Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu koostamine

Sissejuhatav seminar maavalitsuses20.11.2013

Päevakava

1. Sissejuhatus - töökoosoleku eesmärgist.

2. Maakonnaplaneeringu olemus. Maakonnaplaneeringu koostamise tööplaan.

3. Ülevaade Ida-Viru maakonna arengukavast.

4. Ida-Viru maakonnaplaneeringu esialgsete lähteseisukohtade ja KSH programmi sisuliste punktide tutvustamine.

5. Rühmatöö. Olulisemate teemavaldkondade väljaselgitamine, millega tuleks KOVde hinnangul maakonnaplaneeringus tegeleda.

Esialgsete lähteseisukohtade täpsustamine.

MaakonnaplaneeringMaakonnaplaneering on üldine, riikliku tasandi strateegiline arengudokument, mille eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine:- Tasakaalustab riiklikke ja kohalikke ruumilisi vajadusi ja huve; majandusliku, sotsiaalse,

kultuurilise ning looduskeskkonna arengu vajadusi- Kujundab säästva arengu alused;- Suunab asustuse arengut;- Määrab DP koostamise kohustusega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid ning maareformi

seaduse tähenduses tiheasustusega alad, kui need ei ole kehtestatud ÜP-ga määratud;- Kavandab loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning

rohelise võrgustiku toimimist tagavad meetmed;- Määratleb maa- ja veealade üldised kasutamistingimused; maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimused;- Määrab teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja

jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse;- Arvestab kaitsealade ja nende kasutamistingimustega, teeb vajadusel muudatusettepanekuid;- Määrab puhkealade ja nende kasutamistingimused samuti; üleriigilise tähtsusega riigikaitselise

otstarbega maa-alad.

Maakonna-planeering,MP teemaplaneering

Üldplaneering,

ÜP teemaplaneering; piirkonna ÜP

Detailplaneering

Üleriigiline planeering

Maakasutus/ehitustingimused

Strateegia/ruumilise arengu põhimõtted

hier

arhi

lisus

muu

deta

vus

4

Maakonnaplaneering Eesti planeerimissüsteemis

Maakonnaplaneeringu alused

- Üleriigiline planeering Eesti 2030+- Eesti regionaalarengu strateegia aastani 2020 (koostamisel)- Riiklikud sektorarengukavad- Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020

Sisendiks on ka koostatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud; ka omavalitsuste üldplaneeringud; temaatilised alusmaterjalid (N: Statistikaametilt tellitud rahvastikuprognoos)

Väljundit aitavad kujundada Siseministeeriumi “Maakonnaplaneeringu ruumilise planeerimise leppemärgid”

Üleriigiline planeering Eesti 2030+

6

Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest

lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise

tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.

Eesti regionaalarengu strateegia raames läbiviidud

regionaalne SWOT Ida-Virumaal (nov 2012)

Asustuse suunamine

Eesti 2030+ järgi perspektiivne asustusmuster hajalinnastunud ruum

Hajalinnastunud ruumi mõistega võetakse kokku soovitav linnu ja maa-asulaid hõlmav tulevikuasustuse mudel, kus eeslinnastumine, ulatuslik tööalane pendelränne ja linliku elustiili ülekaal ka maal on kaotanud sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes suurel määral erinevused linna ja maa vahel, aga jätnud alles erinevused füüsilises elukeskkonnas. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnas pakutavate kvaliteetteenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.

Hajalinnastunud ruum jaguneb toimepiirkondadeks, milles tööealine elanikkond liigub pidevalt valdavalt marsruudil elukoht-töökoht-igapäevateenused.

Toimepiirkondade määratlemise aluseks on mobiilpositsioneerimise meetodil välja selgitatud keskused ja nende tagamaad (15% elanikke liigub iga päev peasihtpunkti ehk keskusse ja tagasi). Nende eristamise aluseks on eeskätt igapäevaelus põhitähtsusega töö- ja haridusalane liikumine. Keskuste arvu on vähendatud teiseste liikumiste põhjal (väljaspool tööaega), mis kajastab suuresti teenuste tarbimise mustrit.

Asustuse suunamine

Sissejuhatav töökoosolek 21.11.2013Lähteseisukohtade täpsustamine, KSH programmi eelnõu koostamine 5.12.2013KSH eelnõu laialisaatmine seisukohtade küsimiseks 13.12.2013Tugiplaani koostamine 15.01.2014KSH programmi ja lähteseisukohtade avalik väljapanek 17.02.2014KSH programmi ja lähteseisukohtade avalik arutelu, programmi saatmine heakskiitmiseks 20.02.2014Eskiislahenduse aluste läbiarutamine – tööseminarid kord kuus (töögrupp + vajadusel OV esindajad, spetsialistid) Kuni juuli 2014 kord kuus

Maakonnaplaneeringu tööplaan

Eskiislahenduse aluste läbiarutamine – tööseminarid kord kuus (töögrupp + vajadusel OV esindajad, spetsialistid)

Kuni juuli 2014 kord kuusTeemad:• Asustus, tõmbekeskused, toimepiirkonnad• Ettevõtluse soodustamine ja suunamine• Taristu, ühistransport• Rohevõrk ja väärtuslikud loodusalad• Maardlad, altkaevandatud alade tingimused• Haridus• ...

Maakonnaplaneeringu tööplaan

Eskiislahenduse koostamine Sept 2014Eskiislahenduse ja KSH esialgsete tulemuste avalikud arutelud Okt 2014KSH aruande eelnõu koostamine Nov 2014Planeerimisettepaneku ja KSH aruande koostamine Dets 2014Planeeringu kooskõlastamine Jaan- aprill 2015Planeeringu vastuvõtmine Mai 2015Planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek Juuni 2015Laekunud ettepanekutele vastamine Juuli-august 2015Avalikud arutelud Sept 2015Planeeringu täiendamine, KSH esitamine heakskiitmiseks Okt 2015Planeeringu ja heakskiidetud KSH aruande esitamine Siseministeeriumisse Dets 2015Planeeringu kehtestamine ca 2016 I pool

Maakonnaplaneeringu tööplaan

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus vajavad eritähelepanu:- Altkaevandatud alad, maavarade kaevandamine;

kaevandatud alade taaskasutus- Ettevõtluse soodustamine ja suunamine- Transporditaristu, sh transpordiliike ühendavad terminalid- Energeetika, sh taastuvenergeetika- Toimepiirkonnad eripärases rahvus-kultuurilises kontekstis- Veealade kasutamine- ...

Esialgsed lähteseisukohad ja KSH pidepunktid

Mõju põhja- ja pinnaveele, selle kvaliteedile ja tasemele ning ressursi piisavusele seoses kaevandus- ja tööstustegevusega;

Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud, tulenevalt maakonna Eesti kontekstis eripärasest kultuurilis-rahvuslikust koosseisust ning tööjõustruktuurist;

Mõju pinnasele ja maavaravarudele seoses kaevandustegevuse võimaliku jätkuva laienemisega ning vajadusega tagada maavaravarude kättesaadavus;

Mõju jäätmetekkele seoses tööstustegevuse jätkumise ja võimaliku laienemisega;

Mõju üldisele ohutusele seoses olemasolevate ning võimalike lisanduvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetega;

Mõju elukeskkonna kvaliteedile ja maakonna arengupotentsiaalile seoses demograafiliste trendidega ning majandusliku struktuuri ümberkujunemisega, samuti seoses taastuva energia osakaalu suurendamise eesmärgiga.

KSH olulisemad mõjuvaldkonnad:

- Millised teemad vajaksid maakonnaplaneeringus reguleerimist, millised on nö piiriülesed mured?- Millised senistest maakonnatasandi planeeringutest on hästi toiminud?

Rühmatöö ülesanne