JÕGEVAMAA REFORMIERAKONNA AJALEHT I OKTOOBER 2009

Tänu Sinu usaldusele on Reformierakonna mees-kond vastutanud aastate jooksul Jõgeva linna aren-gu eest. Linn on muutu-nud kaunimaks. Oleme aga veendunud, et jõge-valased väärivad veelgi toredamat elupaika.

Eesootaval valimispe-rioodil soovime kodu-linna elukeskkonda

muuta veelgi kodusemaks ja armsamaks. Rattateed ja ter-viserada – tervele Jõgevale! Just selline on meie põhiline valimislubadus, sest mis saab olla parem kui terve ja elurõõ-mus inimene oma igapäeva-tööd tegemas ning kultuuri- ja spordisündmusi nautimas.

SuvesündmusedJõgeva on viimaste aastate jook-sul saanud endale uued tradit-sioonilised kultuuri- ja spordi-üritused. Jõgeva linna positiiv-set mainet kujundab Euroopas tuntud motokokkutuleku Jõ-gevatreff motoparaad Jõgeva kesklinnas, mis toob tuhandeid inimesi tänavatele ja liidab ko-gukonda. Koostöö Igor Ellisso-niga sujub suurepäraselt. Jõge-va linna päevad koos Jõgeva-

maa kevadlaadaga on saanud värske hingamise.

TulevikuplaanidUue staadioni valmimisega on saanud hea hoo sisse jalgpall ja kergejõustik koos Kuldliiga ning Jõgeva aastapäeva võist-lusega. Läbirääkimised on jõud-nud lõpusirgele juba 2010. aas-ta BIGBANK Kuldliiga avaeta-pi korraldamiseks. Traditsioo-niliseks on saanud kaheksa kor-da aastas toimuvad tervisepäe-vad, mis on toonud rahva lii-

kuma ja ter-vislikest elu-viisidest lu-gu pidama. Haridus- ja spordilinnakusse on lisandunud kaks tenniseväl-jakut, mis oma kauni väljanä-gemisega toob mängijaid väl-jakule ka hilistel õhtutundidel, sest väljakud on valgustatud. Ideega tuldi välja kümme aas-tat tagasi. Viimase kolme aas-

taga tehti suur unistus teoks. Jõgeva on üle Eesti tuntud

jõuluvana koduna. Edukalt on külmalinna kontseptsiooni lii-tunud „Jääpurika kasvatami-se-sulatamise võistlus“, „Küüs-laugu festival“ ja „Puupäev“ ning teised jõuluteemaatikaga seotud üritused. Ettevalmista-misel on sündmus „70 aastat külmarekordist“, mis laiab aset 30. jaanuaril, kus toimub pal-ju erinevaid talviseid ja külma-ga seotud tegevusi. Soov on üheks päevaks talvepealinna tiitel tuua Otepäält Jõgevale.

Võtame vastutuse Jõgeva linna arengu eest ka järgmiseks neljaks aastaks. Olen linnapea-na valmis end pühendama töö-le Jõgeva linna hüvanguks. Pea-

me koos kalliks ajalugu ja loome üheskoos uusi

väärtusi. Usume siiralt, et suudame üheskoos kujundada Jõgeva pa-rima elukeskkonnaga linnaks piirkonnas.

Soovime, et kõigil lin-nakodanikel alates sün-

nist kuni kõrge eani on Jõ-geval hea elada. Me armasta-me Jõgevat!

Kalmer Lain,Jõgeva linnapea,

Eesti Reformierakonna kandidaat nr 165 Jõgeva

linnavolikogusse

Hea kaaslinlane! Tä-nu Sinule, tänu iga-ühele meist on Jõge-

va viimaste aastate jooksul palju ilusamaks ja paremaks muutunud. Ma tänan teid kõi-ki, kes mõistva suhtumise, op-timismi ja kaasabiga on lin-navalitsusele olnud suureks toeks elu paremaks muutvate projektide teokstegemisel. Il-ma tugeva toeta poleks nii pal-ju jõutud teha.

Kesklinn kaunimKui me, linlased, ise oleme po-sitiivsete muutustega harju-nud, nii et ei pööra sageli nei-le enam tähelepanu, siis näi-teks suvise Võidupüha paraa-di osalised ja pealtvaatajad, kes kogunesid Jõgevale kogu Ees-

tist, imestasid siiralt, kui ilus ja mõnus elukeskkond meie lin-nas on.

Kesklinnaruum on muutunud võrreldes varasemaga oluliselt kenamaks ja inimsõb-ralikumaks; selle ni-mel jätkab linnavalit-sus tegutsemist ka edas-pidi. Lisaks remonditud linnatänavatele ja ra-jatud kõnni-teedele

ilmestavad linnapilti uusehitu-sed. Enne sügisesi vihmape-

rioode valmib kaua-oodatud Jõgeva bussijaam. Ha-ridusasutustest käivad praegu

renoveerimistööd lasteaias „Ro-hutirts”, uuel aastal alustatak-se lasteaia „Karikakar” hoone korrastamisega. Spordiväljaku-te maa-ala laienes hiljuti ten-niseväljakutega. Mullu valmi-nud linnastaadionil peetakse kõrgetasemelisi võistlusi.

Puhas joogivesiUuel aastal alustatakse meie linnas suurema-hulise vee- ja kanalisat-siooniprojektiga. Ulata-

sime siin abikäe Jõgeva vallalegi, et Jõgeva aleviku

trassid saaksid korda tehtud

ning seejärel oleks võimalik tõ-sisemalt käsile võtta Pedja jõe puhkepiirkonna arendamine.

Mahukad arendus- ja ehi-tusplaanid on kavas mitmel siin tegutseval suurfirmal. Jätkub teede renoveerimine ja uute ehitus. Ettevõtluse hoogustu-mine, tootmistingimuste pa-rendamine ning infrastruktuu-ri kaasajastamine loob võima-lused uute töökohtade tekki-miseks.

Uus linnapeaTäna ei tööta ma küll enam lin-napeana, vaid jätkan maava-nema ametis, kuid Jõgeva lin-na käekäik on mulle kui põli-sele jõgevalasele eriliselt süda-melähedane. Armastan oma sünni- ja kodulinna. Linnapea-

na juhtisin edasiste arenguplaa-nide koostamist ning seetõttu vastutan koos linnavalitsuse kollektiiviga kavandatu ja väl-jakäidud lubaduste teokstege-mise eest.

Teadmine, et linnavalitsuse majas loodud meeskond juhib linnaelu niisama hästi edasi, andis mulle kindlustunde maa-vanema ametisse astumiseks. Nüüd on mu ülesandeks kogu maakonna tasakaalustatud aren-damine. Maavanema tööpost on teadagi tähtajaline – seejä-rel tahaksin taas aidata kaasa oma kodulinna elu paremaks muutmisel, siis juba uute tead-miste ja kogemustega.

Viktor Svjatõšev,Jõgeva maavanem

Viktor Svjatõšev: Jõgeva jätkab heade muutuste teel

Kalmer Lain: jõgevalased väärivad kaunist kodulinna

Soovime, et kõigil lin-nakodanikel alates sünnist kuni kõrge eani on Jõge-val hea elada.

Jõgeva linnapea Kalmer Lain võõrustas kevadel Jõgeva staadionil kettaheite olümpiavõitjat Gerd Kanterit.

Viktor Svjatõšev on Eesti Reformierakonna kandidaat nr 167 Jõgeva linnavoliko-gusse.

ERAKOGU

2 JÕGEVAMAA

Jõgeva linnRattateed ja terviserada – tervele Jõgevale!

Nr 165 Kalmer Lain (pildil)Nr 166 Meelis PauklinNr 167 Viktor SvjatõševNr 168 Marko SaksingNr 169 Maie MännikNr 170 Jüri ToitNr 171 Ivo KuuskNr 172 Ivo KüttNr 173 Andres BaidaNr 174 Raivo MeitusNr 175 Toomas MuruNr 176 Jaano TerrasNr 177 Viktor NõmmNr 178 Margus KaskNr 179 Peep LillemägiNr 180 Kalle PintNr 181 Liivi NoodlaNr 182 Andi EinasteNr 183 Rainer VõsasteNr 184 Ahto MettingNr 185 Lembit KabralNr 186 Urve KullasNr 187 Arnold JakobyNr 188 Liivi IvaskNr 189 Arnold NaritsNr 190 Minni AnsipNr 191 Vivian Paaksi

Põltsamaa linnÜheskoos oleme tegusamad!

Nr 117 Terje Trei (pildil)Nr 118 Mart JoosepNr 119 Maarit ToomeNr 120 Einar TiimlaNr 121 Ülle RebaneNr 122 Heli PalgiNr 123 Sten OjaNr 124 Katrin PõdraNr 125 Ene OjassaluNr 126 Koit Vaino

Paljusi valdPajusi vallas eesmärgid paika!

Nr 101 Meelis Rääk (pildil)Nr 102 Heino PuideNr 103 Marge TikuNr 104 Rauno IndusNr 105 Arvi KuuskNr 106 Silver AugNr 107 Kaido ReimanNr 108 Reimo SillamaaNr 109 Meelis KaljuveeNr 110 Einar Kuslap

Reformierakonna kandidaadid Jõgevamaa linna- ja valla-volikogudesse

Jõgeva linnas ja selle ümbruses on erinevatel aegadel populaar-seteks ja traditsioonilisteks spordialadeks olnud sportmän-gud, sealhulgas jäähoki.

Soojade talvede ja jäähal-li puudumise tõttu siin-kandis jäi aga treenin-

guid üha vähemaks. Nii ha-katigi otsima uusi või-malusi ning 1994.aasta sügisel asutasid jää-hoki ja jalg-palliga tegele-vad sportlased ning spordien-tusiastid MTÜ Jõgeva Spordiklu-bi Tähe. Põhitegevus-alaks kujunes tollal veel Ees-tis vähetuntud spordiala saa-lihoki (algse nimega saalibän-di) treeningute korraldami-ne. Eesmärk pakkuda tervisli-ku ja sisuka vaba aja veetmist

ja võimaldada osalemist tipp-spordis.

1994. a oktoobris alustati 22 mängijaga. Peamiseks treenin-gupaigaks sai tollel ajal Kesk-Eestis üks suurejoonelisemaid spordirajatisi, spordihoone Vir-tus Jõgeva linnas. Kuna saali-hoki on kiire mäng ja vajab head koordinatsiooni, oli enamusel

suureks abiks kogemus hokimängijatena ole-

mas. Jõgeva Tähest on

saanud praeguseks kõige rohkem üle-eestilist ja rahvus-

vahelist tunnustust pälvinud spordiklu-

bi Jõgevamaa. Hetkel on klubis viis treeningrühma.

Jõgeva Tähe on ka saalihoki aja-loos esimene tütarlaste rühma looja. Hingega treeneritööd teeb nii poiste, noormeeste kui ka esindusmeeskonnaga Marko Saksing. Tema juhendada on

Marko Saksing on viinudJõgeva Tähe Euroopa tippu

Olen sündinud Jõge-val, lapsepõlve aga veetnud Valgamaal

Laatres. Olen töötanud Soo-me taludes, aga ka Tartu pääs-teametis päästjana ning Ösel Foods´is tootmisju-hina. Alates 1997. aastast olen te-gev ASi TK-Team tegevdi-rektorina. Ju-hin ka Paik-pluss OÜ ja Koi-gi Mõis OÜ te-gevust. Kuulun ju-ba mitmendat aastat Põltsa-maa Ettevõtjate Liidu juha-tusse. Olen tegelenud aktiiv-selt maadluse, suusatamise ja autospordiga. Elan Põltsamaa vallas, Neanurme külas ja fän-nan maaelu. Mul on kaks to-redat last – poeg Risto ja tü-tar Emma. Kandideerin ko-halike omavalitsuste valimis-tel uuesti, kuna eelmise voli-

Ants Reinumägi: Põltsamaa vald olgu näoga inimeste poole

kogu koosseis ei suutnud oma ideid ellu viia, sest olin ainuke parempoolsete vaadetega vo-likogu liige.

Kui osutun valituks, soovin Põltsamaa vallas järgmisi muu-

tusi:• Tõsiselt hakata tege-

lema valla ja linna ühinemisega.• Valla piirkonnad vajavad põhjalikke detailplaneerin-

guid, sealhulgas eral-di tööstuspiirkondade

ja elamupiirkondade pla-neerimist.

• Valla ametnikud peavad töö-tama valla kodanike jaoks ja tagama, et vald ei oleks ko-danikest kaugelseisev asu-tus.

• Lasteaiad peavad tegutsema aastaringselt.Kui on tahtmine, saab kõi-

gega hakkama.Ants Reinumägi

Jõgevale asusin ma elama 1987. aasta suvel. Olin just lõpetanud tollases Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetika teadus-konna elektriinsenerina. Kuna õpingud lõppesid edukalt, oli mul või-malus esimeste seas teha valik pakutavate suunamiste vahel ja minu valik langes Jõ-gevale. Esimeseks töö-kohaks sai tootmiskoon-dises Jõgeva peaenergeetiku ametikoht.

Minu iseseisva elu alustamine lan-ges huvitavale aja-

le. Üsna pea alga-sid protsessid,

mis meie rii-ki totaal-selt muut-sid. Aktiivse inimesena

lõin ma kaa-sa Rahvarinde

tegemistes, sei-sin Balti ketis ja osa-

lesin muudel üritustel.

1993. aastal otsustasin proo-vida kätt eraettevõtluses ja nii olen ma jäänud tänaseni ette-võtjaks. Praegu olen ma ID Sa-nitaartehnika OÜ tegevjuht. Tegeleme sanitaartehnika jae-müügiga Jõgeval ja Põltsamaal. Olen tööandja kümnele inime-sele.

Olen ka korteriühistu Kivi 4 juhatuse esimees ja seda juba üle kümne aasta. Selle aja jook-sul oleme koos majarahvaga oma elamu korrastamiseks tei-nud palju ära. Palju on samas

ka veel teha, et meie kodu kor-da saaks. Neli aastat olen olnud Jõgeva linnavolikogu liige ja juhtinud volikogus Reformi-erakonna fraktsiooni. Linn on selle aja jooksul tublisti arene-nud. Kandideerin nendel vali-mistel uuesti, kuna nii on mul võimalik anda oma pa-nus meie linna aren-gusse.Ivo Kuusk,

Ivo Kuusk: Jõgeval on teha veel palju

olnud ka Eesti juunioride koondis. Tänagi on Marko Saksing Jõgeva Tähe mängiv treener.

Sellel aastal sai Tähe esin-dusmeeskond supertulemu-se Euroopa meisterklubide kvalifikatsiooniturniiril, mis võideti. See annab võimalu-se osaleda Euroopa kaheksa parima meistermeeskonna mõõduvõtmises. Mitte ühel-gi Eesti sportmänguklubil pole see varem õnnestunud.

Tubli ja pingelise tree-ningtöö ning meeskondade eesmärgikindluse tulemu-sena on spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond tä-naseks 9-kordne Eesti meis-ter saalihokis, 11-kordne ka-rikavõitja ja jõudnud Euroo-pa kaheksa meisterklubi hul-ka. Tähe võitude karikaid on näha spordihoones Virtus kahes suures vit-riinkapis.

Marko Saksing on Eesti Reformierakonna kandidaat nr 168 Jõgeva linnavolikogusse.

Ants Reinumägi on Eesti Reformierakonna kandidaat nr 102 Põltsamaa vallavolikogusse.

Eesti Reformierakonna kandidaat nr 171 Jõgeva linnavolikogusse

ERAKOGU

ERAKOGU

3JÕGEVAMAA

Jõgeva vald

Nr 204 Ain Viik (pildil)Nr 205 Riho SeppetNr 206 Silja PiirNr 207 Aarne SulgNr 208 Kaja PärnNr 209 Martin MaanteNr 210 Mare MaalmaNr 211 Juhan LeitenNr 212 Margus BornNr 213 Ringo SaarNr 214 Aare EhvertNr 215 Reelika JärvNr 216 Ain RatasseppNr 217 Kaido VäljaotsNr 218 Sulev KirikNr 219 Ljubov PrussakovaNr 220 Vaido LaurimäeNr 221 Mait MurumaaNr 222 Kaido TeppanNr 223 Tauri TreiNr 224 Ergo Prave

Pala valdValda juhtiv mees-kond peab olema aus ja asjatundlik, lisaks usaldusväärne ja te-gemistes järjepidev.

Nr 160 Raivo Vadi (pildil)Nr 161 Allan KiiselNr 162 Ave KuslapNr 163 Meelis MõisaNr 164 Priit KaljundNr 165 Tuulikki KoolNr 166 Ülli HeinmannNr 167 Maidu OtsaNr 168 Meeme SoievaNr 169 Raigo VillemsonNr 170 Arvi KirikalNr 171 Heigo EresNr 172 Merlis SaarNr 173 Üllar ViesemannNr 175 Veiko VärkNr 176 Arvi RaudmäeNr 177 Rein Raudjärv

Torma valdTorma vald olgu näo-ga kodanike poole!

Nr 114 Tiina Mölder (pildil)Nr 115 Igor EllissonNr 116 Terje TederNr 117 Janika LäänesaarNr 118 Kärt SirelNr 119 Evelii ViikNr 120 Dagmar TederNr 121 Janno Läänesaar

Reformierakonna kandidaadid Jõgevamaa linna- ja vallavo-likogudesse

Ehitame uue spordi- ja kultuurihoone. Renoveerime gümnaasiumihoone Puurmani mõisas. Jätkame mõisapargi korrastamist. Igaühel peab olema võimalus väärikalt vananeda,

vajadusel saada abi ja toetust toimetulekuks. Arstiabi peab olema kättesaadav kodu lähedalt.

Oma perearst vallale. Valge peab olema ka pimedal ajal – uuendame

tänavavalgustust. Toetame külaseltse, pensionäride ühinguid,

spordiklubisid, seltsinguid. Turvalisuse tõstmiseks paigaldame videovalve. Täpsemalt küsi kandidaatidelt!

Puurmani vald on mu kodupaik ja kandidee-rin volikogusse, kuna

tahan osa võtta kohaliku elu korraldamisest. Tahan olla ot-suste tegemise juures ja öelda välja oma arvamuse. Eel-kõige on hingelähe-dased teemad, mis puudutavad lapsi ja noori.

Selleks, et Puur-mani vallas elu jät-kuks, tuleb tegutse-

Tõnis Mauer: Puurmani saab kultuuri- ja spordimaja

Olen Silja Piir ja töö-tan Jõgeva Ühisgüm-naasiumis õpetajana.

Oma elu olen proovinud ela-da võimalikult täisväärtusli-kult ja paratamatult käivad selle juurde nii tõusud kui ka mõõnad. Minu mõttemaail-ma ja käitumist iseloomusta-vad järgmised Hiina mõttete-rad:• Laste kasvatamine vajab

märksa rohkem tarkust kui riigi juhtimine.

• Mitte need ei vääri lugupida-mist, kes komistavad ja jäävad teiste abile lootma, vaid hoo-pis need, kes suudavad tõus-ta ja oma viga tunnistada.

• Õpetajad avavad ukse, aga sa pead sellest ise sisse mine-ma.

Silja Piir: tarkus on vallajuhtimisel abiks• Perekonnal, kus elab mõni

vanainimene, on kodus hin-damatu aare.

• Ärge kartke arengut, kartke paigalseisu.

• Kui me ise oma suunda ei muuda, oleme lõ-puks seal, kuhu meid on suunatud.Valimistel osalen

soovist olla juures meie kodu muutuste-ja arenguprotsessidel ja seda mitte ainult pealt-vaatajana, vaid aktiivse osa-lejana. Ma väga loodan, et suu-dan noorsoo- ja lastekaitsetöös osalemises nii mõndagi muu-ta ja mõjutada. Olla peredele toeks nende muredes ja naer-da koos nendega rõõmudes.

Silja Piir

Olen Maarit Toome, 22-aasta-ne. Põltsamaal olen elanud peaaegu kogu oma elu. 2006. aastal lõpetasin Põltsamaa Ühisgümnaasiumi reaalklassi kuldmedaliga. Õpingud jätku-sid Tartu Ülikooli majandustea-duskonnas. Bakalaureuseõppe loomulik jätk on magistriõpe, seega asusin sellest aastast õp-pima Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda.

Usun, et pea kõik meist on kuulnud ütlust, et haridus on investee-

ring tulevikku. Täpselt nii on-gi: selle omandamine on hä-davajalik elus toimetulemi-seks. Meie armsas kodulinnas on uhiuue välimuse saanud koolimaja ja meil on koge-

Maarit Toome: head haridust Põltsamaalt!

nud õpetajad, kes näevad jär-jepidevalt vaeva selle nimel, et arendada ja juhtida noo-ri edaspidise elu ette-valmistamisel.

On väga täh-tis, et meie koolist hari-dusteed alus-tanud noored aitaksid kaasa kooli maine ku-jundamisele ning selleks eelduste loomise-le, et Põltsamaa Ühisgümnaa-siumis sooviksid õppida ümb-ruskonna noored ning õpeta-da parima erialase hariduse saanud õpetajad.

Me peame kaasama õpilasi kooli juhtimisse ja võimalda-ma õpetajatele koolitusi, et veel-

gi parandada õppetöö kvalitee-ti ning suunata meie linna ha-ridusalasesse tegevusse aktiiv-

sed inimesed, kes arendaks ja viiks veel edukamalt

edasi Põltsamaa Ühis-gümnaasiumi.

On tähtis muuta suhtumist põhikoo-li- ja gümnaasiumi-

haridusse, sest just see on kõige järgneva

aluseks. Andes õpilastele rohkem otsustusõigust juba gümnaasiumi ajal, ei pea nad hilisemalt kokku puutuma sel-lega, et omaenda heaolu nimel otsuste langetamine keeruli-seks osutuks. Põltsamaa Ühis-gümnaasiumi lõpetajale peak-sid olema kõik uksed avatud!

Maarit Toome

Reformierakonna teesid Puurmani vallavolikogu valimistel

da nii, et noortel oleks tege-vust, siis tulevad nad kodu-valda tagasi peale õpinguid ja soovivad just siin ehitada omale kodu ja luua oma pe-re. Väga oluline on Puurma-

ni kultuuri- ja spordi-maja ehitus ning

muidugi noorte-keskuste tege-vus ja areng.

Tõnis Mauer,Reformi-

erakonna kandidaat nr

140 Puurmani vallavolikogusse

Tõnis Mauer (25) töötab Riigimetsa Majandamise Keskuses logis-tikuna. RMKsse asus ta tööle kohe pärast Eesti Maaülikooli metsa-majanduse eriala lõpetamist 2006. aastal.

Maarit Toome on Eesti Reformierakonna kandidaat nr 119 Põltsamaa linnavolikogusse.

Silja Piir on Eesti Reformierakonna kandidaat nr 206 Jõgeva vallavolikogusse.

ERAKOGU

ERAKOGU

4 JÕGEVAMAA

Puurmani vald

Nr 138 Rauno Kuus (pildil)Nr 139 Karin KirsimaaNr 140 Tõnis MauerNr 141 Aare KäärsooNr 142 Airi SinimetsNr 143 Üllar SchaffrikNr 144 Arvi PettaiNr 145 Viivi TuhkanenNr 146 Sven RumvoltNr 147 Hannes KõressaarNr 148 Kaija KaugesaluNr 149 Arvi KruustükNr 150 Riina KavaNr 151 Kaido MartisNr 152 Ain TruusaNr 153 Marek LaheNr 154 Raina RumvoltNr 155 Meelis MöldriNr 156 Ahti TupitsNr 157 Riina RuusNr 158 Maire NoormägiNr 159 Raul Ilves

Tabivere valdTabivere vald on elujõuline ja arenev omavalitsus, mis peab jätkama eraldi hal-dusüksusena ka tule-vikus.

Nr 140 Rannar Raantse (pildil)Nr 141 Toomas RosenbergNr 142 Tauno TrinkNr 143 Kalvo KaasikNr 144 Juhan JuhasteNr 145 Alar PruusNr 146 Liis FeimanNr 147 Elle KaljurandNr 148 Ludmilla RomanenkovaNr 149 Maila ValtNr 150 Inna HeinmaaNr 151 Mairi PeiponenNr 152 Margit MandelNr 153 Merle KülaotsNr 154 Marnet MängliNr 155 Henn KäärikNr 156 Margus Natus

Saare vald

Nr 101 Evelin Viira (pildil)Nr 102 Aare MäletjärvNr 103 Kalle KullNr 104 Demo DorbekNr 105 Kristo Kiigjõe

Reformierakonna kandidaadid Jõgevamaa linna- ja valla-volikogudesse

Kasepää valdTeeme koduvalla turvaliseks!Külategevus aktiivseks!Läbipaistev valitsemine!Sportlik vald!Toetavad tööhõiveprogrammid!

Nr 142 Renee Rumm (pildil)Nr 143 Tiiu MaasingNr 144 Rain TorgaNr 145 Lili Kõre

Põltsamaa valdPiirideta Põltsamaa!

Nr 101 Margus Metsma (pildil)Nr 102 Ants ReinumägiNr 103 Valve VarikNr 104 Lea PõderNr 105 Kätrin LiebertNr 106 Jaak KrivinNr 107 Taavi RehemaNr 108 Pille KadastikNr 109 Ethel HakkajaNr 110 Tauno Siiboja

Omavalitsusjuhtide käest küsitakse üsna sageli, mida nad on ette võtnud uute investorite leidmi-seks, kes tooksid linna-desse ja valdadesse töö-kohti ning edendaks sellega kohalikku elu. Kindlasti on siin erine-vaid võimalusi ja teid. Peatuksin ühel olulise-mal teguril. Munitsipaal-maal, mille valitsejaks on kohalik omavalitsus.

Riigi otsustamatus maa munitsipaalomandis-se andmisel on aas-

taid pingeid üleval hoidnud ja omavalitsuste arenguvõima-lusi pärssinud. Omavalitsus-te hallata on praegu alla 1% Eestimaast, linnades on see number veidi suurem, ligi 5%, mille moodustavad põhiliselt haljasalad, teed-tänavad ning maa, millel paiknevad avalik-ku teenust pakkuvad asutu-sed – kultuurimajad, koolid, lasteaiad, spordirajatised.

Seadusemuudatus tulebOmavalitsused vajavad aga maad ka ettevõtluse arendami-seks ja elamuehituseks. Olles Eesti Linnade Liidu juhatuse liige ja tegutsenud mitmes rii-gi ja omavalitsuste koostööko-misjonis, olen seisnud lahen-duse leidmise eest, mis võimal-daks omavalitsustel arengute-gevuseks maad saada lihtsus-tatud korras.

Tundub, et jää on hakanud liikuma. Suve hakul tehtud Rii-givaraseaduse muudatus liht-sustas omavalitsuste jaoks vei-

di maa omandamise korda ela-muehituseks. Nüüd võib riigi-vara valitseja valitsuse otsusel riigile kuuluvat elamumaad omavalitsusele võõrandada. Kinnisasja müügihinnaks on 65% selle harilikust väärtusest ja müügihind tuleb tasuda ka-he aasta jooksul, arvates müü-gilepingu sõlmimisest.

Uued töökohadKuidas protsess reaalselt kul-gema hakkab, näitab tulevik. Milliseks kujuneb harilik hind ehk turuväärtus, kui mõnes väiksemas omavalitsuses pole sooritatud ühtegi müügitehin-

gut või need on tehtud kinnis-varabuumi ajal? Kas tänasel päeval on 65% müügi-hinna tasumine ka-he aasta jooksul omavalitsuse-le taskukoha-ne?

Ettevõtluse arendamiseks on samuti vaja sarnast seaduse-parandust. Kõik oma-valitsused püüavad oma terri-tooriumile ettevõtlust meelita-da, kuid vaba maad, mida et-tevõtjale tegutsemiseks pakku-da, neil pole. Nii on sobivale

kosilasele raske meele järele ol-la.

Olen kindel, et võimalus omandada riigilt mõistli-

ku hinna eest vaba või reformimata maad soodustab linnade ja valdade arengut ja võimaldab omavalit-

susjuhtidel investori-te meelitamisel aktiiv-

semat tegutsemist. Selle tulemusel saavad ettevõtjad

paremad võimalused luua uusi töökohti ja lõppkokkuvõt-tes paraneb elu kõigil.

Viktor Svjatõšev,Jõgeva maavanem

Olen sündinud ja üles kasva-nud Jõgeval ja selle lähiümbru-ses. Koolipõlv möödus Jõgeva Gümnaasiumis. Pärast güm-naasiumi lõpetamist suundusin edasi õppima Tartu Ülikooli füüsika-keemia teaduskonda informaatika erialale, mille lõ-petasin 2006. aasta kevadel.

Värskelt koolipingist tulnuna asusin töö-le Jõgeva linna-

valitsusse IT-spet-sialistina. Ame-tit pidasin ku-ni 2007. aasta sü-giseni, mil võtsin vastu otsuse oma teadmisi ja oskusi ka erasektoris raken-dada. Töötan Merit Tarkva-ra ASis ja ametiks IT-insener.

Ka töövälisel ajal on mu ho-

Ahto Metting: Jõgeva linnatänavad saagu korda

Reformierakonna kandidaadid Jõgevamaa linna- ja valla-volikogudesse

biks arvutitega seonduv. Lisaks meeldib õhtuid sisustada moo-torrattaga sõites või sporti tehes.

Kandideerin selle aasta ko-halikel valimistel, et kodulinna arengus kaasa lüüa. Kohaliku-na tahan anda oma panuse lin-na arengusse. Kindlasti saab öelda, et Jõgeval on veel palju teha. Minu jaoks kõige olulise-mad on tervishoid ja sport. Sa-

muti tunnen jätkuvat mu-ret Jõgeva linna tee-

de seisukordade üle. Praeguseks hetkeks on küll kõik linnateed tolmuvaba kat-te saanud, kuid

tänavaid, mida mööda sõites tun-

ned, et sõidaksid justkui trammiteel, meil veel jätkub...

Ahto Metting

Omavalitsused vajavad arenguks maad

Eesti ReformierakondTõnismägi 9, 10119 Tallinn

Toimetusega saab tööpäevadel 10-14 ühendust telefonil 5850 1122 ja meiliaadressil: teataja@reform.ee

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev soovib seadusemuudatust, mis võimaldaks omavalitsustel riigilt lihtsamini arenguks vajalikku maad saada.

Ahto Metting on Eesti Reformierakonna kandidaat nr 184 Jõgeva linnavolikogusse.

SCANPIX: ÕHTULEHT, ALDO LUUD

ERAKOGU