Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 21

IV UIMASTID JA UIMASTISEOTUSE ASTMED

4.1. Uimastid

Uimastiteks ehk psühhoaktiivseteks aineteks nimetatakse aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Selliste ainete hulk on väga suur. Osa neist on kasutusel ilma piiranguteta (kohv), mõne kättesaadavust piiratakse (vanuseline piir tubaka ja alkoholi puhul) ning mõne kasutamist kontrollitakse rahvusvahelisel või riiklikul tasandil (kanepitooted, opioidid).

Laiemalt võttes on uimasti iga aine, mida saab kuritarvitada, sõltumata asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadustega või mitte. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nimetatakse narkootikumideks.

Uimasteid võib klassifitseerida mitmeti. Enim levinud on nende eristamine toime järgi kesknärvisüsteemile.

Joonis 7. Toime järgi kesknärvisüsteemile jagunevad uimastid kolme rühma.

NB! Erinevatel uimastitel on erinev toime ja erinevad joobetunnused. On oluline teada, et sarnased joobetunnused võivad esineda ka mitmete haigusnähtude korral ega anna otsest alust diagnoosida uimastijoovet.

Eristatakse psüühilist ja füüsilist sõltuvust uimastitest. Psüühiline sõltuvus on vastupandamatu tung ainet hankida ja kasutada. Üldjuhul on tung seotud uimasti mingi subjektiivselt meeldiva toimega (nt eufooria, ergutamine, rahunemine, hallutsinatsioonid, joove). See on tunne, mida tahetakse korduvalt ja teadlikult, sagedamini aga alateadlikult läbi elada. Tung uimastit tarvitada võib olla äärmiselt tugev. Uimastite toimega harjunult kasutatakse neid ka selleks, et igapäevaelu reaalsusega toime tulla.

Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti toimega. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Need psüühilised ja füüsilised vaevused on enamasti

UIMASTIDToime kesknärvisüsteemile

STIMULANDID(nt amfetamiin, ecstasy,

kokaiin, nikotiin)

DEPRESSANDID(nt opioidid, rahustid,

alkohol)

HALLUTSINOGEENID(nt LSD, fentsüklidiin,

psilotsübiin)

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile22

vastupidised uimasti enese toimeilmingutele: näiteks stimulantide puhul unisus ja depressiivsus, depressantide puhul unetus, ärevus, motoorne erutus ja krambid.

Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Seetõttu kasutatakse uimastit mitte enam subjektiivse rahuldustunde saamiseks, vaid võõrutusnähtude ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks.

Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust tuleb suurendada, et saavutada esialgne toime. Tolerantsuse suurenemine on organismi kaitse- ja kohanemisreaktsioon uimastile, mis aitab organismil säilitada sisemist tasakaalu ning võimaldab funktsioneerida uimasti poolt muudetud sisekeskkonna tingimustes.

4.2. Uimastite toime neurofüsioloogia

Selleks et mõista, kuidas uimastid aju mõjutades inimese käitumist muudavad, tuleb enne tutvuda närvisüsteemiga. See koosneb pea- ja seljaajust ning närvidest. Inimese käitumise kõrgeim juhtorgan on peaaju. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest, millest igaüks koosneb rakukehast, dendriitidest, aksonist ja närvilõpmetest. Närviimpulsi levik ühe raku piires toimub elektriliselt – närvirakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud, st membraani sise- ja välispinna vahel on elektriline potentsiaalide vahe.

Joonis 8. Närviraku ehitus.

Dendriidid kannavad närvierutust rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. Seda omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks. Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekande- e virgatsainet e transmitterit. Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate

presünaptilised närvilõpmed

akson

rakukeha

dendriidid

rakutuum

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 23

retseptoritega – valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, muutes seejärel rakumembraani elektrilisi omadusi või käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad. Esimesel juhul teine närvirakk ergastub, teisel juhul aga hoitakse see ära. Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud.

Joonis 9. Sünapsi ehitus.

Närvirakkude virgatsainetest suhtlusvahendeid on mitmeid ning igaühel neist on mitmeid psüühilisi funktsioone. Uimastid sekkuvad närvirakkude omavahelisse suhtlemisse, mõjutades närvirakkude vahelist sünaptilist ülekannet. Selline mõjutamine võib toimuda mitmel moel: uimastid võivad blokeerida virgatsainele tundlikud retseptorid (nagu näiteks kofeiin) või hoopis suurendada retseptori tundlikkust virgatsaine suhtes (rahustid ja uinutid). Psühhoaktiivne aine võib virgatsaineid asendada, nende retseptoreid ise stimuleerides (oopiumi ja kanepitoodete toimeained), või suurendada virgatsaine vabanemist ja niiviisi vastavat närviülekande ahelat tugevdada (amfetamiin ja ecstasy). Uimasti sekkumine närvirakkude suhtlusse ja sellest tingitud muutused ajus võivad olla pikaaegsete ja püsivate tagajärgedega. Näiteks põhjustab ecstasy korduval manustamisel serotoniinineuronite taandarengut ning ühes sellega impulsiivsust, meeleoluhäireid ja mälu halvenemist edaspidises elus.

Järgnevas tabelis on toodud näiteid uimastitest ja nendega seotud virgatsainete funktsioonidest. Oluline on teada, et uimastid iseenesest ei algata inimese ajus mingit senitundmata ja senitoimumata protsessi, vaid sekkuvad närvirakkude igapäevatöösse, sundides neid mingeid protsesse võimendama või pidurdama.

akson

närvilõpe

virgatsainega täidetud põiekesed

sünaptiline pilu

postsünaptiline rakk

retseptorid

akson

närvilõpe

dendriit

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile24

Tabel 2. Uimastite poolt mõjutatud virgatsainete süsteemid ajus ja nende funktsioonid

Uimasti Mõjutatud virgatsaine süsteem Näide vastavast funktsioonist

Nikotiin Atsetüülkoliin

Noradrenaliin

Õppimine, mälu, ärkvelolek

Tähelepanu, ärksus

Ecstasy Serotoniin Meeleolu, impulsikontroll, uni

Amfetamiin Dopamiin

Noradrenaliin

Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus

Tähelepanu, ärksus

Alkohol Glutamaat

Gamma-aminovõihape

Dopamiin

Serotoniin

Universaalne erutusvirgatsaine, õppimisvõimeUniversaalne pidurdusvirgatsaine

Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus

Meeleolu, impulsikontroll, uni

GHB Gamma-aminovõihape Universaalne pidurdusvirgatsaine

Opioidid (heroiin, fentanüül) Endopioidid

Dopamiin

Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustajuÜldine motiveeritus, edasipüüdlikkus

LSD Serotoniin Meeleolu, impulsikontroll, uni

4.3. Eestis enamlevinud uimastite iseloomustus

Kesknärvisüsteemi stimulandid

Kesknärvisüsteemi depressandid

Hallutsinogeenid e psühhedeelikumid

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 25

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

KES

KN

ÄR

VIS

ÜST

EEM

I STI

MU

LAN

DID

on

uim

astid

, mis

mõj

uvad

org

anis

mile

erg

utav

alt.

Enam

asti

põhj

usta

vad

siia

rüh

ma

kuul

uvad

uim

astid

süd

ame

löög

isag

edus

e ki

irene

mis

t, ke

hate

mpe

ratu

uri j

a ve

rerõ

hu tõ

usu,

pup

illid

e la

iene

mis

t, er

utus

t nin

g vä

sim

use

vähe

nem

ist,

võim

alik

ud o

n ko

ordi

nats

ioon

ihäi

red.

Am

feta

-m

iin

(s

läng

is

amf,

spiid

, A,

ants

, val

ge

alfa

beet

, ki

irus

)

Sünt

eetil

ine

uim

asti,

levi

b va

lge,

ke

rgel

t kol

laka

või

hal

lika

pulb

rina

ja

tabl

ettid

ena.

Võe

taks

e su

u ka

udu,

tõ

mm

atak

se n

inna

, sui

tset

atak

se v

õi

süst

itaks

e. M

õju

kest

ab 2

–4 tu

ndi.

Füüs

ilis

ed: h

igis

tam

ine,

une

tus,

pü

sim

atus

, suu

rte

annu

ste

puhu

l võ

ivad

esi

neda

kra

mbi

d.Ps

üühi

lise

d: n

ärvi

lisus

, rah

utus

, hü

plev

mõt

lem

ine,

seo

setu

kõn

e,

elev

us.

Eufo

oria

, suu

rene

nud

jutu

kus,

püs

imat

us

ja e

nese

kind

lus.

Söö

giis

u vä

hene

b.

Pid

urdu

smeh

hani

smid

nõr

gene

vad,

või

mal

ik

agre

ssiiv

ne k

äitu

min

e te

iste

ja e

nda

suht

es.

Võim

alik

ud s

üdam

e- ja

ver

esoo

nkon

nahä

ired.

Su

urem

ate

annu

ste

puhu

l ste

reot

üüpn

e kä

itum

ine

(sam

u lii

gutu

si k

orra

taks

e m

itmei

d ko

rdi).

Man

usta

mis

el k

ordu

valt

mitm

e pä

eva

jook

sul v

õib

aren

eda

amfe

tam

iinip

sühh

oos:

ilm

neva

d nä

gem

is- j

a ku

ulm

ism

eele

pett

ed,

taga

kius

atus

mõt

ted

ja a

gres

siiv

ne k

äitu

min

e.

Kiir

esti

tekk

ib to

lera

ntsu

se s

uure

nem

ine

aine

suh

tes,

mis

tõtt

u m

anus

tata

vad

annu

sed

suur

enev

ad m

itmek

ords

eks.

Am

feta

miin

i ja

tem

a te

isen

dite

pik

aaja

lise

tarv

itam

ise

tule

mus

ena

võib

kõh

nuda

, ha

mba

d võ

ivad

hak

ata

kiire

sti l

agun

ema.

Te

kiva

d em

otsi

onaa

lne

tasa

kaal

utus

ja

impu

lsiiv

ne k

äitu

min

e, ta

andu

b lo

omul

ikul

te

el s

aadu

d na

udin

gutu

nne,

või

vad

tekk

ida

mäl

uhäi

red.

Suu

rene

b võ

imal

us jä

äda

süda

me-

ja v

eres

oonk

onna

hai

gust

esse

. P

ikaa

jalin

e su

urte

ann

uste

tarv

itam

ine

põhj

usta

b nä

rvir

akku

de ta

anda

rene

mis

t.

Met

am-

feta

mii

n

(slä

ngis

jää,

kr

ista

ll, ic

e)

Am

feta

miin

i kan

gem

ja tu

geva

ma

mõj

uga

teis

end,

mis

levi

b va

lge

pulb

ri

või k

rist

alse

läbi

pais

tva

aine

na.

Man

usta

taks

e pe

amis

elt s

uits

etad

es,

aga

ka s

üstid

es ja

suu

kau

du.

Sarn

ane

amfe

tam

iinile

.Sa

rnan

e am

feta

miin

i toi

meg

a, k

uid

kest

ab

kaue

m.

Kord

uv ta

rvita

min

e võ

ib p

õhju

stad

a ra

skei

d ps

üühi

lisi,

neur

oloo

gilis

i, sü

dam

e-ve

reso

onko

nna

või s

eede

kulg

la ta

litlu

se

häire

id.

Ecst

asy

(slä

ngis

ta

blet

t, E,

AD

AM

, kü

psis

, bi

skvi

it,

kom

m,

keta

s)

Peam

ine

koos

tisai

ne o

n am

feta

miin

. Se

da v

õeta

kse

siss

e er

inev

at v

ärvi

ja

erik

ujul

iste

tabl

ettid

e võ

i kap

slite

na.

Võib

esi

neda

ka

pulb

ri k

ujul

. Va

lmis

tata

kse

sage

li põ

rand

aalu

stes

la

bori

tes,

pul

brid

ja ta

blet

id v

õiva

d si

sald

ada

sünt

eesi

vah

epro

dukt

e.

Füüs

ilis

ed: ü

liakt

iivsu

s, h

amm

aste

kr

igis

tam

ine.

Psüü

hili

sed:

kas

vav

avat

us

ja h

easo

ovlik

kus,

suu

rene

nud

empa

atia

võim

e, v

õim

alik

ud

paan

ikah

ood

ja m

eelte

sega

dus.

Eufo

oria

ja e

ruta

tus,

suu

rene

nud

jutu

kus,

pü

sim

atus

ja e

nese

kind

luse

suu

rene

min

e.

Pid

urdu

smeh

hani

smid

nõr

gene

vad.

Tek

ib

rahu

lolu

ja ü

htsu

stun

ne te

iste

ga. S

uure

neb

empa

atia

. Suu

rtes

ann

uste

s ta

rbim

ine

võib

es

ile k

utsu

da h

allu

tsin

atsi

oone

, või

vad

tekk

ida

kram

bid.

Pik

aaja

line

tarv

itam

ine

põhj

usta

b nä

rvir

akku

de h

ävim

ist,

võim

alik

eks

taga

järg

edek

s pü

siva

d m

eele

oluh

äire

d,

ärev

us ja

impu

lsiiv

ne k

äitu

min

e. T

aand

ub

loom

ulik

ul te

el s

aadu

d na

udin

gutu

nne,

või

vad

tekk

ida

mäl

uhäi

red.

Pid

eval

tarv

itam

isel

või

b ku

june

da p

süüh

iline

sõl

tuvu

s.

Kok

aiin

(s

läng

is

koka

, lum

i, tr

iip)

Saad

akse

Lõu

na-A

mee

rika

s ja

Kag

u-Aa

sias

kas

vava

kok

apõõ

sa le

hted

est

valm

ista

tud

koka

past

ast.

Levi

b pu

lbri

kuj

ul, v

õeta

kse

suu

kaud

u,

tõm

mat

akse

nin

na v

õi s

üstit

akse

ve

eni.

Toim

e pü

sib

umbe

s po

ol tu

ndi.

Füüs

ilis

ed: k

iire

pind

min

e hi

ngam

ine,

kin

nine

nin

a, p

üsim

atus

, na

ha k

rats

imin

e.Ps

üühi

lise

d: e

ufoo

ria,

hüp

lev

mõt

lem

ine,

kõn

ehäi

red,

eb

aade

kvaa

tsed

reak

tsio

onid

.

Söög

iisu

vähe

nem

ine,

jutu

kus,

püs

imat

us,

kõrg

enen

ud m

eele

olu,

kõr

gene

nud

enes

eusa

ldus

ja s

eksu

aalh

uvi t

õus.

Suu

rte

annu

ste

man

usta

mis

el v

õiva

d te

kkid

a kr

ambi

d, jä

litus

maa

nia,

hir

mut

unne

ja

agre

ssiiv

sus.

Või

mal

ik ü

litun

dlik

kuse

st

tingi

tud

mür

gist

us.

Kord

uval

tarv

itam

isel

või

b es

ile k

utsu

da

süda

me

rütm

ihäi

reid

, süd

amel

ihas

e ve

reva

rust

use

häire

id ja

infa

rkti.

Või

b hä

irid

a aj

u ve

reva

rust

ust,

sest

ahe

ndab

ver

esoo

ni.

Teki

vad

nina

lim

aske

sta

kahj

ustu

sed

(mis

võ

ivad

põh

just

ada

nina

vere

jook

se),

söög

iisu

vähe

nem

ine

ja k

ehak

aalu

lang

us, u

nehä

ired,

ke

sken

dum

isra

skus

ed, n

ärvi

lisus

ja k

erge

är

ritu

vus.

Kiir

esti

aren

eb p

süüh

iline

sõl

tuvu

s.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

edIV

Uim

astid

ja u

imas

tiseo

tuse

ast

med

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile26

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

Cra

ck

(slä

ngis

kr

äkk)

Cra

ck o

n ko

kaiin

i vab

a al

usel

ine

vorm

, su

itset

amis

eks

kasu

tata

v va

rian

t.Sa

rnas

ed k

okai

inijo

obe

tunn

uste

ga.

Sarn

ane

koka

iini t

oim

ele.

Sarn

ane

koka

iini t

oim

ele,

kro

onili

ne k

öha.

Kof

eiin

On

kohv

is, t

ees,

kak

aos,

kar

astu

s-

ja e

nerg

iajo

okid

es, š

okol

aadi

s,

kätt

esaa

dav

ka ta

blet

tiden

a.In

imes

ed re

agee

riva

d ko

feiin

ile

erin

eval

t, su

urem

ates

ann

uste

s ta

rbim

ine

teki

tab

üldi

selt

ebam

eeld

iva

tund

e.

Joob

etun

nuse

id e

i kir

jeld

ata.

Uni

sus

ja v

äsim

us v

ähen

evad

, ke

sken

dum

isvõ

ime,

reak

tsio

onik

iirus

, tä

hele

panu

ja m

älu

para

neva

d. H

inga

min

e ki

irene

b, u

riin

ieri

tus

suur

eneb

.

Pik

aaja

lise

tarv

itam

ise

taga

järj

el v

õiva

d te

kkid

a ke

sken

dum

isra

skus

ed, u

nehä

ired

ja k

erge

ärr

ituvu

s, o

rgan

ism

is v

ähen

eb

kalts

ium

isis

aldu

s. V

õim

alik

on

psüü

hilin

e ja

füüs

iline

sõl

tuvu

s. J

ärsu

l ta

rvita

mis

e lõ

peta

mis

el te

kib

võõr

utus

sünd

room

(pea

valu

, ui

mas

us, v

äsim

us, k

eske

ndum

isra

skus

ed,

võim

alik

äre

vus,

dep

ress

ioon

ja o

ksen

dam

ine)

.

Ener

giaj

ook

on g

asee

ritu

d jo

ok, m

is s

isal

dab

kof

eiin

i ja

palju

suh

krut

, mill

e ee

smär

giks

on

tõst

a en

ergi

avar

ude

hulk

a ni

ng p

akku

da k

eskn

ärvi

süst

eem

i või

ain

evah

etus

likku

stim

ulat

sioo

ni.

Lisa

ks o

n en

ergi

ajoo

gis

teis

igi t

oim

eain

eid,

sea

lhul

gas

B-g

rupi

vita

miin

e, ta

uriin

i, kr

eatii

ni, g

lüku

rono

lakt

ooni

, hõl

mik

puu

(ehk

gin

kgo)

, žen

šenn

i ja

piim

ohak

aeks

trak

ti. E

nerg

iajo

ogi

tarv

itam

ine

võib

teki

tada

püs

imat

ust j

a m

õtle

mis

- nin

g ke

sken

dum

ishä

ireid

. Lis

aks

võiv

ad te

kkid

a un

ehäi

red,

sel

le ta

gajä

rjek

s on

väs

imus

ja u

nisu

s pä

eval

. Ene

rgia

joog

is s

isal

duv

suur

kog

us

suhk

rut l

õhub

ham

baid

nin

g ri

kub

söög

iisu.

Tul

emus

eks

on e

bate

rve

toitu

min

e. S

uhku

r on

ene

rgia

joog

is a

inus

tege

liku

ener

gia

allik

as, k

ofei

in m

õjub

erg

utav

alt,

kasu

tade

s är

a or

gani

smis

juba

ol

emas

olev

aid

ener

giar

essu

rsse

. See

aga

kur

nab

orga

nism

i ja

teki

tab

hilje

m v

eelg

i suu

rem

at v

äsim

ust.

Ener

giaj

ooki

de p

idev

a ta

rbim

iseg

a ka

svab

talu

vus

nend

e su

htes

ja ta

rvita

tud

jook

ide

kogu

s su

uren

eb. P

robl

eem

iks

ener

giaj

oogi

ohu

tuse

hin

dam

isel

on

asja

olu,

et e

i ole

piis

aval

t and

mei

d en

ergi

ajoo

gi k

oost

isos

ade

koos

toim

e ko

hta

ning

teat

akse

liig

a vä

he s

elle

pik

aaja

lises

t m

õjus

t noo

rele

org

anis

mile

. Ene

rgia

jook

e ei

tohi

ks ju

ua s

üdam

ehai

ged,

laps

ed, l

apse

oote

l nai

sed

ja r

inna

ga to

itvad

em

ad.

Nik

otii

nO

n tu

baka

tood

etes

, mid

a su

itset

atak

se s

igar

ettid

ena

ja p

iibus

, ku

id k

a nä

rita

kse

ja tõ

mm

atak

se

ninn

a.

Joob

etun

nuse

id e

i kir

jeld

ata.

Sõ

ltuva

lt ta

rbija

st ja

olu

korr

ast o

n ni

kotii

nil k

as e

rgut

av v

õi ra

hust

av

toim

e.

Vere

soon

te a

hene

min

e, k

ehat

empe

ratu

uri

lang

us, ä

revu

se v

ähen

emin

e. V

õib

para

neda

ke

sken

dum

isvõ

ime

ja m

älu.

Või

mal

ik

iivel

dust

unne

.

Pik

aaja

lisel

tarv

itam

isel

või

b te

kita

da

hing

amis

teed

e ha

igus

i ja

mao

haav

u, s

amut

i sü

dam

e-ve

reso

onko

nna

haig

usi.

Olu

lisel

t su

uren

eb h

inga

mis

teed

e-, s

eede

trak

ti- ja

em

akak

aela

vähi

oht

.

När

imis

- või

huu

letu

baka

t müü

akse

ple

kkto

osis

par

ajat

eks

annu

stek

s pa

kitu

na. K

a nu

uskt

ubak

at tu

rust

atak

se s

arna

stes

toos

ides

, ann

use

saab

nin

na tõ

mba

ja is

e va

lida.

Sn

uff o

n ni

met

us,

mill

ega

kuts

utak

se p

ulbr

iks

jahv

atat

ud v

alm

istu

baka

t, m

is m

õeld

ud n

inna

tõm

bam

isek

s. N

ii nä

rim

istu

baka

l kui

ka

nuus

ktub

akal

on

ühin

e ko

kkul

eppe

line

nim

etus

: snu

s. T

ubak

a nä

rim

isel

tõ

useb

nik

otiin

isis

aldu

s ve

res

aegl

asem

alt k

ui tu

baka

sui

tset

amis

el. T

ubak

a nä

rija

saa

b m

itmei

d vä

hkite

kita

vaid

ain

eid,

mis

suu

rend

avad

ris

ki h

aige

stud

a su

uõõn

ekas

vaja

tess

e. T

ubak

anär

ijail

võib

tähe

ldad

a ka

igem

ete

eem

alet

õmbu

mis

t ham

mas

test

nin

g se

al h

akka

vad

elut

sem

a ba

kter

id. T

ubak

a ni

nnat

õmba

min

e põ

hjus

tab

nina

lim

aske

sta

kahj

ustu

si.

Elek

troo

nil

ine

ehk

e-si

gare

t on

akut

oite

l töö

tav

sead

e, m

illeg

a si

mul

eeri

taks

e tu

baka

siga

reti

suits

etam

ist.

E-si

gare

t sis

alda

b ve

delik

useg

uga

kaps

lit n

ing

kuu

mut

usel

emen

ti, m

is m

uuda

b ve

delik

u au

ruks

, aid

ates

sel

jõud

a su

itset

aja

hing

amis

teed

esse

. Su

itset

atav

ad s

eguv

edel

ikud

või

vad

olla

nii

niko

tiini

ga k

ui k

a ilm

a. L

isak

s si

sald

avad

nee

d m

itmei

d ke

emili

si ü

hend

eid

nagu

pro

püle

engl

ükoo

l, gl

ütse

rool

nin

g er

inev

ad m

aits

e- ja

lõhn

aain

ed. E

-sig

aret

on

uus

ja v

ähe

kasu

tuse

s ol

nud

tood

e ni

ng s

elle

pik

emaa

jalis

e to

ime

koht

a te

adm

ised

puu

duva

d. S

amut

i po

le p

iisav

alt u

uritu

d, k

uida

s e-

siga

retis

sis

aldu

vad

keem

ilise

d ai

ned

omav

ahel

ises

koo

smõj

us n

ing

koos

mõj

us n

ikot

iinig

a or

gani

smis

reag

eeri

vad.

Sel

lepä

rast

on

terv

iser

iski

de v

ältim

isek

s m

õist

lik e

-sig

aret

i tar

bim

ises

t hoi

duda

. Ees

tis o

n ni

kotii

ni s

isal

dava

te k

apsl

ite m

üük

alae

alis

tele

kee

latu

d, s

amut

i on

alae

alis

ele

sead

useg

a ke

elat

ud s

uits

etam

ine,

sui

tsuv

aba

tuba

kato

ote

ja

tuba

kato

oteg

a sa

rnas

elt k

asut

atav

a to

ote

tarv

itam

ine.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 27

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

KES

KN

ÄR

VIS

ÜST

EEM

I DEP

RES

SAN

DID

on

uim

astid

, mis

mõj

uvad

org

anis

mile

rahu

stav

alt.

Enam

asti

põhj

usta

vad

siia

rüh

ma

kuul

uvad

uim

astid

lõõg

astu

stun

de, u

imas

use

ning

re

aals

usta

ju n

õrge

nem

ise,

teki

vad

kõne

- ja

orie

ntat

sioo

nihä

ired.

Hin

gam

ine

ja s

üdam

e lö

ögis

aged

us a

eglu

stuv

ad, v

erer

õhk

alan

eb, r

eflek

sid

aegl

ustu

vad.

Alk

ohol

Saad

akse

kää

rim

ise

tule

mus

ena

toor

aine

st, m

is s

isal

dab

suhk

ruid

võ

i tär

klis

t. A

lkoh

ools

etes

jook

ides

si

sald

uv a

lkoh

ol o

n et

anoo

l. Le

vinu

im

uim

asti,

mill

e os

kam

atu

ja li

igne

ta

rvita

min

e põ

hjus

tab

rohk

esti

õnne

tusi

, hai

gusi

nin

g ne

ndes

t tin

gitu

d su

urt s

otsi

aals

et ja

maj

andu

slik

ku

kahj

u.

Füüs

ilis

ed: ä

hman

e pi

lk, l

iigut

uste

eb

aüht

lus,

või

mal

ik ii

veld

us.

Psüü

hili

sed:

pi

durd

usm

ehha

nism

ide

kadu

, eu

foor

ia v

õi e

mot

sion

aals

us, v

ali

ja s

egan

e kõ

ne, s

uurt

e ko

gust

e ta

rvita

mis

el u

nisu

s, v

õib

tekk

ida

tead

vuse

kaot

us.

Mad

al v

ere

alko

holis

isal

dus

aval

dub

mee

leol

u tõ

usus

, lõd

vest

us- j

a he

aolu

tund

es,

enes

ekin

dlus

e tõ

usus

, jut

ukus

es ja

en

esek

ontr

olli

vähe

nem

ises

. Ko

ordi

nats

ioon

hä

irub

ja tä

hele

panu

haj

ub. A

lkoh

olis

isal

duse

tõ

usm

isel

ver

es il

mne

b nä

rvis

üste

emi

pidu

rdum

ine:

liig

utus

te ja

kõn

dim

ise

kohm

akus

, tak

erdu

v ja

val

i kõn

e, a

eglu

stun

ud

reak

tsio

onid

ja n

õrge

nenu

d va

imse

d fu

nkts

ioon

id (m

õtle

min

e, m

älu

jne)

. Ve

re a

lkoh

olis

isal

duse

tõus

tes

hägu

neb

tead

vus

ja v

õiva

d te

kkid

a m

älul

ünga

d.

Pik

aaja

line

ja ro

hke

tarv

itam

ine

kahj

usta

b pe

aaeg

u kõ

iki o

rgan

ism

i elu

ndei

d ja

so

odus

tab

luuh

õren

emis

t. R

ikub

org

anis

mi

horm

onaa

lset

tasa

kaal

u ja

mõj

ub p

ärss

ival

t ni

i meh

e ku

i nai

se v

iljak

usel

e. S

uure

neb

risk

ha

iges

tuda

suu

piir

konn

a-, s

öögi

toru

-, m

aksa

- ja

jäm

esoo

levä

hki.

Suur

eneb

tõen

äosu

s sa

ttud

a õn

netu

stes

se. V

õib

tekk

ida

psüü

hilin

e ja

füüs

iline

sõl

tuvu

s. K

anna

tab

vaim

ne te

rvis

. P

ikaa

jalis

e ja

rohk

e ta

rvita

mis

e tu

lem

usen

a te

kiva

d is

iksu

sem

uutu

sed,

kah

just

ub

iden

titee

t.

Alk

ohol

i toi

me

orga

nism

ile s

õltu

b pa

ljude

st te

guri

test

, sea

lhul

gas

keha

kaal

ust,

mao

täitu

vuse

st, v

äsim

use

astm

est j

a ps

üühi

lises

t sei

sund

ist.

Ühe

sugu

ne k

ogus

mõj

ub e

rine

vate

le in

imes

tele

er

inev

alt.

Joob

e av

aldu

min

e sõ

ltub

eelk

õige

ver

e al

koho

lisis

aldu

sest

, viim

ane

omak

orda

sõl

tub

jood

ud a

lkoh

olik

ogus

est j

a al

koho

li im

endu

mis

est.

Alk

ohol

mõj

utab

kõi

ki k

eskn

ärvi

süst

eem

i fu

nkts

ioon

e, k

uid

erin

evad

funk

tsio

onid

on

alko

holi

toim

e su

htes

eri

tund

likku

sega

. Nii

on n

äite

ks ta

saka

alut

aju

tund

likum

kui

kuu

lmis

taju

. Mid

a ke

eruk

amad

on

funk

tsio

onid

, sed

a en

am n

ad

häir

uvad

. Ka

väik

e ko

gus

sega

b nä

iteks

aut

ojuh

timis

t, m

is n

õuab

jaga

tud

tähe

lepa

nu ja

eri

mee

lte s

amaa

egse

t val

vsus

t. Sa

ma

suur

kog

us a

lkoh

oli m

õjut

ab m

ehi j

a na

isi e

rine

valt,

mõj

udes

na

iste

le e

nam

asti

inte

nsiiv

sem

alt.

Seda

või

b se

leta

da n

aist

e ül

djuh

ul v

äiks

ema

keha

kaal

uga

– ni

i tek

ib n

eil v

eres

suu

rem

alk

ohol

isis

aldu

s. S

amut

i või

b se

e ol

ened

a m

eest

e ja

nai

ste

rasv

koe,

ve

delik

u hu

lga

jne

erin

evus

est.

Ka o

n en

amik

u na

iste

see

detr

aktis

väh

em a

lkoh

oli l

õhus

tava

t ens

üüm

i, m

istõ

ttu

kahj

usta

b al

koho

l nai

si k

iirem

ini k

ui m

ehi.

Last

el o

n al

koho

li lõ

hust

avat

en

süüm

i org

anis

mis

eri

ti vä

he, m

istõ

ttu

on n

emad

ka

eriti

haa

vata

vad.

Erit

i oht

lik

on a

lkoh

oli m

anus

tam

ine

kom

bin

eeri

tun

a ra

hust

ite,

kan

epi j

a am

feta

mii

nid

ega.

Mõj

u võ

ib o

lla e

ttea

rvam

atu

ja e

luoh

tlik.

Opi

oidi

dO

pioi

dide

ks n

imet

atak

se n

ii oo

pium

ist p

ärin

evai

d al

kalo

ide

(n m

orfi

in) k

ui k

a ne

ile s

arna

se s

truk

tuur

i ja

toim

ega

ühen

deid

(her

oiin

, fen

tan

üül).

En

dopi

oidi

deks

ni

met

atak

se o

rgan

ism

i end

a po

olt s

ünte

esitu

d üh

ende

id, m

is s

arna

selt

opio

idid

ele

toim

ivad

opi

oidi

rets

epto

rite

le. O

pioi

dide

suh

tes

aren

eb k

asut

ajal

kiir

esti

tole

rant

sus

– en

dise

efe

kti s

aavu

tam

isek

s pe

ab a

nnus

eid

olul

isel

t suu

rend

ama.

Kui

ain

e or

gani

smis

t kad

uma

hakk

ab, t

ekib

võõ

rutu

ssün

droo

m, m

ida

isel

oom

usta

b su

uren

enud

ärr

ituvu

s,

agre

ssiiv

sus,

une

tus,

hai

guta

min

e, p

alav

ik, h

igis

tam

ine,

pis

arat

evoo

l, lii

gese

valu

, iiv

eldu

s, k

õhul

ahtis

us ja

kan

anah

k. K

aasn

eb s

uur

tung

uue

ann

use

järe

le. V

õõru

tusp

erio

od

kest

ab u

mbe

s kü

mm

e pä

eva.

Uus

ann

us k

aota

b võ

õrut

usnä

hud

kiire

sti.

Opi

oidi

dest

muu

tuva

d ka

suta

jad

kiire

sti n

ii ps

üühi

lisel

t kui

ka

füüs

ilise

lt sõ

ltuva

ks.

Her

oiin

(s

läng

is H

, he

ro, h

orse

, m

ust)

Sünt

eesi

taks

e pu

htas

t mor

fiini

st

või t

ooro

opiu

mis

t. Pu

htus

astm

est,

valm

istu

sviis

ist j

a lis

aain

etes

t sõ

ltuva

lt kõ

igub

vär

vus

valg

est k

uni

tum

epru

unin

i. H

eroi

ini l

õhn

võib

olla

ha

puka

s. T

änav

atel

levi

b tu

hksu

hkru

, tä

rklis

e, p

iimap

ulbr

i või

muu

de

sarn

aste

ain

eteg

a se

gatu

na. T

aval

isim

m

anus

tam

isvi

is o

n sü

stim

ine.

Füüs

ilis

ed: a

hene

nud

pupi

llid,

kl

aasi

stun

ud p

ilk ja

rip

puva

d si

lmal

aud,

pro

blee

mid

jalg

adel

pü

sim

iseg

a, o

ht k

okku

vaj

uda,

sü

stim

isjä

ljed

käsi

vart

el v

õi m

ujal

ke

hal.

Psüü

hili

sed:

üks

kõik

sus,

un

isus

, suu

re a

nnus

e ko

rral

ka

tead

vuse

kad

umis

e oh

t. Vä

hene

b va

lutu

ndlik

kus.

Süga

v he

aolu

- ja

õnne

tunn

e, v

ähen

eb

valu

tund

likku

s. T

arvi

taja

d m

uutu

vad

tuim

aks

ja ä

raol

evak

s, h

alve

neva

d aj

a-

ja r

uum

itaju

, kõn

e m

uutu

b se

gase

ks ja

lii

gutu

sed

aegl

ustu

vad.

Üle

annu

stam

ise

korr

al o

n võ

imal

ik k

iire

mür

gist

us, m

is te

kita

b hi

ngam

isel

undi

te h

alva

tuse

ja lõ

peb

surm

aga.

Pik

emaa

jalis

e ta

rvita

mis

e tu

lem

usel

muu

tub

vähe

tõhu

saks

org

anis

mi i

mm

uuns

üste

emi

talit

lus,

mis

om

akor

da (k

oos

tõen

äolis

e sü

stim

ise

mitt

este

riils

useg

a) s

uure

ndab

he

patii

ti ja

HI-v

iirus

esse

nak

atum

ise

ohtu

. Te

kiva

d is

utus

ja k

õhuk

inni

sus.

Tar

vita

min

e vi

ib k

iire

psüü

hilis

e ja

füüs

ilise

sõl

tuvu

seni

, m

uutu

vad

tarv

itaja

isik

suse

omad

used

.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile28

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

Fen

tan

üül

(slä

ngis

va

lge

hiin

lane

)

Väga

tuge

vato

imel

ine

sünt

eetil

ine

aine

, mill

e m

õju

sarn

aneb

her

oiin

i om

ale.

Pee

nete

ralin

e kr

ista

llilin

e va

lge

pulb

er, m

ida

man

usta

taks

e ta

valis

elt

süst

imis

e te

el; v

õim

alik

ka

suits

etad

a ja

nin

na tõ

mm

ata.

Mõj

u ke

stab

4–6

tu

ndi.

Sarn

ased

her

oiin

i joo

be tu

nnus

tega

.Sa

rnan

e he

roiin

i toi

mel

e.Sa

rnan

e he

roiin

i toi

mel

e.

Inha

lan

did

Mitm

esug

used

sis

sehi

ngat

avad

ke

mik

aalid

: liim

id, o

lmek

eem

ia, l

akid

, ae

roso

olid

, ben

siin

ja la

hust

id.

Füüs

ilis

ed: ä

hman

e pi

lk, l

iigut

uste

eb

aüht

lus,

iive

ldus

, pöö

ritu

s,

köhi

min

e.Ps

üühi

lise

d: u

nisu

s, v

õib

tekk

ida

tead

vuse

kaot

us.

Eufo

oria

ja k

õikv

õim

sust

unne

, väh

enev

ad

valu

tunn

e ja

söö

giis

u, te

kkid

a võ

ivad

ha

lluts

inat

sioo

nid.

Uim

asta

v to

ime

kest

ab u

mbe

s po

ol tu

ndi,

mõj

u ha

jude

s jä

rgne

vad

üldi

selt

mee

leol

u la

ngus

ja ra

hutu

s. S

aged

ased

õnn

etus

ed

(läm

bum

isoh

t, tu

le- j

a pl

ahva

tuso

ht).

Pik

aaja

lisel

tarv

itam

isel

või

vad

suu

ja

nina

üm

brus

es te

kkid

a ha

avan

did.

Tek

ib

kroo

nilin

e kö

ha, h

alve

neb

mäl

u, s

üven

evad

ke

sken

dum

isra

skus

ed. K

adud

a võ

ib n

ärvi

de

aist

mis

võim

e, k

ahju

stuv

ad a

ju, m

aks

ja

neer

ud.

Võib

tekk

ida

tuge

v ps

üühi

line

sõltu

vus.

Rah

usti

d,

uin

utid

Rav

imid

, mill

el o

n om

a to

oten

imi

(nt D

iaze

pam

, Dia

zipe

ks, R

adet

orm

, N

itroz

epam

, Riv

otri

l, Xa

nax,

Imov

a).

Rah

uste

id ja

uin

utei

d ku

rita

rvita

taks

e sa

geli

koos

alk

ohol

iga.

Niim

oodi

m

anus

tam

isel

nen

de to

ime

süve

neb

ja p

iken

eb. J

oobe

st v

älja

tule

k m

uutu

b ra

skem

aks,

sel

line

kom

bina

tsio

on

võib

olla

elu

ohtli

k. T

arvi

tata

kse

ka n

arko

joob

e ta

gajä

rged

e le

even

dam

isek

s.

Füüs

ilis

ed: l

ihas

te lõ

tvus

, või

mal

ik

tead

vuse

kadu

.Ps

üühi

lise

d: lo

idus

ja u

nisu

s, s

egan

e ja

aeg

lane

kõn

e.

Uni

sus.

Suu

rem

ate

kogu

ste

tarv

itam

ise

korr

al

on v

õim

alik

ud k

a te

advu

se ja

hin

gam

ishä

ired.

Pik

emaa

jalis

el ta

rvita

mis

el v

õiva

d ka

duda

võ

ime

loom

ulik

ul te

el u

inud

a ja

või

me

oma

tund

eid

juht

ida,

teki

vad

mäl

uhäi

red,

ke

sken

dum

isra

skus

ed, v

äsim

us, a

paat

ia,

ärri

tuvu

s ja

liha

slõt

vus.

GH

B e

ga

mm

a-hü

drok

-sü-

butü

raat

(slä

ngis

ge

ebek

as,

gam

ma,

ko

rgijo

ok,

limon

aad,

ko

rk)

Isel

oom

ulik

u so

olas

e m

aits

ega

plas

tpud

elite

sse

või a

mpu

llide

sse

pake

ndat

ud p

ulbe

r võ

i siir

upita

olin

e ve

delik

.Ti

hti k

asut

atak

se G

HB

d ko

os

teis

te u

imas

titeg

a ne

nde

toim

e tu

gevd

amis

eks.

Juu

es il

mne

b se

lle

mõj

u 15

–30

min

uti j

ooks

ul p

äras

t ta

rvita

mis

t ja

kest

ab 2

–3 tu

ndi.

Füüs

ilis

ed: l

ihas

te lõ

tvus

, kr

ambi

d, v

õim

alik

oks

enda

min

e ja

te

advu

seka

du.

Psüü

hili

sed:

loid

us ja

uni

sus,

its

itam

ine,

jutu

kus,

seo

setu

kõn

e.

Hea

olut

unne

ja e

ufoo

ria,

joob

ele

võib

jä

rgne

da u

ni, m

älua

ugud

. Suu

r an

nus

võib

põ

hjus

tada

tead

vuse

kao

ja h

inga

mis

e se

isku

mis

e. M

anus

tam

ine

koos

alk

ohol

iga

suur

enda

b ra

ske

mür

gist

use

ohtu

.

Pik

aaja

line

kasu

tam

ine

võib

põh

just

ada

psüü

hilis

t sõl

tuvu

st.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 29

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

Kan

epit

oo-

ted

Mar

ihua

ana

ja h

ašiš

on

kane

pita

ime

saad

used

. Kan

epita

imes

leid

ub u

mbe

s ne

lisad

a er

inev

at k

emik

aali,

61

neis

t on

kann

abin

oidi

d. K

anna

bino

ide

on ta

ime

kõik

ides

osa

des,

ku

id e

riti

rohk

elt k

leep

uvas

kol

lase

s va

igus

, mid

a er

itava

d em

asta

imed

e õi

tsev

ad ti

pmis

ed o

sad.

Kan

epita

rbim

ises

t tin

gitu

d ps

üühi

kam

uutu

si p

õhju

stab

tetr

ahüd

roka

nnab

inoo

l (T

HK

). Ke

skm

isel

t sis

alda

b ük

s ka

nepi

siga

ret 0

,5–1

g k

anep

it ja

u 5

0 m

g TH

Kd. V

erre

sat

ub s

elle

st s

igar

etis

t u 0

,5–1

0 m

g TH

Kd. E

fekt

alg

ab 6

–12

min

utit

pära

st s

uits

etam

ise

alus

tam

ist,

tipne

b 15

–30

min

utit

pära

st s

uits

etam

ise

lõpp

u ja

kes

tab

2–4

tund

i. Su

u ka

udu

man

usta

tav

THK

imen

dub

aegl

asem

alt.

Mar

ihua

a-n

a(s

läng

is ro

hi,

puru

, kan

ep,

mar

i, õi

s,

kam

a, m

uru,

ro

helin

e,

savu

, gra

s)

Kane

pita

ime

kuiv

atat

ud ja

pur

usta

tud

leht

ede,

var

retü

kkid

e, la

tvad

e ja

õi

siku

osad

e se

gu. S

isal

dab

2–8%

TH

Kd. V

õib

esin

eda

ka p

ress

itult,

er

inev

a su

urus

e ja

kuj

uga

tükk

iden

a.

Värv

us v

arie

erub

kol

laka

sroh

elis

est

pruu

nika

ni. M

arih

uaan

at

suits

etat

akse

, har

iliku

lt si

gare

ttid

es

või p

iibus

, nii

puht

alt k

ui tu

baka

ga

sega

tult.

Sed

a m

anus

tata

kse

vahe

l ka

suu

kaud

u, k

üpse

tatu

na k

ooki

de v

õi

küps

iste

see

s.

Füüs

ilis

ed: p

unas

ed s

ilmav

alge

d,

laie

nenu

d pu

pilli

d, k

iire

puls

s,

seed

efun

ktsi

ooni

aeg

lust

umin

e,

võim

alik

hal

b en

eset

unne

.Ps

üühi

lise

d: e

ufoo

ria,

eb

aade

kvaa

tsed

reak

tsio

onid

, m

uret

us, k

ohat

u na

erm

ine,

muu

tunu

d aj

ataj

u, m

eelte

sega

dus.

Nae

ruho

od ja

jutu

kus,

kõr

gene

nud

enes

ehin

nang

ja v

ähen

enud

kri

itika

võim

e.

Teki

vad

taju

häire

d ni

ng e

baad

ekva

atse

d re

akts

ioon

id. S

uure

neb

söög

iisu,

eri

ti m

agus

a jä

rele

. Val

uvai

gist

av to

ime.

Aeg

tund

ub

kulg

evat

aeg

sem

alt,

mee

lelin

e ta

ju te

ravn

eb.

Suur

te k

ogus

te ta

rvita

mis

el v

õiva

d te

kkid

a ha

lluts

inat

sioo

nid.

Osa

tarv

itaja

test

kog

eb

reaa

lsus

e ja

min

a-te

rvik

likku

se k

adum

ist.

Võim

alik

ud o

n pa

anik

a- ja

äre

vush

ood.

Pik

aaja

lisel

tarv

itam

isel

teki

b pi

dev

väsi

mus

, ka

ob h

uvi ü

mbr

itsev

a va

stu.

Tek

ivad

ke

sken

dum

isra

skus

ed, n

õrge

neb

tähe

lepa

nu

ja lü

hiaj

alin

e m

älu.

Lõp

etam

isel

või

mal

ik

võõr

utus

sünd

room

(püs

imat

us, k

õrge

nenu

d är

ritu

vus,

une

tus,

iive

ldus

ja li

hast

õmbl

used

). Võ

ib te

kkid

a ps

üühi

line

sõltu

vus.

Või

b es

ile

kuts

uda

vaim

uhai

guse

epi

sood

i, ku

i sel

leks

on

eels

oodu

mus

.

Haš

iš(s

läng

is

plas

tiliin

, ha

ss, k

ivi,

tükk

)

Valm

ista

taks

e ka

nepi

taim

e õi

te

vaig

utao

lises

t eri

tises

t, m

is

kuiv

atat

akse

pre

ssita

kse

erik

ujul

iste

ks

tüki

kest

eks.

Sis

alda

b 10

–20%

TH

Kd.

Suits

etat

akse

ja k

a sü

üaks

e. S

arna

selt

mar

ihua

anal

e er

itab

suits

etam

isel

sp

etsi

ifilis

t im

alm

agus

at lõ

hna.

Sarn

ane

mar

ihua

ana

joob

e tu

nnus

tega

, tug

evat

oim

elis

em.

Sarn

ane

mar

ihua

ana

toim

ele,

tu

geva

toim

elis

em.

Sarn

ane

mar

ihua

ana

toim

ele.

Spi

ce

(slä

ngis

K

2, A

K-4

7,

vale

kane

p,

skun

k, m

oon

rock

s)

Taim

ede

puru

stat

ud s

egu.

Spi

ce´i

to

otep

aken

di in

fo k

ohas

elt o

n se

e va

lmis

tatu

d 14

taim

sest

koo

stis

aine

st.

On

leitu

d si

sald

avat

sün

teet

ilisi

ka

nnab

inoi

de, m

ida

pake

ndil

pole

m

ärgi

tud.

Müü

akse

väi

kest

es

hõbe

dast

es k

otik

este

s, m

anus

tata

kse

suits

etad

es.

Sarn

ane

mar

ihua

ana

joob

e tu

nnus

tega

.To

ime

sarn

aneb

mar

ihua

ana

toim

ega.

Võ

imal

ikud

on

äre

vus,

kra

mbi

d, o

ksen

dam

ine,

tu

gev

higi

stam

ine,

kon

trol

limat

ud s

past

ilise

d lii

gutu

sed,

kõr

gene

nud

vere

rõhk

ja

suur

enen

ud s

üdam

e lö

ögis

aged

us. V

õiva

d te

kkid

a pa

rano

ia ja

hal

luts

inat

sioo

nid.

Pole

tead

a.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile30

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

HA

LLU

TSIN

OG

EEN

ID o

n ui

mas

tid, m

is m

uuda

vad

taju

nin

g põ

hjus

tava

d er

inev

aid

mee

lepe

ttei

d (n

ägem

is-,

puut

e-, h

aist

mis

- ja

kuu

lmis

hallu

tsin

atsi

ooni

d).

LSD

e

lüse

rgii

n-

happ

e di

e-tü

ülam

iid

(slä

ngis

reis

, tr

ip, p

aber

, do

ts, h

ape,

ac

id, r

uut,

plaa

ster

, L)

LSD

on

lood

uslik

ult t

unga

ltera

s le

iduv

ain

e. T

änap

äeva

l kas

utat

akse

sü

ntee

tilis

t LSD

d. T

oim

ivad

psü

hhoo

se

teki

tava

d an

nuse

d in

imes

el o

n vä

ga v

äike

sed

– m

ikro

gram

mid

es

mõõ

deta

vad.

Müü

akse

läb

iimm

utat

ud

post

mar

gita

olis

te p

aber

itükk

iden

a võ

i mik

rota

blet

tiden

a, m

is k

eele

alla

pa

nnak

se. J

oove

teki

b um

bes

pool

e tu

nni m

öödu

des,

mõj

u ke

stab

kun

i 12

tund

i.

Füüs

ilis

ed: l

aien

enud

pup

illid

, ki

irene

nud

puls

s ja

kõr

gene

nud

vere

rõhk

. Tek

kida

või

vad

iivel

dus,

pe

aval

u ja

kül

mav

ärin

ad, h

alve

neb

koor

dina

tsio

oniv

õim

e, k

äitu

min

e m

uutu

b eb

aade

kvaa

tsek

s.Ps

üühi

lise

d: s

aged

ased

m

eele

olum

uutu

sed,

nä

gem

is-,

puut

e-, h

aist

mis

- ja

ku

ulm

isha

lluts

inat

sioo

nid,

eb

aloo

gilin

e ja

frag

men

taar

ne

mõt

lem

ine,

äng

istu

s, v

õim

alik

hir

m

hullu

ksm

inem

ise

ees.

Toim

e on

väg

a su

bjek

tiivn

e ni

ng s

eda

üldi

stad

a on

rask

e. T

aju

muu

tub,

üm

brits

evad

nä

htus

ed ja

hel

id o

n m

oond

unud

. Mee

led

lähe

vad

segi

, nii

võib

hel

isid

taju

da p

iltid

ena,

lõ

hnu

aga

käeg

a ka

tsud

a. M

eele

olud

va

held

uvad

kiir

esti,

aja

kul

g m

uutu

b ol

ulis

elt.

Mõt

ted

on e

balo

ogili

sed

ja p

idet

ud,

kasu

taja

siis

ki te

ab, e

t tem

aga

toim

uv o

n tin

gitu

d m

anus

tatu

d LS

Dst

. Mõn

ikor

d põ

hjus

tab

LSD

sün

droo

mi,

mis

on

kasu

taja

le

väga

eba

mee

ldiv

(bad

trip

s). M

eele

pett

ed

muu

tuva

d äh

vard

avak

s, k

aasn

eda

võiv

ad

taga

kius

atus

mõt

ted.

Lis

andu

da v

õib

hirm

is

iksu

se la

hust

umis

e ee

s ja

üle

üldi

ne k

ontr

olli

kadu

mis

e tu

nne.

Tarv

itam

isel

või

b te

kkid

a fla

shba

ck. S

ee

on n

ähtu

s, m

ille

puhu

l hal

luts

inat

sioo

nid

taas

tuva

d sp

onta

anse

lt nä

dala

id, k

uid

või i

segi

aas

taid

hilj

em, i

lma

uues

ti ai

net

man

usta

mat

a. K

ordu

vtar

vita

jate

l või

b te

kkid

a pü

ühili

ne s

õltu

vus.

PC

P e

fen

t-sü

klid

iin

(s

läng

is

ingl

itolm

, to

lm, g

orill

a bi

skvi

it)

Valg

e pu

lbri

line

aine

, mis

levi

b ka

pslit

es v

õi la

huse

na ja

mid

a m

anus

tata

kse

tava

lisel

t sui

tset

ades

ko

os tu

baka

või

mar

ihua

anag

a. S

eda

tarb

itaks

e ka

süs

tides

, nuu

suta

des

või

kaps

liten

a si

sse

võtt

es. J

oove

kes

tab

4–6

tund

i.

Füüs

ilis

ed: a

initi

ne k

laas

istu

nud

pilk

, hin

gam

ishä

ired,

kiir

enen

ud

puls

s ja

kõr

gene

nud

vere

rõhk

. Ko

ordi

nats

ioon

iras

kuse

d, v

õiva

d te

kkid

a kr

ambi

d ja

tead

vuse

kaot

us.

Puud

ub v

alua

istin

g.Ps

üühi

lise

d: m

õtle

mis

häire

d,

võim

alik

agr

essi

ivne

või

pas

siiv

ne

käitu

min

e, k

õne

muu

tub

aegl

asek

s ja

eb

asel

geks

, tek

ivad

mee

ltese

gadu

s ja

är

ritu

vus.

Sega

suss

eisu

nd ja

mee

lepe

tted

, ta

juhä

ired,

kes

kend

umis

rask

used

, väh

eneb

va

lutu

ndlik

kus,

om

a ke

ha ta

jum

ine

moo

ndub

(n

t käe

d nä

ivad

ülis

uure

d ja

pik

ad),

teki

b tu

gev

üksi

ndus

tunn

e, e

ufoo

ria

või

rahu

lole

mat

us, u

nisu

s ja

apa

atia

. Või

b te

kkid

a am

nees

ia (k

äitu

mis

t ei m

älet

ata)

. Või

mal

ik

ülea

nnus

tam

ine,

mill

e ta

gajä

rjed

või

vad

olla

su

rmav

ad.

Pik

aaja

lisel

tarv

itam

isel

kah

just

ub ta

rvita

ja

isik

sus,

tekk

ida

võib

ka

flash

back

-sün

droo

m.

Võib

tekk

ida

psüü

hilin

e sõ

ltuvu

s.

Psil

o-ts

übii

nPs

ilots

übiin

i (ps

ühhe

deel

ne a

ine)

si

sald

avad

mõn

ed s

eene

d, m

illes

t os

a ka

svab

ka

Eest

is (t

erav

pal

jak,

vä

rvik

ud, k

oppe

lsee

n, tu

linut

t, si

tase

en),

neid

süü

akse

toor

elt j

a ke

edet

ult.

Toim

e ke

stab

um

bes

neli

tund

i.

Füüs

ilis

ed: l

aien

enud

pup

illid

, kõ

rgen

enud

keh

atem

pera

tuur

ja

suur

enen

ud s

üdam

e lö

ögis

aged

us.

Tekk

ida

võiv

ad k

õhuv

alu,

iive

ldus

, ok

send

amin

e ja

kül

mav

ärin

ad,

käitu

min

e m

uutu

b eb

aade

kvaa

tsek

s,

ülia

ktiiv

sus.

Psüü

hili

sed:

sag

edas

ed

mee

leol

umuu

tuse

d, s

egan

e ju

tt.

Sega

suss

eisu

nd, k

aob

reaa

lsus

e-, a

ja-

ja r

uum

itaju

, häi

rub

min

atun

netu

s.

Näg

emis

hallu

tsin

atsi

ooni

d, v

ahel

seo

tud

ka

kuul

mis

taju

ga. V

ähen

eb v

alut

undl

ikku

s, te

kib

eufo

oria

. Või

mal

ik p

aani

kaho

og, ä

ngis

tus

ja

rahu

tus.

Või

mal

ik m

ürgi

stus

(eri

ti va

lede

/m

ürgi

ste

seen

te s

ööm

ises

t).

Võib

esi

le k

utsu

da v

aim

uhai

guse

epi

sood

i, ku

i se

lleks

on

eels

oodu

mus

.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 31

UIM

AST

IIS

ELO

OM

UST

US

JOO

BET

UN

NU

SED

LÜH

IAJA

LIN

E TO

IME

PIK

AA

JALI

NE

TOIM

E

Atr

opii

n,

skop

ola-

mii

n, b

ella

-do

nn

iin

Nim

etat

ud a

lkal

oide

sis

alda

vad

mitm

ed ta

imed

nag

u m

ust b

ella

donn

a e

karu

mus

tikas

, har

ilik

ogaõ

un, k

oera

-pöö

riro

hi, h

arili

k al

raun

ja in

glitr

ompe

t. Ta

imed

e os

ade

man

usta

min

e põ

hjus

tab

hallu

tsin

atsi

oone

, mee

ltese

gadu

st ja

luul

usid

. Füü

silis

teks

tunn

uste

ks o

n m

uuhu

lgas

eru

tus

või ü

lem

äära

ne u

imas

us, s

uuku

ivus

ja n

ägem

ishä

ired,

võ

imal

ikud

on

kram

bid.

Nee

d ta

imed

on

mür

gise

d ja

nen

de ü

lean

nust

amin

e võ

ib p

õhju

stad

a su

rma.

On

teat

eid

last

e su

rmaj

uhtu

mite

st, m

ille

on p

õhju

stan

ud v

älgu

mih

kli t

äite

vede

liku

(but

aan)

sis

sehi

ngam

ine.

Sel

le m

õju

põhi

neb

peam

isel

t õhu

st h

apni

ku o

man

dam

ise

taki

stam

isel

ja

sel

lest

tule

neva

l org

anis

mi h

apni

kuva

egus

el. T

arvi

taja

d ki

rjel

dava

d m

õnus

eisu

ndit

ning

sel

lega

kaa

snev

aid

mee

lepe

ttel

isi e

lam

usi.

Füüs

ilist

eks

tunn

uste

ks o

n hi

ngam

ise

ja s

üdam

e lö

ögis

aged

use

kiire

nem

ine,

uim

asus

, hal

vene

nud

näge

min

e, te

advu

sehä

ired

ja te

advu

seka

otus

. Või

b te

kkid

a kõ

ritu

rse,

mis

tõtt

u lä

mbu

taks

e. G

aas

kahj

usta

b ha

pnik

upuu

duse

teki

tam

ise

kaud

u aj

u nä

rvir

akke

ja k

ogu

orga

nism

i.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile32

4.4. Uimastiseotuse astmed

Uimastitest sõltuvusse jäämine toimub reeglina kindla arengustsenaariumi kohaselt. Seetõttu on laste ja noorukitega töötavate täiskasvanute jaoks äärmiselt oluline mõista uimastisõltuvuse tekkimise kulgu. Väljakujunenud uimastisõltuvusega kaasneb kontrolli kadumine isikliku elu üle, tekkida võivad tõsised tervisehäired, isiksuseomaduste muutused ning sotsiaalsed ja majanduslikud tagasilöögid.

Teadlasi on alati huvitanud küsimus, miks osa inimesi jääb uimastitest sõltuvaks, suurem osa uimastite proovijatest aga piirdub vaid esimese korraga. Sellele küsimusele ei ole ühte selget vastust. Sõltuvuse väljakujunemisel on vastastikuses mõjutuses kolm komponenti: uimasti, uimasti tarbija psühho-füsioloogilised eripärad ja sotsiaalne keskkond. Kahest viimasest komponendist riskifaktorite käsitluses oli põhjalikumalt juttu kolmandas peatükis.

Uimasti roll sõltuvuse väljakujunemisel

Psüühiline sõltuvus võib välja areneda kõikide uimastite puhul, füüsilise sõltuvuse osas on aga uimastitel erinev nn sõltuvuspotentsiaal ehk tõenäosus sõltuvuse tekkeks. Kõige kõrgema sõltuvuspotentsiaaliga on fentanüül, heroiin, rahustid ja uinutid, alkohol, kokaiin, nikotiin. Sõltuvuse väljakujunemisel mängib olulist rolli ka uimasti tarvitamise sagedus ja hulk, samuti manustamisviis. Kõige kõrgema sõltuvusriskiga on süstimine.

Kui uimastitarbimise alguses on mõjutajateks pigem keskkonnategurid, siis uimastiseotuse viimastel astmetel omavad suuremat rolli inimese bioloogilised ja psüühilised omadused.

Joonis 10. Uimastiseotuse astmed. Noolte erinev pikkus viitab ühelt astmelt teisele liikumise tõenäosuse suurenemisele. Kui suhteliselt vähestest uimastite proovijaist saavad nende tarvitajad, siis tarvitamisest kuritarvitamiseni ja sealt sõltuvuseni on järjest lühem tee.

Proovimine

Tarvitamine

Kuritarvitamine

Sõltuvus

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile 33

Järgnevalt on ära toodud kokkuleppeliste uimastiseotuse astmete iseloomulikud tunnused. Eelkõige on kirjeldatud käitumuslikke muutusi. Teades tunnuseid, on võimalik hinnata lastest ja noorukitest uimastitarbijate probleemide ulatust ja vastavalt sellele kavandada sekkumisi.

Proovimine: • uimastite proovimine; • uimastite mõju tundmaõppimine; • juhuslik uimastite tarvitamine; • madal uimastite taluvus (tolerantsus); • uimastite proovimine eelkõige uudishimust; • kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad.

Tarvitamine: • on tekkinud spetsiifilised uimastite tarvitamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond, uimasti); • suurenenud on uimastite taluvus; • järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud; • tarvitatakse rohkem kui planeeriti; • enamik sõpradest tarvitab uimasteid; • kasvab ümbritsevate inimeste surve uimastite koostarbimiseks; • uimasteid tarvitatakse probleemide ületamiseks; • tekivad tõsised kahjulikud tagajärjed (koolist või töölt puudumine, valetamine, varastamine,

seaduserikkumised, peaparandamine).

Kuritarvitamine: • uimastite tarvitamine kindlakskujunenud rituaale järgides; • uimastite tarvitamine (lisaks nädalavahetustele) ka argipäevadel; • uimastitega seotud mõtted on tähtsal kohal; • uimastite ülesostmise ja edasimüügiga tegelemine; • kasvab taluvus uimastite suhtes; • tekivad väsimus, tujukus, depressiivsus, viha; • käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused; • uimastite tarvitamisest tekkinud probleemide eitamine; • väga tõsised kahjulikud tagajärjed (vargused, kodust ärajooksmised, koolist/tööst loobumine,

konfliktid peres, uimasteid mittekasutavate sõprade kaotamine, kehakaalu muutused, mälulüngad, madal enesehinnang, depressiivsus).

Sõltuvus: • uimastid on omandanud keskse koha igapäevaelus; • on tekkinud võõrutusnähud, mistõttu tarvitamise või mittetarvitamise vahel puudub valikuvõimalus; • uimastisõltuvuse eitamine; • on suurenenud uimastite üksinda tarvitamine; • kõrge taluvus uimastite (välja arvatud alkohol) suhtes; • agressiivne käitumine; • valmisolek teha uimastite hankimise nimel ükskõik mida; • senini oluliste harrastuste kadumine; • kontrolli kadumine isikliku elu üle; • mälulüngad; • isikuomaduste muutumine (viha, agressiivsus, enda vihkamine);

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed

Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile34

• kehakaalu olulised muutused; • korduvad edutud katsed uimastite tarvitamist vähendada või lõpetada; • drastilised tagajärjed (õpingute katkemine või tööst ilmajäämine, perekondlike sidemete katkemine,

võlad, tõsised tervisehäired, seaduserikkumised).

Nii uimastite kuritarvitamine kui sõltuvus uimastitest kuuluvad meditsiiniliselt diagnoositavate psüühika- ja käitumishäirete hulka.

Kasutatud kirjandus1. Harro, J 2002. Inimvaim ja aju. Käitumise bioloogilised alused. – Psühholoogia gümnaasiumile

(toim Allik, J, Rauk, M). Tartu Ülikooli kirjastus, lk 56–75.2. Harro, J 2006. Uimastite ajastu. Tartu Ülikooli kirjastus.3. Meyer, J, S, Quenzer, L, F 2012. Psychopharmacology. Drugs, the brain and behavior. Sinauer

Associates Inc Publishers, Sunderland, Massachusetts.4. Robson, P 2009. Forbidden drugs, 3 ed. Oxford University Press.5. WHO 2009. Guidelines for the psychosocially assisted pharmacological treatment of opioid

dependence. http://www.who.int/substance_abuse/publications/Opioid_dependence_guidelines.pdf.

IV U

imas

tid ja

uim

astis

eotu

se a

stm

ed