Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish€¦ · InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 VÄIKE-MAARJA VALLA Hind 3 krooni Täna lehes: Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni kodu”

InfolehtInfolehtNr 10 (166) November 2007

VÄIKE-MAARJA VALLA

Hind 3 krooni

Täna lehes:Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni

kodu” konkursi võitjad

Perekond Krihvel - Paju kinnistu, Kännuküla külaPerekond Kleband - Kolde 6, Väike-Maarja alevikPerekond Kiitsak - Turu 2, Simuna alevikOÜ Virumaa Veepumbakeskus - Pikk 36, Väike-Maarja alevik

Tunnustuse pälvisid:Perekond Kesler - Uustalu kinnistu, Määri külaPerekond Teidla - Helejärve kinnistu, Kännuküla külaAili Keps Uuetoa - kinnistu, Kännuküla külaReet Kleesmaa ja Kunnar Komp - Lepiku kinnistu, Avanduse külaKortermaja - Aia tn 3, Väike-Maarja alevik

Võitjate autasustamine toimub valla 16. aastapäeval12. detsembril kell 17.00 Väike-Maarja õppekeskuse saalis.

Väike-Maarja vallavolikogu javallavalitsus kutsuvad kõikikolmapäeval, 12. detsembril

Väike-Maarja õppekeskusessevalla 16. aastapäevale.

•••••Kell 15.00 sööklasPÄRASTLÕUNAKOHV.

Arutleme siinse eluolu üle, otsime ühiselt küsimustele vastuseid.

•••••Kell 17.00 saalisAASTAPÄEVAAKTUS.

Antakse üle valla aasta tegija 2007 auhindja

Kauni Kodu konkursi auhinnad.

· Kauni Kodu konkurss lk 1

· Vallavolikogus arutatu lk 2

· Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3

· Kodanikualgatus

“Teeme ära 2008” lk 4

· Nõustamisinfo lk 4

· VMPSi veerg lk 5

· PRIA:külade investeeringu-

toetus lk 5

· Kultuuriteated lk 6-8, 12, 16

· Kooliteated lk 8, 9, 13

· Turismiinfo lk 11

· Sporditeated lk 14, 15

· Noppeid ajaloost lk 17-19

· Kirikuteated lk 19

Reet Kleesmaa ja Kunnar Kombi koduaed Avanduse külas on hea kujundusegaja täis lilleilu

Perekond Kesleri Uustalu kinnistu maa-ala Määri külas on niidetud, puhas ja korras

Väike-Maarja valla Infoleht2

VALLAVOLIKOGUS

VALLAVALITSUSES

31. oktoobril 2007. a.

1 . K a t a s t r i ü k s u s e l esihtotstarbe määramine

OTSUSTATI1) nõustuda Väike-Maarja

vallas Hirla külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-2kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Anni katastri-üksuse sihtotstarbeks maa-tulundusmaa määramisega;

2) nõustuda Väike-Maarjavallas Hirla külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-20kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Juuli katastri-üksuse sihtotstarbeks maa-tulundusmaa määramisega;

3) nõustuda Väike-Maarjavallas Kärsa külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-25kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Kolmnurgakatastriüksuse sihtotstarbeksmaatulundusmaa määramisega;

4) nõustuda Väike-Maarja

vallas Kärsa külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-26kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Kärsamaa katastri-üksuse sihtotstarbeks maa-tulundusmaa määramisega;

5) nõustuda Väike-Maarjavallas Imukvere külas asuvavaba põllumajandusmaa maatükinr 74P erastamiseks moodus-tatud Küüni katastriüksusesihtotstarbeks maatulundusmaamääramisega;

6) nõustuda Väike-Maarjavallas Hirla külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-1kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Liisa katastri-üksuse sihtotstarbeks maa-tulundusmaa määramisega;

7) nõustuda Väike-Maarjavallas Hirla külas asuva vabalepõllumajandusmaale nr P-19kasutusvalduse seadmiseksmoodustatud Nora katastri-üksuse sihtotstarbeks maa-tulundusmaa määramisega;

8) nõustuda Väike-Maarjavallas Imukvere külas asuvavaba põllumajandusmaa maatükinr 75P erastamiseks moodus-tatud Pikapõllu katastriüksusesihtotstarbeks maatulundusmaamääramisega;

9) nõustuda Väike-Maarjavallas Kärsa külas asuva vabametsamaa maatüki nr 1 eras-tamiseks moodustatud Reeda-metsa katastriüksuse sihtotstar-beks maatulundusmaa määrami-sega.

2. Peremehetu ehitise arvele-võtmine

OTSUSTATI1) tuvastada Ebavere külas

asuva tuletõrje veehoidlaperemehetus ja võtta nimetatudehitis arvele Väike-Maarja vallaomandina;

2) tuvastada Triigi külas 420/2690 mõttelise osa elamust nr 1ehitisregistri kood 120305623(korter nr 2) peremehetus ja võttanimetatud ehitis arvele Väike-

Maarja valla omandina.3. Riigimaale hoonestus-

õiguse seadmineOTSUSTATI nõustuda Väike-

Maarja vallas Vao külas PARGItn 3 asuvale 1161 m2 suuruselek a t a s t r i ü k s u s e l ehoonestusõiguse seadmisega.

4. Kinnistu nr 4481531(Pandivere villavabrik)müümine avalikul enam-pakkumisel

OTSUSTATI nõustudaPandivere külas asuva kinnistumüügiga (registriosa nr 4481531,pindala 4396 m2, sihtotstarvetootmishoonete maa). Alg-hinnaks määrata 700 000 krooni.

Vallavanema info* KOIT kava (kohaliku oma-

valitsuse investeeringutoetustekava) eeltaotlused;

*Väike-Maarja valla rahva-maja ringijuhtide pöördumine.

24. oktoobril 2007. a.

1. MaaküsimusedNõustuti· Äntu külas asuva Jõetaguse

katastriüksuse nime muutmisegaJõe katastriüksuseks.

2. Matusetoetuste eraldamineOTSUSTATI maksta kahele

taotlejale matusetoetust summas1500 krooni.

3. Sünnitoetuse määramineOTSUSTATI maksta ühele

taotlejale sünnitoetust summas2500 krooni.

4. Kauni Kodu konkursitulemuste kinnitamine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja valla 2007. a Kauni Kodukonkursi tulemused ja jagadaauhinnafond 17 000.

5. Keskkonnakompleksloaleseisukoha andmine

OTSUSTATI nõustuda kesk-konnakompleksloa andmisegaOÜle Müüriku Farmer ja OÜleKaruvälja alljärgneval tingi-musel: põllule laotatud lägaviiakse mulda 24 tunni jooksul.

6. Raamatukogu lahtioleku-aegade kinnitamine

OTSUSTATI kinnitadaSimuna raamatukogu ja Väike-

Maarja AIPi uued lahtioleku-ajad.

Simuna raamatukogu :T, N, R 9.00-17.00L 9.00-15.00K 8.00-16.00 laen. Simuna koolis01. juunist kuni 31. augustiniT, N, R 9.00-17.00K 10.00-17.00L 10.00-15.00

Väike-Maarja AIPilahtiolekuajad:

E-R 11.00-19.00L 10.00-18.0001. juunist kuni 31. augustiniE-R 11.00-18.00

7. Laseaia hoolekogu koos-seisu kinnitamine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja lasteaia hoolekogujärgmises koosseisus:

* sõimerühm Klarika Krutõh,* I rühm Meeli Veia,*II rühm Lilian Rikken,* III rühm Ville-Markus Kell,* IV rühm Eve Veelaid,*V rühm Lea Loddis,*VI rühm Diana Seepter, * Kiltsi liitrühm Pille

Kuusemäe.8. Ehitusloa väljastamine

OTSUSTATI väljastadaehitusluba Ivo FridolinileAvispea suplustiigi rajamiseksasukohaga Otti talu, Pikevereküla Väike-Maarja vald.

9. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI anda välja

kasutusluba ASi OG Elektrapoolt teostatud toidukaupadekaupluse ehitus-rekonstru-eerimistöödele aadressil Pikk 9Väike-Maarja alevik.

10. Kinnistu (Pandiverevillavabrik) müümine avalikulenampakkumisel - eelnõuvolikogu istungile

OTSUSTATI nõustudaotsuse eelnõu esitamisega voli-kogu päevakorda.

30. oktoobril 2007. a.1. KOIT-kava eeltaotluste

esitamineOTSUSTATI esitada* I vooru 2007-2010. a Väike-

Maarja gümnaasiumi reno-veerimise ja Väike-Maarjastaadioni rajamise projektid;

* II vooru 2010-2013. a Simunakooli renoveerimise projekt.

2. Alaeelarvete muutmineOTSUSTATI kinnitada Väike-

Maarja valla alaeelarvetemuudatused kulude eelarves.

3. Sünni- ja matusetoetusemääramine

OTSUSTATI1) nõustuda sünnitoetuse

maksmisega kahele taotlejalesummas 5000 krooni;

2) nõustuda matusetoetuseeraldamisega kahele taotlejalesummas 1500 krooni.

4. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI väljastada

ehitusluba Aare Jaansonile tahe-sõnnikuhoidla rajamiseksasukohaga Välja talu, Pudivereküla, Väike-Maarja vald.

Info* Metallitöökoja üürile-

andmine* Eipri küla puurkaevInfot jagas abivallavanem

Kaarel Moisa.

06. novembril 2007

1. MaaküsimusedNõustuti*Kärsa külas asuvast vabast

metsamaast 4,74 ha suuruse

Väike-Maarja valla Infoleht 3

Algus lk.2

REEDAMETSA katastriüksusemoodustamisega erastamiseksReet Sepale;

* Nadalama külas asuvaOTSA katastriüksuse jagami-sega järgmiselt: OTSA - 40,62ha ja KOOLITALU – 5,19 ha;

* Nadalama külas asuvaLIIVAKU katastriüksuse jagami-sega järgmiselt: LIIVAKU - 2,55ha ja JUHANI – 37,52 ha.

2. Metallitöökoja üürileandmine

OTSUSTATI nõustudametallitöökoja, mis asubaadressil Tehno tn 2 Väike-Maarja alevik, üürile andmisegaBA Invest OÜle.

3. Bussiliini dotatsioonimääramine

OTSUSTATI nõustudabussiliini dotatsiooni määra-misega ASile Go Bus Rakvere2007. aasta oktoobrikuu eestsummas 6 648 krooni (bussiliinnr 39).

4. Raha eraldamine reserv-fondist

OTSUSTATI nõustuda rahaeraldamisega reservfondistsummas 89 501 krooni Aasa tn 4katuse renoveerimiseks.

5. Hinnapakkumiste kinnit-amine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja alevikus Aasa tn 4korterelamu katuse renoveerijaksÄntu Ehitus OÜ.

6. Projekteerimistingimusteväljastamine

OTSUSTATI nõustudaprojekteer imis t ingimustemääramisega OÜle SIMUNAIVAX olemasoleva Äntukalakasvatuse ehitus-r e k o n s t r u e e r i m i s t ö ö d e l eaadressil Äntu küla Väike-Maarja vald.

7. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI nõustuda

kasutusloa väljastamisega OÜleKaruvälja kuuluvatele sõnniku-hoidlatele seoses ehitus-remonttööde lõpetamisegaaadressil Hirla küla Väike-Maarjavald.

8. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI nõustuda

ehitusloa väljastamisega ReginaTiigile tahe-sõnnikuhoidlarajamiseks asukohaga Tiigimaaüksus, Raigu küla, Väike-Maarja vald.

9. Matusetoetuse eraldamineOTSUSTATI nõustuda

matusetoetuse eraldamisegaühele taotlejale summas 750krooni.

13. novembril 2007. a.

1. MaaküsimusedNõustuti* Võivere külas asuva

kartulihoidla teenindamiseks8801 m2 suuruse HOIDLAkatastriüksuse moodustamisega.

* Kännuküla külas asuvastvabast metsamaast 2,76 hasuuruse LAURA katastriüksusemoodustamisega erastamiseksAare Kuusemetsale;

*Käru külas asuvast vabastmetsamaast 2,49 ha suuruseOKKA katastriüksuse moodus-tamisega erastamiseks RaimoBirnbaumile;

*Käru külas asuvast vabastmetsamaast 3,75 ha suuruseOKSA katastriüksuse moodus-tamisega erastamiseks RaimoBirnbaumile;

* Imukvere külas asuvastvabast põllumajandusmaast24,47 ha suuruse PIKAPÕLLUkatastriüksuse moodustamisegaerastamiseks Igor Šarinile;

* Imukvere külas asuvastvabast põllumajandusmaast19,42 ha suuruse KÜÜNIkatastriüksuse moodustamisegaerastamiseks Madis Maadlale;

*Hirla külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 4,22 hasuuruse ANNI katastriüksusemoodustamisega kasutusvaldu-sesse andmiseks OÜ-leKaruvälja;

* Hirla külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 2,80 hasuuruse LIISA katastriüksusemoodustamisega kasutusvaldu-sesse andmiseks OÜ-leKaruvälja;

* Hirla külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 1,77 hasuuruse NORA katastriüksusemoodustamisega kasutusvaldu-sesse andmiseks OÜ-leKaruvälja;

* Hirla külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 3,51 hasuuruse JUULI katastriüksusemoodustamisega kasutusvaldu-sesse andmiseks OÜ-leKaruvälja;

* Kärsa külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 14,35 hasuuruse KÄRSAMAA katastri-üksuse moodustamisega kasu-tusvaldusesse andmiseks JaanSepale;

* Kärsa külas asuvast vabastpõllumajandusmaast 3,19 hasuuruse KOLMNURGA katastri-üksuse moodustamisega kasu-tusvaldusesse andmiseks JaanSepale.

2. Sünni- ja matusetoetuseeraldamine

OTSUSTATI1) nõustuda sünnitoetuse

eraldamisega ühele taotlejalesummas 2500 krooni;

2) nõustuda matusetoetuseeraldamisega ühele taotlejalesummas 750 krooni.

3. Hooldajatoetuse määra-mine

OTSUSTATI1) nõustuda hooldaja määra-

misega ühele taotlejale;2) nõustuda hooldajatoetuse

maksmisega ühele taotlejalealates 01.11.2007. a;

3) nõustuda ühe hooldatavahoolduse lõpetamisega hooldajaavalduse alusel;

4) nõustuda hooldajatoetusemaksmise lõpetamisega ühelehooldajale alates 01.11.2007. a.

4. Sotsiaalkomisjoniettepanekute kinnitamine

OTSUSTATI1) nõustuda täiendava

sotsiaaltoetuse eraldamisegatoimetulekutoetuse vahenditest18-le taotlejale;

2) mitte nõustudasotsiaaltoetuse eraldamisegakahele taotlejale.

5. Eestkosteasutuse nõusolekOTSUSTATI anda nõusolek

ühele taotlejale tema alaealistelelastele kuuluva kinnistuvõõrandamiseks.

6. Vallavara müümineOTSUSTATI müüa Sulev

Helmele Väike-Maarja alevikusEhitajate tee 9 asuv korter nr 3.

7. Puude mahavõtmineOTSUSTATI nõustuda 3

pärna, 2 vahtra, ja 7 elupuu

mahavõtmisega Simuna alevikusLai tn 11 kinnistul ja ebatsuugamahavõtmisega Simuna alevikusLai tn 5.

8. Keskkonnamõjuhindamise algatamata jätmine

OTSUSTATI jätta algatamatakeskkonnamõjude hindamineprojektis „Tehniline abiPõltsamaa ja Pedja jõe piirkonnav e e m a j a n d u s p r o j e k t i d eettevalmistamiseks“ Väike-Maarja valla territooriumilkavandatud tegevustele, kunakavandatud tegevusega poleette näha olulise keskkonnamõjuesinemist ega mõju Natura 2000võrgustikku kuuluvatele aladele.

9. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI anda välja Väike-

Maarja Vallavalitsuselekasutusluba Väike-Maarjaaleviku biopuhasti soojustamiselõpetatud ehitustöödele japlatsitöödele aadressil Ebavereküla Väike-Maarja vald.

10. Projekteerimistingi-muste määramine

OTSUSTATI1) määrata projekteerimis-

tingimused Väike-Maarja Väike-Maarja gümnaasiumi peamaja jaalgklasside maja rekonstru-eerimiseks aadressidel Pikk tn 1ja Pikk tn 23;

2) määrata projekteerimis-tingimused Väike-MaarjaVallavalitsusele Väike-Maarjastaadioni ehituse ja spordihoonerekonstrueerimise põhiprojektikoostamiseks aadressidel Pikk tn4 ja Pikk tn 2B;

Austatud Simuna Kooli vilistlane!

Hr Heino Rossi ja Simuna Kooli koostöös on valmimas raamat„Simuna Koolid”. Raamatus antakse teadolevate faktide põhjalülevaade Simuna piirkonna hariduselu ajaloost kaugemasminevikus. Põhjalikumalt on kajastatud Simuna kooli- jahariduseluga seonduvat 20. sajandi algusest tänapäevani.

Raamatu maht on orienteeruvalt 250 lehekülge, kirjastamisemaksumus 60 000 krooni. Kogumiku üllitamist toetab Väike-Maarjavald 15 000 krooni ulatuses. Ülejäänud rahasumma leidmisekspöördun Teie poole, head vilistlased. Kui Teil on soov ja võimalustoetada rahaliselt meie poolt algatatud tegevust, siis palun kandketoetussumma Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarvele10502009482007 Ühispangas või 221025205355 Hansapangas,lisades märksõna: Raamat „Simuna Koolid”. Oleme ette tänulikudiga toetussumma eest ja loodame, et koos Teie abiga saab raamatilmuda. Iga toetaja nimi märgitakse raamatus ära.

Juhul, kui toetussumma osutub suuremaks kui raamatu ilmumiseksvajalik, siis ülelaekunud summa kasutatakse kooli aastapäevagaseotud kulude katmiseks. Laekunud raha kasutamise üle otsustabSimuna Kooli hoolekogu.

Lugupidamisega Anton LEICHTER,

direktor


“Teeme ära 2008” onkodanikualgatus, mille ees-märgiks on Eesti puhtakskoristada! Kodanikeühenduste,ettevõtete ja avaliku sektoriorganisatsioonide ning kaasa-tavate vabatahtlike eraisikuteabiga on plaanis ühe nädala-vahetuse jooksul puhastadaEestimaa avalikud kohad, metsadja rannad illegaalsetest prügi-hunnikutest. Kavas on kaasatakõik eestimaalased: koolilapsedja pensionärid, noored ja vanad,ettevõtjad ning kunstnikud,laulukoorid ja metsatöölised jne.

Tegevusplaan · 2007. aasta novembris

toimub prügi kaardistamine. Etprojekti erinevates etappidesvajaminevaid ressursse ja

Mis on “Teeme ära 2008”?vahendeid planeerida, on vajaolemasolev prügi täpsemaltkaardistada. Seda tehaksekoostöös vabatahtlikega, valda-dega ja organisatsioonidega,kellel on prügi paiknemise kohtatäpsemat infot. Kaardistatudprügikohad lähevad interaktiiv-sele prügikaardile aadressil:http://www.teeme2008.ee/kaart.html. Prügikaardi aluselkorraldatakse ka koristamis-päeva logistikat.

· Infopäev projekti kohalikelekoordinaatoritele, kes hakkavadkoristuspäeval valla piiresvabatahtlike tööd koordineerima.

· Koristuspäevale regist-reerimise algus vabatahtlikeleeraisikutele ja gruppidele toimubalates 21. märtsist 2008. aastal.

· Avalik kampaania.· Koristuspäev on 3. mail 2008.

aast6al.· Tänukontsert toimub 10. mail

2008. aastal. PANUSTADA SAAB:· KaardistamiselTule kaardistama (vajalik

isikliku GPSi olemasolu).Lisainfo: www.teeme2008.ee

· Töövahenditega(alates kummikutest-labi-

datest kuni vaba kontoripinnani)· RahaliseltToeta meid rahaliselt (SA

Eestimaa Looduse Fond, a/a221005100292, märksõna:„Teeme ära“)

Koristuspäeval: Tulekoristama üksi, perega, sõpra-dega või töökaaslastega!

(registreerimine algab 21. märtsil2008).

“Teeme ära 2008” koduleheltrefereeris

Leie ARULA.

NB!Väike-Maarja vald liitus

“Teeme ära 2008” aktsiooniga2007. aasta novembris.

Väike-Maarja valla poolne“Teeme ära 2008” koordinaatoron keskkonnanõunik Leie Arula,kontakt: 329 5768 või [email protected].

Vallakodanikud! Olgeaktiivsed ja andke teada Väike-Maarja valla illegaalseteprügihunnikute asukohtadestning tulge kevadel koristama!

12. septembril toimus Rakverehaiglas raseduskriisialaneinfopäev kõigile asjast huvi-tatuile. Ühiselt leiti, et antudtervishoiualase teenuse järele onvajadus ka Lääne-Virumaal.

Infopäeval tutvustati Tallinnaskäivitatud Ida-Tallinna Kesk-haigla ja SA Väärtustatud Eluvahelist ning Eesti Haigekassatoetatud tervist edendavatprojekti „Raseduskriisi nõusta-mine”. Selle projekti raames onpakutud naistele ning nendelähedastele abi ja tuge rohkemkui 300 korral.

Tänu Lääne-Viru maavalitsuseeestvedamisele ja Rakvere linnaabile on alates 7. novembrist k.aRakvere ja Lääne-Viru maakonnanaistel võimalus saadaspetsialistidelt tasuta rasedus-kriisialast nõustamist. Nõusta-mine toimub kolmapäeviti jaregistreerida saab end eelnevalttelefonidel: Leie Klaar 507 6378,Kaidi Ilvik 5649 3783 võikohapeal kolmapäeviti kell10.00–18.00 Rakvere Sotsiaalabi-keskuse (Vilde 2A, II korrus)nõustamisruumis. Võimalus onküsida nõu ka interneti teelaadressil [email protected],[email protected], SAVäärtustades Elu kodulehekülg

www.rasedus.ee. Peamisteks pöördumise

põhjusteks on olnud probleemidpartneriga, raseduse jasünnitamisega seotud hirmud,hirm sündiva lapse tervisepärast, hirm tuleviku ees,viljatus, ootamatu rasedus,abordieelne situatsioon, abordi-järgne segadus või kriisiolukord,sünnitusjärgne ärevus, koha-nemisraskused, isaduse tuvasta-mise probleemid, suhteprob-leemid. See kõik näitab, et on vajas o t s i a a l p s ü h h o l o o g i l i s traseduskriisialast nõustamist.

Öeldakse, et rasedus ei olehaigus. Tõsi küll – lapseootuson üks loomulikest olukordadestteiste samasuguste reas inimeseeluloos. Samas võib raseduseerinevates faasides lapseootelnaine, samuti tema partner jalähedased kohata mitme-suguseid olukordi, mis kuhjuvadpsühholoogiliselt keerukatekskogemusteks. Läbielamisedvõivad olla seotud rases-tumisega, raseduse katkemisevõi katkestamise, viljatuse,lapseootuse ja sünniga.

Rasedus on seisund, mis ei

valda üksnes naise psüühikatega sotsiaalset võrgustikku tema

ümber – ka tema kehas toimuvadsuured muutused. Sagelimõjutab just rasedusefüsioloogiline pool naise jaseeläbi ka kogu pereemotsionaalset ja sotsiaalsetsuhtlemisvõimet. Teisalt võibpuudulik või hästitoimivsuhtevõrgustik mõjutadaraseduse kuluga toimetulekutvastavalt siis kas pärssivana võieneseusaldust tõstvana.

Läbiviidud uuringute kohaseltlangeb paari rahulolu oma suhtekvaliteediga suurel määralraseduseaegsel ja sünnituse-järgsel perioodil. Löögi alla võibsattuda perekonna seninemajanduslik heaolu. Mitte alatiei ole partnerid võrdsel määralküpsed ja valmis muutustegakaasa minema. Võib juhtuda, etrasedusega seotud elumuutuspaneb naise raskemate valikuteette. Näiteks abordiotsuse puhulon vastutus jäetud valdavaltnaise enda kanda.

Raseduskriisi nõustaja poolesaab pöörduda juhtude puhul,mis on seotud rasedusega jalapsevanemaks saamisega,elusituatsioonides, mis onviinud või viimas ühel või teiselmoel ummikusse ningsegadusse. Samuti kogemuste ja

tunnete puhul, mida on üksiraske kanda ning midasoovitakse kellegagi jagada.Küsimuste puhul, millelerahuldavaid vastuseid jalahenduskäike omast tarkusestvälja mõelda tundub üle jõukäivat. Alati ei pea ootama kunikriisiolukord lämmatavaltsuureks paisub, sest nõustamisekaudu on võimalik tulevikuprobleeme ennetada. Koosnõustajaga on inimesel endalvõimalik leida tee, kuidas ärahoida hilisemaid keerulisiolukordi ja vajadusel ka nendeksparemini valmistuda.

Raseduskriisi nõustaja pooleon võimalik pöörduda mitteainult naisel, vaid vajadusekorral ka tema lähedastel.

Olga BOITSOV,

Lääne-Viru maavalitsusetervisedenduse spetsialist,

tel 325 8033

Rakveres hakatakse tasuta nõustama raskustesse

sattunud lapseootel naisi ja nende lähedasi


VMPSi veergMis oli...26. oktoobril koguneti Rakveres Wesenbergi konverentsisaali, etkuulata infot järgmistel teemadel:1. mikropõllumajandusettevõtete investeeringud,2. loomakasvatusehitiste investeeringud,3. nõuandesüsteemi- ja teenuste toetamine,4. külade arendamine.Nõuandeid jagas ja küsimustele vastas Aire Tafenau.

Majandustegevuse mitmekesistamisest maapiirkonnas rääkis Üllas Hunt. Toetusesaajate hindamiskriteeriumid panid nii mõnegi mehe kukalt kratsima. Maksimaalnetoetussumma ja määr sõltub taotleja vanusest ja kohast 40% - 60%, traktoritepuhul 35% - 55% .

Ruth RAIDLO

Et sul tugev tervis oleks,et sul kurbi hetki poleks,et sul tööd kõik tehtud saaksid,et sa ikka endaks jääksid.

ÕNNITLEME!

JAAK TARRE 30.11

EINO KLEMENT 03.12

JAAK LÄÄNEMETS 06.12

EINO TOMBERG 06.12

EESMÄRKToetuse eesmärgiks on Eesti

maaelu arengukavaga 2007–2013 alusel toetada MaaeluArengu Euroopa Põllu-majandusfondist (EAFRD)maapiirkonna elukeskkonna jakultuuripärandi säilitamist ningsotsiaalse infrastruktuuriarendamist mittetulundussektoriarendamise kaudu.

VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Taotlusi võetakse vastu26.11.-19.12.2007 PRIApiirkondlikes büroodes.

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetust võib taotledamittetulundusühing, sihtasutusvõi maapiirkonnas tegutsevkuni keskmise suurusegaettevõtja.

Toetust antakse inves-teeringuobjekti abikõlblikustmaksumusest:

-mittetulundusühingule jasihtasutusele kuni 90%(Tallinnaga piirnevas vallas kuni70%),

- maapiirkonnas tegutsevaleettevõtjale kuni 65% (Harjumaalkuni 55%).

Maksimaalne toetus ühetaotleja kohta on kuni 938 796krooni aastas ja kuni 4 693 980krooni kogu programmperioodijooksul.

Toetatakse järgmisi maapiir-konda planeeritud inves-teeringuobjekte:

- seltsimaja, kultuurimaja,spordisaali, avalike infopunktidevms teistele isikutele kasutami-seks avatud hoone või selle osaehitamine ja sinna sisustuseostmine;

- pargi, haljasala, puhkeala,mängu- või spordiväljaku,matkaraja, terviseraja, õpperaja,külaplatsi vms teistele isikutelekasutamiseks avatud rajatiseloomine või parendamine;

- paadisilla, ujumiskoha vmsteistele isikutele kasutamiseksavatud rajatise rajamine võiparendamine;

- küla tutvustava püsiviida ja-kaardi ostmine ja paigaldamine;

- sporditarvikute, muusika-riistade ja eesti rahvariieteostmine;

- multifunktsionaalseteeninduskeskuse ehitamine(saab taotleda üksnesmittetulundusühing või

sihtasutus).TOETUSE MÄÄRAMINE JA

VÄLJAMAKSMINEPRIA kontrollib vastuvõetud

taotluste nõuetekohasust.Nõuetele vastavaid taotlusihinnatakse maakondlikeshindamiskomisjonides, kusantakse arvamus investeeringuvajalikkuse kohta ning moodus-tatakse paremusjärjestus.Rahuldatakse taotlused, mishindamise tulemusel on saanudvähemalt 10% võimalikustmaksimaalsest punktide arvustja mille rahastamise summa eiületa toetuse taotluste rahas-tamise eelarvet maakonna kohta.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata

jätmise otsuse hiljemalt 100tööpäeva jooksul arvatestaotluse esitamise tähtpäevast.

Toetuse väljamaksmisekspeab toetuse saaja teostamainvesteeringu ja esitama PRIAleinvesteeringut tõendavaddokumendid kahe aasta jooksularvates PRIA otsusest.

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainfot saab PRIApiirkondlikest büroodest ja Tartukeskusest Narva mnt 3, tel 7371369, 737 1368, 737 1200, faks 7371201, e-post: [email protected].

Külade uuendamise ja

arendamise investeeringu-

toetus (meede 3.2)

Maanaiste seltsing korraldabheategevusliku nädala

Ka sel aastal korraldab Väike-Maarja maanaiste seltsingheategevusliku nädala.

Võtame vastu seisma jäänud esemeid ja jagame neile, kelvaja. Nädala jooksul toimub ka käsitöö ja talutoodangu müük.

Oodata on üllatusi.

Heategevuslik nädal toimub 10.-16. detsembrini2007 Väike-Maarjas Tamsalu mnt 1 II korrusel.

Kauneid jõule soovidesVäike-Maarja maanaiste seltsing


8. novembril toimus Väike-Maarja rahvamajas pidu vallakõige pisematele, nimelt viimaseaasta jooksul sündinudkodanikele. Ühtekokku oli neidviiskümmend kaks.

Vallast olid kohal vallavanemOlev Liblikmann, sotsiaal- jalastekaitsetöötajad LeaMäesepp ja Maia Heinsoo.Kõigile pisikestele kingitihõbelusikas, kõik vanemad saidlilled ja kaardi.

Vald oli rahvamaja jalutussaaliorganiseerinud ka puuvilja-

limonaadi-kommilaua, mis osutusnooremate külastajate seasvägagi populaarseks.

Tervituseks võttis sõnavallavanem. Ta toonitassündimuse tähtsust ja tänasvanemaid. Iive on ju Eestiprobleemiks, kuid minu meelestVäike-Maarja vallas sellega vägahalvasti pole. Meie Kesk-Eestivald on igati tõestanud omaelujõudu ning arengut.Omakorda just see meelitab siiainimesi oma päris kodu rajama jalapsi kasvatama. On

sümboolnegi, et beebipidutoimus vaid mõni päev enneisadepäeva. Mina olen isanaväga õnnelik, et sain pühapäevahommikul oma üheksa-aastasetütre joonistatud värviliseportree minust... Aga see selleks.

Lühikese, kuid meeleolukakontserdi andsid Väike-Maarjalasteaia lapsed. Neid juhendasmuusikaõpetaja Sirje Sõnum.

Üritust juhtis Väike-Maarjarahvamaja kunstiline juht Heli-Liivia Komp.

On selge, et lapsed on meie

tulevik. Nad on meile tähtsad jahomme on kasvanud tänastestbeebidest noored mehed janeiud. Beebipidu on kenatraditsioon Väike-Maarja vallas.See peab jätkuma. Tahan tänadavallavalitsust, kes on leidnudvõimaluse seda ettevõtmist igatitoetada.

Õnne teile, lapsevanemad!

Ville-Markus KELL

Beebide pidu

Väike-Maarja rahvamajastoimus 7. novembri õhtul vaikneasi. Miks vaikne? Vahestsellepärast, et asja korraldaja oliPAIK. Selle lühendiga seostubkohe paik, kus olla, paik, kuselada, paik, kus töötada.

Kokkusaamist ei korraldanudrahvamaja, vaid Aivar Niinemägi,kes teeb alati kõike põhjalikult jahästi. Tegemist oli paikkonnasotsiaaltöötajate kohtumisegasiin, koduses Väike-Maarjas.Muide, Aivar on tuntud sellepoolest, et tänu temale sai

Rahvamajas kohtusid sotsiaaltöötajadalguse traditsioon korraldadalõkkeketti, et tähistada Kaalimeteoriidi sisenemist Maaatmosfääri. Lõkked süüdatakseLennart Meri mälestuseks temasünniaastapäeval, 23. märtsil.Lennart Meri kirjutas raamatu„Hõbevalge”, mis valgustabKaali meteoriidi tekkelugu.

Kontsert sotsiaaltöötajateleoli kena. Tahan tänada kõikiesinejaid, kelleks olid Mari-LiisKaskema, Urmas Lemvald, Karl-Elias Teder, Mariliin Talu,Moonika Suur, Kristo Toiger,

Rain Vink, Aron Alt ja KeiliKivisik Väike-Maarjamuusikakoolist. Peale selleesines väikese palaga Rakveremuusikakooli õpilane Killu-Marie Kell. Eriline tänu kuulubJuhan Kangurile Lasila külast. Taesitas meeleoluka buketi meieklassiku Raimond Valgrelauludest.

Sõna tervituseks said Tamsaluvallavanem Toomas Uudeberg jaVäike-Maarja vallavanem OlevLiblikmann. Kohal olid ka Rakkevallavanem Andrus Blok ja

Laekvere vallavanem AarneLaas.

Samuti tänan Väike-Maarjaõppekeskust, kes kattis laua.

Suur aitäh kõigile, kellel oliaega ja võimalust kohale tulla!

Ville-Markus KELL,Väike-Maarja valla rahvamaja

direktor


Rahvamaja sünnipäev jaEesti Vabariik 90

30. novembril 2007 peab Väike-Maarja rahvamaja pidu.Tähistame hoone 95. aastapäeva. Ühtlasi on see juubeliaasta “EestiVabariik 90” avaürituseks. Tõsi, juubeliaasta algab ametlikult 28.novembril, kuid meie vald annab avalöögi pisut hiljem.

Esineb Kaarma sõprusvalla meeskoor ja tantsuks mängib Estoniateatri brass-ansambel. Esinemisnõusoleku on andnud kolumnist ReinVeidemann, tulemas on ka üllatuskülaline, ÄTI-persoon (Äste TähtisIsik) valitsuskabinetist. Pidu on kõigile vallaelanikele tasuta. Avatudon OÜ Joosandi baar.

Kõik on teretulnud!Meenutagem, et Väike-Maarja rahvamaja ehitati 1912. aastal

hirmutavalt lühikese ajaga. Kevadel asetati paika nurgakivi ja jõuludeajal toimus juba avamispidu. Uskumatu, eks? Tänasel päeval onrahvamajas elujõuline ringitegevus ja lahtised uksed. Tuba on soeja hea läbisaamine on teisel korrusel asuva muusikakooliga. JustVäike-Maarja muusikakool ongi meie partner number üks ja aitabalati, kui on tarvis. Loodame omalt poolt olla sama vastutulelikud jaaidata ka kolleege teistest vallaasutustest.

Vahest ennatlikult, aga soovin vallarahvale heledat jõuluvalgustja sooja tuba!

Ville-Markus KELL,rahvamaja direktor

KULTUURIKALENDER

29. novembrilKell 18.00 Simuna rahvamajas jõuluseadete valmistamine. Juhendab

Mary Tammet,osalustasu 50 krooni.NB! Palun andke teada oma osalussoovist Simuna rahvamajja või tel 323

7217.30. novembril* Kell 10.00 korraldab Eesti Kontsert Simuna rahvamajas kontsert-

loengu. Esineb TRIO NATURALE.* Kell 19.00 pidulik Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta tähistamise algus.

95 aastat Väike-Maarja rahvamaja asutamisest. Pidu kõigile!Peokõne peab Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Esineb Kaarma

sõprusvalla meeskoor, tantsuks mängib Estonia teatri brassansambel.Üllatusesineja! Pidu on tasuta.

1. detsembrilKell 19.00 Vello Jürna mälestuskontsert Väike-Maarja õppekeskuses.

Laulab Kadri Kask, esinevad Väike-Maarja muusikakooli ja gümnaasiumiõpilased.

2. detsembrilAdvendiküünla süütamine Väike-Maarja aleviku jõulukuusel kell 18.00.8. detsembrilVäike-Maarja rahvamajas isetegevuslaste kontsert, algus kell 19.00.13. detsembrilKell 17.00 Avanduse mõisas jõulukuu kontsert „Jõulud – armastuse

aeg”. Esinevad Simuna rahvamaja laululapsed ja muusikakooli õpilased.17. detsembrilSuurte perede jõulupidu Väike-Maarja rahvamajas, algus kell 16.00. 18. detsembrilKell 12.00 Simuna piirkonna koduste laste jõulupidu Simuna osavallamajas

(Avanduse mõisahoones).19. detsembril* Kell 14.30 Väike-Maarja piirkonna koduste laste jõulupidu Väike-

Maarja lasteaias.* Aavere hooldekodu jõulupidu Kiltsi rahvamajas, algus kell 13.00.20. detsembril* Triigi pensionäride ja koduste laste jõulupidu Triigi spordihoones,

algus kell 12.00.* Pensionäride jõulupidu Väike-Maarja rahvamajas, algus kell 15.00.21. detsembrilKiltsi piirkonna pensionäride ja koduste laste jõulupidu Kiltsi

rahvamajas, algus kell 15.00.22. detsembrilKell 14.00 Simuna rahvamajas eakate jõulupuu. Laulu- ja

huumoriprogrammiga esineb Voldemar Kuslap.Pääse 25 krooni, eakate klubi Elurõõm liikmetele 15 krooni. Pääsmed

eelmüügis Simuna rahvamajas 10. detsembrist kuni 21. detsembrini.Vajalik osavõtust teatamine!Müügil ka Voldemar Kuslapi äsja ilmunud CD-plaadid ja kassetid!Oodatud on kõik peost huvitatud!31.detsembrilKell 21.00 Simuna rahvamajas AASTALÕPUTRALLSaadame vana–aasta mõnusalt ära ansambli Genny seltsis. Pääse

eelmüügist 50 krooni (10. detsembrist kuni 27. detsembrini), 75 krooni(kauamõtlejatele alates 28. detsembrist), 100 krooni (lootusetud hilinejad,peoõhtul).

Kell 24.00 UUSAASTATRALL Väike-Maarja rahvamajas. DJ Davey &Fooza

MÜÜGITEADEKolmapäeval, 12. detsembril kell 12.00–14.00 Simuna rahvamajas Eestis

toodetud trikotaaži müük lastele ja täiskasvanutele.(Endine Marat ja Mako)

Kodused lapsed,kellel ei ole võimalik jõulupeole tulla,

saavad jõulupakid kätte

Väike-Maarjas vallavalitsuse toast nr 10227. ja 28. detsembril 2007või 2., 3., 4. jaanuaril 2008;

Simunas osavallavalitsusest21. ja 28. detsembrilvõi 4., 8., 11. jaanuaril 2008. a.

Maia HEINSOO,lastekaitsespetsialist

Heategevuslik pärastlõunaJõuluootus algab esimese advendiküünla süütamisega. Pime

aeg saab valgust juurde. Jõulupühi ootavad nii noored kuivanad.

Jõulukuu esimesel nädalal toimub päevakeskusesheategevuslik pärastlõuna. Esinema tulevad Kiltsilaulumemmed, eakate päevakeskuse isetegijate osavad näpudon teinud palju kauneid asju, mida saab osta. Pakume teed jakohvi ning iseküpsetatud maiuspalu.

Ootame huvilisi 05. detsembril kell 14.00 päevakeskusesse.“Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita teisi,” ütleb Jaapanivanasõna.

Tiia UUTSALU,päevakeskuse tegevusjuhendaja

TÄNUVäike-Maarja hooldekodu töötajad tänavad PAIK-i, kes

korraldas sotsiaalalatöötajatele Väike-Maarja rahvamajasmeeldejääva ja südantsoojendava õhtupooliku.


Elu suurte ja säravate tuledeseas on igaühel üks tibatillukesüdameleek, mis peab põlema, etsoojendada ja valgustada meiesüdameid seestpoolt, nii etsuudaksime soojust ja valgustteistelegi anda. Mõnes põleb seeleek suure lahvatusena kiirestituhaks, teises vilgub tasakesi jaareldi, otsekui kardaks elukarmide tuulte käes kustuda.Kolmandate tuli on südametuli,mis põleb ja põleb ja näib, et eikustu kunagi. Need inimesed onõnnelikud inimesed.

Igaüks on oma südameleegikaasa saanud kas kodukoldest,põlevast pirrutulest või lihtsaltleegitsevast südamest.

Kodu on paik, kust olemealguse saanud ja kuhu tahamesiis tagasi minna, kui näib, et jõudkipub raugema, leek kustuma.Kodu on see, kust loodame saadauut jõudu, et taas põleda, taaselada.

Kodu ja kodumaa - on kakslahutamatut sõna. Kodumaasaab alguse ema ja isa hellastnaeratusest, kummelisestkodumurust ja punetavatestmaasikmarjadest. Lapsel onkasvamiseks vaja rahu –kasvurahu. Pole vanemaid,

kellele rahusoov ei oleks püha.28. oktoobri kaunil pühapäeva

pärastlõunal said kokku peaaegusada Simuna rahvamaja sõpra eripõlvkondadest nii lähedalt kuikaugelt, et üheskoos pidadapidu. Põhjusi selleks oli pärismitu:

1.Hooaja avaüritus, mispühen-datud Eesti Vabariigi 90.juubeliaastale.

2.Simunapäeva tähis-tamine.28. oktoober on apostliteSiimona ja Juuda Taddeusemälestuspäev, neist esimese järgion päev saanud ka oma nime.Eestis on neile apostlitelepühendatud nii Simuna kirik,alevik kui ka kihelkond.Sellepärast on simunapäevkohalikele määrava tähtsusega.

3.Läheneva isadepäevatähistamine. Kes on elus töökad,visad? Need on laste tublid isad!

Laul liidab neid, kes lauleteavad, kes laulust ikka lugupeavad. Aitäh, kallid rahvamajaväikesed ja suured laululapsedja õpetaja Angela Raik, kes Tesoojendasite meie südameid uuteja huvitavate lauludega. Tepanite meid, lapsevanemaid ningvanavanemaid, mõtlema sellele,mida tegelikult meie lapsed ja

lapselapsed vajavad ningsoovivad, nimelt palju hellust,armastust ja rohkem hoolivust!!!

Ise Te ammutate tantsurõõmupäikeseratta teest, kuid annateseda teistelegi südamete seest.Aitäh Teile, kallid „Tüdrukud“ jajuhendaja Lehte Sirelpuu! Olgetänatud tulemast, isetehtudtantse tantsimast ning toredatpidu pidamast!

Pill see hüüab üle valla, kajabvastu kihelkonnas: „Tulge pidupidama!“ Aitäh Teile, „Kapell“ jajuhendaja Eve Sarnet. Teie pooltmängitud pillilood kutsusid niitantsule kui ka lihtsalt headrahvamuusikat nautima. Hoidkeikka pillid hääles, sest tahame kaedaspidi Teie pilli järgi jalgakeerutada!

Kui laul teeb rinna rõõmsaks,siis tants teeb kondi kergeks.Aitäh Teile, line–tantsu rühm jajuhendaja Tiia Lepp, kes Tepanite särtsaka etteastega toredapunkti pidulikule kontsertosale.

On üks tore ütlemine: „Kuijõuad Raplast läbi, võid isegiTürile jõuda ja sealt onSimunasse kiviga visata.“Seekord ei tulnud külalised meilemitte Raplast ega Türilt, vaidhoopis Sakust. Tantsulusti ja

hakkamist täis Saku eakatesegarahvatantsurühm tekitaspalju elevust eriti siis, kuiotsustati ka meile ära õpetadatants „Tõmba Jüri“. No küllvõttis alles võhmale! Aitäh meieuutele sõpradele, kes leidsidaega ja tahtmist koos meiegapidutseda.

Inimese elus on tähtsad koduja pere, kuid väga tähtis on kahea tervis. Mis oleks veel paremarstirohi kui naer? Tartumaalt olimeid ravima tulnud naeru-terapeut Ülle Närska. Suuredtänud talle!

Öeldakse, et ei saa me läbiLätita, kuid meie siin Simunaüritustel ei saa läbiosavallavanema, filmimees MartPruulita. Aitäh Sulle, Mart, etoled alati meiega ja võtadtähtsamad tegemised lindile!

Aitäh sulle, kallis piduline,sest ilma sinuta ei oleks seepühapäev nii helge olnud. Tahanlõpetuseks soovida: “Üks väikerõõm las olla igas päevas võisõna hea, mis muudab valgekskõik!”

LugupidamisegaAuli KADASTIK

Põlvkondade päev Simuna rahvamajas

Tundsin rõõmu, kui sain kutseloengule “Isa roll peres ja lapsekasvatamisel”. See oli esimeneloeng isadele meie laste lasteaiasoldud aja jooksul. Olen neljapoja isa. Põnevusega ootasin,milline on isa roll pereskasvatusteadlase pilgu läbi.Suureks üllatuseks olidkuulajateks emad, olin loengualguses ainuke isa, õnneksühines hiljem meiega üks isa veel.Kõneles Lehte Tuuling TLÜRakvere kolledžist.

Nii mõndagi räägitust oli mulletuttav, aga lektor lähenes katuttavatele asjadele huvitavastvaatenurgast ning sain ka pärisuusi teadmisi.

Dr. Jouko Huttuneni arvatesvõime isaduse mõistet vaadatakolmest aspektist:

· bioloogiline isadus - isa kui

sigitaja;· sotsiaalne isadus - mees

tunnistab, käitub ja on juriidiliseltlapse isa;

· psühholoogiline isadus -mees on isa, sest laps näeb temasisa ning tal on isaga püsivusalduslik kontakt.

Lapse ja isa suheteseisukohalt on olulinepsühholoogilise isa roll. Lapsesooviks on sageli armastav isa,niisugune, kes on lapsekäsutuses ja kes suudab vastuvõtta igasuguseid tundeid:emmata last ja näidata ülesõrnusi, ilma et ta peaks neidtagasi hoidma või kartma.Lähedane suhe isaga on lapsearengule ülimalt tähtis. Emahakkab oma last armastama jubaoma ihus, isa aga aktiivsetegevuse kaudu.

Uuringutest selgub, et hea isaon see, kes:

· leiab aega oma lapse jaoks;· vestleb lapsega kõigest;· on eeskujuks;· toetab last tema valikutes ja

tegemistes;· mõistab ja usaldab;· kehtestab piirid, on nõudlik,

korraldustes järeleandmatu;· kiidab ja julgustab;· kaitseb last;· on rahulik ja kannatlik;· on sõbralik ja abivalmis;· on lapse suhtes

tähelepanelik.

Julgustab, et lasteaed teeblapsevanematega koostööd meielaste ühisel arendamisel. Tore, etemade kõrval hinnatakse kaisade rolli ja perekonda kuitervikut. Kurb muidugi, et paljud

isad ei väärtusta oma osaperekonnas. Mind inspireerissee loeng enda lastega rohkemaega veetma ja olema parem isa.Arvan, et see oligi loengu mõtening seega läks loeng igati korda.

Lõpetan isade nõuanneteganoortele isadele:

· võta last sellisena, nagu taon, ära võrdle teda teistega;

· hari ennast vastavalt lapsevanusele ja käi ajaga kaasas;

· rahu, ainult rahu;· ole täpne ja konkreetne,

mitte liiga karm;· leia lapse jaoks aega.

Lasteaiaperele jõudu ja jäämeootama edaspidiseid kohtumisi.Aitäh teile!

Tänulik isa EerekPREISFREUND

Isa roll peres ja lapse kasvatamisel


7. novembril külastas gruppSimuna naisteklubi liikmeidLääne-Virumaalt kandideerinudKristiina Ojulandi kutselriigikogu.

Esmalt saime giidi abiga lossistpõhjaliku ülevaate. Kuna olikolmapäev, siis oli hea võimaluskuulata ka infotundi, kusministrid Juhan Parts, Jüri Pihelja peaminister Andrus Ansipvastasid opositsiooni esindajate

Simuna naised riigikogusküsimustele. Kella kaheks täitusistungitesaal rahvasaadikutega,algas seaduseelnõude lugemine.Meie jaoks oli oluline, et saikummutatud müüt, nagu ei teeksRiigikogu liikmed tööd ja kohadsaalis on tühjad. Pealegi saimeteada, et igas töökabinetis onteleekraan, millelt saab jälgidakogu tegevust suures saalis ningsiis tõesti otsustaval hetkelhääletamisel osaleda.

Pikemalt ei olnud meil aegarahvaasemike töösse süveneda,sest Kalevipoja saalis ootasvõõrustaja, kes selgitas, etKalevipoja saalis võetakse vastuainult väga-väga tähtsaidkülalisi. Esmasest kohmetusestüle saanud, tundsime end tõestiproua Kristiina ja tema abilisteseltsis oluliste ja oodatutena.Pakutut maitstes jõudsimevestelda lastetoetustest jaseltsitegevusest, maaelust,võrdsetest võimalustest ja

tasakaalustatud ühiskonnast.

Õhtupoolikul käisime kaKUMUs. Päev oli tore, sisukasja meeldejääv.

NB!Simuna naisteklubi saab

kokku 7. detsembril, mil alustamejõuluaega loenguga “Ravimteedja kreemid koduaiast”.

Reet MAADLA,Simuna naisteklubi esinaine

Hinge ei osteta,hinge ei müüda,hinge ei suudetapetta või püüda.Hing nagu nimiei põle ei vaju,hingel on raske…ja hing tuleb koju.

02. novembril tähistasime hingedepäeva. Hingedepäevalmeenutatakse siit ajast lahkunud inimesi, vaadatakse tagasiminevikku ja mõtiskletakse. Enamikule meist on vajalik küünlasüütamine ja natuke vaikust enesega olemiseks. Simuna rahvamajaspakkus sellel päeval unustamatuid hetki Väike-Maarja rahvamajasegakoor Helin, kes kosutas meeldivalt meie hinge suurepärastelauludega. Suured, suured tänud teile, head lauljad, ja Teiejuhendajale nauditava kontserdi eest. Võime olla uhked, et meil onselline suurepärane OMA LAULUKOOR. Meie siin Simunas ootameTeid ikka ja jälle tagasi!

Auli KADASTIK

Rollimängud Väike-Maarja koolisLääne–Virumaa Puuetega Inimeste Koda korraldas 3. oktoobril

kooli 3. ja 4. klasside õpilastele ürituse “Ära naera minu üle“. Puudegainimesed puutuvad sageli elus kokku tõrjutuse ja eelarvamustega,teadmatuse tõttu narritakse ka eripärasusi omavaid kaaslasi. Kunasuhtumine erinevustesse enese ümber saab alguse noores eas,valisime oma projekti „Respekteeri erinevusi“ sihtgrupiks justkoolinoored. Meie eesmärgiks on muuta osalejate hoiakuid puuetegainimeste suhtes sallivamaks ning ennetada nende riskikäitumist japuude tekkimist.

Ürituse käigus viisid Lääne–Virumaa Puuetega Inimeste Kojaliikmed Helmi, Tarmo, Margit ja Andželika läbi erinevaid rollimänge,mille kaudu õpilased said kogeda erivajadustega inimesteigapäevaelus ettetulevaid olukordi: prooviti varvaste abil oma nimepaberile kirjutada ja maast asju üles tõsta, loeti kinnisilmi raha, püütipanna ühe käe abil sõbrale kiri ümbrikusse, liikuda ratastoolis jne.

Jututoas rääkisid Laine, Samuel ja Jaane oma puudest ningigapäevaeluga toimetulemisest, esitati aktiivselt küsimusi ningarutleti puude tekke põhjuste üle. Järgnes suur teatevõistluse, kuskorraldajate jaoks polnud oluline mitte raja läbimiseks kulunud aeg,vaid osalejate koostöö. Üritus lõppes Sotsiaalministeeriumi pooltvälja pandud esemete loosimisega.

Hingedepäeva kontsertSimuna rahvamajas

Tegijad tänavad Väike-Maarja algklasside lapsi ja õpetajaid hästitoreda vastuvõtu eest.

Jaane AER,projektijuht

Simuna naisteklubi liikmed riigikogus koos võõrustaja KristiinaOjulandiga


Luulehuvilised kohtusid poe-tess Virve Osilaga

23. oktoobril kohtus Väike-Maarja raamatukogus luulehuvilistega

poetess Virve Osila. Kaunis luule kõlas nii kohalike lugejate kuiautori esituses. Ilusaimad hetked olid Urmas Alenderi esituseskuuldud Virve Osila luuletused, millest varalahkunud muusik olilaulud vorminud.

Virve Osila arvukas luule on tuttav ja paljude lemmik.Mõnedki luuletused on ka teised muusikud helikeelde valanud.

Õhtu lõpus luges autor valitud palu oma uuest luulekogust, misehk jõuludeks valmib.

Oli hingeminev kohtumine kauni luulega Irma RAATMA

Elus peab oskama

imesid ihata,

rõõme tunda ja raskusi kanda,

nutta, armastada ja vihata,

petta saada ja andeks anda.

Elus peab oskama

seista ja kukkuda,

tõusta ja uuesti edasi minna,

valesid võita ja tõe eest hukkuda,

vabadussäde hõõgumas rinnas.

Elus peab oskama

paljuga harjuda –

kullaga võrdselt hinnata vaske...

vaikida... sosistada... ja karjuda...

Eneseks jääda, kuigi on raske.

Elus peab oskama

mõista ja kuulata

kõrvalseisjat, kel süda on vaevas;

terasid sõkaldest välja tuulata,

maasse juurdudes uskuda

taevast.

Elus peab oskama

nõuda ja paluda,

trotsida karidekirjalist randa;

lüüa saada ja valu taluda...

aga ei iialgi alla anda...

Aga ei iialgi alla anda!

1991 Virve Osila

Noortekeskused käisid külasSõprus erinevate maakonna noortekeskuste vahel ei ole väga

aktiivne, kuna transport on kallis ja eelarve pisike. Ent siiski saabmõnel korral aastas naabreid külastada.

26. oktoobril käisid Väike-Maarja ja Simuna noored Roelanoortekeskuse üritusel, mis oli mõeldud Laekvere, Rakke, Vinni jaVäike-Maarja valdade keskustele. Kuna üritus oli suurejooneline,siis toimus pidu Roela rahvamajas. Noortele oli mõeldud mitmeidmõnusaid etteasteid ja noortekeskused said võimaluse ka ise ülesastuda. Väike-Maarjast oli kaasas räppgrupp K-9 Squad, kes esinespooletunnise etteastega. Meie pakutud külakost võeti kenasti vastuja noored said esinemistellimusigi. Õhtu lõpetas DJ Kalev Lillepalu.Mõnusalt peolt oli raske lahkuda.

Kõlama jäi soov kohtuda tihedamini ühistel noorteüritustel.Tänud kõigile, kes kaasas olid!

Meeli VEIA,Väike-Maarja noortekeskuse juhataja

Simuna kihelkonna III noortepäevSimunas toimus mardipäeval, 10. novembril Simuna kihelkonna III

noortepäev. Korraldamine algas juba kevadel plaanide koostamisening projekti kirjutamisega. Pikk päev, kus osalesid Simuna, Rakke,Laekvere, Roela ja Väike-Maarja noortekeskused, algas sportlike jalõbusate võistlustega. Lõunaks pakuti Simuna kooli kokkadevalmistatud maitsvat suppi ja õunakooki. Päeva teiseks poolekskoguneti Simuna rahvamajja, kus esinesid külalisena hr ToivoArnover ja Väike-Maarja noorte räppgrupp K-9 Squad. Noortekogunemise lõpetasid DJ ERIC & BOUNC. Noortepäev oli pikk javäsitav, ent soovi tulevikuski kokku saada see ei vähendanud.

Tänud kõigile, kes toetasid ja aitasid korraldada!Järgmiste noortepäevadeni!

Inna LIIVAK,Simuna noortekeskus

Meeli VEIA,Väike-Maarja noortekeskus

Inimeses peab kõik ilus olema.....Juba paar korda on Väike-Maarja noortekeskuses jagatud ilu-

uudiseid. Kohaletulnud on saanud informatsiooni uutekosmeetikatoodete kohta, jagatud on näpunäiteid, kuidas end ilusaksteha ja kuidas ilus olla. On olnud võimalik määrata oma näonahastruktuuri ja saada informatsiooni, millist hooldust näonahk vajab.

Kui huvilisi jätkub, korraldab noortekeskus ilupäevi iga kolmenädala järel.

Meeli VEIAVäike-Maarja noortekeskuse juhataja

Kiirgus- ja energiaväljad meisja meie ümber

10. oktoobril toimus Väike-Maarja raamatukogusEnn Parve loeng “Kiirgus- ja energiaväljad meis jameie ümber”. Arvukas kuulajaskond sai pisutintrigeeritud asjadest, mida tavateadus veel eitunnista, kuid märke varstisest läbimurdest kateaduslike tõestuste osas on juba olemas.

Miks mõni korter või maja on elamiseks sobiv,miks mõni meeter kaugemal tuntakse ennast äärmiselt halvasti jatundlikumad inimesed selle koha peal üldse viibida ei taha? Misseda põhjustab?

Enn Parve on lubanud meile teaduse piirimail olevatest asjadestka edaspidi teada anda.

Irma RAATMA,raamatukogu juhataja

Poetess Virve OsilaVäike-Maarja raamatukogus

2. novembril avati Väike-Maarjas kauplus Grossi Toidukaubad. Endinetarbijate ühistu Edu pood on saanud uue sisu ja väljanägemise


Viimase kahe aasta jooksul on seosesvaldade ühinemisega lisandunudturismialale nii mõnedki tööd. Tingitunavalla piiride muutumisest ostsime ASE.O.Mapilt uued turismikaardid kahesvariandis: Internetti panekuks (onsisestatud) ja A4-le trükkimiseks. Nüüdon meil õigus kasutada kaarti katrükistes. Nii saigi tehtud uus seinakaart“Väike-Maarja valla vaatamis-väärsused. Turism”, kus on lisakskaardile fotod valla tähtsamatestturismiobjektidest. Vahest oletemärganud neid kaarte vallamajavälisesikus, raamatukogudes, koolidesjm. Sama on ka värvilise voldikuna,esiküljel valla kaart ja fotod Simuna,pöördel Väike-Maarja vaatamis-väärsustest, mõlemad eesti- jainglisekeelsena. Lisaks rohelise trükigaraamatukesele “Ringkäik Väike-Maarjas” on ka pruunide tähtede japiltidega bro�üür “Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu” (Ebavere-Kiltsi kaudu on voldikud jubavarasemast ajast). 2007. aastaveebruaris ilmus turismimessiksvärviline voldik “Ringreis Väike-Maarja-Simuna mail”, kus on ühtseringina nii Simuna kui Väike-Maarjavaatamisväärsused. Septembris sai

Uut Väike-Maarja turismielusSimuna kool voldiku “Simuna koolilooduse õppe- ja matkarada”kordustrüki.

Simuna matkaraja algusesse ja lõppuon 2006. aasta kevadel paigaldatudteabetahvlid nii eesti- kui inglisekeelseinfoga, rajale aga suunaviidad. Tänavusai tahvli materjal uuendatud.Matkarajast joonistas uue värviliseskeemi kunstnik Eve Veermäe. 2007.aasta kevadel paigaldati väikestekatuste alla 16 tahvlit nii sealseteüksikobjektide kui taimede, loomade,lindude piltide ja seletavate tekstidega.Sel suvel asendati vana laudrada uuega.Plaanis on rajada Simunassetelkimisplats.

Äntu-Nõmme matkarajal vahetativaatealustel kas lõhutud või riknenudkiletatud pilte. Paremini säiluvadfotode alused on kujundatud PVC-plaatidele nagu Ebaveres ja Simunas.Rajamisel on Äntu õpperaja pikendusÄntu tehisjärveni (Paisukani) jatelkimisplats järve äärde. KIK(Keskkonnainvesteeringute Keskus)on selleks eraldanud 133 000 krooni,valla osalus 17 000. Ujumissillaehituseks taotletakse vahendeid.

Ebavere matkaraja jaoks küsimetoetust Lääne-Virumaa ühise

matkaradade projekti kaudu, et pannapalkidest istepingid raja äärde ja tornijuurde lagunenute asemele.

Äntu küla Härma talu matkarada“Tule kopramaale” rõõmustab kõikimatkahuvilisi. Selle on teinudomaalgatuslikult talu peremees HeitiErala. Raja alguses on skeem, rada onvarustatud puidust postidel japuuokstel rippuvate viitadega. Mitmelpool on purded. Üle ühe oja saab minnaka köitpidi veetaval parvel. Radatundub vaheldusrikas. Peagi ilmubvastav teave valla koduleheküljele. H.Eralal on plaanis rajada veel viburada.Juba on saadud raha, et osta vibusid.

Metsavenna punkri juurde on pandudteave metsavendlusest, Martin ja KaljoTammest nii eesti kui inglise keeles(samast i-punktis võib saada kavoldikuid).

Rohu baasi algusesse paigaldatikevadel uus teabetahvel, vana oli äralõhutud. Raketiangaari on üles pandudneli suurt alust Nõukogude rakettidepiltide ja ajalooga eesti ja inglise keeles.Samast saab võtta ka uusi voldikuid, etraketipilte poleks enam vaja väljalõigata.

Lebavere lahingupaigas on lahinguskeem (autor Kaljo Tamm, kujundajaEve Veermäe) ja lahingu kirjeldus niieesti kui inglise keeles. K. Tammelahingu kirjelduse täielik tekst ja kaskeem on valla koduleheküljel pealkirjaall „Turism” koha-, aja- ja isikulugudeosas.

Pandivere paeriigi kohta on ilmunudnelja valla ühisel rahastamiselraamatuke “PANDIVERE PAERIIKallikate allikal”. Sama on sisestatud kaInternetti valla kodulehele. Samuti ontrükitud Euroopa Liidu ja PAIKivahenditega voldik “Pandiverepaemurrud, lubjaahjud, ehitised”, millekujundus ja tekst on Eino ja ImbiTombergilt. Paeobjektide korrastamisel

möödunud suvel on raiutud võsa,niidetud rohtu, koristatud prügi Kaarmapaemurru ja Uguri mäe lubjaahjudejuurest. Rajatud on tee (põhiliselt küllon niidetud rinnuni ulatuvat rohtu)Äntu viinavabrikuni ja ümber selle, etpääseda ligi unikaalsele paekivistkorstnale. Suvel on paigaldatud viidadnii pae- kui Simuna jt turismiobjektidejuurde, kevadistega kokku 51 viita,suurem osa neist küll riknenud puidustviitade asemele.

PAIKil on ELi rahastatud projekt,mille raames tehakse suuredmetallalused Pandivere paeriigikaartidega ja peaaegu samasugusedseinakaardid ning voldikud. Samasisestatakse ka Internetti. Praegukogutakse materjali.

Lääne-Viru maakonna organi-seerimisel ilmus 2006. aastal ELiprojekti abil nelja liiki trükiseid, osakolmes, üks neljas võõrkeeles (üks neistka eesti keeles). Koostajateks olidmaakonna turismitöötajad. Trükised onmõeldud välismaa messidel jaota-miseks, kuid osa neist saime ka i-punkti. Praegu kogutakse materjaleühise matkaradade projekti jaoks.

Valla kodulehel on turismi lehekülgümber kujundatud, kuna teemadenimekiri läks liiga pikaks (kokku 24lugu). See on nüüd gruppidesse jaotatud.Eraldi on teenuste osa, kus lisaksturismiteenusele on väljas ka majutus,söögikohad jm.

Rõõmustav on see, et meie vallastegutseb esimene turismitalu, mis asubKärus Pedja jõe ääres. Koht on ilus,kuid tähtsaim on siiski lahkepererahvas. Talu leiate Internetistaadressil www.korvelaane.ee.

Ellu MOISA,turismikorraldaja

Hea väikemaarjalane ja kaugemalt tulija!

Detsembri esimesel õhtul saame koos

mõelda siirale ja soojale inimesele, lauljale,kes elab meie südames, meie mõtetes jameie mälestustes - Vello Jürnale temasünniaastapäeval.

Sulle, kes Sa Vellost lugu oled pidanud,näitab 1. detsembri õhtul kell 19 Väike-Maarja õppekeskuse saali teedküünaldega valgustatud rada.

Mälestuskontserdil laulab Kadri Kask ning esinevad Väike-Maarjamuusikakooli ja gümnaasiumi õpilased.

SA Põhja-Eesti Turism nõukogualgatas traditsiooni hakata igalaastal tunnustama Põhja-Eestitublisid turismiasjalisi. Sel aastalotsustati tunnustada turismi-sõbralikumat omavalitsust jaolulist toimunut turismiüritust.Kandidaate otsiti ja sõeluti kõigisviies maakonnas.

Novembri algul Raplas toimunud Põhja-Eesti turismikonverentsilvaliti maakonniti turismisõbralikeks omavalitsusteks Harjumaal Sakuvald, Raplamaal Järvakandi vald, Lääne-Virumaal Väike-Maarja valdning Ida-Virumaal Narva linn.

Fotol on Raplas toimunud Põhja-Eesti turismikonverentsil Väike-Maarja vallale üle antud Lääne-Virumaa turismisõbralikumaomavalitsuse auhind.

Pokumaa Simuna õpperaja ääres


Teoks sai plaan, milleks olimevalmistunud ligi aasta. Väike-Maarja pasunakoor ja Hyvinkäälinnaorkester viisid läbi ühisemuusikalaagri Hyvinkääl, et tehakoos muusikat, anda kontserteja luua sõprussidemed.

2.- 4. novembrini viibis meieorkester Soomes. Need olidtõesti toredad päevad. Mõtekoostööd teha sai alguse Väike-Maarjas, kus kohtusimeHyvinkää orkestri dirigendiJukka Paloneniga, kes on kaVäike-Maarja sõprusvallaHausjärvi kooli laulmisõpetaja.Ideed sai arendatud pea aasta.Vahetasime noote, pidasimeplaane… Nii sai mõttest tore reis.Ka ajastus oli sobilik – meiehingedepäev, soomlastel agakõikide pühakute päev.

Reede, 2. november olisõidupäev, mil tutvusime kaHelsingi vaatamisväärsustega.Õhtuks jõudsime Hyvinkääle,kus vaba aeg kulus sisse-elamisele ja majutamisele.Laupäeva hommikul algas proov,õppisime selgeks ühispalad.Ühismänguks olid planeeritudjärgmised lood:

Jukka Viitasaari „GentleGiant”,

Timo Forsström „Castle Park– March”,

Priit Raik „Tormakas algus”.Kuna Soome lood saime

suhteliselt hilja, tekkis esialguväike kahtlus, kas suudame neidka mängida, aga hakkama saime.

Kontserdi ülesehitus oli igatisobilik. Esialgu mängisidorkestrid eraldi, aga kontserdilõpetasime ühispaladega. Niisaime kokku pea viiekümne-liikmelise ühendorkestri. Kon-tserdi pikkuseks oli planeeritudtund või natuke enam ja sellestpidasime kenasti kinni.

Eks oli ikka väike hirm ka, sestme ju ei teadnud, kui hästi jamillist repertuaari soomlasedmängivad. Aga hirm oli asjatu.Orkestrid olid enam-vähem ühetasemega. Vahest Hyvinkäämuusikud olid natuke koge-numad ja seetõttu nende kavaveidi nõudlikum, aga meieorkester paistis silma noorus-likkuse ja säraga. Nii tuli pealeHyvinkää kontserti minu juurdeHyvinkää linna Tuglase seltsiesinaine ja väljendas rõõmsatimestust, kuidas küll nii nooredinimesed nii hästi mängivad?!

Andsime kaks kontserti:laupäeva pärastlõunal esinesimeHyvinkää gümnaasiumis,pühapäeval aga Hausjärvigümnaasiumis. Hausjärvil olidees juba vanad tuttavad ningsüdamliku tervituskõne pidasvolikogu esimees hr RistoArovuori. Pärast Hausjärvilesinemist jätsime sõpradegahüvasti, sest ees ootas kojusõitlaevaga Star.

Koos veedetud päevad olidsoojad ja südamlikud nagu ikka,kui kohtuvad ühiste huvidegainimesed. Aga kõige olulisem on,

et leidsime endale toredasõpruskollektiivi, kellega onpõhjust jälle kohtuda ningmusitseerida. Laupäeva õhtul oliorkestritel rõõmus koosviibi-mine, kus arutati ka tuleviku-plaane. Väike-Maarja pasuna-koor võõrustab Hyvinkäälinnaorkestrit juba järgmiselsuvel.

Arvan, et meie muusikalaagerja esinemised Soomes olid healtasemel ja igati tore ning vajalikettevõtmine. Muusikalaagrittoetas ka Eesti Kultuurkapital.

Lõpetuseks tahan tänadaVäike-Maarja pasunakoorimuusikuid. Teiega võib reisidakasvõi maailma otsa… Ja eksseda ole ka tehtud! Meie orkesteron oma tegutsemise ajal käinudkahel korral esinemas Soomes,kahel korral Saksamaal ningoleme osalenud festivalilLeedus. Kutseid on tulnud kaHispaaniast ja Hollandist.

Suured tänud on ära teeninudmeie tõlk ja saatja Mare Põlluks,

Rakvere kutsekeskkooli õpetaja.Kõige suurema tänu toredate

Soomes veedetud päevade eestvõlgneme Hyvinkää linna-orkestrile ja nende tubliledirigendile hr Jukka Palonenile.

Tänamata ei saa jätta ka Väike-Maarja vallavalitsust, kes onpasunakoori tegemisi-toime-tamisi alati toetanud.

Vallo TAAR, pasunakoori dirigent

Väike-Maarja pasunakooriadvendikontsert toimub

pühapäeval,16. detsembril kell 12.00

Avispea kirikus.

Esinevad orkester, ansambelja solistid.

Kontsert on tasuta.

Väike-Maarja pasunakoor esines Soomes

Algkoolimajas tuleb jõululaat

Olete lahkesti palutud 13. detsembril kell 18.00 Väike-Maarjagümnaasiumi algkoolimajja jõululaadale.

Töötavad müügikohad, kohvik, üllatused.

Laske professionaalsel fotograafil teha just Teile ja perelesobiv ülesvõte, mida lähedastele jõuluks kinkida!

valmistab vastavalt Teie soovile:* JÕULUPEOLAUA* sünnipäeva- või juubelilaua* taskukohase peielaua

GEORGI KAUPLUSvalmistab vastavalt Teie soovile:* jõulupakid maiustustegaTelefon 325 5610, 510 6737

1. korrusel 70 kohta,2. korrusel 40 kohta.

Telefon 325 5609,5345 6273


Väike-Maarja muusikakoolielu on töine. Siin õpivad lapsed,kellele meeldib muusika jamusitseerimine. Seetõttu on kaõpetajate-õpilaste suhtedüldhariduskoolist natukeerinevad.

Väike-Maarja muusikakoolisõpib hetkel 86 õpilast. Nendest69 Väike-Maarjas, 17 Simunas.Väike-Maarja muusikakoolil onSimunas filiaal ja nii on meil kakskooli. Samal ajal õpib meil lapsika naabervaldadest: Rakkest 8,Laekverest 7 ja Tamsalust 11.Teenindame küllalt suurtpiirkonda.

Väike-Maarja muusikakooltegutseb aastast 1996. Niisiisanname muusikaharidust jubakaheteistkümnendat aastat.Üheteist aastaga on meie koolilõpetanud 33 noort muusikut,läbides täieliku õppekava ehkseitse aastat. Täielik õppekavatähendab 4 aastat nooremat ja 3

Muusikakool on mõtetes juba jõuludesaastat vanemat astet. Annametunnistuse ka noorema astmelõpetajatele, sest kõigil ei olevõimalik pikemalt õppida.Noorema astme on meie koolislõpetanud 99 õpilast.

Milliseid erialasid on Väike-Maarja muusikakoolis võimalikõppida? Valik on enam-vähemsama, mis teistes Eestimuusikakoolides: klaver, viiul,akordion ja puhkpillid.Puhkpillide valik on suur, kunaõpitakse kõiki orkestripille (flööt,klarnet, saksofon, trompet,tromboon, tenor, alt, tuuba).Meil on õpitud ka kitarri, kuidhetkel kitarriõpet ei toimu, kunapuudub õpetaja. Tulevikus onplaanis avada taas ka kitarriklassja alustada laulustuudioga.

Koolis õpetab hetkel 12õpetajat: Valve Libene (klaver),Raivo Narits (klaver,kontsertmeister ja solfedžo),Rutt Vilu (klaver ja

kontsertmeister), Irina Fedotova(klaver ja kontsertmeister),Angela Raik (klaver,kontsertmeister ja solfedžoSimuna koolis), Eve Sarnet (viiulja muusikalugu), Sirje Sõnum(muusikalugu), Väino Pall(akordion), Aadu Kalda(puhkpillid), Karina Volo�ina(flööt), Vello Sakkos (klarnet) jaVallo Taar (puhkpillid). KarinaVolo�ina ja Vello Sakkostöötavad meil sellest sügisest.

Väike-Maarja muusikakool onmaakonna kõige nooremmuusikakool. Sellegipoolestoleme vabariiklikel konkurssidelesinenud hästi ja toonudhulgaliselt auhinnalisi kohti.Meie õpilane on saavutanud IIIkoha ka rahvusvaheliselkonkursil (aastal 2001).

Kõige edukam on Väike-Maarja muusikakooli jaoks olnudaasta 2007, mil vabariiklikultkonkursilt toodi koju kolm teist

kohta ja diplom. Selletulemusega olime ühededukamad Virumaal, aga kindlastioli see väga hea näitaja ka Eestiulatuses.

November on aeg, mil koolieluon oma rütmi kätte saanud.November on ka ootuste aeg.Ootame valget talve, olememõtetes jõuluajas… Ja eks seekajastub ka suuresti muusikas,mida lapsed praegu õpivad. Siitväike vihje kohalikele asutusteleja ettevõtetele: kui otsitedetsembriks oma üritusteleesinejaid, siis muusikakoolistleiate nad kindlasti.

Soovin meie õpilastele, nendevanematele ja vanavanematele,õpetajatele ja kõikidelemuusikasõpradele kaunistadvendiaega!

Vallo TAAR, muusikakooli direktor

Triigi küla mainiti esimest korda 16. sajandil ning algselt oli sellenimetus hoopis Otenkül. Viimane mõisnik Arthur von Grünevaldarendas agaralt kohalikku põllumajandust.

Tänapäeval elab külas 285 elanikku. 15. oktoobril toimus Triigispordihoones küla koosolek, kus valiti uueks külavanemaks JaanusKaare. Tema on elanud siinkandis juba 39 aastat ning täna esindabta Triigi küla ka Väike-Maarja vallavolikogus.

1.Palju õnne raske töö puhul! Külavanema amet ei ole kindlastikerge. Mis ajendas Teid vastu võtma seda väga pühendusrikasttööd?

Olen Triigis kogu oma senise elu elanud ja tahaks, et see küla eihääbuks, vaid oleks üks aktiivsemaid ja silmapaistvamaid Väike-Maarja vallas.

2.Milline on Teie mõistes ideaalne küla?

Usun, et tegelikkuses ideaalset küla ei olegi olemas. Kuid külapeaks looma sotsiaalse keskkonna, kus inimesed tunneksid, et nadon küla jaoks vajalikud ja vastupidi.

3.Kas te arvate, et suudate muuta Triigi ideaalide sarnaseks?

Kindlasti on ideaali alati raske saavutada. Kuna aga vallas onkülasid palju, siis on väga oluline, et muudaksime enda probleemidnähtavamaks, et saavutada paremini lahendused. Oluline on, et elukülas ei läheks tagasi, vaid edasi – infrastruktuur, Interneti-punktjms säiliksid.

4.Triigi külas on viimastelaastatel loodud lastemänguväljak ja jalgpalliväljak,korrastama on hakatudjaanitule platsi jne. Mida Teieolete planeerinud küla heaks?

Ideid ja mõtteid on kindlastipalju. Praegu loome MTÜTriigi küla, et saaksime külaheaks projekte kirjutada. Suvekuudel on kindlasti plaanis edasihakata ehitama jaanitule platsi. Lähiajal saame kokku ka teisteküladega, et arutada koostööd. Ühesõnaga, tööpõld on suur ja lai.

5.Tänasest valla infolehest võib leida kuulutuse, milles Triigi külakuulutab välja logokonkurssi. Kust tuli selline idee?

Logo tähendab külaühtsuse sümbolit.

6.Kindlasti ei suuda Te üksinda külavanemana Triigit elama panna.Kas teie meeskonna liikmed on ikka sama motiveeritud kui Teie?

Motivatsiooni on nii meeskonnal kui ka kogu külarahval.

Jõudu-jaksu Jaanusele ja kogu külarahvale eesseisvatekskatsumusteks!

Jaanus Kaarega vestles Siret KOTKA

Triigi külale valiti uus külavanem


Harjuta Terviseks!

20. oktoobri seisuga oli Harjuta Terviseks!sarjas osalenud 554 inimest, osaluskordadekoguarv oli 3767.

Pingerida 18.11.2007 seisuga1.Aino Saaremäel (314 osaluskorda /31

boonuspunkti)2.Liili Heinla (FIE, 256/25)3.Sirje Fimberg (208/20)4.Õie Altermann (AS Plokk, 143/14)5.Erki Tomson (Ebavere, 112/11)6.Viivi Lõhmus (Ebavere, 94/9)7.Konrad Schmidt (94/9)8.Signe Liblikmann (83/8)9.Aivar Krikmann (Ebavere Suurtalu, 78/7)

VÄIKE-MAARJA RSK TEATAB

18. novembri seisuga näeb koondtabel välja selline

KOROONA KABE MALE LAUATENNIS MÄLUMÄNG

VÄIKE-MAARJA 1+ 2 2 2,5 3 5 15,5 VAO 3 + 3 4 2,5 1 3 16,5 TRIIGI 5 + 1 1 1 5 0 13 SIMUNA 2 + 5 4 5 2 2 20

10.Andrus Soidla (OÜ Krindeko, 67/611.Agur Vaab (TM Paber 66/6)12.Elo Võhandu (gümnaasium, 61/6)13.Kristin Basmanova (gümnaasium 47/4)14.Airi Einsalu (Maarjalill, 46/4)15.Rain Vink (46/4)16.Elar Tomson (Äntu Farm, 43/4)17.Alis Langemets (gümnaasium, 41/4)18.Tanel Laumets (39/3)19.Ingrid Arula (lasteaed, 38/3)20.Sirle Aosaar (õppekeskus, 36/3)21.Silvia Rüntu (QBE, 36/3)22.Maarja Kukk (gümnaasium, 32/3)23.Rita Õiglane (Aavere, 31/3)24.Rita Soidla (31/3)25.Marek Suits (31/3)26.Terje Ruuben (FIE, 29/2)

27.Malle Saage (FIE, 29/2)28.Birgit Villo (28/2)29.Aimar Aimse (AS Flex Heat, 26/2)30.Urve Kalda (26/2)

Valla meistrivõistlused

Nagu ka varasemates infolehtedes on juttuolnud, kehtib sellel aastal vallameistrivõistlustel uus süsteem. Lisaksindividuaalsetele parimatele selgitame väljaka parima valla piirkonna. Omavahelkonkureerivad Simuna, Triigi, Vao ja Väike-Maarja.

Ants RIKBERG

PUNKTE KOKKU

Peaaegu igas Eestimaa suuremas või väiksemaspaigas on meil võimalus minna igamehe panka –Postipanka. Nagu nimigi ütleb, on Postipangapuhul tegemist nii postkontori kui ka pangaga,kusjuures teenuste valik on pea sama lai kui pärispangas.

Postiasutusi on Eestis üle 500, sama palju onka Postipanku. Neist 141 on elektroonilised, teisedesialgu mitte. Erinevus on selles, et elektroonilisesPostipangas saab tehinguid teha kõikide pankadepangakaartidega, teistes kaarditehinguid teha eisaa. Väliselt tunneb elektroonilise Postipanga äraPostipanga kaubamärgi kujundusega valguskastijärgi (uutel avatavatel elektroonilistelpostipankadel võib esialgu valguskast puududa,kuid see paigaldatakse lähemal ajal).

Alates 31. oktoobrist töötab ka Kiltsiselektrooniline Postipank. Seega kõik, kellel onvaja arveid maksta, raha välja võtta võipangalepinguid sõlmida, saavad oma aega jasõiduraha kokku hoida ega pea minema Väike-Maarjasse, Tapale või Rakverre SEB EestiÜhispanga kontorisse. Reaalajas pangateenuseidsaab kasutada siinsamas, Kiltsi Postkontoris.

Eesti Posti ja SEB Eesti Ühispanga koostöössündinud Postipanga eesmärgiks ongi pakkudaigale inimesele pangateenuseid just temale kõige

Kiltsi Postipank sai elektroonilise sisulähemal asuvas postkontoris. Seda on üheskoosedukalt tehtud juba kümme aastat.

Igaüks saab sõltumata kodupangast Postipankakasutada oma igapäevaste finantstehingutetegemiseks. Ja kui rahaasju ajada pole, saabPostipanga klienditeenindajaga lihtsalt juttu ajada– õiget teeotsa küsida, ajalehte osta või niisamakaeda, mis asi see Postipank on. Tavaliselt asuvadpostkontorid just keskustes, olgu see siis suuremvõi väiksem koht.

Elektroonilistes Postipankades saavadsularahatehinguid ja sularahata arveldusi tehakõikide pankade kliendid. Siiski tasub avadaPostipangas SEB Eesti Ühispanga arvelduskontoja võtta deebetkaart, sest SEB Eesti Ühispangaklientidele on sularaha väljavõtt ja oma kontolesissemaks tasuta. SEB Eesti Ühispangaarvelduskonto omanikud saavad Postipangastasuta sõlmida ka Internetipanga, otse- japüsikorralduse ning telefonipanga lepinguid.

Arvelduskonto avamine koos deebetkaardigaon Postipangas tasuta. Soovi korral on võimalikvormistada Postipanga kaart, mille saab kohekätte. Postipanga kaart on tavaline deebetkaart,millel on küll mõningal määral vähem funktsioone(kaupluses ei saa ostude eest maksta), kuid see-eest puudub kaardil kuuhooldustasu.

Postipanga teenuseid ei saa kasutada ajal, milpostkontor on suletud. Seega on vajalik teadapostkontori lahtioleku aega. Kiltsi postkontorpakub Postipanga teenuseid esmaspäeva reedenikella 07.30-14.00 ja laupäeval kella 09.00-12.0

Elu areneb, koos sellega ka Postipank. Jubaaasta lõpuks lisandub palju olulisi säästu- jalaenutooteid, mida igaüks saab lihtsalt, mugavaltja kiiresti oma kodukandis kasutada.

Veel saab Postipanga teenuste kohta lugedaSEB Eesti Ühispanga ja Eesti Postikodulehekülgedelt: www.seb.ee ja www.post.ee

Meeldivate kohtumisteni Kiltsi Postipangas!

Tarmo SIBRITS,Postipanga müügijuht


Juba viiendat korda sai teoksmaastikujooks OÜ Reinpauliauhindadele. Ilm oli talvine ningpidin jooksuradade asemelvõistlusringideks maha märkimasuusarajad. Agaramatel osale-jatel olidki suusad kaasas, sesteelmisel aastal jooksime paksuslumes. Tänu OÜle Joosand saimekasutada sooja ruumi riietu-miseks ja kohtunikutööks.

Ain Kõivu muusika mürtsus jatehti soojendusringe. Üles oliend andnud üle saja osavõtja,kellest väike osa ei jälginudrajatähistust ja nii jäigi neilejooks tugeva treeningu eest.Stardijoonele oli tulnud ka meieantidopingu boss ja paljudeEesti tippatleetide ihuarst MihkelMardna koos lootustandvate

Tervitusi Ebavere terviseradadeltjuuniortriatleetidega. Samuti eipuudunud kaevurjooksjaVjatšeslav Košelev, kes sairändkarika jäädavalt omale, sestvõitis juba kolmandat korda.Naiste põhijooksu võitis Eestinaiste 2007. a maratonimeisterKaja Vals Viimsist teist korda,kuid napilt noore triatleedi HelenSchmidti ees.

Meie valla spordihuvilisteosavõtt oli aga vägatagasihoidlik. Ilmselt ei peetavas tup idavus t r een ingu idvajalikuks. Koormuste talumineon igal spordialal number üks.See on kuldne reegel.Vastupidavuseta ei arenemaadlejad, korvpallipoisid egateiste spordialade harrastajad.Kui keegi tahab vastu vaielda,

võime korraldada väikeseümarlauaarutelu ja selgitadasportimise põhitõdesid.

Sügisjooks laabus hästi.Võistluspinget aitas maandadameie uue spordihoone saun,mida väga kiideti ning lausa tuntikadedust siinsete sportimis-

võimaluste üle.Head sportimislusti ja

kohtumiseni järgmise aastasügisjooksul novembrikuuesimesel pühapäeval!

Ants EINSALU

DetsemberJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”03.12 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: mälumängu II etapp08.12 kell 18.00 Simuna spordihoones valla MV: võrkpall10.12 kell 18.00 õppekeskuse all olevas lasketiirus valla MV:

laskmise I etapp

JaanuarJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”14.01 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise II etapp21.01 kell 10.00 Väike-Maarja spordihoones valla MV: korvpall;

valla parimate sportlaste autasustamine. “Harjuta terviseks!” parimate autasustamine28.01 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: mälumängu III etapp

VeebruarJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”Maakonna talimängud04.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: koroona III etapp11.02 kell 18.00 Tamsalus valla MV: laskmise II etapp16.02 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõidu II etapp18.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: kabe III etapp20.02 Ebaveres vastlapäev22.02 kell 17.00 Ebaveres valla MV: suusatamine29.02-02.03 Põlvas Eesti valdade talimängud

MärtsJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”03.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: male III etapp08.03 Simunas valla MV: sõiduautode jäärajasõidu III etapp10.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauatennise III etapp24.03 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu I etapp31.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV: lauamängude

mitmevõistlus

AprillJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”07.04 kell 18.00 Tamsalus valla MV: laskmise III etapp14.04 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu II etapp19.04 rammuvõistlus21.04 kell 19.00 Lurichi kevadjooks, algus Väike-Maarja rahvamaja ees

MaiJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”05.05 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV: individuaalse

mälumängu III etapp18.05 kell 12.00 Väike-Maarja keskplatsil Pandivere rattaralli

Juuni07.06 Pandivere päev08.06 Simuna-Laekvere jooks

JuuliJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”5.-6.07 Kosel Eesti valdade suvemängud

AugustJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”02.08 Väike-Maarja triatlon Ebavere Kange (Äntu paisjärv – Ebavere)Maakonna suvemängud09.-10.08 Väike-Maarjas valla MV: rannavõrkpall

SeptemberJätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta terviseks!”01.09. rulluisuvõistlus “Suveots 3”

SPORDIKALENDER


2005. aasta juulis kanti StruveGeodeetiline MeridiaanikaarUNESCO kultuuripärandinimekirja.

Struve meridiaanikaar ontriangulatsiooniahel, mis kulgebmööda meridiaani 26˚ EHammerfestist Põhja-Jäämerelkuni Izmailini Musta mere ääresja läbib kokku 10 riiki.Triangulatsiooniahel koosnesalgselt 265 punktist, mismoodustasid 258 kolmnurka.UNESCO kultuuripärandinimekirja lisati Struvemeridiaanikaare säilinud punktid(kokku 34): Norrast 4, Soomest6, Venemaalt 2, Eestist 3, Leedust3, Valgevenest 5, Moldaaviast 1ja Ukrainast 4 punkti. Eestistkanti Struve meridiaanikaarepunktide nimekirja TartuTähetorn ja Simuna-Võiverebaasjoone otspunktid.

Eesti alal mõõtis F. G. W Struvekokku 22 meridiaanekaare punkti,

millest 3 on tänaseni säilinud:Tartu TähetornObservatooriumihoone ehitati

aastatel 1808-1810 Toomemäelekeskaegse piiskopilinnusevaremetele ja on säilinudesialgsel kujul.

Simuna (Katko)Baasjoone SO otspunkt on

tähistatud graniitsambaga, millelon aastaarv 1849. Meridiaani-kaare baasi mõõtmise tähis võeti1997. aastal kultuurimälestisteriiklikku registrisse.

VõivereBaasjoone NW otspunkt on

looduses veel tähistamata,tsenter (graniitkivi sissepuuritudtsentriauguga) asub Võivereküla Tuuleveski talu õues umbes20 cm sügavusel mulla all.

Struve Eestis mõõdetud 22punkti hulka kuulusid ümbrus-konnast veel Raeküla, Ebavere,Koeru, Tammiku ja Salla.

Tänavu möödub F. G. W.Struve geodeetilise kaare

Simuna-Võivere baasjoonemõõdistamisest 180 aastat.Avanduse küla selts korraldassel puhul 23. oktoobrilAvanduse mõisa saalis üsnarohkele osavõtjaskonnalekonverentsi “AvanduseltUNESCO maailmakultuuri-pärandisse”.

Simuna kooli õpilane GreteTamm esitas uurimustöö“Legendid Katku tulba ümber”,juhatades sisse konverentsitemaatika.

Ettekannetega esinesid:Kodu-uurija Heino Ross –

“Avanduse mõis ja Struve”;Tartu Observatooriumi

vanemteadur Tõnu Viik – “F. G.W. Struve Maa kuju täpsus-tajana”;

EMÜ teadur, Eesti geodeetideühingu liige Jüri Randjärv –“Kaardimõõtmine ehkmeridiaanikaare mõõtmine”;

Geodeesiahuviline IvarTreikelder – “Struve mõõtmis-

metoodika ja instrumendid;Simuna-Võivere baasjoon”;

Maa-ameti peaspetsialistKarin Kollo – “Struve jamaamõõtmine”;

Geodeesiainsener Heiki Potter– “Struve ja Tenneri edukaskoostöö Vene-Skandinaaviakaardistamisel”.

Üheskoos vaadati looduseska Simuna-Võivere baasjooneotspunktid üle ning arutletinende väärika tähistamisevõimalusi. Moodustati töö-grupp, kes tähistamise-küsimusega edasi tegeleb.Töögrupi juhiks sai maa-ametipeaspetsialist Karin Kollo.

Palju tänu peakorraldaja ReetMaadlale ja kõigile, keskonverentsi õnnestumiselekaasa aitasid.

Ilve TOBRELUTS

Avanduselt UNESCO maailmakultuuripärandisse

2005. aasta juulis lisatiUNESCO kultuuripärandinimekirja Struve geodeetilisekaare Simuna-Võivere baasjooneotspunktid. Miks ühel väikeselEestimaa paigal oli au sattudaUNESCO vaatevälja? See saiteoks tänu mõnedele saksa soostEestimaa meestele Vene riigiteenistuses. Nad tegutsesid 19.sajandil praeguse Lääne-Virumaalõunaosas.

Eesti Ajalooarhiivist leiameSimuna pastori Pauckerisissekande Simuna kirikukroonikasse: „14. augustil 1827.aastal saabus minu majja Tartua s t r o n o o m i a p r o f e s s o rõuenõunik dr W. Struve kooskolme abilisega, et alates 1821.aastast kõigekõrgema käsul ettevõetud esimese Venekaardimõõtmise jaoks mõõtabaasjoon Katku küla ja Võiveretuuleveski vahelisel lagendikul.Katku küla lähedal, siinpoolselpõllul määrati ja tähistati tulevikujaoks joone alguspunkt 4 jalgamaa sisse ulatuva vunda-mendiga varustatud nelinurksegraniitplokiga, mille keskele

valati pliiga kinni messingisttreitud ja peene punktikesegavarustatud silinder, ja samal viisiltähistati lõpupunkt Võivereveski lähedal. Suurima võimalikutäpsusega mõõdetud oma-vaheline kaugus mõlema punktivahel oli ligikaudu neli versta.Joone mõõtmine kestis umbesneli nädalat ja tema siduminekolmnurkade nurkadega veelkauem. Selle aja kestelekspeditsioon laskis endalemeeldida võõrustamist minumajas.“(Tõlkis Ivar Treikelder,2002)

Pärast tööde lõppu kaetiotspunktid mullakamaraga ja nadjäid seisma. Tegutsesid võib-ollaainult varanduseotsijad, kestähtsa teadustöö võisid rikkuda.

22 aastat hiljem, 1849, kuiFriedrich Lütke oli ostnudAvanduse mõisa, püstitas takoos Ferdinand WrangelligaAvanduse mõisa maale jäävaleotspunktile ka maapinnaltnähtava samba, millele Lütketahtis raiuda: „Baasi SO ots A.D.1849“ (aastaarv on praeguginäha). Teine otspunkt asus

Võivere mõisa maadel ja jäitähistamata.

Kes olid need saksa soostVene riigi teenistuses olevadEestimaa mehed ja kuidas nadolid omavahel seotud? Kõige-pealt nende eluaastad jakokkupuude Virumaaga:

Adam Johann vonKrusenstern (1770-1846) elasKiltsis, mõisaomanik;

Karl Ernst von Baer (1792-1876) veetis lapsepõlve Kadilasonu juures;

Wilhelm Struve (1793-1864)teostas mõõtmised Avandusel;

Ferdinand Wrangell (1797-1870) elas Roelas, mõisaomanik;

Friedrich Lütke (1797-1882)elas Avandusel, mõisaomanik.

Neid mehi seob ligi 40 aastatühist teaduselu!

Juba pisikese poisina kohtasF. Wrangell Võrus sugulasestohvitseri, kes oli kaasa teinud IVene ümbermaailmareisi (1803-1806) Adam Johann vonKrusensterni meeskonnas. Seeoli Võru suursündmus, mis jättiska F. Wrangellile kustumatumulje. Hiljem sai Krusensternist

F. Wrangelli õpetaja VenemaaMereväe Kadetikorpuses jaMaaväe teenistuse juhendaja.Admiral Krusensterni eestkostelsai Ferdinand Wrangell (20)kaasa Golovini juhitud ümber-maailmareisile (1817-19), kuskohtus omavanuse Fr. Lütkega.Sealt sai alguse eluaegnesõprus. Enne iseseisvat reisikäis F. Wrangell end täiendamasTartu Ülikooli teadlaste juures.Üheks õpetajaks oli WilhelmStruve.

Krusenstern tundis huvi kaNovaja Zemlja uurimise vastu javõttis osa Fr. Lütke ekspedit-siooni instrueerimisest. Ta arutaspolaaralade uurimise küsimusikorduvalt E. Baeriga ja soovitasteda 1823. aastal F. Wrangelliekspeditsioonile, kust Baer töötõttu ülikooli õppejõuna siiskiosa võtta ei saanud. Temaunistus sai teoks alles 1835.aastal pisikese laevaga„Krotov“, mille väiksusestannab ülevaate Baeri lause, kuita tuli mõttele reisile lehm kaasavõtta: „ .... sama eduga oleks

Saksa soost Eestimaa mehed Vene riigi teenistuses


võinud laeva lehmale laadida.”Krusenstern saatis reisile soojadtervitused ja toidumoona.

F. Wrangell abiellus 1829.aastal ja alustas pooleteise-aastast pulmareisi läbi Venemaaajastule omaste liiklusvahendi-tega, et jõuda Alaskale, millekindralkuberneriks ta olimääratud. Kogu reisi ja Alaskalviibimise aja (viis aastat) kestiskirjavahetus Lütkega (muidevene keeles). Lütke toetas igatiWrangelli ettevõtmisi Alaskal jaõhutas teda uurimistööd jakaardistamist jätkama: „ ...iga uuspeiling on üpris kasulik.“

Kirjavahetus toimus kamõlema mehe ekspeditsioonideajal. Näiteks Lütke kirjutasWrangellile Kamt�atkalt:„Sääsed on siin kohutavad!Magneetilisi vaatlusi ei saanud

teisiti toimetada, kui tuli telgisteha turbast ja hagudest lõke,mille hingemattev suits ei ajanudvälja üksnes sääski, vaid sagelika vaatleja enese.”

1845. aastal loodi VenemaaGeograafia Selts, kuhu kõik needmehed kuulusid, ja millekauaaegne juht oli Lütke. 1846.aastal kirjutasid nad ühisesooviavalduse, et GeograafiaSelts tegeleks üritustega, mis„...lasevad geograafilisteteaduste kasu Venemaal täieshiilguses paista“.

F. Wrangell aitas Lütkel leidaAvanduse mõisa ja elas ise 1849.aastal seal, algul üksi, siis koosperega, et mõis Lütke jaoks kordateha. Kui Lütke abikaasa suri,kasvasid tema kaks poegaWrangelli peres. 1854. aastalpärast Wrangelli abikaasa surma

aitas Lütke tal masendusestülesaamiseks uuesti riigitööleasuda.

Siit näeme, et baltisakslasedolid omavahel väga tihedaltseotud, eriti need, kes mängisidka Vene teaduses tähtsat osa.

Mis sidus neid eestlastega?Kuna töölised ja teenijad olideestlased, oskasid mõisnikudikka vähemal või rohkemal määraleesti keelt. Lapsed õppisid sedaeesti soost hoidjatelt. Wrangellikohta on öeldud, et pärast pikkaaega tagasi Eestimaale jõudmistõppis ta uuesti ära eesti keele.Omasugustega suheldi saksakeeles ja teaduskeeleks oli venekeel. Nii et tegelik elu käis ikkakaugelt ja kõrgelt üle eestlastepeade.

Mida nad teadsid või arvasideestlastest, võime lugeda Baeri

kirjapanekutest: “Eestlased onlaisad ega suuda ühtegi asjakorralikult ära teha.“ „Eestlanesööb, unustades kõik kõrgemaja inimväärsema, leiba jämedastja kliisegusest jahust tubliaganalisandiga, tanguputru ja -suppi, kilu ja siiga, raamatuköitjakliistriga sarnanevat körti. Onenda jaoks mõisasakste juhatuselavastamas ka kartulit.Aedviljadest troonivad eest-lastel kapsas ja naeris. Lihasöövad nad ainult suurte pühadeajal. Suvel hoiab eestlane endelus ohtra hapupiimatarvitamisega, kõrvaseks leib jaräim rohke soolaga.“

Ene-Riina RUUBEL,muuseumijuhataja kt

Vene Veebruarirevolutsiooni käigussai Tallinna linnapea Jaan PoskaEestimaa kubermangu komissariks.Ta avas Toompea lossis 01.07.1917Eesti maapäeva kui esimese Eestirahvaesinduse. Peaküsimuseks olirahvaste enesemääramise õiguselaiem ärakasutamine. Maapäeva loetinii tähtsaks, et seda peeti meie uueajaloo alguseks. Küsimus Eestimaaajutisest omavalitsusest jäimaapäeval lahendamata. Asjaaja-miseks valiti eesti keel, kuigi keelteüheõiguslus ei olnud veel käes.Enamlased tembeldasid maapäevakokkukutsumise kohe revolutsiooni-vastaseks.

3.07.1917 tuli kokku rahvus-kongress. Tõdeti, et täielikuiseseisvuse poole on meil veel varapüüda, mis võiks Vene võime liigseltärritada. Kuid ka lihtsa, esialgutaotletud autonoomiaga ei saanudleppida. Parem lahendus oleks ühe-õiguslik osariik föderatiivses Veneriigis. Venemaa rahvad peaksid olemaühtviisi vabad. Maapäeva juurdevaliti oma esindajad.

Mida suuremasse korralagedussevajus sõdiv ja revolutsioonilineVenemaa, seda enam kerkisidpäevakorrale rahvusküsimused.Otsustati kokku kutsudamuurahvaste konverents. Seekoguneski 8.-15. septembril 1917.aastal Kiievis. Osa võtsid ka Eestiesindajad. Avaldati soovi, et VenemaaAjutine Valitsus kuulutaks välja

föderatsiooni, kusjuures vähemus-rahvad saaksid autonoomia. Soometja Poolat kohal ei olnud. Needkuulutasid end juba iseseisvaiks ja olidVenemaast eraldumas.

21. augustil 1917. aastal vallutasidSaksa väed Riia linna. Saksamaaunistas Baltimaadest kui omatulevikuprovintsist. Sellest tingitunaastus 25. augustil maapäeverakorraliselt kokku. Kardeti Saksavägede kiiret edasiliikumist Eestisuunas. Nüüd oli vaja, et Eestierakonnad koonduks ühiseksrahvuslikuks jõuks. Nii oleksvõimalik oma maad paremini juhtida.Oli näha, et Vene föderatsioonist asjaei saa. Toetati mõtet luua Eestivälisesindus. Võeti vastu ettepanek,et maapäeva eesti soost liikmedtunnistaksid endid rahvaesinduseks.Nii astuti esimene samm Eestiiseseisvuse saavutamiseks.

Enamlaste kardetavaim vastane olieestlaste rahvustunne, rahvuslik ise-teadvus ja alalhoiutung. Eestienamlased püüdsid olla internat-sionaalsed. Nende hüüdlause oli, ettöölistel pole isamaad. Seetõttupüüdsid nad rahvustunnet mahasuruda. Kogu 1917. aasta suve käisidenamlaste agitaatorid maal ringi jajutlustasid, et pole põhjustsakslastele vastu panna. Sõda on vajaruttu lõpetada. Oodati revolutsiooniSaksamaal, Inglismaal, kogumaailmas. Saksalaste dessantSaaremaale 29.09.1917 ja kõikide

Eesti saarte vallutamine pani neileehmatusega mõistuse pähe. Saksamaaoli veel revolutsioonist kaugel. KoguEestimaa vallutamiseks aga ei olnudnüüd enam takistusi.

Saaremaa langemine oli suur hoopja viis Vene väed korralagedusse.Rinde vahetusse lähedusse olikoondatud üle 200 000 venesõjaväelase. Nüüd hakkasid nadtaganema, rüüstasid ja laastasid, miskätte juhtus. Elanike tapmisedmuutusid igapäevaseks. Julgeolekukindlustamiseks hakkasid kohalikudelanikud looma oma kodude kaitseksrelvastatud salku. Relvi saadi EestiPolgu väeosade käest. Nii tekkishiljem Kaitseliidu nime all tuntukssaanud omakaitseliikumine.

Enamlased olid aprillikaotusestjuba toibunud. Lenini juhtimiselvalmistuti uueks võimuhaaramiseks.Vasakpoolsed lõid sõja revo-lutsioonikomitee, millest saimässustaap. Kui võimud saatsidPetrogradist välja laostunudsõjaväeosad, siis oligi õige aeg käes.Ööl vastu 25. okt vkj/7. nov ukj käisidenamlaste relvastatud salgadPetrogradi tänavail ja okupeerisidvalitsusasutused ilma vastupanuta.Nii lihtne see tookord oligi.(Nõukogude ajal pandi ajaloolepaatoslik osa ilustamiseks juurde.)Järgmisel päeval astus kokkuülevenemaaline nõukogude kongressja fikseeris revolutsiooni. Võeti vastuLenini rahudekreet.

Kui teated Petrogradi riigipöördestTallinna jõudsid, arutas osamaavalitsuse liikmeid tekkinudolukorda. Jaan Poska ütles otse välja,et nüüd ei jää muud üle kui Eestiiseseisvaks kuulutada.

Enamlased hakkasid nüüd kaEestis tegutsema. Esimesena tahetivangistada Eesti Polgu ülematpolkovnik Aleksander Tõnissoni.Polgu komiteed avaldasid nõudmise,et maapäev viivitamata kokku astuksja võtaks asutava kogu kokku-kutsumiseni riigivõimu Eestis endakätte. Nii astuski maapäev 15.novembril 1917 erakorraliselt kokku.Maapäev tunnistas end Eestimaakõrgema võimu kandjaks. Jüri Vilmsmärkis, et aeg on käes, kus meie vabaltja iseseisvalt oma teed peamehakkama käima. Kõik otsusedvalmistati hoolega ette, kunaenamlastelt oli oodata maapäevalaialisaatmist. See ka juhtus. 20.novembril 1917. aastal saadetimaapäev laiali. Maavalitsuseasutused jäid siiski põranda all edasitegutsema. Esimeseks tähtsaimaksülesandeks sai välisesindusteloomine.

Saksa väed ei liikunud edasi, kunariikide vahel toimusid rahuläbi-rääkimised.

Asael TRUUPÕLD,kodu-uurija

90 aastat tagasi (IV)

Esimene samm iseseisvuse saavutamiseks


Väike-Maarja Põllumeeste Seltsiasutamise mõtte algatas köster JohanKotli. 05.06.1896. aastal kinnitatipõhikiri, asutajaliikmeid oli 50.Tegevuse laienedes tekkis vajadus omamaja järele. 06.02.1911 oli sellega nõusüldkoosolek. Märt Meos, Jakob Liivja Andres Allast panid asja käima.Telliti projekt, mille tutvustamiseksehitati väljakule maja plaan, mis olilattidest valmistatud. 1912. aastakevadel algasid erakordse tempogaehitustööd. Paekivist müüre oli ladumaskuni 50 meest, materjali kohale vedamaskuni 30 hobust. Paasi saadiümberkaudsetest murdudest, sedakulus üle 1000 m³. Jaanipäevaks olidmüürid ülal, juuli lõpuks maja jubakatuse all, jätkusid sisetööd. Avamiseksoldi valmis 1. detsembriks, ametlikultavati maja 22. detsembril 1912. aastal.Maja suurimaks ruumiks oli 500 kohagasaal, mida valgustasid gaasilambid.

Raha hankimine nõudis oskuslikkuasjaajamist. Põhiosa laenati üksik-isikuilt 300 rubla kaupa. Ehituseprojektmaksumuseks oli 19 500 rubla,tegelikult kulus 33 764 rubla. Majaehitati VMPSi kassast raha kulutamata.Maja teenis ise raha pidudest, üürist,näitustest ja lisaks veel annetustest.1919. aastaks olid kulud tasa.Võlausaldajad said raha tagasi. Majahakkas elama oma elu.

Möödas oli kurnav I maailmasõda.Tänu Vabadussõjale oli Eestisaavutanud iseseisvuse. VMPSitegevus sai uut hoogu. Otse üle teeehitati 1924. aastal gümnaasiumihoone.Sellega muutus seltsimaja kooli üheksosaks. Hoones tegutsesid kultuuri-ringid. Arendati ümbruskonnamaamajandust. 1926. aastal peetiesimesed traktoristide kursused, 1936.aastal põllutööriistade remondikursus,1937. aastal toimusid iganädalasedpõllumajandusloengud. 1912. aastastkorraldati seltsimaja aias näitusi. 1938.aastal peeti Väike-Maarjas juba kolmasülevirumaaline põllumajandusnäitus.Maamajandus tõusis sõja eel kõrgeletasemele.

1930. aastast alustas tööd maanaisteselts. 1906. aastal pandi alusraamatukogule. See asus hiljemseltsimajas ja 1939. aastaks antirahvaraamatukoguna valla kätte. Siintoimusid tuletõrje seltsi ettevõtmised.1922. aastast tegutses majasmuusikaselts. Maja ja näituseväljakutüüriti soovijaile. Pidevalt toimusidpeod, koosviibimised, tantsuõhtud,etendused. Nii kestis majas katkematultelav tegevus kuni saatuslike 1940-ndateaastateni.

1939. aastal sundis idanaaber pealeoma sõjabaaside lepingu. Nendetoetusel tuli Eestis 1940. aasta juunisvõimule punaste valitsus. Algas EestiVabariigi struktuuride hävitamine ja uuevõimu asutuste loomine. Kõik endisedseltsid suleti ja 26. oktoobrist 1940.aastal võeti seltsimaja VMPSi käestära, samuti seltsi ülejäänud vara. VMPS

lakkas eksisteerimast. Kõik toimusjustkui “Mägra maja” lauluski.

Seltsimajast sai nüüd uue ideoloogialevitamise keskus. Toimusidagitatsioonikoosolekud, näidatipropagandafilme, esinesid agitaatorid,peeti valimisi jm. Samal ajal algasidriigiasutuste töötajate arreteerimised.14.06.1941. aastal toimus elanikesuurküüditamine Siberisse. 22.06.1941.aastal algas Saksa-Vene sõda. Peagijõudis rinne siia. Taganevadhävituspataljoni võitlejad põletasidVäike-Maarja tööstusliku osa maha.Hävingust pääsesid seltsimaja ja kamõlemad koolimajad.

Järgnes Saksa okupatsioon.Seltsimajas jätkusid vähesel määralkoosolekud ja kogunemised. Siin töötasriigipank. 1944. aastal algasidNõukogude lennukite pommi-rünnakud. Püüti tabada sakslaste Äntusõjamoona ladusid. Nii Väike-Maarjakui ka Äntu mets ei saanud ühtkitabamust. Taganedes lasid sakslased iseoma laod õhku ilma Väike-Maarjatkahjustamata.

Uuesti oli Väike-Maarjas pukispunavõim. Seltsimaja elu oli aga visataastuma. Jätkus rahva ideoloogilineümberkasvatamine. Elati uutesündmuste hirmus. Kardetivõimuesindajaid, miilitsaid, sõjaväelasi,julgeolekumehi. Pidevalt arreteeriti võilasti maha metsavendi. Talud virelesidsuurte maksude ja normide tõtturahapuuduses. Seltsimaja elas 1946.aastal üle Kaarmal asuvate purjusnõukogude madruste rünnaku.Näidendit vaatama tulnud rahvas pekstilaiali, lõhuti mööblit. Paljud saidkehaliselt kannatada. Peksu lõpetaskellegi revolvripauk, millest üks madrussai haavata. Masendav oli 25. märtsi1949. aasta küüditamine. Järgnes taludehävitamine kolhooside moodus-tamisega. Inimestel tekkisid raskusedtoiduainete saamisega. Kõik seemõjutas rahvamaja üritusi.Madalseisust saadi aegamööda üle.

Isetegevus elavnes märgatavalt pärastVäike-Maarja rajooni moodustamist1951. aastal. Seltsimajast saikultuurimaja, töötasid koorid,puhkpilliorkester, rahvatantsurühmad,esitati näidendeid. Väike-Maarjakultuurimaja alla kuulus ka Porkunilaululava, kus peeti esimene laulupäev.Rajooni teiste kultuurimajadejuhendamine kuulus ka Väike-Maarjaalla. Korterikriisi tõttu elasid mitmedjuhendajad kultuurimajas. Suure osavajaminevast rahast pididkultuuritöötajad ise oma esinemiste japidudega teenima. Saali kasutasidkoolid esinemisteks ja võimlemis-tundideks.

1958. aastal algas maja esimenekapitaalremont. Üle 40 aasta oli majaremondita vastu pidanud. Lõhuti väljaahjud, pandi keskküte, maja külgeesitati katlamaja, kütteladu, garaažbussile, parandati valgustust, keldrissetehti puhvetiruum, rõdule kinoruum,

saali parkettpõrand jm. Remonditulemusena paranesid isetegevuslastetöötingimused ja külastajate elu.Laienes ringide tegevus. Juurde tulidmaskeraadid, karnevalid, laudadegaõhtud, mälumängud. Tööd segasrahapuudus ja ka direktorite kiirevahetumine.

1960. aastate keskel tehti majaleväikest iluravi. Lava ette tehti eeslava,riietehoidu vähendati, piletikassauuendati, valgustust lisati juurde, kunirahapuudus lõpetas töö.

Tegevust jälgisid hoolega võimu-mehed. Enne valimisi ja partei-konverentse kontrolliti ruume ja pandivälja öine valve. Igas äparduses nähtiriigivastast sihilikku tegevust. 1962.aastal likvideeriti Väike-Maarja rajoon,Väike-Maarja nimetati aleviks, 1963.aastal aga külaks.

Kolhooside ühinemisega muutusVäike-Maarja kolhoosikeskuse asulaks.Tänu esimehe Boris Gavronskiheatahtlikkusele sai Väike-Maarja uuenäo. Kokkuleppel kultuuriminis-teeriumiga sai kolhoos oma kontorikskultuurimaja. Samas jätkuskultuuritegevus ja kolhoosi kulultoimus maja teine suurem remont. Majaühendati vastehitatud kanalisatsiooni-võrguga, kuivkäimlad ehitati ümber,remonditi kõik ruumid, keldrisse ehitatikohvik-söökla, saalis asendatipuittoolid metalltoolidega, uuendatisaali kandetalasid.

1981. aastal kolis kolhoosi kontorvastremonditud majja. Esimeselkorrusel olid ruumid esimehele,aseesimehele, varustajatele. Teiselkorrusel asusid agronoomid,loomakasvatajad, ökonomistid,raamatupidajad. Saalis toimusidkoosolekud. Kultuurimaja käsutuses oliainult paar väikest ruumi esinejate toajuures. Boris Gavronski hindaskultuuritööd ja toetas seda rahaliselt.Kõik laabus sõbralikus õhkkonnas.

Kolhoosil oli Kaarmal suur katlamaja.Sealt tõi kolhoos torustiku kultuurimajakatlamajja, mis seisatati. Ruum muutusalevi soojusvõrgu jaotussõlmeks. Siitsaid soojuse kõik alevi majad.

Väike-Maarja kolhoos hakkasehitama uut ja kaasaegsemat keskust,mis valmis 1991. aastal. Nüüd kolitisinna ja kultuurimaja anti üle Väike-Maarja vallale. Siin hakkasid tööleainult kultuuritöötajad. Tuli tagasiraamatukogu, mis vahepeal oli asunudmujal mitmes paigas. Kultuurimajanimetati ümber rahvamajaks, 1996.aastal alustas majas tööd muusikakool.Ringidele olid nüüd avarad ruumid jakogu töö sai uue hoo. Nii alustas 2003.aasta talvehooajal viisteisttäiskasvanute ja kümme lasteringi.Toimusid väljasõiduesinemised ja siinvõeti ka külalisi vastu. Väike-Maarjarahvamaja tööd hinnati üle vabariigi jata kanti 2002. aastal rahvakultuuriaastaraamatusse. Puhkpilliorkester,rahvatantsurühmad ja kammerkoor onkäinud isegi välismaal esinemas. Igal

ringil või isetegevusgrupil on omaaastatepikkune ajalugu, mis sisaldabesinemisi, osavõttu, juhtimist ja ootabentusiastide poolt kirjapanemist.

Vallale kuuluval perioodil on majasaanud kolmanda kapitaalremondi.Soojusvõrgu erastanud firma on endisesoojussõlme välja ehitanud gaasküttegakatlamajaks. Vald organiseeris katuseremondi. Uus plekist katus peab vastupidama aastaid. Uuendati elektri-süsteemi, remonditi keskküte, seatiüles tulekahjusignalisatsioon. Majakoormus vähenes seoses raamatukoguväljakolimisega lasteaiamajja05.02.2001. Seoses Väike-Maarjaspordihoone valmimisega 2007. aastalvabanes õppekeskuse võimlarahvamaja kõrval. Töid jätkub kajärgnevateks aastateks.

Põllumajanduslik tootmine onjätkuvalt inimeste peaminetegevusvaldkond. Eesti taasise-seisvumisega 1991. aastal lagunesidsuurmajandid ja tekkisid uuesti taludning ühistud. Tänaseks on vallapõllumajandus jälle tõusuteel.Kuigipalju on see sõjaeelse VVMPSiarendava mõju tulemus. Maa-majanduse edasiseks arenguks otsustatitaastada VMPS. Endistest liikmetestküüditati paljud Siberisse, seal hukkuska tolleaegne esimees Arnold Matlep.Aeg on viinud asutajad manalasse.Vaatamata kõigele taastati VMPS05.08.1995. aastal kunagise liikme HarriVariku algatusel. Mõni aasta enne seda(23.08.1990) asutati talunike selts,kelle liikmed läksid nüüd üle VMPSi.

Kohe tekkis ka küsimus, mis saabkunagistest seltsile kuulunud varadest?Kas nüüd saab need tagasi? Antakse juväljarännanud sakslastelegi nendemõisu ja vara tagasi. Aga asi kujunesteisiti. Seltsi tegevuse katkeminenõukogude perioodil ei võimaldanudtaasasutatud seltsi Eesti seadustekohaselt 1896. aastal asutatud VMPSiõigusjärglaseks tunnistada. Seega jäidtagasi saamata esiisade ehitatudseltsimaja, 20 ha põldu ja 16 ha metsa.Taastatud selts pidi mitmest paigastmujalt peavarju otsima.

Tänaseks on Väike-Maarja vallagajõutud kokkuleppele infotoakasutamise suhtes. Tuba asubrahvamajas eraldi sissekäiguga vanasjuurviljakeldris. Kolmeks aastakssõlmitud kasutusleping lõpeb06.01.2009. aastal. Mis saab edasi, onteadmata. Kas VMPS peab hakkamaomale sajandaks juubeliks teist uut majaehitama? Selts tahab olla ka edaspidiVäike-Maarja valla põllu- jamaamajanduse arengukeskuseks.

Kunagine VMPSi seltsimaja elab täierinnaga edasi ka pärast 95.juubeliaastat.

Asael TRUUPÕLD,VMPSi liikmekandidaat

95 aastat VMPSi seltsimajaNOPPEID AJALOOST


Jumalateenistused

Avispea kirikusigal pühapäeval kell 10.30.

Avispea koguduse vaimulikon Eerek Preisfreund,

telefon 323 5450.

Väike-Maarja kirikus

Jakob Kichlefeldt (sünd 1867),Vao kompanii kaitseliitlane,elukutselt rätsep, huvialaltmuusikamees ja tuletõrje seltsitegelane, meile tuntudühiskonnategelase Karl Kichlefeldiisa on 1930. aastatel väga täpseltkirja pannud Väike-MaarjaKaitseliidu tekke, kahjuks ilmakuupäevadeta.

Avaldame selle muutmata kujul(v.a väikesed kirjavead). Materjalileidis Janis Tobreluts 1990. aastadetsembris Jakob Kichlefeldti majalakast.

„Kui Vene riigis ja Vene sõjaväeskorralagedus algas, siis meie EestiIsamaa ärksamad pojad ei jäänudmitte võõraste abi peale lootma, egatahtnud võõra võimu alla siplemajääda, mida meie Eesti rahvas on 700aastat kannatanud. Iga ärksamaeestlase rindus oli soov ükskordometigi see võõras võim maharaputada ja ise enda üle valitsemahakata, see oli püüe, mis iga Isamaadarmastaja eestlase rindus pesitses.See püüe ja eesmärk paistis niikaugelt ja nii kätte saamata olevat,et seda kui unistuseks tuli lugeda.

Aga Isamaa armastus ja eestlasetugev vaim murrab maha kõiktakistused, mis aja ratas talle etteveeretab. Ka minul kui oma Isamaadarmastajal õigel pojal, ja eestlasel onsinu hea käekäik kallis ja püha sinupind- Mo Isamaa- selle pärast ei peavõõras võim ega orja piits sinu ülevalitsema, oli ka minu püüe jaeesmärk.

Sel korral kui Vene võim, kesmeid oma käpa all hoidis, ja Venevägi lagunema hakkas, ja puna väedvõimu oma kätte haarasid, hakatiEestis oma kaitset korraldama,millest pärast kaitseliit välja kujunes.Sel korral oli Väike-Maarjaskihelkonna kooli õpetajaks Veneväes teeninud ja Suurest Ilmasõjastosa võtnud leitnant Andres Allast,kes kõige esmalt Vao vallas ja Väike-Maarjas kaitseliitu hakkaskorraldama. Selleks kogus temaendiseid Vene sõjaväes teeninudmehi ja ärksamaid Isamaa poegi, kesIsamaa vaimustusest täidetud, endajuurde kodumaa kaitseks nõupidama ja korraldust tegema. Siisilmus esiteks neid mehi umbes 20mehe ümber, kes ka sel korralalljärgneva tõotuse andsid:

„Oma eestlase ausõna jaallkirjaga tõendan, et ma ennast Eesti

kaitseliidu korra alla annan ja temaeesmärgist kõige suurema hoolegakinni pean ning selle eesmärgi kättesaamiseks valmis olen sõjariistadegavälja astuma. Eesti kaitseliidueesmärk on, et Eesti asutatav kogukõige ligemal ajal kokku astub, kellelkõik võim meie rahva saatuseotsustamiseks peab olema ja kelleotsuste alla ma ennast paenutan.Eesti asutav kogu peab otsekohese,salajase, ühetaolise japroportsionaalse valimise viisi järelevolitatud saama.- Eesti asutava koguvalimiste korraldamist ja kokkukutsumist peab korraldama jatoimetama Eesti maapäev ja töölisteesindajate poolt täiendatud EestiAjutine valitsus.“

„allkirjad“Sellega oli siis Väike-Maarjas ja

Vao vallas Kaitseliidule alus pandud,milles mina tema algusest kuni siiasaadik tegev olen olnud. Vabadusesõjaaja ajal liinil ei ole olnud, kunaliini selja taga koduses korralduses jasõjaväe varustusse väga palju saiselleks ära tehtud, et meie armsalekodumaale iseseisvust võita.

Kõigepealt puudusid Kaitseliidulsõjariistad, millega mehi varustada.Selleks avanes võimalus leitnantAllasel põgeneva Vene sõjaväelaste

käest saavutada ostu teel üle 30Jaapani süsteemist vintpüssi jatarvilik osa padruneid, millede eestraha omast taskust välja maksime.Kuna muist püsse agaramad mehedise venelaste käest kätte said.

Kui okupatsioonivõim meiekodumaad haaras, siis said needpüssid ja tarvilik osa padruneid ärapeidetud. Selleks peidukohaksleidsime Vao vallamajas (praegunepoliteimaja Pikk t. 8) koosolekutesaalis oleva umbes 8 ruutsüllasuuruse laudadest kokku löödudkõrgema koha, mis põranda peallahtiselt seisab. Sinna alla saidpüssid ja tarvilik varustus ärapeidetud, mille kohta sakslastelaimugi ei võinud olla, et nendejalgade all sõjariistade ladu seisab,mille peal nemad iga päev tallasid.Kui sakslased minema läksid japunaste pealetung Narva all algas,siis oli meil võimalik püssidpeidupaigast välja võtta ja agaramaidja ustavaid mehi Vao vallapiirkonnas sõjariistadega varustadaja osa neist Narva poole punastevastu liinile saata.“

Väike-Maarja muuseumikogusirvis

Ene-Riina RUUBEL

Kaitseliit 1918-19NOPPEID AJALOOST

Armulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvadVäike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00.

Pühapäevakool koguneb pühapäeviti kell 11. 00pastoraadis. Kõik ennast lapseks pidavad on teretulnud!

EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202

Väike-Maarja. Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel 511 7552;326 1956, e-post: [email protected]

Simuna koguduses02.12 kell 14.00 - 1. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus09.12 kell 14.00 - 2. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus10.12 kell 18.00 - piiblitund leerimajas16.12 kell 14.00 - 3. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus23.12 kell 14.00 - 4. advendipühapäeva jumalateenistus talvekirikus24.12 kell 18.00 - jõululaupäeva jumalateenistus kirikus. Laulab Rakke naiskoor25.12 kell 14.00 - 1. jõulupüha jumalateenistus kirikus30.12 kell 14.00 - 1. jõulujärgse pühapäeva jumalateenistus talvekirikus31.12 kell 18.00 - vana-aastaõhtu jumalateenistus kirikus

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Telefon 3237296, e-mail: [email protected]. Koguduse vaimulik on diakon Tauno Toompuu. Telefon 529 0651, e-post: [email protected]


Soovime õnne ja tugevat tervist!

Õnnitleme eakamaidsünnipäevalapsi!

Väike-Maarja Vallavalitsus

Väljaandja: Toimetaja: Trükitud trükikojas AGUR,Väike-Maarja Vallavalitsus Ilve Tobreluts Pikk 16, RakverePikk 7, 46202 Väike-Maarja tel 329 5759 tel 322 3999http://www.v-maarja.ee [email protected] Tiraaž 1200 eks.

Määri küla otsib logoMTÜ Määri Küla kuulutab välja konkursi küla logo

leidmiseks.Logo peab sisaldama küla nime (Määri küla) ja olema

maksimaalselt neljavärviline, A4 paberil või digitaalkujul.Kontaktandmetega tööd esitada 21. jaanuariks 2008.

Tööd saata aadressidel Siim Kesler, Määri küla, Väike-Maarjavald, Lääne-Virumaa 46219 või [email protected].

Lisainfot leiad www.hot.ee/maarikyla. Parimale auhind!

Triigi küla otsib logoTriigi küla kuulutab välja logokonkurssi, mille võitja reisib

Euroopa pealinna Brüsselisse.Logo peab sümboliseerima Triigi küla, nii selle ajalugu kui

ka praegust olukorda. Palume vormistada üldtuntudarvutiprogrammides (nt word, exel, acrobat reader jt).

Töid saab saata kuni 31. jaanuarini [email protected]

Kindlasti lisada nimi ja kontaktandmed.

Tänan!Kaotasin hiljuti Väike-Maarjas rahakoti dokumentide ja raha-

ga. Minu suureks üllatuseks tagastati see peagi. Kõik oli omakohal! Tahan avaldada tänu rahakoti leidjale õpetaja MerlesLaanemägile. Aitäh!

Tiit Heide, Kadrina

TRANSPORDITEENUSED

50- ja 16-kohalised bussid.Info ja tellimused telefonidel 323 5392 ja 5349 3104.

Mälestus vaid hõõgub vaikse valuna…

ELVI LAUSSOO 05.05.1933 - 23.10.2007

ELMU KREEK 08.04.1950 - 26.10.2007

HELGA MOND 24.10.1927 - 03.11.2007

HANS SEPP 02.03.1928 - 03.11.2007

VAMBOLA METSANURK 29.05.1931 - 08.11.2007

HILDA VILKES 03.07.1910 - 09.11.2007

DINA LEPNER 17.03.1968 - 10.11.2007

ALIDE RAE 01.10.1911 - 11.11.2007

KALJU MILLER 19.12.1933 - 18.11.2007

LEO MUUSIKUS 12.03.1932 - 20.11.2007

Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid!

Kaks pisikest kättpea püüdmas on päikest,pea algamas teedkaks jalakest väikest…

MAGNUS KANNISTO 25.09.2007KRISTOFER PUŠKIN 16.10.2007REMY MEIDLA 02.11.2007LAURA LAMUS 21.11.2007

Muusikat olgu Su majas,tantsu olgu Su toas,pudrukest olgu Su pajas,rohelist olgu Su roas!

Soovime Sulle palju õnne juubeli puhul!Väike-Maarja lasteaia pere

Astu reipana edasi eluteel,olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel…

ALVINE NURME 02.11 - 91ASTA LEITER 03.11 - 80MEIDA MURUMETS 03.11 - 82HELGA MÜÜRSEPP 03.11 - 85MARGE KASK 04.11 - 70HEINO MÕNUVERE 04.11 - 70ELVI TANILA 06.11 - 70LEHTE VORONOV 08.11 - 82KLARA ADAMSON 10.11 - 75MULJE KAARE 10.11 - 75VIKTOR LIVAK 12.11 - 70LEENA AHLBERG 13.11 - 83UNO ARBUSOV 15.11 - 70LUULE MATSO 15.11 - 70VOLDEMAR KOMUSAAR 17.11 - 83LUULE TUDE 19.11 - 70HELJU-LAINE ILVES 19.11 - 81ASTRID ROOSTAR 20.11 - 75LEMBIT VÄLJA 20.11 - 81HILDA-MIRALDA HÄMARIK 20.11 - 88ELVI AMBOS 22.11 - 70EINAR VÄIZANEN 23.11 - 75AINO TRAKSMAA 24.11 - 83ELVI PÕDER 25.11 - 70ROSALIE METSANURK 26.11 - 82ENDLA JAKOBSON 28.11 - 81LEIDA PÄRNA 28.11 - 85ENDLA KÜTT 29.11 - 83

Kallis SIRJE SÕNUM!

Documents

Hind 3 krooni - Väike-Maarja Parish€¦ · InfolehtInfoleht Nr 10 (166) November 2007 VÄIKE-MAARJA VALLA Hind 3 krooni Täna lehes: Väike-Maarja valla 2007. a “Kauni kodu”