Eesti Infotehnoloogia Kolledži RV infoleht No 1, september, 2010

Sügissemester 2010

Piiramatud võimalused kümnes riigis, lk 1

Mis on IP kursused ja miks seal osaleda? lk 5

Liigume rahvusvahelisema kooli poole, lk 2

RV infoleht Nr 1

Õppejõu nägemus IPEAI-st, lk 6

PIM ja IC- SID, lk 7

Linnari soov(itus), lk 4

Kuidas elavdada töötajaterahvusvahelist mobiilsust, lk 3 ERASMUS sõnavara lk 8

ERASMUS tudengile ja töötajale lk 8

Tehnosuhtleja Mikk Saaretalupraktika Karpaatides, lk 9

Tudengite muljed õpirändest Haaga - Helia rakenduskõrgkooli ja Aveiro ülikooli. lk 10

Sügissemester 2010 / RV infoleht Nr 1

Rahvusvahelisustumise ehk RV infoleht

Piiramatud võimalusedkümnes riigis

10 RIIKISID IPEAI 2010

ERASMUS

Praktika Karpaatides

Semester põhjanaabrite juuresÕpetamas Vaasas

Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias

Rahvusvahelisustumine

Austria

IDEED

inglise keelRootsiSlovakkia

Portugal18 partnerit

Tudengite arvamused IT Kolledži rahvusvahelise tegevuse kohta:

"Rohkem teadvustamist!"

"Rohkem kirjalikku infot, mida iseseisvalt läbi töötada."

"Inglise keelsete ainete valikut tuleb laiendada. See on kasulik meie üliõpilastele, et vältida shokki võõras keskkonnas ja teiste ligimeelitamiseks."

LEIA ENDA VÕIMALUS!

Tänaseks on IT Kolledži tudengite võimalused omandada teadmisi väliskõrgkoolis suuremad kui eales varem. IT Kolledžil on 18 Erasmus partnerkooli kümnest erinevast riigist. Võimalusi oma teadmiste täiendamiseks ja uute erialaainete omandamiseks jagub igale huvilisele ja seda igas ilmakaares.

Suurim tehnoloogiaõppe keskus Austrias on Viini rakenduskõrgkool – University of Applied Sciences Wien. Koolis õpib üle 3000 tudengi ja õppetööd viivad läbi 400 õppejõudu Austriast ja teistest riikidest. Viini rakenduskõrgkool on tuntud oma suurepärase tehno- loogiakeskuse, hi-tech laborite ja multidistsiplinaarse teadustöö tõttu. Huviäratav on kooli arenduslabor, kus integreeritakse meditsiini, multimeediatöötluse, robootika ja teisi valdkondi.

Skandinaavia põhjapoolseim tehnoloogia kõrgkool Rootsis - Luleå University of Technology on eelkõige tuntud heal tasemel telekommunikatsiooni ja veebitehnoloogia alaste rakendusuuringute poolest. Rakendusuuringud on keskendunud muuhulgas järgmistele valdkondadele: wireless tehnoloogia; tuleviku veeb; riistvaralähedane programmeerimine; reaalaja tarkvara arendus; meediatehnoloogia; IT arhitektuur; inimese ja organisatsiooni ning tehnoloogia vahelised seosed.

Need on vaid kaks näidet võimalustest, kus õppida semester või kaks ERASMUS vahetustudengina. Ehk nagu üks meie tudeng IT Kolledži rahvusvahelise tegevuse kohta on öelnud: "Info põhjal, mis kooli kaudu olen saanud, tundub asi väga lahe olevat. Palju on pakkumisi, ole ise vaid aktiivne ja tee ära. Kõik võimalused tunduvad kooli poolt loodud olevat. Päris käekõrvale võtta ja tudengi eest kõik ära teha ei ole ka mõistlik. Kas kasutatakse vähe neid võimalusi? Võib olla on siin tegemist olukorraga, et tegijad on juba rakkes ja kes ei ole tegija, see ei julge minna kuhugi.“.

IT Kolledži partnerite asukohti ja infot ERASMUS avalduste tähtaegade kohta vaadake gloobuselt - Google Earth või maakaardilt - Google Maps. Kord semestris toimub tudengitele ERASMUS infotund ja stipendiumite konkurss. Infotunnis jagatakse kogemusi ja teavet ERASMUS õpirände, praktika ja konkursi enda kohta.

IT Kolledži RV infolehe esimene number jagab meie tudengitele, lektoritele ja teistele töötajatele teavet, mis on rahvusvahelises tegevuses tehtud, teoksil või tulekul. Oma ettevõtmistest pajatavad tudengid, õppejõud ja töötajad. RV infoleht hakkab ilmuma vähemalt kord aastas.

Ilmselt imestate, mida küll RV tähendada võiks? On see lühend „rohelisest võrgustikust“,„rohkem veebi“ või mõni muu arusaamatu tähekombinatsioon? Kuna rahvusvahelisustumine on pikk ja lohisev sõna, on infolehe nimes kasutusel lühend RV.

Mida RV ehk rahvusvahelisustumine tähendab? Sellele küsimusele ei ole ainuõiget vastust. IT Kolledžis ei ole rahvusvahelisustumine üksnes sõna. Pigem on see eluviis - kuidas uute ideede, ühise tegevuse, olemasolevate võimaluste kasutamise ja avatud hoiaku kaudu enda õppetegevust või tööd täiendada ja kasulikke kogemusi saada.

Äitäh IT Kolledži erasmuslased, Marika, Kalle ja Linnar oma mõtete ja kogemuse jagamise eest! Isegi RV infolehe koostamisel on olnud rahvusvaheline mõõde juures - üks tekst saabus Euroopa avarustes asuvast lennujaamast! :) Suured tänud Pillele, Liisile, Lembile ja Ingale keele toimetuse eest! Marko, ilma sinu nõuta poleks RV infolehe esinumbrit. Andrea, many thanks for your contribution!

Loodan, et leiate endale meelepärase viisi rahvusvahelise kogemuse täiendamiseks. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis on selleks võimalused! Põnevat lugemist,Diana Makarenko-Piirsalu, RV infolehe koostaja

http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF8&hl=en&msa=0&msid=109977402875764414519.00048ade3f3a21d53669c&t=f&ecpose=49.13433,6.119716,8348204.24,0,0,0&source=embed&ll=49.134335,6.119717&spn=71.969058,128.847656&z=3

http://www.itcollege.ee/?url=erasmus

Sügissemester 2010 / lk 2

Liigume rahvusvahelisema kooli poole


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Tudengite arvamused inglise keelse õppe kohta IT Kolledžis:

"Sooviks, et kõik oleks inglise keeles, sest seda keelt on vaja IT maailmas."

"Emakeelsest materjalist oleks ikka mugavam ja lihtsam õppida."

"Emakeelsest materjalist oleks ikkamugavam ja lihtsam õppida."

"Terminoloogia võiks inglise keelsel materjalil paralleelselt eesti keeles kaasas olla,et korrektset erialakeelt omandada."

Maailmas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tutvus- tamiseks koostatakse intensiivkursused, mida osaliselt viivad läbi õppejõud teistest riikidest ning millest võtavad osa ka välistudengid. Planeeritud on mitmed tutvus tavad üritused ning uuendatud õppekavade ja kõrvalerialade rahvusvaheline turundustegevus . Seetõttu võib eeldada, et IT Kolledži rahvusvaheline õppetegevus on aastaks 2013 oluliselt intensiivsem ja laiahaardelisem kui täna. Diana Makarenko-Piirsalu, rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialist

PhD, Andrea Corradini

Communication at the Oregon Graduate Institute of Science and Technology in Portland, Oregon, USA. Later, he took a faculty position at the Assistant Professor level at the Natural Interactive Systems Laboratory at the University of Southern Denmark in Odense. For two years, he was funded by a Marie Curie Fellowship to work at the Department of Computational Linguistics at the University of Potsdam in Germany. Before joining the Estonian IT College, he was an Associate Professor at the Institute of Business Communication and Information Science at the University of Southern Denmark in Kolding and an external Associate Professor at the IT University of Copenhagen. His research interests include multimodal interaction, natural language processing, gesture/face recognition and analysis, embodied conversational characters and interactive computer games.

Andrea Corradini studied mathematics at the University of Trento, Italy. He received his Ph.D. in computer science from the Department of Neuroinformatics and Cognitive Robotics at the Technical University of Ilmenau, Germany.

After his PhD, Dr. Corradini held the position of senior research associate at the Center for Human-Computer

Sügissemestrist alustab IT Kolledžis esimese korralise välisõppejõuna tööd Itaalia päritolu arvutiteaduste doktor Andrea Corradini, kelle teadus- ja õppetöö on varasemalt toimunud erinevates ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides Saksamaal, Taanis ja USA-s. Andrea Corradini teadmiste jagamine mitmekesistab kooli õppetööd, elavdab meie rahvusvahelist teadmiste vahetust ning on ühtlasi oluliseks sammuks multikultuursema kooli poole. Eeltöö välisõppejõu kooli toomiseks vältas üle aasta. Esmapilgul võib küll tunduda, et "mis see ära ei ole”- tuleb teiselt maalt inimene ja hakkab lihtsalt tööle. Sellise suhtumisega unustame ära, et tulija ei tunne Eesti kultuuri, keelt, traditsioone ega seda, kuidas siin igapäevaelu korraldatud on. Seetõttu tuleb tulijale jagada mitmekülgset teavet Eestis elamise ja töötamise kohta. Seda loomulikult IT Kolledži igapäevaelu ja tavade tutvustamisele lisaks. Mida enam on meil põhiliselt inglise keeles kõnelevaid töötajaid, seda enam hakkame harjuma mõttega, et lõunalauas räägime keeles, mida kõik kohalviibijad mõistavad. Samuti hakkame igapäevaelus enam tajuma, et kvaliteetse, arenguvõimelise ja maailmas tunnustatud kõrghariduse omandamine ja selle pakkumine on rahvusvaheline. Kuidas muidu saaksime konkurentsivõimelist rakenduskõrgharidust pakkuda, mis on kõrgelt hinnatud nii kodumaal, Euroopas, Aasias kui Ameerikas? Pikemaks perioodiks rahvusvahelise taustaga õppejõu töötamine IT Kolledžis on saanud võimalikuks „Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi - DoRa" alusel.

Teine samm rahvusvahelisema kooli poole on sellel aastal algav projekt: „IT Kolledži tuumikõppekavade uuendamine ning ettevõtetega koostöömudeli loomine ja käivitamine tööturu vajadustest lähtuvalt“. Projekti üheks olulisemaks tulemuseks on uuenenud tuumikõppekavad: „IT süsteemide administreerimine“ ja „IT süsteemide arendamine“. Õppe- kavade uuendamisega luuakse aastaks 2013 kolm tööturu vajadustele vastavat kõrvaleriala, mida Eestis ja Läänemere piirkonnas samal haridustasemel seni ei pakuta. Lisaks luuakse projekti käigus ettevõtete ja IT Kolledži vaheline uuenduslik koostöömudel. Projekt on oma olemuselt rahvusvaheline. Koos Fach- hochschule Schmalkalden, Vaasa UAS ja Vinius College of Higher Education analüüsitakse koolide õppekavu.


Kuidas elavdada töötajate rahvusvahelist mobiilsust? Rahvusvahelisustumise nädal Turu Rakenduskõrgkoolis


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Vananev rahvastik ehk noorte osatähtsuse vähenemine elanikkonnas ei ole üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu ees seisev probleem, mis muuhulgas suurendab konkurentsi Euroopa kõrgharidusmaastikul. EL riikide rahvastiku vananemine on üks oluline tegur, mida arvestavad Euroopa rakenduskõrgkoolid rahvusvahelisustumise strateegia kujun- damisel. Euroopa Komisjoni poolt algatatud Erasmus programm loob suurepärased võimalused tudengite, akadeemilise- ja mitteakadeemilise personali liikumisele Euroopa riikide kõrgkoolide vahel, ent seni on jäänud väheseks toetavad meetmed teistest maailmajagudest tudengite sissetoomiseks. Samas, vananevas ühiskonnas on, piltlikult väljendades, tudengite import väljastpoolt Euroopa Ühenduse riike üks peamine võimalus kõrghariduse pakkumise mahu hoidmiseks senisel tasemel. Üheks positiivseks näiteks tudengite arvu suurendamiseks mitte EL liikmesriikide arvelt, on Soome Haridusministeerium, kes toetab riigi rakenduskõrgkoole ja ülikoole Venemaa tudengitele suunatud stipendiumi programmiga. Meetme tulemusel on , vähemalt Turu rakenduskõrgkoolis, Vene- maalt pärit välistudengite arv suurim.

Turu rakenduskõrgkooli partnerkoolide rahvusvahelise valdkonna töötajatele suunatud nädalase koolituse jooksul, milles mul oli võimalus juuni alguses osaleda, käsitleti rahvusvahelise tegevusega seotud teemasid, alates Euroopa kõrghariduse üleilmastumisest ja kultuuride erinevustest, kuni välistudengitele pakutavate teenusteni välja. Käsitletavate teemade ring oli mõistagi lai, mistõttu puudutan siin vaid põgusalt ühte küsimust: „Kuidas suurendada õppejõudude ja mitteakadeemilise personali rahvusvahelist mobiilsust?“. Seda seetõttu, et õppejõu isiklik kogemus teises õppe- ja kultuurikeskkonnas töötamisest on suurepäraseks eeskujuks tudengitele õpirändes või välispraktikal osalemiseks.

Suurem enamus osalenud koolide esindajad tõid välja, et nende institutsioonis on õppejõudude ja mitteakadeemilise personali rahvusvaheline mobiilsus suhteliselt tagasihoidlik ja vajab elavdamist. Turu rakenduskõrgkooli personali uuringust ilmnesid töötajate rahvusvahelist mobiilsust takistavad tegurid, mis tähtsuse järjekorras esitatuna on: asendustööjõu puudus lähetuse ajal; ebakindlus tulenevalt keele oskusest ja erialasest kompetentsusest, lisatöö õpetamise või ettekande ettevalmistamiseks; perekondlikud põhjused; piisava info

põhjused; piisava info puudus võimaluste kohta; moti- vatsiooni puudus, sest kodukoolis ei kaasne sellega tööpanusega võrreldavat hüve. Lähetusest saadud kasudena nimetasid töötajad järgmiseid tegurid: sõlmisin uusi ja tugevdasin vanu erialaseid kontakte; suurenes erialane enesekindlus; sain uusi ideid õppeaine sisu ja õppe- metoodika kohta; suurendasin multikultuurses keskkonnas õpetamise kompetentsust; väljusin korraks igapäeva rutiinist ja sain sellest uut jõudu. Üheks lahenduseks õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks on partnerkoolis lühiajalise õpetamise või mitteakadeemilise personali enesetäienduse kajastamine tööplaani osana, mitte aga töökohustustest eraldiseisva võimalusena. Ajurünnaku käigus toodi välja vajadus Euroopa ülese, keskse andmebaasi järele, mis viiks kokku õppejõudude poolt välja pakutud loengute teemad ja koolide vajadused. Lahendus asendusõppejõu leidmisele oleks tasakaalus üks – ühele mobiilsus, kus sama eriala õppejõud õpetaksid vastastikku ühel ja samal ajal vastavas partnerkoolis. Leiti, et bürokraatia lihtsustamine, eriti suuremates organisatsioonides, mõjub rahvusvahelisele mobiilsusele positiivselt. Lihtsamaks lahenduseks on elektroonilise „paberimajanduse“ käivitamine. Mõttevahetuse käigus jäi kõlama seisukoht, et teadus- ja rakendusuuringute seostamine otsese õppetööga võiks partneritele luua enam lisaväärtust.

Võib arvata, et ka meie koolis võib esineda Turu rakenduskõrgkooliga sarnased riikide vahelist mobiilsust pärssivad tegurid. Samas on võõras keskkonnas töötamisest saadav personaalne lisaväärtus, mis omakorda on aluseks kooli konkurentsivõime tõstmisele, seda väärt, et võtta ette lühiajaline töö partnerkoolis.

Olen veendunud, et IT Kolledži õpetaval personalil on kõigil erialane meelisteema, mida meie partnerkoolides lühiajalise loengu vormis tutvustada. See laiendaks nii õppejõudude, kui ka meie kooli tuntust. Palun andke mulle teada oma loenguteema, mida te sooviksite partnerkoolis läbi viia. Saan nii leida Teile sobiva kooli ning miks mitte otsida võimalusi üks - ühele õppejõu mobiilsuse käivitamiseks.

Diana Makarenko-PiirsaluRahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialist


Turvatsoonist väljas on avaram elu


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Olen IT Kolledzis õppejõud juba hea kümme aastat, kooli asutamisest alates. Loengute pidamine on privileeg, see annab võimaluse enda vaimuärksust proovile panna, sest nutikas ja kaasa mõtlev auditoorium on parim viis enda teadmiste latti asja- ning ajakohasena hoida. Loenguid - nii tunnikeseks madallennul teiste õppejõudude ainetest läbi lendava külalisõppejõuna kui ka pikemate kursustena, olen ka muudes Eesti kõrgkoolides pidanud. Sellised lühikesed sutsud loovad fooni muude koolide õpilaste tasemest, näitavad pisikesi detaile teiste koolide õppekorraldusest ning õpetavad "ansamblimängu" teiste õppejõududega. Etteruttavalt - meie kõrgkoolid on suuremalt jaolt samas formaadis tegutsevad, loengute ja seminaride korralduses suuri erinevusi pole, auditooriumi aktiivsus analoogne.

Pilt muutub aga veidi teiseks, kui eestikeelsetele ning õhtuks õdusat kojujõudmist lubavate loengutele lisada rahvusvaheline mõõde. Muude riikide kõrgkoolides olen samuti kümmekond aastat loenguid pidanud, saanud häid sõpru ja üle elanud hulga kultuurishokke. Shokk viib inimese tema turvalisustsoonist välja, sunnib eriliselt pingutama ning hiljem asjade üle järele mõtlema, enda senikogetuga võrdlema. Meie õppekorraldus on meie arvates normaalne, meie õpilaste aktiivsus kliimavöötmele kohaselt hillitsetud, õppejõudude ning tudengite vaheline suhe viisakas. Äärmused meie normaalsuse suhtes on aga raketirünnaku järel oma tegevuse vabaõhumagistrikursusteks ümber seadnud loengud, nagu ka Itaalias Como järve veeres luksusvillas peetavad eksklusiivkursused. Auditooriumi ülesehituselt on kindlasti meeldejäävaimaks Krakowi ülikooli amfiteatrilik auditoorium, kus õppejõud peab 360 kraadi loengut pidama, tudengite jäägitu autoriteedi ja austuse kogemuse õppejõu suhtes andis Colombo Ülikool Sri Lankal. Kõige selle kõrval ka Taani, Hollandi, Soome moodsad, sotsialiseerumisele orienteeritud, pisikesi grupitöö bokse (4-8inimesele) täis pikitud ning õppejõult oma ainet hoopis muul viisil üles ehitama nõudvad koolid.

Kui oma koduses auditooriumis loengute pidamine on privileeg, siis muudes riikides loengute pidamine mitme-kordselt arendav.

Minu soov(itus) on: et iga õppejõud peaks aasta jooksul külalisloenguid vähemalt ühes Eesti kõrgkoolis ja ühes kõrgkoolis mujal maailmas. Samamoodi soovin, et iga tudeng õpiks vähmalt semestri mujal maailmas. Vaimult ei saa suureks, kui pelgalt oma liivakastis unistuste losse ehitada.

Linnar Viik, lektor

Laienda oma silmaringi ja õpi tundma meie 18 partnerkooli vahvaid inimesiõpirände, praktika, loengu lugemise, koostöö või koolituse kaudu.



ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



IP kursustel osalenute arvamused:

"Kursustel on võimalik õppida rahvusvahelistelt õppejõududelt."

"IP kursus on suurepäraneviis enesetäienduseks."

"Sain põneva rahvusvahelise kogemuse."

"Ühe kaasvõitlejaga arutasime,kui intensiivne üks kursus ikka olla saab. Peab ütlema, et saab olla ikka väga intensiivne." "Boonusena akadeemilisele stuudiumile,

sai kaks nädalat veeta väga heas seltskonnas."

"Leidsin mõned väga head kontaktid Euroopas."

Mis on IP kursused ja miks seal osaleda?

IP ehk ERASMUS intensiivprojektid on kompaktsed, lühiajalised kursused, kus osalejaid on vähemalt kolmest erinevast riigist. Intensiivprojektid pakuvad tudengitele, õppejõududele ja spetsialistidele võimalust omandada rahvusvahelises keskkonnas teadmisi ja kogemusi spetsiifilistel erialadel ja teemadel, mida Euroopa kõrgkoolides ei õpetata või õpetatakse väheses mahus. IP kursusel osalejad saavad inspiratsiooni põnevatest valdkondadest, proovivad multikultuurses keskkonnas innovaatilisi õppeviise ning seda suhteliselt lühikese aja jooksul ja väga intensiivselt töötades. IP kursused kestavad minimaalselt 10 päeva ning vähemalt 10 osalejat peavad olema väljastpoolt IP kursuse toimumise asukoha riiki.

PIM ehk „Promoting Intercultural Management Competences for Working Life in the Baltic Sea Region“ , IPEAI ehk „The Intensive Programme on Embbeded and Ambient Intelligence“ on konkreetsed intensiivkursused, kus IT Kolledži tudengid ja õppejõud on osalenud.

Diana Makarenko-PiirsaluRahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialist

IPEAI 2010 Fotod: Helmut Dispert, 2010


Õppejõu nägemus IPEAI 2010 kursusest


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Osalesin sellel suvel õppejõuna rahvusvahelisel IPEAI kursusel - "The Intensive Programme on Embedded and Ambient Intelligence" ehk siis Sard- ja kõikjaldase intellekti intensiivkursusel, tutvustades alamteemat „Sardsüsteemide riist- ja tarkvara koosdisain“.

IPEAI on Erasmus intensiivkursus, mille põhikorraldaja on Kieli rakenduskõrgkool. Partnereid on kaheksast Euroopa riigist. Teist aastat läbiviidav IPEAI toimus seekord Eestist ühes kaugemas Euroopa riigis – Portugalis, Aveiro väikelinnas asuvas sama nimelises ülikoolis. IPEAI erisuseks, võrreldes teiste Erasmus intensiivkursustega, on väga väike üliõpilaste individuaaltööde maht. Eri riikide õppejõud loovad omavahel nõrgalt sidustatud lühikursustega hajusa pildi sard- ja kõikjaldaste süsteemide projekteerimisest ning kasutustest. Üliõpilaste roll on saadava info interpreteerimine ja valdkonnast tervikpildi kujundamine, mida toetab tagasihoidlikus mahus praktiline töö. Mõned õppejõud küll eeldasid, et üliõpilased paigaldavad tööks klassiruumis oma arvutitesse vajaliku arendustarkvara, kuid kohapeal selgus, et seda olid jõudnud üksikud teha ning õppetöö tuli jooksvalt ümber häälestada, et siiski soovitud tulemusteni jõuda.

Kokku oli IPEAI-st osavõtjaid 47. IT Kolledži IPEAI tudengite tiim oli 6-liikmeline, kellest kuues oli algul varupingil ning tema kaasamine sai võimalikuks viimasel hetkel, kui selgusid üksikud vabad kohad teiste riikide arvelt. Huvitav oli, et kõige passiivsemad olid võõrustaja - Aveiro Ülikooli üliõpilased, keda figureeris nimekirjas algul ainult kaks. Ülikooli viimase hetke pingutuste tulemusel leiti viis tudengit juurde, kes ka lõpuni vastu pidasid. Samas 2 algnimekirjas olnut kuuldavasti välja ei ilmunudki. Samavõrra huvitav on ka koosseisu maskuliinsus. Õppejõud olid nagunii kõik mehed ning tudengitest ainult 3 olid naistudengid, neist 2 Eestist. Õppejõud Olli ja Heikki Seinajoki rakenduskõrgkoolist, kes nägid välja ja koopereerusid vahel jutuajamistes nagu kaksikvennad, ütlesid, et muidu ülimalt soovõrdses Soomes paneb asjad paika juba kool, kus tütarlapsed valivad soodustatult või soovitatult humanitaarsema õppesuuna ning noormehed praktilisema, enam matemaatikat nõudvama tee. Kõrgkooli ukse ees on saatus juba paigas – ilma matemaatikata pole mõtet loodus- ja tehnikateaduste erialadele trügida ning lävendi ületab ehk 5% neidudest, kelle tugev enesemotivatsioon on neid sookaaslastest eristuma sundinud. Kas sama põhjus ka teiste riikide puhul vett peab, jäi küsimata, kuid kõikides arenenud maades kipub loodus- ja

tehnikateaduste erialade auditooriumite pilt sarnane olevat. Õppejõudude poolelt vaadates olid auditooriumis motiveeritud ja aktiivsed üliõpilased, kes ei kahelnud küsimusi esitamast ning tundsid laiemat huvi kursuse teemade vastu. Nagu ikka, Gaussi jaotus töötab. Korraldaja näitas fotot auditooriumi tagant, mis näitas tudengite tähelepanu sülearvuti ekraanide põhjal. Leidus neid, kes mängisid arvutimänge või kelle pea vägisi lauale kippus. Eks suvine Aveiro pakkus noortele sobivat ööelu ning see võttis lõpuks päevast oma lõivu. Üllatav oli kohata Aveiros TTÜ teadureid, kes olid saabunud sinna koostööd arendama. Selles mõttes on maailm pisut Karnaugh kaardi sarnane, kus kaugemad ääred on omavahel servapidi koos – ka meil õnnestub koostöö kaugete maadega sageli paremini kui naabritega. IT Kolledži partnerite hulgas pole ei Lätit ega Venemaad, küll aga on kaardil Aveiro Ülikool, mis on samas üks vähestest kohtadest, kus ka sellel sügissemestril IT Kolledži Erasmus vahetusüliõpilane õpib. Aveiro Ülikooli internet pole nii avatud kui Eestis. Kui meil on konverentsi või kursuse tarbeks avaliku WiFi ülespanek rutiin, siis kohapeal seda ei võimaldatud.

Portugali kultuuri ilmestab mõneti Põhjamaadele mitte omane lärmakus. Fuajee õppehoones toimis justkui üks suur kõlakoda – ei ühtegi heli summutavat pinda ega arhitektuurilist abilahendust. Ülikooli sööklas kasutati kandikute transpordisüsteemi, mis undas heliredelit nii, et kogu mitmekorruseline maja ja selle ümbruski kajas. Kohalike poolt hinnatud traditsioonidega perekohvikus kolisesid kõik nõud ja kandikud, plaksusid kapiuksed ja mürtsusid sahtlid. Teenindajate kommunikatsioon kippus laudades toimuvat summutama ja vastupidi. Aga küllap mõjub kommunikatsioonimüra lõunamaistele osapooltele harjumuspäraselt koduselt.Portugali kliima on meeldiv, ookeani jahedus kompenseerib rannikualal vahest liigset päikest ning niisutab õhku. Kuid metsatulekahjud olid Portugalis sellel aastal tõsiseks reaalsuseks. Majad on kliimale vastavalt „õhukesed“, terasside ja avatud siseõuede ja –hoovidega. Aveirole omaselt kasutatakse välisseintes ohtralt keraamilisi plaate, justkui oleks tegu pahupidi pööratud vannitoaga. Samas mõjub selline materjali kasutus üllatavalt nägusalt. Linn on hele, linna läbiv vesi kanalites puhas, kalarohke ning ookean sügavalt läbipaistev. Tasub taaskülastamist! Aveiro jääb hinge, selles on tegusat ülikoolilinna hõngu.

Kalle Tammemäe, rektor

IPEAI 2010 kursustel osalenute arvamused:

"Uued kogemused ja inspiratsioonvõimaldasid uute mõtete tekkimist."

"Uued tutvused professoritegateistest ülikoolidest on kindlasti kasulikud."

"Eriti arendasid rühmatööd, kuna grupid olid võõrast rahvusest inimestest, kellel kõigil olid täiesti erinevad mõtted ja lähenemisviisid ülesannetele."

"Oli süürepärane võimalus näha teiste, välismaa õppejõudude õpetamismeetodeid."

"Saavutasin teadmise, et rahvusvaheline õpe on huvitav ning kindlasti laiendab silmaringi."

Foto: Helmut Dispert, 2010


PIM - Promoting Intercultural Management forWorking Life in the Baltic Sea Region, 2006-2010


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



PIMi ajalugu pärineb aastast 2005, kui läänemeremaade koostöövõrgustik Baltic Sea Network otsustas luua intensiiv- programmi, mille eesmärk oli koondada eri rahvustest tudengid ja õppejõud kaheks õpinädalaks ühtsesse koostöövormi.

Programmi kavandas Kristina Henriksson (Laurea University of Applied Sciences) koostöös prof Bernd Waldeckiga (Kiel University of Applied Sciences). Programm sai nimeks Promoting Intercultural Management for Working Life in the Baltic Sea Region, lühendatult PIM.

Esimene pilootkursus toimus 2006. a Jelgavas, võõrustajaks Latvian University of Agriculture ja sellel osales 40 tudengit ja 8 õppejõudu viiest riigist. Kursus osutus väga edukaks ja see tagas PIMi jätkamise.Teine katse toimus 2007. aastal Saksamaal Kieli naabruses asuvas väikelinnas Eckernförde. PIM2007 oli sarnane oma eelkäijaga, oluliseks uuenduseks sai mess Meeting Point, kus iga riigi meeskond tutvustas oma maad ja kultuuri teistele PIM kursusel osalejatele ning meeleolukas üritus oli avatud kogu linnarahvale.

Pärast kahte edukat pilootkursust sai PIM Euroopa Liidu rahastuse ja kursusest sai ametlikult Erasmuse Elukestva Õppe Programmi osa. Esimene Euroopa Liidu poolt rahastatud PIM2008 toimus Tallinnas, võõrustajaks Eesti Infotehnoloogia Kolledž. Seejärel PIM2009 Leedus, Alytuses ja viimane, PIM2010 kenas Poola linnas Bydgoszczis. Viimasel kursusel kaasati programmi Venemaad esindav St Petersburg Technical University, esimene ja ainus partner väljaspool EL liikmesmaid.

Kahenädalase intensiivkursuse raames omandati teadmisi ja kogemusi meeskonnatöö ja juhtimise valla multikultuurses seltskonnas; viidi läbi küsitlus ja uuring rahvusvahelise taustaga ettevõtetes; koostati ning kaitsti lõpparuanne, mille fookuses koostöö võimalikkus rahvusvahelistes gruppides kultuuridevahelisi erisusi silmas pidades. IT Kolledži Tehnosuhtluse tudeng Kristjan Kalmus osalaes PIM kursusel 2009. aastal Leedus, Alytuses ja tema poolt kirjapandu sobib hästi ilmestama kursusel toimunut: „Kahe nädala jooksul õpiti tundma kultuuridevahelisi erinevusi, kehakeelt ning läbirääkimiste võlukunsti. Esimesel päeval jagati üliõpilased rühmadesse. Üheski rühmas polnud kahte sama riigi esindajat ja selle rühmaga koos tuli teha erinevaid töid ja ülesandeid, mis varieeruva inglise keele oskuse tõttu polnud alati kerge. Kui esimesel nädalal oli põhirõhk tubasel teooriaõppel, siis teisel nädalal oli vaja õpitu omamoodi praktikasse rakendada. Lõppülesandeks oli intervjuu prestiižikate Leedu firmade esindajatega, mis tuli koos

praktikasse rakendada. Lõppülesandeks oli intervjuu prestiižikate Leedu firmade esindajatega, mis tuli koos rühmakaaslastega ette valmistada, läbi viia (inglise keeles muidugi) ja intervjuu käigus saadud teabe põhjal koostada põhjalik aruanne ning luua kaasahaarav ja loominguline esitlus. Kahe nädala jooksul oli päevakava pingeline ning lõpuks hakkasid ka suhted pingestuma, pannes proovile iga võistkonna. Tihedale ajagraafikule hoolimata ei puudunud ürituse lõbusam külg. Erinevad väljasõidud, õhtused restoranikülastused ja nooruslik rahvusvaheline seltskond tasakaalustasid suurepäraselt pingelist päevast õppetööd.

Kohtumine nii paljude elurõõmsate inimestega avardas silmaringi ja suhtlemine inglise keeles parandas keeleoskust tunduvalt, mis oli kindlasti väärtuslik kogemus. PIMi teoreetiline osa ei olnud üldsegi lihtne, kuid toetavad rühmakaaslased ning melu aitas raske kursuse edukalt läbida. Väärtustades maitsekat tudengielu ning teadmistepügalaid, soovitan kõigil osaleda, kel vähegi võimalik!”

Marika Tamm, praktika õppejõud

IC-SID 2011- Intercultural Approaches toService Innovation & Design Methods 2011

PIM üldkoordinaator: Laurea University of Applied Sciences, Soome

Partnerkõrgkoolid:Alytus College of Higher Education, Leedu

Vilnius College of Higher Education, Leedu

Kiel University of Applied Sciences, SaksamaaEesti Infotehnoloogia Kolledž, Eesti

Copenhagen Technical Academy, Taani

University of Economy in Bydgoszcz, Poola

St Petersburg University of Service Management, Venemaa

Omamoodi PIM projekti jätkuna, samas siiski täiesti uues kuues tekkinud SID programmi koostasid Kristina Henriksson ja Päivi Mantere (Laurea UAS), prof Bernd Waldeck (Kiel University of Applied Sciences), Marika Tamm (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) ja Lukasz Jasinski (University of Economy in Bydgoszcz). Programmi üldkoordinaatoriks on taas Laurea UAS.

SID programmi pilootkursus toimub 3 -17 aprillil, 2011. a, Inglismaal, Leicester’is. Osalema oodatakse 21 tudengit ja 9 õppejõudu Soomest, Saksamaalt, Poolast ja Eestist. SIDi eesmärgiks on anda üliõpilastele teoreetilisi ja praktilisi teadmisi teenuste innovaatilise disaini alal. Kasutades interdistsiplinaarset lähenemisviisi, kus lõimivad äri-, projekteerimistehnoloogiad ning rolli mängivad IT lahendused, omandatakse teadmisi teenuste kultuurist, strateegilisest turundusest, kultuuridevahelisest kommunikatsioonist, tehakse tutvust kaasaegseid võimalusi pakkuvate E-teenuste ning olemasolevate ja innovaatiliste mobiilteenustega. Kursuse käigus õpitakse looma lõppkasutaja vajadustest lähtuvaid teenuseid.

Marika Tamm, praktika õppejõud

http://www.balticseanetwork.org/


ERASMUS tudengile ERASMUS sõnavara


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Lisainfo IT Kolledži veebilehel ERASMUS rubriigis.

Application Form - Avaldus Erasmus vahetusüliõpilase staatuse taotlemiseks vastuvõtvas kõrgkoolis.

Bilateral Agreement - Kahe kõrgkooli vahel sõlmitud Erasmus mobiilsuse koostööd reguleeriv leping.

Conformation of Erasmus Mobility - Vastuvõtva kõrgkooli kinnituskiri, et avalduse esitaja on võetud vastu vahetusüliõpilaseks.

Certificate - Vastuvõtva kõrgooli kinnituskiri läbitud õpirände või praktika aja ja koha kohta.

EILC - Erasmus Intensive Language Courses - Vahetusõpet ettevalmistavad keele intensiivkursused kestvusega kuni 6 nädalat. Vahetusõppe kestus - 1 semester kuni 1 õppeaasta, minimaalselt 3 kuud kuni maksimaalselt 12 kuud.

Erasmus kood - Erasmus programmiga liitunud kõrgkooli unikaalne tunnus, nt IT Kolledži Erasmus kood on EETALLINN14. Erasmus ülikooliharta - Euroopa Komisjoni poolt kõrgkoolile antud luba osaleda Erasmus programmis. Hartaga liitunud kõrgkool on võtnud kohustuse täita Erasmus programmi nõudeid üliõpilaste ja töötajate vaba liikumise tagamiseks.

Learning Agreement - Õppeleping, kus määratakse Erasmus vahetustudengi õppeprogramm väliskõrgkoolis ja õpirände tunnustamise tingimused kodukõrgkooli poolt. Kohustus sõlmida enne õpirännet.

Student Mobility (SM) - Üliõpilasvahetus õpirände või praktika eesmärgil.

Staff Mobility (ST) - õppejõudude (STA - teaching assignments) või töötajate ( STT - staff training) lähetus.

Stipendiumileping - Leping, mis sõlmitakse kodukõrgkooli ja tudengi vahel, kellele on omistatud Erasmus stipendium.

Training agreement - Praktikaleping, kus määratletakse praktikaprogramm ja selle tunnustamise tingimused kodukõrgkooli poolt. Kohustus sõlmida enne praktikat.

Õpirändeks ja praktikaks alates teisest kursusest.

Õpirände ja praktika kestvus 3 - 12 kuud.

Õppelepingu täitmisel kodukõrgkooli poolt õppe programmi täielik tunnustamine.

Vabastus õppetasudest vastuvõtvas kõrgkoolis. Stipendium sisaldab reisi- ning elamistoetust vastavalt sihtriigi elukallidusele, keskmiselt 400 EUR-i kuus. Stipendiumile tuleb kandideerida planeeritava õpirände või praktikale eelneval semestril.

Õpirände või praktika perioodil on õigus saada riiklikke stipendiume, õppetoetusi ja laene samaväärselt Eestis õppivate üliõpilastega.

Õpirändes on õigus osaleda mitu korda, aeg kokku ei tohi ületada 24 kuud tudengi kohta.

ERASMUS töötajale

Loengute pidamine partnerkoolis. Loengute lähetuse kestvus on 1 päev - 6 nädalat.

Minimaalne õpetamise maht on 5 tundi.

Enne lähetust tuleb kolmepoolselt kooskõlastada õppeprogramm.

Koolitustest osavõtt õppejõudude ja teiste töötajate poolt. Osaleda saab 5 päeva kuni 6 nädala pikkustel koolitustel.

Koolituse sisu peab olema eelnevalt kolmepoolselt kooskõlastatud.

Hüvitatakse reisi- ja elamiskulud vastavalt sihtriigi elukallidusele.

Saa isiklikult tuttavaks Luleå Tehnikaülikooli, Schmalkaldeni rakenduskõrgkooli ja Viini Tehnikumi inimestega IT Kolledži ERASMUS infotunnis 24.09.2010 kell 14.00.

http://www.itcollege.ee/?url=erasmus


Tehnosuhtleja praktika Karpaatides


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Fotod: Mikk Saaretalu, 2010

Lugupeetud lugeja,

selle kirjatüki lugemisel avaneb Sulle tõsieluline ning kärpimata ülevaade ühe tehnosuhtleja välispraktikast Slovakkias. Ehk milliste vägitegudega täpsemalt hakkama saadi. Pidulikuks alustuseks üks korralik gurmeelik isutekitaja ehk „Tehnosuhtleja – kes see on?” Teame, et igaühele meeldib oma mätast kõige rohkem kaitsta. Tõeline tehnosuhtleja ei ole siinkohal erand. Võtan kohe appi IT Kolledži esiründaja Antti Andreimanni, kes 13. mail 2010 ruumis 314, käis välja järgneva toetava mõttekäigu:„Ärge kunagi laske koodikirjutajaid ning müügimehi kokku. Mitte kunagi!” Lühidalt ja konkreetselt nagu esiründajale kohaselt, võttis Andreimann kokku, kes peaks tekkinud tühimiku täitma – tehnosuhtleja!

Vahva praktika Slovakkias on "mustal ning valgel" ja aeg on tulemusi jagada! Kuna minu praktika toimus veidi ebatraditsioonilises keskkonnas, siis sellest lähtuvalt olid tekkinud tööülesanded ning probleemid kraad teistsugused. Kõlab küll jube keeruliselt, kuid minu praktikakoht oli Žilina Ülikoolis Slovakkias. Töökaaslasteks olid õppejõud ning doktorantuuri tudengid. Põhitööna tegelesin „Crises management” (KKM) osakonna veebilehekülje arendamisega. Sisu, disain, kasutajamugavus, SEO ja muud kellad-viled. Hoopis ekstravagantsem, kuid mitte minu põhitöö, oli tudengitele suunatud tegevus. Näiteks sain privileegi korraldada loengusarja, millega pidin katma midagi huvitavat nii auditooriumile kui endale. Rääkisin teemadest, milles "olin kala vees" ning samuti asjadest, kus pidin eelnevalt kõvasti sukelduma – et oleks võimalust, selg sirge, rääkida. Seda edevust ja esitlust sai nüüd kõvasti selgemaks! Öeldakse, et parim viis õppimiseks on õpetamine ise – pagana õigus!

Räägime reaalsusest ning päris kogemustest siis. Nagu

välistab karmid koodikirjutamised. Kõlab eneseirooniliselt, kuid mida rohkem ITK koolipingis sai studeeritud seda selgemaks sai, et tehnosuhtluse kõige olulisemat tahku ei ole võimalik ainult teooriat õppides omandada. Miks? Nimetus „tehnosuhtlus” peidab endas hulgaliselt põnevaid tahke. Üks olulisem, minu isiklikust vaatevinklist, on kohanemisvõime. Mõistame ilmselt kõik, et see tähendab harjumist teatud keskkonnaga. Laiendaksin seda definitsiooni tehnosuhtleja seisukohast ning uueks seletuseks oleks, et kohanemisvõime on oskus valida õige otsus hoolimata järgnevatest faktoritest: tundmatud olukorrad, harjumatud iseloomud, ootamatud ülesanded, pidevalt korduvad arusaamatused, jne. Siinkohal annan ühe värvika näite.

Koosolek. Üks edukas ettevõtmine koos kohaliku tudengiga on valmis. Uus kodulehekülg sai lõpuks paigaldatud, õppejõud said uhked personaalsed ligipääsud ning aeg oli presenteerida, kuidas seda kasutama peaks. Akadeemiline õhkkond ja väike närv sees nagu ikka. Viis minutit enne koosolekut saabub mulle sõnum kohalikult tudengilt, kes teatab enda mitte-tulemisest… Võiks öelda, et ikka juhtub ja mis see üks presentatsioon siis ikka on. Täiesti nõus! Lisades aga ajalise faktori – viis minutit, saame hoopis huvitavama dimensiooni ning võiksime siinkohal kõik mõtiskleda oma viimase presentatsiooni ettevalmistamise ajakulule? Just taolised ootamatused tööülesannetes, persoonides ning olukordades olid mõnusalt karastavad! See oligi üks põhjus, miks teekond Slovakkiasse sai ette võetud. Eks ikka selleks, et ennast karastada, võtta igast olukorrast maksimaalne; ammutada uusi kogemusi ja tulla siis tagasi ja omandatut jagada! Olen äärmiselt tänulik, et eelpool mainitud karastavad ja väärtuslikud situatsioonid saatsid mind praktikal ning ITK`s omandatud teooria leidis rohkelt rakendust. Tehnosuhtluse üks olulisemaid tahke, kohanemisvõime, sai ilusti kinnitust!Väga positiivne ja rahul olen igatahes :)

Tehnosuhtluse üliõpilane, Mikk Saaretalu

Mikk Saaretalu, 2009/10 õ-a viimase kursuse praktika Žilina Ülikoolis


Õpiränne Haaga - Helia Rakenduskõrgkooli ja Aveiro Ülikooli


ERASMUS



Kogemus KULTUUR

PIM

Poola

Soome

Rektorid Austrias


Austria

IDEED



Fotod: Marko Silla, 2009

Haaga-Helias oli väga palju välistudengeid üle maailma, isegi Mehhikost ja Ameerika Ühendriikidest. Kui nüüd tagasi vaadata, siis enamiku vabast ajast veetsin koos välistudengite, mitte soomlastega. Ühikas jagasin kööki kahe belglasega. Soomes veedetud aeg oli väga põnev, iga nädal toimus kohaliku üliõpilasesinduse poolt korraldatud miniüritus nagu jalgpall, baari või klubi külastus. Kuna mu ühikas oli kesklinnast suhteliselt kaugel, oli ainult probleeme öösel tagasisaamisega.Õppetöö oli organiseeritud teistmoodi kui Eestis. Grupid ei olnud tavaliselt suuremad kui 20 tudengit. Õppejõud sai igale tudengile rohkem aega pühendada. Samuti oli palju kodust- ja rühmatööd. Sessist sain elusalt läbi ja olen oma Soome kogemusega rahul. Järgmine kord valin ainult kaugema ja soojema sihtkoha.

Allan Vein Erasmus vahetusüliõpilane 2009/10 õ-a sügissemsterHaaga-Helia Rakenduskõrgkool, SoomeLõpetas IT Kolledži 2010 Cum Laude

Jäin Erasmuse kogemusega väga rahule. Tutvusin erinevate kultuuridega, nägin palju huvitavat ja sain tohutult kogemust.Keelekursus, mis toimus enne õpingute algust, oli väga hea. See aitas sisse elada portugali kultuuri ja inimestega seltsida. Hommikuti olid keeletunnid ja pärast lõunasööki toimusid ühisüritused, käisime muuseumides, ujumas ja paljudes looduskaunites kohtades. Keelepraktikat saime selle tõttu väga tugevalt. Kursuse lõpuks omandasime portugali keele ja saime algtaseme keeletunnistuse. Korraliku arusaamaga, kuidas toimub elu Portugalis, suundusime Aveirosse, kus koolipäevad hakkasid aset leidma. Aveiros ei olnud meil alguses eluaset. Esimesed ööd veetsime hostelis. Kahe päevaga ledsime taskukohase hinnaga elamise Aveiro kesklinnas. Kuigi lahkusime hostelist, saime selle omanikult abi,kes aitas meid kommunaalprobleemide lahendamisega nagu interneti jms muretsemisega. Saime abi ka Erasmuse Buddy´delt, kelle abiga avasime endale kohalikud pangakontod ja maksunumbrid.Koolis toimus õppimine valdavalt portugali keeles. Oli muidugi õppejõude, kes valdasid inglise keelt ja aitasid kui mahti oli. Väga palju oli iseseisvat õppimist, inglise keelse materjali tarbimist ja portugali keelse materjali tõlkimist, et aru saada mida loengutes, praktikumides käsitletakse.

Väga omapärased oli praktikumid, kuna kogu töö tehti paarikaupa ehk näiteks toimus paaris programmeerimine. Vähemalt 80% tundidest pidi kohal käima. Vastasel juhul ei pääsenud eksamile. Üldiselt peeti tähtaegadest rangelt kinni aga loomulik oli, et õppejõud ja tavakodanikud jäid kokkusaamistele ca 20 minutit hiljaks.Portugallased on väga rahulikud inimesed, kuid emotsioonide poolest väga aktiivsed. Nad on seltsivad ning neile meeldib kallistada ja anda põsemusi. Portugal on riik, kus puhata ja elada on hea, kuid professionaalselt peab seal ikka arvestama lõdva käitumise ja segase bürokraatiaga. Rongi - ja bussiliiklus on sellest olenemata väga kõrgel tasemel.

Toomas Talviste, Erasmus vahetusüliõpilane 2009/10 õ-a sügisseemsterAveiro Ülikool, PortugalInfosüsteemide arendus, 2 õppeaasta

Vahetusüliõpilase elu teises riigis on kogemus, mida julgelt soovitan igale üliõpilasele, kes vähegi otsib seiklusi ja huvitavaid inimesi, kellega tutvuda.Miks üldse minna võõrale maale õppima, kui kohalik keel ei ole suus ja inimesed on võõrad? Toon välja kolm põhjust, miks soovitan minna. Esmalt, kirev rahvusvaheline seltskond, kellega ühes koolis õpitakse, üritustelt osa võetakse ja ise lõbusaid seiklusi korraldatakse. Lisaks kohalikule kultuurile, õpitakse tundma teiste maade kombeid ja tutvutakse inimestega erinevatest maailma punktidest. Teiseks põhjuseks on võõrkeele omandamine. Kindlasti ei tasu karta, kui ei osata kohalikku keelt. Näiteks pakuti intensiivset keeleõpet ühe kuu jagu ja sellest piisas lihtsamast portugali keelest arusaamiseks. Pärast keelekursust suundusin kooli, kus lisaks oma erialale sain portugali keelt edasi õppida. Sain oma inglise keele oskust praktiseerida ja inglise keeles vesteldes tunnen end nüüd mitu korda kindlamana. Kolmandana võib välja tuua sealse kliima. Kes ei oleks tüdinenud Eesti sombusest ilmast ja ei ihkaks vaheldust? Siis on Portugal väga õige valik. Temperatuur on soe ja vihma vähe. Kogemus oli parim ja otsus Portugali minna, ainuõige. See jääb kindlasti väga pikaks ajaks meelde ning on mida meenutada!

Marko SillaErasmus vahetusüliõpilane 2009/10 õ-a sügissemesterAveiro Ülikool, Portugal

Documents

Eesti Infotehnoloogia Kolledži RV infoleht No 1, september, 2010