Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse …vmok.v-maarja.ee/wp-content/uploads/2015/06/15_27_431...Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse sisehindamise läbiviimise kord I Eesmärk

Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse sisehindamise

läbiviimise kord

I Eesmärk

Sisehindamise eesmärgiks on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja koolide

järjepidev areng. Sisehindamise käigus selgitame välja koolide tegevuse tugevused ning

parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt täiendatakse koolide arengukavade tegevuskavasid.

Koolide sisehindamisel analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust ning juhtimist ja hinnatakse

nende tulemuslikkust.

(Sisehindamine on iga-aastane regulaarne ja järjepidev protsess, mis hõlmab nii sisehindamist,

hindamise tulemuste analüüsi kui ka sellel põhinevat tegevuste korrigeerimist

Juhtkonna eestvedava roll on oluline.

Tuleb vastata küsimustele, milleks me seda teeme, mida me sellest kasu saame, millised on juhtkonna

ja kogu kollektiivi ootused seoses sisehindamisega)(Sisehindamine= Sisekontroll ja Enesehindamine)

Hindamistegevuses peame arvestama:

Kas ja kuidas planeerime?

Kuidas teostame?

Kas ja kui sügavalt teeme analüüsi?

Kas ja kui efektiivselt teeme korrektiive?

II Sisehindamise mudel

III SISEHINDAMISE KRITEERIUMID JA NÄITAJAD (1.-5. võimaldajate

kriteeriumid ja 6.-9. tulemuste kriteeriumid)

1. EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

1.1. Eestvedamine

1.2. Strateegiline juhtimine

2. PERSONALIJUHTIMINE 2.1. Personalivajaduse hindamine

2.2. Personali värbamine

2.3. Personali kaasamine ja toetamine

2.4. Personali arendamine

2.5. Personali hindamine ja motiveerimine

3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

3.1. Koostöö kavandamine

3.2. Huvigruppide kaasamine

3.3. Huvigruppidega koostöö hindamine

4. RESSURSSIDE JUHTIMINE 4.1. Eelarveliste ressursside juhtimine

4.2. Materiaal-tehnilise baasi arendamine

4.3. Inforessursside juhtimine

4.4. Säästlik majandamine ja keskkonnahoid

5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

5.1. Õpilase areng

5.2. Õppekava

5.3. Õppekorraldus ja -meetodid

5.4. Väärtused ja eetika

6. ÕPILASEGA SEOTUD TULEMUSED

6.1. Õpijõudlus

6.2. Terviseedendus

6.3. Hariduslike erivajadustega õpilastega arvestamine

6.4. Huvitegevus

6.5. Õpilastega seotud statistika

6.6. Õpilaste rahulolu

7. PERSONALIGA SEOTUD TULEMUSED

7.1. Personali saavutused

7.2. Täienduskoolitus

7.3. Personali rahulolu

7.4. Personaliga seotud statistika

8. HUVIGRUPPIDEGA SEOTUD TULEMUSED

8.1. Hoolekogu/kooli nõukogu, õpilasesinduste, lastevanemate, sotsiaalsete partnerite jt huvigruppide aktiivsus

8.2 Avalikkussuhted

8.3. Kaasatus otsustamisse

8.4. Tagasiside ja rahulolu

9. ÕPPEASUTUSE NÄITAJAD 9.1. Õpilaste ja õpetajate suhtarv

9.2. Õpilaste arv ja klassi täituvus

9.3. Õpilaste osalus õppetöös

9.4. Õpikeskkond

9.5. Arvutitega varustatus

9.6. Raamatukogu

9.7. Eelarve

IV VÕIMALDAJAD. Alakriteeriumid ja hindamine.

1. EESTVEDAMINE Kogu kool osaleb planeerimises, tegevustes, analüüsis ja parendustes

1.1 Eestvedamine

Võtmetegevused Töötajate kaasamine ja tunnustamine

Juhtide nähtav osalus ja isiklik

eeskuju ja pühendumus

Juhtide kättesaadavus ja reageerimine

pöördumistele

Lähenemisviis Küsitluste vormid

Tunnustussüsteem kogu koolide

personalile

Rakendamine Korraldatakse tagasiside küsitlusi

Tunnustatakse regulaarselt vastavalt

süsteemile

Hindamine Hindamine toimub jooksva õppeaasta

lõpul

Hindajad juhtkond, töötajaskond,

õpilasesindus ja hoolekogu ning kooli

nõukogu

Tulemused (tugevused ja

parendusvaldkonnad) Põhikriteerium kaasatus, võimaluste

hulk ja rahulolu

Tegevuskava parendusteks Vormistatakse tabelina

1.2. Strateegiline juhtimine (arengukava ja plaanid)

Kogu organisatsiooniga visiooni elluviimise suunas liikumine

Võtmetegevused Missiooni välja töötamine

Visiooni välja töötamine

Arengukava uuendamine

Väärtuste kujundamine ja

järgimine

Tegevuskavade ja üldtööplaani

koostamine

Arengukava sidumine valla ja

maakonna arengukavadega

Arengukava sidumine koolide

tegevuskavade, üldtööplaanide

ja tegevusplaanidega.

Lähenemisviis Arengukavas sõnastatud

visioon, missioon ja

organisatsiooni põhiväärtused.

Fikseeritud on juhtimissüsteem,

info liikumine, asjaajamiskord

Kinnitatud õppeaasta

tegevusplaan ja üldtööplaan

Rakendamine Kooli arengukava uuendamise

korrast lähtuvalt uuendatakse

arengukava, tegevuskava .

Koostatakse õppeaasta

tegevusplaan ja üldtööplaan

Hindamine Hindamine toimub jooksva

õppeaasta lõpul augustis

Hindajad juhtkond,

töötajaskond, õpilasesindus ja

hoolekogu ning kooli nõukogu

Korraldatakse küsitlusi,

juhtkonna arutelu ja

tegevuskava täitmise analüüs.


parendusvaldkonnad) Põhikriteerium arengukava

tegevuskava ja tööplaanide

täitmise protsent ja rahulolu

arengukava kõigi

komponentidega


2. PERSONALIJUHTIMINE

Kogu kool osaleb planeerimises, tegevustes, analüüsis ja parendustes

2.1.-2.2. Personali vajaduse hindamine ja värbamine

Kvalifikatsioonile vastav ja asutuse väärtustele vastava hoiakutega personal

Võtmetegevused Personalivajaduse selgitamine,

valikupõhimõtete määratlemine

Uute töötajate sisseelamise toetamine

Töötajate kaasamine

personalivajaduse väljaselgitamisse

Koostöö koolide maine hoidmiseks ja

parandamiseks

Lähenemisviis Kaasajastud töölepingud,

töösisekorraeeskiri, ametijuhendid

Kinnitatud puhkuste ajakava

Koostatud arenguvestluste analüüs ja

kokkuvõte

Rakendamine Kõigil töötajatel on olemas

töölepingud koos uuendatud lisadega

ning ametijuhenditega

Kinnitatud töösisekorraeeskiri

Kinnitatud puhkuste graafik

Arenguvestluse kokkuvõttes tehakse

ettepanekuid asutuse siseste

ressursside kohta

Asutuses on koostööd ja arengut

toetav organisatsioonikultuur

Kommunikatsioonitegevused on

planeeritud (list, infominutid,

infoleht).


lõpul



nõukogu



hulk ja rahulolu


2.2. Personali kaasamine, toetamine ja arendamine

Kvalifikatsioonile vastav ja asutuse väärtustele vastava hoiakutega personal

Võtmetegevused Töötajate motiveerimine ja

tunnustamine

Tõhusa kommunikatsiooni loomine

Personali kaasamine koolide

arendustegevusse

Lähenemisviis On kinnitatud ja kõigile teada

tunnustamis- ja motivatsioonisüsteem,

palgajuhend

Üldtööplaan lähtub kooli

arengukavast

Arenguvestlused ja enesehindamine

Juhtkonna ja töötajate koostöö

Personali võimalus osaleda

otsustusprotsessis

Koolitusvajaduse analüüs ja

koolitusplaan, Koolituse

tulemuslikkuse hindamine

Sisekontrolli plaan

Rakendamine on rakendunud tunnustus- ja

motivatsioonisüsteem

kommunikatsioonitegevused on

planeeritud

uuritakse personali rahulolu asutuses

kõikide valdkondade juhtimisega


lõpul



nõukogu



hulk ja rahulolu


3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

3.1. – 3.3. Koostöö kavandamine, kaasamine ja koostöö hindamine

Huvigrupid on kaastaud õppija ja õppeasutuse arengu toetamisse

Võtmetegevused Huvigruppide määratlemine

Koostööpartnerite valik

Koostöövajaduse määratlemine,

ootuste välja selgitamine

Tegevuskava

Suhtekorraldus, praktika

korraldus, õpilaskonverentsid,

projektid

Lähenemisviis Dokumenteeritud kava

huvigruppidega koostööks

Planeeritud avalike suhte

korraldamine

Planeeritud koostööprojektid

Rakendamine Määratletud huvigrupid ja

koostööpartnerid

Koostatud meediaga suhtlemise

põhimõtted

Analüüsid koostöö tulemuste

kohta, tagasiside kogumine,

rahulolu uuring

Hindamine Hindamine toimub jooksva

õppeaasta lõpul

Hindajad juhtkond, töötajaskond ,

hoolekogu ja koolinõukogu,

õpilasesindus


parendusvaldkonnad) Põhikriteerium koostöö

tulemuslikkus ja rahulolu


4. RESSURRSIDE JUHTIMINE

4.1. Eelarveliste ressursside juhtimine

Eelarveliste ressursside juhtimine lähtub õppeasutuse arengukavast ja loob

tingimused eesmärkide saavutamiseks ja parendusvaldkondade realiseerimiseks

Võtmetegevused Finantsstrateegiate ja –tegevuste

väljatöötamine ja

investeerimispoliitika

Finantsressursside tagamine(riiklik

finantseerimine, projektid, omatulu)

Finantsrisk(riskianalüüs, riskide

hajutamine, tulemustega arvestamine)

Ressursside sihtotstarbeline

kasutamine

Majandamise säästlikkus

Lähenemisviis Eelarveprojektid ja projekti eelarved

Arengukava

Kassakulu

Palgakorraldus

Põhi- ja käibevarad ja nende

kasutamise kord

Rakendamine Välja töötatud eelarve kasutamise ja

planeerimise põhimõtted

Eelarve alusel koostatakse

täiendkoolituse kava,

Hindamine Hindamine toimub eelarve aasta lõpul

Riskianalüüs, ressursside

sihtotstarbeline kasutamine



nõukogu


parendusvaldkonnad) Põhikriteerium plaanide

realiseerumise osakaal


4.2. Materiaal-tehnilise baasi arendamine

Luua õpilase arenguks ja õpetaja tööks soodsaim keskkond

Võtmetegevused Investeeringukava koostamine

Töökeskkonna seisukorra

analüüsimine

Õpikeskkonna kaasajastamine

Lähenemisviis Arengukava

Tööohutuse juhendid

Riskianalüüsid

Rakendamine Koostatakse analüüse ja planeeritakse

tegevusi

Hindamine Töökeskkonna seisukorra hinnang

Materiaal-tehnilise baasi arengut ja

sellele vastavat õppeprotsessi hindab

juhtkond, õppeasutuse pidaja,

huvigrupid


parendusvaldkonnad) Põhikriteerium on vastavus nõuetele


4.3. Inforessursside juhtimine

Infosüsteem toetab töötajatele, õppijatele, lastevanematele ja teistele

huvigruppidele teabe kiiret ja täpset edastamist

Võtmetegevused Info kogumise juhtimine

Asjaajamise korraldamine

Infosüsteemikaitse ja

konfidentsiaalsuse tagamine,

Avaliku teabe seaduse ja

isikuandmete kaitse seaduse

täitmiseks tingimuste loomine,

IT vahendite kättesaadavus ja

olemasolevate ressursside kasutamine

Lähenemisviis Õppeasutuse IT arengukava

Asjaajamiskord

Dokumendihaldussüsteem

Aruandluse infosüsteem

EHIS

Kodulehekülg

E-kool

Raamatukogu

arhiveerimissüsteem

Rakendamine õppetööalane info on kättesaadav

kodulehel ja infostendil

raamatukogus

andmed õpilaste ja õpilaste kohta

kantakse EHISesse

Hindamine tagasiside õpilastelt, töötajatelt,

lastevanematelt


parendusvaldkonnad) põhikriteerium infosüsteemi vastavus

seadustele ja huvipoolte rahulolu


4.4. Säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Võtmetegevused Töökeskkond ja –tervishoid

Jäätmekäitlus ja keskkonnahoid

Säästlik majandamine ja vastavate

toimingute jälgimine

Õpilaste ja töötajate keskkonnalase

arendamine

Lähenemisviis Vahendite kasutamise kulunormid

Töökeskkonna passid

Koolitatakse töötajaid ja õpilasi

ressursse säästlikult ja

keskkonnahoidlikult kasutama.

Rakendamine Kulumaterjalide kasutamise vastavalt

normidele, jälgitakse vahendite

kasutamist eelarveartiklite kaupa,

Hindamine Ülevaade üks kord aastas juhtkonna

tasemel.


parendusvaldkonnad) Põhikriteerium ….

Tegevuskava parendusteks Vormisatakse tabelina

5. ÕPPE- ja KASVATUSPROTSESS

5.1. Õpilase areng

Võtmetegevused Õppija arengu toetamine

Õppe- ja kasvatustöö

eesmärgistamine, tegevuskava

Õpilase taseme ja arengu hindamine

Personali enesehindamine ja koolitus

õppija arengu toetamiseks

Õpilaste tunnustus- ja

motivatsioonisüsteem

Väljalangevuse ennetamine

Huvitegevuse planeerimine

Lähenemisviis Arenguvestluste läbiviimise kord

Tugisüsteemide kord

Huvitegevuse koordineerimise kord

Hindamissüsteem

Rakendamine Koostatud tööplaanid

Tugisüsteemide rakendamiseks on

kehtestatud õpetajate

konsultatsioonide ajad,

pikapäevarühmade ajad, tugiteenuste

pakkujate vastuvõtu ajad,

Arenguvestlused

Õppijat toetav hindamissüsteem

Kaardistatud väljalangevuse põhjused

Koolisisesed tasemetööd

..

Hindamine Õppetöötulemuste analüüs ja

tegevuskava gümnaasiumis igal

õppeveerandil ja õppekeskuses

semestris

Gümnaasiumis tehakse

tugisüsteemide tõhususest ja

rakendamisest kokkuvõte iga veerandi

lõpus ning õppekeskuses iga semestri

lõpus.

Huvitegevuse analüüs õppeaasta

lõpus.


parendusvaldkonnad) Põhikriteerium üldtööplaani ja

tegevuskava täitmine ning

sisehindamise plaani rakendumine


5.2. Õppekava

Võtmetegevused Õppekavade väljatöötamine ja

arendamine ning vastavused riiklikele

õppekavadele

Õppekavade täitmise hindamine ja

parendustegevuste planeerimine

Valikute olemasolu, õppesuundade

kujundamine ja valdkondade

integreeritus

Õpioskuste õpetamine

Lähenemisviis Kutseala valdkondade uued

õppekavad

Gümnaasiumiastme uued õppekavad-

õppesuunad ja valikud

Põhikooliastme muudetud õppekavad-

valikud.

Rakendamine Õppekavade elluviimine-

Individuaalsete õppekavade

koostamine,

Õppekavade integreerimine

Lõputööde ja eksamite tulemuste

analüüs

Kutseeksamite tulemuste analüüs

Hindamine Hinnatakse üks kord õppeaastas

juhtkonna ja töötajate ning

õpilastepoolt. Kokkuvõte tehakse

õppeaasta lõpus.


parendusvaldkonnad) Põhikriteeriumiks õppekava täitmine

ja vastavus riiklikele õppekavadele


5.3. Õppekorraldus- ja meetodid

Võtmetegevused Õppe- ja metoodilise töö

planeerimine, korraldus ja hindamine

Õpilaskeskse õpetamis- ja

kasvatusmetoodikate rakendamine

Lähenemisviis Üldtööplaan ja tegevusplaan

Õppekorralduseeskiri jt

õppekorralduse dokumendid

Praktilise väljaõppe kord

Õppematerjalide, õppevahendite ja

kabinettide kaasajastamise plaan

Õpilasesindus

Rakendamine õppe- ja kasvatustöö korralduse

jälgimine ja kontroll.

Osalemine messidel, konkurssidel,

olümpiaadidel.

Hindamine Hinnatakse gümnaasiumis iga

veerandi lõpus ja õppekeskuses

semestri lõpus. Hindab juhtkond,

õppenõukogu, õpilasesindus.


parendusvaldkonnad) vt õpilastega seotud tulemused


5.4 . Väärtused ja eetika

Võtmetegevused Koolikultuur ja selle hinnang

Väärtuseliste hinnangute ja hoiakute

kujundamine õppe- ja

kasvatusprotsessis

Lähenemisviis Kodukord

Õppekorralduseeskiri

asjaajamiskord

Rakendamine Kokkulepe kooli põhiväärtustes ja

tegevusprintsiipides

Õpilaste ja õpetajate ühistegevus

Õpilaste ja koolide personali

omavahelised suhted ja sisekliima

Hindamine Hinnatakse üks kord õppeaasta lõpus.

Tagasiside küsitlused.


parendusvaldkonnad)

Põhikriteerium on rahulolu ja õpilaste

ning töötajate seotud tulemused


TULEMUSED 6.-9.

IV TULEMUSTEGA SEOTUD NÄITAJAD

Tegevusnäitajad (EHISEs)

(toimenäitajad ehk mille alusel hinnang kujundatakse)

Gümnaasiumi tegevusnäitajad

VÕTMEALA NÄITAJAD MÕÕDIK EESMÄRK ARVUTUSKÄIK

Õpilastega

seotud näitajad

Hariduslike

erivajadustega

õpilaste

toetamine

Tugisüsteemide

kaudu toetatud

õpilaste osakaal

õpilaste

koguarvust

eelmisel

õppeaastal

protsentides

% = B/Ax100

A- Õpilaste arv

õppeaastas

10.nov.seis

EHIS-s

B- Õpilaste arv

õppeaastas,

kellele on

rakendatud

õppeaasta

jooksul

tugisüsteeme.

Õpijõudlus Klassikursuse

kordajate

osakaal

põhiharidust

omandavate

õpilaste

koguarvust

protsentides

% = B/Ax100

A- põhiharidust

omandavate

õpilaste

koguarv

õppeaastas

B- klassikursust

kordama jäänud

põhiharidust

omandavate

õpilaste arv

õppeaasta

lõpuks

Riigieksamite

tulemused

Õppeaineti

keskmisena

võrreldes

üleriigilise

keskmisega

punktides

Lihtvõrdlus

1. Kooli

keskmised

riigieksamite

tulemused

õppeaineti

(REKK)

2. Riigi keskmised

riigieksamite

tulemused

õppeaineti

(REKK)

Põhikooli

lõpueksamite

Lihtvõrdlus

1. Kooli

tulemused

õppeaineti

keskmisena

võrreldes

üleriigilise

keskmisega

punktides

keskmised

põhikooli

lõpueksamite

tulemused

õppeaineti

2. Riigi keskmised

põhikooli

lõpueksamite

tulemused

õppeaineti

(REKK)

12. klassi

lõpetajate

osakaal sama

lennu alustanute

arvust

protsentides

100 % =A/Bx100

A- 3-aastase

nominaalse

õppeaja jooksul

keskhariduse

omandanud

õpilaste arv

õppeaja lõpuks

(EHIS)

B- 3 aastat tagasi

10.klassis

õpinguid

alustanud

õpilaste arv

(EHIS)

Koolikohustuse

mittetäitjate

osakaal

põhikooli

õpilaste

koguarvust

protsentides

0 % = A/Bx100

A- Koolikohustuse

mittetäitjate

koguarv

õppeaastal

(EHIS)

B- Põhikoolis

õppivate

õpilaste arv

õppeaastal

(EHIS)

Edasiõppijate

osakaal

põhikooli

lõpetajate

koguarvust

protsentides

100 % = A/Bx100

A- Järgmisel

haridustasemel

edasiõppijate

koguarv uuel

õppeaastal

(EHIS)

B- Põhikooli

lõpetajate

koguarv

õppeaasta lõpul

(EHIS)

Personaliga Õpetajate Nõutava 100 % =A/Bx 100

seotud näitajad vastavus

kvalifikatsioon

inõuetele

kvalifikatsiooni

ga õpetajate

ametikohtade

osakaal

õpetajate

ametikohtade

koguarvust

protsentides

A- Nõutava

kvalifikatsiooni

ga õpetajate arv

õppeaastas

B- Pedagoogide

üldarv

õppeasutuses

Täiendkoolitus Pedagoogide

keskmine

täiendkoolituse

maht (eelmisel

õppeaastal

tundides)

=A/Bx100

A- Kooli

pedagoogide

täiendkoolituse

kogumaht

eelmisel

õppeaastal

B- Pedagoogide

üldarv

õppeasutuses

Õpetajate

vanuseline

koosseis

Õpetajate

vanuseline

koosseis

vanusegrupiti

protsentides

=A/Bx100

A- Eraldi iga

vanusegrupi

kohta õpetajate

arv

B- Õpetajate

koguarv

Personali

liikuvus

Õppeaasta

jooksul

lahkunud

õpetajate

ametikohtade

osakaal

õpetajate

ametikohtade

koguarvust

protsentides

alla 10% =A/Bx100

A- Õppeaasta

jooksul

lahkunud

õpetajate

ametikohtade

koguarv

B- Õpetaja

ametikohtade

koguarv

õppeaastas

Õppeasutusega

seotud

tulemused

Õpilaste ja

õpetajate

suhtarv

Õppeaasta

õpilaste koguarv

jagatud

õpetajate

ametikohtade

koguarvuga

15: 1 =A/B

A- Õpilaste

koguarv

õppeaastal

B- Õpetajate

ametikohtade

koguarv

õppeaastal

Klassikomplek

ti keskmine

täituvus

Õpilaste arv

eraldi põhikooli

ja

gümnaasiumiast

mes jagatud

= A/B

A- I,II,III

kooliastmes

põhiharidust

omandavate

klaasikomplekti

de arvuga eraldi

põhikoolis ja

gümnaasiumis

õpilaste arv

õppeaastal

B- Klassikomplekti

de koguarv

põhikoolis

I,II,III

kooliastmes

õppeaastal

= C/D

C- Gümnaasiumias

tmes

keskharidust

omandavate

õpilaste

koguarv

õppeaastal

D- Klassikomplekti

de koguarv

gümnaasiumiast

mes õppeaastal

Arvutitega

varustatus

Õpilaste

koguarv

õppeaastas

jagatud õpilaste

kasutuses

olevate

arvutitega

=A/B

A- Õpilaste

koguarv

õppeaastal

B- Õpilaste

kasutuses

olevate arvutite

koguarv

Arvutitega

varustatus

Õpetajate

ametikohtade

arv õppeaastas

jagatud

õpetajate

kasutuses

olevate arvutite

arvuga

5:1 =A/B

A- Õpetajate

ametikohtade

koguarv

õppeaastal

Õpetajate kasutuses

olevate arvutite

koguarv

Õppekeskuse tegevusnäitajad

VÕTMEALA NÄITAJAD MÕÕDIK EESMÄRK ARVUTUSKÄIK

Õpilastega

seotud

tulemused

Hariduslike

erivajadustega

laste toetamine

Tugisüsteemide

kaudu

toetatud õpilaste

osakaal

õpilaste

koguarvust

eelmisel

=A/B*100, kus

A-õpilaste arv

õppeaastas, kellele

on

rakendatud õa

jooksul

tugisüsteeme

õppeaastal

protsentides.

(EHIS-s loendi

alusel);

B- õpilaste arv

õppeaastas (10. nov.

seisuga EHIS-s)

Lõpetajatest

kutseeksami

sooritanute osakaal

(õppekavarühmiti)

Kutseeksami

sooritanud

õpilaste osakaal

lõpetajate

koguarvust

protsentides.

70% =A/B*100, kus

A-kutseeksami

sooritanute arv sel

õppeaastal

lõpetanud õpilastest

B-õppeaastal

lõpetanud õpilaste

koguarvust (EHIS)

Katkestajate

osakaal

Õpingute

katkestajate

osakaal

õpilaste aasta

keskmisest

koguarvust

protsentides

10% =A/B*100, kus

A-õpingud

katkestanud (ei

asunud

õppima teises

õppeasutuses samal

õppeaastal) (EHIS)

B- õpilaste koguarv

samal õppeaastal

(EHIS)

Tööle

rakendumine

(õppekava rühmiti)

6 kuud peale

lõpetamist tööle

rakendunud

lõpetanute

osakaal

lõpetanute

koguarvust

protsentides

80% =A/B*100, kus

A-kooli eelmisel

aastal lõpetanud

õpilaste arv kuus

kuud peale

lõpetamist, kes

töötavad(EHIS) .

Edasiõppijad

Järgmisel

haridustasemel

edasiõppijate

osakaal

lõpetanute arvust

protsentides

(samal aastal e

asub edasi

õppima vahetult

järgmisel

õppeaastal).

=A/B*100, kus

A-lõpetamisele

järgneval

õppeaastal

kõrgemale

haridustasemele

(lõpetamisega

võrreldes) õppima

asunud õpilaste arv

(EHIS)

B- lõpetanud

õpilaste koguarv

eelmisel õppeaastal

(EHIS)

V Sisehindamise meeskonna moodustamine

Koolide sisehindamise meeskonnad on:

Juhtkond

Õppenõukogu

Hoolekogu

Kooli nõukogu

Ainesektsioonid

Õpilasesindus

Erialale juhtõpetajate töörühm

Arengukava töörühmad

VI Sisehindamise ajakava (sh sisekontrolli ja enesehindamise ajakava)

2008/2009

Tegevus aeg vastutaja

Sisehindamise korra

koostamine ja

kinnitamine

jaanuar- aprill R. Sirgmets

Küsitluse

korraldamine

õppekeskuse

õpilastele

märts R.Sirgmets

Küsitluse

korraldamine

gümnaasiumi

õpilastele

aprill L.Ipsberg

Küsitluse

korraldamine

gümnaasiumi

lastevanematele

Küsitluse

korraldamine

õppekeskuse

õpetajatele

aprill

Küsitluse

korraldamine

gümnaasiumi

õpilastele

aprill

Õppe- ja kasvatustöö

analüüs

gümnaasiumis

August 2009 L. Ipsberg

Õppekasvatustöö

analüüs õppekeskuses

August 2009

Documents

Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse …vmok.v-maarja.ee/wp-content/uploads/2015/06/15_27_431...Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse sisehindamise läbiviimise kord I Eesmärk