Kaimar Juss HINDAMINE EESTIS · kompetentsipõhist hindamisest? • Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi eksamineerija praktika läbinud

TALLINNA ÜLIKOOL

Haapsalu Kolledž

Liiklusohutuse õppekava

Kaimar Juss

MOOTORSÕIDUKIJUHI SÕIDUEKSAMI HINDAMINE EESTIS

Diplomitöö

Juhendaja: MA Heli Ainjärv

Haapsalu 2016

TALLINNA ÜLIKOOL

Haapsalu Kolledž Osakond: Liiklusohutuse osakond

Töö pealkiri: Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis

Teadusvaldkond: Sotsiaal- ja käitumisteadused

Uurimuse tasand:

Diplomitöö

Kuu ja aasta: mai 2016 Lehekülgede arv:

39 lk + 3 lisa (3 lk)

Referaat: Sõidueksami vastuvõtjal on väga oluline roll. Ta peab oskama hinnata mootorsõidukijuhi

vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooninõuetele vastab juht, kes on vastutustundlik,

teisi liiklejaid arvestav, liikleb ohutult ja säästlikult. Nendele nõuetele vastavuse hindamine

eeldab kompetentsipõhist hindamist ning eksamineeritava kaasamist hindamisprotsessi. On

oluline, et eksamineeritav ei tunneks situatsioone või fakte ära eksamineerija etteütlemise

tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni ise, eksamineerija toetusel. Kui eksamil kontrollida

eksamineeritava kompetentsust ehk pädevust, siis keskne roll on eksamisõidule eesmärkide

seadmisel eksamineeritava poolt, mis toob kaasa teadlikkuse ja vastutuse tõusu.

Mootorsõidukijuhi eksamineerimine peab sisaldama enesehinnangut ja enesereflektsiooni.

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid meetodeid mootorsõidukijuhi

sõidueksami hindamisel Eestis kasutatakse ning kas eksamineeritav on kaasatud

hindamisprotsessi. Eesmärgist lähtuvalt on uurimusküsimusteks:

• Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi eksamineerija

praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel veapõhist või

kompetentsipõhist hindamisest?

• Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi

eksamineerija praktika läbinud üliõpilaste hinnang nähtud sõidueksamitel

eksamineeritava kaasamisest hindamisprotsessi?

Uurimismeetoditena kasutati fookusgrupi intervjuud ja dokumendianalüüsi. Analüüsist selgus, et

Maanteeameti mootorsõidukijuhi sõidueksamitel on kasutusel vigadepõhine hindamismetoodika

ja eksamineeritavat kaasati hindamisprotsessi üksiku küsimusega eksami lõpus - tihti isegi

vastust ära ootamata.

Võtmesõnad: sõidueksam, kompetentsipõhine hindamine, vigadepõhine hindamine,

kompetentsus, enesehinnang, enesereflektsioon

Säilitamise koht: TLÜ Haapsalu Kolledži raamatukogu

Töö autor: Kaimar Juss allkiri:

Kaitsmisele lubatud:

Juhendaja: MA Heli Ainjärv allkiri:

TALLINN UNIVERSITY

Haapsalu College Curriculum: Traffic safety

Title: Evaluating the Driving Exams in Estonia

Science area: Social and Behavioural Sciences

Level: Diploma Thesis Year and month:

may 2016

Number of pages:

39 pg + 3 annex (3 pg)

Summary:

The examiner has an important roll. He must be capable of evaluating if the examinee matches

the qualification demands. The examinee matches the qualification demands if he/she is

responsible, considering of other road users, navigates safely and efficiently. These qualification

demands require a compentence based evaluating and engaging the examinee in the evaluation

process. It is important that the examine does not know facts as a result of the examiners

notations. But would come to the conclusion by themselves with the support of the examiner. If

we are to verify the examinee's compentence, the center roll is on assigning goals of the exam by

the examinee. Thus bringing along awareness and responsibility. A part in examining drivers

must be "self-evaluation" and "self-reflection". The researches goal is to determine which

methods are used in drivers exams in Estonia and if the examinee is engaged in the evaluation

process. The purpose research questions are as followed:

• Did the traffic safety students Haapsalu College of Tallinn University find in the drivers

examiner practice that the examiners used a fault based or compentence based evaluation

method?

• How do the traffic safety students Haapsalu College of Tallinn University see if the

examinee was engaged in the evaluation?

For the method, focus group interviews and document analysis was used. It came clear from the

analysis that examiners use fault based evaluation method and the examinee was asked few

questions at the end of the exam. Often even without waiting for a reply.

Key words: driving exams, compentence based evaluation, fault based evaluation,

competence, self-evaluation, self-reflection

Deposition: The Library of Haapsalu College of Tallinn University

Author of the thesis: Kaimar Juss signature:

Approved for dissertation:

Academic advisor: MA Heli Ainjärv signature:

Mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis

Diplomitöö 2016

TLÜ Haapsalu Kolledž 2

Kaimar Juss

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4

1. TEOREETILINE OSA .................................................................................................. 6

1.1. Nõuded mootorsõidukijuhile ...................................................................................... 6

1.2. Nõuded eksamineerijale ............................................................................................. 7

1.3. Eksamineerimine ........................................................................................................ 8

1.4. Maanteeametis sõidueksami hindamine ..................................................................... 8

1.4.1. Sõidueksamil kontrollitavate harjutuste hindamine ............................................ 9

1.4.2. Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid ...................................... 10

1.4.3. Juhi kompetents ................................................................................................. 10

1.5. Kompetentsus ja kompetents .................................................................................... 11

1.6. Vigadepõhine hindamine .......................................................................................... 13

1.7. Kompetensipõhine hindamine ja enesehinnang ....................................................... 14

1.8. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad ...................................................... 16

1.9. Kommenteeriv sõit ................................................................................................... 18

2. UURIMUS ................................................................................................................... 21

2.1. Uurimustöö eesmärk ................................................................................................. 21

2.2. Uurimismeetod ......................................................................................................... 21

2.3. Valim ........................................................................................................................ 22

2.4. Protseduuri kirjeldus ................................................................................................. 23

3. INTERVJUU ANALÜÜS ........................................................................................... 24

3.1. Kuidas juhatati sisse sõidueksam ............................................................................. 24

3.2. Kas eksamitel nähti vigadepõhist või kompetentsipõhist hindamist? ...................... 26

3.3. Kas nähtud eksamitel kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi? ........................... 27

4. ARUTELU .................................................................................................................. 31

5. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ........................................................................ 33


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 35

ALLIKAD ........................................................................................................................... 37

LISA 1 Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid

LISA 2 Vigadepõhise hindamise plussid ja miinused

LISA 3 Sõidueksami kaart


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

SISSEJUHATUS

Liiklusõnnetused on kõige sagedasem surma põhjus 15- kuni 24-aastaste sõidukijuhtide

hulgas OECD riikides. Eri riikide andmed näitavad, et noorte sõidukijuhtidega seotud

liiklusõnnetused moodustavad 20-30% kõigist surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest.

(OECD, 2006.)

Hatakka jt (2002) jõudsid järeldusele, et sõidukijuhi traditsiooniline koolitus piirdub

valdavalt põhiteadmiste ja -oskustega, mis on vajalikud sõiduki manööverdamiseks ja

liiklussituatsioonides toimetulekuks. Riski suurendavatele teguritele pööratakse aga vähe

tähelepanu. Vähem kasutatakse niisuguseid koolituse eesmärke ja meetodeid, mis on

suunatud neile teguritele, mis on seotud sõiduki juhtimise eesmärkide ja sisuga ning

juhtimisega seotud isiklikele ja motivatsiooni aspektidele. Reeglina ei kasutata ka

enesehindamise oskustega seotud eesmärke ja meetodeid. (Keskinen jt, 2011.)

Enamasti on liiklusõnnetuse põhjused seotud individuaalse kompetentsi (hoiakud,

väärtused, eneseregulatsiooni- ja eneseanalüüsioskused jms) puudumisega (Schulte, 2015).

Riiklik õppekava näeb ette, et juhi ettevalmistamine peab õpilasele andma teadmised,

oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki

juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Samas tuuakse välja ka eesmärgid juhi

ettevalmistamisele. Eesmärkideks on luua eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise

kujunemiseks ja juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva

käitumise kujunemisele. (MKM, 2011.)

Kaasaegne kognitiivne psühholoogia ja pedagoogika ei eita faktide ja informatsiooni

tähtsust, vaid rõhutab motivatsiooni osa käitumist suunava tegurina ning selle protsessi

teadvustamise vajalikkust. Ainuüksi teadmised, näiteks ohtudest, ei ole piisavad, kui nende

tähtsust sisemiselt ei tajuta. Seetõttu tuleb rakendada tagasisidet, enesehindamist ja muid

mõtlemist soodustavaid meetodeid. (Peräaho jt, 2003.)

GDE- raamistiku põhiseisukoht on, et lisaks põhioskustele peaks juhi koolitus käsitlema ka

sõidu erinevaid eesmärke ja motiive, nt sotsiaalse survega toimetulek sõites-kompetentsus.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Liikluses toimetulekuks on vaja põhiliselt sõiduki manööverdamist ja toimetulekut

liiklussituatsioonides ning täita liiklusreegleid. (Keskinen & Hernetkoski, 2011.)

Sõidueksami vastuvõtjal on väga oluline roll. Ta peab oskama hinnata mootorsõidukijuhi

vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooninõuetele vastab juht, kes on

vastutustundlik, teisi liiklejaid arvestav, liikleb ohutult ja säästlikult. Nendele nõuetele

vastavuse hindamine eeldab kompetentsipõhist hindamist ning eksamineeritava kaasamist

hindamisprotsessi. On oluline, et eksamineeritav ei tunneks situatsioone või fakte ära

eksamineerija etteütlemise tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni ise, eksamineerija

toetusel (Ainjärv, 2012). Eksamineerija on see, kes kinnitab noore juhi lubamise

teeliiklusesse. Eksamineerija otsus on kõrge tähelepanu all. Eksamineeritava kompetentsus

sõidueksamil ja oskus ennast analüüsida annab ka ülevaate autokoolide kompetentsusest ja

oskusest õpetada tulevasi noori juhte vastutustundlikeks sõidukijuhtideks. Õigesti läbi

viidud ja hinnatud sõidueksam võib samuti mõjutada sõidukijuhi hoiakut teeliikluses.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid hindamismeetodeid

eksamineerijad kasutavad ning kas ja kuivõrd nad eksamineeritavat hindamisprotsessi

kaasavad. Eesmärgist lähtuvalt viisin 12.01.2016a. läbi fookusgrupi intervjuu

mootorsõidukijuhi eksamineerija praktikal osalenud üliõpilastega.

Eesmärgist lähtuvalt on minu uurimisküsimusteks:

• Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi

eksamineerija praktika läbinud üliõpilased nägid vaadeldud sõidueksamitel

veapõhist või kompetentsipõhist hindamisest?





Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

1. TEOREETILINE OSA

Töö teoreetilises osas annan ülevaate nõuetest mootorsõidukijuhi kvalifikatsioonile,

eksamineerija kvalifikatsioonile, mis on kompetentsus ning milline erinevus on vigade- ja

kompetentsipõhise hindamismetoodikatel, miks on vajalik eesmärkide püstitamine

eksamineeritava poolt ja enesehinnang ning ülevaade sellest, mida võimaldab hinnata

kommenteeriv sõit.

1.1. Nõuded mootorsõidukijuhile

2011. aastal vastuvõetud B-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava

määrab eesmärgid juhi koolitusele. Riiklik õppekava näeb ette, et juhi ettevalmistamine

peab õpilasele andma teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt

taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Tuuakse

ka välja eesmärgid juhi ettevalmistamisele. Eesmärkideks on luua eeldused

vastutustundliku juhi kujunemiseks ja juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja

keskkonda säästva käitumise kujunemisele.

Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalastes kvalifikatsiooninõuetes

(§ 11 lg 1) sätestatakse, et juht peab käituma vastutustundlikul, riske vältivalt, teisi

liiklejaid arvestavalt ning keskkonda säästvalt. Oskama (§ 6) sõitu kavandades hinnata ja

arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil,

sõidu motiivid joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms). Suurema ohu allika

valdajana arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähem kaitstud liiklejatega ja

tagama oma käitumisega nende ohutuse. Juht peab kasutama sõidukit keskkonda säästvalt,

kohanema liikluses toimuvate muutustega ning hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra

tõsidust ja reageerima kohaselt. Juht peab juhtima oma sõidukit viisil, mis välistab ohtlikke

olukordade tekitamist (sh sõitu alustades, sõites sirgel teel ja kurvis, sõites tasasel või

mägisel maastikul, sõites erinevates ilmastiku- ja teeoludes, sooritades manöövreid,

tagurdades, pidurdades, möödudes, peatudes ja parkides jne). Samas tuleb järgida

liiklusreegleid ja neid praktikas kasutada. Tuleb aru saada, kui sõiduki kasutamine on

liiklusele ohtlik ja käituma olukorra kohaselt. Juht peab ohutult sõidukisse sisenema ja


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

sõidukist väljuma ning peab valmistama sõiduki ette ohutuks sõiduks (tööasend,

turvavarustuse, lisa- ja mugavusseadmete kasutamine jms). (MKM, 2011.)

Seda kõike peab eksamineerija oskama ja suutma kontrollida ka eksamil. Küsimus on

ainult selles, et milliseid meetodeid kasutades saab seda kontrollida?

1.2. Nõuded eksamineerijale

Maanteeamet korraldab liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist, eksamitulemuste

kinnitamist ja mootorsõiduki juhtimisõiguse andmist ning korraldab eksamineerijate

koolitusi ja teostab järelevalvet eksamineerijate nõuetele vastavuse üle.

Liiklusseadusest (2010) tuleneva volitusnormi kohaselt sätestatakse nõuded

eksamineerijale majandus- ja kommunikatsiooniministri järgmiste määrustega:

• Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa

vormid ning nõuded eksamisõidukitele (2011);

• Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele

ning mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust tõendava tunnistuse väljastamise ja

kehtetuks tunnistamise kord (2011).

Eksamineerija kvalifikatsioon peab olema sellisel tasemel, et hinnata mootorsõiduki

juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust juhi

kvalifikatsiooninõuetele (MKM, 2011, §4 lg 1).

Eksamineerija peab teadma mootorsõidukijuhi ettevalmistamise vastava riikliku õppekava

sisu ja selle ülesehitust sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mida on eksamineerijal õigus

eksamineerida, kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise põhimõtteid, mootorsõidukijuhi

teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalaseid kvalifikatsiooninõudeid, juhi käitumise

psühholoogilisi aspekte ning mootorsõidukijuhi tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele,

vastava mootorsõiduki kategooria sõiduki ehitust, tööpõhimõtteid, sõidutehnilisi omadusi,

õigeid juhtimisvõtteid ning muid liiklusohutusega seonduvaid aspekte, säästliku ja

keskkonnasõbraliku sõiduviisi põhimõtteid, iseseisva liikluse jälgimise põhimõtteid,

kuidas tegutseda liiklusõnnetuse korral, kuidas tegutseda ohuolukorras, liiklusohutusalast

statistikat, tüüpilisemaid liiklusõnnetusi ning nende toimumise põhjuseid, liiklusalaseid


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

õigusakte, liiklusreegleid, mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise tingimusi, liiklusteooria-

ning sõidueksamite läbiviimisega seonduvaid õigusakte ja nendega seonduvaid

dokumente, sõidueksami ülesehitust, sisu ja metoodikat, sõidueksami hindamise

üldpõhimõtteid, juhtimisõigust tõendavate ja muude dokumentide väljastamise tingimusi

ja nõudeid. (MKM, 2011, §4 lg 3.)

1.3. Eksamineerimine

Juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute

vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste,

käitumise ja hoiakute vastavuse hindamiseks kehtestatud eksamid koosnevad

liiklusteooriaeksamist ning seejärel sõidueksamist. Juhi eksamineerimist korraldab ja

eksamitulemusi hindab Maanteeamet. (Maanteeamet, 2016.)

1.4. Maanteeametis sõidueksami hindamine

Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse Majandus-ja

kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle

juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4

toodud nõuetest (Maanteeamet, 2016).

Sõidueksamil hinnatakse eksamineeritava käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit

iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes. Hinnatakse ka

sõidueksami harjutuste sooritamise oskust. (Maanteeamet, 2016.)

Sõidueksamit ei hinnata vigade üldarvu põhjal. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu

kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav järgib

liiklusreegleid ning oskab käsitleda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult ja teisi

liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee-ja

ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega

arvestamine ning ettenägelikkus. (Maanteeamet, 2016.)

Eksamineeritava sõidueksamit hinnates selgitab eksamineerija välja, mil määral kaldus

eksamineeritav kõrvale juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest (tema oskused ja


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

käitumine), kas eksamineeritav rikkus liiklusalastest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis

kaasnes eksamineeritava tegevuse tagajärjel ja kas eksamineeritava tegevuse tagajärjel

kaasnes otsene oht liiklusohutusele (Maanteeamet, 2016).

Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles

olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas

eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse

mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas viia sõidueksam

lõpule või mitte. (Maanteeamet, 2016.)

1.4.1. Sõidueksamil kontrollitavate harjutuste hindamine

Iga harjutuse sooritamiseks on eksamineeritaval ette nähtud kaks katset. Sõidueksam

loetakse mittesooritatuks sõidueksami harjutuse korduskatse ebaõnnestumisel,

eksamineeritav ei oska või ei ole võimeline oma ebapiisava ettevalmistuse tõttu harjutust

sooritama või viivitab põhjendamatult kaua harjutuse sooritamisega ja kui eksamineeritav

tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtlik olukorra, ohustab inimest või

sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse. (Maanteeamet, 2016.)

Kui eksamineerija märkab tõsist viga, siis loetakse sõidueksam koheselt mittesooritatuks.

Sellisteks tõsisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised nagu liiklusohu

tunnetamine ja pidurdusvalmidus, foori või reguleerija keelava märguande eiramine,

jalakäija või teise liikleja ohustamine, vasakpöördel reastumine vastassuunavööndisse,

sõidurea vahetamine liiklusolukorda jälgimata, liiklusohtliku olukorra tekitamine ja

eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava juhtimisse, möödasõidu sooritamine

kohas, kus see pole lubatud, teeandmise kohustuse nõude eiramine ja keelumärgi

„Sissesõidu keeld“ nõude eiramine. (Maanteeamet, 2016.)

Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade

kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on

järgmised liiklusnõuete rikkumised nagu puudulik liikluse jälgimine, tähelepanelikkus ja

koostöö teiste liiklejatega, vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus,

käiguvahetus, järsud pidurdamised jms), liiklusoludele mittevastav sõidukiirus, teiste


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

liiklejate põhjendamatu takistamine, vale paiknemine sõiduteel, ebapiisav piki-ja külgvahe

hoidmine, ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega, suunamärguande ebaõige

kasutamine, fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete nõuete

eiramine ning vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks.

(Maanteeamet, 2016.)

1.4.2. Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid

Käesoleva töö Lisas 1 on tabel, mis annab ülevaate kõikidest elementidest, mida

eksamineerija kontrollib ja hindab eksamineeritava sõidueksamil tema oskuste ja käitumise

osas.

1.4.3. Juhi kompetents

Alljärgnev on väljavõte Maanteeameti kodulehelt ja annab ülevaate juhile vajalikust

kompetentsist mida eksamineerija sõidueksamil hindab. Sõidueksamil peab eksamineeritav

näitama, et tal on olemas juhile vajalikud oskused ja käitumine ning tema ettevalmistuse

tase vastab juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. (Maanteeamet, 2016.)

Sõiduki valitsemine hõlmab turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget

kohandamist ja kasutamist. Tulede ja muude seadmete õiget kasutust. Siduri, käigukasti,

gaasi-ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas),

rooliseadme õiget kasutust. Sõidukit tuleb valitseda mitmesugustes olukordades ja eri

kiirustel ning teelpüsimine peab olema kindel arvestades sõiduki massi, mõõtmeid ja

omadusi.

Tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine hõlmab kõigi suundade jälgimist (süstemaatiline

liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal

kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine), peeglite õiget kasutamist,

kaasliiklejate tegevuse varajast etteaimamist ja iseseisvat liikluse jälgimist.

Teeandmise kohutus-ja sõidueesõigus hõlmab sõidueesõigust ristmikel,

raudteeülesõidukohal, trammi-ja bussipeatuses, ülekäigurajal. Vajalik oskus on ka


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel),

möödasõit (kui võimalik) ning mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane).

Sõiduteel paiknemine hõlmab sõiduki liigi ja omadustega sobivat õige asukohta teel,

sõidurajal, ristmikel ja kurvis. Oluline on asukohta ennetav sõitmine ning

ümberreastumine.

Piki-ja külgvahe hoidmine hõlmab piisava piki-ja külgvahe hoidmist ees ja külgedel

liikuvatest sõidukitest ning piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest.

Sõidukiirus hõlmab lubatud sõidukiiruse järgimist, kiiruse kohandamist vastavalt

ilmastiku-ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni. Sõita

tuleb sellise kiirusega, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul. Kiirust tuleb

kohandada vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele.

Fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete arvestamine

hõlmab õiget käitumist foori ees, liikluse reguleerijate korralduste täitmist, liiklusmärkide

(keelu-ka kohustusmärkide) õiget järgimist ja teekattemärgiste õiget järgimist.

Suunamärguannete kasutamisel on oluline õige ja õigeaegne suunamärguandmine

vajaduse korral, õige suunanäitamine ja tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise

ning märguannete andmise suhtes.

Pidurdamine ja peatumine hõlmab ettenägelikkust, õigeaegset aeglustamist, pidurdamist

või peatumist vastavalt asjaoludele. (Maanteeamet, 2016.)

1.5. Kompetentsus ja kompetents

Meie õigekeelsussõnaraamat ÕS ütleb, et kompetentsus on asjatundlikus, pädevus (ÕS,

2013). Sõna “pädevus” tuleb ladina keelsest sõnast “competere”, mis tähendab “sobilik”

(Onrec, 2007). Pädevuse mõiste võeti algselt kasutusele psühholoogia valdkonnas, viidates

inimese võimele käituda vastavalt tema ametikoha ja tööülesannete poolt tulenevatele

nõudmistele. Eesti keeles on sõnal “pädevus” paraku ka teine tähendus: kõnekeeles ja

juriidilises kontekstis tähendab “pädevus” pigem “volitatust”, seaduste või muude


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

õiguslike aktide poolt inimesele antud legitiimset tegutsemisõigust teatud ülesannete

täitmiseks (nt lepingute allkirjastamine, otsuste langetamine). Seetõttu on mitmed Eesti

autorid eelistanud kasutada töötaja suutlikkusest rääkides kasutada sõna “pädevus” asemel

hoopis laensõna “kompetents”. (Tammets, 2010.)

Kompetentsus (asjatundlikkus, pädevus) on suutlikkus teatavas valdkonnas tulemuslikult

tegutseda koos seda tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega

Kompetentsuse mõiste kaks tahku:

• Suutlikkus teatavas valdkonnas (kompetentsusalal) tulemuslikult tegutseda (edukalt

täita mingit (töö-)ülesannete kogumit)

• Kompetentsuse tunnused (oodatavad või tegelikud õpiväljundid) kui tulemuslikku

tegutsemist kirjeldavad mõõdetavad suurused (kompetentsuse profiil). (Murre &

Rekkor, 2010.)

Kompetents on suutlikkus teatavas valdkonnas edu tagavat tegevust tulemuslikult

sooritada koos selle tegevuse tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega.

Kompetentsi mõiste kaks tahku:

• Suutlikkus teatavas valdkonnas (kompetentsialal) edu tagavat tegevust (täidetavate

(töö-) ülesannete kogumit) tulemuslikult sooritada.

• Kompetentsi tunnused (oodatavad või tegelikud õpiväljundid) kui selle tegevuse

tulemuslikku sooritust kirjeldavad mõõdetavad suurused. (Murre & Rekkor, 2010.)

Kompetentsus on kompetentside kogum, mida kirjeldab inimese kompetentsuse profiil.

Kutsestandard on oodatava kompetentsuse profiili kirjeldus tasemeti määratletud

kompetentside kogumina (kutsealal edu toovad tegevused + kompetentsi tunnused

(õpiväljundid) + hindamise kriteeriumid. (Murre & Rekkor, 2010.)

Kompetentsuse ja kompetentsi tunnuste (õpiväljundite) erinevad liigitused: teadmised,

oskused, kogemused ja hoiakud. Kvalifikatsioon on ametlikult tunnustatud kompetentsus.

(Kutseseadus, 2008.)


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

1.6. Vigadepõhine hindamine

Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS) ütleb, et viga on eksimus reegli, normi, standardi,

fakti vms. vastu, kõrvalekaldumine õigest sooritusest (EKSS, 2009).

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala õppekavas aastal 2015 oli

õppeaine „Eksamineerija“. Seda õppeainet viis läbi Maanteeameti eksamiosakonna

juhataja Toivo Kangur. Allpool on väljavõtted tema loengumaterjalidest.

Vea suurused tulenevad liiklussituatsioonist ja ohust liikluses. Vigadepõhisel hindamisel

jääb sõiduoskus tahaplaanile, kuna põhirõhk on keskendunud vigadele. Antud

hindamismeetodi juures nähakse vigu, kus eksamineerija toetub hinnangu andmisel nähtud

vigadele ja hinnang näitab üldjuhul seda, mis läks halvasti ning kus eksiti. (Kangur, 2015.)

Peamiselt nähakse vigu seetõttu, et viga on kui “asitõend”, mis annab eksamineerijale

kindlustunde:

• olemas “asitõend”;

• lihtne hinnata (teada hindamiskriteeriumid ja vead);

• vähem selgitustööd.

Samuti on väljakujunenud teadmine, et vigu “aktsepteeritakse” (eriti tõsised vead).

Ilmnenud vigu hakatakse teadlikult vältima või „pähe õppima”, kartuses neid vigu korrata

ning tekitab pahameelt; algab “süüdlase” otsimine väljaspool ennast. Reeglina on

“sihtmärgiks” eksamineerija, sõiduõpetaja. Vigadepõhine hindamine soodustab vigade

kronoloogilist ja situatsioonipõhist meelde jätmist. (Kangur, 2015.)

Eksamisõidu vigadepõhine hinnang on negatiivse suunitlusega ja hea sõiduoskuse

tunnustamine jääb vigade taustal tahaplaanile. Sõidueksamil domineerib eksamineerija ja

eksamineeritav on passiivses kuulaja rollis. Eksamineeritaval puuduv võimalus oma

oskuste/käitumise/hoiakute analüüsiks ehk enesereflektsiooniks. (Kangur, 2015.)

Vigadepõhise hindamise plussid ja miinused on toodud tabelina Lisas 2. Maanteeameti

eksamitel praegu kasutuses oleva eksamikaardi (Lisa 3) põhjal võime oletada, et

sõidueksamil hinnataksegi vigasid ja vea raskust.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

1.7. Kompetensipõhine hindamine ja enesehinnang

Pädevuspõhisel ehk kompetentsipõhisel hindamisel on tavaliselt järgmised etapid:

• eesmärkide sõnastamine õppija poolt;

• tõendusmaterjalide kogumine õppija poolt;

• tõendusmaterjalide võrdlemine eelnevalt sõnastatud eesmärkidega hindaja

poolt;

• arvamuse vormistamine hindaja poolt (kas soorituse tase on aktsepteeritav või

mitte) (Tammets, 2010).

Pädevuspõhise hindamise (ka õppurikeskse hindamise) meetodeid võib olla mitmeid.

Näiteks praktiliste oskuste demonstreerimine ja seejärel küsimustele vastamine.

Pädevuspõhine hindamine on omandatud pädevuste võrdlemine vastavalt ühe valdkonna

standardile, millega on paika pandud oodatud oskused ja teadmised. Hindamine on

tavaliselt individuaalne, ei toimu kaaslastega võrdlemist ning hindamine ei toimu eelnevalt

paika pandud aja jooksul, vaid pigem on tegemist protsessiga mitte ajahetkega. Lisaks on

pädevuspõhine hindamine tõendusmaterjalipõhine – see tähendab, et otsus, kas inimene on

teatud valdkonnas pädev või mitte, tehakse tõendusmaterjalide põhjal, mis hindajale

esitatakse. (Tammets, 2010.)

Enamasti on liiklusõnnetuse põhjused seotud individuaalse kompetentsi (hoiakud,

väärtused, eneseregulatsiooni- ja eneseanalüüsioskused jms) puudumisega. Seetõttu peab

mootorsõidukijuhi õpetamine ja eksamineerimine sisaldama enesehindamist ja

enesereflektsiooni. (Schulte, 2015.)

Üks võimalus suurendada õppija vastutust on julgustada teda endale eesmärke püstitama ja

ise hindama eesmärkide saavutamist (Bartl, 2010). Vastutustunnet (mis on

mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni nõue) oma käitumise eest aitab suurendada

enesehindamine. Enesehindamine on õppijate kaasamine oma õppimise kohta käivatesse

otsustustesse – seades õppetunnile eesmärgid, hinnates õpiväljundite saavutamist,

analüüsides mida järgmisena teha. Õppimist seostatakse eelkõige õppija enda teadlikkuse

ja valmisolekuga ning võimega hinnata ennast ja enda tegevust. Enesehindamine

õppeprotsessis on seotud refleksiooniga – õppija analüüsib teadlikult enda kogemust ja

tegevuse põhimõtteid ning selle tulemusena kujuneb uus arusaam.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Enesehindamise eesmärgiks on seega:

• toetada refleksiivse õppimise avaldumist;

• arendada valmidust mõista enda tegevust, seda juhtida ja muuta;

• arendada enda tegevuse analüüsi;

• arendada mõtlemise ja eneseregulatsiooni oskust (Karu, 2005).

Enesehindamine koosneb kahest etapist:

• esmalt leitakse kriteeriumid, mille alusel hinnata;

• seejärel hinnatakse nende alusel (Karu, 2005).

Järgnevalt näide eksamineeritava enesehinnangust enne eksamit, et kuidas ta saab

hakkama eksamil hinnatavate valdkondadega. Pärast eksamit arutatakse, kuidas tegelikult

läks ja miks ning millele tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Selle arutelu

efektiivsuse tagab arengutreeningu meetodi kasutamine.

Tabel 1. Soome enesehinnangu küsimustik sõidueksamil (CIECA, 2007)

Enesehinnang enne sõidueksamit Eksamineeritav

Kehv...Suurepärane

Eksamineerija

Kehv...Suurepärane

Sõiduki juhtimine ja sõiduki üle valitsemine 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5

Liiklussituatsioonide kontrollimine ja

toimetulek

Tähelepanelikkus jalgratturite ja jalakäiate

suhtes

Sõidu kavandamine/planeerimine

Riske vältiv/riske äratundev

Koostöö teiste liiklejatega

Säästlik sõit

Järjepidevuse hinnang

Üks enesehindamise ja vastutuse võtmist toetav võte mootorsõidukijuhi koolituses on

arengutreening. Arengutreeningu tsükkel sisaldab endas nii õppija poolt õppimisele

eesmärkide seadmist kui ka hinnangut eesmärkide saavutamisele (Passmore & Rehman,

2012). Arengutreening tähendab indiviidi võimaluste avastamist ja arendamist, tagades


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

toetuse ja võimaldades katsetada. Seetõttu on treeneri tõeliseks proovikiviks see, kuidas

viia passiivses tarbijarollis olev õpilane aktiivsesse tootja rolli. (Whitmore, 2009 .)

Treenimise puhul on oluline, et klient ei tunneks situatsioone või fakte ära treeneri

etteütlemise tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni ise, treeneri toetusel. Seetõttu tähendab

arengutreening suhtlemise (õppeprotsessi) läbiviimist mitte etteütlemise vaid küsimuste

esitamise abil. Treeneri kohustus on küsida õigeid küsimusi ja õpilase kohustuseks on

jõuda õige vastuseni. (Bartl, 2010.)

Eksamineeritava enesehindamise ja enesereflektsiooni kasutamine eeldab, et eksamineerija

peab oskama küsida avatud küsimusi ja teadma arengutreeningu põhimõtteid. Avatud

küsimused nõuavad pikemaid arutlusi, seletusi või kirjeldusi. Õpilased saavad avaldada

oma arvamust või väljendada tundeid. Miks-, millal-, kuidas-küsimused nõuavad pikemat

mõtlemist, järelduste tegemist või hinnangu andmist. (Sõrmus, 2016.)

Tõhusa arengutreeningu olemus seisneb teadlikkuse ja vastutuse suurendamises

(Whitmore, 2009). Auto juhtimine eeldab suurt teadlikkust nii ümbritseva (mis toimub

minu ümber?) kui ka iseenda teadvustamise (kuidas ja mida ma tunnen?) osas. Kontrolli

omamiseks ja turvaliseks juhtimiseks pean olema teadlik sise- ja ümbritsevast maailmast.

Järelikult see, millest ma teadlik ei ole, omab kontrolli minu üle. (Bartl, 2010.)

1.8. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad

Mootorsõidukijuhi õppekavade koostamisel tugineti kaasaegsetele õppekava koostamist,

õppimist ja õpetamist kirjeldavatele käsitustele ja teooriatele, sealhulgas:

• moodulipõhisus,

• õppijakesksus,

• väljundipõhisus,

• GDE-maatriks (Ainjärv, 2012).

Eestis ja Euroopas toimuvas õppekavade reformis on põhitähelepanu pööratud

õpiväljunditele, tasakaalustamaks seni paljudes riikides valitsenud sisendipõhist

lähenemist. Kuna õppija õpitulemused on tema toimetuleku ja seega ka hariduse kvaliteedi

seisukohalt kõige olulisemad, väljendataksegi õppekava eelkõige õpiväljundite kaudu,


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

kuigi tähtsaks peetakse ka sisendit ja protsessi, ilma milleta oleks õpiväljundite

omandamine väga keeruline kui mitte võimatu. (Rutiku jt, 2009.)

Kuna mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele tuginedes peab juht käituma

vastutustundlikult (Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased

kvalifikatsiooninõuded, 2011, § 11) ning juhi ettevalmistamise eesmärgiks on luua

eeldused vastutustundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks (Mootorsõidukijuhi

ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad,

2011, §2), on õppekava koostamisel lähtutud väljundipõhisusest. (Ainjärv, 2012.)

Väljundipõhine õpe annab võimaluse õppijakeskse(ma)ks lähenemiseks. Kui õppijale on

teada kavandatud õpiväljundid ja nende hindamise viisid, on tal võimalik ise osaleda

otsustamisel, kuidas oleks parim viis eesmärgi poole liikuda. Õppijakeskne lähenemine

toob kaasa ka õppija teadlikkuse ja vastutuse tõusu. (Rutiku jt, 2009.)

Väljundipõhises õppes on keskne roll õppimise eesmärkidel ja hindamisel, seega on

väljundipõhine õppekava juhis nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise plaan (Rutiku jt,

2009).

Kõik juhi käitumist kirjeldavad tänapäeva teooriad lähtuvad ideest, et inimese käitumine

tugineb asjaolule kuidas inimene informatsiooni töötleb (Keskinen & Hernetkoski, 2011).

Sellest ideest on alguse saanud ka juhi käitumise kujunemist kirjeldav GDE-maatriks.

GDE-raamistik on Euroopa liiklusuuringutes laialdaselt tunnustatud liiklusõpetuse

arendamise teoreetiline alus. Lühend GDE tähendab „Goals for driver education“ –

sõidukijuhi koolituse eesmärgid.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Joonis 1. Liikluskäitumise laiendatud hierarhia (Katila, Keskinen & Hatakka, 1996)

Igal hierarhia tasandil saab sõiduki juhi koolituse sisu ja eesmärke vaadelda: teadmiste ja

oskustena; riskide ära tundmise/märkamise, hindamise ja vältimisena; enesehinnanguna

(Keskinen jt, 1998).

GDE-maatriksi lahtrites kirjeldatakse detailselt kompetentse, mida juht peab omama

ohutuks liiklemiseks. See on sõiduki juhtimise kirjeldus üldiselt ja seda ei saa kasutada

selgitamaks konkreetse juhi käitumist. (Keskinen & Hernetkoski, 2011.)

1.9. Kommenteeriv sõit

2015. aastal oli mul võimalus kuus nädalat osaleda õpingutel Norras mootorsõidukijuhi

õpetajate ja eksamineerijate väljaõppekeskuses HINT (Nord-Trøndelag University

College). Õpingute ajal tutvustati muuhulgas mootorsõidukijuhi eksamineerimise

hetkeseisu Norras. Kolledži õppejõud Eva Brustad Dalland kaitses 2014. aastal Norra

eksamineerimist käsitleva doktoritöö „Førerprøven i et helhetlig perspektiv. En

intervensjonsstudie“. Selgus, et Norras on siiani kasutusel vigadepõhine hindamissüsteem

ja see ei võimalda kontrollida mootorsõidukijuhi hoiakuid, motiive, vastutustunnet.

Vigadepõhise hindamismeetodiga ei ole võimalik teada saada, mida eksamineeritav tajub

ja kuidas tema otsused valmivad (Joonis 2).


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Joonis 2. Juhi käitumine (Dalland, 2014)

Et teada saada juhi käitumisest, mida juht tajub ja kuidas sünnivad tema otsused on vajalik

lühikese aja jooksul kommenteerida oma sõitu. See toob koheselt välja juhi

vastutustundlikkuse, riskide äratundmise ja teiste liiklejatega arvestamise. (Dalland, 2014.)

Need on kvalifikatsiooninõuded juhi käitumisele ja kommenteeriv sõit võimaldab hinnata

kas on tegemist vastutustundliku juhiga. Kõike oma sõidus kommenteerida ei ole

võimalik. Kommenteeritakse eksamineerija poolt nimetatud aspekti oma sõidus (Joonis 3).

Joonis 3. Mõtle valjult (Dalland, 2014)


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Joonis 4. Kommenteeriv sõit (Dalland, 2014)

Eksamineeritav kommenteerib oma sõitu (Joonis 4): „Nüüd ma hoian eriti suurt pikivahet

eesoleva autoga, kuna minu taga sõitev raskeveok on mulle liiga lähedal. Niimoodi saan

talle anda rohkem aega, kui mina peaksin pidurdama“. See kommentaar näitab riskist

arusaamist ja märkamist ning motivatsiooni sõita vastutustundlikult, teisi liiklejaid

arvestavalt. (Dalland, 2014.)


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

2. UURIMUS

Selles peatükis toon välja uurimustöö eesmärgi, uurimusküsimused, uurimismetoodika,

üldkogumi ja valimi ning kirjeldan protseduuri.

2.1. Uurimustöö eesmärk



kaasavad. Eesmärgist lähtuvalt on minu uurimisküsimusteks:







2.2. Uurimismeetod

Uurimismeetodiks valisin fookusgrupi intervjuu ja dokumendianalüüsi. Fookusgrupp on

struktureeritud küsitluskava järgi toimuv vestluslik rühmaintervjuu, millel on kindel,

küllalt kitsas teemafookus ning eesmärk saavutada vestluses osalevate informantide

omavaheline stimulatsioon. Fookusgruppi juhib moderaator, kelle ülesandeks on hoida

vestlus kindlates aja- ja teemaraamides ning luua-säilitada sotsiaalsest survest vaba

õhkkonda. (Vihalemm, 2014.)

Fookusgruppi sobib hästi kasutada otsingulise uurimuse (pilootuuringu) puhul, nt et välja

töötada mingi teoreetilise käsitluse operatsionaliseerimise skeem ja seda proovida; et

püstitada hüpoteese, konkreetsemaid küsimusi ja ülesandeid edasisteks uuringuteks;

kirjeldada, struktureerida ja mõtestada uudset/originaalset/ebatavalist materjali jne

(Vihalemm, 2014).


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Fookusgrupis tavaliseks informantide arvuks loetakse 6–8 inimest, kuid tehakse ka

väiksemaid ning suuremaid rühmi. Sobivaks kestuseks peetakse 1,5–2,5 tundi, mis annab

võimaluse osalejate vastastikusel stimulatsioonil toimima hakata, kuid ei kurna osalejaid

väga ära. (Vihalemm, 2014.)

Kehakeele jälgimine on oluline saamaks teavet vastajate enesetunde, väljendamata mõtete

ja emotsioonide kohta. Näiteks väljendab ülessuunatud pilk seda, et vastaja mõtleb üldistes

kategooriates ja/või konstrueerib uusi ideid. Kõrvalpilgud viitavad olukorrale, et vastaja on

ebakindel ning ootab öeldule kinnitust. (Vihalemm, 2014.)

Hästi kavandatud ja modereeritud fookusgrupis informandid stimuleerivad üksteist, st

kiirendavad teema või sündmusega seotu väljaotsimist mälust, peegeldavad vestlusaluse

teema/sündmuse eri aspekte, esindavad eri vaatenurki, aitavad üksikosalejaid formuleerida

oma arvamust võrdluse (tausta) loomise kaudu jms. Kindlasti ei saa fookusgrupi puhul

rääkida mingist üldisest garanteeritud stimulatsiooniefektist, vaid selle tekkimine-

mittetekkimine sõltub grupi koosseisust ja valimi koostamise põhimõtetest. (Vihalemm,

2014.)

Süvaintervjuu/fookusgrupp on tundlik küsitlusvorm vastaja anonüümsuse ja isikuandmete

konfidentsiaalsuse seisukohalt, sest intervjuu eesmärk on avada inimese mõttemaailma ja

väärtusi ning analüüsi seisukohalt on oluline ka vestluse salvestamine (video- või vähemalt

audiosalvestisena). Seetõttu pannakse uuringupraktikas väga suurt rõhku eetiliste normide

(heade tavade) loomisele ja nende jälgimisele. Uuringu üheski etapis ei tohi ei sõna ega

teoga riivata inimese eneseväärikust. Vastajale peab alati jääma vaba valik kas vastata või

mitte. Vastaja isikuandmeid ei tohi üheski etapis seostada tema hinnangutega. Vestluse

stenogramme ega lindistusi ei tohi kasutada ühekski muuks otstarbeks kui ainult analüüsi

koostamiseks. (Vihalemm, 2014.)

2.3. Valim

Uuringu üldkogumiks on ajavahemikul september 2015 – jaanuar 2016 Maanteeametis

põhikohaga töötavad eksamineerijad. Telefonivestluses 16.05.2016 ütles Maanteeameti

eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur, et sügisel 2015 viimases kvartalis oli suur

liikumine eksamineerijate seas. Tulenevalt erinevatest asjaoludest oli sel perioodil tööl


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

minimaalselt ca 13-15 eksamineerijat. Valim moodustus nendest eksamineerijatest (N=14),

kelle tööd Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži üliõpilased (N=16) eksamineerija

vaatluspraktika ajal vaatlesid. Valimisse kuulub kaks Tallinna, kaks Saue, kolm Pärnu,

kolm Tartu, üks Jõhvi, kaks Jõgeva ja üks Haapsalu eksamineerija. Iga tudeng pidi

vaatlema ja kaasa sõitma 8 eksamit ning koostama selle kohta praktikaaruande. Kokku

vaadeldi 128 sõidueksamit.

2.4. Protseduuri kirjeldus

Fookusgrupi intervjuu toimus 12.01.2016 algusega kell 10.00 Tallinna Ülikooli Haapsalu

Kolledži õppeklassis, kuhu liiklusohutuse eriala III kursuse 16 tudengit kogunesid

eksamineerija praktika kaitsmisele. Intervjuud aitas läbi viia minu juhendaja Heli Ainjärv,

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava juht ja liiklusohutuse lektor.

Heli Ainjärv on ka õppeaine „Eksamineerija praktika“ lektor. Esmalt teavitasin gruppi, et

soovin nendega läbi viia fookusgrupi intervjuu seoses minu diplomitöö teemaga. Seejärel

tutvustasin teema, milleks on mootorsõidukijuhi sõidueksami hindamine Eestis. Minu

eesmärk on saada teada tudengite arvamust ja nägemust, mida nad eksamitel nägid ja

kogesid ning minu küsimused neile oleks järgnevad:

• Kas te nägite eksamitel veapõhist või kompetentsipõhist hindamist?

• Kas nähtud eksamitel kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi?

Selgitasin, et soovin intervjuu salvestada ja küsin lisaküsimusi. Vastuväiteid sellele ei

olnud. Salvestuse pikkus on 3 tundi ja 28 sekundit. Hiljem ma transkribeerisin

(helisalvestuse ümberkirjutamine) kogu intervjuu, et oleks võimalik kuuldut ja nähtut

analüüsida. Mahuks tuli 40 lehekülge.

Esialgsetest praktikaaruannetest tuli välja, et suur osa tudengitest nägid kompetentsipõhist

hindamist. Seejärel palus meie õppejõud Heli Ainjärv igal tudengil kirja panna, et mis on

nende arvates kompetentsipõhine hindamine ja saata vastus tema e-mailile. Üldiselt

mõisteti, mis on kompetentsus- asjatundlikus, pädevus. Puudus aga üksmeel selles, mille

järgi tunneme ära kompetentsipõhise hindamise. Arutelu käigus moodustus ühine arusaam.

Selle tagajärjel tuli paljudel tudengitel muuta praktikaaruandeid.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

3. INTERVJUU ANALÜÜS

Intervjuu analüüsis toon välja, kuidas juhatati sisse sõidueksam, kas nähti vigade või

kompetentsipõhist hindamist ja kuidas kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi.

3.1. Kuidas juhatati sisse sõidueksam

Vaatlejate kirjeldusest selgub, et eksamitel oli suhtlemine rahulik ja sõbralik. Pärnus süstiti

lausa enesekindlust ja eksami eel kingiti helkureid. Samas suurt sõbralikkust ei täheldatud

Sauel. Õhkkond oli rohkem ametlik.

Katkeid intervjuust:

• Ta oli sihuke konkreetne. Tema nagu sihukest sõbralikust nagu ei õhkunud. Hästi

konkreetne. Erilisse kontakti ei tahtnud nagu astuda.

• Mida mina täheldasin oli hästi sõbralik sissejuhatus. Võetigi pingeid maha.

Selgitati. Mis hakkab saama, mida vaadatakse, mida jälgitakse.

• Hästi palju selgitati, mis minule ka väga meeldis. Et väga põhjalik sissejuhatus. Et

mida ma vaatan, kuidas ma vaatan. Ja mulle meeldis, et öeldi, et kui sa ikka

vaatad, siis vaatad. Pead pöörad. Mitte ainult silmi liigutad peas. Noh ja kerge

humoorikas, et ei olnud väga suur semutsemine aga ääretult sõbralik. Mõnus

õhkokond.

• Ei, kiidusõnad ka minu poolt. Väga sihuke tore sõbralik. Oligi just see pingete

maha võtmine enne eksamit. Räägiti ära,et mida me vaatame. Mis on olulised,

mida jälgitakse eksamil. Pakuti ka enne sõidu alustamist tutvumist autoga. Kes

kasutas seda võimalust. Kes ei tahtnud ei kasutanud.

Sissejuhatavas osas eksamineerija tutvustas ennast, kontrollis eksamineeritava dokumente

ja toimus sõiduki sõidueelne kontroll. Sõidueksami eel tutvustas eksamineerija

sõidueksami ülesehitust ja mida eksamil kontrollitakse.


• Ta ütleski, et ta hindab liiklusohutust, liiklusseadust ja sõiduki valitsemise oskust.

See oligi nagu aamen kirikus.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

• Siis sissejuhatavas osas ta ütles, et mida ta kontrollib. Liiklusseadust, ohutust,

tähelepanelikkust. Ja milline eksam välja näeb. Et pool on siis asulas. Pool on

maanteel.

• Hinnatakse esimeses pooles maanteesõidu oskusi. Kuidas käituda maanteel.

Eksami teises pooles neid harjutusi. Neid kolme harjutust. Ja viimases pooles, siis

liikluses olemist. Kolm asja mida räägiti nagu ära. Ütleme, et maanteesõidu oskusi,

eksamiharjutusi teises pooles ja kolmas pool siis liiklus juba.

• Kohe alguses ütles inimestele, et mida tema hindab. Kas sõit on mugav, sõit on

ohutu ja kas sõit on kooskõlas liiklusseadusega. Selle ta tõi nagu kohe alguses

välja.

• Noh, et millised on harjutused. Millised käesoleval eksamil tehakse. Tehakse

sõidukäigus. Teises pooles, kui on sõidukiga rohkem harjutud. Siis rõhutatigi, et

ohutu sõit ja liikluseeskirjad.

Saame järeldada sõidueksami sissejuhatavast osast seda, et suhtlemine oli rahulik ja

sõbralik. Eksamineerijad selgitasid eksami alguses, kuidas sõidueksamit läbi viiakse ja

mida nad kontrollivad.

Mida aga vaatlejatest keegi välja ei toonud on see, et sõidueksami alguses oleks palutud

eksamineeritaval anda enesehinnangut oma teadmistele ja oskustele ning palutud ka seada

eesmärke, mida soovitakse saavutada selle eksamisõiduga. Kompetentsipõhisel hindamisel

on peamised tegurid enesehinnang, eesmärkide püstitamine ja enesereflektsioon. Paraku

sõidueksami sissejuhatavas osas ei tegeletud kordagi eksamineeritava

enesehinnanguga ja eesmärkide püstitamisega.

Eksamineerija peab kontrollima mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni ja

kvalifikatsiooninõuetes on kirjas, et juht peab käituma vastutustundlikult, riske vältivalt,

teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt. Paraku intervjuu käigus ei toonud

vaatlejatest keegi välja, et eksami sissejuhatavas osas oleks räägitud, vastutustundest,

riskide vältimisest, keskkonna säästmisest.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

3.2. Kas eksamitel nähti vigadepõhist või kompetentsipõhist hindamist?

Kui selgitused ja arutelud kompetentsipõhise ja vigadepõhise hindamise kohta olid tehtud,

siis vaatlejad jõudsid järeldusele, et hinnatakse nii vigasid kui kompetentse aga

hindamismeetod on vigadepõhine. Eksami kokkuvõtte ja tagasiside teeb eksamineerija

andes ülevaate tehtud vigadest või kirjeldades juhi kompetentse. Jagati ka kiitust.


• Kas te keegi nägite seda ankeeti, mida arvutis eksamineerija täitis? Kuidas ta

märkis seda, mida ta hindas?

• Jaa. Ainult vigadepõhine.

• Ei selles mõttes, et kui me hindame vigadepõhiselt, siis meil ongi, et mis vigu ta

tegi. Millal oli raskem viga, millal oli kergem viga. Ja kas oli vigade kuhjumine. Ja

see on see, mismoodi praegusel hetkel...

• Ette on antud kriteerium, mille järgi nemad peavad ju käituma.

• Just. Ja nad käitusid korrektselt nii nagu ette on nähtud.

• Kui tabelisse märgitakse näiteks pööramine viga või tagurdamine viga. Siis on

raske või mitte raske. See on vigadepõhine, sest ei hinnatud kompetentsi, vaid vigu.

Aga ta võis vestluse käigus tegeleda vahepeal kompetentsiga, kui te rääkisite, et

liikluses toimetulek oli sul väga hea. Said hakkama selle ja sellega.

• Hindamine ikkagi vigadepõhiselt. Samamoodi kõik need eksamineerijad lasid

eksamineeritavatel teha siis ise enda tagasiside sõidule. Kuidas rahule jäädi. Too

oma põhilised vead välja, kuidas teisiti teha. Kui eksamineerija jäi asjaga rahule,

siis ok. Kui ei, siis seletas asjad üle ja seejärel hakkas enda tagasisidet tegema.

Sõidu algusest kuni lõpuni.

• Ja see oli siis sinu arust nagu marsruudi põhiselt ja vigade kaupa?

• Jah.

• Too mõni näide positiivsest tagasisidest. Kuidas see käis?

• Näiteks üks eksamineeritav kommenteeris nagu. Ta ei olnd küll kindel. Ta ütles ka,

et ei ole kindel üldse autoroolis. Eksaminärvid ja asjad. Kõva häälega rääkis kõik

mis ta teeb. Endale kindluse saamiseks. Nüüd panen, nüüd võtan hoo maha. Pärast

eksamineerija kommenteeris seda. See talle väga meeldis. Nii tulebki teha.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Siin on näide sellest, kuidas eksamineerijale tegelikult meeldib, kui eksamineeritav

kommenteerib oma sõitu. Eksamineerija saab selge ülevaate eksamineeritava riskitajust,

vastutustundlikkusest ja arvestamist kaasliiklejatega ehk saab täieliku ülevaate juhi

käitumisest.

Jätkuvalt katkeid intervjuust:

• Näiteks, ee jalakäiate nägemine ühe autojuhi puhul. Et nägi kaugelt ära, kui

liikumine ülekäiguraja ääres hakkas, siis võttis hoo maha. Sai selle eest kohe kiita

ka.

• Aga muidu see tagasiside oli ka minuarust pigem vigadepõhine. Nagu kõigepealt

küsis, et mis õpilane ise tundis. Mis ta valesti tegi. Aga kuna need õpilased olid

mitmendat korda, et ega nad tundusid pohhuiistid. Et ah läks metsa nagu alati.

Mingid sellised väljendid olid. Nad väga ei süvenend sellesse tagasisidesse.

• Pigem kompetentsipõhine või pigem vigadepõhine hindamine?

• Vigade.

• Ok aga eksamil hindamine. Oli vigadepõhine kompetentsipõhine?

• Vigadepõhine.

• Selles mõttes, et kas kaasati? Või küsiti lisaküsimusi? Esitas täpsustava küsimuse?

• Küsiti kas küsimusi on.

3.3. Kas nähtud eksamitel kaasati eksamineeritav hindamisprotsessi?

Intervjuu käigus selgus, et kõik 16 vaatlejat nägid eksamitel eksamineeritava kaasamist

hindamisel. Küsimus on selles, et kuidas eksamineerijad seda teostasid?


• Uh-uh-uu, et ee, mis te rehvide kohta üldse vaatate. Noh, et see, et te lihtsalt toksite

seda aga mis veel nagu, et mõni ütles, et jah enam vähem silmajärgi rõhku aga noh

täpselt ma ei oska öelda aga, et tundub, et on täis. Et mis veel? Mõni pakkus

loomulikult ise, et vaatan rehvi turvisemustrit, kui sügav on, et ja ja kui veel meelde

ei tulnud, siis küsis, et mis sa veel vaatad. Naastud või lamellid. Nagu ise aitas

natukene kaasa, kui päris sellepeale ei tuldud.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

• Minu argument on kõige rohkem just see, et kas õpilane ise mõistab seda, et mida

ta teeb. Et see on nagu märksõna tegelikult.

• Eksamineerija läbi avatud küsimuste peabki jõudma....

• Ja see ongi just see, et mida ma tahan teie vaatlusaruannetest välja lugeda. Et kas

sellesse hindamisprotsessi oli õppija kaasatud või mitte. No mis moodi saab õppija

kaasta hindamisprotsessi? Kas keegi nägi?

• Eksamineerija küsiski õpilase käest, et kuidas toimetulekuga oli? Kuidas sa

hindad? Õpilane selle peale, et mis mõttes.

• Ok, et õppija kaasatust saab ka teha sellega, et me näiteks eksami alguses palume

õppijal ennast hinnata nendes kompetentsides, mida me hindama hakkame. Siis

oleks õppija hinnang kaasatud. Ma saan aru, et see tööriist, mis tal praegu on ei

võimalda teistmoodi hinnata.

• Vabateksti saab ka kirjutada, kui ta tahab aga noh, kui ta kompetentsipõhiselt

hindab selle õpilase ära, siis kuidas ta seda protokollib.

• Kompetents on olemas, ei ole olemas. Ja alla on selgitused, et mis osas kompetents

ei ole saavutatud. On võimalik. Tööriist on ka olemas selleks. Kui me hindame neid

kolme kompetentsi, siis protokollis ongi kolm asja mida hinnati.

• Ühe korra tundus nagu peedistas ühte noormeest parkimisega. Noormehel oli

käsipidur peal. Ta muudkui küsis, et mis tuli sul seal põleb. Inimene oli nii närvis,

et ta ei suutnud isegi meenutada, kas auto on katki või... 10 minutit läks selle

peedistamisega. Küsis, mis tuli sul seal on? Aga noh inimene sai läbi, et ....

• Aga lõpus, kas ta võttis siis nagu kokku ka need asjad?

• Ta üldiselt võttis kokku aga tundus, et ta nagu ka kiiresti tahtis puhkepausile

minna. Võibolla see päeva esimene pool oli kus ta andis rohkem tagasisidet. Aga

mida rohkem päeva lõpupoole, siis ta nagu...

• Põhi lause oli, et kuidas tundus.

• Ta alustas ja nagu, et kuidas sulle endale tundus see sõit?

Intervjuu käigus selgub olukord, kus eksamineerija kaasab eksamineeritavat

hindamisprotsessi üksiku küsimusega, millele ta pädevat vastust ei saa ning põhilise

hinnangu annab ta ise.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Jätkuvalt katkeid intervjuust:

• Et miks need õpilased ei suuda saavutada 50 km/h üldse. Eksamiajal ka utsitas, et

võta see kiirus üles. Meist sõidetakse juba mööda. Paljud sõitsid ikka 30-ga 50-ne

alas. Et see on nagu autokoolide probleem. Tema arvates õpetatakse seal seda, et

sõida hästi rahulikult.

• Aga õppija kaasati hindamisse?

• Lõpus. Selles mõttes, et küsiti, et mis sa ise arvad. Kuidas sul läks või. See

diskusioon oli küll omavahel jah. Ja pärast seda oli nagu õpetaja andis hinnangu.

• Küsitigi, et mis sa arvad, kuidas sul sellega läks ja. Aga mida sa võiksid paremini

teha?

• Aga tagaside oli ka noh. Ilmselt on neid õpetatud, et kuidas ise hindate. Siis annab

oma hinnangu. Toodi välja põhilised vead. Eco driving talle eriti ei meeldinud, mis

tähendas seda, et kui on aeglustusrada, mis on 10m pikk, siis ta tahtis, et

aeglustusrajale pööra nagu täiskiirusega. Talle ei meeldind see, kui tee peal hoo

maha võtsid.

• Aga nüüd selline, et õppija või eksamineeritava kaasamine hindamisprotsessi?

• Noh ainult niimodi, et pärast küsis seda, et mis sa arvad, et kuidas sul läks.

• Ütleme nii, et õpilasi Sauel ei kaasatud protsessi. Küsiti just kõige rohkem umbes

nii, et noh kuidas läks. VASTUST ÄRA OOTAMATA. Teda tegelikult vastus ei

huvitand. Et kohe loeti vead üle ja öeldi. Aitäh. Nägemist. Pärnus vastupidi oli

tõesti see, et küsiti, oodati. Kui õpilane ei suutnud midagi öelda, siis paar avatud

küsimust ja õpilane siis hakkas, noh kommenteeris ikka siis oma sõitu. Aga

hindamine oli ikka veapõhine. Et ma nägin ka neid küsimusi ja sain siis vaadata, et

mis nad seal kommenteerivad. Kompetentsist oli minu jaoks asi kaugel. Kuigi

tagasiside andmisel oli seda kompetentsipõhist Pärnus olemas.

• Ja Pärnus kiideti. Toodi välja need head küljed. Et sellepärast ka need naeratavalt

ära minnes. Kui eksam oli mitte sooritatud, siis õpilased said selle positiivse

elamuse, et mis tegelikult läks ju hästi. Et ei ole midagi hullusti, kui seekord

ebaõnnestus. Ta sai oma nagu sellilse lootuse tagasi, et midagi ei ole kadunud.

• Pärnus selgub see, et kui eksamineeritav läheb eksamilt ära mitte vihasena

eksamineerija peale, siis ta järelikult on ilusti saanud aru oma eksimusest. Ja ta ei

süüdista pärast eksamineerijat, et vaata kus põrsas. Kukutas mu läbi, onju.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Selgub, et eksami lõpus esitati lihtne küsimus. Mõnes kohas isegi vastust ära ootamata

edastas eksamineerija faktid ja sellega eksam oligi lõppenud. Pärnus oodati ära ka

eksamineeritava selgitused. Jagati ka kiitust. Kuna eksami alguses eksamineeritaval ei

lastud sõiduks eesmärke püstitada ja puudus ka enesehinnang, siis eksami lõpus ei olnud

eksamineeritaval võimalik ka neid hinnata. Eksamineeritaval oli võimalus ainult anda

hinnang konkreetsetele situatsioonidele, mis eksamisõidul toimus. Hinnati fakte. Vastutus

on eksamineerijal, mitte eksamineeritaval.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

4. ARUTELU

Kas Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi



Fookusgrupi intervjuust selgus, et hinnatakse nii vigasid, kui kompetentse aga

hindamismeetod on vigadepõhine. Eksami kokkuvõtte ja tagasiside teeb eksamineerija

andes ülevaate tehtud vigadest või kirjeldades juhi kompetentse. Jagati ka kiitust. Kui

vaadata eksamineerimise määrust „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle

juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisa 4, siis

eksamineerija käitub vastavalt määrusele. Selgus ka, et praegune eksamineerijate tööriist

ehk hindamisleht on üles ehitatud vigadele ja vigaderaskuse märkimisele.

Kompetentsipõhisel hindamisel on peamised tegurid enesehinnang, eesmärkide

püstitamine ja enesereflektsioon. Paraku sõidueksami sissejuhatavas osas ei tegeletud

kordagi eksamineeritava enesehinnanguga ja eesmärkide püstitamisega. Seda ei nõua ka

eksamineerimise määrus.

Eksamineerija peab kontrollima mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni ja

kvalifikatsiooninõuetes on kirjas, et juht peab käituma vastutustundlikult, riske vältivalt,

teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt. Paraku intervjuu käigus ei toonud

vaatlejatest keegi välja, et eksami sissejuhatavas osas oleks räägitud, vastutustundest,

riskide vältimisest, keskkonna säästmisest. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et vaadeldi B-

kategooria sõidueksameid. B- kategooria riiklik õppekava näeb aga ette ühe õpiväljundina

keskkonda säästvat sõiduki juhtimist. Kui vaadata eksamineerimise määrust

„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid

ning nõuded eksamisõidukitele“ lisa 4, siis selgub, et B- kategooria mootorsõidukijuhi

hindamisel ei arvestatagi säästliku sõidustiili. Selgub see paragraafist „1.3.2. Ökonoomne

ja keskkonnasäästlik sõidustiil, võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude

vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-,

D1E-kategooria puhul)“. Lugedes Maanteeameti kodulehel välja toodud juhi kompetentse,


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

siis säästlikust ja ohutust sõidust juttu seal ei ole. Samas on see kirjas (Lisa 1) välja toodud

tabelis hinnatavate elementide loetelus.

Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi



Intervjuu käigus selgus, et kõik 16 vaatlejat nägid eksamitel eksamineeritava kaasamist

hindamisel. Selgub, et eksami lõpus esitati lihtne küsimus: „Kuidas sul enda arvates

läks?“. Mõnes kohas isegi vastust ära ootamata edastas eksamineerija faktid ja sellega

eksam oligi lõppenud. Pärnus oodati ära ka eksamineeritava selgitused. Jagati ka kiitust.

Kuna eksami alguses eksamineeritaval ei lastud eesmärke püstitada ja puudus ka

enesehinnang, siis eksami lõpus ei olnud eksamineeritaval võimalik ka neid hinnata.

Eksamineeritaval oli võimalus ainult anda hinnang konkreetsetele situatsioonidele, mis

eksamisõidul toimus. Hinnati fakte ja see näitab kindlalt seda, et kasutusel on

vigadepõhine hindamismetoodika. Kaasaegne kognitiivne psühholoogia ja pedagoogika ei

eita faktide ja informatsiooni tähtsust, vaid rõhutab motivatsiooni osa käitumist suunava

tegurina ning selle protsessi teadvustamise vajalikkust. Ainuüksi teadmised, näiteks

ohtudest, ei ole piisavad, kui nende tähtsust sisemiselt ei tajuta. Seetõttu tuleb rakendada

tagasisidet, enesehindamist ja muid mõtlemist soodustavaid meetodeid. Kui eksamil

kontrollida eksamineeritava kompetentsust ehk pädevust, siis keskne roll on eesmärkide

seadmisel, mis toob kaasa teadlikkuse ja vastutuse tõusu. Kaasaegne liikluspsühholoogia

viitab mitte ainult sooritustegurite tähtsusele, s.o mida sõidukijuht suudab teha, vaid ka

motivatsiooni ja hoiakute olulisusele, s.o mida sõidukijuht on valmis tegema.

Mootorsõidukijuhi õpetamise ja ka eksamineerimise üks kohustuslik osa peab olema

"enesehindamine" ja "enesereflektsioon". On oluline, et eksamineeritav ei tunneks

situatsioone või fakte ära eksamineerija etteütlemise tulemusena, vaid jõuaks tõdemusteni

ise, eksamineerija toetusel. Selleks peab eksamineerija oskama esitada avatud küsimusi ja

tundma arengutreeningu põhimõtteid.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

5. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD

Maanteeameti mootorsõidukijuhi sõidueksamitel on kasutusel vigadepõhine

hindamismetoodika ja kaasati eksamineeritavat hindamisprotsessi üksiku küsimusega

eksami lõpus. Mõnel pool isegi vastust ära ootamata.

Kuna mootorsõidukijuhi õppekava on üles ehitatud GDE raamistikule, siis selline

hindamismetoodika ei võimalda hinnata GDE raamistiku kõiki osasid aga

eksamineerimine peab hindama mootorsõidukijuhi kvalifikatsioonile vastavust ja sellega

seonduvalt tema pädevust.

Kui eksamil kontrollida eksamineeritava kompetentsust ehk pädevust, siis keskne roll on

eesmärkide seadmisel, mis toob kaasa teadlikkuse ja vastutuse tõusu. Mootorsõidukijuhi

õpetamise ja ka eksamineerimise üks kohustuslik osa peab olema "enesehindamine" ja

"enesereflektsioon". Enesehinnangu eesmärgiks on arendada valmidust mõista enda

tegevust, seda juhtida ja muuta ning arendada mõtlemise ja eneseregulatsiooni oskust.

Esimeseks ettepanekuks on viia sisse järgmised täiendused „Mootorsõidukijuhi

eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele“:

• Sõidueksami sissejuhatavas osas on vajalik sisse viia eksamineeritava

enesehinnang, mida saab võrrelda sõidueksami lõpus enesereflektsiooni osas.

Samas ka sõidueksami alguses sisse viia eesmärkide püstitamine. Sõidueksami

lõpus enesereflektsiooni osas on võimalik hinnata, kas püstitatud eesmärgid on

saavutatud või mitte. Sellega on eksamineeritav kaasatud hindamisprotsessi ja see

toob kaasa eksamineeritava teadlikkuse ja vastutuse tõusu. Muuta sõidueksami

hindamislehte. Hinnata tuleb kompetentse ja milles need kompetentsid avaldusid

või ei avaldunud, mitte tehtud vigasid.

• Teiseks ettepanekuks on viia kooskõlla erinevad õigusaktid ja dokumendid, et

oleks võimalik neid üheselt mõista. Põhjuseks, et mootorsõidukijuhi

kvalifikatsiooninõuetes, B- kategooria riiklikus õppekavas ja Maanteeameti

kodulehel hinnatavate elementide loetelus on kirjas säästlik sõidustiil. Samas ei

tuua välja säästlikku sõidustiili Maanteeameti kodulehel juhi kompetentside


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

loetelus ja ka eksamineerimise määruses selgub, et B- kategooria

mootorsõidukijuhil ei kuulu hindamisele säästlik sõidustiil.

• Kolmandaks ettepanekuks on sõidueksamil sisse viia lühiajaline kommenteeriv

sõit, mis võimaldab kontrollida mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetes välja

toodud juhi käitumist ning saada ülevaade juhi vastutustundlikkusest, riskide

äratundmisest ja arvestamist teiste liiklejatega.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

KOKKUVÕTE



kaasavad. Eesmärgist lähtuvalt on minu uurimisküsimusteks:







Uurimistöö teoreetilises osas tõin välja juhi ja eksamineerija kvalifikatsiooninõuded,

avasin mõisted kompetentsus ja kompetentsid, mis on vigadepõhine hindamine ja milline

on kompetentsipõhine hindamine, mida rohkemat võimaldab kontrollida

kompetentsipõhine hindamine vigadepõhise hindamise ees, miks on vajalik eesmärkide

püstitamine, enesehinnang ja enesereflektsioon ning mida võimaldab kontrollida

kommenteeriv sõit.

Uuringule aitasid kaasa kuusteist Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala

III kursuse tudengit, kes olid vahemikus 2015 september kuni 2016 jaanuar Eesti

erinevates maanteeameti filiaalides eksamineerija õppeaine praktikal ning vaatlesid

sõidueksameid. Kokku vaadeldi 128 sõidueksamit. Üheks eesmärgiks oli neil vaadelda

sõidueksamitel kasutatavaid hindamismeetodeid ja kuidas tehti kokkuvõte ning anti

hinnang. Saamaks teada, mida maanteeameti sõidueksamitel nähti, viisin läbi fookusgrupi

intervjuu, mille salvestasin ja hiljem transkribeerisin et oleks võimalik kuuldut ja nähtut

analüüsida.

Analüüsist selgus, et hinnatakse nii vigasid, kui kompetentse aga hindamismeetod on

vigadepõhine. Vigadepõhine hindamismeetod ei võimalda kontrollida mootorsõidukijuhi

kvalifikatsiooninõudeid. Eksami kokkuvõtte ja tagasiside teeb eksamineerija andes

ülevaate tehtud vigadest või kirjeldades juhi kompetentse. Selgus ka, et praegune


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

eksamineerijate tööriist ehk hindamisleht on üles ehitatud vigadele ja vigaderaskuse

märkimisele.

Sõidueksami sissejuhatavas osas ei tegeletud kordagi eksamineeritava enesehinnanguga ja

eesmärkide püstitamisega. Sellega seoses ei ole eksamineeritav kaasatud hindamisprotsessi

ja enesereflektsiooni osas ei ole võimalik teostada enesehinnangut.

Erinevates õigusaktides ja dokumentides on erinevused säästlikus sõidustiilis. Need on

vaja viia kooskõlla, et oleks võimalik neid üheselt mõista.


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

ALLIKAD

Ainjärv, H. (2012). B-KategooriaMootorsõidukijuhi Õppekava Metoodiline Juhend.

[18.03.2016].

http://www.mnt.ee/public/B-

kategooria_mootorsoidukijuhi_oppekava_metoodiline_juhend_19_11_2012.pdf

Bartl, G. (2010). EU HERMES Project: Final Report: High impact approach for

Enhancing Road safety through More Effective communication Skills in the context

of category B driver training. Institut Gute Fahrt, Austria.

http://www.alles-fuehrerschein.at/HERMES/index.php?page=documentation

CIECA. (2007). Integrating the GDE matrix into category B driver training and the practical

driving test. [2016, märts 30].

http://www.vsv.be/sites/default/files/integrating_the_gde_matrix_into_category_b_driv

er_training_and_the_practical_driving_test_-_cieca.pdf

Eesti Keele Instituut. (2009). „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja

parandatud trükk. [2016, märts 30].

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=viga&F=M

Eesti Keele Instituut. (2013). Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. [2016, märts 30].

http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kompentents&F=M

Dalland, E. S. B. (2014). Førerprøven i et helhetlig perspektiv. En intervensjonsstudie.

Doktoravhandling ved NTNU 2014:199. Trondheim: Norges teknisk-vitenskaplige

universitet. Pedagogisk institutt.

Hatakka, M., Keskinen, E., Gregersen, N.P., Glad, A. & Hernetkoski, K. (2002). From

control of the vehicle to personal self-control: Broadening the perspectivesto

draiver education. Transport Research Part F: Traffic Psychology and Behaviour,

5, 201-215.

Kangur, T. (2015). Sõidueksami hindamine. [Power-point esitlus]. Haapsalu:

Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž.

Karu, K. (2005). Enesehindamine kui hindamisvahend õppimises. Rmt: Jõgi, L. &

Ristolainen, T. (koost.). Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis. Tartu Ülikooli

Kirjastus, 391-395.

Katila, A., Keskinen, E. & Hatakka, M. (1996). Conflicting Goals of Skid Training.

Accident Analysis and Prevention, Vol.28(6), 785-789.

http://www.mnt.ee/public/B-kategooria_mootorsoidukijuhi_oppekava_metoodiline_juhend_19_11_2012.pdf

http://www.mnt.ee/public/B-kategooria_mootorsoidukijuhi_oppekava_metoodiline_juhend_19_11_2012.pdf

http://www.alles-fuehrerschein.at/HERMES/index.php?page=documentation

http://www.vsv.be/sites/default/files/integrating_the_gde_matrix_into_category_b_driver_training_and_the_practical_driving_test_-_cieca.pdf

http://www.vsv.be/sites/default/files/integrating_the_gde_matrix_into_category_b_driver_training_and_the_practical_driving_test_-_cieca.pdf

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=viga&F=M

http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kompentents&F=M


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Keskinen, E., Hatakka, M., Katila, A., Laapotti, S. & Peräaho, M. (1998). Psykologia

kuljettajakoulutuksessa: Kogemuksia ja näkemyksiä. Turku: Painosalama Oy.

Keskinen, E. & Hernetkoski, K. (2011). Driver Education and Training. In: Porter, B.E.

(Ed.). Handbook of Traffic Psychology. Elsevier Inc, 403–422.

Kutseseadus. (2008). Riigi Teataja I. 24, 156

https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261

Liiklusseadus. (2010). Riigi Teataja I. 44, 261


Maanteeamet. (2016a). Eksamineerimine. [2016, märts 21].

http://www.mnt.ee/index.php?id=10643

Maanteeamet. (2016b). Sõidueksami hindamine. [2016, märts 21].


Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid

ning nõuded eksamisõidukitele. (2011). Riigi teataja I, 18.


Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi

ettevalmistamise õppekavad. (2011). Riigi teataja I, 11.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122042015011?leiaKehtiv

Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded.

(2011). Riigi teataja I, 37.


Murre, S. & Rekkor, S. (2010). Kompetentsipõhine hindamine. [2016, märts 30].

www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10371297/10382559

Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele ning

mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust tõendava tunnistuse väljastamise ja

kehtetuks tunnistamise kord. ( 2011). Riigi Teataja I, 2.


Onrec. (2007). Competency Profilings Fits the Bill. [2016, märts 30].

http://www.onrec.com/news/news-archive/competency-profiling-fits-the-bill

OSCD. (2006). Young Drivers The Road to Safet. [18.03.2016].

http://www.internationaltransportforum.org/Pub/pdf/06YoungDrivers.pdf

Passmore, J. & Rehman, H. (2012). Coaching as a learning methodology – a mixed

methods study in driver development – a Randomized Controlled Trial and

thematic analysis. International Coaching Psychology Review.






https://www.riigiteataja.ee/akt/122042015011?leiaKehtiv


http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10371297/10382559


http://www.onrec.com/news/news-archive/competency-profiling-fits-the-bill

http://www.internationaltransportforum.org/Pub/pdf/06YoungDrivers.pdf


Diplomitöö 2016


Kaimar Juss

Peräaho, M., Keskinen, E. & Hatakka, M. (2003). Driver competence in a hierarchical

perspective: Implications for draiver education. Turku, Universiti of Turku.

Rutiku, S., Valk, A. , Pilli, E. & Vanari, K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal.

Tartu: Sihtasutus Archimedes.

Schulte, K. (2015). Face 15 - Framework for a curriculum(blueprint) for the driver

education.

Sõrmus, E. (2016). Kuidas küsida? [2016, märts 18].

http://www.eestikeelteisekeelena.ee/index.php?option=com_content&task=view&i

d=44

Tammets, K. (2010). Pädevuspõhine koolitus. [2016, märts 30].

https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/

Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuu. [2016, märts 30].

http://samm.ut.ee/fookusgrupi-intervjuu

Whitmore, J. (2009). Coaching for performance: GROWing human potential and purose:

The Principes and practice of coaching and leadership. London: Nicholas Brealey

Publishing.

http://www.eestikeelteisekeelena.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=44

http://www.eestikeelteisekeelena.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=44

https://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/padevuspohine-koolitus/

http://samm.ut.ee/fookusgrupi-intervjuu

LISA 1

Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid (Maanteeamet)

Kontrollitavate elementide loetelu Hinnatavate elementide loetelu

1. sõidu alustamine 1. sõiduki juhtimine ja sõiduki üle

valitsemine

2. sõit sirgel teel 2. sõidusujuvus

3. kurvis sõitmine 3. tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine

4. ristmiku ületamine: ringliiklusega 4. koostöö teiste liiklejatega

5. ristmiku ületamine: reguleeritud 5. liiklusohu tunnetamine ja

pidurdusvalmidus

6. ristmiku ületamine: reguleerimata 6. teeandmise kohustus ja sõidueesõigus

7. vasakpööre 7. sõiduteel paiknemine

8. parempööre 8. piki-ja külgvahe hoidmine

9. tagasipööre 9. sõidukiirus

10. sõiduraja vahetamine 10. fooride, liiklusmärkide,

teekattemärgistuste ja muude märguannete

arvestamine

11. liiklusvoolust väljasõit: aeglustusrada 11. suunamärguanded

12. liiklusvooluga ühinemine:

kiirendusrada

12. teiste liiklejate põhjendamatu

takistamine

13. möödasõit 13. ökonoomne ja keskkonnasäästlik

sõidustiil

14. iseseisev liikluse jälgimine

15. sõidu lõpetamine

LISA 2

Vigadepõhise hindamise plussid ja miinused (Kangur, 2015)

PLUSSID MIINUSED

1. viga on “asitõend” ja eksamineerija

“trump”

1. nähakse ainult vigu

2. viga annab eksamineerijale

kindlustunde

2. hinnang on negatiivse suunitlusega

3. lihtsam hinnata (teada reeglid ja

vead) ja vähem selgitustööd

3. soodustab vigade pähe õppimist, mitte

nende mõistmist

4. eksamineeritavad aktsepteerivad

reeglina vigu (eriti tõsised vead)

4. eksamineeritava osavõtlikkus

(hindamisprotsessis) on tagaplaanil

5. viga näitab kus eksamineeritav eksis 5. hindamine on jäik ja raamidesse surutud

6. soodustab info üleküllust ja hindamisvigu

7. tagasiside ei motiveeri eksamineeritavat

8. ei säästa eksamineerija energiat

9. pärsib eksamineerija loovust

10. suhtlemine ja koostöö eksamineeritavaga

on tagaplaanil

11. õõnestab eksamineerija professionaalsust

ja usaldust

12. suurem tõenäosus kaebuste ja vaiete

tekkeks

LISA 3

Sõidueksami kaart (Maanteeamet)

Documents

Kaimar Juss HINDAMINE EESTIS · kompetentsipõhist hindamisest? • Milline on Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala sõidukijuhi eksamineerija praktika läbinud