JÜRIKUUKLUBIST KOLMETI

16.04.2016 / 20.04.2016

Mis? Kus? Talgujate virtuaalklubi 34. kokkusaamine Skype´is

Millal? 12. aprillil 2016 kell 21.15 – 23.15

Kes? Ene, Agu, Margus, Marko, Ülar, Juss ja Valdo

Millest? https://soundcloud.com/valdo-ruttas/klubi-12apr16

1. Arvamusfestival ja Talgujad (kuula klubiõhtu salvestuse 3.- 49.minutit)

2. Libarebase jooks. Agu ideest Kodanikuühenduste Sihtkapitali nutikate

lahenduste konkursile ( 49.- 84.minut)

3. Kollektiivne mõttetegevus. Ene koostab Sissejuhatust/Ülevaadet

kollektiivse mõtetegevuse meetodeist/vormidest ( 84. – 90.minut)

4. Talgujate tegude ja lugude kirjapanekute vajadused. Tartu

augustikonverentsiks jmt, sealhulgas bibliograafiaks (minutid 90-107)

5. Vadim Rozin SMT-metodoloogia loost pärast GP lahkumist ja võrdlus

Rudolf Steineri õpetuse käekäiguga (minutid 107 – 118)

EESSÕNA

Naljakuu klubiõhtu naljanurk meenus klubimeister Jussile alles üsna

kokkusaamise lõpus. Aga päris tühjaks see „kohustuslik teema“ meil siiski ei

jäänud.

Juba siis, kui Agu oma libarebase jooksu metafooriga ilmestatud teksti KÜSKI

nutikate lahenduste konkursile kommenteeris , meenus taaskord talgujate

pere habemega anekdoot mägiküla mehest, kes esmakordselt linna sattununa

ja seal televiisorit näinuna seda talle sügava mulje jätnud riistapuud neile, kel

sest aimugi polnud , kirjeldada püüdis: Kas arbuusi teate? – Muidugi teame! -

Vot mitte üldse selline! Ülar teadis veel sarnaseid lugusid ka Tšuktsimaal

juhtunud olevat.

Mägilasega sarnases olukorras olemine pole aga midagi haruldast. Pigem

vastupidi: Kuidas kirjeldada kasvõi sedasama talgujate klubiõhtut inimesele,

kes meie kokkusaamistel kunagi pole käinud ja kellele ka sõna „talgujad“

midagi ei ütle? Mõttetalgute üks olulisemaid reegleid keelab mõttetalgutel

rühmatöödes antud rühma mitte kuuluvate inimeste sisse-väljakäimise ja ka

rühma liikmete kohustuseks on tegutseda rühmaga koos katkematult kogu

mõttetalgu vältel. Ikka selleks, et ei katkeks mõtteprotsess , sh ka

vastastikuse mõistmise protsess.

Mida aga kujutab endast toimunud klubiõhtu „kajastus“ või „ülevaade“ või

„kokkuvõte“, st see kirjatükk, milliseid ma juba aastaid olen klubirahvale ja

eks ka meie sõpradele internetis jaganud?

Ühelt poolt on see ikka mingil määral kirjeldus: kes, millal ja millest omavahel

kõnelesid.

Teiselt poolt ( ja see on vähemalt mulle endale olulisem olnud) olen püüdnud

esitada selle SÜNDMUSE omapoolse nägemuse - interpretatsiooni sellest,

mis sel õhtul sündis.

Ja kuigi need lähenemised ühele ja samale sündmusele võivad mulle

endalegi arusaamatul moel olla vägagi erinevad, olen ikkagi juttu teinud

tõestisündinud asjadest.

Kindlasti pole aga nende kirjatükkide näol tegemist toimunu analüüsiga.

Pigem eri nurkade all ja sageli mitmekordsete sisepeegelduste

„väljundsignaalidega“.

Seekordse „kajastuse“ omapäraks on ehk see, et selle komponeerimise

protsessis olen saanud pisikesi vastukajamisi neilt, kes klubiõhtu

helisalvestuse läbi olid kuulanud. Üks kuulaja oli ise „skaibis kohal“, teine sai

teada, millest jutt käis, vaid salvestust kuulates. Üks on kõiki talgujate

klubiõhtute ja talguakadeemia materjale, salvestusi ja viiteid põhjalikult

kuulnud, üle kuulanud ja läbi töötanud. Teise korral on kogu protsessis

osalemine ja süvenemine sellesse olnud katkendlik ja pinnapealne.

Ja siit tuleb nüüd ehk mõneti ootamatu jutt: Minu kui interpreedi jaoks on

mõlemad sõnumi vastuvõtjad ülimalt väärtuslikud või olulised või suure

mõjuga. Mõnes mõttes on see teine (harvem osalenu, vähem kaasa mõelnu,

läbi lugenu) isegi olulisem kui esimene. Sest ta esindab enamust. Ja just

sealtpoolt on oodata rohkem jahmatavaid, ootamatuid, suuri ja raskeid

küsimusi. NB! Mitte rumalaid! Rumalaid küsimusi ei ole tõesti olemas! See

ei ole niisama sõnakõlks!!

Vaat need kaks vastu kajamist saidki tõukeks sellele, et minu kajastuse

kirjapaneku daatumeid on seekord kaks – 16. ja 20. aprill. Esimene neist

märgib seda päeva, kui ühe vastukaja mõjul hakkasin klubiõhtut kajastama

viisil „Kaks ühes pakendis“, 20.aprillil aga tuli turgatus alustada oma lugu

matrjoška ja pisuhänna motiividega.

METODOLOOGILIS-MATRJOŠKALIK

Üks MT vorm

ühel üritusel

Üks projekt ühes kogukonnas

kkkogukonnas kkokogukonns

Üks tekst MT meetodeist ja vormidest

Ühe SMT kogukonna lugu

SMT liikumise lugu

Kui klubiõhtul ette võetud „päevakorrapunktidele“ vaadata

süsteemmõttetegevuslikust, SMT-metodoloogilisest aspektist ja üritada selle

juures „paika panna“, kuidas need punktid üksteise suhtes asetuvad, siis

tuleb välja, et nad kõik saab paigutada üksteise sisse nagu matrjoškad:

1. Metodoloogilises rakursis käis Marguse ja Ene jutt talgujate

võimalikust osavõtust Paide arvamusfestivalist meie poolt

korraldajatele välja pakutud rotaatori vormis. Seega: üks

MT(mõttetalguline) vorm ühes konkreetses kohas konkreetsel ajal.

Kõlbab esimeseks, pisimaks matrjoškaks.

2. Agu sõnastatud „Libarebase jooks“ kui idee KÜSKI nutikate lahenduste

konkursile pakub välja paariaastase tegevuskava, kuidas alustades

konkreetsetest kogukondadest viia nende elukorraldusse sisse

mõttetalgulised vormid. Seega: MT vormid ühes piirkonnas

konkreetse ajavahemiku vältel. Suuruselt järgmine.

3. Ene algatus MT vorme ja meetodeid käsitleva käsiraamatu

koostamiseks. Seega: MT kõigi vormide ja meetodite käsitlus ja

käsitsusjuhendid nende kasutamiseks, tugineb Talgujate praktikale.

4. Jüri algatatud ja Tartu augustikonverentsi ettekande koostamisest

inspireeritud Talgujate Taimlaini teema. Laiema ajalise panoraamiga

talgujate kogukonna eel-, sünni- ja arenguloo kirjapaneku

käivitumine..

5. G.P. Štšedrovitski XXII mälestusüritustel aktualiseerunud küsimused

SMT metodoloogia edasisest saatusest. Talgujad: Mil määral selle

liikumise sees olnud ja/või olevad? Jäämine ja saamine - meil ja neil.

Muidugi on säärane matrjoškalik pilt staatiline ja „päriselu“ paigale tarretav.

Tarvitseb vaid ükskõik millist neist punktidest ellu lasta, kui nad oma

pisuhännalikku väge ilmutavad.

SUBJEKTIIV-PISUHÄNNALIK

Vilde näidend ei räägi mitte üksnes sellest, kuidas igaüks enesele ise oma

pisuhänna meisterdab. Sama tavalised, nagu oma Pisuhänna meisterdamine,

on teise mehe meisterdatud Pisuhänna ümbertegemise katsed. Vilde

„Pisuhännas“ on suurepärane stseen, kus Sander pöörab esmalt partneri, st

käsikirja autori Piibelehe lähtepunkti enesele käepäraseks ümber ja asub siis

õpetama, mida tuleks selleks teha:

Sander: Pisuhänd! — See on ju jälle midagi, mis rahwa psühet selgitab, nimelt selle

painajalikku, salapärastest wõimudest piiratud ja luuleliku ebausuga põimitud külge!

Piibeleht: Jaa — mm, — toda sõna tuleb aga nii mõistu mõista, tu tähendab mul midägi

muud —

Sander: Sinu pisuhänd ei funktsioneri? — Kahju! — Hm, kas sa ei wõiks tööd selle poolest

täiendada?

Piibeleht: Aga jutt on realsest elust —

Sander: Mis sest, et realsest elust! Seda kõrgemal real-elu harilikust järelaimamisest, kui

realne pisuhänd sees on, seda selgitawam rahwa psühe kohta! — Torka pisuhänd sisse. Tiit,

las’ teeb mõne tükikesegi ära!

Talguakadeemia praktikumi konspektist lk.15:

https://docs.google.com/document/d/13L5aCcw4rXlk2NmLOk0qmbkB1jEkIrdk

GSuFTt8Z_Yc/edit

Jüri: Valdo lähtus algvariandist st inimestest, kes ei soovi osaleda. Meie aga neid mõjutada ei saa. Selle mudeliga saame arutada, kuidas ise teiste tegemistes aktiivsemalt osaleda. Kui soovime arutleda, kuidas teisi rohkem oma tegemistesse kaasata, siis võiksime lähtuda pöördvariandist ja mõnest teisest mustrist.

Valdo: Tuletan meelde, et talguakadeemia praktikumi töö teemaks ei ole

arutelu, kuidas oma tegemistesse rohkem inimesi kaasata, vaid

talguliste meetodite, antud juhul ajurünnaku meetodi ühe uue vormi

metodoloogiline väljatöötamine. Et läbitöötamiseks sattus just sellise

küsimuse asetusega alusmaterjal, on väljakuulutatud praktikumi puhul

lihtsalt juhus.

Aprilliklubi esimese punkti arutelu jooksis tänu minu tehtud pöörakule täitsa

samasse – teiste meisterdatud pisuhänna ümbertegemise - suunda: Kogu

minu jutt sellest, kuidas arvamusfestivalid tuleks pöörata Metamõttetalgute

üldistungeiks, millele eelneksid rühmatööd 2009.aasta Minu Eesti

mõttetalgute laadis , on ju suurusjärgu suurem interventsioon paidelaste ja

teemeäralaste kapsamaadele kui Jüri pakutav „mõni teine muster“.

30.märtsil Arvamusfestivali korraldajatega kohtunud Marguse ja Ene

adapteerumisversioonid korraldajate poolt etteantavate

standardformaatidega (kas omaette kusagil koolis korraldatava rotaatori

lõpptulemuste presentatsioon festivali laval või kodanikuühiskonna lava

paneeldiskussioonis osalemine) on muidugi selle Suure Utoopia (nii ma seda

ka ise iseloomustasin) realistlikud pöördvariandid.

Neist näidetest peaks piisama, et väita: Mistahes midagi väärt ettevõtmine

on peaaegu alati kellegi teise Pisuhänna ümbertegemine oma „parima

äranägemise järgi“. Mitte midagi asjalikku polegi võimalik ega ka mõttekas

üles ehitada päris nullist, alustades täiesti tühjalt kohalt. Vähemalt ideede

tasemel leiate alati eest kellegi meisterdatud Pisuhänna, mis vajab „vähemat

või suuremat kohendamist“, sageli ka lausa ümberpööramist, varasemaga

vastupidist toimimist.

Üldsõnaliselt me seda ju mõistame, aga kui asi läheb konkreetseks, saame

pahaseks enda valduseks peetavale alale sissetungijate peale, samas leides

alati häid õigustusi ja põhjendusi, kui ise seda teeme.

Mida siis teha?

Ega sellele küsimusele olegi üht ja ühest vastust. Võimaluste Väravast

vaatavad vastu vormide ja meetodite erinevate põimingute – eristuste

kombinatsioonid-variatsioonid-kompositsioonid .

KAKS ÜHES PAKENDIS

Mida me teinud oleme?

Kui mõelda sellest vaatenurgast tagasi nendele põhiliselt „www võrgus“

suhtlemise aastatele, mille ajaarvamist võib alustada 11.juunist 2013, st

esimesest Vaba Mõtte Virtuaalklubist, siis tänaseks oleme oma

suhtlemisvormide arvu kasvatanud lausa neljakordseks.

Kõigepealt avas oma ExInimese istjased Agu, kelle kokkukutsumisel on eesti

ja vene keeles kitsamas ringis korra nädalas kaks-kolm tundi süüvitud Agu

algatatud teemadesse.

2015.aasta lõpuks hakkas kuju võtma talgujate Mõttekoda , kojavanema Jüri

toimetamisel aktuaalseid teemasid arutamiseks üles võtmaks ja Google

Docsis edasi arendamaks.

Ja 2016.aasta jaanuari lõpus alustas Taguakadeemia ja selle meistriklass.

Ära ei tohi ka unustada, et algsetele Talgujate tekstilis-pildilise

eneseväljendamise platvormidele - talgujate foorumile ja Google Docsile -

on lisandunud Agu Kriipsu-Juku jmt klipid ja tema ExInimese blogi, kus

taasvaadatavate –kuulatavate You Tube´i „lugude“ arv küündib juba 66ni.

Klubi ja nüüd ka meistriklassi ülevaated ja arutatavaid teemasid käsitlev

lektüür on kättesaadav Scribdist. Talgujate elu sõnas ja pildis on hakanud

Talgutaru blogis kajastama Ene. Mingil määral hakkab e-mailinduse kõrval

jooksva teabe levitamise ja inimeste kokkukutsumise kanalina

funktsioneerima ka Talgujate Facebook.

See kõik tähendab, et talgujate eneseväljendamise vormide, viiside,

platvormide, võimaluste hulk internetis on säärane, mis juba täna annab

aluse väiteks, et siin on igaühel oma pisuhänna tegemise võimalused üsna

head. Et peaks „jaguma“ meie individuaalseid erinevaid tahtmisi, vajadusi,

soove, tugevusi, võimalusi jne jms arvestavaid „formaate“. Teisalt tõstatab

see mitmekesisus vajaduse hakata eristama, milline vorm milleks sobib ja

arvestama, et mitte igasse vormi ei passi oma pisuhända hakata sisse

panema.

Täna meil rohkem või vähem käima läinud suhtluskohtade jaoks üritasin üles

joonistada , mispoolest nad erinevad. Palun seda võtta kui esimest

skitseeringut, mida kasvõi järgmisel klubiõhtul koos konkretiseerida ja

täiendada võiksime.

Talgujate virtuaalse hargnemise juurniidistik:

Aga miks panin selle osa pealkirjaks „Kaks ühes pakendis“?

Eks ikka sellepärast, et ükskõik millises formaadis me parasjagu ei suhtleks,

on tegemist ikkagi talgulise suhtlemisega, mille eri vormid on alati olnud

üksteisega mitte konkurentsi, vaid vastastikuse rikastamise suhetes. See on

sama nagu mõttetalgute või ka rotaatorite praktikale sügavalt omane

„jalutamine mööda teiste rühmade plakateid“. Ka see, erinevate vormide

vastastikuse rikastamise teema võiks olla maikuu klubiõhtu, aga võib-olla

hoopis mõttekoja arutlusteemaks?

Ja oma seekordse ülevaate jürikuu Võimaluste Värava Virtuaalklubist lõpetan

üleskutsega: Võtame käesoleva jürikuu klubiõhtu järelkajastuse

26.aprilli meistriklassi seminariosa (3nda tunni) alghäälestuseks!