Vananev tööjõud Eestis ja mujal

Ene-Margit Tiit Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Konverents: Vanemaealine tööjõud- väljakutsed ja võimalused. Tallinn,

22.09.2011

Elanikkonna vananemine Euroopas, sh Eestis

Soost ja vanusest sõltuv tööhõive Euroopas, sh Eestis

Mis mõjutab pensioniealiste tööhõivet? Tervena elatavate aastate arv

Elukestev õpe Mõjumudel

Sisukord

Elanikkonna vananemine Euroopas, sh Eestis

Mediaanvanus on üks elanikkonna vanuse olulisi iseloomustajaid.

Mediaanvanus näitab vanust, millest pooled riigi elanikud on nooremad, pooled vanemad.

Selle mõistmiseks kujutame ette, et kõik riigi elanikud on vanuse järgi järjestatud ja leitud selle rea keskmine inimene. Selle keskmise inimese vanus ongi mediaanvanus.

Mediaanvanus kui elanikkonna vanuse näitaja

1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 201020.00

25.00

30.00

35.00

40.00

45.00Mehed

Naised

Kokku

Meeste ja naiste mediaanvanuse muutumine Eestis

Viimase 130 aasta jooksul on Eestis elanikkonna mediaanvanus üldiselt suurenenud (24 aastast 39 aastani), kuid inimkaotuste mõjul andsid suure tagasilöögi sõja-aastad, mille mõju kestis aastakümneid.

Naiste pikema keskmise eluea tõttu on naiste mediaanvanus (43 aastat) meeste omast (36 aastat) kõrgem.

Kiireim on mediaanvanuse kasv olnud pärast taasiseseisvumist – 34 aastast 39 aastani 20 aasta jooksul.

Eesti elanike mediaanvanus

Mediaanvanust arvutatakse standardselt kõigis arenenud riikides ja vastvaid andmeid Euroopa kohta avaldab Euroopa Statistikaamet EUROSTAT.

Selgub, et Eesti on mediaanvanuse poolest Euroopas üsna keskmisel kohal.

Eesti elanikkonna mediaanvanus võrreldes teiste Euroopa riikidega

Aserbaidjan

Moldova

Ireland

Georgia

<poland

Belorus

Norway

Lithuania

Ukraine

Estonia

Hungary

France

Denmark

Portugal

Belgia

Croatia

Serbia

Switzerland

Greece

Italy

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Elanikkonna mediaanvanust suurendab kõrge oodatav eluiga.

Elanikkonna mediaanvanust vähendab madal sündimus (eriti viimastel kümnenditel).

Eesti elanikkonna vanust mõjutavad mõlemad tegurid.

Kõrgeima mediaanvanusega on Saksamaa, Itaalia, Soome – keskmine eluiga on kõrge, sündimus võrdlemisi madal.

Madalaima mediaanvanusega on Aserbaidžan, Armeenia, Moldova, aga ka Island ja Iirimaa. Esimestes on keskmine eluiga madal, viimastes – sündimus kõrge.

Mis mõjutab mediaanvanust? Miks on Eesti elanikkonna mediaanvanus Euroopa keskmine?

Teine väga sageli kasutatav näitaja elanikkonna vanusekoostise iseloomustamiseks on eakate ja noorte suhtarv, mis näitab, mitu eakat (vähemalt 60-aastast) on rahvastikus keskmiselt iga noore (kuni 20-aastase) inimese kohta. ◦ 130 aastat tagasi oli Eestis iga eaka kohta 5 last

ja noort.◦ 50 aasta eest oli iga eaka kohta 2 last ja noort.◦ Praegu on eakate ja noorte arvud praktiliselt

võrdsed.

Eakate ja noorte suhtarv Eestis

1881 1897 1922 1934 1941 1959 1970 1979 1989 2000 20100

0.2

0.4

0.6

0.8

1

1.2

1.4

1.6

M

N

K

Vähemalt 60-aastaste ja kuni 20-astaste suhtarv

Kuna poisse sünnib pisut rohkem kui tütarlapsi, siis on nooremates põlvkondades meeste ja naiste arvukused praktiliselt võrdsed.

Meeste varasema suremuse tõttu alates keskeast muutub suhtarv naiste kasuks.

70ndaks eluaastaks on iga kolme naise kohta ellu jäänud vaid kaks meest, 80ndaks eluaastaks on naiste arv juba üle kahe korra meeste omast suurem.

Kui veel mõnikümmend aastat tagasi olid süüdi sõjakaotused, siis tänapäeval on põhjused siinsamas, meis endis.

Naiste ja meeste suhtarv Eestis

0-4 5-9 10-14

15-19

20-24

25-29

30-34

35-39

40-44

45-49

50-54

55-59

60-64

65-69

70-74

75-79

80-84

85+

50.0

100.0

150.0

200.0

250.0

300.0

350.01970

2010

Naisi 100 mehe kohta

Soost ja vanusest sõltuv tööhõive Euroopas, sh Eestis

Diagrammil on 30 riiki (EU_27, Šveits, Norra ja Island) järjestatud summaarse tööhõive järgi, kuid eraldi on näidatud meeste (sinine lint) ja naiste (punane lint) tööhõive.

Euroopa Liidu (27) keskmine oli sel aastal 64,2%.Kõrgeim – 78,6% oli tööhõive Šveitsis, järgnesid

Island, Norra ja Holland vähemalt 75%-se hõivega.

Eesti oli 61,%ga 18. kohal.Madalaim oli tööhõive Ungaris (55%), järgnesid

Malta, Itaalia, Leedu, Hispaania, Slovakkia, Rumeenia, Poola ja Läti, kus hõive oli kuni 59%.

15—64-aastaste Euroopa meeste ja naiste tööhõive 2010

Enamik edaspidi esitatavaid diagramme esitab Euroopa 30 riigi andmeid (EU 27 riiki, Norra, Island ja Šveits.

Ühele lintdiagrammile on pandud meestele ja naistele vastavad andmed, selletõttu on horisontaalskaalal enamasti summaarne protsendinäit üle 100%. Adekvaatselt saab protsente lugeda ainult meeste jaoks, naistele vastava (punase) lindiosa pikkust tuleb skaala abil hinnata.

Järjestuse aluseks on enamikul juhtudest meeste näidud

Diagrammide seletus

HungaryMalta

ItalyLithuania

SpainRomaniaSlovakia

LatviaPolandGreece

BulgariaIrelandEstonia

BelgiumFrance

European Union (27 countries)Czech R

LuxembourgPortugalSlovenia

FinlandUnited Kingdom

CyprusGermany

AustriaSweden

DenmarkNetherlands

NorwayIceland

Switzerland

0 20 40 60 80 100 120 140 160

MF

Kõige ühtlasem oli meeste ja naiste tööhõive Balti riikides: Leedus ja Lätis oli naiste tööhõive meeste omast 1—3 % võrra suurem ja Eestis oli meeste hõive 1% võrra naiste omast kõrgem.

Võrdlemisi lähedane oli meeste ja naiste hõive kõigis Põhjamaades – naiste hõive oli meste omast 93—96%.

Euroopa Liidus keskmiselt moodustas naiste hõive meeste hõivest 83%.

Suurimad erinevused olid Lõuna-Euroopas: Maltal moodustas naiste hõive meeste omast vaid 54%, alla 70% jäi see Itaalias ja Kreekas. Võrdlemisi madal (77%) oli ka naiste ja meeste hõive suhe Tšehhi Vabariigis.

Meeste ja naiste tööhõive erisused Euroopa riikides

Järgmiseks käsitleme vähemalt keskealise tööjõu (50—74-aastaste) hõivet.

Esitataval diagrammil on riikide järjestus sama, mis eelmiselgi diagrammil, st et kõrgeimal positsioonil on Šveits, kus üldine hõive on kõrgeim ja allreas madalaima hõivega Ungari.

Nagu ka varem, tähistab sinine lint meeste ja punane – samas eas naiste hõivet.

50—74-aastaste tööhõive Euroopa riikides

Hungary

Malta

Italy

Lithuania

Spain

Romania

Slovakia

Latvia

Poland

Greece

Bulgaria

Ireland

Estonia

Belgium

France

European Union (27 countries)

Czech Republic

Luxembourg

Portugal

Slovenia

Finland

United Kingdom

Cyprus

Germany

Austria

Sweden

Denmark

Netherlands

Norway

Iceland

Switzerland

0 20 40 60 80 100 120 140

M F

Diagrammi kujust on näha, et vähemalt keskealiste inimeste tööhõive ei ole võrdeline üldise tööhõivega, lintdiagramm on muutunud üsna sakiliseks.

Keskmiselt on Euroopa Liidus 50—74-aastastest hõivatud 40,8%, sh meestest 47,5% ja naistest 34,6%

Kõige aktiivsemad kõrges eas töötajad on islandlased, selles riigis on ca 70% 50—74-aastastest hõivatud. Järgnevad Norra. Šveits ja Rootsi, kus 50—74-aastastest on hõivatud keskmiselt 55%.

Ka Eesti vähemalt keskealine tööjõud on võrdlemisi aktiivne, paiknedes 45,8%ga 11. kohal.

Kõige väiksem on vähemalt keskealise tööjõu hõivatus Maltal (alla 30%), järgnevad Itaalia ja Ungari.

Vähemalt keskealiste tööhõive eripärad

Vähemalt keskealiste vanuserühmas on taas Põhjala ja Balti riikides meeste ja naiste hõivenäitajad sarnased (Eesti – naiste hõive 99% meeste hõivest, Soomes – 98%, Lätis 97%, Islandil – 93%.

Madalaim on selles vanuserühmas naiste ja meeste hõive suhe Maltal (45%), Kreekas (69%) ja Itaalias (72%).

Vähemalt keskealiste meeste ja naiste tööhõive erisused Euroopa riikides

Enamikus Euroopa riikides algab pensioniiga 65-aastaselt või varem, seega on vähemalt 65-aastaste töötamine sisuliselt pensioniealiste töö.

Siin on varieeruvus, nagu näha lisatud diagrammilt, üsnagi suur. Endiselt on 30 riigi järjestus sama, mis esimeselgi diagrammil, kusjuures sinine lint tähistab meeste, punane – naiste hõive protsenti.

Pensioniealiste (65+) tööhõive Euroopa riikides

HungaryMalta

ItalyLithuania

SpainRomaniaSlovakia

LatviaPolandGreece

BulgariaIrelandEstonia

BelgiumFrance

European Union (27 countries)Czech Republic

LuxembourgPortugalSlovenia

FinlandUnited Kingdom

CyprusGermany

AustriaSweden

DenmarkNetherlands

NorwayIceland

Switzerland

0 10 20 30 40 50 60 70

M F

Pensioniealiste, samuti nagu ka vähemalt keskealiste inimeste hõive osas on Island peajagu kõigist teistest riikidest üle – siin töötab 35% vähemalt 65-aastastest inimestest.

Üle kümnendiku vähemalt 65-aastastest töötab veel Norras (18%), Portugalis (16%), Rumeenias ja Küprosel (13%).

Eesti on 8,3%-se pensioniealiste hõivega Euroopa riikide seas 9. kohal.

Väga madal on pensioniealiste töötamisaktiivsus Prantsusmaal, Ungaris, Slovakkias, Belgias ja Hispaanias – neis riikides töötab kuni 2% vähemalt 65-aastastest inimestest.

Euroopa riikide eripärad pensioniealiste töö osas

Vähemalt 65-aastaste naiste osalus tööhõives on märksa madalam kui teiste vanuserühmade naistel – Euroopas tervikuna vaid 47%.

Üheski riigis ei ulatu eakate naiste hõive samale tasemele meestega. Suhteliselt kõrge on naiste osa hõives Rumeenias (77% meeste hõivest), Eestis ja Lätis (65%) ning Islandil vastavalt (60%).

Madalaim (23% meeste hõivest) on vähemalt 65-aastaste naiste hõive Itaalias, kuid Luksemburgis ja Maltal ei ole selles eas naistel üldse kombeks töötada.

Meeste ja naiste suhe pensioniealiste töötajate seas

Mis mõjutab pensioniealiste tööhõivet? Tervena

elatavate aastate arv

Kindlasti on üheks teguriks oodatav keskmine eluiga – võiks oletada, et mida kõrgem see on, seda rohkem eakaid on hõivatud.

Järgmisel diagrammil on näidatud meeste ja naiste keskmine oodatav eluiga Euroopa riikides, järjestatuna meeste oodatava eluea (sinine lint) järgi.

Selgub, et seos oodatava keskmise eluea pikkuse ja pensionäride tööhõive vahel pole kaugeltki selge.

Mis määrab pensioniealiste kõrge tööhõive?

Lithuania

Latvia

Romania

Estonia

Bulgaria

Hungary

Slovakia

Poland

Czech Republic

Portugal

Slovenia

Denmark

Finland

Ireland

Belgium

Germany

Austria

Luxembourg

Greece

Malta

France

Cyprus

United Kingdom

Spain

Netherlands

Norway

Italy

Sweden

Iceland

Switzerland

0 20 40 60 80 100 120 140 160

MaleFemale

Island, Norra, Šveits – oodatav eluiga kõrge, eakate hõive kõrge.

Itaalia, Hispaania, Küpros – oodatav eluiga kõrge, eakate hõive madal.

Leedu, Eesti, Läti – oodatav eluiga madal, eakate hõive võrdlemisi kõrge

Ungari – oodatav eluiga madal, tööhõive madal Korrelatsioon keskmise oodatava eluea ja

pensionieast tööhõive näitajate vahel on alla 0,3, ja oodatav keskmine eluiga kirjeldab eakate tööhõive varieeruvusest ca 6% meeste puhul, naiste puhul aga alla 1%.

Tulemused on üsna vasturääkivad

Vaatame tervena elatud eluea mõju eakate tööhõivele.

Selleks analüüsime kaht näitajat – need on tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil (järgmine diagramm) ja tervena elada jäänud aastate arv 65-aastasena.

Riigid diagrammil on järjestatud meeste vastava näitaja järgi, sinise lindid tähistavad meeste, punased – naiste poolt elada jäänud aastaid.

Elada jäänud aastate poolest sünnihetkel on Eesti, samuti ka teised Baltimaad, päris tagatipus.

Keskmine tervena elatud eluiga

Latvia

Slovakia

Estonia

Lithuania

Hungary

Germany

Austria

Poland

Finland

Portugal

Slovenia

Romania

Czech Republic

Bulgaria

Denmark

France

Italy

Netherlands

Belgium

Ireland

Spain

Cyprus

Luxembourg

United Kingdom

Greece

Malta

Sweden

Norway

Iceland

0 20 40 60 80 100 120 140

M F

Teine näitaja, mida käsitleme, on keskmine tervena elada jäänud aastate arv 65-aastastel inimestel.

Ka selle näitajapoolest on Eesti pingerea lõpus.

Selgub, et see näitaja mõjutab pensioniealiste meeste tööhõive mahtu, kirjeldades selle varieeruvusest ca 20%.

Naiste puhul on ka selle näitaja mõju vaid 5%.

Tervena elada jäänud aastate arv 65-aastastel

Slovakia

Estonia

Latvia

Hungary

Lithuania

Germany

Portugal

Poland

Italy

Austria

Czech Republic

Romania

Finland

Bulgaria

France

Greece

Slovenia

Cyprus

Ireland

Netherlands

Spain

Belgium

Malta

United Kingdom

Luxembourg

Denmark

Sweden

Iceland

Norway

0 5 10 15 20 25 30 35

M F

Elukestev õpe

Eakama elanikkonna tööhõivet peaks mõjutama nende valmisolek uusi teadmisi omandada, st elukestev õpe.

Eurostati andmestikus on olemas andmed erinevas vanuses inimeste osaluse kohta elukestvas õppes.

Järgmisel diagrammil on andmed osalemise kohta elukestvas õppes kahes vanuserühmas – 25—74 aastased ja 50—74-aastased. Alljärgneval diagrammil on andmed riikide kaupa, alates aktiivseimast

Osalemine elukestvas õppes

Bulgaria

Romania

Hungary

Slovakia

Greece

Lithuania

Latvia

Poland

France

Italy

Malta

Portugal

Ireland

Belgium

Czech Republic

Germany

Cyprus

Estonia

Spain

Luxembourg

Austria

Slovenia

Netherlands

Norway

United Kingdom

Finland

Sweden

Switzerland

Iceland

Denmark

0 10 20 30 40 50 60

Elukõpe25_74T_

Elukõpe50_74T

Selgub, et niihästi üldse elukestvas õppes osalemine kui ka üle 50-aastaste inimeste osalemine on arvestatavalt seotud eakate tööhõivega (korrelatsioonikordaja > 0,3, st kirjeldatus vähemalt 10%).

Kui vaadata eraldi eakate (50—74) meeste ja eakate naiste õppimise ja vastavate pensioniealiste tööhõivet riigiti, siis selgub, et◦ naised on üldiselt usinamad õppijad, kuid nende

aktiivsust mõjutab õppimine vaid 5—6% ulatuses;

◦ arvestatav korrelatiivne seos õppimise ja pensioniealiste tööhõive vahel (kirjeldatus 18%) ilmneb meeste puhul.

Elukestva õppe mõju

HungaryBulgariaRomania

GreeceLithuaniaSlovakia

LatviaEstoniaPoland

PortugalItaly

FranceIrelandCyprus

Czech RepublicGermany

MaltaBelgium

SpainSlovenia

LuxembourgAustria

NetherlandsUnited Kingdom

SwedenFinlandNorway

SwitzerlandIceland

Denmark

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

M 50_74

F 50_74

Mõjumudel

Selgitamaks seda, mis mõjutab Euroopa pensioniealiste töötamist kõige rohkem, koostasin lineaarse mudeli, millesse lülitasin tööhõive, eluea, tervise ja elukestva õppe näitajad.

Selgus, et mudel kirjeldas pensioniealiste töötamist üsna hästi, eriti meeste puhul.

Kõige tugevamini mõjutab eakate töötamisaktiivsust hõivatus eelmises vanuserühmas. See tähendab, et tööelu jätkamise tõenäosus pensionieas on üldiselt suurem neis riikides, kus tööhõive on kõrge üldiselt ja eriti ka vähemalt keskealiste puhul.

Mudel

Arvestatav mõju on ka elukestval õppel, eriti meeste puhul – kuid siin on ilmselt tegemist vastastikuse mõjuga.

Meeste puhul on oluline ka tervena elatud eluaastate arv, eriti ootused tervena elatud eluaastatele pensionieas.

Kõik kasutatud andmed pärinevad kas Statistikaameti andmekogudest (Eesti tagasiulatuvad andmed) või Eurostati andmebaasist, http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database

mis on kättesaadav Statistikaameti kodulehe http://stat.ee/ kaudu.

Valdavalt on kasutatud uusimaid, 2010. aasta andmeid, kuid mõningal juhul, kui uusimad andmed on puudulikud, on kasutatud ka 2009. aasta andmeid (mis eelnimetatutest üldiselt vähe erinevad)

Andmed