KANTSLERI KÄSKKIRI

30.05.2018 nr 1.1-3/18/133

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 87 lõigete 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 751

lõike 4 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli haldusjärelevalve õiendi (juurde lisatud)

ning teen õiendi kuuendas, seitsmendas ja kaheksandas osas nimetatud ettekirjutused. 2. Kohustan kooli pidajat ja direktorit esitama Haridus-ja Teadusministeeriumile kirjaliku

aruande ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega.

3. Teen hoiatuse (juurde lisatud), et haldusjärelevalve õiendis tehtud ettekirjutuste täitmata

jätmisel võib Haridus-ja Teadusministeerium rakendada sunniraha kuni 640 eurot vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele.

4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Tea Varrak kantsler

1 (20)

Lisa 1 KINNITATUD

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga „J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli haldusjärelevalve

õiendi kinnitamine“

ÕIEND

TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA J. V. VESKI NIMELISES MAARJA PÕHIKOOLIS

I. SISSEJUHATUS

1.1. J. V. Veski nimeline Maarja Põhikool (edaspidi kool) on Tartu Vallavalitsuse (edaspidi pidaja) hallatav õppeasutus aadressil Tartu maakond, Tartu vald, Maarja-Magdaleena küla.

1.2. Haldusjärelevalvet teostati koolis haridus- ja teadusministri 06.03.2018. a käskkirja nr 1.1-2/18/103 „Haldusjärelevalve teostamine J. V. Veski nimelises Maarja Põhikoolis“ alusel.

1.3. Haldusjärelevalvet kooli ja selle pidaja tegevuse õiguspärasuse üle teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspert Katrin Ohakas.

1.4. Haldusjärelevalve koolis kohapeal toimus ajavahemikul 16.04.–19.04.2018.

1.5. Haldusjärelevalve eesmärk oli hinnata, kuidas toimub koolis sisehindamine, kuidas on kooli sisehindamisel selgitatud välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad ning kuidas on kooli arengukava koostamisel arvestatud sisehindamise tulemustega. Lähema vaatluse all oli, kuidas on sisehindamisel analüüsitud matemaatika õppe tulemuslikkust ning õpilaste koolist väljalangemist.

1.6. Haldusjärelevalves vesteldi kooli direktori, pidaja, õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesinduse esindaja(te)ga, õpilaste, tugispetsialistide ning matemaatikaõpetajaga. Tutvuti kooli dokumentatsiooni ja õppekeskkonnaga.

II. OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Sisehindamise kord

2.1.1. Sisehindamise korra kehtestamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 71 lg 2 p 8 ja § 78 lg 3 kohaselt kehtestab kooli sisehindamise korra direktor. Direktor on täitnud PGSist tuleneva kohustuse.

PGSi § 78 lg 3 kohaselt peab direktor esitama sisehindamise korra enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule. Direktor on täitnud PGSist tuleneva kohustuse.

Direktori sõnul (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1) oli eelmine sisehindamise kord praegusega sarnane ja 2017. aastal lisati sisehindamise korras olevasse sisehindamise

2 (20)

temaatikasse õpetajatega peetavad koostöövestlused, rahulolu-uuringute tulemused, huvitegevuse kokkuvõte ja üldtööplaani analüüs. 2.1.2. Sisehindamise korra rakendamine

Vastavalt kooli sisehindamise korra II osale määrab direktor käskkirjaga sisehindamise läbiviimise aja ja valdkonnad, käskkirjaga kinnitatakse sisehindamise kava, aruande esitamise kuupäev, määratakse sisehindamist teostavad isikud. Direktor on 08.05.2017 käskkirjaga nr 18 P määranud sisehindamise valdkonnad, hindamise läbiviijad ja tähtajad. Sisehindamise korras olevad sisehindamise valdkonnad ja käskkirjas määratletud valdkonnad ei kattu. Kord sätestab sisehindamise temaatika järgmiselt: arengukava, õppekava, eelarve, üldtööplaan, eksamite ja tasemetööde tulemused, õpilaste saavutuste kokkuvõte, klassijuhatajate ja aineõpetajate töö analüüsid koos koostöö vestlusega, rahulolu-uuringute tulemused ja huvitöö kokkuvõte. Käskkirjas ei ole sisehindamise aruande esitamise kuupäeva, nagu nõuab kooli sisehindamise kord, ja samuti pole määratud kõiki korras sätestatud teemasid. Direktori selgituste kohaselt (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1) peeti loomulikuks, et aruanne valmib õppeaasta lõpuks ning seetõttu ei peetud aruande valmimise tähtaja käskkirjas eraldi määramist oluliseks ning rahulolu-uuringute analüüs, eelarve ja arengukava täitmise kokkuvõte, huvitegevuse analüüs Hea Kooli konkursitööna olid juba varem valminud, mistõttu neid enam käskkirjas ei nimetatud.

Seega pole koolis sisehindamise korra rakendamisel lähtutud korras sätestatust. Kui korras on sätestatud teatud regulatsioon, siis õigusselguse huvides peab seda järgima. Kui praktikas selgub, et mingit osa pole vaja käskkirjas reguleerida, siis peaks käskkirjas esitama vastava põhjenduse.

Vastavalt kooli sisehindamise korrale koostatakse kord arengukava perioodi jooksul sisehindamise aruanne. Arengukava 2014–2017 perioodi kohta on koostatud aruanne, mille direktor kinnitas 27.10.2017 käskkirjaga nr 10 P.

Sisehindamise korra II osa p 3 järgi tuleks igal aastal teha sisehindamist õppe- ja kasvatustöö kohta. Kord ei sätesta, mis vormis seda tehakse. Järelevalves ei esitanud kool õppe- ja kasvatustöö sisehindamise kokkuvõtteid õppeaastate kohta. Direktori selgituste kohaselt (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1; 19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) kogutakse pidevalt õppe- ja kasvatustöö kohta erinevaid andmeid, sealhulgas tasemetööde ja eksamite tulemusi, arutatakse nende üle ja tehakse ka järeldusi, aga kirjalikku kokkuvõtet kõigi nende andmete analüüsist lähtudes pole tehtud. Järelevalves leidis tõendamist erinevate õppe- ja kasvatustegevuse andmete kogumine ja 2016/2017. õppeaasta õppe- ja kasvatustöö kohta tehtud sisehindamine. Protsessi järjepidevuse ja tulemuste kasutatavuse huvides soovitame kõik tähtsust omavad analüüsid ja järeldused dokumenteerida.

Sisehindamise korra II osa p 4 järgi analüüsitakse sisehindamise aruandes õppe- ja kasvatustegevust ning juhtimist ja hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamise aruanne 2014–2017 koosneb paljudest osadest, mille hulgas õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise analüüsi ega hinnangut nende protsesside tulemuslikkusele ei ole. Analüüsi ja järelduste asemel on nimetatud tegevuse põhimõtted ja loetletud tegevused, mida nendes valdkondades on tehtud. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) kajastuvad loetletud tegevused tugevustena, analüüsil põhinevad järeldused on aruande p-s 9 „2016/2017. õppeaasta kokkuvõte“. Direktori viidatud õppeaasta kokkuvõte keskendub ühe õppeaasta tööplaani eesmärkide täitmisele, aruandeperioodi õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise kohta hinnangut pole antud.

3 (20)

Kooli sisehindamise kord sätestab sisehindamise olulisemad põhimõtted, kuid ei määratle sisehindamise tegevusi ja nende tähtaegu. Direktori sõnul (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1) on korra säte, et sisehindamise läbiviimise korraldab direktor käskkirjaga, mõeldud aruande koostamiseks. Kooli sisehindamise korras olev põhimõte, et sisehindamise läbiviimise aja, sisehindamise kava, valdkonnad ning teostavad isikud määrab direktor käskkirjaga, ei taga sisehindamise kui pideva protsessi edukat toimimist ja sobib sisehindamise aruande koostamiseks. Kuidas toimub sisehindamine õppe- ja kasvatustöö alal igal aastal ning mil viisil tagatakse selle järjepidevus, millised on sisehindamise kui pideva protsessi regulaarsed tegevused ja nende tulemused, kord ei sätesta. Kooli sisehindamise kord on juhis aruande koostamiseks, kuid ei reguleeri sisehindamist kui pidevat protsessi. PGSi § 78 lg 1 järgi on sisehindamine pidev protsess, seega on oluline, et sisehindamise korras oleks see kirjeldatud.

Koolis on kehtiv sisehindamise kord, aga sisehindamise läbiviimisel pole mitte alati lähtutud sisehindamise korrast. Sisehindamise kord jätab sätestamata sisehindamise kui pideva protsessi täpsema korralduse: olulisemad tegevused, tähtajad, perioodi, kogutavad andmed ja tegevusnäitajad, mis vormis iga-aastast õppe- ja kasvatustöö sisehindamist tehakse. Samuti vajavad konkreetsemalt sätestamist sisehindamise aruande koostamise põhimõtted ja ülesehitus.

2.2. Sisehindamine

2.2.1. Sisehindamise protsess

PGSi § 78 lg 1 kohaselt on sisehindamine pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Muuhulgas on selle protsessi osaks haridus- ja teadusministri 23.08.2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 p-st 6 tulenev nõue, mille kohaselt õppenõukogu arutab õppeaasta lõpul läbi kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemused ja teeb kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks; § 2 p 5 kohaselt arutab läbi sise- ja välishindamise tulemused ning teeb ettepanekud tarvilike meetmete rakendamiseks. Õppenõukogu 2015–2017 protokollidest nähtub, et õppenõukogu koosolekute päevakorras on iga õppeaasta lõpus ülevaade õppe- ja kasvatustöö tulemustest (27.08.2015 protokoll nr 14; 03.06.2016 protokoll nr 5; 25.08.2016 protokoll nr 6; 30.08.2017 protokoll nr 7). Protokollide sisust lähtudes tähendab õppeaasta kokkuvõte seda, et iga klassijuhataja teeb ülevaate, kes õpilastest lõpetasid klassi ja kes jäid täiendavale õppetööle või klassikursust kordama, samuti on vajadusel arutatud õpilaste käitumishinnet. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) ongi õppeaasta kokkuvõtted õppenõukogus sellised ja sisulisemad arutelud toimuvad õpetajate töökoosolekutel kord kuus, aga neid ei protokollita. Samuti arutatakse koolis õpetajatega õpilaste õpitulemuste üle õpetaja arengu- ehk koostöövestlusel ja sellest kasvavad välja õpetajate järgmise aasta eesmärgid. Seega pole koolil välja töötatud põhimõtteid, mida õppeaasta lõpus tehtav õppe- ja kasvatustöö tulemuste ülevaade sisaldab, milliseid õppe- ja kasvatustöö tulemusi vaadatakse, kes millise ülevaate teeb ning mille üle õppenõukogu arutab. Õppenõukogu protokollidest ei nähtu, et õppenõukogu oleks teinud ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks. Õppenõukogu esindajate selgituste kohaselt (16.04.2018 vestluse protokoll nr 2) pole õppenõukogus arutatud õppe- ja kasvatustegevusega seonduvat ega tehtud ettepanekuid, pigem tehakse seda õpetajate töökoosolekutel ja koostöövestlustel. Juhtkond arvestab õpetajate tehtud ettepanekutega. Õppenõukogu peab õppeaasta lõpus arutama läbi kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemused ja tegema juhtkonnale ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks. Järelevalves esitatud õppenõukogu protokollid nimetatud andmeid ei sisalda.

4 (20)

Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) kogutakse regulaarselt õpilaste trimestrite ja aastahinnete andmeid, tasemetööde ja eksamite protokolle, õpetajate tundide vaatluste kokkuvõtteid, õpilaste huvitegevuse ja saavutuste andmeid, õpetajate eneseanalüüse koos juhiga peetud koostöövestluse kokkuvõttega, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate küsitluste andmeid. Direktori selgituste kohaselt (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) tehakse neist andmetest järeldusi, nt määratakse õpilasele õpiabi või kõneravi, kui tema trimestri õpitulemused on „mitterahuldavad“; õpetajaga seotud õpitulemustest räägitakse koostöövestlusel ja sellest lähtuvalt püstitab õpetaja endale eesmärgid uueks õppeaastaks, mille saavutatust vaadatakse järgmisel koostöövestlusel.

Õpetajaga peetava koostöövestluse kohta vormistatakse kokkuvõte, kus fikseeritakse erinevaid aspekte möödunud perioodi (nt mis toetas töö tegemist ja mis takistas, kuidas sujus koostöö kolleegidega, milles tuntakse end kindlalt ja mis vajaks parendamist) ja järgneva perioodi kohta (nt millised on järgmise perioodi tööeesmärgid, millised muudatused kolleegidega koostöö parendamiseks oleks vajalikud, mida oleks vaja juurde õppida). Järelevalves vaadeldud koostöövestluse kokkuvõttes polnud analüüsitud, kuidas täideti eelmisel vestlusel püstitatud eesmärk. Koostöövestlustel kogutud infost pole koolis tehtud kirjalikult kokkuvõtteid ega järeldusi.

Eeltoodust järeldub, et kooli sisehindamises on õpetajatega peetavatel koostöövestlustel suur roll, sest vestlustel arutatakse (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9; 18.04.2018 vestluse protokoll nr 7; 16.04.2018 vestluse protokoll nr 2) õpilaste tulemusi, õppe- ja kasvatustööga seotud tulemusi ning neist lähtudes püstitatakse uue perioodi eesmärgid. Seega peaks läbi mõtlema, kuidas vestlustel saadud info ja arutelud kajastuvad sisehindamise kokkuvõtetes tugevuste ja parendusvaldkondadena.

Õppenõukogu 12.03.2018 koosolekul (protokoll nr 4) on õppealajuhataja teinud kokkuvõtte 2017/2018. õppeaastal läbi viidud tunnivaatlustest. Kokkuvõttes on esitatud positiivsed näited õpetajate kasutatud meetoditest ja õpilaste vajadustega arvestamisest ning tehtud ka ettepanekuid (nt kokkulepitud reeglitest kinnipidamine, tunni eesmärgi ja kava tutvustamine tunni algul), millele järgmisel õppeaastal tunnivaatlustes tähelepanu pööratakse.

Kooli sisehindamise korra järgi on üheks sisehindamise meetodiks õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate rahuloluküsitlus. Töötajate ja lapsevanemate rahuloluküsitlus oli toimunud 2016/2017. õppeaastal. Kool pole osalenud üleriigiliste õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate rahuloluküsitlustel. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) on info nendest küsitlustest kooli jõudnud hilinemisega ning seetõttu neis osaletud ei ole.

Järelevalves leidis kinnitust, et koolis kogutakse erinevaid andmeid õppe- ja kasvatustöö kohta. Kogutud andmeid kirjalikult ja üksteise koosmõjus ei analüüsita. Järeldused, mis kajastuvad edasiste tegevustena, on hinnangulised, põhinedes kas ühel näitajal või arvamusel. Näiteks 2016/2017. õppeaasta 3. kl matemaatika tasemetöö tulemuste kohta oli tehtud järeldus, et head tulemused olid õpilastel, kel on hea lugemisoskus. Parendustegevusena oli välja toodud, et õpilaste funktsionaalne lugemisoskus vajab arendamist. Millistel andmetel ja näitajatel tehtud järeldus põhineb, välja toodud ei olnud. Ärakuulamisel täpsustas direktor (21.05.2018 kiri), et järeldus tehti õpetajaga peetud koostöövestlusel, kus õpetaja koos õppealajuhatajaga analüüsis tasemetöö ülesandeid, ja on kirjas ka koostöövestluse protokollis.

Samas ei kajastunud antud järeldus sisehindamise aruandes parendustegevusena. Direktor (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1) ja tugispetsialistid (18.04.2018 vestluse protokoll nr 6) selgitasid, et õpilaste parema lugemisoskuse saavutamiseks on kahel viimasel õppeaastal 2. ja 3. klassis üks kõnearenduse tund nädalas.

5 (20)

Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) analüüsitakse andmeid õpetajate töökoosolekutel ja koostöövestlustel. Õpetajatega läbi viidud vestlustes (16.04.2018 vestluse protokoll nr 4; 18.04.2018 vestluse protokoll nr 7) märgiti, et õpetajad teevad ise oma õpilaste õpitulemuste põhjal järeldusi, kuidas oma õpetamist muuta, et tulemused oleksid paremad.

Järelevalves ei leidnud kinnitust, et kogutud andmeid analüüsitakse suuliselt õpetajate töökoosolekutel, sest esitatud õpetajate töökoosoleku päevakordades (2016/2017. ja 2017/2018. õppeaasta kohta) polnud märgitud sisehindamisega seotud teemasid. Eeltoodust lähtudes pole koolis loodud ühtseid aluseid analüüsimiseks ega terviklikku süsteemi, et saada tegevuste tulemuslikkusest tervikpilti.

Sisehindamisel kogutakse erinevaid andmeid, kuid nende mõju ei analüüsita ja trende ei hinnata. Kuna ka sisehindamise kord ei reguleeri sisehindamise pideva protsessi korraldust, siis ei pruugi olla tagatud sisehindamise süsteemsus ja kooli toimimisest tervikpildi saamine. Sisehindamise teeb raskeks ka asjaolu, et koolis pole kokku lepitud ega sätestatud tulemus- ja tegevusnäitajaid, mille alusel sisehindamist läbi viia. Direktor nõustus (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9), et vaja on põhjalikumalt läbi mõelda, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid analüüsitakse.

2.2.2. Matemaatika õppe tulemuslikkus ja õpilaste III kooliastmest väljaarvamine sisehindamise protsessis

Kooli sisehindamise protsessi analüüsitakse lähtudes järelevalve eesmärgist hinnata koolis toimuvat sisehindamist ning kuidas on kooli sisehindamisel analüüsitud matemaatika õpet ning õpilaste III kooliastmest väljalangemist. Siehindamise aruandes on esitatud tulemused nii 2015/2016. kui 2016/2017. õppeaasta tasemetööde kohta, kuid neid pole omavahel võrreldud. Matemaatika tasemetööde tulemuste osas on mõlemal õppeaastal märgatud, et tulemused jäävad Eesti keskmisest madalamaks. 2016/2017. õppeaasta tulemuste kohta on tehtud järeldus, et parema tulemuse saavutamiseks on vajalik arendada 3. kl õpilaste funktsionaalset lugemisoskust. 6. kl tulemuste kohta järeldusi tehtud ei ole.

Ärakuulamisel (direktori 21.05.2018 kiri) selgitas direktor, et järeldused tehti ja õpilastele, kel on matemaatikas raskusi, ja kelle tasemetöö tulemused olid madalad, määrati matemaatika õpiabitund ja aineõpetaja annab tunnis neile lisaselgitusi.

Märgime, et sisehindamise aruandes polnud tehtud 6. kl matemaatika tasemetööde tulemuste analüüsi ja sellest lähtuvaid järeldusi, nagu oli tehtud 3. kl tulemuste kohta. Sisehindamise aruandes puudub analüüs, ei ole välja selgitatud, mis põhjusel on kooli tulemused madalamad, milline on kooli tulemuste taust ja miks pole toimunud kooli tulemustes aastate jooksul positiivseid muutusi. Kuigi sisehindamise aruandes ei ole parendustegevusena välja toodud probleeme õppe tulemuslikkusega, on arengukavas üldeesmärgina sätestatud õppeedukuse ja õppekvaliteedi tõstmine ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkonna üheks alaeesmärgiks on õppekvaliteedi parendamine.

Vastavalt PGSi § 78 lg-le 1 selgitatakse sisehindamisel koolis välja tugevused ja parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava. Sisehindamise tulemused ja järgneva perioodi arengukava peaks olema kooskõlas. Sisehindamise eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused, seega peab koolis objektiivselt hindama õpilaste arenguga seotud näitajaid ning esitama kõik parendamist vajavad valdkonnad. Direktor selgitas (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9), et koolis kogutakse tasemetööde tulemusi, analüüsi teeb aineõpetaja koostöös õppealajuhatajaga ja sellest lähtuvalt tehakse tunniplaanis või õppekorralduses muudatusi, näiteks 2016/2017. õppeaasta 3. kl tasemetööde 6 (20)

tulemustest lähtuvalt lisati 4. kl eesti keele ja matemaatika lisatund. Õpetaja (18.04.2018 vestluse protokoll nr 7) ja direktori (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) sõnul toimub kõige olulisem analüüs kevadisel koostöövestlusel, kus analüüsitakse õpilaste saavutusi, tulemusi ja arutatakse, millised võisid olla madalamate tulemuste põhjused.

Järelevalves vaadeldud koostöövestluse kirjalikus kokkuvõttes eespool nimetatud analüüs ja järeldused ei kajastunud, kuid sisehindamise kontekstis on see oluline info ning vajaks dokumenteerimist, et selle alusel teha kogu kooli hõlmavaid järeldusi.

Järelevalves esitatud klassipäevikute väljavõtetes nähtavate III kooliastme matemaatika hinnete ja 2016. ja 2017. a matemaatika põhikooli lõpueksami protokollidest nähtub, et peamiselt on õpilasi hinnatud „rahuldavaga“, vähe on „häid“ ja „väga häid“ hindeid. Matemaatikaõpetaja selgituste kohaselt (18.04.2018 vestluse protokoll nr 7) on ta seda märganud ja peab põhjuseks asjaolu, et ta pöörab rohkem tähelepanu neile, kes vajavad lisatuge ja toetust, paremate teadmistega õpilastele pakub ta võimalusi osaleda olümpiaadidel. Direktori sõnul (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1) on koolis märgatud, et tugevamad õpilased võivad kaotada motivatsiooni pingutada, ennast arendada. Seepärast võeti 2016/2017. õppeaastal üheks eesmärgiks õpilaste juhendamine konkurssideks, olümpiaadideks ja võistlusteks. Sama õppe- ja kasvatustöö eesmärk on ka käesoleva õppeaasta üldtööplaanis. Hoolekogu esindajate sõnul (18.04.2018 vestluse protokoll nr 8) on hoolekogu direktorile teinud ettepanekuid pakkuda ka tugevamatele õpilastele arendavaid tegevusi ja valmistada neid ette olümpiaadidel ning konkurssidel osalemiseks.

Kokkuvõttes on kool märganud matemaatika tasemetööde ja eksamite madalat tulemuslikkust. Matemaatikaõppe tulemuslikkuse parandamiseks on muudetud õppekorraldust ning arengukavas ja käesoleva õppeaasta üldtööplaanis on sätestatud vastavad eesmärgid.

Järelevalves selgus, et ajavahemikus 2015–2017 oli kooli III kooliastmest välja arvatud kaheksa õpilast, neist kolm lahkus 17aastaseks saamisel põhiharidust omandamata. Koolist välja arvatud õpilaste arvu, põhjuste analüüsi ning järeldusi sisehindamises pole kajastatud. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) on III kooliastmest väljaarvamiste arv 2015. aastast varasemaga võrreldes oluliselt vähenenud ja iga juhtumit käsitletakse põhjalikult. Õpetajate selgituste kohaselt (16.04.2018 vestluse protokoll nr 2) arutatakse õpetajate töökoosolekutel õpilastega seotud probleeme ja ka koolist lahkumisi. Järelevalves esitatud õpetajate 2016–2018 toimunud töökoosolekute päevakordades olid õpilaste õppimisega seotud teemad. Õpilaste väljaarvamisega seotud teemasid töökoosolekute päevakordades ei olnud. Seega ei leidnud järelevalves kirjalikult tõendamist, et õpilaste väljaarvamise juhtumeid analüüsitakse ning tehakse sellest lähtuvaid järeldusi, et tagada kõigi õpilaste põhihariduse omandamine.

Ärakuulamisel (direktori 21.05.2018 kiri) selgitas direktor, et õpilase õppeedukus on üheks väljalangemise põhjuseks ja õppeedukusega seotud teemasid on töökoosolekutel arutatud.

Selgitame, et madal õppeedukus on mitmete asjaolude tagajärg, mitte põhjus. Iga õpilane on võimeline õppima ja arenema, kui talle luua sobiv õppekeskkond. Seega on oluline, et õpetajad analüüsiksid iga väljalangemise juhtumit ja teeksid tõenduspõhiseid üldistusi.

Kooli sisehindamise korras loetletud kogutavate andmete hulgas väljaarvamise andmeid ei ole. Küll on seal kirjas, et tehakse edasiõppijate osakaalu analüüsi. Direktori selgituste kohaselt (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) pole seni õpilaste edasiõppimise andmeid kogutud ja analüüsitud, aga see oleks vajalik.

7 (20)

Koolis töötab sotsiaalpedagoog. Tema ülesanne on märgata, kellel III kooliastme õpilastest võib olla oht kool pooleli jätta. Järelevalves esitas kool 17aastaselt koolist välja arvatud kolme õpilase kohta sotsiaalpedagoogi täidetud individuaalse jälgimise kaardid, kus olid fikseeritud toimunud arutelud, ümarlauad ja rakendatud meetmed, koostöö erinevate kooliväliste spetsialistidega. Kaardile kantud info põhjal on kool enne õpilase väljaarvamist kasutanud erinevaid tugiteenuseid, püüdnud leida uusi sekkumisviise ja teinud koostööd kooliväliste spetsialistidega. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) püüab kool omalt poolt kõik teha, aga õpilase õpingute jätkamisele aitaks kaasa, kui pere saaks järjepidevamat nõustamist ja võimalust osaleda pereprogrammides. Vestluses pidaja esindajaga (18.04.2018 vestluse protokoll nr 5) rõhutati, et praeguses Tartu vallas on korraldatud peredele ja lastele erinevad teenused nii kohapeal kui Tartu linnas ja pidaja jaoks on oluline, et koolis töötaksid tugispetsialistid. Haldusreformi järel kuulub kool Tartu valla koosseisu ja koolil on direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) ressursse täiskohaga sotsiaalpedagoogi, logopeedi ja järgmisest õppeaastast eripedagoogi teenuse tagamiseks.

Koolil on 12kohaline õpilaskodu, mille teenust kasutavad ka teistest omavalitsustest pärit õpilased. Õpilaskodu kasvatajad pakuvad õpilastele tuge õpiülesannete tegemiseks. Hoolekogu esindajate sõnul (18.04.2018 vestluse protokoll nr 8) on hoolekogu teadlik õpilaste liikumisest, aga III kooliastmest väljaarvamise teemaga eraldi pole tegeldud, kuna õpilaskodu õpilaste puhul ongi suurem risk koolist lahkuda.

Järelevalves läbi viidud vestluste põhjal saab järeldada, et õpilaste väljaarvamise probleemi on koolis teadvustatud ning sellega tegeldakse. Sisehindamisel vastavaid andmeid ei koguta ega analüüsita. Lisaks tugispetsialistide teenuse võimaldamisele on vajalik väljaarvamise juhtumeid põhjalikult analüüsida ja hinnata kasutatud meetmete mõjusust, teha üldistusi, et edaspidi saaks rohkem keskenduda väljalangemise ennetamisele.

2.2.3. Õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise analüüs sisehindamisel

PGSi § 78 lg 1 kohaselt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sama sätte kohaselt selgitatakse sisehindamisel välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad. Kool pole täitnud PGSi nõuet hinnata sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkust ega ole selgitanud välja kooli tugevusi ja parendusvaldkondi. Aruandes õppe- ja kasvatusprotsessi kui ka juhtimise ja eestvedamise protsessi kohta on esitatud kirjeldus, milliseid tegevusi selles protsessis tehakse. Puudub analüüs ja analüüsi tulemused: tugevused ja parendusvaldkonnad. Parendusvaldkonnad, millest lähtuda 2017/2018. õppeaastat kavandades, on esitatud 2016/2017. õppeaasta kokkuvõttes, aga nendeks on peamiselt nimetatud tegevuste jätkamist, nt jätkata aktiivset osalemist riiklikel ja maakondlikel konkurssidel, Erasmus+ projektiga jätkamine, endiselt kasutada tasuta õppeprogramme ja loodusretkede pakkumisi. Uue tegevusena on märgitud 8. kl karjäärinõustamisega alustamist, kuid miks see on parendusvaldkonnana esitatud, õppeaasta tegevuste kirjeldusest ei selgu. Direktori selgituste kohaselt (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) ongi protsesside kirjelduses esitatud valdkondade tugevused ja parendusvaldkonnad toodud 2016/2017. õppeaasta kokkuvõttes, mis on aruande osa. Eestvedamise ja juhtimise protsessi tegevustena on märgitud, et õppenõukogu käsitleb koolielu olulisi küsimusi ja võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla arengu ja paranemise. Regulaarselt analüüsitakse õppenõukogu koosolekutel õppe- ja kasvatustegevuse tulemusi ja õppeaasta lõpus tehakse üldanalüüs, kus tuuakse välja õppeaasta tugevused ja parendusvaldkonnad. Järelevalves vaadeldud õppenõukogu protokollidest ja läbiviidud vestlustest ei selgunud, et õppenõukogu oleks analüüsinud õppe- ja kasvatustegevuse tulemusi. Õppenõukogu koosolekutel oli esitatud statistika õpilaste 8 (20)

kokkuvõtvate hinnete kohta, sealhulgas klassi lõpetamise kohta klasside kaupa. Õppeaasta kokkuvõte on tehtud ainult 2016/2017. õppeaasta kohta, aga ka sellest puudus info, milliseid tulemusi analüüsiti, kuidas selgitati välja tugevused ja parendusvaldkonnad. Direktor nõustus (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1), et õppenõukogu koosolekud peaksid olema põhjalikumad ja aineõpetajad oskama analüüsida oma tegevust faktide põhjal ning et sisehindamisel antud hinnangud põhinevad vaid osaliselt faktidel. Kooli tugevused ja parendusvaldkonnad peavad selguma asjakohaste andmete analüüsi tulemusel tehtud tõenduspõhistest järeldustest. Sisehindamise õppeaasta kokkuvõtetes ja sisehindamise aruandes juhtimise ja õppetöö tulemuslikkuse analüüsi pole tehtud. Kooli põhiülesanne on tagada õpilase areng. Õppe- ja kasvatusprotsessi ning juhtimise ja eestvedamise heal tasemel analüüs annab sisendi õpilase arengut toetavate tegevuste kavandamiseks, aitab leida võimalikud parendusvaldkonnad ning planeerida muudatuste elluviimist.

2.2.4. Sisehindamise aruanne

Järelevalves esitas kool sisehindamise aruande perioodi 2014–2017 kohta. Sisehindamise aruanne on kinnitatud vastavalt õigusaktides sätestatule. Kooli sisehindamise korras sisehindamise aruande struktuuri pole kehtestatud, kuid kirjas on põhimõte, et sisehindamise aruandes analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ning juhtimist ja hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamise aruandes pole kool neid nõudeid järginud ning aruanne ei kajasta nende valdkondade analüüsi ja tulemuslikkuse hindamist. Kooli kinnitatud sisehindamise aruanne koosneb järgmistest osadest: õppeasutuse üldandmed, lühikirjeldus ja eripära; 2014–2017 arengukava üldeesmärgid ja nende täitmine; sisehindamissüsteemi lühikirjeldus; viie protsessi (eestvedamine ja juhtimine; personalijuhtimine; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess) kirjeldused; 2016/2017. õppeaasta kokkuvõte ja 2017/2018. õppeaasta parendusvaldkonnad; 2015/2016. ja 2016/2017. õppeaasta tasemetööde tulemused; huvitegevus; SWOT-analüüs. Aruande juurde kuulub kaks lisa: a) põhikooli töötajate rahulolu ja motivatsiooni küsimustiku tulemused 2016/2017; b) lastevanemate 2016/2017 küsitluse kokkuvõte. Sisehindamise aruande nimetatud osad ei moodusta tervikut, mis selgitaks välja eelmise arengukava perioodi, mitte ainult ühe õppeaasta tugevused ja võimalikud parendusvaldkonnad, nagu sätestab PGSi § 78 lg 1. Lisaks asjaolu, et sisehindamise aruanne jääb kirjeldavaks ja selles pole välja toodud näitajate võrdlust ja analüüsi, mis selgitaks tehtud järelduste paikapidavust. Näiteks on eestvedamise ja juhtimise valdkonna tegevuste kirjelduses märgitud, et õppeaasta eesmärkide täitmist analüüsitakse juhtkonna ja õppenõukogu koosolekutel, õppenõukogu koosolekutel toimub regulaarne õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüs ning juunis/augustis üldanalüüs, kus tuuakse välja õppeaasta tugevused ja parendusvaldkonnad. Järelevalves leidis kinnitust ainult viimase, 2016/2017. õppeaasta kokkuvõtte olemasolu. Sisehindamine on kooli arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise analüüs, et leida tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad. Sisehindamisaruande põhiosas võiks olla kirjeldatud, millised olid arengukavas püstitatud eesmärgid, alaeesmärgid, soovitud tulemus ja seatud sihid; analüüsitakse nende saavutamiseks tehtud olulisemaid tegevusi ja nende tulemusi, mis tõendavad eesmärgi suunas liikumist.

2.3. Arengukava

2.3.1. Arengukava koostamine ja kinnitamine

PGSi § 67 lg 2 kohaselt kinnitab arengukava kooli pidaja või tema volitatud isik. Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu

9 (20)

ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Kooli arengukava on koostatud kooskõlas õigusaktidega ja kinnitatud Tartu Vallavolikogu 25.01.2018 määrusega nr 2 „J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli arengukava kinnitamine aastateks 2018–2020“. Hoolekogu kiitis 28.11.2017 koosolekul (protokoll numbrita) arengukava projekti heaks koos ühe täiendusega. Hoolekogu soovis, et üldeesmärkidesse lisatakse järgmine eesmärk: mitmekülgse maailmapildiga õppijate kujundamine nii akadeemilise kui huvihariduse kaudu; kooli traditsioonide hoidmine, koostöö jätkamine Erasmus+ projektiga. Hoolekogu pakutud eesmärk viidi kooli arengukavasse.

Pidaja selgituste kohaselt (18.04.2018 vestluse protokoll nr 5) arutati kooli arengukava eelnõu Tartu vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja majanduskomisjonis ja seejärel vallavalitsuses. Ka Tabivere vallavalitsuses oli kooli arengukava esialgne projekt üle vaadatud. Tabivere vallavalitsuses arutati kooli investeeringute vajaduse ja õpilaskodu teemadel arengukava loomise algusest peale. Järelevalves esitatud õppenõukogu protokollide ja õpetajate töökoosolekute päevakordade põhjal olid õpetajad kaasatud arengukava koostamise protsessi. Õpetajate (16.04.2018 vestluse protokoll nr 2) ja direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) osalesid arengukava väljatöötamisel kõik õpetajad töörühmade kaudu, koostati SWOT-analüüs, arutati visiooni, missiooni ja põhiväärtusi.

Õpilasesinduse liikmete sõnul (17.04.2018 vestluse protokoll nr 3) tutvustas direktor neile, mida kool tahab järgmiste aastate vältel saavutada ja küsiti ka õpilaste arvamust, mida õpilased tähtsaks peavad. Õpilasesinduse 20.11.2017 koosolekul (protokoll numbrita) on õpilasesindus arutanud arengukava eesmärke ning esitanud küsimuse, kas ja kuidas mõjutab klassiruumide renoveerimine ja õpetajate järjepidev koolitustel osalemine õpilaste õpitulemusi. Õpilasesinduse liikmed selgitasid (17.04.2018 vestluse protokoll nr 3), et oluline on eesmärke planeerides lähtuda sellest, et õpilaste tulemused oleksid paremad.

Kokkuvõttes koostati kooli arengukava 2018–2020 kootöös erinevate osapooltega, arvestades nende ettepanekuid ja märkusi ning kooli arengukava on kooli meeskonna kokkulepe tulevikusuundade kohta.

2.3.2. Arengukava sisu seoses matemaatika õppe tulemuslikkuse ja õpilaste III kooliastmest väljaarvamisega

Arengukavas on määratud kuus üldeesmärki: Maarja lasteaia liitmine kooliga ja kooli muutumine lasteaed-põhikooliks; õpilaskodu renoveerimine ja laiendamine 20 õpilasele; aktiivse ja jätkusuutliku vilistlaskogu loomine; õppeedukuse ja õppekvaliteedi tõusutrendil jätkamine läbi personali süsteemse koolitamise, õppekeskkonna parandamise ja õppevahendite kaasajastamise ning andekamate õpilaste toetussüsteemi väljatöötamine; mitmekülgse maailmapildiga õppijate kujundamine akadeemilise ja huvihariduse kaudu; kooli traditsioonide hoidmine, koostöö jätkumine Erasmus+ partneritega; turvalise koolikeskkonna pakkumine koos õpilaste individuaalsuse arvestamisega. Lisaks üldeesmärkidele on määratud viie valdkonna alaeesmärgid.

10 (20)

Direktori selgituste kohaselt (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) oli õppeedukuse ja õppekvaliteedi eesmärk seotud eelkõige taseme- ja eksamitööde madalate tulemustega ja tõusutrendil jätkamine täpsustab eesmärki nii, et nende tulemused arengukava perioodi jooksul oleksid tõusutrendis.

Arengukava õppe- ja kasvatusprotsessi alaeesmärgid on seotud õpilaste õpimotivatsiooni ja õpitulemuste parandamisega, õppekvaliteedi tõusuga. Planeeritud tegevuste hulgas on õpilaste õpioskuste arendamiseks õpioskuste õppeaine ainekava väljatöötamine, õpilaste isikliku õppeplaani koostamine, eesmärkide kavandamine ja selleks õpetajate tugi õpilastele. Üheks õppe- ja kasvatusprotsessi tulemuseks on fikseeritud, et riiklikud tasemetööd ja põhikooli lõpueksamid on vabariigi keskmisel tasemel.

Arengukavas eraldi põhikooli III kooliastmest väljaarvamise probleemiga seotud eesmärke ja tegevusi pole kavandatud. Eesmärk õpilaskodu renoveerida loob parema füüsilise keskkonna õpilaskodu teenust vajavatele õpilastele, kelle hulgas on rohkem potentsiaalseid koolist lahkujaid. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) peaks üldeesmärgi „turvalise koolikeskkonna pakkumine koos õpilaste individuaalsuse arvestamisega“ saavutamine tagama selle, et ükski õpilane ei lahku koolist enne põhihariduse omandamist. Õppe- ja kasvatusprotsessi planeeritud alaeesmärgid ja tegevused peaksid viima selleni, et õpilased suudavad ja tahavad põhikooli lõpetada.

Kooli arengukava koostades võiks silmas pidada, et arengukava ja järgnev sisehindamine on omavahel seotud. Seepärast on tähtis, millised on arengukava eesmärgid. Oluline on jälgida, et need oleksid asjakohased, mõõdetavad, realistlikud, ajaliselt määratud. Kooli arengukavas on kirjeldatud kõigi viie protsessi alaeesmärkide oodatavad tulemused ja mõõdikud. Mõningatel juhtudel on ära vahetatud eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused ja tulemused (nt on personalijuhtimise tegevuseks iga õpetaja osalemine tööalasel koolitusel vähemalt kord trimestris ja tulemuseks, et õpetajad võtavad osa koolitustest väljatöötatud koolitusplaani alusel). Mõnikord pole tulemused/mõõdikud fikseeritud üheselt arusaadavalt ja konkreetselt (nt õppe- ja kasvatusprotsessi üheks mõõdikuks on „tunnid on läbi mõeldud“) või on märgitud tulemuse saavutatust väga keeruline hinnata (nt tulemus „õpilased saavutavad oma püstitatud eesmärgid“). Arengueesmärkide tulemustena võiks kavandada ka tulemusi seoses õpilaste III kooliastmest väljalangevusega. Kokkuvõttes on arengukavas olemas seos matemaatika õppe tulemuslikkusega ning püstitatud üld- ja alaeesmärgid võimaldavad võtta keskmesse õppe tulemuslikkuse. Otseselt koolist väljaarvamisega seotud eesmärke, tegevusi või tulemusi arengukavas ei ole, kuid tegelemine õpilaste õpimotivatsiooniga ja õpilaskodu renoveerimine aitavad kaasa õppekeskkonna muutumisele selliseks, et kõik õpilased lõpetaks põhikooli.

2.3.3. Arengukava täitmisest aruandmine

PGSi § 67 lg 2 kohaselt kinnitab arengukava kooli pidaja ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Kooli arengukava 4. osas on sätestatud, kuidas toimub arengukava täiendamine ja muutmine, aga pole määratletud, kuidas toimub arengukava täitmisest aruandmine. Samuti pole pidaja oma õigusaktiga kehtestanud vastavat korda. Pidaja sõnul (18.04.2018 vestluse protokoll nr 5) pole vastavat korda fikseeritud, kuigi enne arengukava volikokku kinnitamiseks saatmist vaadati vallavalitsuses üle kooli sisehindamine. Eeltoodust tuleneb, et pidajal on täitmata PGSi § 67 lg 2 nõue kehtestada kord, kuidas direktor annab arengukava täitmisest aru. 2.4. Kooli üldtööplaan

Haridus- ja teadusministri 25.08.2010. a määruse nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“

11 (20)

§ 4 järgi on üldtööplaan koolidokument, milles määratletakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast, õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest. Määruse § 5 lg 1 kohaselt vormistatakse üldtööplaan alapunktidena vastavalt tegevusvaldkondadele. Igas alapunktis määratletakse ülesanded, tegevused, vastutajad ja tähtajad.

Haridus- ja teadusministri 23.08.2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 p 2 kohaselt kinnitab õppenõukogu kooli üldtööplaani iga õppeaasta alguseks. Kooli üldtööplaan on kinnitatud õppenõukogu 30.08.2017 koosolekul (protokoll nr 7, otsus nr 8).

Üldtööplaani koostades on lähtutud eelmise, 2016/2017. õppeaasta töö kokkuvõttest ja parendustegevustena esitatud tegevused on ülesannetena üldtööplaanis kirjas. Üldtööplaani eesmärgid on kooskõlas ka arengukavaga 2018–2020, kuigi üldtööplaan kinnitati enne arengukava valmimist. Direktori selgituste kohaselt (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) on üldtööplaani eesmärgid seetõttu üldised, et plaani koostamise ajal polnud päris täpselt teada, milliseks kujuneb arengukava.

Üldtööplaanis on määratletud kooli ühe õppeaasta tegevuskava: sõnastatud eesmärgid, tegevusvaldkondade ülesanded, tegevused, vastutajad ja tähtajad. Võrreldes õppeaasta eesmärke tegevusvaldkondade ülesannetega, siis ainult õppe- ja kasvatustegevuse ülesanded on kooskõlas õppeaasta eesmärkidega. Teiste valdkondade ülesanded on kas väga üldiselt sõnastatud (nt personalijuhtimise üks ülesanne on personali koolitamine, huvigruppidega koostöö ülesandeks on koostöö lapsevanematega, õpilasesindusega, hoolekoguga, vilistlastega) või siis regulaarsed, kas direktori ametijuhendist või muudest õigusaktidest tulenevad (nt ressursside juhtimise ülesandeks on kooli eelarve täitmine ja koostamine; eestvedamise ja juhtimise ülesandeks on 2018/2019. õppeaasta üldtööplaani koostamine). Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) on eestvedamise ja juhtimise ning mõne teise valdkonna tegevused tulnud tema ametijuhendist, ka kooli põhimäärusest, aga selle põhjuseks on asjaolu, et üldtööplaanis tahetakse kõiki tööülesandeid fikseerida.

Üldtööplaanis võib kajastada ka regulaarseid, erinevatest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, kuid oluline on sealjuures, et üldtööplaan lähtuks arengukavast ja õppekavast ning oleks nendest tulenevate eesmärkide ja ülesannete rakendusakt, mis on omakorda aluseks kõigi kooli töötajate tegevuste planeerimisele.

Kooli üldtööplaanis on sätestatud küll eesmärgid, aga tegevusvaldkondade peamised ülesanded ja planeeritud tegevused ei pruugi toetada otseselt nende eesmärkide saavutamist, kuna on regulaarsed ja õigusaktidest tulenevad kohustused, mitte arengukavas püstitatud eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks. Kooli üldtööplaan on vormilt kooskõlas õigusaktidega, kuid oluline on, et üldtööplaan kindlustaks arengukava ja õppekava elluviimise. Üldtööplaani koostades peaks lähtuma konkreetse õppeaasta eesmärkidest, kokku leppima tulemusnäitajad ja mõõdikud ning neist lähtudes kavandama kõigi tegevusvaldkondade ülesanded ja tegevused.

Ärakuulamisel (direktori 21.05.2018 kiri) polnud direktor nõus, et tegevusvaldkondade peamised ülesanded ja tegevused üldtööplaanis ei toeta eesmärkide saavutamist, sest üldtööplaan selleks koostataksegi, et kindlustada arengukava ja õppekava elluviimine.

Selgitame, et regulaarsed, õigusaktidest tulenevad ülesanded (nt personali koolitamine, üldtööplaani koostamine, õpilastele individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamine, õpetajate tööplaanide koostamine, tasemetööde korraldamine) on vajalikud ja need võivad olla määratud üldtööplaanis, kuid üldtööplaanis peaksid kajastuma ka tegevused, millega viiakse ellu konkreetse õppeaasta eesmärke. Näiteks kuidas ja milliste tegevustega

12 (20)

saavutatakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk „õpilaste kaasamine õppe-eesmärkide püstitamisel ja nende täitmisel“. Selleks võib ühe tegevusena sobida õpetajate töökavade koostamine, aga sellisel juhul on vajalik üldtööplaanis selgelt sõnastada, mida õpetaja töökavasse peab planeerima, et iga õpetaja mõtleks läbi, kuidas ta õppe-eesmärkide püstitamisel kaasab õpilasi. Samuti võib olla vaja eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks koolitada õpetajaid, kuid üldtööplaanis peakski konkreetselt määratlema, milliseid koolitusi kavandatakse. Üldtööplaani alusel planeerivad õpetajad, klassijuhatajad, juhtkond, tugispetsialistid oma aasta tegevust ja seega peab kõigile olema üheselt mõistetav, mida just sel aastal uut või teisiti tehakse ja milliste eesmärkide saavutamisega millised tegevused on seotud.

2.5. Matemaatika õppe tulemuslikkus õppekava kontekstis

Kooli õppekava üldosa ja matemaatika ainekava kohta andis järelevalves hinnangu SA Innove. SA Innove hinnangu kohaselt pole kooli õppekava üldosa ja matemaatika ainekava kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määrusega nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ (edaspidi PRÕK). Õppekava üldosas vajab täpsustamist valikainete valimise kord, sest 1. ja 3. klassis on õpilaste tunnikoormus koos valikainetega suurem kui PGSi §-s 25 lubatud.

Vajalik on lisada õppekava üldosasse III kooliastme loovtöö temaatika valimise, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord. Kuna koolis peetakse oluliseks, et õpilasi innustatakse osalema konkurssidel ja olümpiaadidel, oleks vajalik üldosas kirjeldada andekate õpilastega tehtav töö. Sätestama peab ka õpetajate koostöö põhimõtted.

Matemaatika ainekava tuleb täiendada üldpädevuste, läbivate teemade arendamise ja teiste õppeainetega tehtava lõimingu põhimõtetega. Ainekavasse tuleb lisada tunnijaotuskava ja selgitus, millest tuleneb otsus, kas 9. klassis on neli või viis matemaatikatundi nädalas. Matemaatika ainekava on kopeering riiklikust õppekavast ja seepärast oleks vaja rohkem kirjeldada, kuidas koolis matemaatika õppimine toimub. Õppekavast peegeldub rohkem mahajääjate abistamise korraldus, kuid vähem on kirjeldatud keskmiste ja andekate õpilastega tegelemist. Tuleks läbi mõelda, kuidas nendele rohkem tähelepanu pöörata ja kuidas kõiki lapsi vastavalt nende võimekusele edasi arendada.

2.6. Pedagoogide kvalifikatsioon Koolis töötab üks matemaatikaõpetaja, kes õpetab matemaatikat II–III kooliastmes ja füüsikat III kooliastmes kokku 23 nädalatunniga. Õpetaja kvalifikatsioon vastab haridus- ja teadusministri 29.08.2013. a määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi määrus) § 3 lg-s 1 sätestatud nõuetele. PGSi § 37 lg 2 kohaselt tagatakse vajaduse korral õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistidest töötavad koolis sotsiaalpedagoog (1,0) ja logopeed (1,0). Lisaks tugispetsialistidele töötab koolis õpiabirühma õpetaja (0,5), kes annab tunde lihtsustatud õppekava järgi õppivatele ja väikeklassi õpilastele. Õpiabirühma õpetaja on lõpetanud eripedagoogika bakalaureuseõppe õppekava 2013. aastal, seega puudub tal magistrikraad ja tema kvalifikatsioon ei vasta määruses kehtestatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele. Tugispetsialistide kvalifikatsioon vastab määruses kehtestatud nõuetele. Koolis ei tööta eripedagoogi. Direktori sõnul (16.04.2018 vestluse protokoll nr 1) on hetkel koolis 0,5 eripedagoogi ametikohta, mille täitmiseks kuulutati konkurss eelmisel aastal ja käesoleval aastal kuulutatakse avalik konkurss eripedagoogi 1,0 ametikohale. Viimase konkursiga võeti tööle eripedagoogika bakalaureuse õppekava lõpetanud töötaja, kes õpib

13 (20)

eripedagoogika magistriõppes, sest eripedagoogi kvalifikatsiooniga inimest konkursil ei osalenud. Ärakuulamisel (direktori 21.05.2018 kiri) selgitas direktor, et tegelikult võeti töötaja tööle abiõpetajana, kuid EHISes puudub võimalus abiõpetaja ametikoha märkimiseks ja seega märgiti ta EHISes õpiabirühma õpetajaks. Abiõpetaja tööd juhendab klassiõpetaja, kes valmistab ette õppematerjalid. Abiõpetaja, kes on lõpetanud eripedagoogika bakalaureuse õppekava ja õpib edasi sama eriala magistrantuuris, viib nädalas läbi 12 tundi väikses rühmas (kuni neli õpilast). Kuna abiõpetajal puuduvad kvalifikatsiooninõuded ja kuna ta päris iseseisvana ei tööta, siis loeb kool, et on tegutsenud kooskõlas seadusega. Selgitame, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ §-s 17 sätestatule kantakse õpetajate alamregistrisse andmed õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide kohta. Haridus- ja teadusministri 29.08.2013. a määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 4 järgi on tugispetsialistid eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog. Seega pole abiõpetaja puhul tegemist tugispetsialisti ega õpetajaga, kelle andmed peab EHISesse kandma ning ta ei osuta eripedagoogi teenust. Vestluses kooli tugispetsialistide (18.04.2018 vestluse protokoll nr 8) ja matemaatikaõpetajaga (18.04.2018 vestluse protokoll nr 7) selgus, et seni pole koolis õpilastele eripedagoogi teenust tagatud. Koolis ei tööta koolipsühholoogi. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) on teenus vajadusel tagatud koostöös Rajaleidja keskustega Jõgeval ja Tartus. Pidaja esindajate sõnul (18.04.2018 vestluse protokoll nr 5) aitab psühholoogi teenust korraldada ka Tartu vald, kellel on lepingud erinevate teenust osutavate MTÜdega ja Tartu Laste Tugikeskusega. Järelevalves selgus, et kooli direktori kvalifikatsioon ei vasta määruse § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetele, kuna tal puudub magistrikraad või sellel vastav kvalifikatsioon. Direktor töötab sellel ametikohal alates 19.08.2015. Pidaja esindajate selgituste kohaselt (18.04.2018 vestluse protokoll nr 5) sõlmiti direktoriga tema tööleasumisel kokkulepe, et direktor omandab magistrikraadi hiljemalt 2019. aastal. Direktori ametikohale väljakuulutatud avalikul konkursil 2015. aastal ei leitud sobivat kandidaati, praeguses direktoris nähti potentsiaali kasvada heaks juhiks ja seepärast sõlmiti temaga tööleping. Hiljem pole pidaja konkurssi direktori ametikohale välja kuulutanud. Vastavalt PGSi § 7 lg-le 1 tagab kooli pidaja vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. Direktoriga sõlmib PGSi § 71 lg 7 lähtudes töölepingu pidaja ja sellest nähtub, et pidaja pole taganud kvalifikatsiooninõuetega koolijuhi olemasolu.

2.7. Õpilaste arengu toetamine

2.7.1. Matemaatika õppe tulemuslikkus tugiteenuste tagamise kontekstis

Kooli õppekava §-s 28 „Õpiabisüsteemi etapid õpiraskustega õpilaste abistamisel“ on kirjeldatud, kuidas toimub õpiraskustega õpilastele tugimeetmete rakendamine. Koolis pakutakse õpiabi tunde, mida annavad klassi- või aineõpetajad, ja logopeedilist kõneravi ning kõnearenduse õpiabi, mida viib läbi logopeed. Õpiabi määratakse direktori käskkirjaga ja õpiabi saavatele õpilastele avatakse õpilase individuaalse jälgimise kaardid. Järelevalves tutvuti dokumentidega ja nende osas, kelle dokumentidega tutvuti, olid individuaalse jälgimise kaardid avatud. Direktori sõnul (19.04.2918 vestluse protokoll nr 9) on lisaks õpiabile võimalik õpilastel saada õpetajalt lisaselgitusi ja konsultatsiooni koolipäeva jooksul, vajadusel ka individuaalset konsultatsiooni, kui õpilasele sobib aine paremaks omandamiseks õppimine koos õpetajaga kahekesi. Õpilased selgitasid (17.04.2018 vestluse protokollid nr 4_1 ja 4_3), et neid teemasid, millest klassis aru ei saa, on parem omandada õpetajaga individuaalselt õppides. Matemaatika õpiabi viib läbi matemaatikaõpetaja. Eripedagoogilist juhendamist õpilastele, kelle matemaatika teadmised ja õpitulemused vajaksid toetamist, koolis ei pakuta.

14 (20)

Matemaatikaõpetaja sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 7) oleks eripedagoogiline abi matemaatikas, seda ka III kooliastme õpilastele, vajalik. PGSi § 46 lg 2 kohaselt nõutava hariduslike erivajaduste õpilaste õppe koordineerija (edaspidi HEVKO) ülesandeid täidab logopeed. HEVKO ülesanneteks on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikus osalemist. Vestluses tugispetsialistidega (18.04.2018 vestluse protokoll nr 6) selgus, et HEVKO koolisisest meeskonnatööd ei koordineeri, nõu ja toetust antakse õpetajatele, kes seda ise küsivad. Õpetaja sõnul (18.04.2018 vestluse protokoll nr 7) tuleks eripedagoogiline tugi kasuks. Direktori (19.04.2918 vestluse protokoll nr 9) ja tugispetsialistide (18.04.2018 vestluse protokoll nr 6) sõnul peetakse tähtsaks õpetajate julgustamist, toetamist ja nõustamist ning osad õpetajad pöörduvad nõu küsimiseks logopeedi ja õpiabi õpetaja poole. Ka juhtkond vestleb vajadusel õpetajaga, aidates tal paremini mõista, mida saab õpetaja muuta. Vestluste järel vaadatakse mõne aja pärast uuesti, kas midagi on muutunud. Eespool nimetatud juhtkonna tegevused on HEVKO ülesanneteks. Eelnevast järeldub, et koolis ei ole korraldatud PGSi § 46 lg-st 3 tulenevat koolisisest meeskonnatööd õpilase arengu toetamise eesmärgil. Kuna III kooliastmes on õpilasi, kelle õpitulemused õppenõukogu protokollides toodud andmete põhjal on matemaatikas või ka mõnes teises aines püsivalt madalad, oleks vajalik, et koolis selgitataks välja nende õpilaste hariduslikud eripärad ning et aineõpetajad saaksid soovitusi, mida nemad võiksid õpet läbi viies teha, et tagada nende õpilaste paremad tulemused õppetöös. Koolis on vajalik omada terviklikku ülevaadet, millised on konkreetsele õpilasele vajalikud tugiteenused, alati ei pruugi vajadus piirduda toega konkreetses õppeaines, vaja võib olla erinevate tugispetsialistide kaasamist ja õpilasega töötavate õpetajate nõustamist. Sisehindamisel oli tehtud järeldus, et matemaatika tasemetöös saavutavad paremaid tulemusi õpilased, kelle lugemisoskus on hea. Seetõttu on 2., 3. ja 4. klassil kord nädalas logopeediline kõnearenduse tund. Tugispetsialistide sõnul (18.04.2018 vestluse protokoll nr 6) arendatakse selles tunnis õpilaste tekstiga töötamise oskust ning õpilastele see tund meeldib. Kokkuvõttes on koolis rakendatud õpilastele logopeedi ja sotsiaalpedagoogi teenuseid. Eelkõige tegeldakse kõne ja lugemisoskuse probleemidega I ja II kooliastmes. Koostöös pidajaga korraldatakse vajadusel psühholoogi teenust väljaspool kooli. Koolis pole tagatud eripedagoogi teenust. Koolis pole korraldatud PGSi § 46 lg-st 3 tulenevat koolisisest meeskonnatööd õpilaste arengu toetamise eesmärgil.

2.7.2. Arenguvestluste läbiviimine õpilastega

Vastavalt PGSi § 37 lg-le 5 korraldatakse õpilase arengu toetamiseks temaga vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. PGSi § 37 lg 7 järgi kehtestab kooli direktor arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule. Kooli arenguvestluste läbiviimise kord on kinnitatud direktori 04.09.2012 käskkirjaga nr 5 P. Alates 2015. aastast pole arenguvestluste läbiviimise korda muudetud ja ei ole arutatud hoolekogus ja õppenõukogus. Direktori selgituste kohaselt (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) pole ta varasematel aastatel jälginud, kas kõikide õpilastega on arenguvestlused toimunud, kuidas need on toimunud. Käesoleval õppeaastal on eesmärk, et arenguvestlused viiakse läbi kõigi õpilastega. Mitmetes klassides on 100% arenguvestlustest juba toimunud. Ka kehtivat arenguvestluste läbiviimise korda pole varem täpselt järgitud ja juhtkonnale pole klassijuhatajad õppeaasta lõpus esitanud toimunud arenguvestlustest kokkuvõtet, kuhu oleks koondatud kõik arenguvestlustel tehtud

15 (20)

ettepanekud, olulisemad käsitletud probleemid ja teemad. Direktori sõnul (19.04.2018 vestluse protokoll nr 9) läheb ka arenguvestluste läbiviimise kord muutmisele ja kogu arenguvestlustega seotu vajab ülevaatamist. Näiteks peab klassijuhataja kõik arenguvestluste kokkuvõtted andma õppealajuhataja kätte, kuid praeguses korras on reegel, et klassijuhataja koondab kokkuvõtted enda kausta ja kokkuvõtteid hoitakse koolis õpilase kooliskäimise ajal, klassijuhatajate vahetumisel antakse varasemate arenguvestluste kokkuvõtted üle uuele klassijuhatajale. Järelevalves õpilastega toimunud vestlustel (17.04.2018 vestluse protokoll nr 3; 17.04.2018 vestluse protokollid nr 4-1, 4-2, 4-3) pidasid õpilased arenguvestlusi endale kasulikeks, kuna saab õpetajaga endast rääkida, ennast analüüsida ja vajalikuks hinnati ka vestluse käigus tehtud kokkuleppeid. Vestlusel tõdesid õpilased, et arenguvestlusi igal aastal toimunud ei ole. Ärakuulamisel (direktori 21.05.2018 kiri) täpsustas direktor, et arenguvestlused on toimunud alati, kui õpilasel vahetub klassijuhataja. Selgitame, et vastavalt PGSi § 37 lg-s 5 sätestatule tuleb õpilase arengu toetamiseks koolis temaga korraldada arenguvestlus vähemalt üks kord õppeaastas. Seega tuleb õpilasega korraldada arenguvestlus vähemalt kord õppeaastas ka siis, kui klassijuhataja pole vahetunud. Järelevalves vaadeldud arenguvestluste kokkuvõtetes olid õpilase arenguplaanis sõlmitud kokkulepped kas formaalsed (nt mitte lasta jooksvatel kahtedel kuhjuda; parandada keskmist hinnet; lõpetada edukalt klass), arusaamatud (likvideerida tunnistuselt puudulikud hinded; teha tagasi kaotatud aeg) või määratud kolmandale osapoolele (keskenduda matemaatika järeleaitamisele; kujundada välja oskused ja harjumused, mis võimaldavad õppida edasi), millega õpilasel on keeruline midagi peale hakata. Kui õpilasel on pikema aja jooksul avaldunud õpiraskused mõnes õppeaines, siis sellised arengueesmärgid või kokkulepped ei toeta õpilase hakkamasaamist, tema positiivset enesehinnangut ning õpilane ei suuda neid ise täita. Arenguvestluste tulemuslikkuse seisukohalt on oluline läbi mõelda, milline õpilase arenguplaan toetab tema tegevust, arengut, kuidas seada õpilasele arusaadavaid eesmärke ja kuidas leppida kokku ja ellu viia vajalikud järeltegevused, et seatud eesmärgid täidetaks. Vajalik on mõelda, kuidas vajadusel kaasatakse õpilase arenguplaani täitmisse teisi aineõpetajaid. Näiteks kui arenguvestlusel käsitletakse õpilase probleeme matemaatikaõppega, siis kuidas jõuab vajalik info matemaatikaõpetajani, kes arenguvestlusel ei osalenud. Kehtivas korras on asjakohane põhimõte, et õppealajuhataja tagab klassijuhatajate asjatundlikkuse, rakendades vajadusel konsultatsioone ekspertidelt ning korraldades täienduskoolitusi. Õpetajad vajavad tulemusliku arenguvestluse läbiviimiseks koolitusi. Arenguvestluste õnnestumise seisukohast on oluline kaasata arenguvestluste läbiviimise korra väljatöötamisse lapsevanemaid ja valminud korra üksikasjalik tutvustamine nii õpilastele kui lapsevanematele.

III. KOKKUVÕTE

3.1. Koolil on kehtiv sisehindamise kord, millest sisehindamise läbiviimisel pole lähtutud. Olemasolev kord määratleb sisehindamise olulisemad põhimõtted, kuid jätab täpsemalt reguleerimata sisehindamise kui pideva protsessi korralduse.

3.2. Koolis pööratakse sisehindamisele tähelepanu ja tehakse mitmeid hindamistegevusi, kuid sisehindamine piirdub eelkõige andmete kogumisega ja tehtud tegevuste loetlemisega. Miks neid tegevusi on tehtud, kas ning millised tulemusi saavutati, analüüsitud ei ole. Õppenõukogus pole õppeaasta lõpus arutatud läbi kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemusi ja tehtud ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks. Ka kehtiv sisehindamise kord ei toeta sisehindamise kui pideva protsessi edukat toimumist. Positiivne on, et sisehindamisel on märgatud matemaatika riiklike tasemetööde madalaid tulemusi ning sellest lähtuvalt arengukavas ja õppeaasta üldtööplaanis eesmärke ning tulemusi kavandatud. Asjakohane on sisehindamise käigus tehtud

16 (20)

järeldus, et oluline on toetada ka võimekamate õpilaste arengut ja tegelda õpilaste õpimotivatsiooniga. Sisehindamise aruandes arengukava perioodi 2014–2017 kohta pole analüüsile toetudes välja selgitatud kooli tugevusi ja parandusvaldkondi. Sisehindamise protsess peaks sisuliselt olema kogutud andmete hindamine, võrdlemine ja analüüs, mida on otstarbekas teha kirjalikult, et tagada nende kasutamine ja säilimine, sest sisehindamine peab andma asjakohase sisendi uueks arenguperioodiks koostatavale arengukavale.

3.3. Kooli õppekava üldosa ja matemaatika ainekava vajavad täiendamist ja ülevaatamist. Põhjalikumalt peaks kooli matemaatika ainekavas määratlema, kuidas koolis matemaatika õppimine toimub. Õppekava üldosasse on vajalik lisada III kooliastme loovtöö korraldamisega seotud sätted ja täpsustada valikainete valimise korda, et õpilaste nädala tunnikoormus ei ületaks lubatut. Õppekava täiendamine vastavalt SA Innove märkustele toetab matemaatikaõppe ja III kooliastme õppe tulemuslikkust.

3.4. Koolil on kehtiv arengukava perioodiks 2018–2020. Tunnustamist väärib, et arengukava koostamisse SWOT-analüüsi ja ettepanekute tegemise kaudu kaasati erinevad huvigruppe ning valminud arengukava eelnõule on arvamuse andnud pidaja esindajad, õpetajad, õpilased ja hoolekogu. Kooli arengukava sätestab lisaks eesmärkidele ka tegevuste tulemused ja mõõdikud valdkondade kaupa. Tulemuste määratlemine aitab kaasa järgneva sisehindamise sisukusele. Puudub pidaja kehtestatav kord, kuidas arengukava täitmist analüüsitakse ja kuidas direktor pidajale arengukava täitmisest aru annab.

3.5. Kooli üldtööplaan on kehtestatud kooskõlas õigusaktidega. Üldtööplaani eesmärgid ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkonna ülesanded tulenevad eelmise õppeaasta töö kokkuvõttes tehtud järeldustest ja on kooskõlas arengukava eesmärkidega. Üldtööplaanis määratletud valdkondade tegevustena on kirjas peamiselt regulaarsed ja õigusaktidest tulenevad ülesanded, mille puhul pole selge, kas ja kuidas nad toetavad planeeritud eesmärkide elluviimist. Üldtööplaani koostades peaks arvestama, et üldtööplaan on ühe õppeaasta tegevuskava määratletud eesmärkide elluviimiseks.

3.6. Kooli direktori kvalifikatsioon ei vasta sätestatud nõuetele, kuna tal puudub magistrikraad või sellel vastav kvalifikatsioon. Koolis on tagatud logopeedi ja sotsiaalpedagoogi teenus ning tugispetsialistide kvalifikatsioon vastab nõuetele. Koolipsühholoogi teenus tagatakse vajadusel koostöös Rajaleidja keskustega ja kooli pidaja sõlmitud teenuslepingutega. Eripedagoogi teenus pole koolis tagatud. Koolis ei korraldata õppija arengu toetamiseks koolisisest toimivat meeskonnatööd.

3.7. Koolis määratakse direktori käskkirjaga tugiteenustena õpiabi, mida viivad läbi aineõpetajad, ja kõneravi ning kõnearenduse õpiabi I ja II kooliastmes, mida annab logopeed. Eripedagoogilist juhendamist õpilastele, kelle matemaatikaõpe ja teadmised vajaksid toetamist, ei pakuta. Koolis viiakse läbi arenguvestlusi õpilastega, kuid seda pole tehtud igal aastal kõigi õpilastega. Arenguvestluse kokkuvõttes kokkulepitava õpilase arenguplaani osas ei ole ühtset praktikat ja selle ülesehitus ei pruugi kõigi õpilaste puhul toetada õpilase arengut ning tema hakkamasaamist.

IV. ETTEPANEKUD PIDAJALE

4.1. Kooli sisehindamise ja arengukava parema tulemuse tagamiseks luua koolile võimalus kaasata sisehindamise läbiviimisse ja arengukava koostamise protsessi kooliväliseid eksperte.

V. ETTEPANEKUD DIREKTORILE

5.1. Tagada õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate õigeaegne informeerimine üleriigiliste rahuloluküsitluste toimumisest ning anda neile võimalus küsitlustes osaleda. Kasutada küsitluse tulemusi sisehindamises.

17 (20)

5.2. Täiendada kooli sisehindamise korda, määratledes sisehindamise protsessi korralduse, näiteks täpsustades iga-aastase sisehindamise olulisemad tegevused koos tähtaja ja vormiga ning sisehindamise aruande koostamise põhimõtted ja ülesehitus.

5.3. Dokumenteerida õpetajate töökoosolekul õppe- ja kasvatustegevuse protsessi ja tulemuste hindamisega seotud arutelud ning tehtud järeldused ja kokkuvõtted.

5.4. Lähtudes arengukavas ja õppeaasta üldtööplaanis määratletud eesmärkidest mõelda läbi, millise tulemused näitavad nende eesmärkide saavutatust ja selle põhjal otsustada, milliseid andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

5.5. Üldtööplaani koostades lähtuda ülesannete ja tegevuste kavandamisel konkreetse õppeaasta eesmärkidest, mõeldes läbi, milliste tegevustega saavutatakse kavandatud eesmärgi täitmine.

5.6. Toetada õpetajaid õpilastega peetavate arenguvestluste tulemuslikuks elluviimiseks, muuhulgas võimaldades koolitusi.

5.7. Kaasata arenguvestluste läbiviimise korra väljatöötamisse lapsevanemad ja õpilased ning tutvustada valminud korda kõigile osapooltele.

VI. ETTEKIRJUTUSED PIDAJALE

6.1. Kehtestada kord, kuidas direktor annab pidajale aru arengukava täitmisest, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõikest 2. Täitmise tähtaeg: 01.09.2018.

6.2. Tagada direktori kvalifikatsiooni vastavus haridus- ja teadusministri 29.08.2013. a määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 2 lõikes 1 sätestatule või täita direktori ametikoht isikuga, kelle kvalifikatsioon vastab eelnevalt nimetatud kvalifikatsiooninõuetele. Täitmise tähtaeg: 01.07.2019.

VII. ETTEKIRJUTUSED DIREKTORILE

7.1. Sisehindamise läbiviimisel lähtuda koolis kehtestatud sisehindamise korrast vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 lg-le 3. Täitmine alates õiendi teatavaks tegemisest kehtestatavate dokumentide osas; tõendavate dokumentide esitamise aeg 01.10.2018.

7.2. Viia kooli õppekava üldosa ja matemaatika ainekava vastavusse Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määrusega nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ ja määruse lisaga 3. Täitmise tähtaeg: 01.10.2018.

7.3. Analüüsida sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnata nende tulemuslikkust vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 lõikele 1. Täitmine alates õiendi teatavaks tegemisest kehtestatavate dokumentide osas; tõendavate dokumentide esitamise aeg 01.10.2018.

7.4. Tagada haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordinaatori ülesannete täitmine vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikele 2. Täitmise tähtaeg: 01.10.2018.

7.5. Tagada õpilastele eripedagoogi teenus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikele 2. Täitmise tähtaeg: 31.08.2018.

VIII. ETTEKIRJUTUS ÕPPENÕUKOGULE

8.1. Arutada õppeaasta lõpul läbi kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemused ja teha juhtkonnale ettepanekud kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks vastavalt haridus- ja teadusministri 23.08.2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 2 punktile 6. Täitmise tähtaeg: 31.08.2018.

18 (20)

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Ohakas Haridus- ja Teadusministeerium välishindamisosakonna ekspert

19 (20)

Lisa 2 KINNITATUD

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga „J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine“

Tartu Vallavalitsus Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, Tartumaa 60512 HOIATUS SUNNIRAHA RAKENDAMISE KOHTA Kui käesoleva käskkirjaga kinnitatud haldusjärelevalve õiendis tehtud ettekirjutusi ei ole õiendis toodud tähtajaks täidetud ja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi vastavalt käskkirja p-le 2 teavitatud, rakendatakse lähtuvalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg-st 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 87 lg-st 6 sunniraha summas kuni 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Sunniraha muutub sissenõutavaks ettekirjutuse täitmiseks ettenähtud päevale järgnevast päevast. Sunniraha sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluse alustamiseks saadetakse teile täitmisteade, milles sisalduvad täpsemad juhised sunniraha tasumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Tea Varrak Haridus- ja Teadusministeerium kantsler

20 (20)