Kallid sõbrad,viimasel ajal on ülikoolidele saanud tüüpiliseks hinnata end kõikvõimalike arvnäitajatega ja muretseda oma kohtade pärast rahvusvahelistes paremusjärjestustes. Ega minulgi oleks midagi selle vastu, et Tallinna Ülikool mõnes neist väljapaistva tule­musega hiilgaks. Kuid esmajoones oleme me endale seadnud teise eesmärgi – muutuda meie kandi kõige inimsõbralikumaks ülikooliks.

Meie – mina ja mu kolleegid – usume, et ülikool peaks ennekõike olema kasvukeskkond. Me ei usu, et akadeemiline haridus võiks piirduda pelga teadmiste ja oskuste mehaanilise edasiandmisega, mida võiks tulemusnumbrites mõõta. Meie jaoks tähendab akadeemiline haridus kriitilise, pidevalt tege­likkust analüüsiva mõtte teritamist, mis käib käsikäes inimese kui terviku arenguga, nii et iga meie ülikooli lõpetaja oleks võime­line realiseerima oma potentsiaali nii täiuslikult kui võimalik, saama iseseisvaks isiksuseks, kellel oleks anda oma kogukonna arengusse just tema annetele ja võimetele toetuv panus.

Me usume ka seda, et inimesed teevad hästi seda, mida nad teevad teadlikult ja vabatahtlikult. seetõttu oleme koostanud oma õppekavad nii, et nad võimaldaksid maksimaalset vabadust nii õppijale kui õppejõule – Tallinna Ülikooli üliõpilastele on antud märkimisväärsed õigused kaasa rääkida oma õppeplaa­nide kujundamises ning ainete valikul, samas kui õppejõududelt oodatakse just nende uurimistööl põhinevate ja nende aka­deemiliste huvidega seotud ainete õpetamist, selle asemel et korrata aastast aastasse ühtesid ja neidsamu kursusi.

Ja loomulikult usume me ka rangetesse ja kõrgetesse akadee­milistesse standarditesse. Üliõpilane, kes on õhtul pidutsenud oma kolleegide ja õppejõudude seltskonnas ei tohiks oodata hinnaalandust järgmise hommiku eksamil ning õppejõud ei peaks lootma populaarsusele seeläbi, et paneb oma üliõpilas­tele teenimatult kõrgeid hindeid. akadeemiline haridus eeldab rasket tööd, isegi kui see on töö, mida teeme hea meelega.

samuti arvame, et ülikool võiks olla inimesele lähedal. seda mitmes mõttes – eelkõige inimlikus. see võiks olla koht, kuhu alati tullakse rõõmu ja huviga. Koht, mis oleks õhustikult hubane ja kodune. Ja seda kõike olen ma näinud ka Haapsalu kolledžis, mis on meie suure terviku väike, ilus ja väärtuslik osa.

soovin Teile edu meie ülikooli pürgimisel ning loodan, et saame Teie panuse läbi omas vaimus rikkamaks, mitmekülgsemaks ja et suudame seeläbi ka Teile rohkem tagasi anda.

Professor rein raudrektor

avasõnad

avas

õn

ad

�

Kolledž Kui regionaalne HaridusKesKusHaapsalu kolledži rajamise idee pärineb läänemaat. Koha­likud juhid pidasid tähtsaks ülikooli kolledži mõju piirkonna haridustaseme tõstmisel ja elanike väljavoolu vähendamisel. sellest eesmärgist lähtuvalt on Haapsalu kolledž ka tegutsenud, viies kokku lääne regiooni vajadused ja emaülikooli – Tallinna Ülikooli – võimalused.

On väga suur erinevus, kas olla üks paljudest kõrgkoolidest Tallinnas või olla ainuke kõrgharidusasutus suhteliselt hõreasus­tusega regioonis. regionaalne kolledž peab toimima piirkonna hariduskeskusena ja eelkõige arvestama siinsete arenguvaja­dustega: ühelt poolt kõrghariduse omandamise võimaluste loomisega ja teisalt aktiivse osalemisega regionaalses arendus­tegevuses. Tegevuse sidumine kohalike asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega tähendab head koostööd ja paindlikkust. võiks öelda, et suhtlemisel on kõige olulisem roll.

Väikeses kolledžis tuleb töörõõmu vahel tunda suhteliselt väikestest asjadest: noor haritud õpetaja maakoolis; koha­like omavalitsuste haldussuutlikkuse uuring, mis on kuumaks aruteluteemaks seminaridel; kooliarendusprojekt, mille raames saavad tegevõpetajad oma suurepäraseid ideid teistega jagada. need ja paljud teised väikesed tegemised suurenda­vad inimestevahelist sidet ja loovad soodsa pinnase edasiseks sisukaks koostööks.

lisaks piirkondlikule koostööle tuleb avatud silmadega vaadata ringi kogu maailmas. Kolledži üliõpilased ja õppejõud kasuta­vad akadeemilise välissuhtluse võimalusi ja loovad kontakte ideekaaslastega ülikoolides nii siin kui sealpool Eesti piire. samas on alati hea tulla sisse hubase kolledži uksest ning astuda väikesi samme maailma parandamise suunas!

Kohtumiseni Haapsalus!

Eve Eisenschmidtdirektor

avas

õn

ad

avasõnad �

sisuKord

� avasõnad4 sisuKord5 PilK HaaPsallu 6 saamislugu7 arengulugu8 visiOOn Ja sÜMbOOliKa9 missioon Ja tegeVusmudel10 roll regionaalarengus12 erialade tutVustused

1� Klassiõpetaja, põhikooli inglise keele õpetaja kõrvalainega

1� Pedagoogiline nõustamine 14 rakendusinformaatika (multimeedium)15 Haldus­ ja ärikorraldus15 riigiteadused

16 täiendKoolitus17 ÜliõPilasEd18 vilisTlasEd19 KOnTaKT

sisu

Kord

4

see kevadõhtune päike,mis lahele annab läike,

see meri, mis randadel käib,see tuul, mis kevadet täis,

see väike viik, see salu,see kaunis Haapsalu,

õrn taevas, kust pilku ei saa –kodulinn läänemaal.

PilK HaaPsallu

PilK

Haa

Psal

lu

5

Haapsalu on sajandeid olnud läänemaa hariduselu keskuseks. Esimesi teateid vanima õppeasutuse, Toomkooli kohta leidub aastast 1�80. areneva hariduselu põhiküsimus oli koolmeistrite ettevalmistamine. Esimene seminar läänemaa koolmeistrite ettevalmistamiseks avati 1844. aastal Jädiveres. sellest ajast on läänemaal vahelduva eduga õpetajaid koolitatud erinevates õppeasutustes. neist tuntumad olid läänemaa õpetajate seminar (19�1–19��) ja Haapsalu õpetajate seminar, hiljem Haapsalu Pedagoogiline Kool (1945–1956).

Eesti vabariigi taaskehtestamise järel avati Tallinna Pedagoogika­ülikooli Haapsalu kolledž. Haapsalust oli saanud ülikoolilinn. Haapsalu linnapea ja pedagoogikaülikooli rektori asutamis­lepingu sõlmimisega �0. mail 1998 otsustati linna ja pedagoo­gikaülikooli toetusega avada õpetajate ettevalmistamiseks üli­kooli kolledž, mille tugev seotus ülikooliga kajastub siiani tihedas koostöös ning kattuvates õppekavades ja õppekorralduses.

�. septembril 1998 avasid haridusminister Mait Klaassen ja pedagoogikaülikooli rektor Mait arvisto koos direktor Eve eisenschmidtiga Haapsalu kolledži uksed. esimese semestri loenguid kuulasid üliõpilased Tallinna Pedagoogikaülikoolis, järgmise semestri juba Haapsalu Vene gümnaasiumilt saadud oma ruumides. vastu võeti tulevased klassiõpetajad (1.­6. klass) inglise keele lisaerialaga (põhikoolis).

Professor lembit andresen

saam

islu

gu

saamislugu

mulJe Kolledži algusaegadestHaapsalu kolledž oli meile see koht, kus jõudsime arusaamani, et edasist teed jätkame just koolis. Õpinguaastatel mõist­sime, et me suudame ja tahame suunata noori õppimisel ja arenemisel. Kolledž pakkus esimese aasta jooksul olulisi võima­lusi, mille kaudu saime teada, kes on tänapäeval koolis õpetaja ning millist rolli ta täidab õppeprotsessis ja väljaspool seda.

saime noorte õpetajatena kolledžilt tuge – võisime avameelselt rääkida oma muredest seoses esimese tööaastaga koolis. õppetöö ja praktika käigus leidsime oma “mina” ning koha, kus olla ja midagi olulist korda saata. seda, mida saime, kasu­tame, seda, mida mitte, omandame.

Kristel vahtrai lennu vilistlane

6

aasta­aastalt on kolledž arenenud ja täienenud. 1999. aastal avati infotehnoloogia eriala, �00�. aastal haldus­ ja ärikorralduse eriala ning �00�. aastal esimene magistriõppe eriala – riigiteadu­sed. 2004. aastast on kolledžis võimalik õppida pedagoogilise nõustamise magistriõppes.

seoses uute erialade loomisega on ka kolledži üliõpilaskond hüppeliselt kasvanud. Kui 1998/99. õppeaastal alustas kolledžis õpinguid vaid �� tudengit, siis haldus­ ja ärikorralduse eriala avamisega ning õpetajakoolituse kaugõppe tudengite arvu kasvuga suurenes õppijate arv �00�. aastaks ��5­ni.

2007. aasta kevade seisuga õpib kolledžis 258 tudengit. Kui arvestada 220 tudengiga, kes on kolledži lõpetanud, on see päris oluline arv, mis lootustandvalt jätkab aastast aastasse kas­vamist. Pidevalt on suurenenud ka kolledži ruumivajadus ning nii mõnegi endise üliõpilase üllatuseks leiab siit nüüd ruume, mida nende õppeajal olemas ei olnud. selles on kaasa aidanud nii Haapsalu linn kui üldgümnaasium.

Kõigest sellest lähtuvalt on kogu aeg kasvanud vajadus kom­petentse õppe­ ja teadusabi personali ning lektorite järele. Võrreldes 1998. aastaga, mil kolledži personal koosnes kahest inimesest, on �007. aastaks siin töötamas 18 inimest – kõik oma ala spetsialistid ja nii mõnedki kolledži vilistlased.

aren

gu

lug

u

arengulugu

mida täHendab töötada Kolledžis?Kolledžis töötamine tähendab ennekõike koostööd: kolleegide ja üliõpilastega, Tallinna Ülikooli ja kõigi teiste ülikoolidega, regiooniga. selles peitub kolledži tugevus ja ühtlasi on see ainus võimalus läbilöömiseks. Kolledž on väike ja tubli positiivse laenguga kool läänemere rannikul!

Janno KriiskaiT osakonna juhataja, informaatika lektor

Kolledži nõukogu

Direktor

ArendusjuhtDirektori abi

Haldus- juhtimine

Õpetajakoolitus Infotehnoloogia Õppekeskus Haridus- ja nõutamiskeskus

Haapsalu kolledži struktuur

7

Haapsalu kolledži visiooniks on toetada kvaliteetse koolitus­, uurimis­ ja arendustegevuse kaudu lääne regiooni arengut.

Kolledži põhiväärtusedõppijakesksuskoostöö ja avatusheade praktiliste oskuste ja tegutsemisvalmidusega vilistlane

Kolledži põhieesmärgidheatasemeline haridus – ülikooli õppekavade vahendamine regioonis ja rakenduskõrghariduse taseme õppekavade avaminelääne regiooni vajadustest lähtuv uurimis­ ja arendustege­vus, mis on seotud kolledži õppevaldkondadegasüsteemne täiend­ ja ümberõpe piirkonna vajadustest lähtuvalt

SümboolikaKolledži logo sümboliseerib meie akadeemilist fassaadi ning sidet Tallinna Ülikooliga.logol on kolm sammast, mida võib võrrelda kolledži alustuge­dega:areng – tahame areneda, sest ainult edasi liikudes on võimalik ellu jääda;avatus – tahame olla avatud uute ideede ja mõttekaaslaste otsingul;armastus – see on hoolimine ja tähelepanelik suhtumine meid ümbritsevatesse inimestesse.

Mesilaskärje motiiv – näitab meie sidusust ja ühtset koos­tööd regioonis.

Kaks kolledži värvi:meresinine sümboliseerib avatust ning rahu, mida pakub vaade merelehõbehall sümboliseerib väikese kooli tagasihoidlikkust ning hõbe kui eesti rahva väärismetall rõhutab järjekindlust ja püsima­jäämist.

Moto Haridus võib anda tiivad – Üliõpilasnõukogu sümbol, mis näitab võimaluste avardumist läbi heatasemelise hariduse ja õppijakesksuse.

»»»

»

»

»

visi

OO

n Ja

sÜ

MbO

Oli

Ka

visiOOn Ja sÜMbOOliKa

8

tlÜ Haapsalu kolledž on regionaalne hariduskeskus, mis koordineerib koostööd piirkonna teiste õppeasutustega, eelkõige kutseõppeasutuste ja koolituskeskustega, ning ühendab regiooni Eesti ülikoolidega nii Tallinnast kui Tartust.

MissiOOn Ja tegeVusmudel

mis

sio

on

Ja t

egeV

usm

ud

el

UURIMIS- JA ARENDUSTEGEVUS

REGIONAALSED PARTNERID

(Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus,

Läänemaa Arendus- keskus, Läänemaa üld-hariduskoolid, Haapsalu Kutsehariduskeskus, SA Lääne-Eesti Kutseõpe, omavalitsused, ettevõt-ted, organisatsioonid)

HariN

Haridus-ja nõustamis-

keskus

KÕRGHARIDUSÕPE

KLASSIÕPETAJA

RAKENDUSINFORMAATIKA

HALDUS- JA ÄRIKORRALDUS

ERINEVATE MAGISTRITASEME ÕPPEKAVADE VAHENDAMINE

HÜNHaapsalu Üliõpilas-

nõukogu

HKTFHaapsalu kolledži

tudengifirma

VILISTLASKOGU

REGIONAALNE HARIDUSKESKUS

EMAÜLIKOOL TALLINNA ÜLIKOOL

JA PARTNERÜLI-KOOLID EESTIS JA

VÄLISMAAL

9

Kõrgkooli tähtsus regioonis seisneb elanikkonna harituse ja vaimsuse tõstmises, laiendades seeläbi võimalusi tööturul ja ennetades inimeste äravoolu suurematesse keskustesse. Kas kolledž on täitnud nimetatud rolli ja millised on arengusuunad?

Kolledžis pakutavad erialad on kooskõlas regionaalarengu vajadustega ning lisaks kõrgharidusõppe erialadele töötatakse välja uusi õppekavasid terviseedenduse ja käsitöö valdkon­nas. Koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskuse, suuremõisa Tehnikumi, vana­vigala Tehnika­ ja Teeninduskooliga tegut­setakse kvaliteetse tööjõu ettevalmistamisel. integreeritakse kõrg­ ja kutsehariduse sarnaste valdkondade õppekavasid ning luuakse seeläbi üha enam võimalusi valida sobiv jätkuõpe oma kodukandis. Osaletakse ka lääne maakonna arengukavade ja strateegiate arendamisel, et olla kursis regionaalarengu kõigi valdkondadega. Hariduskeskusena on kolledž võtnud eestve­dava rolli eelkõige oma õppesuundadel, koostades ja ellu viies ühe olulise partnerina infoühiskonna ja üldhariduse arengu­kavasid.

Põhiliste õppevaldkondade raames seotakse regionaalseid kogukondi. Haridus­ ja nõustamiskeskusena on käivitatud kolledži vilistlaste, praktikajuhendajate ja läänemaa klassiõpeta­jate ühine kogukondlik suhtlemisvõrgustik ning loodud üksteiselt õppimise mudel. uue käsitöömeistri õppekava käivitamise raames on loomisel tulevaste õppejõudude ja kohalike käsitöö­meistrite kogukond. Tulevikusoov on kujuneda ka kutseõpeta­jate kogukonna ühendajaks ja täiendkoolituskeskuseks. Tänu väljastpoolt tulnud õppejõududele ja õppijatele on võimalus tuua regiooni lisaväärtusi uute kompetentside ja vaimsuse näol. Koostööpartneritega korraldatakse traditsioonilisi regionaalseid hariduskonverentse, e­õppe koolitusi ja visiooniseminare.

Tasemeõppe kursuste ja lõputööde raames toimub regiooni huvisid toetav uurimistegevus. vilistlaste abiga on loodud põhi­ideestik riiklikult käivitunud kutseaastale kui algajate õpetajate tugiprogrammile. Mitmetes magistritöödes on uuritud õpetaja professionaalse arengu problemaatikat. Kolledž on osalenud Põhjamaade loodussäästliku mõtteviisi ja õpetuse integree­rimise ühisprojektis, kus viidi läbi ka vastavasisuline täiendõpe läänemaa algklasside õpetajatele. Haldus­ ja ärikorralduse üliõpilased viisid läbi kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse analüüsi, kus juhendajaks olid Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna õppejõud. info­ ja kommunikatsiooni valdkon­

roll

reg

ion

aala

ren

gu

s

rOll regionaalarengus

10

nas on üliõpilased koos õppejõududega teinud ettevõtete koolitus­ ning tööjõuvajaduse analüüse. Pidevalt osaletakse piirkonna e­õppe arendusprojektides, mis annavad võimaluse nii tegevõpetajatel kui ka õpetajakoolituses osalejatel omandada paremaid iKT­alaseid teadmisi ja oskusi.

välissuhtlus on tähtsal kohal nii tasemeõppe toetamisel kui ka uurimis­ ja arendustegevuses. Koostööpartneritega viiakse läbi regionaalseid arendusprojekte ning üliõpilased, õppejõud ja personal käivad pidevalt omandamas haridusalaseid kogemusi.

Kolledži tegevuste läbivaks märksõnaks on koostöö, mida aren­datakse partneritega regioonis, välisriikides ning emaülikoolis. tallinna Ülikooli prorektor Heli mattiseni sõnul on kolledžit vaja regioonile. Üheksanda tegutsemisaasta järel võib öelda, et kolledžist on kujunenud läänemaa hariduskeskus.

agnes Männikarendusjuht

roll

reg

ion

aala

ren

gu

s

11

eria

lad

e tu

tVu

stu

sed

ÕPetaJaKoolitusKes loovad uue kooli?Millest unistab osa noori – olla laulja, tantsija, ajakirjanik, poliitik, jurist, näitleja? Kas ei võimalda õpetaja elukutse kõiki neid külgi enda juures arendada ning õpilastele ja kolleegidele demonst­reerida?

Ometi on õpetajakutse valikul tihti vanemate soovitus sama, mis näitleja elukutse puhul: vali see raske amet vaid siis, kui teisiti enam ei saa. Ja ikkagi tungleb noorte parv lavakunsti­kateedri ukse taga. mis on selles elukutses nii peibutavat? on see kuulsus, võimalus ennast näidata, olla erinevates rollides, kasutada loovust? Või see, et näitlejatöö on vaheldusrikas ja eeldab head meeskonnatööd? Kas ei paku just samu võimalusi ka õpetajakutse?

õpetajakutse eeldab pidevat arengut ja tööalast õppimist. Ent missugune loominguline kutse seda ei eelda? Kui pedagoogitöö oleks lihtne ning igaüks võiks sellega hakkama saada, siis oleks tegu märksa vähem huvitava ja innustava elukutsega.

Kas õpetajaks sünnitakse või õpitakse? Kindlasti on olemas ini­mesi, keda võiksime nimetada sündinud õpetajateks: inimesed, kes oskavad loomu poolest hästi noorte õppimist ja käitumist juhtida ning nende huvi ja tähelepanu üleval hoida. Eks selle­pärast öeldaksegi, et õpetamine on kunst. nii mõeldes osutub kunstnikuks ka õpetaja. Ometi on suur osa õpetaja võimekusest seotud erinevate tehnikate ja strateegiatega, mille omandamine aitab heaks õpetajaks saada. Tänu viimaste aastakümnete uuringutele arengupsühholoogias oleme nüüd targemad, kuidas tuleks noori õpetada nii, et neile meeldiks õppida. nende oskuste valdamine teeb õpetajast tõelise meistri.

Kuidas sünnivad klassiõpetajad ja põhikooli inglise keele õpeta­jad? Vastus on lihtne – Haapsalu kolledžis õpingute ajal, vaatlus­ ja pidevpraktikal olles, uurides ja katsetades ning edaspidises õpetajatöös. Just praegu õpetajaks õppivad noored loovad uue �1. sajandi kooli näo.

Ene Hiiepuuemakeeledidaktika lektor

ErialadE tutVustused

1�

eria

lad

e tu

tVu

stu

sed

Pedagoogiline nÕustamine Õppeaeg: 1 aasta (reaalne õppeaeg 1,5 aastat)Maht: 40 aPAste: magistriõpe Antav kraad: haridusteaduse magister

Pedagoogilise nõustamise magistriõppekava on üks võimalus omandada lisapädevusi eelkõige pedagoogilise nõustamise, juhendamise ning kollegiaalse koostöö vallas. õppekava pakub eriseminari raames ka teatud spetsialiseerumist ehk võimalusi lisateadmiste ja oskuste omandamiseks algaja õpetaja, õppija või lapsevanema nõustamisel.

Eesmärgiks on vajalike nõustamisalaste pädevuste ja valmiduse kujunemine pedagoogilise tegevuse analüüsimiseks, arendami­seks ning õpetajate professionaalse kasvu ja koostöökultuuri toetamiseks.

KlassiÕPetaJa, PÕHiKooli inglise Keele ÕPetaJa KÕrValainega Õppeaeg: 5 aastatMaht: �00 aPAste: magistriõpeAntav kraad: haridusteaduse magister

õppekava eesmärgiks on tagada tulevase õpetaja pedagoo­giline ettevalmistus õpikeskkonna kujundamiseks ja õpilastele arengutingimuste loomiseks, kujundada valmisolek tulevase õpetaja eneserefleksiooniks ning tagada ainealane ja didaktiline kompetentsus. õpitakse üldpedagoogilisi aineid, didaktikat, metoodikat ning erinevaid ainevaldkondi emakeelest loodus­teadusteni.

Kolledži klassiõpetajate ettevalmistuse kõige olulisemaks tugevuseks võib pidada hajutatud praktikasüsteemi, kus teoree­tilised õpingud on tihedalt põimunud praktikaga. Kolledžis on tegevusaastate jooksul välja kujunenud tugev õpetajakoolituse osakond, kus töötavad endised tegevõpetajad, kelle hulgas on vabariiklike ainekomisjonide liikmeid ja kooliõpikute autoreid.

Kuidas saada HeaKs ÕPetaJaKs?Et saada heaks õpetajaks, tuleb osata õppida koos teistega, teha koostööd nii õpilaste, üliõpilaste, õppejõudude kui ka lapsevanematega. Hea õpetaja on uuendusmeelne ja ise samuti õpihimuline, sest õpetajast sõltub motiveeritus õppetööle. see kõik on saavutatav meie kolledžis, sest siin on heaks õpetajaks saamiseks eeldused loodud.

arvan, et õpetajakoolituses on praktiline kogemus hästi tähtis. Mida rohkem praktikat, seda roh­kem kogemusi, ja mida rohkem kogemusi, seda rohkem sa ka tead, mis toimib, mis mitte.

Klassiõpetaja eriala tudengid

1�

eria

lad

e tu

tVu

stu

sed

infOrMaaTiKaKuidas on uuenenud IT õpe?Mõeldes ajas tagasi, tundub, et aastate eest iT­d õppima asudes olid valikud võrreldes praegusega suhteliselt üksluised. infoteh­noloogia­alast kõrgharidust pakkusid küll mitmed kõrgkoolid, kuid erialadena nimetati enamasti kas informaatikat või infoteh­noloogiat. sellele vaatamata oli kõik infotehnoloogiaga seonduv noorte seas populaarne ning iT erialadele asuti õppima sageli juba ainuüksi sellepärast, et saada juurdepääs kodudes veel nii vähe levinud arvutitele ja internetile.

nüüdseks on aeg tublisti edasi läinud. valdavale enamusele inimestest on arvutid ja internet sama iseenesestmõistetavad kui elekter ja kraanist voolav vesi. nõnda võibki paljudel noor­tel erialaseid plaane tehes tekkida iT osas küsimus – mis siin enam õppida?

On raske leida kaasaegset eluvaldkonda, mis on infotehnoloo­giast puutumata jäänud. seetõttu on tekkinud nõudlus erine­vate oskustega iT­spetsialistide järele. iT­õpet pakkuvad haridus­asutused on lähtuvalt tööturu vajadustest avanud erinevate suunitlustega õppekavasid. laiapõhjalistest baasteadmistest ei pruugi enam abi olla, iT valdkonnast tuleks leida endale kitsam ja huvipakkuvam teema. võimalusi on palju.

tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž on võtnud enda nišiks multi­meediumi valdkonna. igapäevaelu nõuab järjest enam dünaa­miliste multimeedia lahenduste loomist, et viia informatsioon uudsesse vormi: kasutada koos teksti, heli, pilti, animatsiooni, videot ja teisi kunstilisi lahendusi.

Janno KriiskaiT osakonna juhataja, informaatika lektor

raKendusinformaatiKa (multimeedium)Õppeaeg: � aastatMaht: 1�0 aP Aste: rakenduskõrgharidusAntav kraad: diplom

õppekava on üles ehitatud moodulitena. Eriala ainete raames kujunevad oskused ja teadmised multimeediumi disainist, programmeerimisest, multimeediumi tugisüsteemidest. lisaks erialastele oskustele arendatakse suhtlemisvalmidust, võõrkee­leoskust ning töötamist meeskonnas ja organisatsioonis.

Praktika käigus saab üliõpilane omandatud teadmistele praktilise väljundi, lahendades reaalses elus ettetulevaid iT­probleeme; lisaeriala raames kujunevad pädevused arvutivõrkude projek­teerimiseks ja administreerimiseks.

lisaks ettevõttepraktikale on Haapsalu kolledžis võimalik prak­tilisi oskusi täiendada tudengifirma kaudu (www.hk.tlu.ee/hktf).

õppekava läbinu saab töötada multimeediumi programmeerija, veebiprogrammeerija, veebikujundaja, veebihalduri, kasutaja­liidese programmeerija, kirjastuse kujundaja­küljendaja ja tänu üldoskuste omandamisele ka infojuhi või võrguadministraato­rina.

miKs on Hea ÕPPida raKendusinfor­maatiKat Kolledžis?Kolledžis on kaasaegne keskkond ja head õpitingimused, igal rakendusinformaatika tudengil on oma tööarvuti. Erialal on rakenduslik suund – ained on teemakohased, hea ülesehitusega ning sisaldavad palju praktikat, pole igav teooria.vähe inimesi kursusel annab võimaluse saada õppe­jõududelt paremat tuge – pööratakse personaalset tähelepanu. Mõnus ja nooruslik kollektiiv.

rakendusinformaatika eriala tudeng

14

eria

lad

e tu

tVu

stu

sed

Haldus­ Ja äriKorraldusMiks õppida täiskasvanuna?Kord küsiti ühelt Hiina õpetlaselt, kuidas saada targaks. õpet­lane mõtles ja ütles, et targaks võib saada kolmel moel: võib reisida, lugeda raamatuid või kuulata tarkade inimeste juttu. Esimese ja teise võimalusega on lihtne eksida, sest tänapäeva maailmas on väärtuslikul ja väärtusetul raske vahet teha. sestap on kõige mõistlikum valida kolmas tee ja minna kooli.

Ka täiskasvanud inimene, otsustades õppimise kasuks, seisab ristteel, kus tal on omad valikud. Ühelt poolt on töö ja pere kõrvalt õppimine raske ülesanne, teisalt on ka palju võita.

Haritus suurendab valikuvõimalusi tööturul ning lisab enese­kindlust ja julgust uute väljakutsete otsimisel ja leidmisel. õppimine on protsess, mis avardab inimese silmaringi, õpetab eristama olulist ebaolulisest ja nägema asju tervikuna. Hariduse omandamine täiskasvanuna on hea väljakutse ja suurepärane eneseteostusvõimalus, mis laiendab oluliselt inimese suhtlus­ringkonda ja toob välja igapäevarutiinist.

Õppima asudes tekib küsimus: milline kool valida? mina valisin tlÜ Haapsalu kolledži ning olen oma valikuga rahul. Kolledž on omasuguste seas väike kool, selles seisneb ka tema eelis. väikeses ülikoolis on võimalik õppetööd läbi viia seminaridena. see suurendab hariduse kvaliteeti ja sunnib tegema rohkem iseseisvat tööd. väikene ülikool on tihedalt seotud regiooniga, mis annab tehtavatele uuringutele praktilise väärtuse. väikene ülikool on paindlik ja suudab õppetöö korraldada vastavalt üliõpilase vajadusele. väikeses ülikoolis on tugev sotsiaalne kont­roll, mis ei luba teha hinnaalandusi. väikene ülikool ei õpeta ainult eriala, oluline on ka kaasõppijate võrgustik.

Margus Medell haldus­ ja ärikorralduse eriala vilistlane ning riigiteaduste magistrant

Haldus­ Ja äriKorraldusÕppeaeg: nominaalne õppeaeg � aastat, mis reaalselt jaotatud 4 aastaleMaht: 1�0 aPAste: bakalaureuseõpeAntav kraad: sotsiaalteaduse bakalaureus

õppekava on suunatud eelkõige juba töötavatele inimestele ja neile, kes soovivad omandada teist eriala (ümberõpe). õpingu­tel on abiks eelnevad töökogemused. samas on võimalus õppima asuda ka vahetult keskkooli lõpetanul.

Eriala õpingute raames omandatakse baasteadmised sotsiaal­teadustest ja majandusest, keskendutakse juhtimisteooriale, andmeanalüüsile, tänapäeva sotsiaalprobleemidele ning Euroopa liiduga seonduvale. Kõrvalaineks on võimalus valida inglise keel, informaatika või vaba aja ja rekreatsioonikorraldus.

Erialane praktika ja uurimistöö on seotud tööalase kogemuse analüüsi ja arendusega.

riigiteadusedÕppeaeg: � aastat Maht: 80 aPAste: magistriõpe Antav kraad: sotsiaalteaduse magister

riigiteaduste magistriõppekava pakub klassikalise avaliku halduse ja praktilise juhtimise kursusi, mis võimaldavad ametnikel ja erasektori juhtidel värskendada varasemaid ja omandada uusi teadmisi ning kujundada tugev alus analüütiliseks tööks. õppekava annab võimaluse arendada järgnevaid oskusi ja teadmisi: avaliku ja erasektori juhtimine; majandus­ ja finants­teadmiste kasutamine juhtimisotsuste tegemisel; põhilise eriala­kirjanduse tundmine; uurimistöö kogemuste omandamine; abstraktse ja süsteemse mõtlemise, analüüsi­ ja sünteesivõime omandamine; uuringute läbiviimise oskuse arendamine, mis tugineks kaasaegsetele teooriatele ja uurimismeetoditele; ette­võtlikkuse, suhtlemis­ ja koostöövõimelisuse kujundamine.

Õppekavadega saab tutvuda: www.hk.tlu.ee

milleKs KÕrgHaridus töötaVale inimesele?Täiskasvanud õppijana oskad asju vaadata teise pilguga, laiemalt. Tänu kõrgharidusele leiad ise vastuseid küsimustele, mis töö­kohal tekivad; tunned ennast palju kindlamalt ja rahulikumalt; oled valmis väitlusteks ja oskad probleeme lahendada. suureneb valmisolek uuteks väljakutseteks.

Haldus­ ja ärikorralduse eriala vilistlane

15

täiendKoolitus

täie

nd

Koo

litu

s

Haapsalu kolledžis on avamisest alates pakutud täiendkoolituse võimalusi piirkonna õpetajatele ja koolijuhtidele. samuti on jaga­tud vastavalt vajadusele mitmesugust iT­alast koolitust. Toetust on aastate jooksul saadud paljude erinevate projektide tegevus­test ning kolledži täiendkoolituse kogemuspagas suureneb, ühtlustub ja täieneb pidevalt.

�006. aastal valmis läänemaa üldhariduse arengukava. Muu hulgas sõnastati selles probleemid, mis vajavad lähiaastatel lahendamist. luua tuli lääne regiooni vajadustest lähtuv tugi õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, õppejõududele, kooli­juhtidele ja lapsevanematele. toetudes Haapsalu kolledžis juba olemasolevale ressursile koolituskogemuse ja teadustegevuse osas, otsustati luua haridus­ ja nõustamiskeskus (Harin), kus toimub piirkonna tegevõpetajate kogukondade omavaheline koostöö, süsteemne täiendõpe, kogemuskoolitus.

Haapsalu kolledži haridus­ ja nõustamiskeskuse põhieesmärk on toetada lääne regiooni haridusvaldkonna arengut metoo­dilise töö juhtimise kaudu.

Kolm põhitegevust on:koolitaminenõustaminemetoodilise materjali süsteemne koondamine

Koolituste planeerimine toimub koostöös ainenõukogu­dega. väga oluliseks on kujunenud kogemuskoolitus, kus õpetajal on võimalus tutvustada enda rakendatud huvitavaid õpetamismeetodeid või väljatöötatud õppematerjale. samuti toimuvad temaatilised koolitused alushariduse, üldhariduse, kutsehariduse õpetajatele ja juhtkondadele. Koolitust pakutakse ka lastevanematele.

Nõustamine on suunatud nii õpetajatele, õpilastele kui ka vanematele. õpetajate nõustamise juurde kuulub psühholoo­giline abi kas üksi või grupiga arutlusringis. õpilase nõustamine toimub koostöös tugispetsialistide, õpetajate ja vanematega.

Metoodilise materjali süsteemne kogumine annab nii tegevõpetajale kui ka üliõpilasele võimaluse olla kursis kõige värskema pedagoogilise kirjandusega. samuti on tähtis, et üliõpilaste õpingute raames koostatud materjalid leiaksid laiemat tutvustamist ja kasutamist.

»»»

mida täHendab olla ÕPetaJa?õpetajana tuleb ise väga palju tööd teha ning olla aktiivne õppija. Pidev enesetäiendamine ehk elukestev õpe on äärmiselt oluline. Tuleb olla enesekriitiline; teada oma nõrku külgi ning püüda neid parandada; osata oma vigu näha ning neist õppida.

algaja õpetaja

16

Ükski asutus ei toimi hea meeskonnata. Haapsalu kolledž ei ole selles osas erand – meeskonna moodustavad üliõpilased, õppejõud ja personal. Üliõpilased on kaasatud kolledži tege­vusse ning tudengite rakendamine kolledži veel elujõulisemaks muutmisel on iseenesestmõistetav. Et tudengite hääl eriti hästi kuuldav oleks, kuuluvad kolledži kõrgemasse otsustuskogusse, kolledži nõukogusse, ka üliõpilaste esindajad.

Kolledžis tegutseb üliõpilasnõukogu, mille eesmärk on pakkuda võimalusi üliõpilaste ideid ellu viia, toetada ning leida koostöös kolledži personali ja õppejõududega parimad lahendused tek­kinud probleemidele.

traditsiooniliseks muutunud kolledži ühisüritused algavad sep­tembris rebaste nädalaga. Oktoobrikuus toimub aasta tippsünd­mus, pubiralli, jooks läbi Haapsalu linna pubide, eesmärgiga täita kohati pööraseid ja võimatuna näivaid ülesandeid. detsem­bri keskpaigas tähistavad tudengid, vilistlased ja õppejõud ühiselt jõule.

Märtsikuus saavad ennast proovile panna esmakursuslased, kelle korraldada jääb stiilipidu, ning aprillikuu suurürituseks on kolledži pulm, mis toimub iga kahe aasta tagant. Kolledži õppeaasta lõpetuseks peetakse maikuus piknik Haapsalu linna äärses kaunis looduses.

Kolledž toetab igati üliõpilaste sporditegevust ning on taganud tudengitele võimalused harrastada soodsalt pallimänge ning veesporti. Mais �00� alustas tegutsemist tudengiteater, mille saavutusi on nähtud nii kohalikel aasta tippsündmustel lääne­maal kui ka viljandis tudengiteatrite festivalidel.

Kolledži kroonikat aitavad koostada samuti üliõpilased. Kuna koolis on asjalikud ning hakkajad informaatikatudengid, siis on kroonika peaasjalikult elektrooniline ja nähtaval ka veebis (http://video.hk.tlu.ee; http://kroonika.hk.tlu.ee). värske pro­jektina on hoos r� Kooliraadio (http://kooliraadio.r�.ee).

Tänapäeva ühiskonnas on reklaam väga olulisel kohal. Ka kolledži reklaamimine on jäänud suuresti tudengite õlgadele – kes olekski parem reklaam kui rahulolev tudeng ise!

selline ongi Haapsalu kolledži üliõpilaste elu. ikka tõusuteel, sest julgeid, tegutseda tahtvaid, aktiivseid noori kolledžis jätkub!

ÜliõPilasEd

Üli

õPi

lasE

d

mida teeb tudeng HaaPsalus?Haapsalus on mõnus õppida – meeldiv väikelinn. rohkelt on vaba aega, ühikaelu ruulib ja õpilased aitavad üksteist õppimises. Kolledž hoolitseb sportimisvõima­luste eest – tasuta trennid ja veekeskuse soodustused. Käib aktiivne ühistegevus – peod ja kooliraadio.

rakendusinformaatika eriala üliõpilane

17

TLÜ Haapsalu kolledži vilistlaskogu – kohtume taas!�006. aasta kevadel, kui kõrgkoolidiplomi sai esimene Haapsalu kolledži haldus­ ja ärikorralduse lend, jäi neli aastat töö ja pere kõrvalt kooliteed käinud seltskonnal justkui tühi koht hinge – mis saab edasi?

Ühise otsusena rajati pärast suvist mõttetegevust septembris 2006 seltsing tlÜ Haapsalu kolledži vilistlaskogu, mille ees­märk on ühendada kõiki Haapsalu kolledži lõpetanuid ning anda oma panus õppeasutuse tänasele ja homsele.

seniste kokkusaamiste tulemusena on valminud tegevusplaan, millele tuginedes ühistegevust ellu viiakse. vilistlaskogu liikmed näevad oma põhirolli kolledži ühendamises ühiskondliku maas­tikuga. iga vilistlane viib osakese koolist kaasa oma töökoha, kolleegide, sõprade ja koostööpartneriteni.

vilistlaskogu üheks eesmärgiks on käivitada TlÜ Haapsalu kolledži stipendiumifond, mille kaudu on võimalik kõigil ettevõtjatel ja eraisikutel annetada tudengite õppimisprotsessi ja uurimistegevuse toetuseks. stipendiumifondi idee aluseks oli soov toetada meie ühiskonna arengut tasemeni, kus filantroo­pia on loomulik õppimis­ ja teadusprotsessi osa. sellisel viisil saavad edukad inimesed ja ettevõtted anda oma panuse uue teadmise sündi ja teadlikuma põlvkonna kasvamisse.

vilistlaskogu tähtis roll on ka taaskohtumisrõõmu pakkumine kõikidele Haapsalu kolledži vilistlastele.

liina viiretprojektijuht, haldus­ ja ärikorralduse eriala vilistlane, riigi­teaduste magistrant

vilisTlasEd

vili

sTla

sEd

Kolledžis ÕPPida, Kolledž lÕPetada, Kolledžis töötada?seda, et kolledžis oli ja on hea õppida, teavad kõik meie vilistlased ning tudengid. seda, et kolledžis on ka hea töötada, teab juba vähem inimesi. Mina olen üks neist, kes teab.

Kristjan niilo, arvutivõrgu administraator

18

KOnTaKT

Tallinna ÜliKOOli HaaPsalu Kolledžlihula mnt 1�90 507 Haapsalu Üldtelefon: 47 �0�40faks: 47 �0�48 E­post: kolledz@hk.tlu.eeveeb: www.hk.tlu.ee

Koostas: Mari Kerde, mari@hk.tlu.eeKujundus: Janno Kriiska, Mihkel ronkJanno Kriiska, Mihkel ronkMihkel ronkfotod: Henry viiret (lk 1, lk 4, lk5), Taavi larianov (lk 10, lk 18), agnes männik (lk 16), Haapsalu kolledži kroonika

tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž 2007

KOn

TaKT

19