SISUKORD

1 Sissejuhatus.........................................................................................................................4

2 Itaalia...................................................................................................................................5

3 Loodus.................................................................................................................................6

3.1 Kliima...........................................................................................................................6

4 Riik......................................................................................................................................7

4.1 Riigikord.......................................................................................................................7

4.2 Haldusjaotus.................................................................................................................7

4.3 Valimised.....................................................................................................................8

5 Rahvastik.............................................................................................................................9

5.1 Religioon......................................................................................................................9

5.2 Asulad.........................................................................................................................10

6 Majandus...........................................................................................................................11

6.1 Eksport.......................................................................................................................11

6.2 Import.........................................................................................................................12

6.3 Transport....................................................................................................................12

7 Ajalugu..............................................................................................................................13

8 Hispaania...........................................................................................................................15

8.1 Nimi............................................................................................................................16

8.2 Haldusjaotus...............................................................................................................16

8.3 Religioon....................................................................................................................17

9 Kokkuvõte.........................................................................................................................19

10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................20

Sissejuhatus

4

1 Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel (vt Joonis 1).

Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk

väiksemaid saari.

Joonis 1. Itaalia asukoht

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)

ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia

territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.

Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).

5

2 Loodus

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad

orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide

jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid.

Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.

Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja

Etna. Sageli esineb maavärinaid.

2.1 Kliima

Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb

parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini

poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme

sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti

piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on

kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised

temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.

Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab

Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja

kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.

Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima

sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.

6

3 Riik

3.1 Riigikord

Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud

referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.

Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev

valijatekogu (see on pigem auamet).

Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest

senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.

3.2 Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia maakonnad

Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks (comune).

Nr Maakond Keskus Pindala (km²) Rahvaarv

1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177

2. Apuulia (Puglia) Bari 19 358 4 090 577

3. Basilicata Potenza 9 995 587 680

4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537

5. Campania Napoli 13 590 5 833 131

6. Emilia Romagna Bologna 22 446 4 429 766

7. Friuli-Venezia Giulia Trieste 7 858 1 235 761

8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365

7

9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993

10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348

11. Marche Ancona 9 366 1 564 886

12. Molise Campobasso 4 438 319 834

13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532

14. Sardiinia maakond (Sardegna) Cagliari 24 090 1 675 286

15. Sitsiilia maakond (Sicilia) Palermo 25 711 5 050 486

16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074

17. Trentino-Alto Adige Trento 13 607 1 036 639

18. Umbria Perugia 8 456 906 675

19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129

20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197

3.3 Valimised

2006. aasta Itaalia parlamendivalimised

2008. aasta Itaalia parlamendivalimised

8

4 Rahvastik

Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult praegu viiendal kohal (60 200 060 elanikku), aga samas

demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim

(19,4%). On arvata, et see arv kasvab: aastaks 2020 on üks isik neljast vanuses üle 65 (23,5%

rahvastikust). Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku arvu langust

tasakaalustab migrantide sissevool, mis suurendab sündivust, hoides rahvastiku arvu langust

umbes 0% juures. Käesoleval ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud inimeste

arvuga, kes on sündinud II Maailmasõja ja 60. aastate vahel (nn „beebibuumi” põlvkond).

Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud

majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. Aktiivse vananemise meetodid ei

puuduta tegelikult mitte ainult eakaid, vaid on mõeldud kõikidele eluperioodidele eesmärgiga

aktiviseerida kogu rahvastiku potentsiaali.

4.1 Religioon

87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon

on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast.

Rooma

9

4.2 Asulad

Pikemalt artiklis Itaalia linnade loend

Tabel 1. Suuremad linnad

Jrk Linn Maakond Elanike arv

1 Rooma Lazio 2761477

2 Milano Lombardia 1324110

3 Napoli Campania 963357

4 Torino Piemonte 907563

5 Palermo Sitsiilia 655875

6 Genova Liguuria 607906

7 Bologna EmiliaRomagna 380181

8 Firenze Toskaana 371282

9 Bari Apuulia 320475

10 Catania Sitsiilia 293458

8585684

10

5 Majandus

Eurotsooni liikmed (tumesinisega)

Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli

Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige

ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002.

aastal.

SKP jaotumine

sektoritesse

(2009)

Sektor Osakaal

Põllumajandus 1,8%

Tööstus 24,9%

Teenindus 73,3%

Tööjõu jaotumine sektoritesse

(2005)

Sektor Osakaal

Põllumajandus 4,2%

Tööstus 30,7%

Teenindus 65,1%

5.1 Eksport

Itaalia suurimad ekspordiartiklid on

11

ehituskaubad

tekstiil ja riided

tootmismasinad

mootorsõidukid

veoseadmed

kemikaalid

Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika

Ühendriigid 5,92%, Hispaania 5,69%, Suurbritannia 5,13%, Šveits 4,69% (2009).

5.2 Import

Itaalia suurimad impordiartiklid on

ehituskaubad

kemikaalid

veoseadmed

energiatooted

mineraalid ja mittevärvilised metallid

tekstiil ja riided

Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%,

Holland 5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08% (2009).

5.3 Transport

Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.

12

6 Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia

Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi.

Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all,

kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all.

Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja

langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi

valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas.

Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.

Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli

kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile.

11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes

omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega,

13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad.

Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid

seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka

renessansikultuuri häll.

Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16.

sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla.

19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti

tänu Giuseppe Garibaldi1 sõjalistele oskustele.

1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga2.

1 Giuseppe Garibaldi (4. juuli 1807 Nice – 2. juuni 1882 Caprera) oli Itaalia rahvuskangelane, kindral. Ta juhtis revolutsioonilist rahvuslikku vabadusliikumist, mille eesmärgiks oli Itaalia ühendamine. 9. veebruaril 1849 kuulutati tema ettepanekul küll välja Rooma vabariik, kuid Itaalia ühinemist see kaasa ei toonud.2 Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–

13

Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. (Vikipeedia, 2014)

1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.

14

7 Hispaania

Hispaania (hispaania keeles España), ametliku nimega Hispaania Kuningriik (hispaania keeles

Reino de España), on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania riigivalitsemise

vormiks on parlamentaarne monarhia. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik. Hispaania

territoorium jaguneb riigi haldusjaotuse alusel 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks

autonoomseks linnaks. Hispaania pealinn on Madrid.

Oma kontinentaalses osas piirneb riik lõunas ja idas Vahemerega, välja arvatud maapiir

Gibraltariga. Hispaaniast põhja ja kirdesse jäävad Prantsusmaa, Andorra ja Biskaia laht.

Lääne ja loode poolt piiravad riiki Portugal ja Atlandi ookean. Hispaania on üks kolmest

riigist (teised kaks on Maroko ja Prantsusmaa), millel on rannajoon nii Atlandi ookeaniga kui

ka Vahemerega. Lõuna poole jäävast Aafrikast lahutab Hispaaniat kitsas Gibraltari väin, mille

ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania 1214 kilomeetri

pikkune maapiir Portugaliga on pikim katkematu piirijoon Euroopa Liidus.

Hispaania osad on ka Baleaari saarestik Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis Aafrika

ranniku lähedal ja kaks autonoomset linna Põhja-Aafrikas: Ceuta ja Melilla. Lisaks sellele

kuuluvad Hispaaniale Alboráni saar, Chafarinase saared, kaljusaar Peñón de Alhucemas,

kaljuneem Peñón de Vélez de la Gomera ja teisi väikseid saarekesi, nende seas Perejil. Veel

kuulub Hispaaniale Llívia eksklaav Prantsusmaal. Hispaania territooriumi pindala on 504 645

km2, mis teeb sellest suuruselt teise riigi Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus (Prantsusmaa

järel) ning suuruselt neljanda riigi Euroopa kontinendil (Venemaa, Ukraina ja Prantsusmaa

järel).

Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida "kõigil

hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada". 2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania

15

keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele. Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on

mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled.

Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on:

katalaani keeles Regne d'Espanya

baski keeles Espainiako Erresuma

galeegi keeles Reino de España

oksitaani keeles ja arani murdes Regne d'Espanha

7.1 Nimi

Roomlased kasutasid Pürenee poolsaare kohta nime Hispania, millest tuleb Hispaania

tänapäevane hispaaniakeelne nimi España. Vana-Kreeka allikates nimetati seda piirkonda

Iberia.

Nimi Hispania ei pärine algselt ladina keelest, selle päritolu kohta on mitu teooriat. Neist

tunnustatuima järgi on Hispania pärit foiniikiakeelsest nimest i-spn-ya.

7.2 Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus

16

Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks

linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50

provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud

munitsipaliteetideks.

7.3 Religioon

Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast

katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta

oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva,

15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini.

22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.

Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest

samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka

samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega). Sellega sai

Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus

samasooliste abielu on seadustatud.

Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid.

Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud

flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000).

Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei

ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-

Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on

17

islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud

katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud.

Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias

umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni

moodustasid juudid 8% elanikkonnast.

18

Kokkuvõte

19

Kasutatud kirjandus

Vikipeedia. (14. märts 2014. a.). Italia. Kasutamise kuupäev: 25. august 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia

20