JÕULUVANA JUTT

Rääkinud jõulumees kord ühe jutuAjast kui olnud ta uljas ja noor“Jõuludest vabal ajal ei tukkund, Sportisin, kandsin ihu eest hoolt.”

Ükskord, vahetult enne jõuleMängides kossu päkapiku vastuVäänas ta oma paremat põlveLäbi käis valu, ei enam saand astu

Algul ei tundunud asi nii hull,Aga kui hommikul voodis ärkasTundis, et põlvest lööks välja kui

tuld:Vaadates paistes põlve märkas

Asi poleks ehk olnudki täbarKuid Jõulude ootus koputas ukselAega veel töödeni oli küll nädalLoodeti, abi küll kohale tuleb!

Saatis ta päkapikud teele, etOtsida kiiret ja parimat abi.Ei läinudki päeva: eri maadestTuli tarku mehi abiks

Uurisid jõuluvana tagant ja eestTegid teste ja kõrget klistiiriPanid kompressi väljast ja seestAga ei hädale saanud piiri

Nõutuna ohati, heideti meelt.......kui koputas uksele keegiSisse astus raudse ilmega meesSilmis säramas lootuseleegid

Katsus põlve ja ütles: “Asi on nii,Tuleb teha siin väikene op.Andke mu riistad, optika, viin.Luban: homseks põlv Sul tip-top!”

“Mida ta tegi, ma täpselt teanOlin ju ise koha peal!!!Telekast nägin, leidis põlve seest vea,Lõikas naks välja ja ....põlv viimase peal!!!”

Sest ajast usaldan neid raudse ilmega mehi”Kel silmades alati lootusesäraEi silguta, solguta, ei kätega vehiTulevad, teevad LIHTSALT NIISAMA ÄRA

Häid Jõule &Ilusat tegusat aastavahetust