. Muuga. 2012. Koost. Ross, Heino. Tõrva:

Väike-Viru. Märksõnad: kodulugu; mõisad; revisjonid (aj.); baltisaksa;

maalikunstnikud; kunstikogud; mõisahooned; ruumikujundus; mõisnikud;

teenijad; töötajad; talud; omanikud; kolhoosid; Simuna kihelkond; Lääne-

Virumaa

258. Simuna kihelkonna mõisad. VI. Salla. 2012 Koost. Ross, Heino. Tõrva:

Väike-Viru. Märksõnad: kodulugu; mõisad; revisjonid (aj.); mõisnikud; töötajad;

vallavalitsused; ettevõtted; koolid; elanikud; perekonnanimed; maaomand;

Simuna kihelkond; Salla ; Rakke vald; Lääne-Virumaa

259. Simuna kihelkonna mõisad. VII. Täiendused. 2013. Koost. Ross, Heino.

Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: Avanduse; Lääne-Virumaa; Simuna kihelkond;

kodulugu; statistilised andmed; kolhoosid; perekonnad; elanikud; omanikud;

talud; külad; mõisad

260. Simuna kihelkonna mõisad. VIII. Täiendused. 2013. Koost. Ross, Heino.

Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: 20. saj. 1. pool; 19. saj; 18. saj; Lääne-Virumaa;

Simuna kihelkond; ajalugu; kodulugu; ettevõtlus; aumärgid; Vabadusrist;

repressioonid; Nõukogude okupatsioon; kooliajalugu; ohvrid; katk; nimepanek;

perekonnanimed; talumaa; majapidamised; talud; kultuuritegelased; biograafiad;

töötajad; elanikud; perekonnad; sugupuud; mõisnikud; mõisad

261. Sirel, Helju; Ranniku, Veljo 1978. Palmse õpperada: mõisaansambel ja

park. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: Lääne-Virumaa; matkarajad; Palmse;

maastikuarhitektuur; pargid; mõisahooned; mõisaarhitektuur; mõisad; ansambel

(arhit.)

40

262. Särg, Alo 2006. Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo.

Märksõnad: mõisad; mõisahooned; arhitektuuriajalugu; mõisnikud; ajalugu;

kodulugu; Ida-Virumaa; teatmikud

263. Särg, Alo 2007. Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Toim. Tiisväli,

Helle. Tallinn: Argo. Märksõnad: mõisad; mõisahooned; arhitektuuriajalugu;

mõisnikud; ajalugu; kodulugu; Lääne-Virumaa; teatmikud

264. Tarvel, Enn 2013. Lahemaa ajalugu. – Ajalookimbatused. Eesti mõttelugu,

109. Tartu, lk 408-422. Märksõnad: kohaajalugu, mõisad, mõisnikud, Lahemaa,

Palmse, Sagadi

265. Virumaa mõisad: postkaarte Aivo Aia kogust. 2005. Koost. Praust, Valdo

Tallinn: Tänapäev. Märksõnad: Eesti; Virumaa; postkaardid; kodulugu;

mõisahooned; mõisad

266. Virumaa mõisakoolid. 2005. Rakvere: VR Kirjastus. Märksõnad:

mõisakoolid; kodulugu; Eesti; Virumaa; Lääne-Virumaa; Ida-Virumaa

TUNTUD VIRULASI

267. Admiral Adam Johann von Krusenstern ja tema aeg: Kiltsi mõisas 2003. ja

2006. aastal toimunud ajalookonverentside ettekanded. 2007. Toim. Lepp, Anu.

Kiltsi: VR Kirjastus. Märksõnad: maadeuurijad; admiralid (merevägi);

baltisakslased; ekspeditsioonid; ümbermaailmareisid; merereisid; Kiltsi; Väike-

Maarja; 19. saj. 1. pool; konverentsikogumikud

268. Alekõrs, Richard 1978. Jakob Tamm. Ühe inimese elu ja töö lugu. Tallinn:

Eesti Raamat. Märksõnad: eesti; luuletajad; tõlkijad; biograafiad

269. Anvelt, Leo 1979. O. W. Masing ja kaasaegsed: lisandusi nende

tundmiseks. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kirjanikud; keeleteadlased;

ajakirjanikud; pastorid; Eesti; kultuuriajalugu; 19. saj. 1. pool

41

270. Atla, Heleriin, Kuusk, Tairi; Urb, Külli 2006. Lurich ja Väike-Maarja:

[maadleja ja tõstja: 1876-1920] Tõrva: Väike-Viru. Märksõnad: maadlejad;

tõstjad; sportlased; kodulugu; Väike-Maarja; Lääne-Virumaa; Eesti;

õpilasuurimused; legendid; biograafiad

271. August Martini elu ja looming 2013. Alutaguse suured kodu-uurijad, 2.

Koost. ja toim. Nurgamaa, Anne. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad:

autobiograafiad; kroonikad; koduloolised uurimused; kodu-uurijad; kodulugu;

kirikulugu; kirikud; haridusajalugu; kultuuriajalugu; rahvapärimuse kogumine;

Ida-Virumaa; Alutaguse

272. Eesti spordibiograafiline leksikon: Virumaa: 1939. Toim. Laas, Karl.

Narva: Virumaa Spordiliit. Märksõnad: sport; sportlased; biograafialeksikonid;

Virumaa

273. Elar Kuus: kirjandusnimestik. 1982. Eesti NSV Riiklik Laste- ja

Noorteraamatukogu. Koost. Kehman, Anu; autobiograafia: Kuus, Elar. Tallinn:

Eesti NSV Kultuuriministeerium. Märksõnad: eesti; lastekirjanikud;

personaalnimestikud; autobiograafia

274. Enn Loik - sünnilt neerutoloog. 2003. Neeruti Seltsi toimetised, A-530.

Koost. ja toim. Rahupõld, Harald. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: kodu-

uurijad; geograafid; Neeruti; Lääne-Virumaa; nekroloogid; biograafiad.

275. Faehlmann ja Rakke. 2003. Koost. Kinnep, Aime. Rakke: Rakke Valla

Hariduse Selts. Märksõnad: kohamuistendid; kirjanduslikud paigad; Rakke;

arstid; kirjanikud; eesti

276. Faehlmann, Friedrich Robert 1936. Faehlmanni ja Kreutzwaldi

kirjavahetus. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 4. XIII. Toim. Lepik, Mart. Tartu:

Õpetatud Eesti Selts. Märksõnad: eesti; kirjanikud; rahvaluuleuurijad; arstid;

kirjavahetus; kirjad

277. Fr. R. Kreutzwald 1803-1882: elu ja tegevus sõnas ja pildis. 1953. Eesti

NSV Teaduste Akadeemia, Kirjandusmuuseum. Koost. Lepik, Mart; Raud, Liis.

Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: kirjanikud; rahvaluuleteadlased;

42

kultuuritegelased; eesti; albumid; biograafiad

278. Hain, Jüri 2010. Villem Raam - järjepidevuse hoidja kunstikultuuris. –

Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für

Kunstwissenschaft; kd. 19, nr. 1-2. Tallinn, lk 145-162. Märksõnad:

kunstiajaloolased; kunstikriitika; kunstiajalugu

279. Hion, Ene 2013. Valdo Pant - aastaid hiljem. Toim. Raudla, Heiki. Tallinn:

Maagiline Ruum. Märksõnad: mälestused; biograafiad; Eesti; publitsistid;

raadioajakirjandus; teleajakirjandus; ajakirjanikud

280. Johannes Kangro loominguline pärand 2011. Alutaguse suured kodu-

uurijad, 1. Koost. Nurgamaa, Anne. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad:

kodulugu; muistised; asulakohad; külad; seltsid; kultuuriajalugu;

kultuuritegelased; koolid; ehitusmälestised; ettevõtlus; koduloolised uurimused;

kodu-uurijad; harrastuskunstnikud; ühiskonnategelased; Ida -Virumaa; Lüganuse

kihelkond; artiklid; artiklikogumikud; biograafiad; pühendusteosed

281. Joonuks, Helmut 1996. Virumaa kunstnikke. – Virumaa: koguteos. Koost.


542. Märksõnad: kultuurilugu; kunstiajalugu; kunstnikud; biograafiad

282. Joonuks, Helmut 1996. Virumaa teadlasi. – Virumaa: koguteos. Koost.


557. Märksõnad: kultuurilugu, teaduse ajalugu; teadlased; saavutused; biograafiad

283. Kaalep, Ain 2000. Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale. – Keel ja

Kirjandus, nr 11, lk 823–824. Märksõnad: kirjandus; kirjanikud; kirjanduslugu,

biograafia

284. Kiin, Sirje 1989. Kersti Merilaas: luuletaja elu: [monograafia]. Eesti

kirjamehi. Tallinn: Eesti Raamat Märksõnad: eesti; luuletajad; biograafiad

285. Kinnep, Aime 2009. Eduard Wiiralt: Eduard Wiiralti noorusradadel.

Rakke: Rakke Valla Hariduse Selts. Märksõnad: eesti; väliseesti; kunstnikud;

graafikud; lapsepõlv; noorusiga; kunstiharidus; graafika; joonistus; akvarellmaal;

43

kunstiajalugu; Lääne-Virumaa; Järvamaa; Tartu; 20. saj. 1. pool; biograafiad;

reproduktsioonid; fotod

286. Kirss, Odette 2009. Rakvere linn ja Juhan Kunder – Rakvere ajalooline

vaimsus hariduses ja kultuuris: vana koolimaja Pikk 40. Rakvere: VR kirjastus,

lk. 41-48. Märksõnad: haridustegelased; õpetajad; kirjanikud; kultuuriajalugu;

elukäik; kreiskoolid; hariduselu; Rakvere; 19. saj. 2. pool; biograafiad; Rakvere

Kreiskool

287. Kruus, Oskar 2000. Raimond Kaugveri rada kirjandusse. – Keel ja

Kirjandus, nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730. Märksõnad: kirjandus;

kirjanikud; kirjanduslugu

288. Laanekask, Heli 1982. O. W. Masingu keeleteaduslikust vaatepiirist – Keel

ja Kirjandus, nr. 3, lk. 122–133. Märksõnad: kultuurilugu; kirjanduslugu;

keeleteadus; keeleteadlased; pastorid; 19 saj.

289. Laasik, Andres 2011. Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk: ikka hea

pärast. Toim. Lokk, Tiina. Tallinn: Eesti Päevaleht. Märksõnad: eesti;

filmirežissöörid; filminäitlejad; näitlejad; lavastajad; filmid (teosed);

mängufilmid; filmiajalugu; teatriajalugu; rollid (teater); 20. saj; 2000-ndad;

biograafiad; filmograafiad

290. Lahi, Riho Lomp, Kalju 1993. Kihva Värdi elu ja seiklused. 1. Tartu: K.

Lomp, 1993. Märksõnad: eesti; kirjanikud; karikaturistid; mälestused

291. Lauluisa sünnipaiga lugu. 2003. Neeruti Seltsi toimetised, A-525. Koost.

ja toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts. Märksõnad: eesti; kirjanikud;

rahvaluuleteadlased; Kadrina; Lääne-Virumaa; biograafiad; artiklikogumikud

292. Leppik, Eduard 2005. Otto Strandmani genealoogia: riigitegelane 1875-

1941. Imavere: E. Leppik. Märksõnad: genealoogia; poliitikud; ministrid;

riigipead; saadikud (diplomaadid); suguvõsad; sugupuud; biograafiad; Eesti

293. Levin, Mai 2006. Ühest sajandist teise: Kristjan ja Paul Raud : näitus Eesti

Kunstimuuseumis : 22. juuni - 8. august 2006: kataloog. Tallinn: Eesti

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dharidustegelased/dharidustegelased/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/d%7bu00F5%7dpetajad/dw~apetajad/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dkirjanikud/dkirjanikud/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dkultuuriajalugu/dkultuuriajalugu/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/deluk%7bu00E4%7dik/delukw~bik/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dkreiskoolid/dkreiskoolid/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dhariduselu/dhariduselu/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dRakvere/drakvere/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/d19.+saj.+2.+pool/d++++++19+saj++++2+pool/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dbiograafiad/dbiograafiad/-3,-1,0,B/browse

http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/dRakvere+Kreiskool/drakvere+kreiskool/-3,-1,0,B/browse


44

Kunstimuuseum. Märksõnad: eesti; graafikud; maalikunstnikud; graafika;

maalikunst; kunstiajalugu; 19. saj. 2. pool; 20. saj. 1. pool; näitusekataloogid;

biograafiad; kunstialbumid

294. Liiv, Toomas 1987. Aleksander Suuman luuletajana. – Keel ja Kirjandus,

nr 4, lk 201–204. Märksõnad: kirjandus; luule; luuletajad; kunstnikud

295. Nirk, Endel 1961. Eduard Bornhöhe: kirjanik ja inimene. Eesti kirjamehi.

Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Märksõnad: eesti; kirjanikud; biograafiad

296. Oskar Luts: kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. 1986. Fr. R.

Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu; Koost. Tohver, K. Tallinn:

Eesti NSV Kultuuriministeerium. Märksõnad: eesti; kirjanikud; biograafiad;

personaalnimestikud

297. Puusepp, Viktor 1996. Sport. – Virumaa: koguteos. Koost. Saaber, Kalju.


sportlased; sporditegelased; võistlused; autasud

298. Randalu, Ivalo 1996. Muusikaelu. Virumaa. muusikute puukool. –


Viru Maavalitsus, lk 557-577. Märksõnad: kultuurilugu, kultuurielu; muusikaelu;

muusikud; heliloojad

299. Raud, Liis 1965. Friedrich Robert Faehlmann. – Eesti kirjanduse ajalugu

1. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Tallinn: Eesti Raamat, lk

471-509. Märksõnad: kultuuriajalugu; kirjandusajalugu, rahvaluule;

kultuuritegelased, kirjanikud

300. Raudsepp, Hugo 2011. Minu esimesed kodud. I. Toim. Lääne, Tiit.

Kordustrükk. Paduvere: Paduvere Talumuuseumi Selts. Märksõnad: eesti;

kirjanikud; lapsepõlv; suguvõsad; 19. saj. lõpp; mälestused

301. Reidolf, M. 1992. 100 aastat Jüri Parijõe sünnist. – Haridus, nr 9.

Märksõnad: kirjandus; kirjanik; kirjanduslugu; biograafia

45

302. Rinne, Artur 2010. Kui ma olin väiksekene; Laulud ja aastad; Ja kägu

kukub raal... Eesti mälu, 5. Koost. Isotamm, Jaan. Tallinn: Eesti Päevaleht:

Akadeemia. Märksõnad: eesti; lauljad; baritonid; 20. saj; mälestused

303. Ross, Eevi 2003. Emakeelepäeva looja Meinhard Laks 80 – Eesti keele

uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat, 48. Tallinn : Emakeele Selts, lk

299-303. Märksõnad: eesti keel; õpetajad; Ida-Virumaa; Sonda; kultuuritegelased

304. Ross, Heino 1982. Faehlmannist, Kreutzwaldist ja teistest Rakvere

kreiskoolis. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 191. Märksõnad: kultuuriajalugu;

kirjandusajalugu, rahvaluule; kultuuritegelased, rahvaluuleteadlased; kirjanikud;

haritlased; hariduslugu; Rakvere Kreiskool

305. Sillaots, Marta (pseud) 2009. Sealtpoolt künniseid: tagasivaade. Loomingu

raamatukogu, 31-34. Toim. Terje, Kuusik. Tallinn: Kultuurileht. Märksõnad:

eesti; kirjanikud; lastekirjanikud; kriitikud; tõlkijad; kultuurielu; Tallinn; 20. saj.

1. pool; mälestused

306. Solomõkova, Irina 1984. Hando Mugasto 1907-1937: tema elu, tema

looming, tema aeg. Tallinn: Kunst. Märksõnad: graafikud (kunst); graafika; eesti;

biograafiad

307. Tonts, Ülo 2009. Ilmar Talve: elu ja loomingu lugu. Eesti kirjanikke.

Toim. Ombler, Siiri. Tartu: Ilmamaa. Märksõnad: biograafiad; etnoloogid;

kirjandusteadlased; kirjanikud; väliseesti; eesti

308. Treier, Elem 2011. Tammsaare elu härra Hansenina. Teine täiendatud

trükk. Toim. Priidel, Endel; Haug, Toomas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Märksõnad: eesti; kirjanikud; biograafiad

309. Veera Saar: 28. III 1912 – 20. VII 2004. 2004. – Looming, nr. 8, lk. 1277-

1278. Märksõnad: kirjanikud, pedagoogid; looming; biograafia; kokkuvõte

310. Viitol, Livia 2012. Eduard Vilde. Toim. Kronberg, Janika; Melts, Brita.

Tallinn: Tänapäev. Märksõnad: eesti; kirjandus; kirjanikud; biograafiad

http://erb.nlib.ee/?otsi=rahvaluuleteadlased&exact=false&register=marksonad


46

311. Vinkel, Aarne 1999. Liivid eesti kultuuriloos – Keel ja Kirjandus, nr. 10,

lk 704-710. Märksõnad: kirjandus; kultuurilugu; kirjanikud; luuletajad;

kultuuritegelased; pedagoogid; biograafiad; Juhan Liiv; Jakob Liiv

312. Viru vägevad 1900-2000. 2000. Toim. Uuesoo, Riste; Berg, Diana.

Kohtla-Järve: Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Märksõnad: biograafiad; Ida-

Virumaa; Lääne-Virumaa; kodulugu; ajalugu; kultuuriajalugu; kultuuritegelased

TÄNAPÄEVA KULTUURITEGELASI

313. Arvo Pärt peeglis: vestlused, esseed ja artiklid 2005. Toim. Siitan,

Toomas. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus. Märksõnad: heliloojad; muusika;

muusikaanalüüs; diskograafiad; vestlused; esseed; artiklikogumikud; eesti

314. Hiiemäe, Mall 2007. Sõnajalg jaaniööl. Eesti mõttelugu, 73. Toim.

Runnel, Hando; Ombler, Siiri. Tartu: Ilmamaa. Märksõnad: rahvaluuleteadlased;

artiklikogumikud; uskumused; rahvakombed; kalendripühad; rahvakalender;

pajatused; rahvajutud; rahvapärimus; eesti; folkloristika

315. Käsitöömeister Hilse-Melitta Õunap. 2002. Koost. Allmann, Aare.

Alutaguse: Aare Allmann. Märksõnad: biograafiad; eesti; käsitöö; rahvakunst;

harrastuskunstnikud; tarbekunstnikud; käsitöötegijad; Ida-Virumaa

316. Lääne, Tiit 2011. Heade mõtete tegijad. Toim. Streimann, Katrin. Tallinn:

Menu Kirjastus. Märksõnad: ühiskonnategelased; kultuuritegelased;

kodanikualgatus; algatusvõime; kodulugu; Eesti; publitsistika; biograafiad; Rein

Sikk

317. Lääne-Virumaa 1313 võtmeisikut 2004. Eesti majanduse leksikon. Toim.

Leiten, Liina. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Märksõnad: majandus; ettevõtlus;

ettevõtted; kohalikud omavalitsused; tippjuhid; Lääne-Virumaa; teatmikud;

biograafialeksikonid

318. Mänd, Heljo 2007. Elu roheline hääl. Mõte & mälu; 1. „Eesti Ekspress"

raamat. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Märksõnad: eesti; luuletajad;

47

kirjanikud; lastekirjanikud; perekonnad; suguvõsad; mälestused

319. Meie Aino. Aino Lukman 2008. Toim. Metsman, Marju. Väike-Maarja:

Väike-Maarja Gümnaasiumi Vilistlaskogu. Märksõnad: mälestused; 2000-ndad;

20. saj. 2. pool; Lääne-Virumaa; Väike-Maarja; Eesti; kooliajalugu; õpilased;

tantsurühmad; tantsuajalugu ; rahvatantsud; õpetajad; tantsupedagoogid

320. Niit, Ellen 1991. Inimesi, paiku, suundumusi mu varasest lapsepõlvest:

autobiograafia. – Ellen Niit: kirjandusnimestik. Eesti Lasteraamatukogu; Koost.

A. Kehman, T. Suls. Tallinn : Eesti Lasteraamatukogu, lk 6–17. Märksõnad: eesti;

kirjanikud; lastekirjanikud; personaalnimestikud; autobiograafia

AJALOOLISE VIRUMAA TÄNASED KULTUURIKESKUSED JA -ÜRITUSED

321. 100 aastat raamatukogu Rakveres. 2012. Koost. Höövelsoo, Aili. Toim.

Vaaro, Ilmar. Võsupere: VR Kirjastus; Rakvere: Lääne-Virumaa

Keskraamatukogu. Märksõnad: keskraamatukogud; lasteraamatukogud;

raamatukogude ajalugu; Rakvere; Lääne-Virumaa; juubeliväljaanded

322. Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind. 2003. Toim. Endel Molotok.

Vinni: Vinni Vallavalitsus. Märksõnad: eesti; kirjanikud; kirjandusauhinnad

323. Iisaku Muuseum 35. 2010. Toim. Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku

Muuseum. Märksõnad: koduloomuuseumid; ajaloomuuseumid; museoloogia;

kodulugu; kultuuriajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; juubeliväljaanded

324. Iisaku Rahvamaja 100. 2010. Koost. Nimvitski, Laine. Iisaku: Iisaku

Rahvamaja. Märksõnad: kultuurimajad; isetegevus; kultuurielu; kultuuriajalugu;

Iisaku; Ida-Virumaa; 20. saj; 2000-ndad; juubeliväljaanded

325. Kadrina rahvamaja läbi 75 aasta 205. Neeruti Seltsi toimetised, A-536.

Koost. ja toim. Uusküla, Tiiu. Kadrina: Neeruti Selts, 2005. Märksõnad:

kodulugu; kultuurimajad; isetegevus; Kadrina; Lääne-Virumaa; 20. saj; 2000-

ndad; juubeliväljaanded

48

326. Karulin, Ott 2013. Rakvere Teater "täismängude" otsinguil aastail 1985-

2009. Dissertationes de studiis dramaticis Universitatis Tartuensis, 2. Tartu:

University of Tartu Press. Märksõnad: eesti; teater; kutselised teatrid; lavastajad;

teatripoliitika; publik; repertuaar; teatriajalugu; teatriteooria; Rakvere; 1980-ndad;

1990-ndad; 2000-ndad;dissertatsioonid

327. Sajand seltsielu südames: Väike-Maarja seltsimaja: juubeliraamat. 2012.

Koost. Lutsepp, Elo; Metsman, Marju; Kivi, Janek. Väike-Maarja: Väike-Maarja

Põllumeeste Selts. Märksõnad: kultuurimajad; kultuur; kultuuriajalugu; kodulugu;

seltskondlik elu; Väike-Maarja; Lääne-Virumaa; 20. saj; 21. saj. algus;

juubeliväljaanded

328. Rätsep, Huno 1996. Wiedemanni-nimeline keeleauhind– Virumaa:


Maavalitsus, lk 477-480. Märksõnad: eesti keel; murde keel; keeleteadus;

keeleteadlased; kirjanikud; ajakirjanikud; Wiedemann; keeleauhind

VIRU LIIKUMINE

329. Alutaguse Memento alates 1989: sõnas ja pildis. 2011. Kommunistide

repressioonide all kannatanute Alutaguse organisatsioon "Memento". Koost.

Säästla, Uno. Jõhvi: Alutaguse Memento. Märksõnad: ühendused; üritused;

mälestamine; Nõukogude okupatsioon; repressioonid; küüditamine;

inimsusvastased kuriteod; ohvrid; Alutaguse; Ida-Virumaa; 1980-ndad; 1990-

ndad; 2000-ndad; kroonikad; fotod; allikapublikatsioonid

330. Lepiksoo, Pilvi 2011. Tarvanpää juubelite aasta – Rahvakultuuri

aastaraamat = Folk Culture Yearbook. 2011. Tallinn, lk 108-110. Märksõnad:

Tarvanpää; rahvatantsuansambel; rahvatantsud; tantsupeod; tantsujuhid; Eesti;

rahvatantsuansambli

331. Lääne-Viru Maanaiste Liit läbi aegade. 2008. Koost. Uueni, Liivi; Preem,

Ene. Väike-Maarja: Lääne-Viru Maanaiste Liit. Märksõnad: seltsid;

naisliikumised; naisorganisatsioonid; maakultuur; teatmikud; Lääne-Virumaa

49

332. Sikk, Rein 1996. Viru säru ehk Virumaa folkloorirevolutsioon. – Virumaa:


Maavalitsus, lk 586-592. Märksõnad: rahvakultuur; rahvalaul; rahvatants;

pärimusmuusika; festivalid; folkloorifestivalid; Lahemaa; Viru Säru

333. Veedla, Peep 2009. Viru Folk - imeline festival põhjarannikul –

Rahvakultuuri Aastaraamat 2009 = Folk Culture Yearbook 2009 . Rahvakultuuri

Arendus- ja Koolituskeskus. Toim. Maire Pragi. Tallinn, lk. 98- 100. Märksõnad:

muusikafestivalid; folkmuusika; Vru Folk; Käsmu; eesti; esinejad

334. Virulaste Vennaskond: [tutvustaja] 1990. Rakvere : Virulaste Vennaskond.

Märksõnad: mittetulundusühingud; sihtasutused; Eesti; Virumaa

Documents

VIRUMAA KULTUURILUGU Bibliograafia Virumaa kultuuriloo ...viruinstituut.ee/wp-content/uploads/2014/10/virumaa_kultuuriloo... · VIRUMAA KULTUURILUGU Bibliograafia Virumaa kultuuriloo