ÖÖD VÄLJASPOOL

MUGAVUSTSOONI

KAITSEVARUSTUSEST

KRIITIKANOODIGA

Sakslase muljed

Orkaanilt

KAITSELIIDU AJAKIRI2/2015

100-AASTANE NAISKODUKAITSJA JA TEMA SÜNGE NOORUS

VÄLJAÕPEAu, uhkuse ja vabaduse nimel

PERSOONKuigi haavad paranevad, jäävad armid alles

ORGANISATSIOONParimad meie seast: aasta kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad

HARITUD SÕDURMiks me oleme Kaitseliidus

VARUSTUSArmee kaitsevestidest IV. Kaitsevestid Kaitseliidus

SPORTPäeva võrra pikem Utria dessant tõi kokku rekordhulga võistkondi

SPORTVõitlus iseendaga ehk käsivõitluse treeningust

JUHTIMINEMotiveerimine kahe faktori teooria järgi

MEDITSIINVeriseid märkmeid Ukrainast

AJALUGUTaastatud Lükkä punker aitab mälestada sealseid metsavendi

AJALUGUTartu vanimast Kaitseliidu üksusest

NAISEDAasta 2014 Naiskodukaitses

NAISEDEesti naiste kudumid soojendavad varbaid Ukrainas

NOOREDAntonina Eek – särasilmne noortejuht Viljandimaalt

NOOREDTartu kodutütred pidasid aastapäeva

NOOREDKaks ööd väljaspool mugavustsooni

NOOREDVõrumaa noored piirkonnalaagris Vastseliinas

MEELELAHUTUSMitte ainult ulme

10

14

18

27

30

36

38

41

46

52

58

62

2 | 2015

KAANEFOTO: IRINA MÄGI

www.facebook.com/kaitsekodu

Kommenteeri

artikleid,

vaata pilte, hoia

silm peal ajakirja

ilmumisgraafikul

67

68

75

72

74

78

2 | 20154

Igaüks viib oma haavatud

haiglasse ise. Võõraid meedikuid

ja sõidukeid ei usaldata

Ka USA õhudessantväe vanemveebel Anthony Richardson imestab nn

nädalavahetusesõdurite lahinguvalmiduse üle

Enamik meist kannab endas

turvalisusega seotud väärtushinnanguid,

tundes muret nii pere kui ka kogu

rahva püsimajäämise pärast

Rahulolematust vältides ei saa kasvatada motivatsiooni, samuti nagu motivatsiooni kasvatades ei saa vähendada rahulolematust

10

41

27

46

52 | 2015

Naiskodukaitse Põlva ringkonna auliikmel Helmi Visnapuul on eluaastaid sama palju kui ringkonnal liikmeid – täpselt sada

Kõige tõhusam viis uute liikmete leidmiseks on tegevuse viimine piirkondadesse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine

Salkade ülesandeks oli võtta enda kaitse alla ka sõjaväe staabid ja laod juhul, kui sõjaväegi ei peaks oma juhtide käskudele alluma

Ma olen selleks, et aidata noortel leida tee arenguks, julgustan neid ületama raskusi ja hirme

58

62

68

2 | 2015

14

2 | 20156

Kaitseliitlased võistlesid sangpommispordis4. veebruaril mereväe eestvedamisel maadlusklubis Korrus 3 korraldatud XXIII Eesti kaitsejõudude meistrivõistlustel sangpommispordis korjasid kaitseliitlased medaleid mitmes kaalukategoorias. Võistluse võitis meeskondlikus arvestuses Pioneeripataljon 481 punktiga. Kaitseliidu malevatest oli parim Pärnumaa 176 punktiga, talle järgnesid Tartu, Viru ja Alutaguse malev. Jõukatsumistel osales 19 võistkonda ja 128 sportlast.

Kaitseliit jätkab küberkoostöödNATO küberkaitsekoostöö keskus ja Kaitseliit sõlmisid koostöökokkuleppe, mis põlistab partnerluse iga-aastase õppuse Locked Shields ettevalmistamisel ja läbiviimisel. „Ilma partnerite, vabatahtlike ja abilisteta ei saaks me korraldada üht Euroopa suurimat küberõppust. Koostöö Kaitseliidu küberkaitseüksusega on selles valdkonnas saanud järjest olulisemaks,“ sõnas küberkaitsekeskuse direktor kolonel Artur Suzik. Ta rõhutas, et küberkaitseüksus lööb NATO küberkaitsekoostöö keskuse õppusel Locked Shields kaasa aastast 2010.

Väike-Pahilas avati metsavendade mälestuskivi7. veebruaril möödus 65 aastat Orissaare vallas Väike-Pahila küla lähedal peetud Nõukogude julgeolekujõudude ja ennast metsas varjavate metsavendade lahingust, kus hukkusid Aleksander Evert ja Paul Lepamaa. Väike-Pahilasse mälestuskivi paigaldamise initsiaator oli Kaarel Mägi ning mälestusürituse organiseeris Kaitseliidu Saaremaa maleva juures tegutsev vabadusvõitlejate ühing.

SündmusedJA

N L

EP

AM

AA

PÄ

RN

UM

AA

MA

LE

V

KR

ISTJ

AN

PR

II

72 | 2015

Tartu maleval on oma soomuk16. jaanuaril sõitis värskelt renoveeritud soomustransportöör BTR-80 Tartu maleva Lehola tänava õppe- ja tagalakeskuse väravast sisse, jäädes ootama võimalust kodumalevat teenida. Üldesande korraldada soomustransportööri renoveerimine võtsid enda peale ettevõtjad Tamme malevkonna vabatahtlik Toomas Olbrei ja Akadeemilisse malevkonda kuuluv Tarvi Olbrei. Tartu maleva pealik major Kalle Köhler tunnustas ettevõtjatest kaitseliitlaste tavapärasest teistsugust panust: ka oma ressursse maleva teenistusse rakendades on võimalik märkimisväärselt kasulik olla.

Kaitseliit tutvustas siseturvalisuse ohteKaitseliidu Sakala malev korraldas 27. jaanuaril Viljandimaa omavalitsusjuhtidele ja riigiametnikele siseturvalisuse ohte ja Venemaa lähivälismaadoktriini tutvustava õppepäeva. Õppepäeval osalenud Viljandi linnapea Ando Kivibergi sõnul hindab ta sellist koolitust kõrgelt. „Sain paljude küsimuste kohta, millest mul võib-olla mingisugune aimdus olemas oli, põhjalikumaid teadmisi,“ ütles linnapea.

Kaitseliitlased tegid vastutegevust12.–15. veebruarini kaitseväe keskpolügoonil korraldatud Scoutspataljoni talvelaagri lõpuharjutusel tegid kaitseliitlased skautidele ja liitlastele vastutegevust. Lõpuharjutusel osales Kaitseliidu koondüksus, mis oli komplekteeritud Kirde maakaitseringkonna malevate (Viru, Järva, Alutaguse ja Jõgeva malev) ning Võrumaa ja Valgamaa maleva võitlejatest.

Viru maleva parimad püstolilaskurid on Tapal4. veebruari õhtul pidasid 30 Viru maleva püstolilaskmishuvilist Kadrina spordihoone sisetiirus XII laskevõistluse Tapa üksikkompanii auhindadele. Õhupüstolist laskmise võitis Jaanus Raidlo Laekvere I võistkonnast. Spordipüstoli harjutuses saavutas parima tulemuse Jaanus Mätas Laekvere II võistkonnast. Teenistuspüstolist laskmise võitja oli taas Jaanus Mätas. Võistkondlikult võitis võistluse Tapa rühma esindus.

Suusatamine kogub populaarsustVeebruari alguses Käärikul peetud Kaitseliidu suusatamismeistrivõistlustel osales üle 300 suusataja 14 malevast, mida on üle kahe korra enam kui eelmisel aastal. Võistkondlikult tuli võitjaks Võrumaa, järgnesid Valgamaa ja Järva malev.

2 | 2015

TA

RT

U M

AL

EV

MA

IKO

MA

RK

US

KA

ITS

EL

IIT

RUTO VOLMRE

VIR

U M

AL

EV

2 | 20158

1 1919. aastal

vabastati

Valga ja Võru

Punaarmeest;

Vahipataljoni

taasasutamise

aastapäev

2 Tartu ra-

hulepingu

aastapäev;

1919. aastal

suri Julius

Kuperjanov

3 4 1919. aastal

jõudsid Eesti

väed Petserisse

5 6 7 1994. aastal

taasloodi

õhuvägi

8 1944. aastal

loodi Soome

armee koos-

seisus 200., nn

soomepoiste

jalaväerüge-

ment

9 10 1879. aastal

sündis

kindral Ernst

Põdder

11 12 1884. aastal

sündis kind-

ral Johan

Laidoner

13 1919. aastal

saabusid

Eestisse

Rootsi vaba-

tahtlikud

14 1944. aastal

tegi Punaar-

mee dessan-

di Merikülla

15

16 17 1990. aastal

taasloodi

Järvakandis

Kaitseliit

18 19 1872. aastal

sündis kont-

raadmiral

Johan Pitka

20 1919. aastal

moodustati

soomusron-

gide divisjon

21 22 2002. aastal

avati kaitse-

väe peastaa-

bi uus hoone

Juhkentali

58

23 1874. aastal

sündis Kons-

tantin Päts;

1918. aastal

loeti Pärnus

ette iseseis-

vusmanifest

24 Eesti ise-

seisvuspäev

(Eesti vaba-

riik kuulutati

välja 1918.

aastal)

25 1999. aastal

asutati Balti

Kaitsekolledž

26 27 28 1905. aastal

sündis

kolonel Karl

Talpak

1

2 3 2000. aastal

loodi Kaitselii-

du jalgpalliklu-

bi Kalev

4 5 1879. aastal

sündis kindral

Andres Larka;

1919. aastal

loodi meredes-

santpataljon

6 1944. aastal

lauspommitas

Punaarmee

Narvat

7 8

9 1944. aastal

lauspommitas

Punaarmee

Tallinna

10 11 12 1880. aastal

sündis

kindral Jaan

Soots

13 1998. aastal

moodustati

kaitsering-

konnad

ja nende

staabid

14 15

16 17 Kaitseliidu

Alutaguse

maleva

aastapäev

(malev

asutati 1990.

aastal)

18 1992. aastal

taasloodi Ka-

levi pataljon;

1992. aastal

taasloodi

Kuperjanovi

pataljon

19 Luurepataljo-

ni aastapäev;

1919. aastal

peeti Muna-

mäe lahing

20 21 22 Kaitseliidu

Põlva maleva

aastapäev

(malev

asutati 1990.

aastal)

23 24 25 Küüditamis-

ohvrite mä-

lestuspäev;

1949. aasta

suurküüdita-

mine Eestis

26 1919. aastal

ilmus ajakirja

Sõdur esime-

ne number

27 28 29 NATOsse

astumise

aastapäev;

1990. aastal

taasloodi

Nõmme

malevkond

30 31 1920. aastal

jõustus Tartu

rahuleping

Vee

bru

arM

ärts

KalenderM

IL.E

E

WIKIPEDIA.ORG

WIK

IPE

DIA

.OR

GW

IKIP

ED

IA.O

RG

WW

2IN

CO

LO

R.C

OM

7 8

92 | 2015

Me pole viikingid

kaitsekodu

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kaheksa korda aastas

Peatoimetaja: Liivi Reinhold

Tegevtoimetaja: Karri Kaas

Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi

Makett: Allan Kukk/Directormeedia

Küljendus: Matis Karu

Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 PärnuTelefon 717 9106

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaitse Kodu! internetishttp://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekoduwww.facebook.com/kaitsekodu

Kaitse Kodu! postkastisTellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee)Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaastööde saatmise tähtajad: 9. märts, 20. aprill

KaitseliitKaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vaba-tahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste har-jutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioo-nina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatu-sele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.Kaitseliitu kuulub üle 14 500 liikme. Koos Kaitseliidu struktuu-riüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 23 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. ok-toobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskon-nas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne num-ber ilmus 20. juunil 1940.Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaa-re juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kui oleksid viikingisõdalane ja elaksid 10. sa-jandi paiku, oleks su unistus hukkuda lahingus, et pääseda kangelaslikult langenute pidusaa-li Valhallasse. Kui oleksid Nõukogude sõdur Teises maailmasõjas, ei tahaks sa küll surma saada, aga see ei huvitaks mitte kedagi, sinu ülemaid veel kõige vähem, nii et tõenäoliselt ei jääks sa ikkagi ellu.

Aga sa ei ole kumbki. Kui loed neid ridu, oled tõenäoliselt kaitseliitlane, ja see on juba omaette teema. Silva Kiili uurimus Kaitseliidus valitsevatest väärtustest näitab üsna selgelt, et mingit hullumeelse palgasõduri mentaliteeti siit naljalt ei leia. Me peame tähtsaks oma pere, oma riiki ja lojaalsust oma sõpruskonnale, mis Kaitseliidus on tihti üksuse sünonüüm. See tähendab, et tahame enda eest seista, aga ei kavatse kedagi ohverdada.

Ent sõda on sõda, tuletavad meelde Kuido Külm ja Andrus Rumm. Nad on vedanud elu-päästvaid esmaabivahendeid Ukrainasse juba palju kuid, ka ise seal kohal käinud ja uurinud, kuidas ja millist varustust elude päästmiseks kasutatakse, mis toimib ja mis mitte. Artiklisse jagub ka paar kriitikanooti selle kohta, millises seisus esmaabipaunu on nähtud. Samasuguseid noote võib leida Heikki Kirotari artiklist kaitse-vestide kohta.

Need noodid võivad esimese hooga kõrva kriipida, aga kui veel korraks meie väärtuste pingereale otsa vaadata, näed, et kui kaitseliit-lane hoolib kaitseliitlasest, siis ta lihtsalt peab ütlema, kui näeb parandamiskohta.

peatoimetaja

KAITSELIIDU AJAKIRI 2 | 2015

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

VÄ

LJA

ÕP

EV

ÄL

JAÕ

PE

2 | 201510

Au, uhkuse ja vabaduse nimelTulgu venelased pealegi.

Eesti, Läti ja Leedu kodani-

kukaitseorganisatsioonid on

alates Ukraina kriisi puh-

kemisest tohutult huvilisi

ligi tõmmanud: kodumaad

soovitakse võimalike sisse-

tungijate eest kaitsta oma

relvadega.

Tekst: GUDRUN DOMETEIT,

Focus Magazin

Nad lasid end üle kavaldada. Rünnak pidi tehtama kahelt poolt – merelt ja maalt. Selle asemel saatsid venela-sed* tähelepanu ümbersuunamiseks Loode-Eestisse Veere sadamasse väi-kese paadi. Sealt avasid laskurid tule, samal ajal kui peajõud jalgsi mööda rannikut ligi hiilisid. Rünnaku elas üle vaid mõni üksik eestlane, viima-segi vastupanu lämmatasid snaiprid ja MGdest antav kuulipildujatuli.

Venelased vallutasid Balti territooriumi. Punased saavutasid võiduÕnneks oli see vaid Saaremaal aset leidnud lahinguharjutuse lõpp. Kuid siiski tundub selline õudusunenägu eestlastele, lätlastele ja leedulastele reaalne. Taas valitseb hirm, et Vene-maa president Vladimir Putin võib need kolm pisikest Balti riiki hõivata,

nagu seda tegi Stalin 1940. aastal. Hoolimata NATOsse ja Euroopa Liitu astumisest pole see hirm kunagi täiesti kadunud. Ukraina kriisist saati on see ainult tugevnenud.

Kuid Baltimaade rahvad ei taha lasta sel hirmul oma naha vahe-le ronida. „Seekord me võitleme,“ ütleb süngel pilgul Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Balti riikides voogab patriotismi laine. Traditsioonilised kodanikukaitseor-ganisatsioonid, nagu Eestis Kait-seliit, Lätis Zemessardze ja Leedus Laskurliit, koguvad enneolematust populaarsust. Arhitektid, IT-spet-sialistid, tudengid, ettevõtjad – kui häda käes, tahavad paljud kodu-maad oma kätega kaitsta. Loomuli-kult ruttaks NATO rünnaku korral appi. Üks kõigi, kõik ühe eest, tsi-teerivad mõned musketäride ütlust.

* Orkaani stsenaariumis käsitleti vastast

siiski anonüümsena. Idanaabri identiteedi

andis õppuse vastasele ajakirjanik [toimetus].

AS

SO

PU

IDE

T

VÄ

LJA

ÕP

EV

ÄL

JAÕ

PE

112 | 2015

Kuid siiski püsivad kahtlused, millel on ka ajalooline alus. Baltimaade metsavennad võitlesid Nõukogude okupatsioonivägede vastu kuni 1950. aastateni. Tookord ei tulnud neile appi mitte keegi.

„Iial ei või teada,“ ütleb kaitseliit-lane Marii Koost. „Ma tunnen end paremini, kui ei pea kellegi teise peale lootma.“ 21-aastane neiu kuu-lub nende 1340 vabatahtliku hulka, kes Saaremaa õppusest osa võtavad. Tegemist on suurima õppusega, mida eestlased ja lätlased seni läbi on viinud. Idüllilisel Läänemere saarel, kus Vene turistidele meeldib suvel puhkamas käia, harjutavad baltlased, kuidas venelasi rannikust eemal hoida. „Kui vaja, kaitsen ma

oma perekonda ise,“ ütleb Koost otsusekindlalt ja haarab oma Rootsi automaadist AK-4. Oma künka otsast, põõsastikku peidetult vaatab ta pingsalt sadama suunas. Lähe-duses olevad valged lindid tähis-tavad miinivälja. Järsku tärisevad automaadivalangud ja õhku tõuseb suitsu. Koosti rühmaülem, märgis-tatud kaitsjate sinise käepaelaga, räägib närviliselt raadiosaatjasse. Kas vaenlane läheneb?

„Kõik peab olema võimalikult realistlik ja efektiivne,“ rõhutab Kaitseliidu ülem kindral Kiili. Ta ise on elukutseline, nagu veel ligi 300 ohvitseri, kes Eesti vabatahtlikke võitlejaid riigi raha eest tõsiseks olu-korraks ette peavad valmistama.

Omal ajal Punaarmees aega tee-ninud kindral Kiili istub Lümanda küla kultuurimajas. Esinemissaalist on saanud juhtimiskeskus. Peade kohal kõrgub korvpallirõngas, laval seisavad viimase etenduse rekvi-siidid. Õigupoolest ei pea kindral Kiili tavapärast rünnakut Venemaa poolt kuigi tõenäoliseks. Pigem tulevat arvestada mitme asjaga: küberrünnakute, majandusliku surve ja kohaliku vene vähemusega manipuleerimisega. „Venemaa on kõiki selliseid konfl ikte teistmoodi alustanud, nii Gruusias, Krimmis kui ka Ida-Ukrainas. Nad analüüsi-sid täpselt oma vastase nõrkusi.“ Kas Baltimaadel oleks üldse võimalust?

„Eestlaste kaitsetahe on väga kõrge.

IRIN

A M

ÄG

I

Orkaanil osales 60 Sak-

samaal Grafen wöhris

teenivat USA õhudes-

santväelast, kes said

jagada kommentaare

ka õppust vaatlema

tulnud Saksa ajakirja-

nikule. Tema artiklit

nendel lehekülgedel

näetegi

2 | 201512

VÄ

LJA

ÕP

E

Moraal on kolm korda tähtsam kui numbrilised näitajad.“

Kindrali peakorterist ligi 15 kilo-meetrit eemal Jaagarahul imestab ka USA vanemveebel Anthony Ric-hardson nn nädalavahetusesõdurite lahinguvalmiduse üle. Esimest korda osaleb sellisel õppusel 60 ameerik-last. Need on USA õhudessantväe 173. brigaadi sõdurid Grafenwöhrist. Metsikute sõjamaalingutega sõdurid roomavad mööda kraave. Nad peavad 300 meetri kaugusel asuvast eestlas-te barrikaadist läbi murdma. Seekord mängivad ameeriklased ründavaid venelasi. „See on meie jaoks uus,“ ir-vitab Richardson, „saime sellest alles siin teada.“ Ühele Ameerika sõdurile loeb ta sõnad peale, sest oleks napilt omade poolt maha lastud.

Leedu Laskurliit ei saa kuigivõrd professionaalset tuge väljastpoolt. Kuid ka seal tahetakse tulevikus vabatahtlikke võitlejaid tihedami-ni riigikaitsesse kaasama haka-ta. „Peame oma väärtusi kaitsma,“ põhjendab kõrgtehnoloogiaettevõtte asutaja 30-aastane Kristijonas Viz-baras, miks ta hiljuti üleelamist ja tänavavõitlust õppima hakkas. Koos temaga astusid organisatsiooni ka isa, õde ja kaks venda. „Ma ei tahaks ohvrina oodata ja meie riiki lihtsalt venelastele jätta. Ma olen ülesehita-

IRIN

A M

ÄG

I

ASSO PUIDET

5.–7. detsembrini

harjutas Saare-

maal korraldatud

Orkaanil enam kui

tuhat kaitseliitlast,

kaitseväelast ja

liitlasvägede sõdurit

dessantoperatsioo-

nide tõrjumist

Orkaani põhitegevus

toimus Sõrve ja Taga-

mõisa poolsaarel, kuid

kontrollpunkte rajati

ka teistesse Saaremaa

piirkondadesse

132 | 2015

VÄ

LJA

ÕP

E

Arhitektid, IT-spetsialistid, tudengid, ettevõtjad – kui häda käes, tahavad paljud kodumaad oma kätega kaitsta.

tu üle uhke,“ ütleb Vizbaras. Leedu pealinna Vilniuse lähedal hallis si-hib ta teiste vabatahtlikega rohelisi paberkettaid. Kõigepealt lamades, siis seistes. Terava laskemoonaga ja 100 lasku inimese kohta õhtu jooksul. Nende asendit korrigeeri-vad kaks Leedu politsei eriüksuse treenerit. Juhendajate, laskemoona ja poolautomaatsete relvade eest tasub grupp oma taskust.

Peaaegu iga laskur võib sel õhtul Vilniuses öelda, et tema pere on Nõukogude okupatsiooni käigus sugulasi kaotanud. Vizbarase vana-vanavanemad surid Siberis, nõod ja vanaema langesid metsavendadena.

Balti kaitsejõud panevad oma reageerimisvõime proovile mitu korda aastas. Sõja korral peavad nad sildu, elektrivõrke ja sidevahendeid kaitsma. Näiteks peavad eestlased kahe kuni viie tunni jooksul pärast mobiiltelefoni vastava signaali saamist lahinguvalmis olema. Ter-ritoriaalkaitses olijatel on üks kõige ohtlikumaid ameteid.

Rahuajal on kodanikukaitse eesmärgiks aidata ennetada sot-

IRIN

A M

ÄG

Isiaalseid mässe ja ülestõuse. Vene sõdurite märkamatu maale sisene-mine on nende arvates välistatud.

„Meil on igas külas liikmeid, miski ei jää märkamatuks,“ rõhutab Kait-seliidu ülem kindral Kiili. Lisaks värbavad kaitseorganisatsioonid koolides järelkasvu. Läti noorteor-ganisatsioonis Jaunsardze õpivad tuhanded lapsed juba alates küm-nendast eluaastast relva käsitsema.

„Isegi kui nad lõpuks sõjaväkke või vabatahtlike organisatsiooni ei tule, on nad pärast seda patrioot-likumad,“ arvab Rolands Moļņiks, Zemessardze 27. jalaväepataljoni komandör.

Saaremaal on käes varahom-mik, Moļņniksi mehed ööbisid oma raskete viikingisõidukitega põllul ja lähevad nüüd laiali. Nad peavad appi minema ühele venelaste poolt ohustatud Eesti üksusele. Keskpäe-

val operatsioonilt naastes paistavad nad rahulolevad. Seekord saavutasid võidu sinised.

Saksa keelest tõlkinud Emma Reinhold

Originaalartikkel ilmus ajakirjas Focus Magazin nr 51 (2014).

Saaremaal korraldatavale

õppusele olid kaasatud

Scoutspataljoni ja Läti

vabatahtliku riigikaitse-

organisatsiooni Zemes-

sardze kompaniid, USA

üksused ja Eesti õhuväe

lennuvahendid

14 2 | 2015

Kuigi haavad paranevad, jäävad armid allesNaiskodukaitse Põlva ring-

konna auliikmel Helmi Vis-

napuul on eluaastaid sama

palju kui ringkonnal liikmeid

– täpselt sada.

Tekst: MARGIT ÕKVA

Põlva naiskodukaitsjad puutusid Helmiga esmakordselt kokku 2007. aastal, kui ringkond pidas Mooste mõisas 10. aastapäeva. Kohtumine auväärses eas naisega jättis süga-valt sümpaatse ja südamliku mulje ning kui pidulised said loa vallutada tantsuplats, oli ka toona 92-aastane Helmi varmas naistega jalga keeru-tama.

Ringkonna aastapäeva tähistami-sel 2010. aastal autasustati Helmit Naiskodukaitse Liiliaristi hõberisti-ga. Samal peol kurtis Helmi: „Kahju, et tantsukingad koju jäid!“ Tantsud ei jäänud sellegipoolest tantsimata. Oma tantsukingi igatses Helmi ka tänavu jaanuari alguses Maaritsa rahvamajas 100. sünnipäeva tähis-tades. Juba esimeste taktide kõlades oli näha, et juubilari jalg kibeleb tantsuplatsile. Poja saatel ta seda ka tegi ja jäi sinna koguni kolmeks järjestikuseks tantsuks.

Hetkest, mil ringkond Helmi „avastas“, on tal olnud tähelepanu-väärne roll Põlva naiskodukaitsjate tähtsündmustel. 2008. aasta Eesti vabariigi aastapäeval õnnistati EELK Põlva Maarja kirikus ringkonna lipp, mille vardasse lõi ühe naela Helmi. Sama aasta märtsis võeti ta ring-konnakogul auliikmeks. Jõudumöö-da on ta osalenud naiskodukaitsjate üritustel ja ringkonna esindus on käinud teda igal aastal kodus õnnit-lemas. 2010. aastal korraldati Helmi

auks Kanepi vallas automatk, mis kulges mööda neid radu, mida oli teinud tema elutee.

Karmid ajadParaku ei võimalda tuhmunud mälupilt teada täpset aega, millal Helmi omal ajal Naiskodukaitse-ga liitus. Vana dokument ütleb, et Helmi kuulus Kooraste jaoskonda, mis loodi 10. detsembril 1930. Tema meenutuste põhjal võib oletada, et ta oli siis kas 16- või 17- aastane. Naiskodukaitsesse astus Helmi koos õde Vilmaga.

Kaitseliitu kuulus vähemalt üks Helmi vendadest, kelle kohta Helmi meenutab, et oli kord palunud ven-nalt prooviks püssi lasta. Tabavus ol-nud nii hea, et vend võtnud talt relva käest ja öelnud, et meistri peale pole mõtet moona raisata. Kaitseliitu kuulus ka Helmi metsamehest abi-kaasa. Poeg Raivo sõnul kuulus isa Kaitseliitu n-ö automaatselt. „See oli iga metsamehe kohus,“ lisas ta.

Helmi Visnapuu sündis 1915. aas-tal Kaagvere külas taluniku peres, kus sirgus 11 last. Pärast kooli jäi ta tööle isatallu, kuni abiellus metsa-vaht Andresega. Perre sündis neli last. 1946. aasta septembris arretee-riti Helmi abikaasa nende kodutalu kartulipõllul. Mehele esitati süüdis-tus väidetava metsavenna varjamise eest. Karistuseks määrati 25 aastat sunnitöölaagrit. Helmi tallu saatis

PE

RS

OO

N

152 | 2015

PE

RS

OO

N

Helmi unustab maalides kõik rõhu-vad mõtted noorusest, sõjast, oku-patsioonist ja kaotusvalust

NKK PÕLVA RINGKONNA ARHIIV

2 | 201516

PE

RS

OO

N

Hetkest, mil ringkond Helmi „avastas“,

on tal olnud tähelepanuväärne

roll Põlva naiskodukaitsjate

tähtsündmustel.

laste poole peale, lapsed Vene vägede poole lõksu. Tormasin lahingumöl-lust hoolimata kodu poole, aga Saksa sidepost pidas mu kinni, et ei tohi, ohtlik on. Selgitasin, et mul on seal lapsed ja anusin, et nad mul minna laseks. Sain loa. Mõistsin, et side-mees andis eespoolsetele postidele minust teada ja käskis läbi lasta. Jõudsin tervelt koju. Lävel tuli mulle vastu Vene sõdur. Ta hoidis süles minu nutvat last. Ka sõdur ise nuttis. Ju olid ka temal lapsed, kellele ta sel hetkel mõtles. Tänu jumalale, jäime kõik terveks, ka kodu jäi alles.“ Või-me vaid ette kujutada, mida Helmil selle hetke jooksul emotsionaalselt tuli üle elada.

Selle meenutuse rääkis Helmi 2010. aastal, kui Imbi Paju esitles Põlvas oma fi lmi „Soome lahe õed“, mis jutustab Soome lotade ja Eesti nais-kodukaitsjate sõprusest ning mille üheks keskseks tegelaseks on Helmi.

Helmi poeg meenutabKatsumusi lisas küüditamine. Seda koledat aega mäletab ka Helmi poeg Raivo. Ta meenutab: „Kui isa arre-teeriti, oli selge, et ega ülejäänud peret ka rahule jäeta. Jutud küüdi-tamisest läksid liikvele ja teada oli, et ema on nimekirjas. Otepääl elav onu kutsus meid enda juurde elama. Ema pakkis majakraami hobusele ja läks koormaga teele. Kohale jõudes

3 X

NK

K P

ÕLV

A R

ING

KO

ND

Nõukogude võim aga hävituspatal-joni mehed, kes oma viimast last kandvat naist teiste laste silme all armutult peksid.

1940ndad tõid Helmi perele veel mitmeid karme katsumusi. Näiteks jäid Helmi talumaad 1941. aasta suvel lahingu tulejoonele. Kuulirahe lahutas noore naise lastest, kelle ta oli hetk tagasi heinamaa servale lõunauinakule seadnud. Helmi ise meenutas sündmust nõnda: „Olin lastest ära lõigatud. Mina jäin saks-

Naiskodukaitse

mälestuspäev

2009. aasta

aprillis

Tantsulust pole tänavu 4. jaanuaril

saja-aastaseks saanud Helmist ku-

sagile kadunud. Seda näevad naised

igal aastal ringkonna aastapäeva-

pidudel

172 | 2015

PE

RS

OO

N

Kuulirahe lahutas noore naise lastest, kelle ta oli hetk tagasi heinamaa servale lõunauinakule seadnud.

võeti koorem küll vastu, aga ema saadeti tagasi. Keegi ei julgenud end väljasaatmisele määratutega siduda. Ajal, mil ema hobusega teel oli, viidi mind ja õde Kanepisse. See oli 25. või 26. märtsil, täpselt ei mäletagi. Istusime õega seal reel kirikumüüri ääres saaniteki all ja külmetasime. Meid seal nii hoides loodeti ema välja meelitada, aga ema ei tulnud ja meid viidi koju tagasi. Kodu juurde oli seatud piilurid, aga õnneks juh-tusid need olema mõistlikud inime-sed. Lõpuks jäeti meid rahule.“

Poeg Raivo sõnul tuli metskond pärast küüditamist perele vastu ja andis elamiseks maja, kus Helmi elas ja töötas pensionini. Töö aga tähendas rasket rassimist metsas. Helmi õlule jäid ka kõik majapi-damistööd ja laste kasvatamine. Gümnaasiumiharidusega ja mitut võõrkeelt valdav naine võinuks poja sõnul saada väärika ameti, aga Nõu-kogude võimule ei sobinud Helmi minevik. Nii tuli leiba teenida lihtsa tööga.

Raske talvine metsatöö laastas Helmi tervist. Poja sõnul on ema elu

jooksul põdenud vähemalt 40 korda kopsupõletikku, aga ikka eluga tõ-vest välja tulnud. Praegu on Helmi tervis nagu kõrges eas inimestel ikka, ühel hetkel parem, teisel ni-gelam. Kuni 1955. aastani oli perel väga raske toime tulla. Ometi jäi hing sisse ja lapsed said koolitatud.

„Olin siis koolipoiss, kui vahel öösiti kella kahe-kolme paiku üles ärgates nägin, et ema nõelub sokke. Arvan, et ajal, mil lapsed veel koolis käisid, ta üle nelja tunni öösel ei maganud,“ sõnab poeg Raivo.

Tugi ilust ja usustKui lapsed olid oma elu peale saa-detud, loobus Helmi Visnapuu 80. eluaasta künnisel loomapidamisest ja hakkas tegema ilusat käsitööd. Mõne aasta pärast soojendas ta üles lapsepõlveaegse armastuse joonistamise vastu ning proovis

kätt maalimises, sest pintsel püsis paremini käes kui vardad. Värvid ja maalitarbed sai ta kingiks lastelt ja lastelastelt. 2004. aastal oli Viljandis Kondase keskuses vaada-ta Helmi Visnapuu piltide näitus pealkirjaga „Metsavana“.

Imbi Pajule antud intervjuus märkis Helmi Visnapuu, et unus-tab maalides kõik rõhuvad mõtted noorusest, sõjast, okupatsioonist ja kaotusvalust. Ja kuigi haavad paranevad, jäävad armid alles. Nii märkis ka Helmi, et vaikusehetkedel ja unedes annavad rasked mälestu-sed endast jälle märku.

Eluraskustes on Helmit aidanud usk jumalasse. Seniajani on ta Kane-pis peaaegu igapühapäevane kiriku-line. Helmi sõidutamise kirikusse on võtnud oma südameasjaks väimees. Ka kogudus korraldas auväärses eas Helmile väärika vastuvõtu.

24. veebruaril 2008 oli Helmi

üks neist, kes ringkonna

lipu õnnistamisel EELK Põlva

Maarja kirikus lipuvardasse

naela kinnitas

2 | 201518

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

11. jaanuaril kuulutati kaitseministeeriumis välja 2014.

aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja nimed. Aasta

kaitseliitlase tiitli pälvis esmakordselt naine – seer-

sant Tiia Kiis Kaitseliidu Võrumaa malevast – ja aasta

naiskodukaitsjaks valiti Kaire Lõhmus Naiskodukaitse

Järva ringkonnast.

Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodu-kaitsjaid tervitasid kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning mõis-tagi Kaitseliidu ülem brigaadikind-ral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Muutunud julgeolekuolukorras on kaitseliit-laste ja naiskodukaitsjate roll Eesti sõjalises riigikaitses saanud veel olulisemaks. Kaitseliit ja Naiskodu-kaitse on Eesti silmadeks ja kõrva-deks hübriidsõja ohtude avastamisel ning alalises valmisolekus kiirrea-geerimisjõud neile ohtudele vastu astumiseks,“ ütles kaitseminister Mikser vabatahtlike riigikaitsjate tunnustamisel.

KR

ISTJ

AN

PR

II

Parimad meie seast: aasta kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad

192 | 2015

2014. aasta nominendid

Aasta kaitseliitlane seersant Tiia Kiis on Võrumaa maleva vabatahtlik noortejuht ja maleva spordipealik. Tiia kuulub Kaitseliitu 2004. aastast, esialgu tegutses ta naiskodukaits-jana, nüüd jätkab kaitseliitlasena. Praegu tegutseb seersant Kiis kom-paniiveebli ametikohal. Tiia Kiis on ka Võrumaa maleva patrullvõistluse

„Käve üle küngastõ“ peakorraldaja ja idee autor. Tiia on osalenud võistleja-na Erna retkel, Utria dessandil ja tä-navu oli ta Admiral Pitka luurevõist-lusel käinud võistkonna liige. Ühtegi suuremat õppust Võrumaa malevas ei möödu ilma Tiia aktiivse osaluseta. Mullu panustas Tiia vabatahtlikuna Kaitseliidu tegevusse 1455 tundi, mis teeb 182 täistööpäeva.

Aasta naiskodukaitsja Kaire Lõhmus on olnud Naiskodukaitse liige rohkem kui kümme aastat, ta on olnud nii jaoskonna kui ka ringkonna esinaine. Ta on tööta-nud lõputuid tunde toitlustamisel, tegutseb formeerijana ja on hinna-tud staabiassistent. Ta on ka malev-konna vabatahtlik personalipealik.

Tema algatusel ja eestvedamisel on koostöös Järva maavalitsusega juba aastaid valitud maakonna aasta ema. Tema osalusel korraldatav matka-mäng on üle maakonna tuntud ja oodatud üritus, mis tutvustab ka Naiskodukaitse tegemisi.

Aasta kaitseliitlast ja naiskodu-kaitsjat valiti viiendat korda. Tänavu oli aasta kaitseliitlase nominente 15

vanuses 23–54 aastat ja Kaitseliidu staažiga 3–23 aastat. Aasta naiskodu-kaitsja nominente oli samuti 15 va-nuses 27–63 aastat ja Naiskodukaitse staažiga 3–20 aastat. 2014. aasta pa-rim kaitseliitlane ja naiskodukaitsja said atraktiivse rändauhinna. Kaitse-liidu ülema, kaitseministri ja kaitse-väe juhataja hinnalise kingituse said kõik tiitlile esitatud nominendid.

SIIRI SEPP Naiskodukaitse Alutaguse ringkond

Siiri võeti Naiskodukaitsesse 1999. aastal. Selle aja jooksul kuulub ta juba teist ame-tiaega Naiskodukaitse keskjuhatusse. Täna on ta ka Lüganuse jaoskonna aseesinaine. Siiri on 2014. aastal andnud väga suure panuse esmaabi erialagrupi juhina ja edendab selle grupi tööd. Tema juhenda-misel-õpetamisel on Alutaguse ringkonna võistkond jõudnud kindlalt võistlustele. Siiri on väga positiivse ellusuhtumisega ja energiline inimene. Tema lubadusi võib uskuda ja ta ulatab alati oma abistava käe.

ALEKSANDR PAVLOV Kaitseliidu Alutaguse

malev

Aleksandr on pidanud Narva malevkonnas nii rühmapealiku kui ka rüh-mapealiku abi ametit ja on selles valdkonnas Narva kompanii parimaid. Ala-ti ollakse valmis tulema õppustele, väljaõppele ja muudele üritustele, kui tea-takse, et asja eestvedajaks ja algatajaks on Aleksandr. Aleksandr on võtnud endale südameasjaks liikmemaksu laekumise, tema 1. rühm on Narva malevkonnas ainus, kus liikmemaks on aastast aastasse 100% tasutud. Võib öelda, et Aleksandr tegeleb kogu Narva malevkonna patriootilise meelestamise-ga. Oma sihikindla eesti-meelse tegevusega on ta suureks eeskujuks kõigile Narva malevkonna kaitse-liitlastele.

L I S A T E A V E

Eelnevalt valitud aasta naiskodukaitsjad

2010 Kristiina ABEL Tartu ringkond2011 Nele PERNITS Rapla ringkond2012 Lembe LAHTMAA Sakala ringkond2013 Anu SAUE Lääne ringkond (Hiiumaa)

Eelnevalt valitud aasta kaitseliitlased

2010 Madis MINTEL Lääne malev2011 Kaupo VARIK Pärnumaa malev2012 Kristjan BACHMAN Tartu malev2013 Meelis TINNO Alutaguse malev

2 | 201520

2014. aasta nominendid

HELEN ALLAS Naiskodukaitse Harju ringkond

Helen liitus 2011. aastal Naiskodukaitsega tahtest olla oma riigile kasulik. Ta tahtis teha midagi konkreetselt, olla mutter riigikaitse suures masinavärgis. Juba kuue kuu möödudes lõi ta oma kodukanti Viimsisse uue jaoskonna ja seejärel sai selle esinaiseks. Märtsis 2014 sai Helenist Harju ringkonna esinaine, kes teeb oma vabatahtlikku tööd suure pühendumusega. Helen on aktiivne, särav ja silmapaistev naiskodukaitsja, alati on ta nii enda kui ka teiste eest väljas. Ta jul-geb vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid ja nende otsuste eest vastutust kanda.

JAANUS PUUSEPP Kaitseliidu Harju malev

Jaanus Puusepp on mees, kes on Kaitse-liidus olnud peaaegu selle loomisest ala-tes ja kogu selle aja vältel jäänud truuks ühele allüksusele. Ta on ennast pidevalt täiendanud ning jagab oma teadmisi lahkelt ka teistele. Kaitseliitlane tuleb olla iga päev kõik 24 tundi ja tema on just see mees, kes seda järgib. Jaanus Puusepp on toonud Kaitseliitu juurde aktiivseid liikmeid oma tutvusringist ja ettevõtetest, kus ta on töötanud. Ta on tõeline patrioot, aktiivne kaitseliitlane, kompaniiveebel ja relvur, Erna seltsi liige, sukelduja ja lan-gevarjur, esikütt ja laskeinstruktor, isa ja spetsialist, keda iseloomustab üle 20 aas-ta lakkamatut ja energilist pühendumist.

MERIT VIITMAN Naiskodukaitse Jõgeva

ringkond

Merit on Naiskodukaitse liige 2001. aastast. Ta on selle aja jooksul kuulunud mitu korda Jõgeva jaoskonna juhatus-se. Hetkel on Merit Jõgeva ringkonna aseesinaine ja toitlustusgrupi juht. Merit on naiskodukaitsja, kellele saab alati loota ja kellel on palju ideid, mida ta on võimeline ka ellu viima. Merit on aus ja otsekohene. Ta ei karda oma arvamust välja öelda ka siis, kui see teiste omast erineb. Ta on ettevõtlik ja leidlik. Merit võtab endale võetud või saadud kohustusi tõsiselt ja suhtub neisse kohusetundlikult. Tema energia annab teistele julgust tegutseda. Naeratab, kui on raske, ja nõuab, kui on vaja.

RAIMO LUST Kaitseliidu Jõgeva

malev

Seersant Raimo Lust alustas oma teekonda Kaitseliidu ridades tubli ja pealehakkaja noorkotkana. Nüüd on ta maleva tegev-liige, rühmaparameedik ning kodutütarde, noorkot-kaste ja naiskodukaitsjate väärtuslik koostööpartner. Lisaks esmaabile valdab ta suurepäraselt ka õpetami-se kunsti, mis teeb temast väärtusliku instruktori, kes on oodatud nii Kaitseliidu kui ka teiste struktuuri-üksuste väljaõppe pla-neerimisel ja läbiviimisel. 2014. aastal on Raimo Lust läbinud ja korraldanud väl-jaõpet ligi poole tuhande tunni jagu.

AIV

O K

AO

KÜ

LA

KA

ITS

EL

IIT

VA

IKE

NIK

LU

S

TR

IIN

U K

ÜÜ

NA

L

212 | 2015

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

RAID SAAR Kaitseliidu Järva malev

Raid Saar on sihikindel ja teotahteline kaitseliitlane, kes end pidevalt valitud erialal täiendab. Omandatud teadmisi annab ta väljaõppekursustel edasi nii kaitseliitlastele kui ka nais-kodukaitsjatele instruktorina. Lisaks tegevusele Kaitseliidus suudab Raid Saar õpetada noortele eluks vajalikke oskusi mänguliste tegevuste kaudu, mis ei tee õppimist tülikaks ja igavaks, vaid hoopis vastupidi. Ta on juhendaja, kes annab lastele vabaduse ja tegutsemisjulguse. Ta on kõige paremas mõttes mees nagu MacGyver – ei ole asja ega probleemi, millele ta lahendust ei suudaks leidaks.

IVIKA RAUDSEPP Naiskodukaitse

Lääne ringkond

Haapsalu jaos-konna juhatuse liige Ivika kuu-lub Naiskodu-kaitse rida-desse alates 2003. aastast, mil ta astus Tartu ringkon-da. Juba 2005. aastal hakkas ta osalema Lääne ringkonna üritustel ja on aastast 2008 selle ametlik liige. Vaatamata oma leebele olekule ei ole ta see, kes alati kõigega nõus on. Olles juurtelt saarlane, astub ta oma veendumuste ja tõeks-pidamiste eest kindlalt välja. Ivika kirg on sport ja kui ringkonnas hakati erialagruppe looma, oli tema kindel kandidaat spordigruppi vedama. Ivika on Läänemaa 2011. ja 2012. aasta meister võrkpallis Kaitseliidu naisvõistkonna koosseisus, talle pole võõras ka Naiskodukaitse koormus-matk.

MARKO REISEL Kaitseliidu Lääne malev

Veebel Marko Reisel on kaitseliitlane aastast 1991. Tema tegevus Kaitseliidus on alati olnud ees-kujulik, näidates üles vabatahtlikule kõige väär-tuslikumaid tõekspidamisi: korrektsust, täpsust, julgust ja ausust ning allohvitserile kohaselt ka tõsiseltvõetavat initsiatiivi. Ennastsalgava innuga keskendus Marko Reisel regionaalse allüksuse taaselustamisele, mille kulminatsiooniks oli 2013. aasta jaanuaris loodud Lihula üksikkompanii. Tema eestvedamisel on kompaniisse koondunud arvestatav hulk südikaid kaitseliitlasi ja kompanii on osalenud aktiivselt kõigil maleva üritustel.

RE

NE

RII

SA

LU

LÄ

ÄN

E M

AL

EV

NK

K

2 | 201522

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

2014. aasta nominendid

RIVO REBANE Kaitseliidu Põlva malev

Kaitseliitlasena on Rivo Rebane osalenud ak-tiivselt väljaõppes. Ta on alati leidnud võima-luse osaleda erinevatel õppustel. Ka on Rivo aktiivne kaasalööja maleva seltsitegevuse arendamisel. Kaasvõitlejad on veendunud, et Rivo Rebane on mees, kellega saab kõhklema-tult luurele minna. Ta on võimekas eestvedaja, kes suudab võtta vastu operatiivseid otsuseid ning need ka ellu viia. Väljaõppeüritustel on ta oma teadmiste ja abivalmidusega väärikas eeskuju nii noortele kui ka staažikatele kaitse-liitlastele.

MONIKA LEOSK Naiskodukaitse Pärnumaa

ringkond

Monikast sai juba 1994. aastal Sakala ringkonna kodutütar ja Pärnumaa ringkonnas liitus ta Naiskodukaitsega aastal 2011. Monika võttis 2014. aastal enda kanda toitlustusgrupi juhi rolli. Et grupp ise on pisike, tuleb tal en-dal tihti kastanid tulest välja tuua ehk toitu valmistada. Monika läbis sel aastal välikoka kursuse ja käis abiks õppuse Kotkalend toitlustamisel. Tema eestveda-misel osaleti ka välitoitlustuse erialavõistlusel. Monika on võt-nud oma südameasjaks heate-gevuslike loteriide korraldamise, et koguda omatulu või korjata annetusi. Selle tarvis meisterdab ta kodus vabadel hetkedel kingi-pakke ja teeb käsitööd.

KAIDO LÜLL Kaitseliidu

Pärnumaa malev

Kaido Lülli iseloomu-likud tunnused on pühendumus, suhtle-mine ja avatus. Pärast Kaitseliiduga liitumist asus ta end koolitustel ja väljaõppel täien-dama ning rühma ja malevkonna seltsielus kaasa lööma. Kaitse-liidu koolis on ta juba koolitajate koolitaja ja kui uut rühmaülemat oli vaja, polnud pikalt kaaluda, kes selle töö kõige paremini ära teeks. Ta on ülihea juht, eeskujuks parimatelegi meie seast. Kui kõik kaitseliitlased oleksid nagu tema, oleks see vägi kogu maailmas võitmatu.

TUULI KOTOV Naiskodukaitse Põlva ringkond

Tuuli on Naiskodukaitse liige alates 2009. aastast. Talle meeldib väga laskmas käia ja ta on esindanud ringkonda nii üleriigilistel laskevõistlustel, koormusmatkadel kui ka muudel spordivõistlustel. Tuuli on alati kohal Eesti vabariigi aastapäe-va ja võidupüha üritustel. Ta ei puudu kunagi Naiskodukaitse mälestuspäevalt, mille organiseerimine on tal viimased kaks aastat väga hästi välja tulnud. Tuuli seisab oma tõekspidamis-te ja väärtuste eest, samal ajal innustades teisi ettevõtmistes kaasa lööma. Ta viib alati alustatu lõpule, ületades kõik rasku-sed. Tuuli suudab keerulistes olukordades rahulikuks jääda ja lahendada need parimal võimalikul viisil. K

AR

IN K

IVI

MARET KOMMER

232 | 2015

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

ELI SUKLES Naiskodukaitse

Rapla ringkond

Eli liitus Naiskodukaitsega 2008. aastal. Enne seda oli ta tegutsenud aktiiv-selt Rapla ringkonnas kodutütarde rühmavane-ma ja ringkonnavanema-na ning olnud kaks aastat Kodutütarde keskjuhatuse liige. 2011. aastal valiti Eli Rapla jaoskonna juhatuse liikmeks. Ta on oma õlule võtnud suurema osa kujundus-töid ja jaoskonna üritustel fotograa-fiks olemise. 2014. aastal korraldati Eli eestvedamisel Rapla raudteejaamas küüditamise mälestusüritus. Eli puhul tulebki kõige enam kiita tema positiivsust ja pealehakkamist. Ta usub, et kõigega saab alati hakkama, tuleb ainult tahta.

VALLO UNGAKaitseliidu Rapla malev

Vallo Unga sümboliseerib usaldust. Igaüks meist seostab teda usal-dusega. Kui määrata seltskonnas kaptenid, kes peavad kordamööda endale rahva seast võistkonnaliik-meid valima, on tema esimese kap-teni esimene valik. Ta on osalenud kolmel Kevadtormil ja lugematul hulgal muudel õppustel. Teda teab iga Rapla maleva kaitseliitlane. Vallo Unga aitab korraldada Põrgu-põhja retke, sest tal on suurepära-ne võime iseseisvalt üles ehitada ja sisustada kontrollpunkte, mis jäävad võistlejatele meelde pikaks ajaks. Vallo Unga on ka üks olulisi-maid inimesi noortele välitegevuse planeerimisel ja korraldamisel. Ta on võtnud südameasjaks paranda-da koos maleva noortejuhtidega noorte matkaalaseid teadmisi ja kasvatada nendes vastupidavust.

EVE TUISKNaiskodukaitse

Saaremaa ringkond

Eve on Naiskodukaitse liige alates 2010. aastast. Kui ta midagi ette võtab, teeb ta seda põhjalikult ja kohusetundlikult. Aastal 2011 Pihtla jaoskonda taastades valiti Eve kohe juhutusse ja sellest ülesandest pole ta siiani pääsenud. Nüüdseks on ta saanud jaoskonna esinaiseks ja viinud jaoskonnas sisse mitmeid traditsioo-nilisi üritusi: esmaspäevased käsitöö-õhtud, Reeküla matk, koostöötalgud kodutütardega ja paastumaarjapäeva tähistamine avaliku üritusena, et värvata uusi liikmeid. Esinaisena on ta töösse kaasanud kogu juhatuse. Ka koolis töötades osaleb ta isamaalis-tel üritustel alati naiskodukaitsjana. Kodutütarde juhendajana kaasab ta aktustele kodutütreid.

KAIDO KAASIKKaitseliidu Saaremaa malev

Kaitseliidu Saaremaa maleva vabatahtliku liikmena on maavanem Kaido Kaasik määratud malevapealiku abiks ja valitud nii maleva juhatuse kui ka Kait-seliidu vanematekogu liikmeks. Malevapealiku abi rollis on Kaido Kaasik väga tõhusalt toetanud maleva territoriaalsete allüksuste arendamist ja väljaõpet ning koostöös teiste ametkondade ja kohalike omavalitsustega kriiside vältimisele suunatud õppuste korraldamist. Oma maakonnas ots-tarbekalt korraldatud laskeväljaõppe tulemusel on Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmete osavõtt laskeharjutustest viimastel aastatel mitmekordis-tunud ning lasketulemuste ja allüksuste sõjalise väljaõppe tase on oluliselt paranenud. Kaido Kaasiku osalusel ja kaasabil on Kaitseliidu liikmete ak-tiivne tegevus ja kohalolek tänaseks tagatud kogu Saare maakonna territoo-riumil, sh Ruhnu, Abruka ja Vilsandi saarel.

KÜ

LL

IKE

KA

LJE

ND

KA

DR

I P

AO

ME

ES

IR

INA

MÄ

GI

2 | 201524

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

2014. aasta nominendid

RAIVO ROOSI Kaitseliidu Sakala malev

Raivo Roosi taolist kaitseliitlast soo-viks endale iga malev, iga kompanii, iga allüksus, kellele on oluline üles-annete ladus elluviimine ja kes va-jab usaldusväärset tegevliiget. Tema puhul tuleb esile tõsta asjaolu, et ta näeb Kaitseliitu kui tervikut, st ta ei süvene kitsalt kompanii arendusse või väljaõppesse, vaid teeb kõik selleks, te terve maleva väljaõpe või üritus õnnestuks. Raivo Roosi on tegevliige suure algustähega. Ta on ise aastast aastasse aktiivselt ja silmapaistvalt osalenud peaaegu kõigil maleva üritustel, tema puhul ei ole tarvis statistikast otsida, millistel üritustel ta osales, vaid vastu-pidi, tuleb otsida, millistel ta ei osalenud. Just selline pühendumus on väärtus.

MARJE-ANNE HENDRIKSON Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Marje-Anne on Naiskodukaitses tegutsenud üle kaheksa aasta. Tegusa inimesena on ta peaaegu kogu selle aja osalenud Toompea jaoskonna juhtimisel, olles juba mitu aastat jaoskonna esinaine. Marje-Anne eestvedamisel on jaoskonna liikmetest moodustatud toitlustus- ja meditsiinigrupp, ühiselt käiakse erinevatel õppustel. Inimesena on Marje-Anne südamlik ja hea suhtleja. Olles kohusetundlik ja nõudlik enese vastu, on ta tegemistes jaokonna liikmeile heaks eeskujuks. Tööd Toompea jaoskonna juhina teeb ta südame ja armastusega. Talle on tähtis, et naiskodukaitsja oleks alati soliidne ja korrektse välimusega, isegi siis, kui tuleb päevade kaupa metsas lahingu-käsku täita.

KAIDO TROPP Kaitseliidu Tallinna

malev

Kaido Tropp on tun-nustatud kaitseliitlane Toompea malevkonnas: ta on valitud malevkon-na juhatuse ja Kaitse-liidu keskkogu liikmeks. Ta on tõsiselt isamaaline inimene, kes tähtsus-tab Eesti vabariigi vanu traditsioone Kaitseliidus ning peab väga tähtsaks Eesti vabariigi aastapäe-va väärikat tähistamist. Ta on aktiivselt osalenud Kaitseliidu seaduse ja kodukorra väljatööta-misel. Kaido Tropp teab ja mõistab, et Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri kaitse algab palju varem kui relvaga kaevi-kus, ning ta innustab kaasvõitlejaid ja kaas-kodanikke samamoodi mõtlema ja tegutsema.

MARGIT REI Naiskodukaitse Sakala ringkond

Margit on Naiskodukaitse liige 2010. aastast. Nende aastate jooksul on ta usinasti õppinud Kaitseliidu koo-li erinevatel kursustel. Ta kuulub kultuuri- ja formeerimisgruppi ning lööb kaasa peaaegu kõigis orga-nisatsiooni tegevusvaldkondades. Suurepärase suhtleja ning abivalmis, hooliva ja vastutustundlikuna on ta hea meeskonnaliige. 2014. aastal on Margit osalenud kokku märkimis-väärselt paljude ürituste ja õppepäe-vade korraldamisel. Ta on esindanud ringkonda üle-eestilistel võistlustel esmaabis ja toitlustuses, samuti käi-nud koormusmatkal. Margit on väga aktiivselt ja innustunult juhtinud Viljandi jaoskonda.

PIR

ET

TA

IM

LA

UR

I N

ÄL

K

KE

TE

-LI

MO

VIL

EA

NU

KR

ISTJ

AN

PR

II

252 | 2015

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

KADI KASS Naiskodukaitse Tartu ringkond

Kadi liitus Naiskodukaitsega aadete pärast. Staažika liikmena on ta siiani aktiivne ja oma siira suhtumisega kõigile eeskujuks. Äärmiselt kohuse-tundliku inimesena paneb Kadi alati käe külge, kui näeb, et on abi vaja. Ta ei põlga ära lihtsaid ega keerulisi ülesandeid. Endise jaoskonna aseesi-naisena on Kadi olnud suureks toeks praegusele jaoskonna juhatusele, ta mõtleb alati kaasa, pakub abi ja annab väga innustavat tagasisidet. Kadi panustab aktiivselt ka kodutütarde tegevusse noortejuhtide erialagrupi juhi ja vabatahtliku instruktorina. Naiskodukaitses on ta üle-eestilise aja-lookomisjoni juht, uurinud vabatahtlikult Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna ajalugu ja algatanud ringkonnas Tartu rahu aastapäeva tähista-mise traditsiooni.

IVAR SIBUL Kaitseliidu Tartu malev

Kaitseliitu astus Ivar Sibul üliõpila-sena 1993. aastal. Ta on lõpetanud Kaitseväe Lahingukoolis reserv-ohvitseride kursuse ja läbinud Kaitseliidu koolis juhtimiskursuse, staabitöötehnika kursuse ning staa-bi sideohvitseri kursuse. Noorem-leitnant Ivar Sibul on mitmekülgne isiksus, kes on ennast tõestanud nii andeka metsateadlase, õppejõu, rühmapealiku, seltsielu korraldaja kui ka reservväelasena. Tema tege-vus Kaitseliidu liikmena on teistele eeskujuks ja tema panus Kaitseliidu Tartu maleva arengusse on olnud märkimisväärne.

TATJANA LAADI Naiskodukaitse Valga ringkond

Tatjana on Naiskodukaitse liige 2009. aastast. Tänu optimismile ja heatahtlikkusele on ta alati oodatud võistlustel ja muudel üritustel. Ta on inimene, kellele võib loota ja kellega kõhklematult luurele minna. Tatjana teeb rohkem, kui temalt nõutakse. Olles ise erialalt arst, on ta kõikidel Kaitseliidu ja Naiskodukaitse üritustel oma südameasjaks võtnud esmaabi tutvustami-se ja selgitanud selle andmi-se oskuse vajalikkust. Lisaks kogub ja säilitab Tatjana Naisko-dukaitse Valga ringkon-na ajalugu. Tema juhti-misel koguvad jaoskondade esi-naised mälestusi, mille tulemusena on valmimas kogumik Valga ringkonna lähiajaloost. Tatjana on Otepää jaoskonna asutajaliige ja Valga ringkonna juhatuse liige.

HELDUR TELLMANN Kaitseliidu Valgamaa malev

Kaitseliitu tulles alustas Heldur Tellmann jaopea-likuna, kuid tänu pidevale õppimisele Kaitseliidu koolis on ta jõudnud Valga üksikkompanii pealikuks. Ta on suutnud keeruliste olukordade kiuste, kus koosseisus olevad mehed on laiali üle maailma ja linna elanikkond pidevalt kahaneb, hoida üksikkom-panii mehitatu ja tegevusvalmina. Tema eestve-damisel sai korda tehtud endine Koivere lasketiir

Taheva vallas, mis on kohaliku vaatamis-väärsusena märgitud ka pärandkultuuri rajal. Lisaks Kaitseliidu tegevusele on Heldur Tellmann Valgamaa abipolitseini-ke vabatahtlik juhendaja, abipolitseinike rühmaülemana on ta professionaal, kes on osalenud Otepääl rahvusvaheliste

spordiürituste liikluse korralda-misel ja turvamisel.

EH

A J

AK

OB

SO

N

EH

A J

AK

OB

SO

N

REIN SÄINAS

RE

IN S

ÄIN

AS

2 | 201526

OR

GA

NIS

AT

SIO

ON

2014. aasta nominendid

INGA NIIT Naiskodukaitse Võrumaa ring-

kond

Inga on Naiskodukaitse liige 2009. aastast ja ta juhib neljandat aastat Antsla jaoskonda. Inga on väga sõbralik ja tasakaalukas, ta avaldab oma arvamust diskreetselt. Ka akt-septeerib ta teiste arvamusi ja sei-sukohti, temaga koostöös leitakse alati kõikidele olukordadele parim lahendus. Juba esimesel treeningul sai selgeks, et Inga on väga hea laskja. Ta on esindanud Naiskodu-kaitse Võrumaa ringkonda maakon-na ja üleriigilistel laskevõistlustel. Inga eestvedamisel korraldatakse ringkonnas regulaarselt kaks korda kuus laske treeninguid, tänu millele on naiste lasketulemused tublisti paranenud.

URMAS LINDMA Kaitseliidu Viru malev

Urmas Lindma osaleb aktiivselt väljaõppe planee-rimisel ja viib Tamsalu rühmale läbi sõjalist välja-õpet. Lisaks tunneb ta muret järelkasvu pärast ja leiab aega tegelda aktiivselt Tamsalu noorkotkaste rühmaga, kaasates neid maleva seltsitegevusse ja harjutustesse. Ta tegeleb järjepidevalt oma allüksuse logistikaga ja on osalenud maleva transpordi kor-rastamisel. Tema algatusel on malevas korda tehtud maastureid, lisaks hooldavad ja remondivad tema initsiatiivil ja abiga Tamsalu rühma kaitseliitlased maleva transpordivahendeid. Urmas Lindma võtab tegevust Kaitseliidus täie hinge ja südamega, kuluta-des sellele väga suure osa vabast ajast.

INNA LÄLL Naiskodukaitse Viru ringkond

Inna on Naiskodukaitse liige 2005. aastast ja 2009. aastast Viru ringkonna aseesinaine. Laigulised vormirõivad üll ja varustus sel-jas mööda metsi, niite, võsa ja kraave kondamine pakub Innale huvi ning paneb ta silmad särama. Ilmselt valiks enamik naisi nädalavahetuseks mõne lihtsama ja puhtama tegevuse, kuid kange naine Inna käib pikkadel rasketel matkadel hea meelega. Mitte kunagi ei ole enne järjekordset katsumust olnud Inna suust kuulda kahetsusnoote. Inna on positiivne, rõõmsameelne ja õig-luse eest võitleja. Ta on Viru ringkonna hing.

AIV

AR

KR

OO

NIM

ÄE

272 | 2015

Miks me siis oleme? Kas

need on sõbrad, kes on

meid siia meelitanud? Või

otsime seiklushimu ja lõbu-

janu?

Tekst: SILVA KIILI

Miks me oleme Kaitseliidus?

Kas tunneb mingi imelik seltskond lihtsalt rõõmu kõmmutamisest metsas või tõuseb sellest siiski min-gi isikilik kasu? Veel mõnda aega tagasi pidin vastama ühe ajakirja-niku nõudlikule küsimusele, et mis on see, mis paneb meid nädalavahe-tuseks külmmärga metsa minema, selleks oma vaba aega kulutama ja isikliku raha eest varustustki soetama.

Viisin 2014. aastal Kaitseliidus ja Naiskodukaitses läbi uurimuse. Võtsin aluseks Iisraeli psühholoogi professor Shalom H. Schwarzi pal-jutestitud isiklike väärtuste teooria, mis väidab, et just isiklikud väär-tused on need, mis meid tegutsema ajendavad. Schwarzi test koondab 57 iseseisvat väärtust, mis seejärel koonduvad kümnesse motiveerivas-se väärtusgruppi.

Mis on väärtused?Mõeldes väärtustele, mõtleme sellele, mis on meile elus oluline, olgu selleks siis tervis, ausus, edu, vabadus või miski muu. Väärtused on need, mis kujunevad välja nooru-kieas ja juhivad meid meie edaspi-distes valikutes eluteel.

Igaüks kannab endas teatud hulka väärtusi, prioriteedid aga on erinevad: mis ühele võib tunduda väga olulisena, ei pruugi teisele üld-se korda minna ja tihti teeme elus otsuseid sügavate sisemiste ajendite üle juurdlemata.

Statistikat küsitlusel osalejatest876 vastaja hulgas oli kaitseliit-lasi 73% ja naiskodukaitsjaid 27%, juhtivpositsioonil inimesi oli 31% ning lihtliikmeid 69%. Peaaegu pooltel vastajatest kasvas peres üks kuni kolm alaealist last. Staaž organisatsioonis jäi täpselt pooltel vastajatest ajavahemikku üks kuni kümme aastat. 41%-l meist oli keegi pereliikmetest samuti Kaitseliidu või Naiskodukaitse ridades. Naised moodustasid küsitletutest 36% ja mehed 64%.

Numbreid vaadates tundub, et oleme suhteliselt homogeenne seltskond: vastajatest 87% olid tegevliikmed, 98% eestlased, 72% partnerlussuhetes, 47% kesk- ja 44% kõrgema haridusega. Samas teame, et erinevaks teevad meid lapsepõlve- ja koolikogemused, eriala ja har-

KR

ISTJ

AN

PR

II

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

Joonis. 57 eraldi mõõdetud väärtust on koondatud kümnesse

väärtusgruppi

Enesejuhtimine

Stimulatsioon

Hedonism

Saavutus

Võim

Turvalisus

Traditsioon

Konformism

Heasoovlikkus

Kõikehaaravus

3,00 3,50 4,00 4,50 5,00 5,50

Enamik meist kannab endas turvalisusega seotud väärtushinnanguid.

rastused, aga ka vanus ja tervislik seisund seavad väärtuste eelistuste-le paratamatult oma piirid. Küsimu-sed tausta kohta hõlmasid päritolu, sugu, vanust, auastet, ametikohta, rahvust, osavõttu üritustest, töösuh-te vormi, alaealiste laste arvu ja veel mõningaid aspekte.

Koondume turvalisuse väärtusgruppiKui vaadata kogupilti, st tulemusi ehk hinnanguid kõigile 57 väärtuse-le ja kõigi küsitletud gruppide lõikes, joonistub tõepoolest selgelt välja ühetaoline väärtusprofi il. Sõltuma-ta taustast oleme kokkuvõttes kõr-geima hinnangu andnud perekonna turvalisusele (armsate inimeste ohutus) ja rahvuslikule julgeolekule (minu rahva kaitsmine vaenlase eest), mille põhjal koondume Schwarzi mudeli kümne väärtusgrupi lõikes turvalisuse väärtusgruppi. Kuid sel-gelt joonistuvad välja ka prioriteedid

– ennekõike pere, siis riik. Siin on kindlasti poliitikutel ja teistel otsus-tajatel mõtlemisteemat just tsiviil-kaitse tõhusama korraldamise osas. Samuti psühholoogilise sõja kon-tekstis – teame ju, milliseid võtteid täna kasutatakse Ukrainas, et rindel sõdivaid mehi ja naisi psühholoogi-liselt mõjutada.

Kõige madalamalt hinnatud väärtused on elus oma kohaga leppi-mine (eluoludele alistuv) ja vagadus

(religioossetest tõekspidamistest ja usust kinnipidav), mis kajastuvad traditsiooni all ja seda samuti sõl-tumata rahvusest, vanusest, soost, panustamise juriidilisest vormist või muudest taustateguritest. Vähe on punkte saanud jõukus (asjade omamine, raha), mis kajastub võimu väärtusgrupis. Tähelepanuväärne on ka see, et turvalisusele järgneb

heasoovlikkus, mille tõstavad kõrge-le sellised väärtused nagu lojaalne (ustav sõpradele või grupile), aus (aval, siiras), vastutusvõimeline (usaldatav, kindel) ja tõeline sõprus (lähedased tugepakkuvad sõbrad).

Erisusi esines samuti. Näiteks joonistus välja, et tegevliikmed olid uudishimulikumad (kõigest huvita-tud, uuriv) kui töölepingulised tööta-jad, enesehellitust (meeldivate asjade tegemine, enese vajaduste rahuldami-ne) hindasid kõrgelt naised, vähem mehed. Kõige vähem vagadust oli 20-aastastel. Kõige vähem hinda-sid põnevat elu ja naudinguid üle 60-aastased, samas hindasid nemad kõrgelt traditsioone ja korralikkust. Rahvuslikule julgeolekule tulid sa-

KR

ISTJ

AN

PR

II

2 | 201528

Ustavus

grupile, vas-

tutusvõime

ja tõeline

sõprus olid

väärtused,

mis tõstsid

teisele

kohale hea-

soovlikkuse

tulba

1.

2.

3.

292 | 2015

HA

RIT

UD

SÕ

DU

R

patriootlikum kui teised? Kas üldse on võimalik mingite taustaandmete põhjal patriootlikkust ennustada? Et sellele küsimusele vastus leida, tulnuks samasugune uuring läbi viia ka mõnes teises, n-ö kaitseliit-lastevabas kontrollgrupis. Kaitse-liidu- ja Naiskodukaitse-keskne uuring näitab selgelt, et patriotism ehk rahvusliku julgeoleku väärtusta-mine ei olene sellest, kas oled mees või naine, eestlane või mitte, pe-reinimene või mitte, töölepinguline, kaitseväelane või vabatahtlik.

Ainuke selge seos joonistus välja patriootliku väärtuse rahvuslik julgeolek ja oma organisatsiooni üle uhkust tundvate inimeste vahel. Teisisõnu need, kes hindasid väga kõrgelt rahvuslikku julgeolekut, vastasid ka küsimusele „Kas olete uhke Kaitseliidus/Naiskodukaitses vabatahtlikuks olemise/töötamise üle?“ jaatavalt. Jaatavalt vastajaid oli 87%. Seos näitab inimeste isiklikku teadlikku panustamist julgeolekusse

seda võimaldava organisatsiooni kaudu, nad teevad seda hea meele ja uhkusega. Samas jääb õhku küsimus, miks osa vastajatest (14 inimest ehk 2% koguvalimist) ei ole kaitseliitlase-na uhked oma organisatsiooni üle.

KokkuvõteOleme tugevalt ühiste väärtustega seotud organisatsioon, enamik meist kannab endas turvalisusega seotud väärtushinnanguid, tundes muret nii pere kui ka kogu rahva püsima-jäämise pärast. Eluoludele alistumi-ne ei ole meie prioriteet, me ei lepi sellega, mis parasjagu juhtub, ka ei aja me taga jõukust ega võimu. Ole-me siin, et kaitsta oma kodumaad.

Lõpetuseks tänan kõiki, kes võtsid vaevaks küsimustikule vastata. Nii mõnedki huvitavad vastused jäid selles Kaitse Kodu! artiklis kajas-tamata, kuid need ei kao, nende kokkuvõtetest tekivad uus küsi-mustik, uued vastused ja järgmised kirjutised.

KR

ISTJ

AN

PR

IImuti maksimumpunktid just sellelt vanusegrupilt.

Kui analüüsida andmeid rahvaste lõikes, siis kahjuks tuleb tõdeda, et teistest rahvustest vastajaid ei olnud piisavalt ning seetõttu mingeid paikapidavaid üldistusi teha ei saa. Samas need mitte-eestlased, kes siiski vastused saatsid (kokku 14 ini-mest ehk 2% koguvalimist), andsid võrreldes eestlastega pisut rohkem punkte sellistele väärtustele nagu ausus (aval, siiras), võrdsus (võrdsed võimalused kõigi jaoks), vabadus (teo- ja mõttevabadus), aga ka põnev elu (erutavad kogemused) ja uudishimu (kõigest huvitatud, uuriv). Olulise-maks kui eestlased pidasid nad ka otsustamisõigust (õigus juhtida ja käskida) ning maksimumpunktid perekonna turvalisusele tulid just sellelt grupilt.

Siinkohal peaks küsima orga-nisatsioonilt endalt: miks on meil nii vähe muust rahvusest inimesi kaitsetegevusse kaasatud? Sotsio-loog Juhan Kivirähk tõi oma värskes, 2014. aasta uuringus „Ülevaade venekeelse elanikkonna lõimumi-sest ning riigikaitsealaste arvamus-uuringute tulemustest“ välja trendi,

mis näitas, et Eesti kaitsmiseks relvastatud vastupanu

vajalikuks pidavate elanike osa on üha

kasvaud, kusjuu-res vastupanu osutamist pee-

takse vajalikuks nii eesti kui ka vene keelt emakeele-na kõnelevate vastajate seas. Mõel-gem sellele.

Kas patriootlikud väärtused sõltuvad taustateguritest?Kas võime öelda, et näiteks abi-elus, kahe lapse ja keskharidusega 40-aastane Hiiumaalt pärit mees, kes on Kaitseliidu vabatahtlik, on

Selgelt joonistuvad välja ka prioriteedid – ennekõike pere, siis riik

2 | 201530

VA

RU

ST

US

Armee kaitsevestidest IVKaitsevestid KaitseliidusKaitse Kodu! tutvustas möö-

dunud aastal põhjalikult

kaitsevestide arengut pea-

miselt kahe konkureeriva

suurriigi, Ameerika Ühend-

riikide ning Nõukogude Lii-

du ehk Venemaa näidete va-

ral. Tänases artiklis kirjutan

lühidalt Soome kaitsejõudu-

de kaitsevestide arengust ja

sellest, milliseid kaitseveste

kasutatakse Kaitseliidus.

Tekst: HEIKKI KIROTAR

Soome kaitsejõudude kaitsevestide arengustEelnevates artiklites käsitlesin põhjalikult suurriikide kaitseves-tide arengut. Kaitsevestide peami-seks eesmärgiks on kaitsta sõduri elutähtsaid elundeid vigastuste eest. Kaitseveste kasutab enamik arene-nud riike. Näiteks Soome kaitseväe-laste kodumaise kaitsevesti mudel M91 on laiemas kasutuses 1991. aastast, lisaks uuemad kaitsevestid M05, M2010 ja M13 (mudeli numbrid tähistavad ühtlasi kasutuselevõtu-aastat). Enne M91-t olid kaitsevestid kasutusel väikestes kogustes eriük-sustes ja välismissioonidel. Must-valgel fotol aastast 1988 on Soome sõdur kaitsevestis, millel on ees ja taga keraamilised kuulikaitseplaa-did. Alakõhu kaitseplaadi saab üles keerata või vesti küljest eemaldada.

Kaitsevest M05 võeti kasutusele aastal 2005 koos Soome kaitsejõu-dude uue varustuskomplektiga. Kaitsevest loodi vastavalt Soome kaitsejõudude nõuetele koostöös Soome kaitsevahendeid valmis-tava ettevõttega Burgmann, mis alates 2007. aastast kannab seoses omanikuvahetusega nime Versei-dag. Sama ettevõte on valmistanud kaitseveste ka Eesti politseile ja kaitseväele. Näiteks juuresoleval pildil kannab Eesti üksust Aafrikas külastav kindralmajor Riho Terras Soome kaitsevesti.

Kaitsevest M05 on tehniliselt väga sarnane vestiga M91, kuid on uue digitaalse maskeerimismustriga ja

rinnal asetsevate salvetaskute ase-mel kaeti vesti esikülg MOLLE pae-laga, millele sai kinnitada vajalikud varustustaskud. Vestile lisandusid ka käsivarre kaitseplaadid. Pehmet kaitsevesti kasutatakse killuvesti-na, koos kuulikaitseplaatidega saab sellest kuulivest.

Tänapäevaste killuvestideniVälismissioonidel kuumemates riikides oli M05 liiga palav, samuti kritiseeriti selle rinnakaitseplaati, mis on suhteliselt lai ja jäik, takista-des oluliselt võitleja käte liigutamist. Saadud info põhjal töötati Versei-dagis välja uus kaitsevest, mudel M2010, mille juures on arvestatud eriti kuumemas kliimas tegutsemi-se ja Soome eriüksuste vajadustega.

M2010 põhivest on kiiravatav, võimaldades selle vajadusel ruttu eemaldada näiteks esmaabi andmi-seks. Vesti sisemine pool on õhu-vahetuse parandamiseks kaetud võrkkangaga. Rinnakaitseplaat on mõned sentimeetrid kitsam, kaits-tes tähtsamaid siseelundeid, kuid võimaldades käsi vabamalt liigu-tada. Kui vestil M05 on 25x30 cm suurused kuulikaitseplaadid ainult ees ja taga, siis M2010 on täiesti modulaarne, võimaldades kasutada vajadusel väiksemaid, 15x15 cm suurusi kuulikaitseplaate külgede ja alakõhu ning käte kaitseks. Ka on uue vesti komplektis lisaks aramiid-kangast kaelakaitsele kuulikindel kõrikaitseplaat. Kõik need lisakait-seplaadid muutsid uue vesti mitu

312 | 2015

VA

RU

ST

US

kilo raskemaks: kui M05 kaalub 8–10 kg, siis M2010 kaal ulatub kuni 16 kiloni.

Täisvarustuses kaitsevesti kasutatakse muidugi harva, sest lisakaal ja kuumus kurnavad võitle-jaid. Olukorras, kus killuvigastuse oht on väike, kuid tuleb kaitsta võitlejat kuulide eest, eelistatakse plaadikandjat. Plaadikandja M13 on kasutusel peamiselt Soome eriük-sustes ja missioonisõduritel, näiteks kandsid seda kaubalaevu Somaalia mereröövlite eest kaitsnud Soome meremehed. Ees ja taga on 25x30 cm suurused kaitseplaadid NIJ IV kaitseklassi ja kaaluga 3,4 kg tükk, lisaks saab külgedele kinnitada 1,3 kg kaaluvad küljekaitseplaadid.

Tänaseks on Verseidag loonud modulaarse kaitsevarustuse komp-lekti Tacticum. Vestid M05 ja M2010 on ehitatud vastavalt Soome kaitse-jõudude tellimusele ja nõuetele ning neid ei müüda kolmandatele isiku-tele, sest õigused kuuluvad kaitse-

Kaitseväe juhataja kindral Terras koos teiste

kõrgete ohvitseride ja poliitikutega külas-

tamas eestlasi Aafrika missioonil. Kaitse-

vestid on Soome firma Verseidag toodang.

Killuvestile on võimalik lisada NIJ III või IV

klassi kuulikaitseplaate ja MOLLE paeltele

kinnitada varustustaskuid

KA

ITS

EV

ÄG

I

Ajaloolisel fotol aas-

tast 1988 on näha sel

ajal Soome eriüksustes

kasutusel olnud kuuli-

kindlat vesti. Vestil on

kuulikindlad plaadid ees

ja taga ning eemaldatav

alakõhukaitse. Vestil on

taskud automaadisalve-

de hoidmiseks ja kõrge

killukindel kaelakaitse-

krae. Hilisematel mudelitel

on kaelakaitse madalal ja

vajadusel eemaldatav, sest

kõrge krae surus lamades

laskeasendisse viskudes

kiivri silmadeleER

AK

OG

U

jõududele. M13 ja Tacticum täidavad hästi tänapäevase kaitsevarustuse nõuded. Kui külma sõja ajal oli vaja kaitsta vägesid vastase killurahe

eest, siis rahulikumatel aastaküm-netel muutusid järjest suuremaks ohuks varitsusest tulistatud kuu-lid ja mitmesugused lõhkekehad.

2 | 201532

VA

RU

ST

US

Tallinna maleva reservohvitser: Eesti politsei kasutatud kaitsevestile uus kandev osa ja lisaplaadidEt kõikides Kaitseliidu üksustes ei ole siiani piisavalt killuveste, hakkasin otsima võimalust endale isikliku vesti kokkupanemiseks. Ukraina kriis on näidanud isikukaitsevahendite olulisust lahingutegevuses ja kuulivest on põhiline varustus, mida seal kasvõi enda raha eest soetatakse. Mina otsustasin selle hankida kohe, sest kriisi tekkides ei pruugi neid enam ka kulla hinnaga kusagilt saada. Isegi tavaline pehme kevlar-vest kaitseb kildude eest ja võib päästa elu.

Uue kuulivesti ostmine koos keraamiliste plaati-dega tundus korraga kallis, sest komplekt maksab 800–1000 eurot. Sain Eesti politseist mahakantud Soomes valmistatud Burgmanni kerge kuulivesti, mis kaitseb püstolikuuli tabamuse eest. Tuttava soovitusel panin Burgmanni vesti pehmed kaitseplaadid Condor Quick Release Plate Carrieri kandevesti sisse. Sinna saab panna nii kevlarsisu kui ka kõvad plaadid. Vali-tud kaitsevest on kiiresti avatav – tõmmates õla peal olevast trossist laguneb see mitmeks osaks ja selle

saab kiirelt eemaldada näiteks esmaabi andmiseks. Kaitsevest sobib paremini lahingurakmete kui lahin-guvestiga, sest ta on üsna paks ja koos varustust täis topitud lahinguvestiga muudab inimese kohmaks. Ise kasutan Condori rinnarakmeid Ronin Chest Rig. Loo-mulikult võib salvetaskud ka otse vesti külge kinnitada, kuid mina tahan hoida lahinguvarustust kaitsevestist eraldi, siis saab vesti kasutada ka ilma lahinguvarus-tuseta. Kavatsen ajapikku juurde soetada kuulikindlad plaadid, mis kaitsevad ka 7,62 mm vintrelva kuuli eest, ja kubemekaitse, millel on minu silmis suur positiivne psühholoogiline mõju.

Viru maleva reservohvitser: kogu üksusele osteti kasutatud Saksa killuvestidKaitseveste pean vajalikuks. Teiste kogemused näita-vad, et sõjategevuses on enamiku kaotuste põhjuseks just killutabamused, kuulitabamuste osa on suhteli-selt väike. Meie ajaloolise vaenlase relvastuses ongi põhiliselt kilduv laskemoon alates 30 mm BMP parda-kahurist kuni 125 mm tankimürsu või suurtükiväe 152 mm mürskude ja reaktiivmiinipilduja Grad moonani.

Kaitseliidu kogemused

Kuperjanovlane linnalahingus. Ta kannab kohusetundlikult kaitseväest välja antud PASGTi

killuvesti, kaitseprille ja kiivrit. Samal õppusel vastastena tegutsenud Kaitseliidu snaiprid

põhjustasid kuperjanovlastele suuri, sadadesse ulatuvaid kaotusi, sest killuvest ei kaitse

lahingurelva kuuli eest. Kaotuste vähendamiseks linnalahingus on oluline kanda kuulikait-

seplaate nii rinnal kui ka seljal, lisaks võimalusel külgedel, sest tabamus võib tulla igast

suunast

KA

ITS

EV

ÄG

I

Kuulikaitseks kaetakse olulisimad kehaosad kõvade kuulikindlate plaa-tidega ja isetehtud lõhkeseadmete ohu korral kaetakse ka võitleja käed ja jalad ning alakeha killukindlate kaitseplaatidega.

Kaitseliitlase kaitsmine on kaitseliitlase enda asiArtikli kirjutamiseks küsitlesin erinevate malevate kaitseliitlasi ja kaadriinstruktoreid. Üldistades võib öelda, et kõikides malevates on laskeharjutuste läbiviimiseks vajalik killuvestide kogus olemas, need on Iisraeli, USA jne vanemad killuvestid. Kuulikaitseplaate ma-levates peaaegu ei ole. Neid kasutab kaitsevägi ainult välismissioonidel uuemate kaitsevestidega.

Lisaks on malevate veeblid märganud, et nooremad kaitseväe

Soome kaitseväelaste kodumaise kaitsevesti mudel M91 on laiemas kasutuses 1991. aastast, lisaks uuemad kaitsevestid M05, M2010 ja M13.

332 | 2015

VA

RU

ST

US

Killupuru saab õhus palju olema ja ilma kaitsevesti-ta võib ka mõnegrammine kild, tabades halba kohta, võitleja sandistada või tappa. Lisaks plahvatava mürsu tuhandetele kildudele kaasneb plahvatusega ka tuhan-dete pinnasekamakate sadu. Hea kiivri ja killuvestiga ei ole see suur probleem, aga ilma kaitsevahenditeta võib lausa rumalalt kivikeste pärast kaotusi kanda.

Saksamaa relvajõudude (Bundeswehr) kasutatud killuvestid ostsime eelkõige seetõttu, et neid oli saada soodsa hinnaga 36 eurot tükk. Tänaseks on vastavate kaitsevestide hinnad tõusnud, kuid need on ikkagi 15 korda odavamad kui samad vestid uuena. Katseostu põhjal teadsime, et Bundeswehri vest on disainitud väga mugavaks, võimaldab ka lamades laskeasendit ja on suhteliselt kerge. Mugava seljasistumise tõttu muu-tus vest kohe populaarseks ja isikkoosseis hakkas seda meeleldi kandma, kellelegi ei pidanud eraldi rõhutama vesti vajalikkust. Ärevate sündmuste tõttu hakkas male-va aktiivne isikkoosseis järsult kasvama ja peagi tekkis vestidest puudus. Kui riigilt uusi veste kiiresti juurde ei saa, tuleb täiendav kogus jälle omavahenditest soetada. Kaitsevest hoiab kehasoojust ka jaheda ilmaga. Ränna-kul kaitsevesti kandes saavad riided vesti all higist mär-jaks ja paigale jäädes on oht külmetada. Katsetasime

ka kuulikindlust 9 Para moonaga ja killuvest pidas kuuli kinni. Enamasti on miinikildude energia nõrgem kui püstolikuulil, seega võib eeldada, et enamiku lendavat rauaprügi peab see vest kinni. Muidugi annavad suured mürsud vahel ka väga suuri kilde ja kardan, et suurema killu suure energiaga tabamust ei elaks inimene üle isegi siis, kui kild ei läbiks kaitsevesti.

Bundeswehri veste on malevas ka ümber kujunda-tud, vestile õmmeldi MOLLE paelad varustustaskute kinnitamiseks. Sellist killuvesti saab kasutada lahin-guvestina varustuse kandmiseks. Bundes wehri vesti kaitseplaate saab ümbrisest välja võtta. Kaitseplaat on piisavalt õhuke, et kui neid T-särgi all kanda, ei ole seda märgata. Seni olid malevas kasutada Amee-rika Ühendriikide vanad killuvestid. Need on väga paksust kaitsekangast ja kui peaks kunagi juhuslikult raskesuurtükiväe tule alla jääma, siis tõtt-öelda ta-haks, et oleks paksem vest seljas. Muidu on Amee-rika PASGTi vest üsna raske ega võimalda näiteks lamades laskeasendit võtta ja, kiiver peas, lasta, sest vesti krae lükkab kiivri silmadele. Ka on malevasse sattunud PASGTi vestid kas äärmiselt suured või äär-miselt väiksed. Normaalseid keskmise mehe suurusi ei olegi.

Politsei- ja piirivalveameti kerge kaitsevest sinise kandva osaga, vesti esiküljel on

väike lisakaitseplaat. Kerge kaitsevesti õhuke kandev osa ei ole piisavalt tugev mitu

kilo raskete kuulikaitseplaatide hoidmiseks, kuid isegi ilma muutusteta on selline vest

hea killuvesti asendaja, mida saab kanda vormi all alussärgi peal. Riiete all kantavatel

kaitsevestidel puuduvad tavaliselt kaela- ja õlakaitseplaadid

ER

AK

OG

U

Burgmanni kerge

kaitsevesti pehmed

plaadid mahutati

Condori kandva osa

sisse. Uuele kandvale

osale saab vajadusel

lisada kuulikaitse- ja

muid lisaplaate ning

MOLLE paeltele kinni-

tada varustustaskud

ER

AK

OG

U

kogemusega kaitseliitlased tahavad killuveste ja suisa nõuavad neid lisaks lahinglaskmistele ka väliõp-pustele. Samuti oskavad ja tahavad nooremad kaitseliitlased kiivrit ja kaitseprille kanda, sest kaitseväes on niimoodi õpetatud ja kaitseva-rustuse kandmist nõutud. Vanemad või ilma ajateenistuse kogemuseta kaitseliitlased kasutavad kaitseva-hendeid ainult ülemate sunnil ja ka siis on vesti hõlmad tihti valla ja kiiver kinnitamata.

Kaitseliit on peamiselt kergejala-vägi, üksikud kaitseväest üleantud ja kaitseliitlastest mehaanikute poolt taastatud soomukid on pigem erandid. Niisiis ei ole kuhugi kil-dude või kuulide eest varju pugeda. Kaitseliitlase kaitsmine on seega peamiselt võitleja enda asi, kuigi nii kaitsevest kui ka kiiver ja kaitse-prillid peaksid olema loomulikud

igal õppusel ja laskeharjutusel, niimoodi harjub lisaraskusega kiiresti.

Kaitseliidu kaitsevestidKaitsevahendite kandmine on alati võimalike ohtude ja võitleja kandevõime tasakaal. Liiga raske kaitsevest muudab võitleja aeglaseks ja väsitab kiiresti. Kaitseva-hendite ignoreerimine muudab aga võitlejad kergesti haavatavateks ja tekitab üksuses palju kaotusi.

Artikli kir-jutamise ajaks veebruaris 2015 on Eesti kaitsejõud sõlminud

2 | 201534

VA

RU

ST

US

ER

AK

OG

UPildil on Soome

kaitseväelane vä-

lismissioonil kait-

sevestiga M2010,

mis on eelmisest

mudelist kergem

ja kiiravatav. Vest

on igalt poolt

kaetud MOLLE

pealtega varustu-

se kinnitamiseks.

Kuumas kliimas

kasutakse õhuke-

sest võrkkangast

kehaosaga alus-

vesti ja kaitsevesti

M2010 kandeosa

on kaetud võrgu-

ga õhuvahetuse

parandamiseks

ER

AK

OG

U

Olukorras, kus lääneriikide võitlejad on koormatud

inimvõimete piirini ja ülegi ning Eesti ajateenija

täisvarustus kaalub ligi 30 kg ilma kaitsevestita, te-

kib loogiline küsimus kaitsevesti vajalikkusest. Miks

seda siis ikkagi kantakse ja nõutakse ning kaitse-

liitlased kulutavad sadu eurosid isiklikku raha selle

hankimiseks?

Ohtudest ja kaitsevarustusest rääkides ei saa kuidagi mööda minna tähtsusjärjekorrast:

1) kaitseprillid,2) kiiver,3) kaitsevest. Kaitsevarustuse esimene ja kõige kriitilisem osa on tu-

gevate klaasidega kaitseprillid, need peavad igal võitlejal kogu aeg väliõppustel ja laskeharjutustel ees olema, sest silmavigastuse saamise oht on suur. Pimedas metsas või tihedas võsas käsikaudu teed otsides võib kergesti oksaga silma torgata. Kaitseprillid suudavad peatada ka väiksemaid metallikilde ja hoiavad silmi põletuste eest,

osal kaitseprillidel on ka laserikiirega pimestamise eest kaitsev fi lter. Kaitseprille on Kaitseliidus nõutud pea-miselt tankitõrjerelvade laskeharjutustel, kuid neid on mõttekas juurde hankida ja jagada kõikidele kaitseliitlas-tele, sest silmavigastus võib tekkida kergesti ka rahuaja õppustel. Kaitseprillid maksavad paarikümnest paarisaja euroni. Tavalised optilised või päikseprillid ei asenda kaitseprille, sest tavaliste prillide klaas puruneb löögist kergesti ja need killud vigastavad silma. Parimatel kait-seprillidel on võimalik löögikindlate klaaside alla panna nägemist korrigeerivad prilliklaasid.

Tähtsuselt teine kaitsevahend on kiiver, sest pea tõuseb esimesena varje tagant ja peavigastused on enamasti surmavad. Lisaks kildudele kaitseb kiiver pead löökide ja kukkumise korral. Kiivreid on Kaitse-liidus piisavalt alates vanematest Rootsi teraskiivritest jänkide aramiidkiust PASGTide ja Saksa kevlarkiivriteni.

Kaitsekiiver on põhimõtteliselt killukaitseks. Parimad tänapäevased kiivrid suudavad küll peatada 5 m kau-

Kaitsevarustusega või ilma?

hankelepingu uute nüüdisaegsete kaitsevestide ostmiseks. Esime-sed uued vestid peaksid kaitseväe üksustesse jõudma käesoleva aasta jooksul. Kaitseliitu uusi kaitseveste niipea ei tellita, lepingu järgi on Kaitseliidul võimalus osta veste omavahendite eest.

Kaitseliidus on kasutusel väike hulk kaitseväest antud killuveste ja paljud aktiivsemad kaitseliitlased on endale või üksusele oma raha eest kaitsevestisid ostnud. Lisaks on politsei- ja piirivalveamet (PPA) and-nud kaitseliitlastele neljakohalise koguse politseiteenistusest garan-tiiaja lõppemise tõttu maha kantud kergeid kaitseveste. Need pehmed kaitsevestid erinevates sinistes või rohelistes toonides kandvate osade-ga kaitsevad püstolikuulide eest ja

neid on võimalik kasutada killuvesti asendajana.

PPA uuendab kait-seveste regulaarselt

seoses tootja antud garantiiaja lõppemisega,

kuigi garantii lõppemine ei muuda vesti kõlbmatuks.

Soome kaitsejõud näiteks vahetavad paarkümmend aastat kasutusel olnud M91 kaitseves-tide kandvad osad kulumise ja

maskeerimisvormi uuenduse tõttu ümber, kuid nii pehmed kui ka kõvad kaitseplaadid on jätkuvalt kasutusel. Katsetustel ei täheldatud vanade kaitseplaatide olulist nõrge-

VA

RU

ST

US

ER

AK

OG

U

Soome kaitsejõud võtsid

aastal 2005 koos uue vormi-

komplektiga kasutusele ka

uue kaitsevesti M05. Vesti

katsemudelid olid rohelise

kandva osaga ja vesti esiküljel

oli kolm taskut automaadi-

salvede hoidmiseks. Lõplik

mudel on digitaalse maskeeri-

miskangaga ja esikülg on kae-

tud MOLLE paeltega, millele

kasutaja kinnitab vajalikud

varustustaskud. Vestil on ee-

maldatav alakõhu kaitseplaat

ja varrukad, mis kaitsevad

käsi kildude eest

352 | 2015

VA

RU

ST

US

Soome eriüksuslane rahvus-

vahelisel õppusel kuulikaitse-

vestiga M13. Vesti kasutatakse

siis, kui tegutsetakse väga

kuumades ilmastikutingimustes

või peamine oht tuleb kuulidest,

näiteks erioperatsioonidel. Kuu-

livesti all kantakse hingavast

võrkkangast alussärki. Kait-

sevestil on ees ja taga MOLLE

paelad, seljal kantakse väikest

seljakotti varustuse tarbeks, li-

saks on varustusvöö sees pehme

killukaitseplaat alaselja kaitseks

Soomes Verseidagis välja töötatud kaitsevarustuse komplekti Tacticum koosneb kait-

sevestist või kuulikaitseplaatide kandevestist, millele saab vajadusel lisada käe-, kaela-,

kõri-, õla-, reie- ja kõhukaitseplaadid ning seljakaitsevöö. Kaitsevarustuse pehmed

plaadid kaitsevad kildude ja püstolikuulide eest, lisaks on neile võimalik lisada NIJ III ja

IV klassi kuulikaitseplaate

ER

AK

OG

U

guselt tulistatud püstolikuuli, kuid ründevintide kuulid läbistavad sama kiivri mitmesaja meetri kauguselt. Kuigi teraskiivrid ei ole tänapäeval enam moekad, on need põhimõtteliselt igavesed, sest terase vastupida-vus ei muutu aastatega. Aramiidkiud muutub päikese käes aja jooksul hapramaks ja tema kaitsevõime vähe-neb. Kuigi kiivrid kaetakse katetega, oleks need ikkagi soovitav 10-aastase intervallidega ümber vahetada. Kaitsekiivrite hindade erinevus on samuti suur. Vana-moodsa teraskiivri või kasutatud aramiidkiust kiivri saab osta mõnekümne euroga. Uued kiivrid maksavad mõnestsajast tuhande euroni ja kaaluvad keskmi-selt poolteist kilo. Kui kaitsekiiver on väga kerge, on tegemist ainult löökide eest varjava, mitte killukindla kiivriga, kuigi väliselt on kiivrid täiesti sarnased.

Tähtsuselt kolmandal kohal oleks kaitsevest. Igasu-gune kaitsevest on kindlasti kasulik ja vajalik ning selle kandmise lisakoormusega tuleb lihtsalt harjuda, nagu tuleb harjuda muude varustuselementidega.

Kasutatud või vanade killuvestide hinnad algavad mõnekümnest eurost, kuid nende kaitseklass on küsi-

tav, sest aastate jooksul materjali omadused muutuvad. Enne suuremat tellimust tuleks neid kindlasti katsetada, koos pioneeridega saab kontrollida vesti vastupidavust kildudele. Enamik killuveste suudab kinni pidada ka püstolikuuli. Testimiseks tuleb vest kinnitada pehmele alusele, näiteks liivakotile või saviplaadile, sest kõvale alusele kinnitatud kaitsevestist läheb kuul kergemini läbi. Alusesse tekkinud süvend ei tohiks olla mõnest sentimeetrist sügavam, sest sügavam kudede muljumi-ne võib murda ribisid ja tekitada sisemisi vigastusi.

Armee kaitsevestidel on tavaliselt ka kaela- ja õlakait-se, see on oluline, sest positsioonide kohal plahvata-nud miini killud langevad ülevalt alla. Lisaks on uue-matel vestidel käevarre-, alakõhu- ja seljakaitsed ning lisakaitseplaadid. Tavaline pehme kaitsevest on NIJ II või IIIA tasemel ehk kaitseb kildude ja püstolikuulide eest ning kaalub 3–4 kg. Koos lisadega kaaluvad kaitse-vestid üle 15 kg. Nüüdisaegse killuvesti hinnad algavad mõnesajast eurost, koos kõikide lisadega moodulvestid maksavad 1000–2000 eurot.

nemist. Loodetavasti PPA annab ka tulevikus mahakantud kaitsevestid Kaitseliidule.

Järgmises Kaitse Kodus! kirjutan pikemalt Soome kaitseväe kaitse-vestidest ja näitena Verseidagi uuest Tacticumi komplektist. Vaatame, kui palju kehapinnast ja elunditest kaitsevestid tegelikult kaitsevad ja kui palju see kõik kaalub. Tutvustan eri lahenduste häid ja halbu külgi. Samuti kirjeldab kaitseliitlane Rei-mo Soosaar oma kogemusi erinevate kaitsevestidega, mida ta on testinud õppustel ja laskeharjutustel poole-teise aasta jooksul.

ER

AK

OG

U

2 | 201536

SP

OR

T

Päeva võrra pikem Utria dessant tõi kokku rekordhulga võistkondi14.–17. jaanuarini Ida-Virumaal peetud Utria dessandi

parim Kaitseliidu esindus oli teisena lõpetanud Tallinna

maleva Põhja kompanii I võistkond koosseisus Marek

Zahkna, Tiit Rosenberg, Lennart Komp ja Marek Soop.

Esimesele kohale tuli Scoutspataljoni I ning kolmandale

Tartu maleva II meeskond. Parim välisvõistkond oli 23.

kohale tulnud Soome.

14. jaanuari õhtul kell 10 Kiviõlist linnulennult 130 kilomeetri pik-kusele Utria dessandile startinud võistkonnad seisid silmitsi tava-pärasest raskema ja ööpäeva võrra pikema võistlusega. „Et tänavu oli võistlus päeva võrra pikem, oli see ka oluliselt raskem,“ möönis Utria dessandi teisena lõpetanud Põhja kompanii I võistkonna liige Marek Soop. „Võistluse kõige eredam ja ühtlasi kurnavaim hetk oli jooks tuhamäele,“ lisas ta.

Raskustest aitasid mehi üle saada korralik füüsiline ettevalmis-tus, hea läbisaamine suuskadega, pidevalt paranenud meeskonnatöö ja loomulikult ka sõduriõnn. Sellest hoolimata on mehed veendunud, et esikoht polnud kättesaamatus kau-guses. „Sel aastal me tegelikult eba-õnnestusime mitmel alal,“ tunnistas Soop. „See ei lubanud meil ka teisest kohast kõrgemale pürgida,“ lisas ta.

17. jaanuari hommikul jooksu-ga Narva-Jõesuus lõppenud Utria dessandil osales rekordhulk võist-kondi – nimelt 28. Kõige arvukamalt, seitsme võistkonnaga, oli esindatud Tallinna malev, millele järgnesid kolme meeskonnaga Alutaguse ja Pärnumaa ning kahe võistkonnaga Järva, Saaremaa ja Tartu malev.

Utria dessanti korraldavad Erna selts, Kaitseliit ja Vaivara vallavalit-sus alates 1999. aastast, meenuta-maks Vabadussõja suurimat des-santoperatsiooni, mille tulemusel puhastati 17.–19. jaanuarini 1919 punastest Narva-Jõesuu, Narva ja Jaanilinn. Tänavu panustasid võistluse õnnestumisse ka Sinimäe muuseum, Kiviõli seikluspark ja Kohtla-Nõmme vald. Alates eelmi-sest aastast on Utria dessant üksiti Eesti võistkondadele eelvõistlus Ad-miral Pitka luurevõistluseks, talvise võistluse kümme parimat tagavad kindla pääsu augustikuus Võrumaal korraldatavale jõuproovile.

372 | 2015

SP

OR

T

5 X KAITSEVÄGI

L I S A T E A V E

UTRIA DESSANDI

PAREMUSJÄRJESTUS

1. Scoutspataljon I2. Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii I3. Kaitseliidu Tartu malev II4. Kaitseliidu Pärnumaa malev III5. Scoutspataljon II6. Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond....Kogu võistlusprotokolli vt http://erna.ee/downloads/utria-2015final.pdf

2 | 201538

SP

OR

T

Võitlus iseendaga ehk käsivõitluse treeningustKäsivõitluse treening ei

tähenda seda, et meid kooli-

tataks märulifi lmi superkan-

gelasteks või tänavakakle-

jateks. See on treening, mis

arendab ennekõike distsiplii-

ni, reaktsioonikiirust ja üldist

füüsilist vormi.

Tekst: MARIA ABEL

Teisipäeva ja neljapäeva õhtuti koguneb 15 vaprat võitlejat Kaitselii-du Tallinna malevast ja kaitseväest Vahipataljoni spordisaali. Algamas on käsivõitluse treening. Neli kuud tagasi, kui esimest korda sammud Vahipataljoni poole seadsin, tund-sin hirmu. Mitte sellepärast, et ma maakeeli öeldes lihtsalt peksa saada kartsin, vaid sellepärast, kas minusugune lühikest kasvu ja õbluke neiu suudab suurte meestega sammu pidada või jään lihtsalt alla. Siiani pole ma pidanud endas pettu-ma, sest tahtejõud on nii meeletu, et ilmselt pole midagi, millega ma seal hakkama ei saaks.

Treeningutel sõjaväeline kordTreeningutel valitseb meil sõjaväe-line kord. Just nii! Kui hiljaks jääd, pumpad. Kui käed puusas seisad või

– veel hullem – oled suutnud käed taskusse libistada, pumpad. Mõttetu loba tähendab samuti automaat-selt „Toenglamang võtt!“. Vahepeal teeme ka niisama motivatsiooni tõstmiseks kätekõverdusi. See ei ole meie kiusamiseks välja mõeldud. Kõige aluseks on distsipliin – nii iseendas kui ka treeningu üldises korralduses. Distsipliin on ju üks peamisi liikumapanevaid jõude.

Treening algab soojendusega. Vahel on juba siis keel vestil, aga ega võitlejad alla anna. Kui lihased soojad, harjutame erinevaid käe- ja jalalööke, vastase tugevast haardest pääsemist, tema mahasurumist jpm. Jalaga kõhtu ja küünarnukiga kolmnurka. Ei tasu karta, et keegi viga saab. Kõik lähevad Vahipataljo-nist koju sama tervetena, nagu nad sinna tulid. Harjutame ka noa- ja kumminuialööke tõrjuma ning tee-

1. Algasend ehk

võitlejad seisavad

vastamisiT

eh

nik

a:

Kä

gis

tus e

est

392 | 2015

SP

OR

T

me läbi erinevaid stsenaariume, mis elus võivad ette tulla ehk kuidas käi-tuda näiteks siis, kui vastane sind kägistab või on haaranud su relva

2. Kägistus. Vastane

kägistab. Sellest ei tasu

paanikasse sattuda,

tuleks hoopis järgida

edasisi samme

3. Vii vastane tasa-

kaalust välja. Selleks

haara ühe käega tema

randmest ja lükka

teise käega tema pea

tugevalt hooga taha,

et ta kaotaks tasakaa-

lu ja haare muutuks

nõrgemaks

4. Käe väänamine

väljapoole. Võta ka

teise käega vastase

randmest kinni ja jälgi,

et sinu pöidlad oleksid

paralleelselt. Keera

enda keha küljega

vastase suunas. Nii

saad sa lihtsa vaevaga

ta maha väänata

L I S A T E A V E

Põhjused, miks õpeta-

takse sellist käsivõitlust

erinevate riikide sõjavä-

gedes ja eriüksustes:

õpetab sõdureid end kaitsma ilma tulirelva kasutamata;

õpetab leidma olu-korrale mittesurmavat lahendust;

sisendab „sõdalase ins-tinkti“, et vankumatult vaenlasele vastu seista.

2 | 201540

SP

OR

T

7. Lõppasend ehk võitlusasend.

Eemaldu vastasest. Samal ajal

kontrolli ümbrust. Vahel võivad su

selja taga olla omad või vastane

5. Mahaviimine. Keera

vastase kätt endast ee-

male seni, kuni ta hakkab

alla andma. Vastasel ei ole

mõtet vastu hakata, sest

kui õigesti väänata, teeb

see korralikult haiget.

Lihtsa liigutusega on

vastane maas

6. Löök alla. Hoia ühe

käega vastase kätt ja anna

vaba käega löök alla

vintrauast. Loodan siiralt, et mitte kellelgi meist ei lähe neid oskusi kunagi reaalses elus tarvis. Aga kui meist keegi peaks säärasesse olu-korda sattuma, oskab ta kiiresti ja mõjusalt käituda. Alati ei saa jääda lootma teiste abile, sest see ei pruugi õigel ajal kohale jõuda.

Eelkõige võistlus iseendagaKäsivõitluse treening ei tähenda seda, et meid koolitataks märuli-fi lmi superkangelasteks või täna-vakaklejateks. Ka ei tähenda see, et nüüd võib minna reede õhtul linna peale karmimaid sõnu kasutama. See on treening, mis arendab enne-kõike distsipliini, reaktsioonikiirust ja üldist füüsilist vormi. Vahipa-taljonis korraldatavad treeningud ei nõua võitlejatelt kõige kõrgema taseme vöö olemasolu, vaid tahet iseennast arendada. Enamik meist on algajad ning me olemegi seal koos selleks, et õppida ja areneda. Põhiline on see, et sa suudad ennast iga kord üha uuesti ja uuesti ületada. Käsivõitlus ei ole pelgalt võitlus sinu ees seisva vastasega, vaid võitlus iseendaga.

Treeningutele on oodatud kõik, kellel soovi ja tahtmist. Ei ole vahet, kas oled mees või naine. Kuigi suu-rem osa meist on mehed, treenib koos minuga veel üks naine ja me ei ole sugugi teistest kehvemad. See käsivõitlustreening on suunatud eelkõige Kaitseliidu Tallinna maleva liikmetele, kuid meie suurte ko-gemustega instruktor on meeleldi nõus õpetama ka teisi kaitseliitlasi. T-särk selga, vormipüksid ja tossud jalga ning trenni tegema!

Käsivõitlus ei ole pelgalt võitlus sinu ees seisva vastasega, vaid võitlus iseendaga.

412 | 2015

JUH

TIM

INE

Kas olete kohanud organi-

satsiooni, kus kõik toimib?

Eesmärgid ja ülesanded

saavad täidetud, inimesed

on rahul ja rõõmsad, puu-

dust pole rahast, ajast ega

tahtmisest.

Tekst: ERIK REINHOLD

Unistada ju võib, ühmaksite nüüd elutargalt. Kas pole nii? Aga kui sageli me tegelikult mõtleme selle peale, milline on meie enda tegevu-se tulemuslikkus ja rahulolu sellega ning, mis peamine, kas ja mida me saame ise nende edendamiseks ära teha?

Mina versus töökohtMõtte arendamiseks võiks igaüks endalt küsida, mis õieti põhjustab minus oma töö või tegevusega ra-hulolematust. Kas need on viletsad töötingimused (ebapiisav materiaal-ne varustatus, nigelad tööriistad ja kehvapoolne taristu)? Või hoopis pingelised suhted juhtide ja kolleegi-dega, tagarääkimine ja pealekaeba-mine? Aga kuidas on arusaamisega organisatsiooni poliitikast ja reeg-

litest, ülesande selguse ja kontrolli õiglusega?

Muidugi saab ja tuleb küsida ka teistpidi: mida oleks vaja, et mu rahulolu kasvaks? Kas mu tegevu-sel on mingi üldine ja hea kaugem eesmärk? Kas minu andeid ja oskusi rakendatakse piisavalt? Kas minu saavutusi märgatakse ja tunnusta-takse? Kas ma koos oma kaaslastega saavutan tegelikult edu?

Ameerika psühholoog Frederick Herzberg (1923–2000) uuris 1959. aastal 200 Pittsburghi inseneri ja raamatupidaja näitel inimeste mo-tivatsiooni töökohal. Selle uuringu põhjal sündinud nn kahe faktori teooria on üks teedrajavaid käsitusi, mille abil püütakse mõista inimeste töö tulemuste, rahulolu ja motivat-siooni seoseid.

KR

ISTJ

AN

PR

II

Motiveerimine kahe faktori teooria järgi

2 | 201542

JUH

TIM

INE

Motivatsioon on üsna uus mõisteTuleb tunnistada, et selline mõis-te nagu motivatsioon on juhtide sõnavarasse ilmunud suhteliselt hiljuti. Industriaalajastu sundis masstootmisettevõtete juhte tegele-ma senisest tõhusama töö korralda-misega. Tuli teaduslikult läheneda töö tehniliste protsessi nüanssidele ja leida optimaalseim viis iga üksiku liigutuse tegemiseks. Selleks oli vaja kõigepealt selgelt eristada töö juh-tijad ja kavandajad ning jätta nende teha kogu vajalik mõttetöö. Töölis-tele jäi ülesannete detailselt täpse täitmise roll. Valige iga funktsiooni sooritamiseks sobivaim inimene, õpetage talle detailideni selgeks iga viimane kui liigutus ja siis kontrol-lige, kontrollige, kontrollige! See oli tõhusa juhi käitumisjuhis 20. sajandi alguse industriaalühiskon-nas. Motivatsioonist ei rääkinud keegi, sest masinad olid täiesti uuel viisil defi neerinud tootlikkuse ja inimesed pidid saama masinate töö-kindlateks osadeks ning loomulikult võimalikult masinate sarnaseks. Ja masinal pole motivatsiooni vaja.

Sellest ajast pärineb ka täna puhuti klassikaliseks arusaamaks kvalifi tseeritav seisukoht teaduspõ-hisest transaktsioonilisest juhti-misest, mis seisneb peamiselt juhi ja töötaja ainelise või mitteainelise leppe sõlmimises töö tulemuste ja tasu suhtes ning seejärel tehniliste ja töökorralduslike vahenditega maksimaalselt tõhusa kulu-tulu suhte saavutamises tööprotsessis.

Sõjavägedes oli juba kaua aega varem märgatud, et pelk arvuline ja tehniline valmis- ja üleolek ei pruugi anda soovitud tulemust. Ikka

ja jälle juhtus, et vaatamata ühe võitleva poole ainelisele objektiiv-sele üleolekule võitsid lahinguid ja sõdu väed, millel oli mehi vähem, relvad olid viletsamad ja kindlused kehvemad, kuid oli olemas „see miski“, mis pani nemad võitlema ja vastased pagema. Väejuhid hakkasid rääkima organisatsiooni (sõjaväe) ja töötajate (sõdurite) vaimsest kvali-teedist ja moraalist märksa varem kui selleni jõudsid majandusjuhid.

Rahulolematus ja motivatsioonIndustriaalajastu loojang ja postmo-dernismi tulek tõid tööstussektori kuhtumise ja teenusesektori kasvu. Kapitaliturud avanesid ja nii tehno-loogiaalase kui ka teenusedisaini valdkonna info muutus laialdaselt kättesaadavaks. Põhimõtteliselt polnud majanduses enam realistlik saavutada silmapaistvat ja kestlikku edu mahuka fi nantsinvesteeringu abil, sest alati leidus keegi, kellel oli võimalik investeerida veel rohkem raha. Ka unikaalse tehnoloogia või teenuse väljamõtlemine ei taganud enam garanteeritud pikaajalist edu, sest alati leidus keegi, kes sinu tehnoloogiat kopeeris, edasi arendas, levitas jne.

Hakkas selguma, et seni teada-tuntud edufaktorid kaotavad oma tähenduse. Näis, et üha enam ongi saabumas võrdsete võimaluste aeg kõigile. Aga sellegipoolest on osa ettevõtteid turul edukamad kui teised. Miks? Äkki on asi inimestes? Võimalik, et kaks isegi üsna sar-nast tööd tegevat, samu tööriistu kasutavat ja samu tehnoloogilisi ja korralduslikke juhiseid järgivat töötajat saavutavad täiesti erinevaid

tulemusi. Selgus, et inimesed on erinevad ja see, kuidas nad endid tööd tehes tunnevad, mõjutab nende töötulemusi rohkem kui miski muu. Ja majanduses osutub võidumeheks mitte see, kellel on suuremad masi-nad, vaid see, kellel on motiveeritu-mad inimesed. Arusaamas inimeste juhtimise kohta jõudis majandus sõjandusele järele.

Herzberg tegi oma töös ühe põhjapaneva järelduse. Inimeste rahulolematust põhjustavad ühed, kuid nende rahulolu ja motivatsioo-ni kasvatavad hoopis teised fakto-rid. Rahulolematust vältides ei saa kasvatada motivatsiooni, samuti nagu motivatsiooni kasvatades ei saa vähendada rahulolematust.

Rahulolematust vältivad ehk hügieenifaktorid on organisatsiooni üldised reeglid ja poliitika, töö-korralduse otstarbekus, juhtimise kvaliteet, palk, füüsilised töötin-gimused, suhted töökaaslastega ja kindlustunne töökoha säilimise suh-tes. Nende faktorite eest hoolitsemi-ne organisatsioonis aitab vähendada

Sõjavägedes oli juba kaua aega varem märgatud, et pelk arvuline ja tehniline

valmis- ja üleolek ei pruugi anda soovitud tulemust.

Teadlikku juhtimist saab õppida

Alu mõisas Kaitseliidu koolis, vaa-

ta sobiv kursus välja järgmiselt

leheküljelt

432 | 2015

JUH

TIM

INE

Rahulolematust vältides ei saa kasvatada motivatsiooni, samuti nagu motivatsiooni kasvatades ei saa vähendada rahulolematust.

rahulolematust. Kui soovime oma organisatsioonis kasvatada mo-tivatsiooni, tuleb tegelda selliste küsimustega nagu inimeste isikliku arengu võimaldamine, edutamisvõi-malused, vastutuse delegeerimine, eesmärkide saavutamine ja edu.

Motivatsioon versus

hügieenifaktoridMilline näeb välja organisatsioon, kus hügieenifaktoritega on kõik hästi aga motivatsioonifaktorid on tähelepanu alt välja jäänud? Seal leiame eest inimesed, kes ei virise ja on üldjoontes oma töö ja tegevusega rahul. Reeglitest peetakse kinni ka siis, kui sellepärast tuleb mõni eba-standardne idee prügikasti visata, sest reegel võtab ju vastutuse enda peale. Samas ei ole selles organisat-sioonis märgata silmapaistvaid tule-musi. Arendusettepanekuid tehakse harva ja tavaliselt viivad pikaajali-sed analüüsid ja detailsed plaani-misprotseduurid lõpuks otsuseni, et asja tuleks täiendavalt analüüsida. Muudatused organisatsioonis toimu-

vad vaid pealesunnitud reaktsioo-nidena akuutsetele väliskeskkonna muutustele. Aeg-ajalt räägivad inimesed seal omavahel sellest, et tahaks nagu ära minna, aga samas lahkuvad vaid vähesed, sest nii on turvalisem.

Pangem siia kõrvale organisat-sioon, milles valitsevad suurepä-rased motivatsioonifaktorid, kuid hügieenifaktorid on unaruses. Seal käib pidevalt innukas toimetamine: inimesed võtavad endale ise vastu-tusrikkaid ülesandeid, teevad ette-panekuid uuendusteks ja viivad neid ka ise ellu. Ei hoolita palju sellest, kas formaalsed reeglid on asjako-hased või täidetavad, sest reegleid rikkudes saab ehk tulemuse ja edu isegi kiiremini kätte.

Kuid vaatamata sellele, et oluline osa organisatsiooni tegevusest seis-neb seal tegutsevate inimeste igat laadi tunnustamises, on inimesed ikka rahulolematud. Nad väljenda-vad seda valjuhäälselt kohvitubades, suitsunurkades ja veidi vaiksemalt isegi formaalsetel koosolekutel. Olles pärast järjekordset sooritust kaaslaste ringis taas öelnud välja, et see on viimane kord, kui niisugustes tingimustes veel midagi tehakse, asutakse järgmisel hetkel õhinal uue ettevõtmise kallale. Sellisest organisatsioonist lahkutakse harva, aga siis enamasti täiesti pettunult ja läbipõlenult.

Kas eelkirjeldatust tuli midagi tuttavat ette? Kaitseliit on juhtimise vaatevinklist nähtuna ülikeerukas organisatsioon, kus on läbi põimu-nud professionaalsus ja hobitegevus, sõjaväeline struktuur ja käsuliinid ning kodanikuühendusele omased demokraatlikud juhtimisosised.

Vaadakem lahtise pilguga ise-endasse, sest vastused selle jutu alguses esitatud küsimustele asuvad suuresti just seal. Ja õppimisest on ikka ka abi. Niisiis kutsun sind, Kaitseliidu vabatahtlik juht, Kaitse-liidu kooli juhtimiskursustele. Seal uurime koos, kuidas minna edasi.

KR

ISTJ

AN

PR

II

2 | 201544

KA

ITS

EL

IID

U K

OO

L

1 Juhtimise meistriklass, 01.–05.06 2 3 4

8 Instruktori treeneri kursus, 08.–11.06 9 10 11

15 16 17 18

22 23 24 25

29 30

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev

2 3 4 5

9 10 11 12 Kaadri instruktori seminar, 12.–13.03

16 17 18 19

23 24 25 26

30 31

1 2

6 7 8 9

13 E-õppe instruktori workshop, 13.–17.04 14 15 16

20 21 22 23

27 28 29 30

4 5 6 7

11 12 13 14

18 19 20 21

25 26 27 28

Mär

tsA

pri

llM

aiJu

un

iKaitseliidi kooli kalenderplaan.

* SERE – survival, evasion, rescue, escape – , üleelamisõpe.

452 | 2015

KA

ITS

EL

IID

U K

OO

L

5 Tulejuhi kursus 3. nv, 04.–07.06

Kompaniiülema kursus 7. nv, 04.–07.06

Kompaniiveebli kursus 7. nv, 04.–07.06

6 7

23

12 Juhtimine praktikas 1 (ülesandekeskne juhtimine), 12.–14.06

Instruktorikursus 2 (drill), 12.–14.06

13 14

24

19 20 21 25

26 Koolitajate seminar, 26.–28.06 27 28 26

27

Reede Laupäev Pühapäev Nädal

27 Rühmaülema kursus 3. nv, 27.02–01.03

Rühmavanema kursus 3. nv, 27.02–01.03

28 19

6 Instruktorikursus 1. nv, 06.–08.03 7 8 10

13 Kompaniiülema kursus 4. nv, 13.–15.03

Kompaniiveebli kursus 4. nv, 13.–15.03

14 15 11

20 Instruktorikursus 2. nv, 20.–22.03

Rühmaülema kursus 4. nv, 20.–22.03

Rühmavanema kursus 4. nv, 20.–22.03

21 22

12

27 Juhtimine praktikas 2 (inimesele orienteeritud juhtimine), 27.–29.03

Laskeinstruktori kursus I 1. nv, 27.–29.03

28 29

13

14

3 Kompaniiülema kursus 5. nv, 03.–05.04

Kompaniiveebli kursus 5. nv, 03.–05.04

4 514

10 Rühmaülema kursus 5. nv, 10.–12.04

Rühmavanema kursus 5. nv, 10.–12.04

11 1215

17 Arengukava koostamise kursus, 17.–19.04

SERE* koolitajakursus 3. nv, 17.–19.04

18 19

16

24 Avaliku esinemise kursus (mõjuv esinemine), 24.–26.04

Instruktorikursus 1. nv, 24.–26.04

Tulejuhi kursus 1. nv, 24.–26.04

Kompaniiülema kursus 6. nv, 24.–26.04

Kompaniiveebli kursus 6. nv, 24.–26.04

25 26

17

118

1 Arengukava koostamise kursus , 01.–03.05

SERE* instruktorite täiendõpe, 01..–03.05

2 3

18

8 Instruktorikursus 2. nv, 08.–10.05

Rühmaülema kursus 6. nv, 08.–10.05

Rühmavanema kursus 6. nv, 08.–10.05

9 10

19

15 Laskeinstruktori kursus I 2. nv, 15.–17.05 16 17 20

22 Tulejuhi kursus 2. nv, 22.–24.05 23 24 21

29 Rühmaülema kursus 7. nv, 29.–31.05

Rühmavanema kursus 7. nv, 29.–31.05

30 3122

Märts–juuni 2015

Inimressursi arendamise õppesuund

Sõjaväelise juhtimise õppesuund

Teadmus- ja arendusjaoskond

p

2 | 201546

ME

DIT

SII

N

MTÜ Vaba Ukraina on ala-

tes juunist 2014 saatnud

esmaabi varustust Ukraina

armeele. Meditsiinivaldkon-

naga seotud tähelepanekuid

ja kogemusi, mida sealne

sõda on esile toonud, ja-

gavad meditsiiniabiprojekti

eestvedajad.

Tekst: ANDRUS RUMM, KUIDO KÜLM

Artiklis esitatud materjalid on ko-gutud 2014. aasta detsembrikuisel reisil, mille käigus külastasime kaht Ida-Ukrainas asuvat välihaiglat ja vestlesime Ukraina kaitseväe-le meditsiinivahendeid koguvate vabatahtlike organisatsioonide ning eraviisiliselt mitmete lahingute-piirkonnas tegutsevate arstide ja sõjaväemeedikutega. Selleks, et hõl-bustada vajaliku info kogumist ning et see oleks süsteemne ja kattev, koostasime asjakohase küsimustiku. Käesolevas artiklis esitatud info ei ole seega paari üksikisiku arva-mus, vaid piisav statistiline kogum, et saada aimu Ukraina kaitseväe meditsiinisüsteemi toimivusest ja probleemidest.

Traumamehhanismid Lahingute alguses 2014. aasta suvel olid peamisteks traumapõhjusteks kuulihaavad, sügistalveks 2014 on lahingute iseloom muutunud ning enim traumasid on põhjustatud kildudest ja suurtükitulest tingitud

põrutustest. Svatovo haigla ülema sõnul on 70%-l haiglasse jõudvatest patsientidest killuhaavad (tihti koos kaasuva põrutusega), 25%-l kuuli-haavad ning 5%-l esineb põletushaa-vu. Vigastuste selline jaotumine on tingitud asjaolust, et lahingutegevu-ses kasutatakse peamiselt kaudtu-lerelvi.

RaviLahingus vigasaanud viiakse kohe suurde haiglasse ilma kompanii või pataljoni sidumispunkti läbimata. Probleemiks on evakuatsioon nn ro-helisse ehk turvalisse tsooni. Trans-pordiviivitus rindelt tagalasse võib kesta isegi 1–3 päeva. Iseloomulik on ka see, et iga üksus viib oma haava-tud haiglasse ise. Võõraid meedikuid ja sõidukeid ei usaldata. Vajadusel sõidetakse saateautoga kaasa. MIST raporteid ei kasutata osalt teadmatu-sest, osalt põhjusel, et neid pole aega või võimalust täita (pimedus, vihm, vastase tuli). Teave patsiendi kohta koostatakse vastuvõtvas haiglas.

Veriseid märkmeid Ukrainast

472 | 2015

Parimaks evakuatsiooniveokiks peetakse UAZi (nn Tabletka), mis on hea maastikuläbivusega ja töökin-del. Meditsiinisisseseadet tavaliselt nendes sõidukites pole. Evakuee-rimise käigus põhjalikumat abi ei anta, kui välja arvata massiivsete verejooksude sulgemine. Taktikalist meditsiinisidet peetakse 95% ulatu-ses mobiiltelefonidega. Põhjenduseks on seisukoht, et maastikul viibivat üksikut raadiojaama on vaenlasel oluliselt kergem tuvastada ja pommi-tada kui sealsamas tegutsevat sadat mobiiliklienti jälgida. Et piirkonna asustus on tihe, ei tundu mobiilside kasutamine liigseid probleeme põh-justavat. Kõnede koondumist teatud maastikuruumi siiski välditakse.

EsmaabivahendidCAT-žgutt ja rõhkside – osatakse kasutada.

Tampoonimismarli – osatakse kasutada.

Rindkere haavaplaaster – osatak-se kasutada.

NO

VO

JE V

RE

MJA

Lahingupiirkonnas tehtud

fotoreportaažil on näha,

et vigastatu transpordiks

kasutatakse Eestist pärit

rohelist kanderaam-lebo-

matti

2 | 201548

ME

DIT

SII

N

Sügistalveks 2014 on lahingute iseloom muutunud ning enim traumasid on põhjustatud kildudest ja suurtükitulest.

Dekompressiooninõel (ARS-nõel) – kasutada suurt ei osata. ARS-nõel paigaldatakse vajadusel alles haiglas.

Larüngoskoop ja intubatsioonito-ru (st intubeerimine) – ca 70% arsti-dest oskab kasutada ja teostada.

Pulssoksümeetreid ei ole.Haavu õmmelda osatakse, aga

napib vahendeid. Väiksemad rin-delähedased haiglad on loobunud haavade õmblemisest, sest enamasti saadetakse vigastatu edasi mõnda suuremasse haiglasse ja sageli tuleb seal haavad täiendavaks puhastami-seks uuesti avada.

Suured amputatsiooni- ja kõhu-haavasidemed on väga head – neid kasutatakse.

Põletusgeel – osatakse kasutada, kuid geel ei ole külma ilmaga hea, parem on põletusside.

Veenikanüüle ja infusioonravi teostavad arstid ja sanitaarinstruk-torid (sanitaarinstruktor on midagi parameedikulaadset).

Aspiraatorid – neid ei ole, aga kasutada osatakse.

Ninatorud – neid ei jätku ja ei ole levinud, sanitaarinstruktorid oska-vad kasutada.

AMBU-süsteemid – pataljonis on neid 1–2 tükki, osatakse kasutada.

Soojendusplaastrid – teatakse, kuidas kasutada, kuid neid ei jätku.

Termolina – osatakse kasutada.Kolmnurkrätik – ei osata kasuta-

da, pole kasutamistraditsiooni.Traumakäärid – vähelevinud, ei

lõika läbi talveriietusest, kasutatak-se nuga.

Silmaplaastrid – Eestist saadetud on igati korralikud, väga head asjad.

Tavaline lahas – osatakse kasuta-da, alumiiniumlahased jm.

Vaagnalahas – neid ei ole.Kaelalahas – osatakse kasutada,

aga neid ei ole.Kõrimaskid/kõritorud – leidub

väga vähe ja kasutada kardetakse. Svatovo välihaiglas kasutatakse hingamisteede tagamiseks intu-beerimist (kuigi kõritorude või kõrimaskide olemasolul eelistataks haiglaülema sõnul viimaseid, sest nende paigaldamine on lihtsam ja lülisambatrauma korral patsienti säästvam).

Veepuhastustabeltid – on kont-rollpostides olevatele sõduritele igati abiks.

Celoxi aplikaator – kasutada os-kavad arstid ja sanitaarinstruktorid, sõdur ei oska.

Otsmikulamp – individuaalne arstile ja sanitaarinstruktorile.

Keemiline valgus – olemasolul kasutatakse telgi või varjendi val-gustamiseks.

Meditsiinistruktuur ja väljaõpe Keegi ei vastuta, struktuure ei ole. Meditsiiniakadeemiast ei tule spetsialiste, kes valdaksid lahingu-välja esmaabi. Kogemusi ja oskusi jagatakse suust suhu, õpetatakse nii, nagu aega ja võimalust on. Kõik rin-dele minevad sõdurid saavad siiski esmaabiväljaõppe. Paraku on selle kvaliteet ebaühtlane ja võib juhtu-da, et teatud teemad jäävad üldse käsitlemata.

Möödunud aasta augustist

alates on lahingupiirkonda-

desse saadetud meditsiini-

varustust ligi 130 000 euro

väärtuses

492 | 2015

ME

DIT

SII

N

Iga üksus viib oma haavatud haiglasse ise. Võõraid meedikuid ja sõidukeid ei usaldata.

Side ja info Evakuatsiooniabi kutsutakse raadio või mobiiltelefoni teel. Grupi sani-taarinstruktor peab langenute ja haavatute üle arvestust ja edastab selle kõrgemale üksusele.

Transport ja meditsiiniline logistika Operatsiooniplaanis on kirjas telefo-ninumbrid, kust saab abi. Evakuat-sioonisõiduk (99%-l juhtudest medit-siiniseadmeteta tavasõiduk) tuleb kohale koordinaatide järgi. Haava-tute kogunemispunkt määratakse kindlaks enne lahinguoperatsiooni. Abi kutsutakse sageli välja mobiili-telefoni teel. Teave haavatu kohta edastatakse esmalt oma üksuse ülemale (näiteks rühma-, roodu- või kompaniiülemale) või otse haiglasse. Kanderaame ja kandematte pole vii-mase ajani kasutatud, vabatahtlikud on hakanud neid tooma alles hiljuti. Haavatute kandmiseks kasutatakse tavalisi linasid ja tekke.

Väljaõpe ja oskused Üksikvõitleja väljaõpe varieerub, see võib olla väga hea või väga halb. Pole harjutud meditsiini peale mõtlema ja esmaabivahendeid kasutama. Sa-nitare on vähe, mõned üksused pole üldse esmaabist huvitatud. Rün-nakul arvestab pealetungiv üksus sellega, et järeltulev üksus korjab haavatu üles. Meditsiiniabi kultuur on nõrk. Huvi hakatakse tundma

latest uurima, kus arst on. Kui arst lahinguväljalt õigeks ajaks tagasi haiglasse ei tulnud, kaotas ta töö. Palka rindel olevatele arstidele ei maksta. Rohkesti võib tähele panna organisatsioonilisi puudusi medit-siinipersonali kaasamisel.

Kaitsevahendite olemasolu ja efektiivsus (vestid, kiivrid jm)Kevlarkiivrid on väga head ja aita-vad palju. Killuvestide puhul kehtib ukrainlastel põhimõte, et mida ras-kem, seda parem. Viimasel ajal on vastane hakanud lahingutegevuses ulatuslikumalt kasutama suureka-liibrilist 12,7 ja 14,5 mm laskemoona, mille vastu kuulivest kaitset ei paku. Selle tulemusena ei taheta enam üldse kuuliveste kasutada. Samuti ei kaitse vest hästi reaktiivmiini-pildujate (Grad) miiniplahvatuste lööklaine korral, põhjustades hoopis lisavigastusi, ega vähenda oluliselt lööklaine mõju.

Moraal Evakuatsiooniautosid tulistatakse, tulistatakse ka tsiviilkiirabi. Moraal on kõrge, lahingusse minnakse ka ilma esmaabivahenditeta. Harvad pole juhud, et stressiolukorras tegut-sev sõdur haavatasaamist esialgu üldse ei taju. Samas on paljudel juhtudel teadvusetu või desorientee-ritud haavatu esimeseks abistajaks olnud just kaasvõitleja(d).

pärast esimesi surnuid ja haavata-saamisi.

TCCC põhimõtete tundminePalju sõltub sõdurite isiklikust huvist ja sellest, kas on läbitud vas-tavad kursused. Üldine huvi medit-siinitemaatika vastu on siiski kesine. TCCC (Tactical Combat Casualty Care) põhimõtteid teab terve Ukraina peale umbes 500 inimest, ent puu-dub kõrgem otsus nende üldiseks rakendamiseks. Terrorismivastase eriüksuse (ATO) tegevuse alguses ei antud mobilisatsioonikutse saanud arstidele struktuuris arsti staatust ja neid rakendati muudes tegevustes. Tihti juhtus, et väljaõppinud arstid pandi üksustes sanitari kohale. Selle tulemusena ei taha arstid enam ATOsse minna. Lahingute alguses suvel 2014 läksid paljud meedikud lahingutsooni vabatahtlikult oma puhkuse ajal. Hiljem hakati haig-

Kulumaterjali kõrval

on Ukrainasse lähe-

tatud ka eluletoovat

aparatuuri. Näiteks

töötavad Donbas-

sis Eestist pärit

hingamisaparaat ja

aspiraator

2 | 201550

ME

DIT

SII

N

Iganenud arusaamad, esmaabivõtted, vahendid ja põhimõttedTundub, et Ukraina armees on uppuja päästmine tihti uppuja enda asi. Rotatsioonil tehakse esmaabiva-hendite kontroll, et paunad ei oleks tühjad. Mõnikord jagatakse vahen-deid üksusesiseselt. Osa vahendeid jagatakse välja kontrollpostidepõhi-selt, üksuse rotatsioonil jääb varus-tus kontrollpostile. Roosade Nõuko-gude kummižguttide kasutamine on osutunud ebaefektiivseks. Žgutid purunevad ja muutuvad märjaks või veriseks saades libedaks ega peata massiivset verejooksu. Kummižgut-te vahetatakse jõudumööda välja tänapäevaste CAT- ja SOFT-žguttide vastu. Ukraina üksikvõitleja esma-abipaun (IFAK) – kui see on olemas

– sisaldab tavaliselt kummižgutti, suuremat haavasidet ja kahest osast koosnevat süstalt valuvaigistiga. Lisaks on seal sõduri enda meelest vajalikud vahendid, nagu plaastrid või külmetusrohud.

Eestis tehtud Galvi-Linda indi-viduaalne meditsiinitasku mudel 112-003-03 on osutunud ukrainlas-tele liiga väikeseks kahel põhjusel.

Esiteks saab Gradide rünnakus inimene sageli 6–7 haava ja esma-abitaskusse peab mahtuma rohkem sidemeid (praegusesse taskusse ma-hub lisaks žgutile hädapärast ainult kaks kuuetollist sidet). Teiseks, et ukrainlastel jaosanitari pole, jaga-takse üksiksõdurile kätte sellevõrra rohkem esmaabivarustust.

Kõige paremini on Ukrainas meditsiinipaunana end õigustanud Galvi-Lindas toodetav traumakott 111-68. Ilovaiski piiramisrõngas olnud pataljoni Donbass võitlejate sõnul päästsid need traumakotid

Kõige paremini on Ukrainas meditsiinipaunana end õigustanud Galvi-Lindas toodetav traumakott 111-68.

Suhted rindeüksustes on kamraadlikud ja toetavad. Üksteist sinatatakse sõdu-rist pataljoniülemani.

mitme sõduri elu, sest võimaldasid lahinguväljale rohkem sidemeid ja žgutte kaasa võtta.

Psüühiline trauma Psüühilisi traumasid esineb palju. Osa võitlejaid ei pea reaktiivmii-nipildujate rünnakutele vaimselt vastu. Psüühilise trauma ennetu-se ja tagajärgedega aga ei tegelda. Enamasti aitavad sõdurit vanemad lahingukogemusega kaasvõitlejad või üksuse ülem (kes on tavaliselt elukogenud ja eakam ohvitser). Haiglates on olemas ka kaplan. Haig-lates ja sanatooriumides püütakse siiski osutada esmavajalikku rehabi-litatsiooniabi nii, kuidas võimalused seda lubavad. Paljud haavatud ja lahingutes osalenud kogevad hiljem tsiviilelus posttraumaatilist stressi ja depressiooni. Koordineeritud re-habilitatsioonisüsteem seni puudub.

Toetus meditsiinivaldkonnaleSuuremates linnades on mitmeid väga häid haiglaid. Ladudest ja-gatakse välja vanu 1970ndate ja 1980ndate esmaabipakke, kuid sa-geli on neist alles vaid tühjad karbid.

OL

EK

SA

ND

R K

LIM

EN

KO

/GO

LO

S U

KR

AIN

I

512 | 2015

ME

DIT

SII

N

Mõtteid Kaitseliidu esmaabivõimekuse parandamiseksRiik on seadnud Kaitseliidu ülesandeks olla mobilisatsiooni kaitsev

jõud, mis on valmis ad hoc vaenlasele vastu astuma.

Imelikul kombel on malevlastele antud kodusele hoiule relvad, ent mitte isiklikke esmaabipaunu ega jaosanitaripaunu. Kuigi Eesti kaitsevägi on koostanud vajaliku meditsiinivarustuse nimekirjad, on tegelikkuses kaitseliitlaste varustatus väga ebaühtlane, ekstreemsematel juhtudel on malevas võitlejatele välja antud vaid Rootsi traumaside ja kolmnurkrätik. Arvestades võimalusega, et Kaitseliit peab alustama lahingutegevust enne mobilisatsiooni läbiviimist, oleks asjakohane varustada kõik Kaitseliidu lahinguüksuste sõdurid täielikult komplekteeritud isiklike esmaabipauna-dega (IFAK ehk Individual First Aid Kit) ning jaosanitarid kodusele hoiule antud täielikult komplekteeritud traumapaunadega, näiteks Galvi-Linda traumapaun nr 111.68. Just nagu relvi, võiks ka sanitaarpaunu igal aastal kontrollida.

Kindlasti tuleb väljaõppe käigus harjutada üksuse drille haavatasaamiste puhul ning kontrollida meditsiiniplaani ja evakuatsiooni toimivust. Sõduri saatmine lahingusse ilma vajalike esmaabivahenditeta on kuritegelik ja hoolimatu.

Näib olevat ülim aeg arvestada Ukraina sõja kogemustega ka Kaitseliidu väljaõppes. Kurb tõsiasi on, et esmaabiväljaõpe Kaitseliidu malevates on ebaühtlane ja võitlejatel puuduvad vajalikud efektiivsed esmaabivahendid. Malevate meditsiiniteenistustel puudub võimalus ja ressurss tänapäevaste esmaabivahendite hankimiseks ja väljaõppel kasutamiseks: pole piisavalt rõhksidemeid, CAT-žgutte, rindkereplaastreid jm. Olukorra parandamiseks oleks vaja:

1) raha eraldamist meditsiinialaseks väljaõppeks ja esmaabivahendite soetamiseks. Järjekindlat ja süsteemset meditsiinivaldkonna arenda-mist malevates Kaitseliidu peastaabi toetusel;

2) kõigi Kaitseliidu lahinguüksuste sõdurite varustamist täielikult komp-lekteeritud isiklike esmaabipaunadega (IFAK) ja jaosanitaride varus-tamist kodusele hoiule antud täielikult komplekteeritud Galvi-Linda traumapaunadega nr 111-68;

3) maleva eelarvesse kuluvahendite ettenägemist nüüdisaegsete esma-abivahendite kasutamiseks väljaõppes. Malevatele õppuste läbiviimi-seks piisava koguse õppepaunade ja kuluvahendite tagamist;

4) maleva lahinguharjutustesse reaalsuslähedase meditsiinifaktori planeerimist: üksuste lahingutegevuse meditsiiniplaan, süsteemne ja regulaarne TCCC-õpe, meditsiinilise evakuatsiooni drillid ja muu (kui õppustel ei harjutata lahingus kannatanu käsitsemist, evakuatsiooni teostamist ja abi andmist ning kui kohtunikud määravad kõik „surnu-teks“, ei tule meedikud ühel hetkel enam õppustele või leiavad endale rakenduse laskurite või kuulipilduritena. Tulemuseks on mõttetu aja- ja ressursikulutus ning malevate esmaabivõimekuse kahanemine, mis tähendab ka üldist võitlusvõime kadu);

5) kui kaitseliitlastele ei suudeta vajalikke esmaabivahendeid tagada, öelda see selgesõnaliselt välja, et igaüks teaks need ise hankida ega loodaks riigilt saadavale varustusele;

6) sõdurioskuste baaskursusel õpetatavate meditsiinimoodulite ühtlusta-mist. Hetkel teeb iga malev omamoodi: osa korraldavad kahepäevase kursuse Naiskodukaitse meditsiinimooduli kava järgi, osa ühepäevase ja osa räägib 6–8 tundi lahingustressist ja hügieenist. Pole siis ime, et esmaabi ei osata anda ja isegi sidumine tekitab raskusi;

7) ühtne kava koostamist jaosanitaride koolituste ja täiendõppe läbivii-miseks, et vältida olukorda, kus ilma rakenduseta jaosanitarid kaota-vad ajapikku pädevuse ja iga malev nokitseb omaette;

8) Kaitseliidu peastaabi poolt juba koolitatud parameedikute ja Kaitselii-dus tegutsevate õdede täiendõppevõimaluste planeerimist ja loomist.

Eesti on väike ega saa endale lubada ignorantsusest tingitud kaotusi.

Meditsiinisüsteemi ja meditsiini-üksusi väga ei ole, sest need saa-deti laiali enne sõda. Humanitaar-abi saatmine nõuab altkäemaksu. 90% vajalikest vahenditest on saadud vabatahtlike poolt toodud abina (kodanikualgatuse korras loodud ühendused, kes abistavad rindel võitlevaid üksusi). Lahingu-piirkonnas olevatest haiglatest on seal varem töötanud tsiviilmee-dikud sageli põgenenud ja nende aset täidavad haigla läheduses baseeruva üksuse sõjaväelased või vabatahtlikud meedikud.

Muud tähelepanekud ja probleemidUkrainas on palju rahvast, ha-ritud inimestest puudust ei ole. Märkimisväärne roll on impro-viseerimisel. Sõdurid, kes pea-vad minema lahingupiirkonda, soetavad võimaluse korral endale ise oma raha eest kvaliteetse varustuse: välivormi, kuulivesti, kiivri. Suhted rindeüksustes on kamraadlikud ja toetavad. Üks-teist sinatatakse sõdurist pataljo-niülemani. Alkohoolikute ja nar-komaanidega tegeldakse vastavalt vajadusele (hoitakse eraldi). Kõigi positsioonide juurde kaevatakse ka kaevikud või varjendid. Jao ja rühma tasandi esmaabisituat-sioone pole Ukraina üksustes läbi mängitud. 4. septembril 2014 Dmitrovkale sooritatud raketi-rünnakus (Grad) said surma ja vigastada need, kes ööbisid mu-gavuskaalutlustel telkides, mitte varjendites.

Lahinguvälja esmaabile ei panda piisavalt rõhku. Pädev esmaabi on võitlevast sõdurist kaugel – tavaliselt alles rühma tasandil. Sõjalises struktuuris puuduvad jaosanitarid ja varustus esmaabivahendite lahinguvälja-le kaasavõtmiseks on puudulik (paunad).

2 | 201552

AJA

LU

GU

Taastatud Lükkä punkeraitab mälestada sealseid metsavendi Detsembris 1945 andis

üheksa metsavenda Lükkä

lahingus oma elu kodumaa

eest. Et neid mitte unustada,

taastasid tublid Võrumaa

mehed üle poole sajandi

hiljem punkri selle algses

asukohas.

Tekst: INDREK HUNT

Lükkä punker ehitati 1945. aasta alguses Lükkä küla lähedal asu-va Luhasoo (Keretü soo lõunaosa) servale soisesse metsa maapealse palkehitisena. Nii Lükkä kui ka teisel pool Mustjõge asuva Luhamet-sa küla lähimad talud jäid punkrist umbes 1,5 km kaugusele. Friedrich Luku kui pealiku juhtimisel võtsid punkri ehitamisest osa koos ümb-ruskonnast kogunenud metsaven-dadega arvatavasti ka kaks Haukka luuregrupi meest. Need olid 1944. aasta suvel Soomest Eestisse saabu-nud Võrumaalt pärit Harald Keem ja Viktor Lukk, kes samuti end seal varjama hakkasid.

Peatset lääneliitlaste sekkumist oodates koguti infot Vene oku-patsioonivägede kohta, kasutades selleks ka õpilasvastupanuorgani-satsioonide abi. Otsesest relvastatud võitlusest kohapeal esialgu hoiduti, kuid üritati saada raadioühendust Rootsiga ja otsiti kontakte teiste Võrumaa metsavendade salkadega, et asuda üksikute üksuste tegevust koordineerima. Oma punkrit hakati kutsuma 10. Roheliste Partisanide Pataljoni staabiks. Sinna mahtus ööbima kuus meest, aga kui mehi juurde tuli, ehitati magamislavatsi-le teine korrus peale ja nii mahtus magama kuni 12 meest. Et punkri

Punkriotsijad Erich,

Salme, Laine ja Meelis

1988. aasta suvel

Lükkäs

MA

RT

RO

OS

532 | 2015

AJA

LU

GU

alaliste elanike arv aja jooksul kas-vas ja mõned ka lahkusid, levis info punkri olemasolust rahva hulgas lubamatult laiali. Lisaks lonkas met-savendade seas distsipliin, millele aitas kaasa nende rohke varustami-ne puskariga.

Lükkä punkrilahingEt punkri asupaika teati juba laial-daselt, olid Harald Keem ja Viktor Lukk ehitanud endale uue punkri, mis asus vanast 5–6 kilomeetri kaugusel. Jõulud veedeti veel vanas elupaigas. Laiali hajuda otsustati 28. detsembril nii, et Haukka luurajad lähevad oma punkrisse, teised var-javad end esialgu seal, kus saavad. Et KGB-l oli õnnestunud punkrisse sokutada oma nuhk, said nad koli-mise ajalisest plaanist teada, kuigi arvatavasti alles viimasel hetkel. 27. detsembri õhtul peeti punkris väike oleng puskariga, miinilõksud olid metsast eemaldatud. Valvet välja ei pandud, sest valvsust oli uinutanud miilitsa levitatud teade ümberkaud-setes külades stiilis „meil on kõik järele uuritud – siin metsades küll mingeid metsavendi pole“.

Ööl vastu 28. detsembrit 1945 valitses metsas täielik pimedus, taevas oli lauspilves, maas oli lumi. Punkris viibis sel ööl 12 metsaven-da. Mõned olid jõuludeks koju või sugulaste-tuttavate poole läinud. Nii ei viibinud punkris alalistest elanikest Kalju Kirbits, aga võib-olla veel mõni. Samas olid teisel jõulupü-hal punkrisse juurde tulnud metsa-vennad Vaabinast Arnold Ottan ja Mihkel Lõhmus ning 27. detsembril tuli lendlehti paljundama kooliõpe-taja Edgar Raudsepp Kasaritsast. Ta jäi ka ööbima.

Punkri uksepoolses metsas võttis end poolkaares ahelikku Võrus paik-neva NKVD eriväeosa 4. laskurrood. Rünnak algas varahommikul kell 5, päikesetõusuni oli aega neli tundi. Tavaliselt NKVD metsas asuvaid punkreid öösel ei rünnanud. Antud juhul olid nad seda aga sunnitud tegema, sest info metsavendade plaanitavast laialiminekust said nad ilmselt liiga hilja ja päevast rünna-kut ei jõutud kavandada. Küllap oli neil hea teejuht, kes suutis ründa-jad ka öises metsas täpselt kohale viia. Kella viie ajal magasid kõik metsavennad peale Harald Keemi, kes küttis laua ääres istudes ahju ja luges. Nagu ta raadio sisse lülitas,

visati läbi akna sisse käsigranaat või ka mitu ja kohe avati väljast punkri pihta tuli. Keem jõudis karjatada

„Meid rünnatakse!“ ja varises maha. Plahvatuses ja tule avamisel said kohe surma Harald Keem ja Vam-bola Lukk, Kristjan Tuvike kaotas hetkeks teadvuse. Ülejäänud met-savennad jooksid või roomasid välja ning avasid piirajate pihta tule.

Granaadiplahvatus lõi laiali küdeva punkriahju ja põlevad tukid süütasid purunenud petrooleumi-nõu ning punker võttis kiiresti tuld. Varsti oli ehitis üleni leekides ning muutis metsaaluse täiesti valgeks. Pimeduses asetsevale laskurroodu ahelikule olid põleva punkri ümber lamavad metsavennad valgustatud märklaudadeks. Peale tulevahetust jäid lumele lebama kuue ja põlevale punkriasemele kolme metsavenna surnukehad. Kolmel metsavennal

– Erich Sepal, Arnold Ottanil ja Krist-Ülevi Rohtla mõned hetked pärast

punkrikoha avastamist

MA

RT

RO

OS

L I S A T E A V E

Lükkä punkrilahingus

hukkunud metsavennad

1. Harald Keem (22)2. Arnold Kuus (44)3. Vambola Lukk (19)4. Viktor Lukk (22)5. Mihkel Lõhmus (50)6. Henn Pihlapuu (17)7. Edgar Raudsepp (35)8. Kalju Rebane (22)9. Tundmatu metsavend

2 | 201554

AJA

LU

GU

jan Tuvikesel – õnnestus siiski eluga pääseda. Tulekahjus hävis punker koos selle sisustuse ja KGB meele-härmiks ka võimalike dokumentide-ga. Laskemoona plahvatused kestsid veel umbes poolteist tundi.

EllujäänutestArnold Ottan roomas pärast plah-vatust napis riietuses koos püssiga punkrist välja ja läbi piirajate aheli-ku, väidetavalt haavates raskelt kaht NKVD eriväelast. Tüki maad kauge-mal tõusis ta püsti ja liikus poolteise kilomeetri kaugusel asuvasse Eheri tallu, kust sai saapad jalga ja riided selga. Koertega jälitajate eest pääses ta minema, hüpates tuttava talume-he ree peale.

Kristjan Tuvikene, kes kaotas pärast granaadiplahvatust teadvuse, ärkas, kui punker juba seest põles. Teised olid juba väljas ja laskmine käis. Lükates enda pealt Vambola Luku surnukeha, haaras ta auto-maadi ja roomas punkriuksest välja.

Mätaste vahel pesuväel roomates ja läbipääsu otsides sai ta kuuli reide. Punkrist eemal tõusis mees püsti ja jooksis kraavi suunas, saades joostes veel teisegi kuuli jalga. Sügavat kraavi mööda pääses Tuvikene haarangust välja, värske lumesadu kattis verejäljed ja külm peatas ve-rejooksu haavadest. Tema kadumist NKVD-lased ei märganud ja jälitama ei asutud. Nii Tuvikese kui ka Ottani arreteeris KGB mõned aastad hiljem, kuid nende seost Lükkä punkriga ei avastatud.

Ragina ja plahvatuse peale ärkas üles ka Erich Sepp. Pärast kerget unesegast hetke sai ta aru, et punkrit rünnatakse ja mitmed mehed on pihta saanud. Pesuväel haaras automaadi ja tormas ukse juurde – seal oli juba ees teisi mehi välja pürgimas. Ta tulistas uksel oma automaadi tühjaks ja sai kuulist käsivarde läbiva lihashaava, roomas seejärel läbi plahvatuse tekitatud augu seinas punkrist välja ja jooksis kaugemale metsa. Sepp tegi peatuse,

et rebida särgist sidemeid ja siduda nendega verised jalgu. Edasi jooksis oma venna tallu Sännas, kus sai riided selga ja süüa. Hiljem haiges-tus ta metsavennana tuberkuloosi ja lootusetus seisus haigena lasi end 1951. aasta kevadel Kurvitsa punkri lähedal maha. Kaaslased matsid Erich Sepa punkrilähedasse metsa-tukka mitte kaugele Ahitse järvest.

Äraandjate osas on mitu lahtist otsa. Üks võimalus on, et üheksas langenud tundmatu metsavend oligi punkri kunagine elanik ja teejuht, keda julgeolek oli informaatorina kasutanud. Et granaadi või granaa-dikimbu viskamiseks punkriaknas-se tuli minna päris lähedale, võis viskaja saada kohe alanud tuleva-hetuses ka pihta. Teiseks võis olla koputajaks keegi metsavend, kes Arnold Ottani sõnul lunis pealikult Harald Keemilt luba minna koju just rünnaku eelõhtul. Kolmandaks võis teejuhiks olla mõni kohalik hävi-tuspataljoni mees, kes jahimehena piirkonda hästi tundis.

Punkrikoha otsimist alustasid 1988. aastal Salme Niidumaa (Tamp), Laine Roos (Tamp), Mart Roos ja Meelis Roos.

2012. aasta juunis käisid endised Võru

kooliõpilaste vastupanuorganisat-

sioonide liikmed oma igasuvise kok-

kutuleku raames ka Lükkä lahingus

langenutele austust avaldamas. Vasa-

kult: Luule-Laine Tõmotko (Johanson),

Valve Pormeister, Roland Parv, Leo-

nora Jaik (Kuslapuu), Asta Klais, Kalju

Aarop, Selma Palginõmm (Pragi), Asta

Mugra (Eher) ja Mango Daniel

MA

RT

RO

OS

552 | 2015

AJA

LU

GU

Punkrikoha otsingudPunkrikoha otsimist alustasid 1988. aastal Salme Niidumaa (Tamp), Lai-ne Roos (Tamp), Mart Roos ja Meelis Roos. Salme oli 1945. aastal 15-aas-tasena korduvalt koos sõbranna Ag-nes Eheriga abistanud metsavendi mitmesugustel vedudel, sest nende perel oli hobune. Õed Salme ja Laine elasid emaga tookord Lükkäs Metsa talus umbes 2 km kaugusel punkrist, aga kumbki neist polnud omal ajal punkri juures käinud. Nende isa Vidrik Tamp oli 1944. aasta sügisel arreteeritud ja Venemaa vangilaag-ris juba järgmisel aastal arvatavasti ka surnud. Kuigi nüüd kutsuti tee-juhiks toona punkri lähedal elanud usaldusväärne mees Erich Ermel, jäi rohkem kui 40 aastaga looduse poolt

„maskeeritud“ punkrikoht leidmata. Ka mitmel järgmisel retkel oli tule-mus sama.

1990. aastail, juba taastatud Eesti vabariigis, otsisid punkrikoh-ta kümmekonnal otsinguretkel veel mitmed meeskonnad. Nüüd olid otsingute algatajaks Võrumaa metsavendluse uurija, endine Võru õpilasvastupanuliikumises osaleja Kalju Aarop ja tema represseeritud kaasõpilased samadest vastupa-nuorganisatsioonidest. Neist Asta Mugra (Eher) ja Mango Daniel olid omal ajal õpilasorganisatsioonide sidemeestena paaril korral isegi

Maikuus 2010 avati

endises Nursi koolimajas

metsavenna tuba, mille

sisustamisel kasutati põ-

hiliselt punkrikohalt leitud

esemeid

IND

RE

K L

IND

Esimene vabatahtli-

ke punkritaastajate

ühistöö oli palkide

koorimine 2010.

aastal. Vasakult:

Andres Anderson,

Olev Suits ja Aare

Pruus

MA

RT

RO

OS

Lükkä punkri taastamistööde põhiraskust

kandsid kolm meest, kes ei puudunud ühegi

olulise tööetapi juurest. Need olid Aare

Pruus, Olev Suits ja Mart Roos MA

RT

RO

OS

2 | 201556

AJA

LU

GU

Kui punker valmis sai,

märgistati palgid ja

hoone võeti lahti, et

see õigesse asukohta

toimetada

dadele mälestuskivi püstitamiseks. Vajalik raha saadi kokku inimeste annetustest, Võru vallalt ja Eesti represseeritute fondist. Korraldus-liku poole pealt toetas asukohavald Rõuge. Mälestuskivile kõige sobiva-ma kohana jäi peale maanteeäärne paik Nursis, Lükkäle viiva teeotsa juures, kus kivi pidulikult 2009. aas-ta 30. mail ka avati.

Otsinguid kroonis eduKuuldused plaanitavast Lükkä metsavendade mälestuskivi rajami-sest ergutasid taas ka punkrikoha otsijaid. Pärast mitmeid katseid õn-nestus Mart Roosil ja Ülevi Rohtlal ligi 30-hektarilisest metsamassiivist metalliotsijate abil 2008. aasta 13. juulil punkrikoht siiski lõpuks üles leida.

Maikuus 2010 avati endises Nursi koolimajas metsavenna tuba, mille sisustamisel kasutati põhili-selt punkrikohalt leitud esemeid: lendlehtede trükkimisel kasuta-tud trükimasin, raadiojaama osad, tules hävinud laskemoona tükid jne. Metsavenna tuba valmis Arnold Undi kavandi järgi koostöös Rõuge vallavalitsuse ja Nursi raamatuko-guga ning on külastajatele avatud samaaegselt raamatukoguga.

10. oktoobril 2009 paigaldati Pruusa Aare poolt punkrilahingu kohale metallist ajutine rist, mis seisab seal tänini, kuigi Nursi mees-

MA

RT

RO

OS

2011. aasta sügisel tuli vabatahtlikel

asuda saabunud materjalist punkrit

oma õigel kohal üles ehitama

MA

RT

RO

OS

punkri juures käinud. Paraku oli aeg looduses oma töö teinud ja needki retked jäid tulemusteta. 2000. aas-tate alguseks vaibus otsijate tuhin ja otsingutes tekkis pikk vaheaeg.

Endine õpilasvastupanugrupi liige Valev Kaska hakkas otsima toe-tust ja korraldama tegevust Lükkä punkrilahingus langenud metsaven-

572 | 2015

AJA

LU

GU

Aare Pruus käis välja ka julge ja tookord peaaegu teostamatuna tundunud idee taastada punker originaalkujul oma õiges kohas.

tel oli plaanis see peagi kohapealse omakujundatud maakiviga asen-dada. Aare Pruus käis välja ka julge ja tookord peaaegu teostamatuna tundunud idee taastada punker originaalkujul oma õiges kohas. Paar nädalat hiljem tuli sama mõttega välja Valev Kaska, kellel oli mäles-tuskivi rajamise ja raha otsimisega juba mingi kogemus olemas. Tema mõtet toetas ka Viljandi poliitvangi-de ühendus eesotsas Gunnar Grün-thaliga, kellelt saadi olulist toetust ehituseks vajalike palkide ostmiseks. Valev Kaska nimetas tookord, 2010. aastal seda kolmikobjekti – mäles-tuskivi, metsavenna tuba Nursi en-dises koolimajas ja taastatud Lükkä punker – Lükkä memoriaaliks.

Punkri taastamine2010. aastal osteti Riigimetsa Majan-damise Keskuselt palgid ja järgmisel suvel alustati Nursis Pruusa Aare koduõuel punkri ehitamist. Kristjan Tuvikese kirjelduste põhjal tegi Va-lev Kaska punkrist esimese eskiisi, mille põhjal koostas arhitekt Jaan Vene omapoolse kingitusena kõigile tänapäeva nõuetele vastava projekti.

Palkseinte ülesraiumise 2011. aasta suvel oli nõus enda peale võt-ma tõeline professionaal palkehitu-se alal, Nursi mees Madis Jaaska. Kui punker valmis sai, märgistati palgid ja hoone võeti lahti. Nüüd tuli jääda sobivat ilma ootama, et traktoriga üle soise pinna punkrikohale võima-likult lähedale saada. Augusti teisel poolel jõudis soo üsna pika kuiva-perioodi jooksul sedavõrd taheneda, et traktorist Tarvi Tuusis sai ma-terjali üsna lähedale vedada. Seljas jäi palke tassida veel pisut üle saja meetri. Hiljem tuli tassida laemater-jali ja laudtee detaile ligi kilomeetri kauguselt mööda märjemat pinnast ja iga kord olid Nursi meestele abiks nii Rõuge, Vastseliina kui ka Antsla kaitseliitlased.

2011. aasta sügisel tuli vabataht-likel asuda saabunud materjalist punkrit õigel kohal üles ehitama. Lükkä punkri taastamistööde põhi-raskust kandsid kolm meest. Need olid Aare Pruus, Olev Suits ja Mart Roos, kes ei puudunud ühegi olulise

Juba Lükkä punkrilahingus langenute

mälestuskivi avamise aastal sai alguse

traditsioon austada Eesti vabaduse eest

langenud metsavendade mälestust iga

aasta 28. detsembril kell 12 küünalde

süütamisega Nursis mälestuskivi juures

AR

NO

LD

UN

T

tööetapi juurest alates soost palkide vahetäiteks sambla kohaletassimi-sest ja palkide seinaladumisest kuni katuse tõrvamiseni. Mehed, kelle vabatahtlikule abile võisid need kolm eestvedajat alati lootma jääda, olid Mati Alvela, Lembit Ploom ja Ülo Pettai. Aga päris kõigi abiliste nimesid, kaasa arvatud kaugemalt tulnud kaitseliitlased, ei jõuaks siia ära mahutada.

Ukse ja akna kinkis Nursi puutöö-meister Mati Alvela, punkriahju aga annetas fotograaf ja kaitseliitlane Urmas Koemets. Kui 2014. aastal valmisid laudtee üle kõige soisema teelõigu ja sild üle teed tõkestava peakraavi, oligi punker esimeste huviliste vastuvõtuks valmis.

Kolme metsavenna haudÜks punkri taastamisel kaasalöö-jatest oli ka sõjahaudade uurimise spetsialist Arnold Unt Tartust, kelle sugulane Henn Pihlapuu oli punkri-

lahingus hukkunute seas. Ta osales punkriehitusel ka 6. novembril 2011, tassides sinna seljas üle soo ligi kilo-meetri kauguselt laelaudu.

Ühel seljasirutamishetkel läks ta ehitusplatsi ümbrusse väikesele ja-lutuskäigule. Nimelt oli ta juba kaks aastat otsinud tulutult kolme Lükkä punkrilahingus langenud metsa-venna matmiskohta. Seekord läks ta kontrollima üht kahtlasena tundu-nud sammaldunud kohta vähem kui 30 m kaugusel punkrist. Pistnud käed mudasesse pinnasesse, selgus et ta oligi leidnud kauaotsitud mat-miskoha. Pärast väljakaevamisi ja läbiviidud uuringuid maeti meeste põrmud kohaste auavaldustega 2013. aasta septembris Vastseliina kal-mistule metsavendade ühishauda. Tänaseks seisab seal Mati Karmini loodud kolmest kaunist graniitkuu-sest mälestusmärk.

Juba Lükkä punkrilahingus lange-nute mälestuskivi avamise aastal sai alguse traditsioon austada Eesti va-baduse eest langenud metsavendade mälestust iga aasta 28. detsembril kell 12 küünalde süütamisega Nur-sis mälestuskivi juures.

Allikad:

Aarop, Kalju. 10. Roheline Partisanide

Pataljon. Kultuur ja Elu, 3. 2007. URL http://

kultuur.elu.ee/ke489_metsavennad.htm.

Kaska, Valev. Mälestused. Oma Maa.

04.2012–05.2013.

Roos. Mart. Mälestused ja fotod.

2 | 201558

AJA

LU

GU

Tartu vanimast Kaitseliidu üksusest

Vabadussõjajärgne Kait-

seliit oli justkui olemas,

kuid oma ülesannete

täitmiseks võimetu. Et

valitsuse seisukohad olid

ebaselged ja olukord äär-

miselt tõsine, tuli hakata

vastuaktsioone organi-

seerima n-ö eraviisiliselt.

Tekst: KALEV KONSO

Vabadusristi Vendade Ühendus ei olnud sõjaline organisatsioon, vaid ühiskondlik selts, mis asutati 1923. aastal Tartus. Tegemist oli Vabadus-risti kavaleride esimese piirkond-liku ühendusega, mis järgnevatel aastatel kujunes üleriigiliseks organisatsiooniks. Selts ühendas ainult aktiivsemaid ehk väikest osa Vabadusristiga autasustatud Vaba-dussõja veteranidst.

Vabadusristi Vendade Ühendus sai alguse TartusVabadusristi kavaleride ühtseks or-ganisatsiooniks koondamise vajadus tõsteti avalikult üles juba 1922. aas-ta veebruaris Tartus. Kolonel Siegf-ried Pindingu VR I/2, II/2 algatatud idee teostamiseni jõuti siiski alles 23. veebruaril 1923. Tollel päeval kogunes Tartu raekotta esialgsele nõupidamisele paarkümmend Vaba-dusristi kavaleri, kes otsustasid asu-tada Tartu Vabaduseristi Vendade Ühenduse (TVVÜ). Ajutise juhatuse

esimeheks valiti kolone Pinding ja ühenduse motoks sai „Vabale Eestile truu surmani!“. Järgmisel päeval, 24. veebruaril peeti 2. jalaväerüge-mendi ohvitseride kasiinos TVVÜ ametlik asutamiskoosolek. Seal osales juba 97 Vabadusristi kavale-ri. Ühendusel läks korda koondada üksjagu Vabadusristi kavalere ja toetajaliikmeid Tartus ja Tartu maa-konnas, nii et 1924. aasta oktoobris oli liikmeid juba 232 (114 tegevliiget ja 118 toetajat). Samal aastal haka-ti organisatsiooni üle-eestiliseks kujundama.

Tähelepanuväärseimastest ettvõt-mistest, mis korraldati järgnevatel aastatel, võib märkida Vabadusristi vendade hoiulaenukassa loomist ning Vabadusristi vendade ja nende perekondade aineliselt toetamise reeglite kinnitamist, samuti Vaba-dusristi Vendade Ühenduse (VRVÜ) matmiskassa, matmise korra ning matusepaikade soetamise ja kor-rashoidmise reeglite kehtestamist.

TA

RT

U.E

E

Vaade Tartule 1929. aastal

592 | 2015

AJA

LU

GU

Juurde loodi mitmeid piirkondlikke organisatsioone, mida loeti Tartu VRVÜ osakondadeks. Sisearengu-te tulemusena korraldati senine struktuur taas ümber ja alates 1928. aastast oli tegemist uue põhikirjaga üle-eestilise ühendusega. Orga-nisatsioon sai keskjuhatuse, mille esimeheks valiti kindralleitnant Johan Laidoner, ja senised iseseisvad organisatsioonid muutusid VRVÜ osakondadeks.

1926. aastal otsustati ehitada Tartusse sõjaväe surnuaiale mä-lestussammas, mille kavandi autor oli kolonel Pinding. Tema idee järgi kavandas suurtükiväe kapten Aleksander Sobolev kipsist mude-li. Väiksemaid muudatusi kavandi juures tegid kujur Voldemar Melnik (Mellik) ja insener Hans Orav. 9. juunil algasid mullatööd ja 4. juulil pandi mälestussambale nurgakivi koos vastavasisulise ürikuga.

Mälestusehis pühendati Vaba-dussõjas Tartu-, Võru-, Viljandi-, Valga- ja Setumaa ning Pihkva la-hinguväljadel langenud kaaslastele. Lõuna-Eesti vabastajate mälestus-sammas avati pidulikult 17. oktoob-ril 1927. Sammast hooldas Vabadus-risti Vendade Ühendus.

Pärast Teist maailmasõda mä-lestussammas hävitati ja selle osad kaevati maa sisse. 1988. aastal kaevati need taas välja ja vana samba osi kasutati mälestussamba taastamisel. Sammas taasavati pidulikult 10. juulil 1991. Avamisel osalesid ka taasloodud Kaitseliidu liikmed kogu Lõuna-Ees-tist. Tänapäeval asub see vana samba asukohast (mis on mälestuskiviga märgistatud) veidi eemal.

Ühendus korraldas aastatel 1929–1940 regulaarselt Vabadusris-ti päevi ning andis 1935. aastal välja koguteose Vabadusristi kavaleridest. Eesti vabariigi 1938. aasta põhi-seaduses oli ühendus võrdsustatud kutsekojaga.

Vabadusristi Vendade malevkonna loomine VRVÜ osavõtt reaalsest riigikaitsest oli seotud Kaitseliidu taastamisega ja seda eriti Tartu osakonna liikme-te poolt, kes organiseerisid eraldi allüksuse – ainsa omataolise kogu Eestis.

1924. aasta sügisel hakkas Eestis ilmnema kommunistliku mässu oht. Nii kohalike kui ka üle riigipiiri tulnud põrandaaluste punategelaste arreteerimiste käigus selgus, et ette valmistama oli hakatud suuremaid rahutusi ja korrarikkumisi. Vaba-dussõjaaegne Kaitseliit oli küll nime poolest olemas, kuid kogu organisat-sioon oli korraldamata ja ülesannete täitmiseks võimetu. Et valitsuse seisukohad olid ebaselged ja olu-kord äärmiselt tõsine, tuli hakata vastuaktsioone organiseerima n-ö eraviisiliselt.

1924. aasta oktoobri algul peeti Riigikohtu prokuröri Richard Rägo kabinetis pikemalt nõu. Nõupidami-sest võtsid osa lisaks võõrustajale ka

Riigikohtu liige reservkolonel Peeter Kann, Tartu politseiülem Nikolai Reimann ja Rahukogu prokurör Jo-han Müller. Kõikidel nõupidamisest osavõtjatel olid tihedad ametialased sidemed kriminaal- ja poliitilise politseiga. Seetõttu oldi hästi infor-meeritud põrandaalusest kommu-nistlikust tegevusest. Nõupidamisel jõuti üksmeelsele otsusele, et riigi sisemise korra ja rahu säilitamiseks ning kodanike kaitseks on vaja ellu kutsuda uus relvastatud organisat-sioon.

Reaalse organiseerimistööga alustas Riigikohtu abiesimees re-servkolonel Peeter Kann, kes kaasas tegevusse Tartumaa maavalitsuses töötava reservlipniku Ernst Saare.

Tartumaa maleva Laiuse malevkonna paraad 30. augustil 1925. Paraadi võtab vastu 2.

diviisi ülem kindralmajor Ernst-Johannes Põdder ja valgel hobusel juhatab paraadi Jõgeva

malevkonna pealik kapten Karl Tiiman

Tartumaa maleva Roela või Voore malevkonna juhid Artur Abroi, August Aun, Elmar Parve,

Anton Jansikene ja Eduard Abel Kaitseliidu esimesel aastapäeval 6. detsembril 1925 Tartus

2 | 201560

AJA

LU

GU

Viimane oli talle tuttav ustava ja teovõimelise isikuna juba VRVÜ Tartu osakonnast. Kolonel Kannil kui kõrgemal riigiametnikul ei olnud võimalik otseselt relvastatud organisatsiooni tegevusest osa võtta, kuid juhatusse nõustus ta jääma. Peagi tegi ta lipnik Saarele ettepa-neku võtta kogu organiseerimine ja formeerimine enda peale, millest viimane ka elavalt kinni haaras.

Järgnevad ettevõtmised tehti uue eestvedaja juhtimisel ainult mõne päeva jooksul: koostati organisat-siooni loomise kava, rühmajuhti-deks leiti sõjaväelise eriharidusega juhtivtegelased (7–8 isikut), moo-dustati viie- ja enamamehelised

salgad ning pandi paika üldjuhilt juhtnööride saamise kord. Sellise tegevusega koondati VRVÜ juurde kuni paarsada toetajaliiget.

Et organiseerimistöö käis sala-ja, pole säilinud ühtegi tolleaegset dokumenti.

Malevkonna algusOrganiseerunud üksuse juhatuse ja rühmapealike esimene ühine koos-

Salkade ülesandeks oli võtta enda kaitse alla ka sõjaväe staabid ja laod juhul, kui sõjavägi ei peaks oma juhtide käskudele alluma.

olek peeti 9. oktoobril 1924 VRVÜ Tartu osakonna ruumides (Lai 30). Seda kuupäeva peetakse malev-konna sünnipäevaks. Nimetatud koosolek peeti endiselt salajasena, seal nägid allüksuste juhid üksteist esimest korda. Samas ei saanud nad veel tundma üksteise alluvaid.

Samal koosolekul otsustati ligi kahesajale organiseerunud me-hele välja anda relvad ja pealikele ülesanded. Linn jaotati rajoonideks ja määrati kindlaks objektid, mille allüksused pidid enda kaitse alla võtma. Ka pidid meeskonnad need objektid tagasi vallutama, kui vaen-lased oleksid hõivanud need varem. Tegevuskavad ja häired sarnanesid väga sõjaväe tolleaegsetele kavadele. Valve alla pidid saama võetud täht-samad valitsusasutused, rahandus-asutused, elektri- ja gaasivabrikud, post, raudteejaam, sillad jne. Salka-de ülesandeks oli võtta enda kaitse alla ka sõjaväe staabid ja laod juhul, kui sõjavägi ei peaks oma juhtide käskudele alluma.

Järgnevatel päevadel varustati kolonel Pindingu korraldusel need salgad relvade ja laskemoonaga 2.

KA

ITS

EL

IIT

Eesti vabariigi

ja Kaitseliidu

20. aastapäeva

paraad Tallinnas

Vabaduse väljakul

23. juunil 1938

Kaitseliidu Tartu-

maa maleva II ma-

levkonna üksused

piduliku tõotuse

andmise päeval,

28. juunil 1925

marssimas Torma

kiriku juurest

Torma surnuaiale

Vabadussõjas lan-

genute mälestus-

märgi juurde

AJA

LU

GU

612 | 2015

L I S A T E A V E

Lisaks organisatsiooni üldise loomise aastapäevale on 2015. aasta ühtlasi paljude Kaitseliidu üksuste – nii struk-tuuri- kui ka allüksuste – taastamiste tähistamise aastaks. Teiste hulgas tähistab oma veerand sajandi pikkusest reaalset olemasolu ka paljude Tartu ja Tartumaa kaitseliit-laste kodumalevkond – I malevkond. Tähtpäeva puhul on peagi ilmumas raamat malevkonna ajaloost, mis avalikku müüki ei lähe. Samas soovime kaas-kaitseliitlastest lugejaid teavitada tähelepanu-väärsest ettevõtmisest, mis võiks innustada ka teisi allüksusi ajaloolisi kirjutisi ilmutama.

Käesolevas artiklis on juttu malevkonna kuulsusrikkast eelkäijast Vabadusristi Vendade malevkonnast. See kirju-tis on kohandatud välja-võte raamatu „Vabadusristi Vendade malevkonnast Tartu esimese malevkonnani“ käsikirjast ning põhineb peami-selt ennesõjaaegse 15. aastapäeva väljaandes avaldatul.

Kalev KonsoTaivo Kirm

Vabadusristi Vendade malevkonnast

Tartu esimese

malevkonnani

1924–19401990–2014

jalaväerügemendi ladudest. Salka-desse olid koondunud ustavad isikud väga mitmelt elualalt, valdavalt kuulusid nad VRVÜ Tartu osakonna liikmeskonda.

Senisest organiseerimisest Tar-tus informeeriti ka riigivanemat Friedrich Karl Akelit ja siseministrit Theodor Rõuki, kes olukorra tõsidust arvestades algatuse heaks kiitsid. Seega ei olnud taasformeerunud kaitseorganisatsioon enam kitsa ringkonna ettevõtmine, vaid kõr-gemalt poolt tunnustatud tegevus, kuigi ikka veel mitteametlikult.

2. diivisi ülem kindralmajor Ernst Põdder pühendati asjasse alles ok-toobrikuu teisel poolel. Saanud aru ettevõtmise otstarbekusest, andis ta ka omalt poolt suulise loa edaspidise tegevuse jätkamiseks. Samas lubas ta senitehtut esialgu mitte avalikustada.

Üsna pea algatas kindral Põd-der ise Kaitseliidu organseerimise, tehes seda juba laiemal ühiskondli-kul alusel. Tema korraldusel kutsus Tartu rahvaväe ja Kaitseliidu ülem major Jaak Kuuse Tartu organisat-sioonide esindajad 23. oktoobril 1924 raekotta koosolekule, kus otsustati ellu kutsuda omakaitseorganisat-sioonina Kaitseliit, täpsemalt küll reorganiseerida nimeliselt eksis-teeriv Kaitseliit. Koosolekul valitud komisjoni poolt välja töötatud kodu-korra (“Tartumaa kaitseliit. Tartu

linna kaitseliidu ajutine kodukord”) kinnitas sõjaminister kolonel Hans Kurvits juba 29. novembril ning Kaitseliit asus Tartus selle alusel tegutsema 5. detsembril 1924.

Märgilise tähtsusega päeval, 1. detsembril 1924 oli Tartu linnas 365 ja maakonnas 750 relvastatud kait-seliitlast. Kaitseliit oli varjusurmast välja tulnud.

Kaitseliidu

Tartu maleva

taasasutaja

rakendusspor-

diseltsi Tara-

pita liikmed

(1989–1990)

2 | 201562

NA

ISE

D

Naiskodukaitse liikmeskond

kasvab aastast aastasse.

Tekst: AIRI TOOMING

2014. aastal liitus Naiskodukaitsega 240 naist ja organisatsioonist lah-kus 87 liiget. Väiksemaid liikumisi oli ka Kaitseliidu-siseselt Kaitseliidu malevatest Naiskodukaitsesse ja vastupidi ning Kodutütardest Nais-kodukaitsesse. Naiskodukaitse liik-meskond suurenes 160 liikme võrra, mis teeb liikmeskonna kasvuks 8%. Aasta eesmärgiks olime seadnud kasvada vähemalt 5%.

Võrdlemisi ootuspäraselt on kõige rohkem liikmeskond kasvanud Tal-linna, Tartu ja Harju ringkonnas. Sa-mas on oluline edenemine aset leid-nud ka Lääne ja Rapla ringkonnas, seda suuresti tänu uute jaoskondade loomisele Lihulas ja Märjamaal.

2014. aasta lõpuks oli Naiskodu-kaitses 2171 liiget, sh 17 noor-, 42 toetaja- ja 12 auliiget ning 26 liikme-staatuse peatanud isikut. Suurima

liikmeskonnaga ringkonnad on Tal-linn (273), Tartu (223), Harju (190) ja Lääne (184).

Heameelt teeb tõsiasi, et igal aastal liitub Naiskodukaitsega märkimisväärne hulk teotahtelisi naisi. Organisatsioonile tähendab see loomulikult ka pingutust ja vastutust, et uued liikmed saaksid eesmärgipäraselt Naiskodukaitse tegevusse kaasatud. Viimase paari aasta praktika on näidanud, et kõige tõhusam viis uute liikmete leidmi-seks on tegevuse viimine piirkonda-desse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine.

Liikmeskonna aktiivsusÜha enam tekitab kogu Kaitseliidus kõneainet liikmeskonna aktiivsu-se üle arvestuse pidamine. Samas tuleb tõdeda, et ühtsetel põhimõte-

Aasta 2014 Naiskodukaitses

TO

OM

AS

NIG

OL

AStaabiassistentide

oskusi mõistavad ära

kasutada juba peaae-

gu kõik malevad

63

NA

ISE

D

tel loodud ülevaade meil tänaseni puudub, seda ka Naiskodukaitses. Ringkondades on siiski üsna täp-selt teada, kes, millal ja kui palju on panustanud, lihtsalt arvestuse alused on erinevad. Leian, et tea-tud subjektiivsus jääb arvestusse niikuinii sisse, ükskõik, kui täpselt me arvestuse põhimõtetes ka kokku ei lepiks. Kuidas saakski mõõta nt vabatahtliku ringkonna esinaise töötunde, kes lisaks konkreetsetele üritustele, kus ta kohal viibib, teeb märkimisväärselt töötunde tegevusi ette valmistades, liikmetega suhel-des ja administreerides.

Seetõttu pean täna ise kõige märgilisemaks fakti, kui suur hulk meie liikmetest üleüldse aasta jook-sul tegevuses osaleb. Nõnda saame öelda, et 2014. aastal osales organi-satsiooni töös 1569 Naiskodukaitse tegevliiget, s.o 75,7% (umbes 1,2% rohkem kui aasta varem).

Oleme juba mitmendat aastat uu-rinud ka nn passiivsuse põhjusi. Le-vinuimateks põhjusteks on viibimi-ne välismaal, kolimine Eesti-siseselt ja väikesed lapsed. Ka on märgitud nn muu põhjus, mille sisuks on tava-liselt elukorralduse märkimisväär-ne muutus, mis omakorda tingib aja ja/või motivatsioonipuuduse. Siiski on selliseid liikmeid vaid umbes 5%. Jätkuvalt on ka selliseid liikmeid (umbes 6%), kellega puudub kontakt, st me ei oska öelda, mis on nende mitteosalemise põhjus ja millisena näevad nad oma tulevikku organi-satsioonis.

Kui aga vaadata aktiivsusjoone teist äärmust, leiame sealt naisko-dukaitsjad, kes aasta jooksul osa-levad mitmekümnel üritusel, mis teeb ühtekokku sadu tunde. Näiteks kogunes Tartu ringkonna liikmel Maret Meristel 389 tegevustundi: ta on aktiivne toitlustaja ja lisaks osa-les staabiassistendina Kevadtormil. Seejuures on siin arvestatud vaid nn puhast aega, st mitte puhketun-de ega aega, mis kulus sihtkohta sõitmiseks. Selliste näitajatega liikmeid on igas ringkonnas. Ühis-joonena võib välja tuua, et enim

tunde koguneb neil, kes panustavad toitlustamisse, aktiivseimad toit-lustavad mitmel nädalavahetusel kuus.

Vaatamata sellele, et näeme arenguruumi igas valdkonnas, võib pidada naiskodukaitsjate kaasatu-se määra igati heaks. Pean täiesti aktsepteeritavaks, et alati on mingi osa liikmeid (praegune neljandik on ilmselt üsna optimaalne), kes teatud eluetapil organisatsiooni tegevuses ei osale. Lähtume siiski ideoloogiast, et Naiskodukaitse on eluaegne orga-nisatsioon ning seetõttu ei saa me eeldada, et kõik liikmed suudavad ja tahavad aastakümneid järjest kogu oma vaba aega üksnes Naiskodukait-sele kulutada. Oluline on ennekõike see, et kõikidel säiliks tahe liikme-suseks ja valmisolek panustamiseks,

kui seda tõesti tingimusteta tarvis on.

Liikmemaksu tasumineLiikmemaksu tasus 2014. aastal 1423 liiget, s.o 63% liikmemaksuko-huslastest. Liikmemaksust vabastati ühtekokku 89 liiget, seega liikme-maksu tasumise kohustuse täitis kokku 67,2 % liikmetest. Rõõmu teeb asjaolu, et 2013. aastal tasus liikme-maksu 58,1%, seega tõusis reaal-ne liikmemaksu tasumine ca 5%. Eeskujulikemad ringkonnad selles valdkonnas on Tartu (liikmemaksu tasumise kohustuse täitis 87,9% liikmetest), Sakala (79,8%), Rapla (78,9%) ja Tallinn (76%).

Annan endale aru, et liikme-maksust laekuv summa on kogu Kaitseliidu eelarvet silmas pidades

KR

ISTJ

AN

PR

II Kõige enam on nais-

kodukaitsjad seotud

toitlustamisega,

ühtekokku toitlusta-

ti aasta jooksul 417

üritusel

Diagramm. Naiskodukaitse liikmete arv aastatel 2010–2014

2500

2000

1500

1000

500

0

2010 2011 2012 2013 2014

16101747

1834

20112171

2 | 2015

2 | 201564

NA

ISE

D

Kõige tõhusam viis uute liikmete leidmiseks on tegevuse viimine piirkondadesse, kus seda varem pole olnud, st uute jaoskondade loomine.

marginaalse tähtsusega, ent organi-satsioonikultuuri tugevuse seisuko-hast pean vastavaid näitajaid väga oluliseks. Liikmemaksu tasumine (või avalduse kirjutamine liikmemak-sust vabastamiseks) on iga liikme vääramatu kohustus ning selle täitmine näitab kohusetunnet ja suh-tumist, väljendades ühtlasi vabataht-liku juhatuse innukust kohustuse meeldetuletamisel.

Naiskodukaitse baasväljaõppe läbimine Iga naiskodukaitsja kohustuseks on läbida baasväljaõpe (BVÕ), mis koos-neb neljast moodulist (organisat-siooniõpe, esmaabi, välitoitlustami-ne ja sõdurioskused). Oleme näinud ette, et baasväljaõpe tuleb läbida kahe aasta jooksul alates liikmeks vastuvõtmisest. Praktikas see alati muidugi nii libedalt ei lähe, ent igal juhul kulub kõikidel ringkondadel igal aastal märkimisväärne energia baasväljaõppe moodulite läbiviimi-sele ja suurem osa uutest liikmetest nendel ka osaleb.

2014. aasta lõpuks oli Naiskodu-kaitse baasväljaõppe täies mahus lä-binud 1002 tegevliiget, s.o 48,3% kõi-kidest tegevliikmetest, aasta varem oli vastav näitaja 45,9%. Üksikmoo-dulite lõikes on näitajad loomulikult kõrgemad: organisatsiooniõpetus 69,8%, esmaabi 66,8%, toitlustamine 61,4% ja sõdurioskused 61,9%. Kui võtta vaatluse alla vaid need, kes on olnud liikmed vähemalt kaks aastat, siis on BVÕ täies mahus läbinud 60,2% naiskodukaitsjatest.

Naiskodukaitsjad lahinguüksustesÜha enam naiskodukaitsjaid on kaasatud Kaitseliidu poolt etteval-mistatavatesse lahinguüksustesse. Täidetakse kõikvõimalikke ameti-kohti erinevates üksustes. Ootus-päraselt on esindatud toitlustuse ja meditsiiniga seotud ametikohad, ent naiskodukaitsjaid rakendatakse ka paljudes teistes funktsioonides. Koos formeerimisega on erinevates-se Kaitseliidu poolt ettevalmistata-vatesse üksustesse kaasatud ca 500 naiskodukaitsjat.

Siiani on raskendanud naiste nimetamist sõjaaja ametikohtadele protsessi keerukus. End vabatahtli-kuna kaitseväekohuslase ja reserv-väelasena arvele võtnud naiste hulk on võrdlemisi tagasihoidlik. Lisaks

administratiivsele tülikusele on paljusid tagasi hoidnud asjaolu, et ka vabatahtlikult võetud kaitse-väekohustus on tagasipööramatu ja võetakse endale 60. eluaastani. Naiste kaasamist peaks hõlbustama peagi vastuvõetav riigikaitsesea-dus. Sellega lisatakse Kaitseliidu seadusesse säte, mille kohaselt saab kaitseväekohustuseta Kaitse-liidu tegevliikme nimetada sõjaaja ametikohale tema eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.

Kaitseliidu ülesannete täitminePeamised ülesanded, mida naisko-dukaitsjad malevates täidavad, seon-duvad toitlustamise, staabitöö, me-ditsiini tagamise ja formeerimisega. Kõige enam on naiskodukaitsjad seotud toitlustamisega, ühtekokku toitlustati aasta jooksul 417 üritusel, millest 317 olid seotud Kaitseliiduga (toitlustust tagas 275 naiskodu-kaitsjat) ning sajal korral toitlustati väljaspool organisatsiooni (161 nais-kodukaitsjat). Selgelt tähendab see

tohutul hulgal töötunde ja energiat. Siinkohal on oluline silmas pida-da, et naiskodukaitsjaid kaasataks ennekõike sellistele üritustele, kus tegevus on toitlustajatele endile ka väljaõppelise tähendusega (näiteks reservõppekogunemised, suuremad õppused). Maleva staabis pliidil tee keetmine seda ilmselgelt pole ja sellist rakendust tuleks võimalusel vältida, et niigi aktiivseid liikmeid mitte üleekspluateerida.

Staabiassistentidena leidis 2014. aastal 27 üritusel rakendust 53 naiskodukaitsjat. Hea meel on selle üle, et staabiassistente kasutatakse peaaegu kõikides malevates. Siiski kostab aeg-ajalt noote, et neile ei leita maleva tasandil eesmärgipä-rast rakendust. Meditsiini tagati 98 ja formeeriti 17 üritusel. Kaasatud naiskodukaitsjate arv oli vastavalt 50 ja 84.

Kindlasti on naiskodukaitsjate kaasamises arenguruumi ning ühine planeerimine ja kokkulepped maleva tasandil peaksid tulevikus tagama veelgi tõhusama rakenduse.

KA

RR

I K

AA

S

Uus riigi-

kaitseseadus

lihtsustab

oluliselt

naiste

määramist

sõjaaja ame-

tikohtadele

652 | 2015

NA

ISE

D

Keila naised lihvisid praktilisi oskusi

Jaanuari lõpul viisid Keila jaoskon-na naised läbi praktiliste oskuste päeva. Paldiski jaoskonna esinai-ne Katrin Lanina õpetas tegema organzalilledest prosse ja juukse-kaunistusi. Et meis kõigis ärkas huvi organzalillede vastu, leppisi-me Katriniga kokku, et õppetun-nile tuleb järg ning ta jagab oma teadmisi ka Keila kodutütarde ja noorkotkaste rühmas.

Siiri Kobin Viljandist õpetas mak-rameesõlme ja selle kasutamist võtmehoidja tegemisel. Teiseks õppisime tegema rahvuslikke pree-se, mis olid oma ilu ja lihtsusega tõeliseks üllatajaks. Margit Odar juhendas poekottide õmblemist. Kasutasime kangajääke ja tänu sellele tuli iga kott ise nägu. Tiina Mäe juhendatud nahatöö abil said inetutest purkidest kunstipärased pliiatsitopsid ja vaasiümbrised.

Tihedad päevad Kirnas

24. jaanuari hommikul said Kirnas kokku need, kes tahtsid läbida baasväljaõppe organisatsiooni-õpetuse moodulit. Kahe sisutiheda päeva jooksul saime põhjaliku ülevaate Eesti riigikaitsest, aja-loost, Naiskodukaitse tegevusest, erialadest ja vormikandmisest. Riviõppes harjutasime seisanguid, joondumist, tervitamist, pöördeid ja liikumisviise.

Räpina perepäev tegi Kaitseliiduga tuttavaks

15. veebruaril osalesid Põlva ring-konna Räpina jaoskonna naiskodu-kaitsjad Räpina perepäeval „Kaitse-liiduga tuttavaks“.

Ürituse raames avati Räpina üksikkompanii kodu. Kaitseliit näitas perepäeval relvi ja varustust, korraldas laskeimitaatoril laskmist ja teisi võistlusmänge, samal ajal kui naiskodukaitsjad tutvustasid Naiskodukaitset ja viisid läbi esma-abikoolitust. Kõigile perepäevalis-tele pakuti kuuma suppi, maitsvad pirukaid ja sooja teed.

Harju ringkonda sündis Rae jaoskond11. jaanuaril koguneti Rae vallamajas asuvasse Kaitseliidu Jüri

kompanii ruumi Naiskodukaitse Harju ringkonna Rae jaoskonna

asutamiskoosolekule.

Asutamiskoosolekul osales lisaks peret heitnud Männiku jaos-konna naiskodukaitsjatele ka Kaitseliidu Kose malevkonna pealik Toomas Kutsar, kes julgustas naisi olema omamoodi mässumeel-sed, tuues võrdluseks just sel hetkel väljas möllava väiksemat sorti lumetormi. „Kaitseliitlased Jüri kompaniist ootasid pikisilmi enda kõrvale naiskodukaitsjaid, mõtteid uue jaoskonna loomise üle mõlgutati juba poolteist aastat tagasi,“ väljendas Kutsar head meelt uue jaoskonna üle.

Sõna võttis ka Naiskodukaitse Harju ringkonna esinaine Helen Allas, kes avaldas head meelt ringkonda lisandunud kaheksanda jaoskonna üle. Asutamiskoosolekul oli nõu ja jõuga abiks Naisko-dukaitse instruktor Pille Veitmaa. Vastloodud Rae jaoskonna liik-med on erineva staažiga naiskodukaitsjad, kellest osa alles alustab oma esimestel baasväljaõppemoodulitel osalemist. Jaoskonna esinaiseks valiti Anu Tolsa ja aseesinaiseks Veronika Isberg.

Organisatsiooniõppeinstruktorid valmistasid Lõõlas õppematerjaleJaanuarikuud veebruariks vahetaval nädalavahetusel kohtu-

sid Järvamaal Lõõla õppekeskuses Naiskodukaitse organisat-

siooniõpetuse instruktorid, et mitte ainult õppida ja mõtteid

koguda, kuidas midagi võiks teha ja õpetada, vaid kohapeal ise

õppematerjale valmistada.

Selline õppepäevade formaat töötas küll, sest lõpetamise ajaks oli valmis üks õppevideo, hulk õppefotosid ja paar õppemängu ning lõpetamise ootel on veel mitu mängu, videot jm.

Ilmselt juba järgmisel baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse moodulil saavad õppijad mängida temaatiliste piltidega memoriini, lühenditega doominod ja vaadata Naiskodukaitse, Kaitseliidu ja Eesti ajaloo 3D ajatelge ning õige mitut humoorikat videot.

UUDISED

HA

RJU

RIN

GK

ON

D

2 | 201566

NA

ISE

D

MTÜ Vaba Ukraina

esindaja võitlejatele

mõeldud sokke-kindaid

vastu võtmas

Naiskodukaitsjate abiga koguti

üle 1700 Eesti ja Ukraina värvi-

des soki- ning kindapaari

672 | 2015

NA

ISE

D

Seda, et Ukraina sündmused lähe-vad Eesti inimestele korda, näitab nende hulk, kes projektis kaasa lõid. Üle Eesti kogusid naiskodukaitsjad kokku üle 1700 paari villaseid sokke ja kindaid. „Ootasime eelkõige Eesti ja Ukraina lipu värvides kudumeid. Oleme varasematel aastatel ku-dunud Eesti missioonisõduritele Afganistanis rahvusmustrites sokke-kindaid ja sellest inspiratsioo-ni saanuna kooti taas Eesti rah-vusmustrites, kombineerides seda lipuvärvidega ja tulemused olid väga muljetavaldavad,“ selgitas Nais-kodukaitse esinaine Airi Tooming. Naiskodukaitseni jõudnud vastuka-jas kinnitasid käsitöötegijad, et on hoopis erilisem tunne kududa just sellise projekti ja eesmärgi nimel, nagu seda on Ukraina sõdurite ja pagulaste abistamine.

29. septembril 2014 tegi

Naiskodukaitse üleskutse

kududa Ukraina võitlejate ja

sisepagulaste abistamiseks

võimalikult suur hulk Ukrai-

na ja Eesti värvides villaseid

sokke ja sõrmkindaid, lisada

neile soojad tervitused ning

saata asjad piirkonda, kus

neid kõige enam vaja läheb.

Tekst: AVE PROOS

Eesti naiste kudumid soojendavad varbaid Ukrainas

4 X

TII

T T

AM

BE

RG

Naiskodukaitse esindajad andsid kudumid koostööpartneritele MTÜ-dest Vaba Ukraina ja Eesti Pagulas-abi üle 17. detsembril Kaitseliidu peastaabis. Sokkide ja kinnaste sihtkohta jõudmisel oli oluline osa ka Ukraina kultuurikeskusel, mille kaudu liikus Eestist Ukrainasse ligi 50 tonni talvevarustust. Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kal-las ütles, et suure tõenäosusega on Eesti üks väheseid riike, kes sellist abi Ukrainasse viib, sest üldiselt on põgenikud abistajariikide fooku-sest väljas. „Kui käisin novembris humanitaarabi jagamas, oli Eesti koos Saksamaaga ainus, kes huma-nitaarabi jagas. Väga palju abi läheb armeele, sõdijatele, sinna jõuab tõesti päris palju abi teistelt riiki-delt, näiteks Leedu ja Poola on väga aktiivsed. Aga naistele, lastele ja vanuritele, kes on ka konfl iktis kan-natav osapool, jõuab oluliselt vähem abi,“ selgitas Kallas.

Suur osa Naiskodukaitse kogutud kudumitest soojendab vaba Ukraina eest võitlejate käsi ja jalgu. „Kõige tähtsam on emotsionaalne väärtus. Kohapeal ukrainlased rõõmustavad väga selle üle, et keegi toetab, eriti, et Eesti toetab. Paar meie liiget käis hiljuti Ukrainas ja nad võeti vastu nagu rahvuskangelased,“ kinnitas MTÜ Vaba Ukraina asutajaliige Ro-nald Riistan.

Tänaseks on kõik kudumid siht-kohtadesse jõudnud – pagulastele Zaporižžja obalastis, Bulavinskaya külas ja mujal, võitlejatele pataljo-nides Tšernigov, Marusin, Donbass, KievskajaRuss-11. Osa kudumitest jõudis ka Ukraina piirivalvurite, 12. territoriaalpataljoni meesteni.

2 | 201568

NO

OR

ED

Antonina Eek – särasilme noortejuht ViljandimaaltNoorte Kotkaste Sakala

maleva Nutikate Rebaste

rühmapealiku Antonina

Eegi sõnul on kõige tähtsam

ära tunda, et sa tegutsed

tuleviku nimel. Sära poiste

silmades pärast õnnestunud

ettevõtmist on pingutamist

väärt.

Tekst: HENRI PAAVO

Antonina, sul puudub

kaitseväeline taust, ütle, kust

tuli sulle mõte hakata Kaitseliidu

noorteorganisatsiooni

rühmapealikuks?

Ettepaneku Paistu koolis noorkot-kaste rühma juhtida tegi mulle Taimi Luik. Taimi tegeles Paistu koolis kodutütardega ja poisid tahtsid kampa lüüa. Et kodutütarde juht ei tahtnud võtta lisakoormust (noormehed vajavad teistmoodi tegevusi ja lähenemist), tuli ta minu jutule. Kindlasti ei rääkinud me vaid ühe korra. Et ma ei teadnud midagi kodutütardest ega noorkotkastest, tuli mul enne otsuse langetamist asja uurida ja kaaluda.

Kas sa tunned, et Noorte

Kotkaste organisatsioonis oleks

kaitseväe taust või ajateenistuse

kogemus oluline?

Mäletan, et kui täieliku võhikuna noortejuhiks tulin, oli tahe suur, kuid tunne tühi. Kui olin esimest korda koosolekul koos noortejuhti-dega, kes teadsid, mida nad teevad, oli enesetunne väga kehv, sest mul puudusid nii teadmised kui ka koge-mused.

Tuli midagi ette võtta ja tänu Ave Puru (tollane Sakala maleva noorte-

instruktor) abile ja toele sain aru, et tuleb ennast harima hakata. Läksin Haapsallu noortejuhtide koolitusele. Võin ausalt öelda, et julgus ja tahe aktiivsemalt tegutseda tulid pärast koolitust. Olen veendunud, et tänu läbitud koolitustele olen suutnud oma rühma tegevusi planeerida ja pakkuda noortele põnevust. Kuid ma ei arva, et kaitseväe taust oleks mind aidanud, sest olen noorkot-kaste rühmapealik ja tegutsen alati lähtudes Noorte Kotkaste põhikir-jast. Ka tegevusi planeerin, arves-tades seda, mida peavad ja võiksid noorkotkad osata. Ma saan täielikult keskenduda oma rühma arengule ja heaolule.

Olen tänulik, et Kaitseliit on andnud mulle võimaluse ennast harida ja koolitada. Soovitan igal noortejuhil sama teha. Ja muidugi on võimalus, et kui ma ise miskit ei oska, saan pöörduda kaitseliitlaste või naiskodukaitsjate poole, kes hea meelega tulevad ja aitavad noorme-hi koolitada.

Kas vahel on tunne, et tahaksid

hoopis kodutütardega tegelda?

Tegelen ise kaunite kunstide ja käsitööga ning põhjusel, et olen kaalude tähtkujust, on vaja kaalu-

692 | 2015

NO

OR

ED

kausi teisele poole ekstreemsust ja põnevust. Noorte Kotkaste organi-satsioon pakub mulle seda. Kodutü-tarde rühmadega teeme koostööd ja sellest piisab.

Mis on olnud su raskeim hetk

ja mida on positiivset Noorte

Kotkaste organisatsioonis?

Olid ajad, mil arvasin, et ma ei taha enam noortega tegelda. Küsi-te, et miks. Sest olles noorkotkaste rühmapealik ja samas naisterah-vas, pidin igal pool ja peaaegu alati tõestama, et ma tean, mida ma teen. Millegipärast arvati, et oskan noor-meestele õpetada ainult varrastel kudumist ja heegeldamist. Tänu retkejuhi koolitusele, kus pidin ennast proovile panema, ületama hirmu ja meeskonnas tegutsema, ning tänu järgmistele koolitustele kasvas ka mu enesehinnang. Tean nüüd, et oskan poistele pakkuda katsumusrohkeid tegevusi. Saan õpetada matkatarkusi ja poisse jär-gukatseteks ette valmistada. Seda

kõike tänu asjalikele koolitajatele ja headele sõpradele, toetavatele rüh-mapealikele nii Sakala malevas kui ka üle riigi, kellega koos olen kooli-tustel viibinud. Suur tänu ka Sakala maleva noorteinstruktoritele Ave Purule ja Ain Laanele. Praeguseks võib öelda, et noorteorganisatsioo-nide tegevusele on üldse hakatud rohkem tähelepanu pöörama. See on positiivne.

Oled olnud organisatsioonis ligi

kuus aastat, mis sind motiveerib

ja mis on edasikandev jõud?

Mind motiveerib noorte tahe midagi teha. Koolis poistega kohtudes on

alati üks küsimus ja see on: „Mis me järgmiseks teeme?“ Mind motivee-rib sära noorte silmades, kui neil on ootused ja tegutsemistahe, kui näen, et noortes endas tärkab ettevõtlikkus.

Sul on rühmas 30 noormeest.

Räägi nüüd välja, mis on nii

suure liikmeskonna saladus ja

seda stabiilselt juba aastaid?

Algusaastatel arvasin, et kui rüh-mas on kümme poissi, on seda piisavavalt. Algus oli ka raske. Pidin poistele õpetama meeskonnatööd, seletama, et tähtis on ka kõige nõr-gem lüli järele aidata. Kuid võistlus käis ikka isikliku võidu peale. Õn-neks mingil hetkel jõudis nendeni äratundmine, et rühmatunne on kõige tähtsam. Kui oleme võistlustel väljas kahe meeskonnaga ja juhtub, et üks meeskond on mängus võidu saanud, on ju pidu terves rühmas. Pärast seda avastust läks kõik pare-muse poole.

Ma ei ole kunagi arvanud, et rüh-mapealik on selleks, et teha, mõel-

Ma olen selleks, et aidata noortel leida tee arenguks, julgustan neid ületama raskusi ja hirme.

ERAKOGU

2 | 201570

NO

OR

ED

da ja otsustada üksi selle üle, mis rühmas toimub või saab toimuma. Tegemist on noorte inimestega. Neil on miljon erinevat huvi. Ma olen selleks, et aidata noortel leida tee arenguks, julgustan neid ületama raskusi ja hirme. Õnneks on meie rühmas tublid noorkotkad, kes, olles vanuses 14–17, on noorematele eeskujuks ja toeks. Kui panen kokku Noorte Kotkaste põhikirja ning noorte soovid ja võimalused, mida mina rühmapealikuna saan reali-seerida, ongi kompott, mis pakub noormeestele põnevust, katsumusi, lõbusat äraolemist, sõpruskonda ja eneseteostust.

Lisaks on oluline see, et tuleb olla ise eeskujuks ja toeks. Noormees-tega on nii, et kui teen ise kõike nendega koos ja ei virise (nemad ju viriseda ei tohi), on austus garan-teeritud. Jälgin seda reeglit alati. On oluline, et kui kaheksa-aastane poiss ootab rühma tulles tuge ja vahel ka kallistust, siis ajaga kasvab temas arusaam, et ma olen tema jaoks

Ma olen vist lihtsalt õnneliku juhuse kaudu saanud endale rühma, kus on töökad ja füüsiliselt aktiivsed lapsed.

Antonina Eek ei käi

oma noorkotkastega

ainult metsas roo-

mamas ja lahingu-

strateegiat õppimas.

Nad korraldavad ka

meeskonnamänge ja

toredaid karnevale

NK

SA

KA

LA

MA

LE

V

olemas, olen toetamas ja suunamas. Kuid teatud olukordades on minu käsk täitmiseks. Ja seda teavad kõik minu rühma poisid. Ma ei ole rühma tegevusi reklaaminud, kuid siiski on meiega liitunud poisid ka teistest koolidest. Miks? Sest nad kuulevad meie tegemistest ja soovivad kaasa lüüa. Nii lihtne see ongi.

Teame, et on väga raske

korraldada seitsme- ja

17-aastasele ühtviisi põnevat

üritust. Kuidas sina selle

probleemi oled lahendanud?

Jagan oma muret rühma vanemate poistega. Seletan neile, et üllatusena on nad suurteks kasvanud ja tänu oma aktiivsele tegevusele ka tarkusi kogunud. Seletan ka, et nüüd on tulnud hetk, kus nad saavad särada, olla suureks eeskujuks neile, kes vanematele siiralt alt ülesse vaata-vad. Uskuge, see toimib. Olen alati toonitanud, et poisid, kes on minu rühmas õppides kasvanud tublideks noorkotkasteks, teavad ja oskavad

minust palju rohkem. Just noor-kotkaste tarkusi. Mina olen üksnes õpetaja, kuid poisid on koostöös kaitseliitlastega ja võistlustel kind-lasti õppinud hulganisti tarkusi ja kavalusi ning saanud hindamatuid kogemusi. Üks seitsme-kaheksa-aas-tane vaatab suure respektiga vane-male poisile otsa ja püüab teda igati jäljendada. Kui korraldan üritust, kus pean kõiki vanuserühmi kaa-sama, teengi nii, et vanemad poisid saavad rakendada oma juhendamis- ja õpetamisoskusi nooremate peal. Muidugi on ka selliseid üritusi, mida korraldan ainult vanematele poiste-le, näiteks kanuumatk kärestikulisel jõel või värvikuulimäng.

Mis on sinu arvates poiste

lemmiktegevused?

Lemmikuid ei oskagi välja tuua. Pärast iga laagrit ja matka räägivad poisid, et see oleks võinud kauem kesta. Neile meeldib, kui tegevused on mitmekülgsed. Oleme matkanud nii ratastel kui ka jalgsi, kanuudes ja täisvarustusega. Oleme õppinud mägironimist ja ellujäämist metsas. Me ei käi ainult metsas roomamas ja lahingustrateegiat õppimas. Oleme korraldanud meeskonnamänge ja toredaid karnevale. Ja ette valmista-

712 | 2015

NO

OR

ED

Ette valmistades uut üritust saab Antonina alati poistega kokku, et tegevuskava läbi arutada.

Nii on nad üksteise seisukohtadega hästi kursis

L I S A T E A V E

Mõned nipid alustavale rühmapealikule

1. Kasuta võimalust ennast koolitada. Väga suur tähtsus on sellel, et sa teaksid, mida teed ja mida sinult oodatakse. Ka vabatahtlikelt noortejuhtidelt nõutakse seaduste tundmist ja nende täitmist. Alustada võikski noortejuh-tidele korraldatavatest kursustest. Saad palju teadmisi, kuid veel rohkem häid sõpru.

2. Pane koostöös noortega paika rühma reeglid. Suhtu noortesse austusega, isegi, kui nende ettepanekud ja ideed tunduvad sulle esialgu naeruväärsetena. Noored on väga andekad ja nende fantaasia on piiritu. Ainult siis, kui leiad kesktee selle vahel, mida soovivad noored ja mida sa saad neile võimaldada, on teie koos-töö edukas. Arenda ennast ja lähtu alati laste seisukohast. Siis ei teki olukorda, kus lõbus on ainult sinul.

3. Suhtle noortega! Noored tahavad seiklusi, kuid on ka olukordi, kus nad vajavad rahune-miseks aega või kus väiksemad lapsed vaja-vad lohutust ja individuaalset tähelepanu. Sa võtad enda rühma erinevatest peredest ja eri-nevate vajadustega lapsed. Kuid suhtu neisse alati võrdselt. Tunnista enda vigu ja vabanda, siis vastatakse ka sulle samaga. Arvan, et kõige tähtsam on äratundmine, et sa tegutsed laste arengu nimel. Pea meeles, et noorte siiras rõõm ja tänu ei tule võib-olla kohe. See tuleb ajapikku.

NK

SA

KA

LA

MA

LE

V

des uut üritust on meil alati pois-tega koondused, kus koos arutame, kuidas ja mismoodi. Siis teavad nad minu seisukohta ja mina oskan noormeestega arvestada.

Kas sa tunned, et tänapäeva

poisid on kuidagi teistmoodi,

näiteks laisemad või füüsiliselt

lahjemad kui viis-kuus aastat

tagasi, kui sa alustasid?

Ka minu lapsepõlves räägiti, et lapsed on laisemad ja lahjemad. Ma ei taju küll midagi sellist. Ma olen vist lihtsalt õnneliku juhuse kau-du saanud endale rühma, kus on töökad ja füüsiliselt aktiivsed lapsed. Kas ma olen ainus? Kõik noormehed Nutikate Rebaste rühmas on millegi poolest erinevad. Igaühel on omad head ja vead. Aga kellel neid ei oleks? Kui tahame, et lapsed oleksid tublid ja aktiivsed, peame ise eeskuju näitama. Arvestame oma rühma-liikmete nõrkuste ja ka hirmude-ga. Alati on olnud väikseid poisse, kes näiteks kardavad pimedust või ööbivad esimest korda kodust eemal. Nendele olen pidanud enne uinumist muinasjuttu jutustama, seda nii varasematel aegadel kui ka nüüd. Aga poisid on igati aktiivsed ja tublid. Olen nende üle uhke.

Kindlasti on lugejate seas inimesi,

kes südames sooviksid noortega

tegelda, kuid ei julge esimest

sammu astuda. Mida sa nendele

inimestele soovitaksid?

Kui tunned, et soovid noortega tegelda, ära rohkem kõhkle. Hakka tegutsema! Alles tegutsedes saad õige tunde kätte. Tänu Kaitseliidu toele on sulle antud võimalus noor-tega tegutseda ja ennast mitmekülg-selt koolitada. Tänapäeva maailmas on kõikide tegevuste taga rahalised väljaminekud. Sinul ja sinu rüh-mal on Kaitseliidu toetus olemas. Mõtle sellele, et sul on võimalus teha ühiskonnale ja noortele head, kui oled vabatahtlik noortejuht. Kõige tähtsam on ära tunda, et sa oled vabatahtlik, kes tegutseb tuleviku nimel. Iga kord, kui pärast õnnes-tunud üritust näed noorte silmades sära, oli see väärt pingutus. See on uskumatu tunne, kui sulle tuleb tänaval vastu sinu rühmast välja kasvanud noormees. Sa tead, et oled tema arengusse lisanud killukese ennast. Tegutse!

2 | 201572

NO

OR

ED

Tartu kodutütred pidasid aastapäevaTänapäeval on kombeks

uhkeldada sõprade, eelkõige

virtuaalsete sõprade arvuga

mõnes sotsiaalvõrgustikus.

Aga kui paljud meist saavad

öelda, et nende sünnipäeva-

le on nii palju külalisi tulnud,

et pidi naabritelt toole lae-

nama?

Tekst: ALEKSANDRA ZAVERJUHHA

Minul õnnestus just ühel sellisel sünnipäeval külas olla. Nimelt tähistas Kodutütarde Tartu ring-kond 24. jaanuaril Kodutütarde 83. aastapäeva.

Sünnipäev ja kingitusedKodutütarde sünnipäev on ses mõttes eriline, et sinna tulekuks ei pea saa-ma kutset. Tulla on palutud organi-satsiooni liikmetel ja rühmavanema-tel, instruktoritel-abilistel ja nende peredel, samuti sõpradel Kaitseliidu Tartu malevast, Noorte Kotkaste seast ja Naiskodukaitsest. Sestap koguneski külalisi nii rohkelt ja nad olid üsna erinevad. Kasvõi vanuse poolest: kõige noorem külaline oli alla aastane, üks vanimatest aga sai juba 94, sel-leks oli endine kodutütar Hilda Annus. Mõnele külalisele oli see sünnipäev väärtuslik võimaluseks kohata vanu sõpru.

Sünnipäeval – nagu ikka kombeks – vaadati algul tagasi eelmisele aas-

tale. Noorteinstruktor Mirjam Link ja ringkonnavanema abi Mari-Liis Õun tuletasid meeleolukate pilti-de abil meelde kõige värvikamaid sündmusi aastast 2014. Siis said sõna Kaitseliidu pere liikmed. Tartu maleva pealik major Kalle Köhler rääkis veidi Kodutütarde ajaloost ja tänapäevast ning väärtustest, mis on läbi aegade olulised. Naiskodu-kaitse esindaja Kadi Kass kõneles sellest, kuidas kodutütred aitavad täiskasvanutel mängulisust ja loo-vust õppida ning hoida. Noorte Kot-kaste Tartu maleva pealiku tervitus saabus kaugest Kambodžast, selle andis edasi rühmapealik Sander Kukk, ja ega Kodutütarde enda ring-konnavanem olnud geograafi liselt lähemal – tema tervitused saabusid Austraaliast.

Aga mis oleks sünnipäev ilma kin-gitusteta? Esimesena said oma kin-gituse kätte need tüdrukud – Kaja, Regina, Eliise ja Klaara –, kes saavu-

ANDRUS MEKK

732 | 2015

NO

OR

ED

ALUTAGUSE

19. jaanuaril on meie kodutütarde perel põhjust otsida kapist välja vormid, lüüa kingad läikima, teha pähe patsid ja suunduda tähista-ma Kodutütarde aastapäeva. Kodutütarde Viru ringkonna aastapäe-va tähistati tänavu 25. jaanuaril loosi tahtel Väike-Maarjas.

Loomulikult ei saa pidu mööduda ilma parimate tunnustamiseta. Väga suure tänu osaliseks sai Väike-Maarja kodutütarde rühmava-nem Silvi Aasumets, kes koos oma tüdrukutega selle peo korraldas. Meie pikaaegsest noortejuhist Leili Aleksejevist sai Kodutütarde kuldsõlega teeneteristi omanik. Lisaks võeti meie toreda pere auliikmeks 93-aastane Vaike Valk, kes oli ka ise kunagi kodutütar. Kodutütreid oli õnnitlema tulnud ka Lääne-Viru maavanem Marko Torm.

SAAREMAA

30. jaanuaril peeti Lümanda põhikoolis Kodutütarde 83. aastapäeva puhul pidulik koondus. Kodutütre tõotuse andis seal organisatsiooni kuus uut liiget, kes said kaela kollase kaelaräti. Nüüd on Lümanda rüh-mas 16 kodutütart. Aastapäeva puhul olid väikesed kodutütred katnud pidulaua, suupisted ja sünnipäevatordi meisterdasid eelmisel päeval suured kodutütred ja noorkotkad. Koondusel olid külalisteks Kodutü-tarde Saaremaa ringkonna juhatuse liige Merle Kivi, kooli direktor Liia Raun ja huvijuht Reet Laht.

VÕRU

Võrumaa kodutütred tähistasid Kodutütarde 83. aastapäeva vormi-kandmispäevaga. Päeva lõpul söödi ühiselt torti ja meenutati möö-dunud aastate tegemisi ning pandi paika tulevikuplaane.

HARJU

Kodutütarde 83. aastapäeva tähistas Keila rühm koondusega. Tegi-me koos kollaaži „Minu rühm“ ning rääkisime, mida oleme teinud, mida uut teada saanud ja kuidas seda rakendanud. Kollaaž läheb üles kodutütarde ja noorkotkaste Keila rühma näitusele, mis ava-takse Eesti vabariigi aastapäeva tähistamiseks 21. veebruaril Harju maakonnaraamatukogus Keilas. Näitusel saab tutvuda meie rühma tegemiste ja saavutustega. Kodutütarde aastapäeva puhul külastas meid kolonelleitnant Rain Jano kaitseväe peastaabist ning kõik tüd-rukud said kingituseks kaelapaela ja pastaka.

RAPLA

Rapla ringkonnas tähistati Kodutütarde aastapäeva vormikandmis-päevana, millel osalesid Keava, Märjamaa ja Rapla rühma tüdrukud. Märjamaa rühma uusimad kodutütred, kes võeti organisatsiooni vastu alles läinud aasta 6. detsembril, ootasid seda päeva juba tõo-tuse andmisest saadik.

19. jaanuaril vormis kooli minnes olid tüdrukud õnnelikud, et saa-vad seda teistele näidata. Nende meeldivaim kogemus oli Märjamaa muusika- ja kunstikoolis, kui nad õhtustesse tundidesse läksid ja nende rõivaste vastu erilist huvi tunti. Nad pidid siis oma kaaslastele selgitama, kes on kodutütred, millega nad tegelevad ja miks nad on täna vormis nii koolis kui ka huvikoolis. Mille peale avaldati soovi ka kodutütreks saada. Tüdrukud olid oma esitlusega rahul ja ootavad järgmist vormipäeva.

AASTAPÄEVA TÄHISTAMINEtasid mullu üleriigilisel nooremate kodutütarde matkamängul esikoha. Siis jagati Kodutütarde peavanema ja ringkonnavanema tänukirju. Ko-dutütarde kõrgeima autasu – hool-susmärgi – said tänavu kaks tublit noort rühmajuhti Pilleriin ja Kärol. Lisaks jagati kuus hoolsuspaela. Siis tuli erialamärkide saamise kord. Kahekümne kaheksast võimalikust said nimetatud üheksa: aktivist/organisaator, muusik, matkaja, meedik, laskur, tugiisik, kroonik, sportlane ja kunstnik. Kingituste ning tänu ja tähelepanuta ei jäänud rühmavanemad ega -juhid, instruk-torid ega abilised.

Pidulikud hetkedKõige pühalikum hetk oli aasta-päeval uute liikmete vastuvõtt. Sel korral oli kodutütre teekonna alus-tamiseks valmis 24 tüdrukut, kes andsid kõigi külaliste ees tõotuse ja said kaela kodutütre kollase kaela-räti. Uusi liikmeid tervitati ühiselt kodutütarde lauluga.

Oli sõpradelgi üht-teist ütelda ja näidata. Ene Pärn Noorkotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsist kiitis tüdrukute austust vormi vastu ning soovitas noortel õppida keeli ja võõ-ramaa radu mitte peljata. Sealt saab palju kasulikku õppida ning need teadmised ja oskused kodumaale tuua. Endine Tartu ringkonnava-nem Ülle Närska aga rääkis sellest, kuidas ta hindab nüüd kodutütarde tegevusi eelkõige lapsevanema sei-sukohalt. Sünnipäevalisi tervitasid Aare Nurm ja Kristjan Bachman, viimane kõigi nende poolt, kes olid metsas õppustel ja ei saanud sünni-päevale tulla. Lõpuks üllatas Noor-kotkaste ja Kodutütarde Sõprade Seltsi liige Osvald Sasko kõiki oma mustkunstnikuoskustega.

Sünnipäev on nüüd läbi. Kodu-tütarde vormimütsidest ajendatud võilillede ja maikuu tunne jääb aga südamesse ja aitab talvekuud üle elada. Nagu ringkonnavanema abi ütles, ees on ootamas uus koge-muste ja teadmiste kogumise aasta. Kodutütarde avatus ja külalislahkus ei olnud vaid sünnipäevaks varutud. Avastuste ja saavutuste teel võib iga-üks olla nii õpetaja kui ka õpilasena. Abikäsi on siin alati teretulnud ja sõbralik toetus rõõmsalt garanteeri-tud.

2 | 201574

NO

OR

ED

Reede õhtul kogunes uudishimu täis seltskond vanemaid noorkotkaid-kodutütreid Jõgevale. Ei olnud teada, mis saama hakkab. Kõik kohaletul-nud olid vanad olijad, seega kartust ei olnud, pigem põnevus. Instruk-torite jutt jättis teadlikult suure osa eesseisvast saladuseks.

Salapärane kohalejõudmineOsalejad jaotati kolme enam-vähem võrdsetesse gruppi ja anti ülesanne valida varustuse hulgast välja see, mida tarvis võib minna. Sihtkoht oli endiselt saladus. Loogilise mõistuse ja kõhutunde abil sai varustuse osas-valik tehtud, järgnesid varustuse au-tole laadimine ja sõit tundmatusse. Elektroonikaseadmed olid keelatud, taskulamp lubatud.

Pooletunnine autokastis loksumi-ne viis meid ühte väiksesse Jõge-vamaa asulasse, kus grupid kiirelt ilmselt aastakümneid tagasi maha jäetud kortermajja elama kupatati. Iga grupp sai endale ühe trepiko-jakompleksi. Keldrisse tuli rajada öö-bimiskoht. See hõlmas väljavalitud ruumi koristamist, katkiste akende soojustamist, lagede lisatoestamist,

Jõgevamaa noored said kogemuse, kuidas mahajäetud

kortermajja ajutine pesa rajada.

Tekst: AAPO REHI

peale ärkasin öösel pidevalt. Emot-sioon: täna tuleb hea päev.“

Pidev ööbimiskoha täiustamineJärgmise päeva põhiülesanneteks oli veevõtukoha leidmine, pesemisnurga rajamine ja ööbimiskoha täiustamine

– see ei saanud kunagi valmis, alati oli midagi, mida veel teha, mõni nurgake, mida soojustada, või lisada mõni mu-gavus. Söögiks anti grupi peale üks toidupakk – imetlusväärse vennalik-kusega sai see jaotatud.

Omamoodi põnevaks osutus duši-nurga ehitamine – tükike kilet ühte toanurka põrandaks ja ämber veega kõrvale. Ahju kõrval soojendasime pudelitega vett, et päris külmaga pesema ei peaks. Esmapilgul tundus mõte enda pesemisest mahajäetud hoone külmas keldris üpris ebameel-divana, kuid kõik, kes meie grupist pesemas käisid, nentisid, et puhas olemine pärast pesemist annab ene-setundele väga palju juurde. Hügiee-ni olulisust ei tohi alahinnata.

Pühapäeva hommikul kolisime oma armsakssaanud urgudest välja. Ühtlasi viskasime pilgu peale ka teiste gruppide elamistele, et näha, missuguseid lahendusi olid nemad kasutanud. Kohalikus rahvamajas ootas meid ülimaitsev toidukord, mis kulges ühes lugude vestmisega möödunud päevadest.

vana Rootsi ahju paigaldamist kütte-kehaks, tühjendatava ja võimalikult puhta kemmergu rajamist jne.

Kui esmane üleskeerutatud tolm ninast kaduma hakkas, paar küün-lakest virvendavat valgust heitsid ja ahi soojaks läks, muutus pisike pesake mahajäetud hoones keset jaanuarikuu külma ööd ühtäkki üsna hubaseks koduks. Nõnda möö-dus tavametsalaagrist ebaharilikult mugavamalt meie esimene öö.

Instruktorid jätsid osalejatele va-bad käed ülesannete lahendamisel, mis tähendas loomingulist lähene-mist probleemidele. Loomingulisus on ilmselt üks tähtsamaid isikuoma-dusi ellujäämiseks.

Laagri jooksul tuli iga tunni tagant täita „logiraamatut“, kuhu kirjutasime oma hetketegevused, emotsioonid ja muud, näiteks:

„Laupäev, kell 7.00.Sõime viie peale ühe koguse müs-

lit ära. Kaks ampsu ja edasi. Väga hea oli. Lõhkusime kõvasti puid ja kütame nii, et ahi punane. Sain 3 tundi jutti magada, ärgata oli väga külm, nüüd on tunne super. Voodil polnud lebomatti all, selle külma

Kaks ööd väljaspool mugavustsooni

KA

MA

RI

RÜ

HM

752 | 2015

NO

OR

ED

Tekst: HELI MAASLIEB

Kodutütarde Võrumaa ringkonna vanem

6. veebruaril, kui pikk koolinädal oli jäänud seljataha ja õpilased kiirustasid puhkama, sõitis osa Võrumaa noori, need olid kodutüt-red ja noorkotkad, Vastseliinasse kahepäevasesse piirkonnalaagrisse. Lapsi oli seal 105. Lisaks noortejuhid, abistajad. Laagri korraldasid Vast-seliina rühma noored. Kaks nädalat olid nad teinud ettevalmistusi ja nende ettevõtmine õnnestus. Tänud eestvedajatele Egertile, Ave-Liisile, Arturile, Ristole, Martinile, Katile ja kõigile teistele.

Uisud igas olukorrasSportlikud ja vaheldusrikkad olid tegevused, mida kõik said proovida. Vastseliina noorte eesmärgiks oli teistele omaealistele näidata, mida kohapeal on võimalik harrastada. Tegutseti nii õues kui ka toas.

Uisutamine oli üks neid tegevusi, mida said kõik proovida. Selle eest oli

hoolt kandnud kohalik lapsevanem Taavi Tuvike, kelle abiga oli olemas statsionaarne liuväli. Kogukonnas harrastavad noored jäähokit ja seda said proovida ka kõik laagrilised. Uisutamist rulluiskudel sai proovida noortekeskuse skate’irajal. Vastselii-na noortekeskus oli üldse üks hubane ja tegus koht. Seal viidi läbi töötube, üks neist oli näiteks täringumäng, kus pidi näitama teadmisi tervise-teemadel ja organisatsiooniga seotud küsimustes. Kohaliku noortekeskuse juhid Merlis ja Maris on aastaid pro-jekte kirjutanud ja tänu vallavalitsu-se toetusele on keskus kohalike laste seas populaarne koht.

Vald, kool, noortekeskus, lastevanemad – kõik teevad koostööd, mille eesmärgiks on laste arendamine

Võrumaa noored piirkonnalaagris Vastseliinas

Õpetlikud töötoad ja koostööErinevad töötoad – laskmine, sõlme-de õppimine, orienteerumine, luure-õpe, luuremäng öises metsas, võrk-pall, mitmesugused teatevõistlused, suusatamine, ühislaulmine keskööl

– olid kõik vanemate noorkotkaste ja kodutütarde läbi viia. Eeslauljateks olid aga Setomaa tuntud leelotajad Kauksi Ülle ja Evar Riitsaar. Õpilasi toetas laskmise juures kooli kehalise kasvatuse õpetaja Uuno Ruus.

Laagri korraldamise juures olid noored vaeva näinud ja eks tule-vikus oska nad tänu seekordsele läbiharjutamisele kõike paremini teha. Kogu ettevõtmist koordineeris Vastseliina tubli noortejuht Helju Sarapuu. Olles ise lastega laagris, tajusin erinevate organisatsioonide koostööd. Vald, kool, noortekeskus, lastevanemad – kõik teevad koos-tööd, mille eesmärgiks on laste arendamine ja siin on leitud selleks erinevaid võimalusi. Laager oli tore ja sportlik. Kaks päeva möödusid linnutiivul.

2 X

HE

LI

MA

AS

LIE

B

2 | 201576

NO

OR

ED

Pärnumaal peeti uusaastalaagrit

24. ja 25. jaanuaril kogunes üle 200 Pärnumaa noorkotka ja kodu-tütre ning nende juhi Audru kooli uusaastalaagrisse. Kahe tegusa päeva jooksul peeti maha mitmed võistlused, näiteks läbiti seiklusra-da, osaleti viktoriinil ning katsuti jõudu pallimängudes ja teatevõist-lustel. Ka oli noortel võimalus tut-vuda Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegemistega.

Viru malevas möödus rühmalaager rännates

24. ja 25. jaanuaril korraldati Vinni vallas Roela-Puka külas Kunda, Vinni-Pajusti ja Roela noorkot-kaste aasta esimene rühmalaager. Lisaks tavapäraste laagrirutiinide harjutamisele said noored kõvasti rännata. Esimesel päeval matkati Puka külla laagripaika ja sealt edasi Roela endise kalkunifarmi juurde, kilomeetreid edasi-tagasi umbes kakskümmend. Teisel päeval oli rühmapealik Märt Videvik valmis-tanud ette kaardi erinevate punkti-dega, mille noored pidid looduses üles leidma ja nende asukohta kirjeldama.

Pärast laagri lõpetamist tehti plaane edasiseks ja anti suuliselt tagasiside, millest võib järeldada, et Viru maleva noorkotkad jäid laag-riga rahule, kõik väljusid metsast rõõmsate ja rahuolevatena.

Nõmme noorkotkad tutvusid loomadega

30. jaanuaril külastasid Tallinna maleva Nõmme rühma nooremad noorkotkad Nõmme loodusmaja. Elavnurgas tutvuti väikeloomade-ga, nagu küülikud, merisead, hiired, rotid, deegud, villakhiired, harjas-vöölane, kilpkonnad, geko, kukk, oravad, vutid, papagoid, kalad ja erinevad selgrootud. Eelnevalt oli õpitud kõiki loomi natuke tundma, mängides mängu nende toitu-misharjumuste väljaselgitamiseks. Elavnurgas said kõik loomi loomi käes hoida ja toita.

Võrumaal loodi noortekogu15. jaanuaril kogunes esmakordselt Võrumaa maleva staapi 23

aktiivset noort erinevatest rühmadest, et koos mõelda, kuidas

muuta Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevus huvitava-

maks ja mitmekesisemaks.

Ligi kahe tunni jooksul läbi viidud ajurünnaku tulemusel sündis Võrumaa noorkotkaste ja kodutütarde noortekogu. Ajurünnaku viisid läbi Võrumaa Rajaleidja keskuse spetsialistid, kelle hinnangul olid koos toredad noored, kes ei tule üritustele ainult tarbima, vaid on valmis ise ka midagi ära tegema.

Noorkotkaste ja kodutütarde juhatusse valisid noored endi hul-gast Artur Vodi Vastseliina rühmast, Joosep Kurmi Rõuge rühmast, Liis Kikase Kreutzwaldi rühmast ja Kaisa Kahre Kääpa rühmast. Noortekogu hakkab kokku saama regulaarselt.

UUDISED

IIR

IS T

AG

EN

Turbas pole isegi vaikne aasta igav2014. aastal oli Turba rühmale suhteliselt vaikne. Võtsime küll

osa suurematest laagritest ning iga-aastase Sauturi laagri koos

Saue noorkotkaste ja kodutütardega ning Raudmeherännaku

tegime siiski ära.

Meile olid olulised ka maakaitsepäev, mis korraldati eelmisel aastal Nissis, ning sügislaagri korraldamine kogu Harju maleva noortele. Maakaitsepäeval olime väljas peaaegu kogu koosseisuga, sealjuures oli meil kaasas ja rivis marssimas ka meie pesamuna Minna Matilda, kes oli kasvult teistest poole väiksem. Nagu Eestile kombeks, oli see päev vih-mane, kuid pidasime tublisti vastu.

Sügislaagri korraldamine oli meile tõeline katsumus, sest selle korraldasid noored peaaegu omapead. Ka tunnid said jagatud nii, et enamiku neist andsid noored ise. Kedagi ei jäetud eemale, ka kõige väiksemad said ülesande. Teiste rühmade noored tahtsid meile appi tulla ja me võtsime nende abi suurima rõõmuga vastu. See laager tõi meile ka uusi liikmeid.

Meie rühma liige Marleen Taimsaar osales suvel Tallinna maleva laskelaagris ja sügisel korraldatud korrespondentslaskmisel tuli ta viie parima hulka. 2015. aastalt ootame tihedamat koostööd teiste rühmadega.

772 | 2015

ILU

S E

LU

Elron tänab Eesti elu edendajaid. Igal kuul vali-takse välja grupp, mille esindajatel on võimalus nautida kahe nädala jooksul kiiret ja mugavat ron-gisõitu poole hinnaga. Märtsikuu kangelasteks on naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Naiskodukaits-jad ja kaitseliitlased saavad soodsamalt sõita 2.–15.märtsini Kaitseliidu liikmepileti esitamisel. Soodustus kehtib rongisõiduks kõikidel Elroni

liinidel nii tava- kui ka ekspressrongides. Sooduspiletit saab osta rongist klienditeeninda-

jalt. Soodustused ei summeeru: ostes kuu kangela-

se pileti, ei saa kasutada teisi soodustusi. Tasuda on võimalik sularahas, Elroni sõidu-

kaardiga (ei rakendu sõidukaardi soodustus) ja pangakaardiga (diiselrongides).

Kuu kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka esimese klassi alal.

Märtsi kahe esimese nädala

jooksul saavad kõik kaitseliit-

lased ja naiskodukaitsjad sõita

Elroni rongidega poole hinna-

ga, sest rongifi rma kampaania

„Kuu kangelane“ on võtnud

nõuks tõsta esile Kaitseliidu

liikmeid.

Tekst: ELRON

Kaitseliidu liikmed saavad märtsis kaks nädalat soodsat rongisõitu

WIKIPEDIA

2 | 201578

ME

EL

EL

AH

UT

US

Mitte ainult ulmeVenemaa Föderatsioon rün-

das oma iseseisvat naabrit

kevade esimesel kuuvalgu-

seta ööl. Koidikuks rooma-

sid Vene tankid maanteid

ja kõrvalradu pidi läände,

otsekui kuulunuks see maa

neile, nagu oleks pärast

külma sõda veerand sajandit

kestnud sulaaeg olnud ainult

unenägu. Seda ei oleks toh-

tinud siin juhtuda. Tegemist

oli ju Eestiga…

Tekst: KARRI KAAS

Algab Eestis, suundub UkrainasseNii algab legendaarse põnevuskir-janiku Tom Clancy nimelise kauba-märgi all ilmunud Mark Greaney raamatu „Käsuõigus“ teine peatükk. Venemaa KGB taustaga president Vladimir Putin Valeri Volodin on nõuks võtnud taastada impeeriumi endine hiilgus ning esimese sam-muna selles suunas võtab ta ette oma kõige suurema vastase Eesti.

Rünnak algab ja Vene tankid T-90 tungivad takistamatult Põlvani. Seal hakkavad nad oma lõbuks linna maatasa tegema, kohtamata kohali-ke poolt mingit reaalset vastupanu. Ainult mõned üksikud jahipüsside-ga varustatud maamehed ootavad kuskil kraavi põhja peitunult, mil kümned tonnid terasest surma neist üle veereb. Nad on võimetud midagi ette võtma, sest neil puudub vastav väljaõpe ja relvastus. Paraku pole neil ka kellegi teise peale loota.

Järsku aga ilmub välja USA lennu-väe 17. dessantdiviisi 101. eskadrilli Bravo kopter Kiowa Warrior OH-58D ja asub viis kilomeetrit rindejoone taga paiknevate Apache Longbow’de tuld juhtima. Venelased paisatakse hoobilt põrmu ja nad on sunnitud oma väed tagasi tõmbama, kuid sellest pole mi-dagi. Sellal, kui läänes venelaste taan-dumise tõttu juubeldatakse, liiguvad Kremli valitsejad juba lüüasaamisest edasi ja kavandavad oma võimuala piiride läände nihutamise uut faasi. Neil on juba sihikul Ukraina.

Ja alles nüüd algab raamatu reaal-ne tegevus. Eestil oli kõigest täita natuke pikale veninud proloogi roll. Romaani tõeliseks peategelaseks ja sündmuste keskpunktiks on Ukrai-na. Umbes sellisel kujul, nagu me seda praegu teame – kaotanuna tüki oma territooriumist ja olles sisuli-selt ka kodusõjas.

Clancy ja Greany kirjeldavad üsna hirmuäratava tõetruudusega meie

SS

GT

SH

AN

E A

. C

UO

MO

/ U

S A

RM

Y

792 | 2015

ME

EL

EL

AH

UT

US

endise vennasvabariigi sündmusi: Krimmi poolsaare hõivamist, uk-rainlastele Vene passide jaotamist, separatistide mahitamist ja palju muud. Seda kõike peaaegu aasta enne kõige selle juhtumist. Nimelt nägi „Käsuõigus“ ilmavalgust 2013. aastal, mil kellelgi polnud õrna aimugi, mis Ukrainas juhtuma hakkab. Peale mõne üksiku välja-valitu ja nähtavasti ka Tom Clancy, kuid vaevalt tulenes see siseinfo oskuslikust ärakasutamisest või tema võimest tulevikku ennustada. Autoril oli lihtsalt hea nina juhtuma hakkavate sündmuste peale. Seda oli ta ka varem tõestanud.

Tulevikunägemused1994. aastal kirjeldas Clancy romaa-nis „Dept of Honor“, kuidas Boeing 747 kaaperdanud kurikaelad rammi-vad sellega Kapitooliumi. 11. sep-tembril 2001 ründasid terroristid hõivatud reisilennukitega Pentagoni ja Maailma Kaubanduskeskust. Uue aastatuhande alguses jõudis turule arvutimäng „Tom Clancy’s Ghost Recon“, mille keskmes on Ameerika salajase sõjalise üksuse katsed ära hoida venelaste invasioon Gruusias-se 2008. aastal. Raamatus „Dead or Alive“ kirjutab Clancy, et maailma esiterrorist, kes tema raamatutes esineb Emiiri, päriselus aga Osama bin Ladeni nime all, ei peida ennast kuskil Hindukuši mägedes, vaid suurlinna villas. Samas romaanis kirjutas autor, et ameeriklased viivad oma väed Afganistanist välja käesoleva kümnendi esimesel poolel. Romaan avaldati 2007. aastal.

Eelneva põhjal ei saa siiski väita, et Clancy oleks end, kas tahtlikult või tahtmatult, tuleviku ennustamisega liialt vaevanud. Tema kaubamärgi all on ilmunud lugematul hulgal raamatuid ja arvutimänge, kuid nendest läheb ainult mõne üksiku süžee reaalsusega kokku. Pigem võib teda pidada autoriks, kellele meeldis kruttida põnevust teatava autentsusega, mille olemust pole sugugi lihtne tuvastada. See on tema loomingu kõige tugevam külg, mis tõi talle ka ülemaailmse kuulsu-se, sest sõnaseadmisoskused seda tõenäoliselt ei teinud. Clancy stiil on

L I S A T E A V E

KäsuõigusTom Clancy & Mark Greaney640 lehekülgeTõlkinud Matti Piirimaa

Eestil oli kõigest täita natuke pikale veninud proloogi roll. Romaani tõeliseks peategelaseks ja sündmuste keskpunktiks on Ukraina.

AP

OL

LO

.EE

üsna kliiniline ja meenutab kroo-nikat. Sündmusi pigem loetletakse, mitte ei kirjeldata, ja enamik tema karaktereid on justkui kriipsujukud, kelle ainsaks eesmärgiks on asju juhtuma panna.

Ilmselt on oma osa selles ka kaasautoritel, keda ta oma karjääri viimases otsas üsna ohtralt kasutas. Kindlasti mõjutasid nende erinev taust ja tase ka lõpp-produkti kvali-teeti, kuid raamatute nõrgas ilukir-janduslikus väärtuses ei saa ainult neid süüdistada. Viimane sõna jäi alati Clancy’le, kelle heakskiiduta poleks ükski teos trükki jõudnud. Võib öelda, et ta juhtis vabrikut, mille toodanguks oli looming, ja nagu iga teine sellise positsiooniga inimene, soovis ka tema teenida kasumit. Seda ta tegigi. Clancy nime all ilmunud raamatutest osutus 17 menukiteks, mida on maailmas müüdud üle saja miljoni eksemplari.

Vahetult pärast autori surma ilmunud „Käsuõigus“ ei saavutanud küll oodatud edu, kuid pakkus kind-lasti eelnevalt mainitud numbritele mingil määral täiendust, sest puu-dustest hoolimata on tegemist üsna põneva lugemisega. Eriti veel meile, keda raamatus kujutatud sündmu-sed üsna lähedalt puudutavad. Siiski on raske uskuda, et rünnaku Põlvale võtaksid vastu jahipüssidega varus-tatud talumehed ja õpetajad. Märksa tõenäolisem on, et pealetungivaid Vene tanke ootavad seal hoopis la-hinguvalmis kaitseliitlased. Sellega Clancy ja tema kaasautor igatahes arvestada ei osanud.

WIK

IPE

DIA

.OR

G

2 | 201580

ER

GU

TU

S

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

K-0.1-1/14/18034PR

VALGERISTI II KLASS

Harju malev

Ülo JÄRVE 948Jüri KIIVER 949Rein PEETRIMÄGI 950Andres SIKKA 951Lääne malev

Vladimir PADAMA 952

VALGERISTI III KLASS

Harju malev

Hillar ETS 953Heiki JANSON 954Järva malev

Urmas KÕONURM 955Lääne malev

Avo TRÄDER 956Pärnumaa malev

Osmo SUOMINEN 957Fred KAAS 958Tallinna malev

Tanel VIKS 959Aivar PILV 960Tartu malev

Risto POOL 961Viru malev

Villu JÕEMETS 962

TEENETEMEDALI I KLASS

Alutaguse malev

Aare AAS 482Oleg SVETLÕŠENKO 483Harju malev

Jaak PUURA 484Lembit SALL 485Ants TAMBERG 486Gert VÄLJAOTS 487Jõgeva malev

Jaak LAURIKAINEN 488Lääne malev

Margus NELKE 489Heino REBANE 490Marko ENDER 491Kajar LEHTMETS 492Ando TOMBAK 493Põlva malev

Sven HANSEN 494Kaido SOO 495Aare LEPASTE 496

Leo VIJARD 497Enno KALDMA 498Tõnis SÜTT 499Raivo PEHK 500Leili LUIGELAHT 501Pärnumaa malev

Viktor ILJIN 502Ats RAUDSEPP 503Tarvi MARKSON 504Mait JANSON 505Aavo PULK 506Ain LAAST 507Erich KRÜGER 508Rait VAENO 509Harri SILGO 510Aarne TÕNISMÄE 511 Vello RAKO 512Tallinna malev

Eduard NIKKARI 513Rein SPITZ 514Valgamaa malev

Leo LIBOV 515Aleksander MÕTTUS 516Viru malev

Villu SIPRIA 517Vaike PORVAL 518

TEENETEMEDALI II KLASS

Alutaguse malev

Karl Johannes KÄRNER 1591Margo PÄRTNA 1592Annely KAURIL 1593Kristi JÜRNA 1594Enno VAATSEP 1595Igor VERESSININ 1596Olev KIRIK 1597Harju malev

Jaanus LUURE 1598Vello NAHKOR 1599Jõgeva malev

Ants NOORMÄGI 1600Heldur LÄÄNE 1601Indrek ARU 1602Järva malev

Vallo TAMME 1603Lääne malev

Tõnu OJASOO 1604Tiit LINTS 1605Margo SCHMIDT 1606Tarmo EGIPTI 1607Kaidi SITS 1608Sulev LUIGA 1609Mati LEPNA 1610

Jaanus TAMERI 1611Põlva malev

Tarmo ARULEPP 1612Argo KALLASTU 1613Helar KALLASTU 1614Karl OBERG 1615Rainer RAHASEPP 1616Peeter PALO 1617Martin MILL 1618Pärnumaa malev

Ain RUNIN 1619Tõnis ARUKASK 1620Jaan PILLMAN 1621Madis UMALAS 1622Aivo SELBERG 1623Tallinna malev

Ain SEPP 1624Aune SURVA 1625Tartu malev

Ervin LOKKO 1626Kadi SALU 1627Valgamaa malev

Aivar PÜVI 1628Viru malev

Urmas PORVAL 1629Heitti IRVAL 1630Eugen ERENDI 1631Alger NURK 1632Aire TALBACH 1633Aili VAKKER 1634Võrumaa malev

Tiia KIIS 1635

TEENETEMEDALI III KLASS

Alutaguse malev

Marko ÜLEOJA 3970Marko LAUR 3971Kalev KUNDLA 3972Jüri KRUUSIMAA 3973Kalmer KARASK 3974Rene PEDAK 3975Vello TERNER 3976Harju malev

Eve-Merin AAS 3977Kristjan AHTAMA 3978Madis AMER 3979Andi ANNIJAANI 3980Endel ERVIN 3981Martin LAANEJÄRV 3982Veljo LEHIS 3983Liis LOOS 3984Jan MATVEUS 3985Kaupo MÕTTUS 3986

Autasustamine teenetemärkidega

812 | 2015

ER

GU

TU

S

Marek MÄGI 3987Aivar NÄREP 3988Kristjan PEEGEL 3989Ketlin PUKK 3990Aare RINGVEE 3991Sander ROHTVEE 3992Mihkel ROOTS 3993Armin RUDI 3994Rasmus RUUSMÄE 3995Ilmar RÄNI 3996Cristian SAAR 3997Ergo TARS 3998Tiit TERIK 3999Mihkel UUS 4000Jõgeva malev

Jaan NUGA 4001Järva malev

Gert TASANG 4002Lääne malev

Meeme RIISMAA 4003Uku LIIVE 4004Janek KARM 4005Aadi NUUT 4006Heiki MAGNUS 4007Põlva malev

Tauri TANN 4008Ragnar JOOSEP 4009Rene KINTSIRAUD 4010Mario KULLAM 4011Innar LAAR 4012Rain NOOBEL 4013Rainer VIJARD 4014Toomas NIGOLA 4015Meelis TIIRIK 4016Ivo KOKMANN 4017Raimond UUSSALU 4018Peeter-Ilja PESOR 4019Pärnumaa malev

Raico IRMANN 4020Enn KORV 4021Martin MUUGA 4022Gunnar KRUUSMAA 4023Janar JÜRGENS 4024Sven JÜRGENS 4025Kuldar MIIDU 4026Janno LAMPP 4027Siim SAAREOJA 4028Tarmo ROOSIPUU 4029Lauri LAAST 4030Rauli LAAST 4031Jorma NÕMMIK 4032Andres JUURIKAS 4033Raido PALMISTE 4034Mario BUHT 4035Kaido LÜLL 4036Ardi PUSSE 4037Remo MARTINSON 4038Risto RANDMAA 4039Ivar LAUR 4040Tauri PALBERG 4041Kaarel KAASIK 4042

Tallinna malev

Hannes VALLNER 4043Peep TERAL 4044Andreani REEDER 4045Daniel LIBMAN 4046Margus PÄHK 4047Andrei SOSNIN 4048Ranno KRUSTA 4049Aare SÕER 4050Jaanus MATSO 4051Indrek EICHE 4052Kaili UUSOJA 4053Maret SCHULTZ 4054Tarmo LEIDSALU 4055Tiit RIISALO 4056Ott LUUP 4057Malvo ILVES 4058Aivar RAUAM 4059Madis GILDEN 4060Gunnar KOTKAS 4061Tartu malev

Allar LUIK 4062Reet KARISE 4063Juri ŠMUTOV 4064Vladeslav KUZNETSOV 4065Gert SCHULTZ 4066Roland SAMLER 4067Andres SIILBEK 4068Martin PAU 4069Valgamaa malev

Nikolai MELNIK 4070Alari KAIS 4071Andrus KASK 4072Leho LIBOV 4073Lauri LIBOV 4074Taavi SEPP 4075Maarja MÄGI 4076Viru malev

Veljo VANATOA 4077Veljo KUPP 4078

Rein JUHANDI 4079Jüri VÄLI 4080Marko MOOR 4081Jüri RAAL 4082Ivo PENT 4083Ivo DREIFELDT 4084Hillar LAURI 4085Urvi AAL 4086Piret REHE 4087Marit LAAST 4088Anu LAIDINEN 4089

TEENETEMEDALI ERIKLASS

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU ÜLEMA

OTSUSEST 11.09.2014

Kaitseliidu peastaap

Tracy James SULLINS 766

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

K-0.1-1/14/18034PR

Harju malev

Kuldar HÜTT 767Pille LEND 768Erkki UUSEN 769Lääne malev

Jaanus TUULIK 770Viru malev

Rainer LAPSANIT 771Kaitseliidu peastaap

Karl-Gustav KERT 772

VÄLJAVÕTE KAITSELIIDU

KESKJUHATUSE OTSUSEST

K-0.1-1/14/20640PR

Elmet SAARE 773Sander ÜKSKÜLA 774Henrik LYSHOLM NIELSEN 775

KR

ISTJ

AN

PR

II

2 | 201582

ER

GU

TU

S

AUTORID

AIRI TOOMINGNaiskodukaitse esinaineAiri Tooming kirjutas magistritöö teemal

„Organisatsioonile pühendumine ning selle seosed inimese ja organisatsiooni vahelise sobivuse, organisatsioonipõhise enesehinnangu ning rahuloluga Kaitseliidu eriorganisatsioonis Naiskodukaitse“

ANDRUS RUMMVabatahtlik reporterOn lõpetanud Kunstiakadeemia ehtekunstnikuna, kuid töötab hetkel riigiametis. Sõjaväeliselt väljaõppelt Kaitseliidu parameedik

KUIDO KÜLMVabatahtlik reporterKüberkaitseliidu Tartu üksuse ülem Kuido Külm tegutseb vabatahtlikuna ka MTÜs Vaba Ukraina, mille eesmärgiks on toetada vaba ja demokraatliku Ukraina arengut ja võitlust oma iseseisvuse eest

ALEKSANDRA ZAVERJUHHAVabatahtlik reporterÜle kümne aasta Naiskodukaitsesse kuuluv Aleksandra töötab Tartu Ülikoolis

ERIK REINHOLDKaitseliidu kooli pealik ja juhtimistreener on Kaitseliidu toimimist lähedalt jälginud alates selle taastamisest

GUDRUN DOMELTEITAjakirjanikSaksamaa ühe suurima nädalakirja Focus Magazine ajakirjanik Gudrun Domelteit külastas Kaitseliidu suurõppust Orkaan 2014. aasta detsembris

HENRI PAAVOVabatahtlik reporterHenri Paavo teenib igapäevast leiba Sakala maleva noorteinstruktorina

INDREK HUNTVabatahtlik reporterIndrek Hunt on kaitseliitlane 2008. aastast ning Võrumaa maleva liige 2014. aastast. Erialalt on ta tisler

KALEV KONSOKaptenmajor (r)Kalev Konso on Tartu maleva I malevkonna liige 1990. aastast ning ajaloopealik alates 2004. aastast

MARGIT ÕKVAVabatahtlik reporterPärast kümmet aastat tööd maakonnalehes Koit pani Margit oma ajakirjanikuameti maha, et keskenduda tekstiilkäsitöö õpingutele Räpina Aianduskoolis. Naiskodukaitsesse astus ta 2011. aastal, et olla solidaarne kaitseväes ajateenistust alustanud pojaga

MARIA ABELVabatahtlik reporterKäsivõitluse treeningutel saadud positiivsed kogemused panid Mariat neid Kaitse Kodu! veergudel ka teistega jagama

SILVA KIILIRKK teadurRahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuses (RKK) töötava Silva Kiili uurimisvaldkond on psühholoogiline leping

832 | 2015

ER

GU

TU

S

Järgmised katsed toimuvad:

06.–19.04.2015

Täpsem info www.elukutse.ee/eog

lpvalik@mil.ee