kaitse1nr2005.p65 1 11/05/2005, 17:13kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2005-1-2.pdf2005/01/02 · Täna 15 aastat tagasi taastati Järva-kandis Kaitseliit. Seda tehti rahva

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:131

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

2 KAITSE KODU! 1/2� 2005

Eesti Vabariik 87Eesti Vabariik 87Fotod: Ardi Hallismaa

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:132

Kaitseliidu ajakiriKaitse Kodu!

Asutatud 11. september 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kuus korda aastas.

Peatoimetaja:kapten Ivar Jõesaar

Makett ja küljendus:Matis Karu

Reklaam, levi, tellimine:Virgo Tamm

[email protected] 529 6802

Toimetus:Riia 12, Tartu 51013

Telefon 731 4151Faks 731 4150

Toimetuse e-mail:[email protected]@ksk.edu.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid eiretsenseeri ega tagasta.

Kaitsejõud Internetis:www.kaitseliit.eewww.mil.eewww.mod.gov.eewww.ksk.edu.eewww.vdcol.eewww.erok.eewww.npkk.eewww.orkester.mil.eewww.erna.ee

SISUKORD

Foto: Ardi Hallismaa

PEREORGANISATSIOON JA SÕDUR TEGEVTEENISTUSES: ÜHE PERE LUGUJohn McShaneEestis on alustatud Ameerika eeskujul missioonil viibivate sõjameeste pe-rede psühholoogilist toetamist. LK 37

PEAVAHEKOHTUNIKU KOKKUVÕTE ÕPPUSEST KEVADTORM 2004Neeme KaarnaÜlevaatlik käsitlus vahekohtu tegevusest ning allüksuste taktikalisest jalasketehnilisest ettevalmistamisest suurõppusel. LK 40

Pealikevahetus Kaitseliidu Tallinna malevas LK 10Mis tingimustel on kaitseliitlased nõus missioonidel osalema? LK 12Kaitseliit ja jaanuaritorm LK 16Kui tartlased Pärnusse jõudsid, oli torm juba vaibunud LK 20Rännak �24 tundi� selgitas Tartu vastupidavaima kaitseliitlase LK 23Laidoneri marss 2005 LK 26Tagavaravägi nr 10 LK 27Lipuraamat LK 29Kuhu kaovad Eesti mehed? LK 35Mis juhtus kevadöises Tallinnas 1926. aastal? LK 47Kaks võrratut päeva Ernakesel LK 50Kotkanoored Teeviidal 2004 LK 51Kodutütred Viru ringkonnast LK 52Soome kaitsevägi tõhustab eriüksuslaste koolitust LK 53Soomes luuakse vabatahtlikud maakonnaüksused LK 55Reservohvitserid Utti suusaretkel LK 56Ajakirjas Kaitse Kodu! 2004. aastal ilmunu LK 57

KAANELUGU:

UUT KAITSELIIDUS 2005. AASTALKaitseliidule 2005. aastaks püstitatud üles-annetest võib välja tuua kolm olulisimat:kaitseväe poolt antud operatiivstruktuuri-üksuste tootmine, juhtmalevate käivitami-ne ja osalemine käesoleva aasta teisel poo-lel ühe jalaväerühmaga välismissioonil. Kuiesimese eesmärgi saavutamisel ei tohikstekkida probleeme, siis teine ja kolmas va-jaksid pikemat lahtiseletamist. LK 6

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:153

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Ivar Jõesaar, kapten

SUMMARY

INIMENE ÕPIB, KUNI ELAB

Peatoimetaja veergPeatoimetaja veerg

ks sellel elukestva õppimise doktriinil ole ka omad varjuküljed. Intensiivkursu-sel viibimise ajal ei tiku keegi teine su tööd ära tegema. Et selleks korraks onkoolipinginühkimine läbi, jõuab nüüd lugeja ette pisut kopsakam ja, tõsi küll,

ka pisut aegunum ajakirja topeltnumber. Külma talve ja jaheda kevade kajastusedkõik sõbralikult üheskoos. Edasi tuleb Kaitse Kodu! juba tuntud rütmis, sest eksteiste õppimise ja seikluste kõrvaltvaatamine ole ikka lihtsam kui ise higistada.

Õppimist ja higi valamist toob aga tänavune aasta Kaitseliidule küllaga. Kait-seväe suurõppusel Kevadtorm 2005 osaleb Kaitseliidu koondpataljon sedapuhkutäies mahus �omade poolel� ja seal pannakse proovile vanemate aastakäikudevabatahtlike nädalalõpuriigikaitsjate suutlikkus võrreldes ajateenistuses aasta aegasõjapidamist harjutanud noorte meestega. Brigaadi koosseisus Eestit kaitsvatelepataljonidele tulevad aga pipart supi sisse tooma Scoutspataljoni elukutselised jaKaitseliidu võitlusgruppide liikmed. Nii saavad meie suurema mobiilsusega üksu-sedki kätte paraja koormuse koos ründaja taktika harjutusega.

Sellist ühist tegutsemist ja ka võõra taktika tundmist läheb meie süvendatudväljaõppega sõjameestel, olgu nad siis kaitseväe elukutselised või Kaitseliidu val-misolekuüksuste liikmed, aina rohkem vaja. Mida aeg edasi, seda enam on lisan-dumas uusi kutseid osaleda küll NATO, küll Euroopa Liidu lipu alla erinevatesrahvusvahelistes üksustes. Eesti pole saanud kunagi võistelda suurvõimudega sõ-jaraua tugevuse, küll aga vaimu teravuse ja igamehe sõjaliste oskuste läbilöögi-võime poolest. Täna ei tea veel keegi, milliseid väljakutseid pakub meile käimas-olev sajand. Kuid on näha, et nõudlus moodsa sõjapidamise oskajate järele kas-vab. Eesti huvi on siin selge � olla juures, kui meile eluliselt olulise maailmaosarahu tagatakse meie kodutanumast kaugemal. Selleks on aga vaja õppida keeli jaõppida taktikat.

New in Kaitseliit in 2005The three most important tasks for

Kaitseliit are: to train the operationalreadiness of the units that the EstonianDefence Forces expect from Kaitseliit, toestablish the four leading units as ter-ritorial defensive districts in Kaitseliit,and to participate with one infantryplatoon in a peacekeeping mission. Ac-complishing the first task should notcause any problems, because the pre-liminary preparations have helped tocope with them. But the other two needmore elaborate explanation. Pp 6�7.

On what conditions themembers of Kaitseliit are willingto participate in missions?

The headquarters of Kaitseliit con-ducted a survey among the members ofKaitseliit to find out their attitude to-wards joining a platoon of Kaitseliit inmission of 2005. The analysis of 507

replies showed that younger members ofKaitseliit from rural areas are willing togo to the missions for six months provi-ded they can keep their job and theirsalary would be 25 000 EEK per month.Also it appeared that if the governmentwas able to introduce a law that mana-ged the risks of being away from homeand family for a long time, there wouldbe enough people to take part in mis-sions. Pp 12�13.

The Kaitseliit in the stormof January 2005

The storm of January that destroyeda lot of property on the western coast ofEstonia from the 8th until 10th Januarythis year, also tested the ability of thevoluntary organisation of Kaitseliit andprofessional rescue services to act incrisis situation. The evacuation of peop-le during the storm and the removingthe damage caused by the storm showedhow the crisis management works andhow ready the people and the equip-

ment are. In addition to the units of Kait-seliit fom Saaremaa, Läänemaa and Pär-numaa, also members of units from Tar-tu district and soldiers and equipmentfrom the Estonian Defence Forces. Pp16�21.

What happened at a springnight in Tallinn in 1926?

The communist revolt attempt on 1st

December 1924 affected the young Re-public of Estonia. Although the sup-pression of the revolt was successful theEstonians have understood that livingin the neighbourhood with communistRussia needs better readiness to defendthe country. And on the night of 30th

April in 1929 the alarm woke up thecitizen and the members of Kaitseliit andthe soldiers were sent to sentry posts.They controlled the traffic and checkedthe citizens� identity cards. The expe-riences from this exercise have been usedfor working out the latest crisis ma-nagement scenarios. Pp 47�49.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:154

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 1/2� 2005 5

UudisedUudised

Hea Kaitseliidu pere!Täna 15 aastat tagasi taastati Järva-

kandis Kaitseliit. Seda tehti rahva oma-algatuse korras, mis näitab, et vabane-vas Eestis oli meie organisatsiooni vaja.

1990. aasta 17. veebruaril oli olukordsootuks teine kui täna: Eesti oli maail-ma viimase suure koloniaalimpeeriumiNSVLi koosseisus, siin viibisid Nõuko-gude okupatsiooniväed. Mehed ja nai-sed, kes toona Järvakandis otsustasidKaitseliidu taastada, väärivad ainultimetlust. Teisalt on see märgiks, et Kait-seliit oli, on ja jääb Eesti rahvale täht-saks ja südamelähedaseks organisat-siooniks. Ka pool sajandit Nõukogudeokupatsiooni ei suutnud rahva mälustkustutada vabatahtliku riigikaitseorga-nisatsiooni olemasolu otsest vajadust.

Mul on hea meel, et oleme kõigistorganisatsiooni kasvuraskustest hoo-limata suutnud saavutada suure osaoma rahva usalduse. Viimased avali-ku arvamuse küsitlused näitavad meie usalduse järjest suu-remat kasvu, nii et oleme jõudnud ühiskonna institutsiooni-

KAITSELIIDU ÜLEMA PÖÖRDUMINE KAITSELIIDU TAASTAMISE 15. AASTAPÄEVAL

de usaldusedetabelis päris tipu ligida-le. See usaldus ei ole tulnud niisama.Selle nimel oleme me kõik teinud aas-taid ennastsalgavat tööd, mis on leid-nud meie kaaskodanike tunnustuse.

Järjest rohkem on inimesi, kes leia-vad, et nad võivad ja peavad vabataht-likus riigikaitses kaasa lööma. Eritimeeldiv on, et Kaitseliiduga liitub üharohkem noori ja haritud inimesi. Midarohkem selliseid inimesi meie organi-satsiooniga ühineb, seda tugevamaksja paremaks me muutume.

Kaitseliit on Eesti parimate poega-de ja tütarde nägu � selline on ka meieeesmärk. Kuni me seda oleme, suuda-me me sirge seljaga ja uhkelt elada siinkarmis Euroopa nurgas veel ilmatukaua.

Selleks soovin kõigile kaitseliitlas-tele ja meie organisatsiooni toetajateletarkust ja jõudu!

Benno Leesik,major,

Kaitseliidu ülem

HUGO PLOOMIPUU SAI MÄLESTUSKIVIKaitseliidu Võrumaa maleva eestvedamisel avati 20. aprillilVõru kalmistul sõjaeelse Kaitseliidu Petseri maleva pealikukolonelleitnant Hugo Ploomipuu mälestuskivi.

Kolonelleitnant Ploomipuu oli Kaitseliidu Petseri maleva pealik1928. aastast kuni Kaitseliidu likvideerimiseni 1940. aasta juunis.

Võrumaal Mõniste vallas Saru lähedal Singa talus 1891. aas-tal sündinud Hugo Ploomipuu saatus sarnaneb tuhandete Balti-kumist pärit kaadrisõjaväelaste saatusega. Ta küüditati Eestistkoos abikaasa ja vanema tütrega 1941. aasta juunikuus ningmõrvati 1942. aasta aprillis Sosva vangilaagris kuklalasuga.

Kaitseliidu Võrumaa maleva tellitud mälestuskivi autor onkiviraidur Helmut Hiisma.

TAASASUTATI KAITSELIIDU RÜHM EESTI PANGASEesti Pank ja Kaitseliidu Tallinna malev allkirjastasid 4. aprillilkoostöölepingu, millega taastati 80 aasta eest sündinud ja 65aastat tagasi laiali saadetud Kaitseliidu allüksus Eesti Pangas.

Eesti Panga rühm on olnud ainus ühe asutuse baasil moodusta-tud Kaitseliidu allüksus. Taasasutamisüritusest võtsid osa Eesti Pan-ga president Vahur Kraft, kaitseväe juhataja viitseadmiral TarmoKõuts, Kaitseliidu ülem major Benno Leesik ja Tallinna maleva pea-lik major Kajari Klettenberg.

Eesti Panga Kaitseliidu üksuse liikmeteks võivad saada kõik Ees-ti Panga töötajad � nii mehed kui ka naised � ilma vanuseliste piiran-guteta. Üksuse eesmärgiks on kaitsta Eesti Panga töötajaid ja kesk-

panga vara võimalike rünnakute, õnnetuste ja muude ootamatutejuhtumiste korral.

PÄRNU POLITSEI JA KAITSELIIDU KOOSTÖÖSTLääne Politseiprefektuuri politseiprefekt Kalle Laanet jaKaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kapten Erik Reinholdallkirjastasid 28. märtsil koostöölepingu.

Koostöölepingu allkirjastamise tingis vajadus konkretiseeridaühistegevused ja määratleda koostööpõhimõtted. PolitseiprefektLaanet märkis, et kaitseliitlased on arvestatav jõud ja koostööpart-ner nii kriisisituatsioonides kui ka tavaolukorras: neil on võimaliksaada abipolitseiniku ettevalmistus ja osaleda politsei tegevuses.Kapten Reinhold ütles, et üheks olulisemaks kokkupuutepunktikspolitseiga on eksinud või kadunud inimeste otsimine. Kaitseliitlastelon vastav ettevalmistus ja nad tulevad inimeste otsingutega metsa-massiivides teistest paremini toime.

Aprillis ja mais viivad Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Pärnukorrakaitseosakond läbi staabiõppuse Pärnu politseiosakonna jakorrakaitseosakonna kõrgematele politseiametnikele. Suvel vii-vad Pärnumaa kaitseliitlased Lääne Politseiprefektuuri töötajatelastele maleva korraldatavas lastelaagris läbi teabepäeva. LäänePolitseiprefektuur osaleb laagris politseid tutvustava etteastega.Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Lääne Politseiprefektuur korralda-vad suvel jalgrattamatka, kuhu kaasatakse koostööpartnereid teis-test jõustruktuuridest ja turvafirmadest. Lääne Politseiprefektuurosaleb vähemalt ühe võistkonnaga sõjalis-sportlikul maastikumän-gul Sookoll.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:155

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


KaitsetaheKaitsetahe

Urmas Muld, major

simese eesmärgi saavutamisel ei to-hiks tekkida ületamatuid problee-me, sest sellele on loodud tugev

alus eelnevatel aastatel. Rohkem vajakslahtiseletamist teine eesmärk, mis on siia-ni tekitanud malevates teatud segadustja arusaamatust. Samuti tuleks lähemaltselgitada Kaitseliidule uudset, oma ük-susega välismissioonis osalemise üles-annet.

JuhtmalevatestKõigepealt peab selgitama, milleks

need juhtmalevad on mõeldud ja mis onnende loomise peamised ajendid.

Juhtmalevate loomise tõukejõukssaid kaitseväe antud sõjalised ülesan-ded Kaitseliidule. Need eeldasid ja eel-davad kogu Kaitseliidu kasutada olevainimressursi efektiivset kasutamist, kä-sutamist ja koolitamist. Paraku pole tä-napäeva Eestis maakondlikule printsii-bile tuginedes enam võimalik üles ehi-tada kindlatele nõuetele vastavat sõja-list struktuuri. Inim- ja ka ainelised res-sursid on selleks Eesti erinevate osadevahel liiga ebaühtlaselt jaotunud. Või-me öelda, et ega organisatsioon omakord ajalooliselt hoopis teistsugustesoludes välja kujunenud struktuurigapole eesmärk omaette. Oluline on see, etorganisatsioon oleks suuteline kohane-ma uute tingimustega ja lähtuvalt sel-lest võimeline tegema sisemisi muutusi.

Kaitseliidu praegused malevad onoma olemasolevate ja potentsiaalseteliikmete arvu poolest erinevad, samution erinev seal teenivate kutseliste ohvit-seride-allohvitseride ettevalmistus jahulk. Kasutada olevate ressursside eba-piisavus sundis malevaid juba varemkoopereeruma ja koordineerima välja-õpet, et kasutada optimaalselt instruk-torite oskusi ja vähendada väljaõppeüri-tuste maksumust.

Senini suhteliselt kaootilises koos-töös kooskõlastati raha ja väljaõppeva-

UUT KAITSELIIDUS 2005. AASTALKaitseliidule 2005. aastaks püstitatud ülesannetest võib välja tuua kolm olulisimat: kaitseväe

poolt antud operatiivstruktuuriüksuste tootmine, juhtmalevate käivitamine ja osaleminekäesoleva aasta teisel poolel ühe jalaväerühmaga välismissioonil.

hendite kasutamist. Selline koostegemi-ne on seni võimaldanud edukalt jaota-da ka instruktorite koormust, mis onmõnes malevas mõtlematult läbiviidudväljaõppe tõttu olnud ajuti liiga suur.Tuleb tõdeda, et väikesemad malevadpole suutelised oma liikmetega komp-lekteerima ja välja õpetama isegi sedaühte jalaväekompaniid, mis on nendeotsene ülesanne. Selle ülesande täitmi-seks on nad varemgi olnud sunnitud�laenama� suurematest malevatest re-servõppekogunemise edukaks läbivii-miseks ühe või isegi kaks rühma ja nadoma kompaniisse sisse kirjutama kohus-tusega laenatud rühmad hiljem tagas-tada, kui oma maleva liikmeskond onpiisavalt suurenenud.

Sellise juhusliku koosseisuga ja sõb-rameeste kokkulepetel tuginevate sõja-aja üksuste loomise korralduse asemelepidi tulema korraldus, mis annaks eel-duse Kaitseliidus ette valmistatud re-servüksuste süsteemsusele. Edaspidisaavadki neli juhtmalevat nendeks kes-kusteks, mis tagavad reservüksuste loo-mise plaanipära ja metoodilisuse. Juht-malevad peavad oma tegevuses arves-tama lõppeesmärki � antud ringkonnasvõi piirkonnas tuleb komplekteerida re-servpataljon Kaitseliidu liikmete baasil.Seega võib öelda, et eelkõige juhtmale-vad ongi mõeldudki parandama Kait-seliidu planeerimisalast võimekust,koondades kaitseringkonna või piirkon-na malevate võimekad ohvitserid üht-seks tegusaks tuumikuks.

Kaitseliidus ettevalmistatavate patal-jonide, samuti nende koosseisu kuulu-vate üksikute üksuste väljaõppe tasepeab vastama kaitseväes kehtestatudnõuetele, seega peab üksuste ettevalmis-tamise protsess olema terves Kaitselii-dus ühesugune. Seda suudab tagadavaid ühtne, kindlalt kogu Kaitseliiduskehtestatud süsteem ja reeglistik. Sedasüsteemi peab hakkama rakendama jaselle täitmist kontrollima malevates see-sama keskus ehk juhtmalev ehk rahu-

aegne pataljoni staap. Kaitseliidu pea-staap ei suudaks (ega peagi) lahenda-ma malevate igapäevaprobleeme. Sellekspeab olema võimeline kohapealne staap,millel on selleks eraldatud vajalik isik-koosseis ja raha. Kui probleeme ei suu-deta lahendada küündimatusest või os-kamatusest, tuleb lahendus leida Kait-seliidu peastaabi personalijaoskonnal.

Juhtmaleva eelistest ja malevateiseseisvusest

Loogiline, et normaalselt funktsio-neerivat ja mehitatud staapi on võima-lik üles ehitada sellise malev baasil, mil-lel on piisav liikmeskond ja ka piisavreserv uute liikmete värbamiseks ningmis suudab kanda ka sõjalise ülesandetäitmise põhiraskust. Selline rahuajapataljoni staap moodustabki juhtmale-va staabi tuumiku. Staapi kuuluvad oh-vitserid vastutavad kõigi pataljoni koos-seisu kuuluvate üksuste väljaõppeplaa-nide koostamise ja üksuste väljaõpeta-mise koordineerimise eest sellesse ring-konda kuuluvates malevates. Samutikoordineerib ja kooskõlastab juhtmale-va staap antud küsimused Kaitseliidupeastaabi ja ka kohaliku kaitseringkon-na või piirkonna staabiga.

Lähtuvalt Kaitseliidu ülema käsuston juhtmaleva pealikul õigus anda omavastutusalas asuvatele malevatele kor-raldusi sõjalistes küsimustes. Selliseltsõjaliste ülesannete lahendamine ei tä-henda, et malevad oleksid kaotanudoma iseseisvuse ja allutatud täielikultjuhtmaleva pealikule. Koordineerimineja planeerimine eeldab loomulikult üle-annete jaotamist, vastutuse ja juhtimisedelegeerimist. Kuid seda eelkõige sõjali-se ülesande täitmisel. Muus osas jäävadmalevad otsustusvõimelisteks, nagunad on olnud siiani. Malevad haldavadja valdavad oma kinnisvara, koostavadja kinnitavad vastavalt saadud ülesan-netele oma aastaeelarve jne. Neil onõigus taotleda eelarvemuudatusi lähtu-valt muutunud olukorrast ja ülesanne-

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:156

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


KaitsetaheKaitsetahetest. Keegi, ka mitte juhtmalev, ei saaomavoliliselt muuta nende kinnitatudeelarves summasid.

Planeeritav raamatupidamise üm-berkorraldamine Kaitseliidus tervikunaon mõeldud eelkõige parandamaks sel-le kvaliteeti. Ühtse, tsentraalse raama-tupidamisteenuse pakkumine malevate-le ei muuda malevate seisukohalt suurtmidagi. See ei anna ka juhtmalevatelemingit eelist. Juhtmalevate juurde jääv�harukontor� pakub ainult raamatupi-damisteenust sellesse piirkonda jääva-tele malevatele.

2004. aasta lõpul kinnitati juhtmale-va staabi struktuur ja töökorraldus. Sel-le järgi on juhtmaleva põhiülesannetekstema vastutusalas asuvate malevatearengu ja tegevuse planeerimine ja koor-dineerimine ning üksuste ettevalmista-mise planeerimine, koordineerimine jakontroll. Seda ka tagala ja personali vald-konnass.

2005. aastaks on juhtmalevad saa-nud endale planeerimisohvitserid, kesalustavad juba selle aasta algusest ma-levate tegevuse kavandamise, üksusteväljaõppe planeerimise ja koordineeri-misega 2006. aastaks. Käesoleval aastallisanduvad neile personaliohvitserid,kelle peamisteks ülesanneteks on üksus-te mehitamine, sobiva kaadri valik va-batahtlike kaitseliitlaste seast ja nendekoolitusele suunamine lähtuvalt sõjaajaametikohast. Personaliohvitseride pea-mine töö saabki olema suunatud vaba-tahtlikele kaitseliitlastele ja nende riigi-kaitselise karjääri planeerimisele. Justsellisest sihipärasest tegevusest on Kait-seliidus siiani suurt puudust tuntud.

2006. aastast alates hakkavad juht-malevates tööle ka planeerimisvõimeli-sed tagalaohvitserid. Selleks, et nad vas-taksid ametikohale ette nähtud nõuete-le, tuleb teha kaadri valik juba nüüdning tagada selle töö tegijatele vajalikettevalmistus ja koolitus.

Juhtmalevate käivitamise protsessistuleb igat sammu hoolikalt kaaluda,püüda vältida suuremaid, raskesti pa-randatavaid vigu. Juhtmaleva rakenda-mine pole eesmärk omaette, vaid ta peabandma selle kindla tulemi, milleks ta onplaneeritud. Juhtmalevate rakendaminepeab andma Kaitseliidu malevatele pla-neerimisevõimekuse, ressursside efek-tiivsema kasutamise ja lõpptulemusenatagama Kaitseliidule antud sõjalisteülesannete täitmise. Samal ajal ei tohisõjalise otsustuse võime koondaminejuhtmalevatesse pärssida teiste maleva-

te omaalgatuslikku initsiatiivi ega aren-gut.

Senikogematu juhtimisolukord toobendaga kindlasti kaasa olukordi ja prob-leeme, mida kavandajad pole osanudette näha. Kaitseliit on oma olemuseltorganisatsioon, kus leiab parimal viisilkasutamist liikmeskonna ühine tarkus.Just juhtmalevate käivitamise perioodilon iga nõuanne vajalik ja kogemus tere-tulnud, seda nii Kaitseliidu vabatahtli-kelt kui ka Kaitseliidus tegevteenistusesolevatelt kaitseväelastelt.

MissioonidestKutse välismissioonides osalemiseks

pole tulnud Kaitseliidule uudisena. Jubavarasemates plaanides oli selline ülesan-ne ette nähtud. Uudiseks on pigem see, ettäitmiseks tuli see pöörata nii vara. Esi-mene Kaitseliidu liikmetest komplektee-ritud rühm peab välja minema juba täna-vu. Vahetus sellele rühmale peab olemamissioonivalmis kas 2005. aasta lõpul võijärgmise aasta alguses ning nii edasi vä-hemalt kahe järgneva aasta jooksul. See-ga peaks Kaitseliit lähiaastatel olemavõimeline välja saatma kokku vähemaltneli rühma. Neid rühmi ei saadeta nnkuumadesse piirkondadesse, vaid eelkõi-ge valveteenistuseks Euroopasse Euroo-pa Liidu vägede koosseisus.

Välismissioonile minevatele rühma-dele esitatakse kindlad nõudmised. Omaülesehituselt on selline rühm klassika-line jalaväerühm. Et rühm on suhteliseltväike allüksus, lülitatakse ta missioonil

mõne teise riigi kompanii koosseisu. Seetähendab, et rühma väljaõpe peab vas-tama rahvusvahelisele (NATO) standar-ditele, isikkoosseis peab oskama keeli,tasemele peab vastama loomulikult karühma varustus. Väljaõppes mingeidjärelandmisi ei tehta, kuigi võiks arvata,et lihtsalt valveüksuse ettevalmistusesvõiks seda teha.

Missioonieelne väljaõpe (umbeskolm kuud) korraldatakse Paldiskis Ra-huvalveoperatsioonide Keskuses (ROK)ja on täpselt samasugune, nagu seda onsaanud ja saavad kõik seni riigist välis-missioonidele siirdunud ja siirduvadrühmad. Rühma koosseis tuleb meilkomplekteerida vabatahtlikest kaitseliit-lastest, kellega missioonile minekukssõlmitakse ajutine tegevteenistuse le-ping. Pärast missiooni, mis kestab üld-juhul kuus kuud, arvatakse nad uuestireservi ja nad jätkavad omas senist eluja tegevust oma malevas. Muidugi või-vad kord väljaõppe läbi teinud kaitse-liitlased ka järgnevatel missioonidel osa-leda, kui neil selleks soovi peaks olema.

Edaspidi, kui Kaitseliit on saanudmissioonil viibimise kogemused ja sealosalenud kaitseliitsed on suuteliseduutele missioonirühmadele väljaõpetandma organisatsiooni sees, on ilmseltsihipärane lühendada tunduvalt ROKssaadava väljaõppe mahtu ja seal välja-õppel viibimise aega. Täpsemat teavetmissioonirühma isikkoosseisule esitata-vate tingimuste ja töötasu kahta saab igakaitseliitlane oma kodumalevast. n

Foto: Ivar Jõesaar

Kaitseliidu malevates välja õpetatud reservpataljonide allüksused käivad kaitse-väe suurõppusel Kevadtorm koostegutsemise kogemust saamas.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:157

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○



Õnnitlen kõiki kaitseliitlasi, eriorgani-satsiooni liikmeid ja toetajaid seoses EestiVabariigi 87. aastapäevaga ning soovin Tei-le jõudu ja edu riigikaitselises töös.

Seoses nimetatud tähtpäevaga, kooskõ-las Kaitseliidu seaduse § 11 lg 8 ning vasta-valt Kaitseliidu keskjuhatuse otsusele

1. Avaldada keskjuhatuse 12. jaanuari2005 otsus nr 1

1. 1. Valgeristi III klassi kavaleride ni-mekiri

Kaitseliidu peastaappr Angelika NARIS nr 489

1.2. Teenetemedali II klassi kavaleridenimekiri

Rapla malevkpr Rudolf DAFFE nr 385

Võrumaa malevn-srs Urmas KIIDRON nr 386kpr Kalev PIHU nr 387

1.3. Teenetemedali III klassi kavaleri-de nimekiri

Rapla malevv-vbl Dagnis MAIBERG nr 1963Võrumaa malevrms Agu RAJU nr 1964rms Kalev TAMMOJA nr 1965

2. Avaldada Kaitseliidu keskjuhatuse 8.veebruari 2005 otsus nr 3

2.1. Valgeristi III klassi kavaleride ni-mekiri

Järva malevmlv Johannes RANNE nr 493Saaremaa malevn-vbl Veljo ARRO nr 490

Tartu malevsrs Raivo HARAK nr 494n-srs Valdeko JANTSIKENE nr 495n-srs Mati ALUPERE nr 496kpr Emil RAISTE nr 497

Viru malevv-srs Eino PORVAL nr 498kpr Koit KULMAR nr 499rms Tõnis RANDLANE nr 500

2.2. Teenetemedali eriklassi kavaleridenimekiri

Soome Reservohvitseride LiitMatti NIEMI nr 252Olli NYBERG nr 253

Kaitseliidu ülema major Benno Leesiku 10. veebruari 2005 käskkiri nr 51-P

TÄNU AVALDAMINE2.3. Teenetemedali II klassi kavaleride

nimekiri

Lääne malevltn Urmas SELIRAND nr 392n-ltn Tõnu SOOP nr 393

Tartu malevr-lpn Ernst RAISTE nr 394kpr Mihkel SIRELPUU nr 395Ülle NÄRSKA nr 396

Viru malevv-vbl Urmas AID nr 397n-srs Heiki PAJUSSAAR nr 398kpr Jaak LEPIK nr 399kpr Jaan VIKTOR nr 400kpr Sven NEUDORF nr 401rms Jüri PORVAL nr 402


Järva malevv-srs Jüri ELLRAM nr 1980rms Andres ORULA nr 1981rms Jaago KURIKS nr 1982

Lääne malevltn Jüri TÕNISMA nr 1983lpn Aldo REIMETS nr 1984v-srs Boris KOHTRING nr 1985kpr Edgar VEERSALU nr 1986rms Ants NIRGI nr 1987rms Aivar ALLMERE nr 1988rms Vladimir ROSENBERG nr 1989rms Kalle VELTMANN nr 1990mlv Lembit ELMI nr 1991mlv Lembit TUULING nr 1992mlv Edgar SASSE nr 1993

Tartu malevsrs Kalev KOPPEL nr 1994n-srs Arne PAUSKA nr 1995kpr Leo KUKK nr 1996rms Inno PÄRN nr 1997rms Kalju PENNAR nr 1998Leelo KÜÜN nr 1999

Viru malevmjr Meelis KIILI nr 2000ltn Margus NEUDORF nr 2001ltn Villu JÕEMETS nr 2002lpn Priit NORMAK nr 2003srs Priit PIIRMA nr 2004n-srs Alo KARUS nr 2005kpr Jako KARUKS nr 2006kpr Rainer LAPSANIT nr 2007kpr Eino AARIK nr 2008kpr Sander GUTMANN nr 2009

kpr Endel KIVINURM nr 2010kpr Ants REBANE nr 2011rms Ülo RÕÕMUSOKS nr 2012rms Elmar KUKK nr 2013rms Toomas SEPAJÕE nr 2014rms Rein RANNET nr 2015NKK Aive OTT nr 2016NKK Helle KIVILAID nr 2017

3. Avaldan tänukirjaga tänu järgmiste-le kaitseliitlastele:

Järva malevn-srs Joel TÕNISSONn-srs Armin SIILIVASKkpr Väino PÕDERrms Marko SAARrms Ott TÕNTSrms Alar SAKKOOLmlv Argo KÜTISMAAmlv Paul KOPPEL

Sakala malevNaiskodukaitse liigi Aili Mägi

Tartu malevn-ltn Aivar OTSvbl Martin ERSTUv-srs Urmas VAHIsrs Ivo INGELkpr Viljar KOOKkpr Ülo REINkpr Uno MATTOkpr Valdek SALUMkpr Jüri SAARKIVIkpr Tõnu TAHTImlv Henn-Raivo VAIKMÄEmlv Sulev SAARMETSmlv Karl KOORTmlv Tarmo RANDmlv Marge LIPPURmlv Enno HINTO

Viru malevkpr Tanel Käherrms Tõnu VÕRNOrms Tiit SEPPrms Alar KONISTrms Raivo ELKENrms Veiko PAKKASrms Aivo JÕEMETSrms Hanno-Vendo PIKKOF

Võrumaa malevn-srs Juhan HÄRRAn-srs HELBERT ILOSAARn-srs Mati URBANIKkpr Margus NUGINrms Margus MALLEUS

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:158

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○



Kaitseliidu ülema major Benno Leesiku 18. veebruari 2005 käskkiri nr 58-P

TÄNU AVALDAMINESeoses Kaitseliidu Alutaguse maleva

aastapäevaga, kooskõlas Kaitseliidu seadu-se § 11 lg 8 ja vastavalt Kaitseliidu keskju-hatuse otsusele

1. Avaldada keskjuhatuse 8. veebruari2005 otsus nr 3

1.1. Valgeristi III klassi kavalerid

Alutaguse malevv-srs Indrek KULLAM nr 491n-srs Evald JAKOBSON nr 492

1.2. Teenetemedali eriklassi kavaleridenimekiri

Alutaguse malevHeino JALAKAS nr 251

1.3. Teenetemedali II klassi kavaleridenimekiri

Alutaguse malevlpn Jaanas KIIVER nr 388v-srs Lembit SAMEL nr 389srs Leo SELJAMÄE nr 390srs Raivo KRÜÜGER nr 391


Alutaguse malevv-srs Tõnu KIIVER nr 1966srs Alar METSAR nr 1967n-srs Kuuno AAV nr 1968n-srs Arvo RAUSI nr 1969

kpr Ralf REGO nr 1970kpr Anatoli IKOHAINEN nr 1971kpr Jevgeni ZAITSEV nr 1972kpr Koit ROODEN nr 1973kpr Annely KAURIL nr 1974rms Olev MARK nr 1975rms Toomas LEITSMAA nr 1976rms Vambola-Matti NÕLVAK nr 1977rms Endel TOOMSALU nr 1978rms Vladimir FADEJEV nr 1979

2. Avaldan tänukirjaga tänu järgmiste-le kaitseliitlastele:

Alutaguse malevn-srs Vambola NANOrms Toivo MAASIKmlv Tanel SIRU

AUASTMEDKaitseliidu ülema major Benno Leesiku 23. veebruari 2005 käskkiri nr 62-P:Kaitseliidu seaduse § 11 lg 8, Eesti Vabariigi presidendi 21. veebruari 2005 käskkirja nr 112, kaitseväe juhataja 18. veebruari 2005

käskkirja nr 102-P alusel lugeda antuks sõjaväeline auastekolonelleitnantToivo JÕGILAINE Kaitseliidu peastaapmajorArvi NIGLAS Järva malevUrmas SUSI Harju malevkaptenArnold JUHANS Lääne malevIvar JÕESAAR Kaitseliidu peastaapMeelis RÄTSEP Kaitseliidu peastaapAivar SARAPIK Kaitseliidu peastaapPeeter KÕIV Tartu malevleitnantKert KAEVATS Kaitseliidu peastaapAndres MADDISSON Kaitseliidu peastaapKristjan MULD Rapla malevKaido SAARNIIT Kaitseliidu peastaapMargus VÕSU Kaitseliidu peastaapnooremleitnantRisto SIIL Jõgeva malevValjo TOOMING Tallinna malevvanemveebelUrmas PINDIS Võrumaa malevveebelEigo RUMM Tartu malevMart SAAR Jõgeva malevvanemseersantTaimo JUHE Lääne malevseersantMarko ENDER Lääne malevKajar LEHTMETS Lääne malevMeelis PORMANN Rapla malevMatti SILLAJÕE Kaitseliidu peastaap

Kaitseväe juhataja andis vanemohvitseridele auastmedüle Laidoneri muuseumis 23. veebruaril 2005. Pildil saabkolonelleitnandi auastme tunnused Kaitseliidu peastaabiarengu- ja planeerimisjaoskonna ülem Toivo Jõgilaine.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:159

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Para bellumPara bellum

Erik Boltowski, nooremleitnant

allinna maleva senine pikaaegnepealik major Mart Puusepp arvati re-servi seoses piirvanuse täitumisega.

Tallinna malev on liikmete arvu poolestkõige suurem Kaitseliidu malev � kooseriorganisatsioonidega on sellel üle2000 liikme.

Major Kajari Klettenberg:VABATAHTLIKKE MITU KORDAPETTA EI SAA

Kas ja millised ümberkorraldused tulevadKaitseliidu Tallinna malevas seoses teieasumisega malevapealiku ametipostile?

Ümberkorraldused käivad praeguterves Kaitseliidus. Vastavalt kaitseväejuhataja ja Kaitseliidu ülema direktiivi-dele on määratletud meie operatiivüles-anded kui põhitegevus ja ka toetav tege-vus � näiteks seltskondlikud ja (sõjalis-)sportlikud üritused jne. Põhjalikke muu-tusi ei saa teha ühekorraga, pealegi onmajor Puusepp teinud head tööd. Põhi-line, mida saame muuta, on maleva liik-meskonna kasvatamine ning pidev väl-jaõppe ajakohastamine ja selle kvalitee-di parandamine.

Tallinna malevas on praegu umbes1550 kaitseliitlast, 100 Naiskodukaitseliiget ning üle 400 noorkotka ja kodutüt-re. Eelmisest sügisest on maleva liikmes-kond jälle kiiresti kasvama hakanud.

Kas on õige, et Tallinna malev tahabkasvada sügiseks 2000-liikmeliseks?

See on siiski vaid soovunelm. Pooltuhat liiget ehk veerand malevast juur-de kasvatada on liiga optimistlik soov,aga kui võtame arvesse Tallinna suurustja pealinna elanike arvu, siis 2000 liiget,millest algab malev (nagu meie põhimää-rus ette näeb), ei tohiks nii suure linnapuhul üle jõu käia. Iseasi, kas me sellenumbri sel aastal täis saame.

Me ei pea ju ainult liikmeskonda kas-vatama, vaid ka kaitseliitlastele tegevustpakkuma. See tähendab, et nii kaadri- kui

PEALIKEVAHETUS KAITSELIIDU TALLINNA MALEVASKaitseliidu Tallinna maleva lipu pidulik üleandmine seniselt pealikult major Mart Puusepaltmajor Kajari Klettenbergile sai teoks 9. jaanuaril 2005 Lillepaviljonis, kus tähistati pidulikult

Tallinna maleva 80. aastapäeva.

ka vabatahtlike instruktorite hulk peabkasvama vastavalt maleva liikmete hul-gale. Samuti maleva eelarve.

Tallinna malevas ei tohiks juhtidest puu-du tulla, sest ohvitseride osa liikmeskon-nas on väga suur.

Jah, Tallinna malev on eriline malevjust seetõttu, et siia on kogunenud paljujuhte. Veidi lihtsustatud statistika järgi onmeil iga kahe reakaitseliitlase kohta üksallohvitser, reservohvitser või kaadrikait-seväelane. Sellist suhet ei ole mitte ühelgiteisel maleval. Tallinn koondab endasteotahtelisimaid juhtivaid isiksusi, kes onka vabatahtlikud militaristid.

Kas juhtide rohkuse põhjal ei võiksTallinnas maleva suurus olla koguni 5000või 6000 meest?

Taanlased on teaduslikult välja reh-kendanud, et Kaitseliidu-taolise vabataht-liku kaitseorganisatsiooni värbamise lagion üks protsent elanikkonnast. SõjaeelseEesti Vabariigi ajal oli see protsent suu-rem, aga siis oli ka rahva kaitsetahe mit-mel põhjusel suurem.

Tallinna malev on spetsiifiline veelselle poolest, et ta on suure linna malev.

Siin on inimesed kõiksugu vaba aja veet-mise võimaluste ja meelelahutustega ärahellitatud. Kaitseliit võistleb teatrite, ki-node, kohvikute ja kümnete, võib-ollaisegi sadade teiste organisatsioonide jahuvialaringidega potentsiaalsete liik-mete pärast. Spordigagi saavad lapsedtegelda koolides.

Mis on see tõmbenumber, millegaKaitseliit need viissada uut liiget värbab?

Liikmeskonna kasvu tuleb vaadataühiskonna läbilõike seisukohalt. Onnoored ja keskealised inimesed ning ve-teranid. Kaitseliit peaks oma tegevustkõikjale suunama. Meil on Noored Kot-kad ja Kodutütred, kelle kaasamisekstuleks suunata tegevus koolidesse, kuidvärbamine peaks toimuma ka vanema-te elanikkonnakihtide seas alates sõja-väest läbi käinud noormeestest kuni va-nema keskeani. Operatiivstruktuuri-desse on meil vaja mehi kuni 55. eluaas-tani.

Mina ei valiks siit välja üht kindlat siht-rühma, nagu näiteks ainult 27-aastasednoormehed. See tekitaks kunagi hiljemaugu sisse. Meil tuleb suunata oma tege-vus kõikidele vanuserühmadele.

Kaitseliidu ülem Benno Leesik koos Tallinna maleva senise pealiku major MartPuusepa (paremal) ja uue pealiku major Kajari Klettenbergiga allkirjastamasmaleva üleandmise ja vastuvõtmise dokumente.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1510

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Para bellumPara bellumEga iga inimene peagi riigikaitselistest

küsimustest huvituma. On ainult see üksprotsent, kes on valmis oma vaba aega n-ö riigi kaitsmisesse investeerima. Meileongi oluline just see, et leida need inime-sed, kes on sellest huvitatud, ja siis nadKaitseliidu tegevusse kaasa tõmmata.

Aga maal on elu muidugi rahulikum,inimesed kavandavad asju ette, ei olesellist elutempot nagu Tallinnas, sestsiin on raske välja saada isegi neid ini-mesi, kes on hingega asja juures � töö japere kõrvalt on neil raske kõigil Kaitse-liidu üritustel osaleda.

Arvestamegi, et kui kutsume mingileüritusele näiteks sada meest, siis ehkviiskümmend protsenti tuleb kohale. Melihtsalt kutsume alati rohkem inimesi.

See on nii ka näiteks päästeoperatsioo-nide puhul või kui keegi on metsa eksi-nud. Ka siis kutsume otsimisoperatsioo-nile umbes poole rohkem rahvast, sest niisaame vajaliku hulga inimesi kokku.

Midagi pole teha, vabatahtliku orga-nisatsiooni spetsiifika ongi selline. Sun-duslik osa on meil ainult operatiivstruk-tuur � see on viimastel aastatel käimaläinud �, mille raames korraldame re-servõppusi. Kuid ka siis oleme oma liik-metele vastu tulnud, et kui ikka inimeneseletab ära, et tal ei ole võimalik tulla,oleme neid reservõppustest vabastanud.

Kas Kaitseliit oma värbamiskampaaniatäpsemaid sihtrühmi täpselt määratledaei saagi?

Et me kutsealuseid Kaitseliidu opera-tiivstruktuuridesse praegu paigutada eisaa ja ka need, kes on sõjaväes käinud,on ju neli aastat n-ö kuumas reservis, onmeil vajadus noorte meeste järele, kes onumbes 27 aastat vanad. Aga siinkohaltuleb mõelda ka sellele, et meil jääb suurhulk kutsealuseeas noori mehi kasutama-ta. Need on need noored, kes lihtsalt eimahu praegu kaitseväkke aega teenima.Paljud, kes tahaksid kaitseväkke minna,jäävad praegu ukse taha ja siin on justKaitseliit see, kes võiks anda võimaluseka neile noortele riigikaitseliste struktuu-ride töös osaleda. Viime neile läbi baas-kursuse ja erialakursused.

Aga tõepoolest, kuna väga paljudnoored jäävad kaitseväeteenistusest kõr-vale, oleme sunnitud kasutama omastruktuurides veidi eakamaid, 27- ja 28-aastasi ning veel vanemaid.

Kuidas äratada kutseealiste poiste huviKaitseliidu vastu, kui nad kaitseväeajateenistusest kõrvale jäävad ja asja n-önuusutadagi ei saa? Nad ei tea riigi-kaitsest midagi ega oska Kaitseliidu vastu

huvi tunda, kui neil just kedagi otsesekseeskujuks pole. Tänapäeval kasvab jusuur osa poisse isata perekondades...

Eks siis tulegi alustada noorkotklu-sest ja ka Naiskodukaitse peaks andmanoorte kodusele kasvatusele riigikaitse-tahtelist jumet. Aga väga palju tuleksmeil vaadata tegevust koolides. Näiteksriigikaitseõpetust üldhariduskoolides,kus Kaitseliit võiks olla lausa üks vas-tutaja või üks organisaator, et äratada14�15-aastastes poistes huvi riigikaitse-lise tegevuse vastu.

Eks see nii välja arenegi, et kui esime-ne huvi tärkab, siis tullakse kohale. Onoluline, et Kaitseliidu tegevus oleks pii-savalt kvaliteetne, sest vabatahtlik on juselline, keda mitu korda petta ei saa. Kuita näeb, et asjal pole jumet, ta teine kordlihtsalt enam ei tule. Siin on väga paljuära teha nii kaadrikaitseväelastest kui kavabatahtlikel instruktoritel, sest nii suu-rel maleval ei ole võimalik toetuda ainultseitsmeteistkümnele töötajale, kellest osaon nagunii raamatupidajad ja muud rii-giametnikud.

Niisiis, mida peab tegema üks noormees, kes hakkab Kaitseliidu Tallinnamaleva tegevuse vastu huvi tundma?

Ta peab võtma ühendust Tallinnamalevaga � tulema ja võtma meie staa-bist liikmeks astumise avalduse blanke-tid ja need ära täitma.

Meil on ka oma veebilehekülg. Selleleviib link Kaitseliidu koduleheküljeltwww. kaitseliit.ee ja sealt leiab kogu tea-be, mida on vaja teha Kaitseliidu liikmekssaamiseks ja seal on ka täpsemalt tutvus-tatud, millega Tallinna malev ja koguKaitseliit laiemalt tegeleb.

Major Mart Puusepp:KAITSELIIDUL ON KATSIVIILÜLESANDEID

Millises seisus oli Tallinna malev hetkel,kui te ta uuele pealikule üle andsite?

Ma ei oska öelda, kas heas või vägaheas seisus, eks seda hinda teised. Ma-janduslikult on malev koos eriorganisat-sioonidega praegu heal järjel. Koos Nais-kodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutü-tardega on Tallinna malevas üle kahetuhande liikme. Seega on Tallinna ma-lev Kaitseliidu kõige suurem malev. Eel-misel aastal jõudsime teha ka malevaümberstruktureerimise, et seda oleks liht-sam juhtida. Seetõttu sai osa malevkon-di liidetud, nii et pealiku alluvusse jäilõpuks ainult seitse malevkonda vara-sema üheteistkümne asemel.

Tallinna malev on olnud aastate jook-sul mitmel alal Kaitseliidus pioneeriks.Näiteks alustas Tallinna malev esime-sena tööd abipolitseinikega, toetadespealinna politseid korrakaitsel. Samutialustasime koostööd Tallinna Tuletõr-je- ja Päästeameti ning vabatahtliku tu-letõrjega, moodustades vabatahtlikestkaitseliitlastest päästereservi rühma, kessaid vastava väljaõppe ja keda on või-malik suurõnnetuste puhul kasutada.Seega pole malev tegelnud ainult sõjali-se ettevalmistusega, mis on küll meiepõhitegevuseks, nagu ka kõigil teistelmalevatel, vaid oleme püüdnud ka teisijõustruktuure aidata ja huvilistele vas-tavat väljaõpet anda. Paistab, et huvilisija tahtjaid jätkub igale alale.

Olite Tallinna maleva, riigi ühe suurimamilitaarstruktuuri pealik üle kümneaasta. Saite selle aja jooksul tohutujuhtimiskogemuse. Millist nõu annateoma järglasele sellel ametipostil ja kakõikidele teistele Kaitseliidu malevate jamalevkondade pealikele?

Jah, olin Tallinna maleva pealik täp-selt kümme aastat, kümme kuud ja küm-me päeva. (Major Puusepp naerab.)

Võtsin maleva üle, kui see oli üsnaväike üksus � selles ei olnud kahtsadatliigetki ja eriorganisatsioonid puudusid.Kuid aja jooksul need kõik moodustatija neid sai ka arendatud.

Loodan, et uus pealik major KajariKlettenberg jätkab seda suunda, et Tal-linna malev oleks ikka teistele justkuiteenäitajaks.

Kuid põhiline, mida üks malevapea-lik peab teadma, on see, et üksinda ei teemidagi ära � peab olema oma meeskond.Sellise suure struktuuri tööshoidmisekson ühest mehest ja tema tahtest vähe.Kõik tegevteenistuses olevad malevaohvitserid ja allohvitserid peavad moo-dustama justkui ühe rusika, millega onvõimalik kõiki ülesandeid lahendada.

Teine asi on see, et sõjalise väljaõppekõrval ei tohi Kaitseliidu malevad unus-tada tsiviilstruktuuride abistamise eesmär-ki. Näiteks Tallinna malevat on ikka appipalutud küll erinevate massiürituste kor-raldamisele, küll korrakaitsele, küll tule-kahjude kustutamisele jne. Tallinnas ontsiviilstruktuuridega kokkupuuteid hästitihedalt ja see toob ka maleva enesehin-nangule palju kasu. Kui Kaitseliidu osaksjääb ainult sõjaline väljaõpe, eraldumeühiskonnast ja inimesed ei mõista enammeie sõjalisi ülesandeid. Tallinn on agaüks kolmandik Eestist � seda tuleb endalepidevalt meelde tuletada. n

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1511

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


MissioonMissioon

Merle Ott, lipnik

elmise aasta viimase Kaitse Kodu!vahel ilmus küsitlusankeet välis-missioonidele mineku kohta. Täide-

tud ankeedid koguti malevate kaudukokku ja nende 542 vastuse põhjal, misjõudsid Kaitseliidu peastaapi 2005. aas-ta jaanuari jooksul, on tehtud ka analüüs.

VastajadEnamus (94%) vastajaist on mehed,

naisi on vaid 6%. Noorimad on 16-aas-tased ja kõige vanem 80-aastane. Vasta-jate keskmine vanus on 39 aastat.

Auastmelt oli vastajaid reamehest ma-jorini. Reamehi on 37%, allohvitsere kokku39% ja ohvitsere 10%. Muud on oma au-astmeks märkinud kaitseliitlane, malevla-ne, naiskodukaitsja või midagi muud.

507 vastanut on määratlenud omakuuluvuse malevasse, nendest suur osakuulub Põlva (101 inimest) ja Alutaguse(98) malevasse. Pärnumaa ega Võru ma-levast pole ühtegi vastanut, Lääne male-vast on neid üks ja Harju malevast kaks.

Missioonile minekPeaaegu kolmveerand vastajatest ar-

vab, et kaitseliitlased peaksid või pigem

MIS TINGIMUSTEL ON KAITSELIITLASED NÕUSMISSIOONIDEL OSALEMA?

Viimasel ajal on päevakorda tõusnud kaitseliitlaste välismissioonidele saatmine ja kerkinud kaküsimus, mis tingimustel (kui üldse) on kaitseliitlased nõus välismissioonidel osalema.

peaksid osalema välismissioonidel. 14%arvates kaitseliitlased ei peaks või pigemei peaks missioonidel osalema ja samapalju on ka neid, kellel ei ole selles asjaskindlat seisukohta.

Pisut vähem (62%) vastanutest on agaise valmis välismissioonile minema jamõnevõrra rohkem (24%) ütleb, et nad eiläheks või pigem ei läheks missioonile.

14% vastajatest pole selles asjas kind-lat seisukohta.

MotivatsioonValdavalt motiveerib välismissiooni-

le minema eelkõige palk (74% vastanu-test), peaaegu pooli vastajaid ka vaheldusigapäevaelule (48%) ja karjäärivõimalus

(41%). Mõnevõrra vä-hem vastajaid ütleb,et neid motiveerib vä-lismissioonile mine-ma patriotism (24%).

Muude motivaa-toritena on sagedai-mini mainitud koge-muste saamist (28vastajat) ja õppimist(13 vastajat). Õppimi-sena on mõeldud niikeeleõpet kui ka sõja-list väljaõpet.

Teiste motivaa-torina on nimetatudmaailma nägemise

võimalust, enese proovilepanekut, pal-ka, riiklikke hüvesid ja muid.

Mitmed vastajatest on ka väitnud, etneid ei motiveeri mitte miski välismis-sioonile minema või nad on nõus mine-ma ainult teatud spetsiifilist laadi mis-sioonidele (näiteks abistama katastroo-fides viga saanuid).

TakistusedKui missioonile minekut motiveeri-

va tegurina näeb valdav enamus vasta-jaid palka, siis takistuste seas ei eristunii selgelt ühtegi tegurit.

Kõige rohkem vastajatest ütleb, etneid takistab välismissioonile minemasttöökoha kaotuse võimalus (44%). Suh-

ESTPLA-10 kaitseliitlastest võitlejad enne Iraaki suundumistKaitseliidu ülema juures vastuvõtul.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1512

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


MissioonMissioonteliselt palju väidetakse ka, et takistusekson puudulik ettevalmistus (35%) ja etperekonnast ei saa nii kaua eemal olla(30%). Muid takistusi nimetab 26% ja12% kirjutab, et ei pea Kaitseliidu osale-mist välismissioonidel üldse õigeks.

Muude takistuste seas on kõige roh-kem (76 juhul) välja toodud vanus. Üsnatihti mainitakse probleemina ka tervist(18 korda). Takistuseks on kas kehv ter-vis või võimalik oht missioonil tervistrikkuda.

Teiste takistustena on mainitud mit-mel korral ka kehva keeleoskust, kooli,puudulikku väljaõpet ja varustust ningharidust. Kirjutatakse, et kohustused võitõekspidamised ei võimalda missioonilosaleda. Paar vastajat ei näe põhjust,miks nad peaksid missioonile minema.Kolmel juhul on kirjutatud, et missioo-nidel pole vastaja auastmele vastavatametikohta.

Aga samas on mõned vastajad kin-nitanud, et miski ei takista neid missioo-nile minemist.

PalkPalka tahetakse tavaliselt saada

25 000 krooni kuus (25% vastajatest).Suhteliselt palju ollakse valmis välismis-sioonile minema ka palgataseme juures40 000 krooni kuus või rohkem (17%),20 000 krooni kuus (17%) ja 30 000 kroo-ni kuus (16%).

Missiooni pikkusTavaliselt ollakse valmis välismis-

sioonile minema kuueks kuuks (45%vastanutest). Neljandiku vastanute sõ-nul on nad valmis missioonile minemakolmeks kuuks. Ülejäänud vastuste osaon tunduvalt väiksem � 13% vastanu-test ei oleks üldse valmis missioonileminema, 7% on valmis missioonile mi-nema kaheteistkümneks kuuks, 5%üheks kuuks ja 4% üheksaks kuuks.

Muud tingimused313 vastajat on kirjutanud, mis tin-

gimused peavad olema välismissiooni-le minemiseks täidetud.

Tingimuste seas on väga levinudkindlustuse ja sotsiaalsete tagatistenõue (53 vastajat). Siin on mitu vastajatpidanud vajalikuks eraldi rõhutada, etsee kindlustus peab tegelikkuses ka toi-mima. Üks vastaja on kurtnud, et õnne-tusjuhtumite korral seadusandlus eipea.

Sageli seatakse tingimuseks ka väl-jaõpet (44 korral), head varustust (28

korral) ja seda, et töökoht peaks säilima(28 korral). Mõnevõrra vähem mainitak-se puhkust, kaitseväega samu tingimu-si, korralikku palka ja seda, et naisteosalemine missioonidel peaks olemaaktsepteeritud.

Mõned vastajad on nõus minemaainult teatud liiki missioonidele. Paarvastajat seavad tingimuseks, et missioo-nile minek ei toimuks Kaitseliidu üksu-ses (sest Kaitseliidul on teised põhimõt-ted).

KokkuvõteKõige tüüpilisem vastaja keskerihari-

dusega reamees Põlva malevast. Ta arvab,et kaitseliitlased peaksid osalema välis-missioonidel ja ta on ka ise valmis mine-ma. Põhiliselt motiveerib teda välismis-sioonil osalema palk. Ta on nõus minemamissioonile kuueks kuuks ja soovib saa-da kuus 25 000 krooni palka.

Põhjalikumalt saab missiooniküsit-luse kohta lugeda Kaitseliidu koduleheltwww.kaitseliit.ee infomaterjalide alt. n

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1513

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Heiki Arike, leitnant

astapäevaürituste raames korraldati Oku-patsioonide muuseumis konverents �Va-batahtlikkus riigikaitses�, kus arutleti nii

ajaloo kui ka tuleviku üle. Ühe konverentsi põ-nevamaid ja haaravamaid ettekandeid � �Ke-vadöine häire Tallinnas 1926. aastal� � pidaslipnik Merike Jürjo. Kõnealune ettekanne ilmubka ajakirja käesolevas numbris.

Toompea lossi Valges saalis korraldati pi-dulik vandetõotuse tseremoonia, kus anti ületeenetemärgid, millega austati eelkõige malev-konna tegevusele kaasa aidanud inimesi väl-jastpoolt malevkonda. Kuid teenetemärgi saa-jate hulgas olid ka Kaitseliidu edendamises sil-ma paistnud malevlased, nende seas vabariigipresident Arnold Rüütel. Maarjamäe lossis olipidulik vastuvõtt malevlastele ja külalistele.

5. detsembril andis kaitseväe orkester Esto-nia kontserdisaalis malevkonna aastapäeva jalähenevate jõulude puhul kontserdi.

Toompea malevkond on Kaitseliidu vähe-seid eksterritoriaalseid malevkondi, mis koondab Tallinnasaktiivseid riigiametnikke, ühiskonna- ja avaliku elu tegelasi.Nende seas on poliitikuid, politsei- ja päästeametnikke, ette-võtjaid jt. Peamisteks ülesanneteks on väljaõppe korraldami-ne ja Kaitseliidu toetamine nii seadusandluse loomisel kui kaavalikkuse ees.

Jaanuarikuu kolmel päeval osales Toompea malevkondoma lahingurühmaga vastutegevuses Tapa Väljaõppekesku-se Õhutõrjedivisjoni ajateenijate väljaõppel. Seda, et Toom-pea malevkond täitis oma ülesande edukalt, kinnitas kaadri-

kaitseväelaste hinnang, et vastutegevuse nii head taset polevarem kohatud. 17. veebruaril anti malevkonnale ületseremooniaalmõõk. Mõõgale, mille valmistas malevkonnaliige kolonelleitnant Einar Laigna, on graveeritud sõnadHenriku Liivimaa kroonikast: �Üks süda ja üks hing�. Loo-dame, et malevkonnaga liitudes sellel mõõgal kaasvõitlejateleantud tõotus ühendab südamed ja hinged ka tegevuses. n

Heiki Arike on Kaitseliidu Tallinna maleva Toompeamalevkonna pealik.

TOOMPEA MALEVKOND TÄHISTAS 80. AASTAPÄEVALäinud aasta 4.�5. detsembril tähistas Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkond 80.

aastapäeva ja 10. taasloomise aastapäeva.

aitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond tä-histas 19. märtsil oma 80. aastapäeva ning tegevusetaasalustamise üheksandat aastapäeva.

Malevkond ühendab enam kui kahtsadat akadeemilistkodanikku kõikidest Tartu ülikoolidest. Malevkonna baasilon komplekteeritud Kaitseliidu Tartu maleva staabi- ja luu-rekompanii. Malevkonna koosseisus saavad paljud Tartusõppivad üliõpilased oma kaitseliitliku ettevalmistuse, misvõimaldab neil ülikooli lõpetamise järgselt tööle asudesadekvaatsemalt hinnata Eesti riigi kaitsmiseks vajalikke jõu-pingutusi.

Tartu ülikoolide õppejõude, üliõpilasi ja vilistlasi Kait-seliidus ühendava akadeemilise malevkonna ametlikule te-gevusele pani aluse Kaitseliidu ülema oma käskkirjaga 1996.

UudisedUudised

aasta 14. märtsil, kuid ettevalmistustööd akadeemiliste ko-danike vabatahtliku riigikaitselise tegevuse toomiseks olidalanud juba varem. Paljuski kasvas malevkond välja 1990.aastate alguses Kaitseliidu Tartu maleva esimese malevkon-na koosseisus üliõpilasi ühendanud Ü-kompaniist.

Malevkond peab oma eelkäijaks ärksamate akadeemilistekodanike poolt 1924. aasta sügisel algatatud ja sama aasta 1.detsembril put�ikatse mahasurumise järgselt Tartus ametli-kult loodud üliõpilasseltside kaasvõitlejaist moodustatudKaitseliidu Tartu maleva 3. ja korporatsioonide kaasvõitle-jaid koondanud 4. malevkonda.

Täpselt nagu tänapäevalgi olid üliõpilastest koosnevadKaitseliidu üksused eksterritoriaalsed ja semestriti muutuvakoosseisuga. n

AKADEEMILISED KAITSELIITLASED TÄHISTASID AASTAPÄEVA

Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik pühitseb kolonelleitnant EinarLaigna käes olevat sümboolset mõõka.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1514

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1615

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kodu kaitselKodu kaitsel

Erik Reinhold, kapten

aanuaritormi pääste- ja evakueeri-mistöös osales 106 Kaitseliidu Pär-numaa ja 64 Tartu maleva kaitse-

liitlast. Kasutusel oli 13 Pärnumaa ma-leva ja neli Tartu maleva sõidukit, lisaksneli Tartu maleva paati. Rakendatud olidkõik vajalikuks osutunud Pärnumaa ma-leva logistilised ressursid.

Alarmeerimine ja töö algusSain laupäeva, 8. jaanuari õhtul kell

17.45 Kaitseliidu Pärnumaa maleva kor-rapidajalt teate edastatud tormihoiatu-sest ja valmisolekuvajadusest. Võtsinühendust Pärnumaa Päästeteenistusedirektori Jaanus Teearuga. Tema hin-nangul ei olnud olukord sel hetkel veelkriitiline, kuid halvenes pidevalt. Seejä-rel andsin maleva korrapidaja kaudukogu kaaderkoosseisule ja vabatahtliku-le juhtkonnale kuni rühmapealikeni kor-ralduse olla valmis allüksuste alarmee-rimiseks ja rakendamiseks.

9. jaanuaril kell 2 öösel edastas Jaa-nus Teearu mulle Pärnumaa kriisiko-misjoni esimehe, Pärnu maavanema ko-hustetäitja Toomas Kivimägi abipalve.Teel maleva staapi andsin korraldusekohe koguneda Kikepera malevkonnapioneerirühmale, maleva valverühmale,siderühmale ja tagalapealiku kaudu kõi-gi maasturite MB Unimog juhtidele.

Alarmeeritud allüksused kogunesidkiiresti. Kell 3 olid pioneerirühm ja side-rühm ning kolm maasturit kohal ja val-mis tegutsema. Üks maastur eraldati po-litseile esmase maastikuluure tegemiseks,sest politsei oma sõidukid ei olnud võime-lised üleujutatud piirkondades liikuma.

Maleva korrapidamise ja allüksustetegevuse koordineerimise võttis üle kait-seliitlane veebel Pirger Laur. Et sündmu-sed arenesid suure kiirusega ja korrapi-daja tegevus oli üliintensiivne, ei õnnes-tunud tegevust täismahus korrektseltdokumenteerida.

Tegevus päästetöödelKell 3.30 otsustas kriisikomisjon, et

tuleb alustada elanike evakueerimistüleujutatud linnaosadest. Selleks moo-

dustati kolm piirkonda: Kesklinn, Vana-Pärnu ja Raeküla.

Evakueerimiseks moodustati Kaitse-liidu jõududest neli evakueerimistoim-konda, igaühe koosseisus ülem, autojuhtja 3�4 kaitseliitlast. Iga meeskonna kasu-tada oli Unimogi maastur, mõnevõrrahiljem saime neile juurde anda ka kakskummipaati. Toimkondade ülemad olidvarustatud ICOMi käsiraadiojaamadega.

Toimkondade ülesandeks oli käialäbi kõik elamud oma vastutusalas, ära-tada inimesed, evakueerida need, kellelpole võimalust minna maja teisele kor-rusele, ja teisedki, kes vajavad evakuee-rimist. Majadesse jäävatele inimesteletuli öelda, et nad kuulaksid Eesti Raa-dio kanaleid, saamaks teavet olukorraedasise arengu kohta.

Paljud inimesed keeldusid evakuee-rimisest, ka kriisikomisjoni otsus oli, etsundevakueerimist läbi ei viida. Seegatoodi majadest välja vaid need, kes sedaise soovisid. Evakueerimise ajal ei olnudvõimalik korraldada registreerimist ja etenamik kodust lahkunuid soovis kuiva-le maale jõudes minna kohe sugulaste-tuttavate juurde, jõudis kogunemiskohtavaid väike osa üleujutatud majade ela-nikke. Kokku evakueerisid kaitseliitlasedja kaitseväelased uputuse jooksul ohtli-kest piirkondadest umbes 300 inimest.

Pärast Vana-Pärnu esmase evakueeri-mise lõpetamist alustati Raeküla piirkon-na evakueerimist. Selleks ajaks oli toim-kondi juba seitse. Üks neist jäi väljakutse-tele reageerimiseks Vana-Pärnusse. Et vee-seis oli kohati juba nii kõrge, et Unimo-gigagi ei saanud enam liikuda, korralda-sime kolme Pärnu Üksik-jalaväepataljoni(ÜJP) Magirius-tüüpi veoauto kasutusele-võtu. Lisaks Raeküla piirkonna evakuee-rimisele kaasati Kaitseliidu evakueerimis-toimkondi ka Kesklinnas, sest piirivalveisikkoosseisul ei olnud vahetust.

Evakueerimise esimene etapp osutuskogu operatsioonis kõige keerulisemaks.Inimesed töötasid pimedas, kohati rin-nuni ulatuvas külmas vees. Üks toim-kond suutis vastu pidada kuni tund, siistekkis juba alajahtumise oht ja päästjadtuli tuua tegevuspiirkonnast ära ningvahetada uutega. Eriti suur koormus

langes toimkondade ülematele, autojuh-tidele ja korrapidamisteenistusele, sestnende väljavahetamine oli raske või või-matu. Maleva staabis valmistati välika-teldes sooja jooki. Ka toimetati osa eva-kuatsiooniülesandelt saabunud kaitse-liitlasi koju, kus nad said riideid vahe-tada ja uuesti tegevusse naasta.

Tegevus päevavalgesPärast esmast üldist evakuatsiooni ja

päeva valgenemist asuti tegutsema häi-rekeskusest maleva korrapidajale edas-tatavate konkreetsete väljakutsete peale.Korrapidaja omakorda koordineeris Kait-seliidu evakuatsioonitoimkondade tege-vust. Enamasti oli vaja üleujutatud ma-jadest välja aidata vanureid ja lastega pe-rekondi. Väljakutsetele reageerisid kasKaitseliidu toimkonnad iseseisvalt võivajadusel koos kiirabitöötajatega, sedajuhtudel, kui arstiabi vajati kiirabiauto-dele läbipääsmatutes kohtades.

Toimkonnad olid samasugused naguesmaevakuatsiooni korral (koosseisusülem, autojuht ja 3�4 kaitseliitlast ning va-rustuses auto, kummipaat ja raadiojaam).Kell 10 olid kohale jõudnud Vahipataljo-ni kaitseväelased kümne kummipaadiga.Nende kasutuselevõtt hõlbustas pääste-töid oluliselt. Tihti osutuski kaitseväes jaKaitseliidus kasutatav Rootsi kummipaatparimaks päästevahendiks. Päästeametija piirivalve kõvapõhjalised paadid olidmadalas vees raskemini kasutatavad. Sa-mas oli probleemiks kummipaatide puru-nemine veealuse risu tõttu.

Kell 14 alustati rannaäärsetesse sana-tooriumidesse veelõksu jäänud puhkaja-te (kokku 180 inimest) evakueerimist. Etpaljud kannatanud olid eakad, polnudnende evakueerimine kummipaatidegaotstarbekas. Seetõttu otsustas kriisikomis-jon oodata vee alanemist, kuni maas-turitega oli võimalik hoonetele läheneda.Sanatooriumide evakueerimisel osalesidka Scoutspataljoni kaitseväelased, kes olidsaabunud samal päeval kella 11ks.

Ohu taganedes9. jaanuari jooksul olukord stabilisee-

rus, vesi hakkas taanduma ja otseseidpäästeülesandeid enam peaaegu täita ei

KAITSELIIDU PÄRNUMAA MALEV JAANUARITORMISKaitseliidu Pärnumaa malev osales 8.�10. jaanuarini 2005 pääste- ja evakueerimistöödel Pärnu

linnas ja maakonnas.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1616

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kodu kaitselKodu kaitseltulnud. Tõmbasin suurema osa toimkon-di tegevuspiirkonnast tagasi. Korraldatitoitlustamine, rõivaste kuivatamine javarustuse hooldus. Samas hoidsime 3�4toimkonda ikka veel 10-minutilise val-misoleku reservis. Pioneeripataljoni kait-seväelased ja tehnika jõudsid kohale kell15, neile lisandusid hiljem (10. jaanuarilkell 3.30) ka Kaitseliidu Tartu malevapaadid ja paadimeeskonnad.

Et nende saabumise ajal olid suure-mad evakuatsiooni- ja päästetööd lõpeta-tud ning kriisikomisjon kogunenud olu-korrahinnanguks ja edasiseks planeerimi-seks, viibis allüksustele ülesannete and-mine. Õhtu jooksul rakendati Pioneeripa-taljoni kaitseväelasi mõningate väiksema-te ülesannete täitmisel, näiteks hinnati ühekorruselamu varisemisohtlikkust, korista-ti murdunud puid jms. Minu ja malevakorrapidaja antud ülesannete puudumi-sel otsis ja leidis allüksuse juht leitnantMargus Neudorf oma alluvatele linnasiseseisvalt tegevust. Omaalgatus oli olu-korras, kus keskjuhtimine allüksust otse-selt rakendada ei suutnud, igati kiiduväärt.

10. jaanuari hommikul alustati kriisi-komisjoni ülesandel kahjustuste kaardis-tamist. Kaitseliidu ja kaitseväe vastutus-alaks määrati Pärnu linn, rannaäärsetemaapiirkondadega tegelesid piirivalve japäästeteenistus. Kella 11ks koostati esialg-ne kahjustuste kaart, mis võimaldas krii-sikomisjonil suunata koristustöid.

Samas suunasime osa jõudusid maa-konda, ülesandeks joogivee vedu ranna-äärsetesse küladesse ja generaatoritegaelektrivarustuse tagamine veepumplate-le, suurfarmidele jms objektidele, midakriisikomisjon pidas oluliseks. Samapäeva jooksul lõpetati Kaitseliidu ja kait-seväe põhijõudude tegevus. 11. jaanua-ri õhtuni töötasid veel kaks joogiveeveotoimkonda ja kaitseväe Sidepataljoni ge-neraatorimeeskond.

JuhtimineKogu tegevust piirkonnas juhtis Pär-

numaa kriisikomisjon Pärnu maavane-ma kt Toomas Kivimägi juhtimisel. Krii-sikomisjoni töö korraldati Pärnu häire-keskuse ruumides, mis asub nii pääste-ameti, politseiprefektuuri kui ka Kaitse-liidu maleva hoonete vahetus naabruses.See lihtsustas oluliselt teabevahetust.

Kaitseliidu maleva tegevuse juhtimi-ne oli korraldatud nii, et toimkondadetaktikalist tegutsemist juhtis otseseltmaleva korrapidaja. Malevapealik viibisenamiku ajast kriisikomisjoni ruumis jasai seetõttu olla vahetult otsuste tegemi-

se juures. Teabevahetus korrapidajagakäis raadio ja mobiiltelefoni teel. Hiljem,kui ressursse juba lisandus, moodustatika kolm kohapealset juhtimiskeskust:Kesklinn, Vana-Pärnu ja Raeküla. Mõ-nevõrra lihtsustas see tegevuse ametkon-dadevahelist koordineerimist.

Raadioside meie toimkondadega loo-di ICOMi käsijaamade abil, mis toimi-sid laitmatult. Pikaajalisi sidekatkestu-si peaaegu ei tekkinud. Raadiojaamadeakusid hoitakse maleva staabis kogu aeglaetuna, seega sai jaamad kohe kasutu-sele võtta. Staabis korraldati varuakudelaadimine. Maleva raadiojaamadega va-rustati ka saabunud kaitseväe allüksu-sed.

Üks suuremaid juhtimisprobleeme olijuurdetoodavate kaitseväe ja Kaitseliiduallüksuste vajaduse üle otsustamine. Sel-leks ajaks, kui abipakkumusi hakkas jär-jest tulema, tuli otsustajatel balansseeri-da ülereageerimise piiril. Et alates hom-mikust vesi tegelikult juba taandus ja olioodata olukorra stabiliseerumist, oleksliigsete lisajõudude kohaletoomine, misnagunii jõuaksid pärale 2�4-tunnise vii-vitusega, tähendanud liigset ressursiku-lu. Samas andsid vastakad ilmaprog-noosid alust karta, et olukord võib veelkord halveneda. Seega otsustasime põ-himõtteliselt pakutud abi vastu võtta, etmitte olla olukorras, kui ressursse ilmas-tikuolude halvenedes napib või nendesaabumine hilineb. Sellest tulenes ka olu-kord, kus mõnedele, eelkõige kaitseväeallüksustele võis jääda mulje, et neid eirakendatud saabudes piisavalt.

Distsipliiniprobleeme minu teadakogu tegevuse ajal ei tekkinud. Kõik all-üksuste juhid täitsid oma ülesandeidkohustundlikult, ilmutasid arukat oma-algatust ja olid allüksuse juhtimisel või-melised vastavalt olukorrale improvisee-rima. Viimasena nimetatud juhiomadusosutub minu hinnangul sedalaadi kii-resti eskaleeruva kriisi oludes otsusta-vaks.

TagalatoetusTegevusse kaasati kõik maleva kasu-

tada olevad logistilised ressursid. Põhi-line �töötegija� oli maastur MB Unimog.Ilma nende autodeta oleks sellises ma-hus ja sellise tulemuslikkusega evakuee-rimisoperatsioon olnud võimatu.

Kasutusele võeti ka maleva elektrige-neraatorid. Neid kasutati näiteks Pärnukiirabi ruumidest vee väljapumpamiselelektrienergia saamiseks jms pakilisteülesannete täitmisel. Samas ilmnes, et

meie kasutuses olevad generaatorivõim-sused (2�4 kW) on ilmselgelt ebapiisa-vad sedalaadi õnnetuste puhul abistami-seks. Oli suur vajadus just võimsate (vä-hemalt 30 kW) generaatorite järele. Neidoli meil kasutada vaid kaks, mis saabu-sid koos Sidepataljoni meeskonnaga.

JäreldusedNii selle kui ka varasemate pääste-

operatsioonide kogemus on näidanudvajadust eristada kaitseliitlased teistestsündmuskohal tegutsejatest. See on olu-line ka operatsiooni juhtimise seisuko-halt, et oleks näha, kes on päästjaid, kespäästetavad. Selleks pean mõistlikuksvõtta kasutusele erksavärvilised Kaitse-liidu sümboolikaga vestid.

On räägitud veekindlate termoülikon-dade jms erivarustuse vajadusest. Möö-nan, et selline varustus oleks kaitseliitlas-te töötingimusi parandanud, samas pea-me endalt küsima, kuidas oleks otstarbe-kas korraldada ülikalli varustuse hanki-mine, hoidmine, haldamine ja kasutami-ne nii, et me ei koormaks üle oma niigitagasihoidlikke finantsressursse ja et va-rustus ei seisaks kasutult laoriiulil, ooda-tes järgmist katastroofi 30 aasta pärast.

Kindlad struktuurid ja protseduuridpanevad aluse võimele vajadusel impro-viseerida. Antud olukorras ei oleks olnudvõimalik kasutada ainsatki kindlaksmää-ratud struktuuri ega protseduurireeglis-tikku. Allüksused tuli reorganiseeridavastavalt vajadusele ja juhtimine korral-dati käigult nii, nagu dikteerisid ressur-sid ja sündmuste areng. Samas poleksbaasteadmiste ja väljakujunenud rutiini-de toimimiseta suudetud mõistlikke ot-suseid vastu võtta ja kogu tegevus olekspöördunud juhitamatuks kaoseks.

Kriis ühendab! Reaalses hädaolukor-ras tegutsemine on olnud väga heaksõppetunniks sellest, et erinevad jõustruk-tuurid tahavad ja suudavad koos tööta-da. See leevendab olulisel määral koos-tööprobleeme, mis lähtuvad asjaolust, etjõustruktuurid on pandud omavahel res-sursside pärast konkureerima ja igaühelon sisimas pisike kahtluseuss, et nendealafinantseerimine on tingitud teiste üle-finantseerimisest.

Reaalses kriisis suudetakse hinnataka partnerite kompetentsi ja võimeid.Pärnus tehtud koostöö on oluliselt tu-gevdanud üksteisemõistmist, usaldustja koostööpotentsiaali. n

Kapten Erik Reinhold on KaitseliiduPärnumaa maleva pealik.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1617

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○



Toomas Luik, kapten

aare maakonna kriisikomisjoni tööalgas 8. jaanuaril, kui komisjoniliikmeid teavitati kell 15.30 tormi-

ohust ja paluti olla valmis oma kasutu-ses olevate ressursside kaasamiseks.Õnneks öösel lisaressursside vajadustei tekkinud.

Operatsioon �Liivakott�Maakondlik kriisikomisjon kutsuti

uuesti kokku 9. jaanuari hommikul kell8.30, kui päästeteenistuselt saadi üle-vaade olukorrast ja tormi tekitatud kah-judest. Tõsisem olukord oli tekkinudtõusuvee tõttu Kuressaare linnas hotel-lide Georg Ots, Rüütel ja Meri ümber,kus vesi ähvardas tungida majutusasu-tuste esimesele korrusele ja uputadakeldrid, kus asusid hoonete elektripai-galdised.

Komisjon otsustas järgmise istungipidada kell 13, et koguda selleks ajaksteavet olukorrast valdades, teavitadeskohaliku Kadi raadio kaudu elanikkevõimalikest ohtudest. Samal ajal jälgitipidevalt veetõusu, et vajadusel alusta-da liivakottide täitmist ja kaitsevalli ra-jamist kaitsmaks hotelle tõusu-vee eest.

Kell 10.04 palus hotell pääs-teteenistuselt abi keldrist veeväljapumpamiseks. Vesi oli tun-ginud kanalisatsiooni kaudukeldrisse.

Maleva staapi oli pärasthommikust kriisikomisjoni is-tungit kokku kutsutud kümmemalevlast, vaneminstruktor jatagalapealik. Väljasõiduks olivalmis kaks MB Unimogi.

Kell 11.20 alustati maakon-na kriisikomisjoni esimehe,maavanema kt Hans Teivi ot-susel operatsiooni �Liivakott�eesmärgiga kaitsta hotelle üle-ujutuse eest. Operatsiooni õn-

KAITSELIIDU SAAREMAA MALEV AITAS VÄHENDADAJAANUARITORMI KAHJUSTUSI

Kaitseliidu Saaremaa malev osales 9. jaanuari tormi kahjude vähendamisel kahekümnevabatahtliku ja kolme ohvitseriga.

nestumiseks eraldas OÜ Saare Leib 200tühja jahukotti ning Saarte Teedevalit-sus kalluri ja tõstuki, et liiv liivahoid-last hotellide juurde vedada. Kaitseliit-laste ülesandeks jäi liivakottide täitmi-ne ja tõkkesse paigaldamine.

Kui autokastis sai töötada kuivadejalgadega, siis tõkke ehitajad olid sun-nitud töötama poole sääreni vees. Pääs-teteenistus eraldas selleks viis paarikummikuid. Kell 14 asus veel kümmemalevlast kotte täitma ja tõket ehitama.

Selleks ajaks olid lahendatud ka tek-kinud pisiprobleemid: soetatud kotisuu-de sulgemiseks plastiksulgurid (kaabli-kinnitusrihmad), toodud juurde pikkikalurikummikuid ja kolm paari kalame-hesaabastega pükse (nii palju leiti pü-hapäeval avatud kauplustest).

Kaitseliitlastele väljastati ka kuivi rii-deid Rootsi varustusest. Malevalasi toit-lustas tööde ajal Rüütli hotell oma köö-gist.

16.20 lõpetati nn operatsioon �Liiva-kott� ja töös olnud mehed said vabaks.Täpsustati, kellel on võimalik osaledavajadusel ka järgmisel tööpäeval. Malev-lased olid töötanud ennastunustavaltpõlvekõrguses vees. Mehed olid märjadja väsinud, kuid teadmine tehtud töö

vajalikkusest ja meeskonnatunne kom-penseerisid rasked töötingimused jamärjad jalad.

Elu õpetabKell 18 kogunes maakondlik kriisi-

komisjon taas istungile Saare maavalit-susse. Päevakorras oli üks punkt: ülevaa-de hetkeolukorrast ja edasine tegevus.Õhtusel kriisikomisjoni istungil otsusta-ti valmistuda vajadusel tsiviilelanikkon-na evakuatsiooniks. Ilmnes, et pääste-ametil pole kohaseid sõidukeid, millegaaidata inimestel evakueeruda üleujutus-piirkonnast. Kaitseliidu Saaremaa malevvalmistus lisatranspordi leidmiseks,kuid tänu merevee tõusu peatumisele jäiinimeste evakuatsioon ära.

Seoses erakorralise olukorraga ilm-nesid mõned puudused, mis tuleb lähi-ajal kõrvaldada (vastavad ettepanekudesitati ka Kaitseliidu ülemale):

1) soetada igale malevale 20 paari ka-lamehekummikuid või kummipükse(neid võib vaja minna ka inimeste otsin-gutel soistel ja madalatel aladel);

2) käsiraadiojaamadele muretsedann käed-vabad-süsteem (vajalik ka öis-tel õppustel metsas, kus on vaja säilita-da vaikust);

3) Kuressaares ei tekkinudküll vajadust, aga sellise tõusu-vee korral peab olema võimalikkasutada madalapõhjalisi paa-te inimeste evakueerimiseks jatranspordiks;

4) maleval peab olema kamootorsaage teele langenudpuude kõrvaldamiseks (annabvõimaluse abistada päästetee-nistust teede vabastamiseks lan-genud puudest).

Kõnealune varustus annabmalevale paremad abistamisvõi-malused erakorralistes olukor-dades. n

Toomas Luik on KaitseliiduSaaremaa maleva pealik.

Liivakottidega tõkestatud keldri sissepääs jaanuaritormiajal Kuressaares.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1618

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Arnold Juhans, leitnant

ind kui Lääne maakonna kriisi-komisjoni liiget oli niisiis hoia-tatud, et pean olema pidevalt

kättesaadav. Teades ilmaennustust jaanalüüsides võimalikke ohte, võtsinvastu otsuse alustada varakult etteval-mistusi Kaitseliidu osalemiseks pääste-töödel juhul, kui torm peaks Läänemaadtõesti tabama. Võtsin ühendust Lääne-maa päästeteenistuse direktori OlevRosariga ja selgitasin välja, millist abivõib päästeamet Kaitseliidult vajada.

Pärast hoiatuse saamist sõitsin ma-leva staapi. Tugevdasin korrapidamis-teenistust kahe tegevteenistuses olevaallohvitseriga, kes alustasid allüksustepealike teavitamist võimalikust ohust javalmisoleku vajadusest kohe pärast sig-naali saabumist tegutseda. Lühikese aja-ga moodustasime 52-liikmelise meeskon-na, mis jäi telefonivalvesse, lisaks moo-dustati ka reservgrupp juhuks, kui esi-mese meeskonna peab välja vahetama.Mitmed allüksuste pealikud ja kaitseliit-lased saabusid õhtut ootamata staapi japakkusid oma abi ettevalmistustöödel.

Õhtune põhitegevusLaeti akud ja seati korda raadiojaamad.Tangiti ja valmistati ette neli Unimogi

ja maasturid, autodele kinnitati juhid.Seati korda malevas olevad tasku-

lambid.Valmistati ette ja kontrolliti üle ka-

tastroofi- ja meditsiinikomplektid.Valmistati ette olemasolevad päästeves-

tid, helkuritega käelindid jms varustus.Kontrolliti üle olemasolevad toidu-

tagavarad ja valmistuti võimalikuks toi-duvalmistamiseks.

Staabi II korrusel pandi üles välivoo-did ja magamiskotid võimalikuks eva-kueeritavate vastuvõtuks ja päästetöö-del osalejate puhkamiseks. Kokku sai 40kohta.

ÜLEVAADE KAITSELIIDU TEGEVUSEST HAAPSALUSJAANUARITORMI AJAL

Tormihoiatuse sai Kaitseliidu Lääne maleva pealik 8. jaanuaril 2005 kella 16 paiku Kaitseliidupeastaabi korrapidajalt. Umbes samal ajal jõudis temani ka maakonna kriisikomisjoni teade.

Võimaliku veekatkestuse puhuksvalmistati ette 200-liitrine veetagavara.

Kontrolliti ja seati töökorda generaa-torid, mootorsaed jms. Jne, jne, jne.

Et juba õhtul hakkas tuul tugevne-ma ja veetase tõusma, patrullis üksekipaa� pidevalt Haapsalu mereäärse-tes piirkondades, fikseerides veetõusu jateatades sellest maleva korrapidajale,kes omakorda edastas informatsiooniKaitseliidu peastaabi korrapidajale. Pi-dev infovahetus toimus maavanema japäästeenistuse direktoriga.

Öösel kella 3.40 paiku sain teatemaavalitsusest, et kriisikomisjon kutsu-takse kokku kell 4.30. Samal ajal andsinkorralduse kutsuda malevlased staapi.Kriisikomisjoni koosolekul, mida juhtismaavanem Sulev Vare, jagati operatiiv-selt ülesanded, pandi paika ettekandmi-se ning informatsiooni liikumise ja edas-tamise kord. Kokkukutsutud kaitseliit-lased saabusid malevasse väga opera-tiivselt. Tuli 52 kaitseliitlast ja tegev-teenituses olevat kaitseväelast. Peale sel-le ühines meiega neli Haapsalu piirival-vekordoni piirivalvurit oma auto ja paa-diga. Linna üleujutatud piirkondadestevakueeritigi inimesi valdavalt Kaitse-liidu Unimogi veoautodega, teiste auto-de kasutamine oli sügava vee tõttu või-matu.

Abi vajavad inimesed evakueeritiHaapsalu Gümnaasiumi ühiselamusse,valdavalt aga sugulaste-tuttavate juur-de Haapsalu linna piires. Kokku eva-kueeriti üle 100 inimese (andmed ei oletäielikud, sest päästeopertasiooni algu-ses ei fikseeritud kõiki kodanikke, kedakriisipiirkonnast ära toodi). Samal ajalorganiseerisid Naiskodukaitse liikmedpäästeoperatsioonist osalejate toitlusta-mist. Peale selle aitasid kaitseliitlasedtoimetada inimesi tööle Haapsalutaastusravikeskusesse ja teistesse suur-veega linnast ära lõigatud asutustesse,aidati pääste kodanike vara jms.

9. jaanuari pärastlõunal sõideti koospäästeameti töötajatega läbi kõik linnaüleujutatud tänavad, käidi läbi kõikmajad ja pakuti kõikidele soovijatelevõimalust evakueeruda, sest ilmaennus-tus lubas uut tormi ja veetõusu. Kodani-ke evakueerimine jätkus õhtuni. Pealeevakueerimise osalesid kaitseliitlasedpolitsei abistamisel � liikluse reguleeri-mine, tänavate sulgemine jms. Kokkutöötati 636 inimtundi.

PlussidKaitseliitlaste motivatsioon oli kõrge.

Neid iseloomustas ktiivne osavõtt ja val-misolek abistamisel osaleda. Probleemiksoli tagantjärele asjaolu, et väga paljudmaleva liikmed väljendasid rahuolema-tust selle üle, et neid ei kaasatud.

Olemasolevad ressursid mobiliseeritiväga kiiresti ja neid kasutati otstarbekalt.

Kaitseliidu kasutuses olevad trans-pordivahendid (Unimogid) osutusidantud kriisisituatsioonis suurepäraseks.

Kriisikomisjoni töökorralduse osasvõib öelda, et ülesandeid täideti rahuli-kult, tööjaotus oli õige, kõik teadsid omaülesandeid. Praktiline töötegemine ei up-punud bürokraatiasse ega lõpututessekoosolekutesse.

MiinusedHäiris kaitseliitlaste isikliku varus-

tuse puudulikkus, täpsemalt erivarus-tuse � näiteks kummiülikondade � puu-dumine. Tavalisesest kummikust onvähe kasu, kui jääkülm vesi on vööni. Etelame mere ääres, peaks malevas olemateatud hulk kummiülikondi jm sellesar-nast varustust.

Päästeoperatsiooni ajal tekkisid tea-tud sideprobleemid. Käsiraadiojaama-sid pole Unimogis sõites, kui väljas ulubveel torm, lihtsalt kuulda. n

Arnold Juhans on Kaitseliidu Läänemaleva pealik.


kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1619

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Jaanika Ojakõiv

Pühapäev, 9. jaanuarKell 18 edastati telefonitsi info valmisolekust number üks.

Seega oli vaja kõik oma kompsud kenast üle vaadata ja kottipakkida ning olla valmis malevasse kogunemiseks, et Pär-nusse päästetöödele sõita.

Kell 19 anti korraldus saabuda koos varustusega Tartumaleva staapi. Tekkis elevus ja ootusärevus, sest ei teatud,mis ees ootab.

Kell 20�21.30 õhtul kogunesid paadigrupi liikmed male-vasse. Esimesena väljuvasse gruppi kuulus 21 kaitseliitlast.Samal ajal koostati Tartu malevas ka teist gruppi, mille välju-misajaks oli määratud esmaspäev. Sellesse gruppi kuulusidüliõpilased, kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Osa varemkohale jõudnud inimesi suunati AS Salvestisse kottide järele,et saaks Tartu Ülikooli Pärnu Kolled�it vee sissetungi eestliivakottidega kaitsta.

Kell 21.45 suunduti paadigrupiga Tartu maleva logistika-keskusse, et laadida autodele vajalik varustus, nagu kummi-kud, liivakotid ja labidad, ning täiendada isiklikku varustust.

Kell 23.30 olid kõik ettevalmistused lõppenud; vaja oli veelmasinad tankida.

Kell 00.15 hakkas nn paadigrupp liikuma Pärnu poole.Kolonnis olid kaks Taanist saadud Unimogi, kolm sõiduautotja neli paati, neist kaks mootoritega.

Esmaspäev, 10. jaanuarKell 3.30 jõudsime pärast pikka ja vintsutavat sõitu Pär-

nusse ning kandsime Pärnu malevas ette oma saabumisest.Mõne aja pärast, kui korrapidaja oli kõik vajaminevad and-med kirja pannud, saadeti meid Pärnu pataljoni ööbima.

KUI TARTLASED PÄRNUSSE JÕUDSID,OLI TORM JUBA VAIBUNUD

Kell 3.45 saabusime pataljoni ja meie grupp paigutati ma-gama esmapilgul kenasse kasarmuhoonesse, mis seestpooltvaadates nägi välja hullem kui kodutute öömaja. Kuid nagukaitseliitlased ikka, kannatasime selle mõne tunni vapralt välja.Kindlad olime vaid selles, et väljas telgis oleks tunduvalt mu-gavam olnud.

Kell 4.30 valitses meie ööbimiskohas juba öörahu, sest kellseitse oli plaanis ärgata.

Kell 7 oligi äratus ja kohe ka hommikueine. Süüa saime Pär-nu pataljoni sööklas. Kui magama pidime viletsates tingimus-tes, siis söögi kohta ei saa öelda ühtegi halba sõna. Seejärelsuundusime taas Pärnu maleva staapi, et saada malevapeali-kult kapten Erik Reinholdilt edasise tegutsemise juhiseid.

Kell 9 olime Pärnu maleva staabis ja ootasime korraldusi.Kell 9.30 saime lõpuks malevapealikuga kokku ning mõne

aja pärast saadeti meie paadirühm koos päästeameti meeste-ga Vana-Pärnusse kahjusid hindama. Viis meist läksid kol-led�isse liivakotte täitma. Kolled�is oli vaja kindlustada ak-nad umbes ühe meetri kõrguselt liivakottidega, et tõkestadavee tungimine majja.

Kell 10.45 olime tagasi malevas, kus meile anti korraldusoodata kella üheni. Põhjuseks kriisikomisjoni koosolek, kusotsustatakse, millises piirkonnas on veel abi vaja, ning selgi-tatakse välja, mis meiega edaspidi üldse peale hakata. Ühtla-si saime selle aja kasutada lõunastamiseks.

Kell 11 saabus Tartust veel 40 kaitseliitlast ja üliõpilast.Saabunud abiväest vajati kümmekond inimest vanadekodus-se mööblit uputusest päästma ja teised suunati sööma. Vana-dekodusse vajati küll kümmet inimest, aga et saabunud abi-vägi oli teotahteline ja keegi ei tahtnud niisama passida, siisläks sinna paarkümmend abistajat. Kui lõunastajatel kõhudtäis, vahetati vanadekodusse saadetud kaaslased välja.

Fotod: Jaanika Ojakõiv


Tartu kaitseliitlased ulatasid oma abistava käe uppumisohusautode päästimsel.

Taganev vesi jättis linnatänavaile maha merejääst moodus-tanud kuhjatisi.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1620

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Kell 12 oli paadigrupi lõunavaheaeg läbi ja igavus maad võt-mas. Otsustasime teha väikse tiiru rannas ja vaadata, kui katast-roofiline on sealne veetase. Võtsime suuna kuursaali ja ranna-hoone poole. Kohe oli selge, et kuiva jalaga sealt läbi ei pääse, agaet meie kasutada oli suur ja kõrge Chewrolet� maastur, hellita-valt Chewy, ei olnud esialgu läbipääsuga probleeme. Rannas oliigal pool võimust võtnud vesi ja igaüks sai silmapilguga selgepildi, kui suur võim on loodusjõududel tegelikult meie üle. Vesioli tunginud kõikjale ja seda vaatepilti on sõnul raske seletada,sest kui ei oleks seda ise näinud, ei usuks siiamaani.

Kell 12.30 sõitsime üleujutatud aladel ringi ja kui nägi-me mõnd õnnetut majaomanikku, pakkusime vajadusel abi.Nähes sõjaväevärvides autot, tulid mõnedki inimeseduudistama, mis toimumas. Üks väga kurva olemisega meesosutas oma paadile maja trepil ja ütles, et tema abimees onseal ja rohkem ei saavat me teda aidata. Järgmisest majastaga jooksis kiiruga välja naine, kes palus, et me päästaksi-me tema auto garaa�ist. Nimelt oli seal vesi nii kõrgel ol-nud, et autod olid sõna otseses mõttes silmini vees. Ulata-sime siis abivajajale oma abistava käe (õigemini köie) jaaitasime tal auto kuivema koha peale toimetada. Kurvakstegi asja see, et auto, mille meie välja tõmbasime, oli sellelperel lisaks majale ja kõrvalhoonetele kolmas vees kahjus-tada saanud masin.

Kell 13 olime jälle tagasi Pärnu malevas ja ootasime kriisi-keskuse edasisi korraldusi. 40-liikmeline abivägi suundusPärnu kolled�isse kindlustustöödele, sest viiest abimehest sin-na ei piisanud.

Kell 14 ootas paadigrupp tegevust.Kell 15 ootasime ikka.Kell 16 olid kõik passimisest tüdinud ja rahutuks muutu-

nud. Lõpuks ometi tuli info selle kohta, et lähme Vana-Pär-nusse tormikahjustusi likvideerima. Kui kohale jõudsime,oli hakanud juba hämarduma ja kõigile oli selge, et pimedaspuid ei langetata ega tehta ka muid töid. Päästeameti mehedon saagidega langetamas ja meie � neli paadimeeskonda �oleme lõpuks saadetud koristustöödele. Samas on meil tea-da, et meie abi oleks ära kulunud maapiirkondades, kuhupäästjad jõudsid alles esmaspäeva hilisõhtul, kuigi me olek-

sime võinud seal juba kogu päeva mütata ja palju kasulikkuteha.

Kell 19 suundusid päästegrupid Pärnu pataljoni õhtusta-ma ja 40-liikmeline grupp võttis suuna Tartusse tagasi.

Kell 19.30 oli paadigrupi missioon Pärnus sisuliselt lõp-penud. Ilmajaam oli aga teatanud uuest tormist ja seepärastjäime ööbima Pärnu kolled�isse, kus polnud küll elektrit, kuidtänu varugeneraatoritele siiski soe, �kuiv� ja puhas. Õhtuedenedes jälgisime pingsalt aknast paistvat merd, et vajadu-sel ulatada Pärnule taas abikäsi.

Teisipäev, 11. jaanuarKella 9ks oli vaibunud ka eelmise öö tormikene ja vesi ot-

sustanud kalda piiridesse tagasi tõmbuda. Et see uusi suure-maid kahjustusi ei tekitanud, otsustasime kodutee rataste allavõtta.

Kell 10 olid ka kõige tõsisemad unekotid üles aetud ja al-gas tagasisõit Tartusse. Tõdesime, et olime oma paadid asja-tult kaasa võtnud ja kõik ei saanud ka oma jõudu täiel määralrakendada. Siiski ei jooksnud see kogemus kellelgi möödakülge maha ja kui edaspidi on vajalik, minnakse uuesti. n


Tartlastele tuttav pilt � just nagu Supilinna kevad. Kaitseliidu autod ootamas väljakutset päästetöödeks.

Kaitseliitlasi ei heiduta ebamugavused. Kui vaja on, minnak-se uuesti appi sinna, kuhu kutsutakse.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1621

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1622

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Jaanika Ojakõiv

ännakust registreerus osa võtma 33Kaitseliidu Tartu maleva liiget,kuid starti jõudis 23 võistlejat � seit-

se naist ja 16 meest. Sellel võistlusel eiolnud tähtis niivõrd võit, kuivõrd osavõtt.Igaühel oli võimalus tulla ja proovidaoma võimeid lihtsalt mööda teed käimi-ses. Mõistetavalt lisandus sellele kahe-võitlus unega. Võistlejatele oli ette näh-tud ka kohustuslik varustus, nagu vorm,saapad, taskulamp, helkur ja joogivesi.

�Detsember on selliseks võistlusekshalb aeg ja arvame, et tänu sellele oli kaosavõtt napp,� ütles õppuse juht lipnikRagnar Loot. �Järgmisel aastal loodamesuuremat osavõttu. Kõik võivad tullaoma seniseid saavutusi ületama.�

Võistluse eesmärgiks oli teha kind-laks Tartu maleva kõige vastupidavamkaitseliitlane. See tiitel omistati võistleja-le, kes jõudis kõige kiiremini läbida 100kilomeetrit, ajalimiidiks 24 tundi. Võist-lus kulges mööda kindlat marsruuti Tar-tu ja Põlva maakonna külavahe- ja met-sateedel. Teekond tuli läbi käia kindlastijalgsi ja kõrvalise abita. Keelatud oli kü-lastada tee äärde jäävaid kauplusi. Reeg-leid rikkunud võistleja diskvalifitseeriti.

Võistlejatel tuli läbida ka 16 kontroll-punkti, mis olid paigutatud trassile iga5�8 kilomeetri tagant. Vaatamata selle-le, et kõigil pidi toidumoon kaasas ole-ma, pakuti 30. kilomeetril võistlejatelesõdurisuppi, leiba, saia ja küpsist.

Trassil liikus ka viis masinat, mis jäl-gisid võistluse käiku ja abistasid vajadu-sel neid, kes hätta jäid. Viimase võistlejajärel liikus meditsiiniteenistuse Unimog,mis korjas peale kõik katkestajad.

Sel aastal tuli rajalt kõrvaldata kavõistleja, kes silmanähtavalt ei olnudenam võimeline normaalselt liikuma, enttahtis ikkagi fini�isse jõuda. Siinkohaltahavadki korraldajad võistlejatele sü-

RÄNNAK �24 TUNDI� SELGITAS

TARTU VASTUPIDAVAIMA KAITSELIITLASETeist aastat korraldati Kaitseliidu Tartu malevas rännak nimega �24 tundi�. See võistlus viidiläbi 18. ja 19. detsembril 2004. Et võistluse eelõhtul peeti Tartu malevas jõulupidu, ei jõudnud

mõned võistlejad rajale.

damele panna, et fini�isse jõudmine eiole elu ja surma küsimus.

Sidepidamiseks pidi igal võistlejalolema kaasa mobiiltelefon. Õnnetuse võikatkestamissoovi korral tuli valida hä-daabinumber, mis oli kõikidele võistle-jatele enne starti teatavaks tehtud.

Stardis anti võistlejatele mustvalged,kuid selged ja arusaadavad kaardidorienteerumiseks. Eksimise vältimiseksolid kriitilistesse kohtadesse paigutatudigaks juhuks rajajulgestajad ja tänu sel-lele oli orienteeruda kerge.

Võistlus algas ühisstardist, ja naguöeldud, oli teekonna läbimiseks aega 24tundi. Siit ka võistluse kummaline nimi.Esmalt võistlusjuhendit lugedes tundusküll, et 24 tundi järjest mööda teid vantsi-da ei ole jalgadele just meeldivaim koge-mus. Seda eriti juhul, kui oled �pühapäe-vasportlane� ja tuled võistlusele oma lõ-buks. Kuid hiljem selgus, et 24 tundi onpelgalt nimi. Esimesel aastal arvati, et 100km läbimiseks kulub ligikaudu 24 tundi,

nii saigi võistlus sellise nime. Praktikaon aga näidanud, et kiiremad läbivadselle vahemaa tunduvalt rutem. Seegalõpeb võistlus siis, kui viimane võistlejaon lõpetanud või katkestanud. 24 tundipärast starti peatatakse võistlus igal ju-hul ja siis võivad kõik tõdeda, kui kauge-le nad jõudsid, ning teha järeldused omavõimetest.

�Mu jalad pole veel kunagi nii katkiolnud, kui pärast seda õppust ning taas-tumiseks läks mitu päeva,� kommentee-ris võistlust kolmandale kohale tulnudDiana Erikson.

Vastupidavamaks Tartu maleva kait-seliitlaseks osutus Indrek Roos, kes lä-bis 100 kilomeetrit 17 tunniga.

Osavõtjate sõnul oli seekordne võist-lus tunduvalt paremini korraldatud kuieelmine. Sellest võib järeldada, et igaaastaga paremaks muutudes võib loota,et osalejate arv aasta-aastalt kasvab javarsti võib kaasata õppusele ka teistemalevate võistlejaid. n

Foto: Jaanika Ojakõiv

Eelseisvad 100 km ja 24 tundi ei varjutanud stardis osavõtjate head tuju.

SõjaväesportSõjaväesport

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1623

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


UudisedUudised

Ingrid Rüütel, Valge Roosi balli jaValge Roosi Fondi patroon

stonia kontsertsaalis iga aasta1. mail korraldatav heategevuslikValge Roosi ball jätkab traditsioo-

ne, mis said Kaitseliidu Toompea malev-konna eestvedamisel alguse 1926. aas-tal. Ball toimus regulaarselt igal aastalkuni 1940. aastani. Tava taastasid Kait-seliit ja Naiskodukaitse 2002. aastal.

Valge värv on laialt tuntud kui val-guse, puhtuse, aususe, süütuse, siiruseja headuse sümbol. Valge roosi ja üldsevalge värvi seos vabadusvõitluse ja rii-gikaitselise tegevusega on aga Eestissekandunud ilmselt Soomest.

Valge Roosi balli eelloost jaajaloost

1919. aastal asutas tollane Soome väe-juht ja riigimees Carl Gustaf EmilMannerheim Valge Roosi Ordu. Ordul onoma teenetemärgid alates Valge Roosisuurristist kuni medaliteni, mida antaksereeglina riigikaitseliste teenete eest. Mär-gid kujundas Akseli Gallen-Kallela ja nen-de südamikus asetseb valge roosi kujund.

1940. aastal omistas Mannerheimtollasele Soome Lottade liikumise juhileFanni Luukkosele Valge Roosi I klassiVabadusristi mõõkadega ja 1944. aastalsellega liituva rinnatähe, mis oli kõrgeimnaisele omistatud tunnustus Soomes.Lottade liikumine on olnud suureks ees-kujuks Eesti Naiskodukaitse liikumise-le. Soome Valge Roosi teenetemärkide-ga on autasustatud ka kindral JohanLaidoneri ning Eesti Kaitseliidu üle-maid Ernst Põdderit, Johan Unti ja Jo-hannes Orasmaad.

Eestis asutati 1929. aastal Kaitselii-du Valgeristi teenetemärk Kaitseliiduleosutatud eriliste teenete eest ja 1936. aas-tal riiklik Valgetähe teenetemärk eestirahva vabadusvõitluse mälestamiseks.

Valge roosi ball oli enne sõda kau-niks kevadiseks traditsiooniks, mis tõi

kokku hulganisti kaitseliitlasi ja ühis-konnategelasi, ballil osales ka Eesti Va-bariigi president. Ball oli ja on ka prae-gu tänulikkuse ja tähelepanu avaldusnaistele nende toetuse eest oma elukaas-laste aadetele ja tööle. Ballil ostsid me-hed oma daamile valge roosi, mille hindoli väga kõrge. Nii tasuti balli korraldus-kulud ja koguti raha annetusteks. Saa-dud raha eest muretseti Kaitseliidulerelvi ja vorme.

Heategevusliku aate nimelTänapäeval kannab üritus endiselt

heategevuslikku aadet. Korraldajate ees-märgiks on tuua heategevuse kaudu tei-neteisele lähemale militaarstruktuure jatsiviilühiskonda ning väärtustada pere-konda. Jätkatakse tava osta oma daami-le valge roos, mis kinnitatakse rinda vas-tava nõela abil: pronksnõel maksab 100krooni, hõbenõel 500 ja kuldnõel 1000krooni.

Valge Roosi ballil osaleb nüüdki ta-vakohaselt Eest Vabariigi president, au-külalisteks on Kaitseliidu Valgeristi tee-netemärgi kavalerid. Valgeristi kavale-ride daamide tunnustamiseks on Kait-seliit loonud Valgeristi daami märgi,mille annab daamidele üle enne ballialgust kaitseväe juhataja. Ballil osale-vad ka kutsutud külalised. 2002. aas-tal olid balli aukülalisteks KaitseliiduValgeristi kavalerid, 2003. aasta ball olipühendatud politseinikele ja pääste-ametnikele, 2004. aastal olid tähelepa-nu keskmes põllumehed ja arstid, täna-vu keskenduti hariduse väärtustamise-le.

Ürituse korraldajate eestvõttel asutati2004. aastal Eesti Rahvaskultuuri Fon-di juurde heategevaid eesmärke silmaspidav Valge Roosi Fond, kuhu laekunudannetustest toetati samal aastal vähe-kindlustatud maaperedest pärit noorteharidustee jätkamist. Stipendiumeid ja-gati 18 noorele.

Eesti Rahvuskultuuri Fond ja ValgeRoosi Fond jätkavad maanoorte hari-dustöö toetamist ka tänavu, aasta jook-sul antakse välja uued stipendiumid.Fond on avatud kõigile, kes soovivadtoetada vähekindlustatud maanoorteharidusteed. n

VALGE ROOSI BALLIST JA SELLETAUSTAST

NOORED KOTKADAUTASUSTASID

ELUPÄÄSTJAT

28. jaanuaril andis Noorte Kotkastevanematekogu esimees keskkonna-minister Villu Reiljan Mustvee Güm-naasiumis 14-aastasele Mustveenoorkotka-le ErikPällile üleEeskujuli-ku Noor-kotka mär-gi.

Aastal2002 noor-k o t k a k ssaanud 14aasta va-nune ErikPäll pääs-tis omaema, tehestalle kunst-liku hingamist kiirabi saabumise-ni.

Esmaabioskused omandas Eriknoortelaagris. Noorte Kotkaste Must-vee rühma pealiku Terje Tederi sõ-nul on Erik olnud aktiivne noorkot-kas. �Teda on tunnustatud NoorteKotkaste Jõgeva maleva kiituskirja jaNoorkotka hoolsuspaelaga,� märkisTeder. n

KAITSELIIDUMEISTRIVÕISTLUSED

SUUSATAMISES

12. veebruaril selgitati VõrumaalHaanjas Kaitseliidu parimad suusa-tajad.

Arvestust peeti nii individuaal-selt kui ka võistkondlikult. Sõideti va-bastiilis. Meistrivõistlustel selgitatiparimad 10 km (mehed-kaitseliitla-sed), 5 km (noorkotkad, naiskodu-kaitsjad ja meesveteranid) ning 3 kmdistantsil (kodutütred). Igast Kaitse-liidu malevast sai ühes võistlusklas-sis osaleda viis inimest. Võistkond-likusse arvestusse läksid iga malevavastava võistlusklassi kolme parimavõistleja tulemused. n

Erik Päll koos emaga.

SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi arveHansapangas 221001101347(Valge Roosi Fond).

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1624

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Priit Silla

aitseliidu Sakala malev korraldas23. aprillil patrullvõistluse Sõdu-riproov 2005.

Tänavu viiendat korda peetud võist-lus sattus jüripäevale. Kuiv jahe ilm soo-sis metsas müttamist, kuid ei sallinudpikki pause. Linnulennult 36 km pikku-ne rada kulges enamasti metsas ja lausapadrikus, sest teid tuli paiguti vältidavastutegutsejate tõttu. Kevadised kraa-vid olid vett täis ning kitsamat ja kuive-mat kohta otsides kaotasid võistlejadaega.

24 tunni sees tuli Peetrimõisa jaMeleski vahel üles leida neli kontroll-punkti, kus igaühes ootasid lisaülesan-ded (kauguste määramine silma järgi,esemete otsimine, granaadi- ja noavis-ked, toidu valmistamine, esmaabi, relvakoostamine osadest, laskmine jm).

Startis kümme lahingupaari. Kol-mandas kontrollpunktis liitus nendegaveel 27 kooliõpilast, kes õpivad valik-ainena riigikaitset. Nende rühma juhtisriigikaitseõpetaja nooremleitnant TõnisLatik. Õppurite hulgas oli tüdrukuidki.Kaitseliitlastest võistlejatena tegi kaasakuus naist.

Võistlust olid suure huviga jälgimasSakala maleva külalised Soomest, Kesk-

Põhja reservväe-lased, kellegamalev sõbrustabjuba kolmandataastat. Nad esita-sid hulga küsi-musi võistluseüksikasjade koh-ta, selgitades, etneilgi peetaksesamalaadseid jõu-katsumisi. Hom-mikupooliku ku-lutasid soomla-sed laskevõist-lustel Välustelaskeväljal, kusEesti oli esinda-tud ainult kahemehega. Soomlased lasksid hästi, eest-lasedki polnud halvemad.

Kui külaliste vaatevälja ilmus meienaiskond, hakkasid tööle soomlaste kaa-merad. Nimelt oli külaliste hulgas kareservväelaste ajalehe Suomen Maan-puolustaja peatoimetaja Pertti Rahi-kainen. Nii Soomes kui meil on üsnapalju naisi seotud riigikaitsega.

Väsinud saabujaid ootas Meleskis soo-jaks köetud telk, soe toit, vajadusel tohter-damine ja uinak, kuni kõik olid kohalejõudnud. Nooremleitnant Latiku selts-

SÕDURIPROOV 2005 JUHTUS JÜRIPÄEVALE

kond ööbis metsas telkmantlite ja kuuse-okste all. Kui nemad lõppu jõudsid, olisuur valge hommik väljas ja Viljandisseviiv sõiduk ees. Sakalaste kuus vapratnaist Karita Tonni, Evelin Lappalainen,Relly Virgla, Vika Laan, Egle Reinup jaAili Mägi olid teinud oma töö.

Võitjaks osutus lahingupaar LeoTuga ja Janno Jänts. Kogu raja läbis lõ-puni viis lahingupaari, ülejäänud kat-kestasid. Kes viiest paarist saab õigusekanda rinnas Sõduriproovi märki, selgubpärast karistuspunktide kokkulöömist. n

Soome reservohvitserid jälgimas Väluste laskeväljal Sõduri-proovi 2005 võistluste kulgu.

Heino Rebane, kapten

äänemaal Keedika ja Tuksi vahelpeeti 2. ja 3. aprillil patrullvõistlusValge Laev 2005.

Üheksandat korda läbi viidud tradit-sioonilisele Kaitseliidu Lääne malevapatrullvõistlusele oli registreerunud 27võistkonda üle Eesti ja rajale läks neist26.

Neljaliikmeliste võistkondade üles-andeks oli liikuda varjatult ja luurepat-rullina, läbida vahepunktid trassil, täi-ta seal ülesanded ja otsida etteantudalalt üles vaenlane. Vastase kohta tulikoguda võimalikult palju teavet vasta-valt väljastatud luureettekande formaa-dile ja edastada osa andmeid vaenlase

kohta raadio teel ning toimetada luure-raport ka fini�isse, kus andmeid täpse-malt hinnati.

Teekond kulges läbi hõredalt asus-tatud maastiku � soode, metsade ja lii-vandike vahel. Trassi üldpikkus oli lin-nulennult ligikaudu 20 km.

Lõpetas 18 võistkonda, kaheksakatkestas. Osa võttis ka kaks naiskon-da, kellest üks katkestas ja teine osalesväljaspool arvestust. Esimeseks tuliajaga 12.51 Oru I võistkond koossei-sus kapral Kaspar Maide (võistkonnakapten), malevlane Sven Sabalson,kapral Reigo Kleemann ja malevlaneTiit Rae. Teiseks Nõmme malevkonnavõistkond (14.10) ja kolmandaks OruII (15.15).

Ilm oli oivaline. Vastutegevus oli ta-semel (50 inimest). Nende kasutuses oliroomiktransportöör ja helikopter Robin-son. Osavõtjad jäid väga rahule, tagasi-side oli kiitev.

Patrullvõistluse eesmärgiks oli kont-rollida luurepatrullide ettevalmistust jaselgitada välja Kaitseliidu Lääne male-va võistkond osalemaks Kaitseliidu Eel-Ernal.

Järgmine aasta on Valge Laeva juube-liaasta. Arvult 10. võistlus peetakse 1. ap-rillil 2006. Pärast juubelit on maleval ka-vas teha võistlusesse väike vahe. Kümneaasta jooksul populaarseks saanud võist-lus on korraldajate arvates sellisel kujuloma lae saavutanud, seetõttu on kavasaeg maha võtta ja koguda uusi ideid. n

LÄÄNEMAAL PEETI PATRULLVÕISTLUS VALGE LAEV

UudisedUudised

Foto: Priit Silla

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1625

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Priit Silla

iljandimaa mees Johan Laidonersündi 12. veebruaril 1884. Temastsai Vabadussõja võitja, kindral,

poliitik ja suur inimene. 1937. aastalpüstitasid Vabadusristi vennad, Laido-neri sõjakaaslased, oma ülemjuhatajaauks Viljandi lähedale tema sünnikoh-ta mälestuskivi. See hävitati Nõukogu-de okupatsiooni ajal, kuid taastati 1990.aastal.

Sellest ajast peale on Viljandimaarahvas iga aasta 12. veebruaril kogune-nud Raba talu asemele mälestuskivijuurde ja meenutanud Eesti vabaduselugu. Tava sai algatuse ViljandimaaMuinsuskaitse Ühenduselt, mille esi-mees ja Viljandi muuseumi direktor JaakPihlak on peaaegu iga kord pidanud katähtpäevakõne.

2004. aastal, Laidoneri 120. sünni-aastal sai Viljandi linn lossimägedessekindrali ratsamonumendi. Selle püsti-tamiseks loodi Kindral Laidoneri Selt-si Viljandi osakond, mille esimehedkapten Mati Mumm ja major Rein Ki-kas on Kaitseliidu mehed. Seega võttisKaitseliidu Sakala malev endale Laido-neri mälestuse jäädvustamisel kindlarolli. Alates 2004. aastast on Sakalamaleva pealik kapten Mehis Born, kesalgatas Laidoneri marsi kui kindralisünnipäeva tähistava uue tava.

Laidoneri marss tähendab kaitse-liitlaste 20 km pikkust rännakut relvaja rakmetega. Õigemini on see kogumaleva üritus, sest rännakust võtavadosa ka naiskodukaitse, noorkotkad jakodutütred. Tänavune marss langestäpselt kindrali sünnipäevale. Edaspi-di on see kavas korraldada 12. veeb-ruarile lähimal laupäeval, sest argi-päevadel on mehed-naised tööl. Ka tee-konna osas tuleb igal aastal muudatu-si, samuti võib marsile liituda muidsõduriülesandeid. Kindlasti jäävadmarsi alg- ja lõpp-punktiks Laidonerimälestustähised.

LAIDONERI MARSS 2005

Marsil osales 112 inimest, neist kü-lalistena 17 Vana-Võidus õppivat kait-seväelast. Kotkanoori oli 33. AlustatiLaidoneri sünnikodust, lõpetati temaratsamonumendi juures. Marsikolonn

ulatus 100 meetrini. Loomulikult mär-kas rahvas seda, möödasõitjad lehvita-sid, pildistasid ja olid kolonni pikkusestüllatunud. Naiskodukaitse rühm tegirännaku kaasa täispikkuses. Kotkanoor-test, kellele oli mõeldud pool teekonnast(10 km), tegi Mini-Ernale valmistuv pois-terühm kaasa kogu rännaku.

Ilm soosis osalejaid, tuju oli reibas jaühtegi virisejat ei leidunud. Naiskodu-kaitse lõi isegi laulu lahti. Noored, kel-lele 10 kilomeetrist aitas, sõitsid puhke-kohast, kus pakuti sooja teed ja pirukaid,tagasi maleva staapi. Puhanud veidi jakõhu täis söönud, läksid kõik lossimä-gedesse pikarännumehi vastu võtma.Kolonn saabus oodatust varem � marssosutus kavandatust kiiremaks.

Sadulas istuv kindral Laidoner ter-vitas rahulolevana marssijaid, kes tõidtema ratsu jalge ette lilli. Üksmeelsetelemarssijatele avaldasid tänu kapten Me-his Born ja Riigikogu liige Helir-ValdorSeeder. Lühikese tähtpäevakõne pidasKindral Laidoneri Seltsi Viljandi osakon-na esimees major Rein Kikas. nViljandis vaatas kindral Laidoner

muhedalt oma rahva väe peale.

Kaitseliitlaste täisrelvis kolonn maanteel äratas möödujates elavat huvi.

Laidoneri marss on Kaitseliidu Sakala maleva pealiku kapten Mehis Borni algatatud 20 kmpikkune relvis ja rakmetega rännak kindral Johan Laidoneri sünnikodust linnas lossimägedes

asuva ratsamonumendini tema sünniaastapäeva tähistamiseks.

Relvastatud rahvasRelvastatud rahvas

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1626

TagavaravägiMeie siht on Eesti tulevik!

Nr 10 Eesti Reservohvitseride Kogu väljaanne kevad 2005

Reservohvitserid!

HEINOPIIRSALU,kapten,EROK juhatuseesimees

Äsja peetud EROK aastakoosolek möö-dus sisuka ja asjaliku arutelu õhkkonnas.Üldkoosolekule toodud ettepanekud, nen-de eelnev arutelu postiloendis ning läbiaru-tamine koosolekul näitasid, et meile kõigileläheb korda oma organisatsiooni tulevik jahea nimi. Nüüd, tagantjärele asjade käigu-le mõrldes, süveneb järjest enam rahul-olutunne sellega, et suutsime diskuteeridespüsida teema piires, vaagida võimalikkepoolt- ja vastuasjaolusid ratsionaalsuse pin-nal ning mis ehk olulisim � vastuvõetud ot-sused sündisid pigem konsensuse kui hääl-teenamusega. Kindlasti tuleb see kasuksarutatud teemade edasiarendamisel ja op-timaalse lõppotsuse tegemisel.

Valitud uue juhatuse kaheaastase töö-perioodi peamiseks teetähiseks on senisestsuurem suunatus väljapoole organisatsioo-ni. Pean silmas eelkõige laiemale avalikkuse-le mõeldud tegevust ja koostööd teiste vaba-tahtlikke riigikaitseliste ühendustega. Üliolu-line on koostöö tihendamine oma senistepartnerite kaitseministeeriumi, kaitsejõudu-de ja Kaitseliiduga. Jätkuma peavad reserv-ohvitseride täiendõppesüsteemi edasiarenda-mine ja meie endi ürituste kvaliteedi paran-damine. Rahvusvahelises plaanis pean oluli-seks seniste heade suhete edasiarendamistnii CIORis, aga ka meie lähinaabrite Läti, Lee-du, Rootsi ja Soome reservohvitseride orga-nisatsioonidega. 2006. aastal on meie kor-

raldada rahvusvaheline Läänemereriikide re-servohvitseride ühisseminar Baltic Talks 2006.

Reipust ja aktiivset kaasalöömist!

Käesoleva aasta 10. veebruari lume-tormisel õhtul korraldati Tallinnas Va-nalinnastuudio Kammersaalis MTÜEesti Reservohvitseride Kogu 2005. aas-ta üldkoosolek.

Traditsiooniliselt antakse aasta esimeselüldkoosolekul hinnang juhatuse eelmise ma-jandusaasta aruandele ja kinnitatakse jooks-va aasta eelarveprojekt. Et EROK liikmeskondon viimase aasta vältel kiirelt kasvanud, oli üld-koosolekul ootuspäraselt rekordarv osalejaid.172 liikmest tuli kohale 78 ja oma hääle olivolitanud 34 reservohvitseri. Kuigi harjuma-tult pikale veninud üldkoosoleku lõputunnilpidi veidi üle tosina reservohvitsere tiheda päe-vaplaani sunnil lahkuma, säilitas EROK kõr-gem võimuorgan oma otsustuspädevuse kunikoosoleku ametliku lõpuni.

Esimeste päevakorrapunktidena esitatiEROK 2004. majandusaasta tegevusaruan-ne ja 2005. aasta eelarveprojekt.

EROK kõrgeima võimuorgani liikmete üldkoosolek

ANDRE LILLELEHT, kapten, EROK aseesimees

Aruandlus ja kavadEsimesena sai sõna EROK juhatuse esi-

mees leitnant Heino Piirsalu, kes andis üle-vaate juhatuse tööst, ettevõetud tegemistestja saavutustest. Ta toonitas, et EROK juhti-mise põhirõhud asetati 2004. aastal:

� organisatsiooni väljaarendamise jät-kamisele;

� kogu kalendriaasta ürituste traditsioo-ni süvendamisele;

� rahvusvaheliste sidemete edasisele tu-gevdamisele.

Seejärel sai sõna juhatuse üld- ja finants-toimkonna esimees kapten Andre Lilleleht,kes esitas lõppenud majandusaasta finants-aruande. Pärast küsimustele vastamist jaaudiitori järeldusotsuse ettelugemist, kinni-tas üldkoosolek 2004. majandusaasta aru-ande. Järgnevalt tutvustati 2005. majandus-aasta eelarveprojekti. Seegi kinnitati.

Üldkoosolekul kõige tulisemaid vaid-luseid esile kutsunud päevakorrapunktina

tuli arutlusele EROK täiendavaks rahas-tamiseks pakutud osaühingu asutamiseettepanek. Pärast pikka ja konstruktiivsetarutelu jõudis üldkoosolek konsensusele,et esitatud idee on mõistlik ja väärib eda-siarendamist, kuid on veel liiga toores lõp-liku otsuse tegemiseks. Juhatusele antiülesanne jätkata tööd esitatud projektigatähtajaga kuni 3 kuud, moodustades sel-leks vastava töörühma ja kaasates vaja-dusel eksperte.

Järgnevalt kiitis EROK üldkoosolek heaksEROK põhikirja muudatusettepanekud.Muudatuste peamine mõte on muuta EROKpõhikirjaline juhtimisstruktuur kolmetasan-diliseks, nagu see on näiteks ka rahvusva-helisel reservohvitseride organisatsioonilCIOR. Üldkoosoleku ja juhatuse vaheorga-nina lisandub vanematekogu, mille liikmes-konna moodustavad juhatuse liikmed javähemalt kuus üldkoosolekul valitud liigetnii, et liikmete arv jääks alati paarituks.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1627

Tagavaravägi

Uued juhtorganidKäesoleva aasta üldkoosolekul valiti ka

järgnevaks kaheks aastaks EROK uued or-ganid. EROK juhatus valiti seitsmeliikmeli-sena: kpt Heino Piirsalu (esimees), kpt And-re Lilleleht (aseesimees, üld- ja finantstoim-kond), kpt Tiit Meren (välistoimkond), ltnLauri Kurvits teabe-ja tavanditoimkond), kptOlavi Tammemäe personalitoimkond), n-ltnPriit Heinsalu (propagandatoimkond) ja lpnTanel Järvet (väljaõppetoimkond). Asendus-liikmeteks valiti ltn Tiit Ling, ltn MargusHanson ja lpn Kalvi Abel.

EROK aukohus valiti kolmeliikmelisena:kpt Kaido Pihlakas, kpt Arvo Kivikas ja kptEerik-Niiles Kross. Asendusliikmeteks valitiltn Madis Päts ja lpn Tõnis Arro.

EROK vanematukogu valiti kaheksaliik-melisena: ltn Mart Reino (Läänemaa osa-kond � loomisel), ltn Kalev Muru (Tartu osa-kond), ltn Vello Järvesalu (Pärnu osakond),ltn Ülo Isberg (väliseesti osakond (Toronto)),lpn Aivar Ridamäe (Tallinna osakond), n-ltnJüri Kask (Pärnu osakond), lpn Heimar Põld(Saaremaa osakond � loomisel) ja lpn Meri-ke Jürjo (Tallinna osakond).

Ameerika Ühendriikide uue välismi-nistri Condoleezza Rice�i esimest amet-likku visiiti Euroopasse on oodatud niipõnevuse kui ka murega südames, sestNATO transatlantilistes liitlassuheteson president Bushi teise valitsemispe-rioodi alguseks täheldatavad üsna sel-geltnähtavad lõhed.

Kajastamaks aktuaalseid arenguid kait-se ja julgeolekupoliitika vallas, korraldasNATO Reservohvitseride Konföderatsioon(CIOR) koostöös Konrad Adenaueri Fondi-ga 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2005Saksamaal Wesselingis Eichholzi lossis rah-vusvahelise seminari, millest võtsid osa 14liitlasriigi delegatsioonid. Eesti delegatsioonikuulusid EROK president leitnant Heino Piir-salu ja allakirjutanu.

Seminari teema kõlas inglise keelesNATO, the European Union and the Globalwar on Terrorism. No Go? � Routine? � NewBeginning? (NATO, Euroopa Liit ja üleilmnesõda terrorismi vastu. Loobumine? � Rutiin?� Uus algus?)

Muljetavaldav esinejaskondOsavõtjate huvi seminari vastu oli suur.

Oodati tasakaalustatud teemakäsitlust, sestCIORi seminari korraldav komitee koosnesühendriiklastest, aga esinejateks olid Sak-samaa kaitse- ja julgeolekupoliitika tipp-analüütikud ning Euroopa Liidu uue kaitse-struktuuri peastaabi asedirektor ja NATOpeastaabi kõrge esindaja Monsist (SHAPE/DSACEUR).

Lõppsessiooni paneelarutelul täienda-sid esinejate ridu britist NATO julgeoleku-poliitika planeerimise osakonna esindajaja kaks Euroopa meedias tuntud poliitika-vaatlejat.

Kas transatlantilised liitlassuhted on tõesti madalseisus?Saksamaal peetud Konrad Adenaueri Fondi kaitse- ja julgeolekupoliitika seminari põhjal

TIIT MEREN, kapten, EROK välistoimkonna esimees

Päevad täisanalüüse javaidlusi

Üheksa tundipäevas saime kuul-da detailset ana-lüüsi NATO jaEuroopa Liidu kait-sealgatuse ajaloo-lisest ja poliitilisestarengust, viimasteaastate transfor-meerumistrendi-dest ja eesmärki-dest ning NATOEuroopa-r i ik idelahknevatest huvi-dest ja selle otse-sest mõjust Euroo-pa ühiskaitsele.

Kuulsime ette-kandeid sellest,mida peaksime kaitse ja julgeoleku vallastäna Euroopas tegema, et kontinendi ühisekaitsmise soovist vormuks lähitulevikus Euroo-pa ühine kaitsepoliitika koos ühise nn kait-seministeeriumiga Europarlamendi juures.

Seminari teemaarendus oli sedavõrdloogilise ülesehitusega, et kui asuti käsitle-ma mõrasid NATO transatlantilistes liitlas-suhetes, oli seda eelesitatu taustal üsna liht-ne mõista.

Transatlantiliste mõrade kujunemisestBerliini müüri langemisega algas NATO

Euroopa-riikide sõjalise mahajäämuse suu-renemine (technical gap). Sõjalisi kulutusihakati dramaatiliselt piirama ja valitsusimanitseti allesjäänud kaitsekulutusi igalvõimalusel optimeerima.

Samaaegselt suurendas USA panustsõjaliste võimete väljatöötamisse ning kulu-tab praegu rohkem kui kõik NATO Euroo-pa-riigid kokku. Nüüd, mõned aastad pä-rast 11. septembri sündmusi hakkab USAõige pea Euroopa liitlastelt küsima, miks nadei mõista terrorismist lähtuvat tegelikku ohtuega panusta piisavalt sõjaliste võimete aren-gusse.

Kui Euroopa süüdistab USAd unilate-raalsuses, on USA-l õigus vastu küsida, mil-lal kavatseb Euroopa partner panustada sõ-jalisse arengusse sedavõrd, et muutuda ar-vessevõetavaks bilateraalseks partneriks.

Strateegiliste mõtteviiside põrkumineStrateegilise mõtlemise erinevused At-

landi lääne- ja idakaldal kajastuvad ilme-

Eesti reservohvitseride delegatsioon Brüsselis NATO peamaja ees.

On hea meel tõdeda, et EROK liikmes-kond osaleb aktiivselt organisatsiooni ees-märkide täimisel riigikaitsesse panustami-sel.

Kõige selle juures ei hoiduta ka omava-helistest tormilistest sõnavahetustest per-sonaalsete ideede eest seismisel siis, kui onaeg otsuseid vastu võtta. See on elava or-ganisatsiooni märk.

Üldkoosolek näitas selgelt EROK elujõu-lisust ja tänu liikmete panusele suutis reserv-ohvitseride kogu tervikuna astuda sammuedasi.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1628

��

��

�� !"��#�� #��!

�� !$��$��

�

��

�� !

�

��

%��!

��!

kaits

ekod

unr1

lk29

-31.

p65

5/12

/200

5, 8

:40

AM

1

&�� !'�� !

&�� !'�� !

&�� !'�� !

&�� !'�� !

�

��

��

��(� �� )�� &�� ! �� &��

�� )��!$�#��#�� )��

�� !"��

�� !*��#� ��(

�� !�� (��

�� !

��

�� +��

�� ! �� !� ��

��#��!

�� ,��,�'��,�)��,�� $�#��,��,��,�� ,� ��,� ��,��-��.��!��,��,��"��#��,��,��,��$��,�)��$�#��!%��#��#��&��'��'��'��#��'��(��)

�'��*��+��'�� '��$�#��#��

�� !

��/��0112!��3!��#��

��!�%��04!��0115�� #��'�,��'(�&� ��'�,��!��'(��'�,��"��#��'��

��34� �� !�/��3!� ��#�� !)��

��! ��

��!��,�$�#��,�'��

�

��

kaits

ekod

unr1

lk29

-31.

p65

5/12

/200

5, 8

:40

AM

2

� �� 6�33! ��&" �075!8��#��!)��

��#��(��!'��#��!�)��

��!��#��

��!8�� 315�9�325�:�!8��#��4��!

�

��

��,��,�� ,� ��,� ��,��-��.��,��,��,��!)�� ! �� #��!��(

�� #��!)��

��!

�� 7!11! ��00!11! ��;;�!/��#��!

!��"�� <��#��#��(

��-��.!��#

��#��!�/��#��!�� (

��!%��-<%=�� )��>/'=��&��%��

��.��!

�

��

kaits

ekod

unr1

lk29

-31.

p65

5/12

/200

5, 8

:40

AM

3

)��!"��?? �� @�� 26�9�315�:�5�� 74�9�343�:�2�� 315�9�325�:�6,7�� 305�9�3A2�:�A�� 351�9�042�:�

"��4�� 315�9�325�:�!� ��(��#�� !� �� !>�� !)��#�#��

�� !+��#��#��(��!

�

��

�� #�� !)��

�� ;�� !

��

&��#��!)�� (

��!� ��!�&�� !�&��(��!"��3B2��

�� !

��

�� !

kaits

ekod

unr1

lk29

-31.

p65

5/12

/200

5, 8

:40

AM

4

Tagavaravägikaimal viisil rahvusliku julgeoleku stratee-gia (National Security Strategy = NSS) jaEuroopa julgeolekustrateegia (EuropeanSecurity Strategy = ESS) võrdlemisel.

Kui ühendriiklaste NSSi kohaselt onÜRO-l marginaalne roll, sõjalise aktsioonivõivad nad ka üksi ette võtta ja oma riigi tur-valisust ettekäändeks tuues ning rahvusva-heline õigus vaid takistab aktsioonide läbi-viimist võõrsil, siis eurooplaste sõjaline tege-vus on ESSi kohaselt võimalik vaid ÜRO man-daadi alusel ja rahvusvahelisi õigusnormearvestades ning tegutsema asutakse tavali-selt alles pärast ettevõtmise kooskõlastamistpartnerriikidega ja konsensuse saavutamist,ent ka siis ei toimita üksi, vaid üheskoos.

Ameeriklaste arvates tekitab selline pikkkokkuleppimiste ja konsulteerimiste ahelEuroopas järgmise mahajäämuse � sedaeelkõige reageerimisvõimes ja -kiiruses (res-ponse gap).

Uus kaitsealgatus ei vähendapartnerite vahet

Euroopa Liidu uus kaitsealgatus ei kii-renda arenguid ega vähenda vahet partne-

rite vahel. Analüütikute arvates loob Euroo-pa Liit oma uue kaitsealgatuse raames mõ-neti dubleeriva süsteemi NATO-le (mis pea-legi ei suuda eksisteerida ilma NATOta). Te-gelikult peaksid euroliitlased omavahel rii-kide erihuvisid minimeerima ja panustamarohkem NATO sõjaliste võimete väljaaren-damisse, et olla Ühendriikidele võrdsem part-ner.

Kas president Bush oma teisel valitse-misperioodil eurooplastele sõbrakäe ulatab,et parandada omavahelisi suhteid ja aida-ta alliansikaaslastel tekkinud arenguvahe-sid vähendada, seda küsivad (ja ootavad)väga paljud ringkonnad ookeani mõlemalkaldal. On arusaamisele jõutud, et üksi eisuuda kumbki pool oma eesmärke saavuta-da.

Brüsselisse CIORi talvekonverentsileÜlihuvitavalt ja tuliselt diskusiooni-

tandrilt CIORi seminarilt Saksamaal sõit-sid 50 osalejat edasi Belgiasse BrüsselisseNATO peamajja, kus nendega ühines ligi150 kolleegi ja peeti CIORi igatalvine kon-verents. Tipphetkeks sai NATO sõjalise

komitee esimehe kindral Kujat�i esinemi-ne ja pöördumine NATO reservi poole. Tamärkis, et üha suuremal määral osalevadreservid erinevatel sõjalistel missioonidel� treenige end sedavõrd, et teie osalus neiskasvaks. Aga tänapäevase lennumasinajuhtimisest tähtsam on teie tsiviilerialali-ne oskus, elukogemus ja tasakaalukus.Olles sillaks tsiviilühiskonna ja militaar-ringkondade vahel, annate NATO tegevu-sele maailma eri paigus just selle lisaväär-tuse, mis tema nn müügiproduktil senipuudus.

NATO peamajas oli EROK delegatsiooneraldi vastuvõtul ka Eesti Vabariigi NATOsuursaadiku Harri Tiido ja Eesti Vabariigisõjalise esindaja NATOs ja Euroopa Liiduskindralleitnant Johannes Kert juures. Mõle-mal puhul toimus elav arvamustevahetuseeskätt transatlantiliste suhete seminari tee-madel.

EROK delegatsioon on tänulik Eesti Vä-lisministeeriumile ja eeskätt asekantsler SvenJürgensonile, kes leidis aega, et varustadameid vajalike eelteadmistega enne KonradAdenaueri Fondi seminarile sõitu.

EROK Kõrvemaa suusarännak

MERIKE JÜRJO, lipnik

EROK korraldas 5.�6. veebruaril Kõrve-maal suusarännaku, mille eesmärgiks olitalvise varustuse ja rännaku vastupida-vuse testimine keskmise rühma poolt.

Külma oli 2�4 kraadi ja maastikul korraliklumi � seega suurepärased tingimused talve-rännakuks.

Rännak algas 5. veebruari hommikul kell8 Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malev-konnast Unimogile varustuse pealelaadimi-sega. Järgnes motoriseeritud liikumine Kõr-vemaa matkakeskuse lähistele, kus jalastuti.

Rännaku esimene kolmekilomeetrineetapp Venejärve vaatetorni juurde näitaspaljudele, et külmakartuses oldi sooje rõi-vaid pisut liigselt selga pandud. Sõjaväe-suuskadega kohanemine käis see-eest kii-resti.

Pärast tee peal söödud lõunat saadi raa-dioühendus rühma idast julgestanud luure-grupiga koosseisus n-ltn Margus Pihlakas,lpn Tiit Riisalo ja rms J. Remmelgas. Kogu-nemispunktiks määrati Paukjärve vaatetorn,kuhu jõudes oli läbitud umbes 15 kilomeet-rit. Paukjärve mäelt laskudes ja ületati laud-teed mööda suusatades Suursoo, mis pak-kus võimsat vaatepilti, jättes lumise tundramulje, kus taamal läbi udu kõrgusid Järvi

järvede mäed. Koguüksus suutis liikudaenam-vähem ühtsestempos.

Laagripaika Pärn-järve ääres püstitati tel-gid. Ettevalmistusmees-kond oli jõudnud jubalõkke üles teha ning niivõidi asuda kohe mus-tikasuppi ja puljongitvalmistama. Õhtul tegikumbki jagu telgiahju-de peal õhtusööki. Seenäitab Rootsi telgiahju-de universaalsust.

Õhtul viis lpn AivarRahno läbi Talvesõja-teemaline kümne küsi-musega viktoriini, mis lõppes viigiga 5:5. Al-les lisaküsimuse �Millal toimus Jätkusõda?�järel saavutas 1. jagu võidu.

Pühapäeva hommikul pandi telgid kok-ku, tõsteti varustus Unimogile ja alustati um-bes 20-kilomeetrilist teekonda. Alguses olirännakul osalejatel jõudu rohkesti ja seepä-rast valiti tagasitee raskema marsruudiga:esmalt Suursoo laudteed mööda tagasiPaukjärvele ja sealt suunaga Jussi järvedele.

Läbi metsa ja üle Linajärve sõites tekkis tõe-line Talvesõja patrulli tunne. Rada sõitis eessisse tugeva suusatajana tuntud n-ltn Mar-gus Pihlakas.

Seejärel suunduti Jussi lagendikele, mil-le kõnnumaa jättis kustumatu mulje � pa-noraamvaade mitme kilomeetri ulatuses,kõrgendiku reljeef...

Tempokalt liikudes tekkis aga vedeliku-puudus. Edaspidi tuleks arvestada, et hom-

Suusaretkest osavõtjad ennast kuuma joogiga kosutamas.

Rännaku juhi lipnik Tanel Järveti meenutuste põhjal

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3333

Tagavaravägi

Eesti Reservohvitseride Kogu infolehtTagavaravägi ilmub ajakirja Kaitse Kodu!vahelehena.Toimetaja leitnant Lauri Kurvits([email protected], tel 508 6355)

EESTI RESERVOHVITSERIDE KOGUJUHATUSValitud EROK üldkoosolekul 10. veebruaril 2005

Juhatuse esimeeskapten Heino Piirsalu([email protected], tel 502 6797)

Üld- ja finantstoimkondkapten Andre Lilleleht([email protected], tel 501 6178)

Personalitoimkondkapten Olavi Tammemäe([email protected],tel 501 1675)

Propagandatoimkondnooremleitnant Priit Heinsalu([email protected], tel 693 5778)

Välistoimkondkapten Tiit Meren([email protected], tel 502 4084)

Teabe- ja tavanditoimkondleitnant Lauri Kurvits([email protected])

Väljaõppeoimkondlipnik Tanel Järvet([email protected])

EROK postiaadress: Narva mnt 8, 10117 Tallinn

Uudised

mikul teele asudes peaks telgiahjude pealkuuma teed tegema ja joogipudelitesse vil-lima. Kui pudelile varukampsun ümber mäs-sida, seisab jook 5�6 tundi soojana.

Mõne aja pärast ületati Soodla jõgi, kustehti peatus Venejärve vaatetorni juures. Lõ-pus jäi valida, kas sõita 3 kilomeetrit möödateed või suusarajal, mis näitas viiekilomeetri-sele ringile. Valik sündis sekunditega: mis sealikka, teeme ära. Teel selgus, et trassi lõpu-osas ootas siiski kümmekond tõusu. Kuid vaimoli nii tugev, et jao tempo hoopis kasvas.

Kõrvemaa keskuses mindi kohe saunaja õhtusöögile, kus loomulikult meenutatielavalt raskusi ja ilusat loodust.

Rännaku ühe korraldaja lpn Tanel Jär-

RÄNNAKU MEELESPEA� Jao peale peab rännakule kaasas võtma vähemalt 5�6 varusuusasidet.� Talvistes oludes, kus lumi katab mitmeid maastikul leiduvaid orientiire, peab jao kohtaolema kaasas vähemalt üks GPS.� Raadiosaatjatel ICOM on akude kestvus -5 kraadi juures kuni 10 tundi.� Meditsiinipaun tuleb talvistes oludes varustada Fervexi ja Goldrexiga, et telgis ööbimi-sel oleks võimalik külmetust tõrjuda või ennetada.� Rännakule tuleb kaasa võtta kuum jook ja hoida pudelit soojas käepäraseid vahendeidkasutades.

veti arvates vajavad nii reservohvitserid kuika reservi arvatud ajateenijad aastas vähe-malt 1�2 rännakut, et testida rühma ja isik-likku varustust ning rühma komplekteerimist,marsruudi ja aja planeerimist, samuti üksu-se kokkutöötamist.

Tabavalt ütles üks rännakul osalenu, kuilpn Tanel Järvet avaldas muret, et äkki sailõpp liiga karm: �Raske rännaku järel on kakodus uhke öelda, et õlad valusad, jalad läbi� seejuures aga tundega, et mingi katsu-mus sai ületatud.�

EROK laskepäev trotsis lörtsist ilmaTANEL JÄRVET, lipnik, laskepäeva läbiviija

2005. aastal alustasime reservohvitse-ride süstemaatilise laskeväljaõppega.Eesmärgiks on baastaseme tugevdami-ne, et jõuda sügiseks jao ja rühma la-hinglaskmisteni.

EROK esimene laskepäev toimus 16. jaa-nuaril Kaitseliidu Tallinna maleva Männikutiirukompleksis. Võistlustel oli 35 osalejat jasuutsime püsida ajagraafikus. Ilm oli külllörtsine, kuid laskmised õnnestusid. Esma-kordselt EROK rühmaga liitunud VROK-35lõpetanud reservohvitserid nägid tulevasikaasvõitlejaid ja said kindlasti motivatsioo-ni Kaitseliitu astumieks.

Tavapäraste relvade AK-4 ja Galil kõrvalsaid osalejad lasta vintpüssist SKY ja Rootsipüstolkuulipildujast M-45. Südame tegisoojaks vaatepilt, kui lpn Richard Raid püs-

ti seistes lasi Soome vinti SKY. Kõrvalt lau-suti: �...mees ei liigugi...� M-45 püstolkuuli-pilduja laskmist viis läbi lpn Kalvi Abel. Es-malt sai laskja üksiklaske proovida ja lõpuksteha 2�3-lasulisi valanguid. Relv pälvis kii-relt tunnustuse, sest tagasilöök on peaaeguolematu ja täpsus 100 meetrilt väga hea.

Samal ajal viis lpn Kardo Merivald 300m rajal läbi Galil Snaiperi laskmist. Kiire ju-hendamise järel olid tabamused korralikukoonduvusega. Viimased kuus meest lõpe-tasid laskmise hämaras, mis kindlasti andishea kogemuse. Järgmiseks korraks tuleb ilm-selt jagada rühm 3�4 jakku ning planeeridarelvad tiiru mitmes osas jagude kaupa (dis-tantsid 50 m, 100 m ja 300 m) laskmiseks.

Edaspidine baastreening on juba lahing-laskmiste suunitlusega: salvevahetused, la-

hingupaariliste katmine, tule koondamineja tule ümberkandmine jao ja/või rühmaühelt äärelt teisele. Relvi saime pärast pu-hastada soojas õppeklassis. Relvapuhasta-mise käigus õpiti selgeks ka püstolkuulipil-duja M-45 materiaalosa.

Järgmine EROK laskepäev on kavanda-tud 13. märtsile.

n 20. jaanuaril 2005 sõlmiti Eesti Reservoh-vitseride Kogu ja kaitsejõudude peastaabikoostöölepe eesmärgiga leida kaitseväe re-servüksustesse erialaohvitsere. Koostöödkajastava raamleppe allkirjastasid peastaa-bi ülem brig-kin Alar Laneman ja reservoh-vitseride kogu esimees kpt Heino Piirsalu.Koostööleppe tulemusel toetab reservohvit-seride kogu kaitseväge erialaspetsialistideleidmisel, kellele anda reservohvitseri välja-õpe ja seejärel määrata ametikohale kait-seväe reservüksustes. Lisaks näeb raamle-ping ette koostöö reservohvitseride väljaõp-pesüsteemi arendamise ja sõjaliste spordi-alade edendamise valdkonnas.n 3. veebruaril külastas EROK delegatsioonkoosseisus kpt Heino Piirsalu ja kpt TiitMeren NATO peakorteris Brüsselis Eestiesindust NATO juures. Kohtuti Eesti saa-dikuga NATO juures Harri Tiido ning Eesti

sõjalise esindajaga NATO ja Euroopa Lii-du juures k-ltn Johannes Kerdiga. Harri Tiidoleja k-ltn Kerdile anti ülevaade toimuvast CIORitalvekohtumisest ja talveseminarist.n 5. veebruaril korraldas EROK Tallinna osa-kond koos Soome Reservohvitseride Liidu-ga (RUL) strateegilise juhtimise seminari�Johtamistaidon koulutus: päätöksenteko-simulaattori� (Juhtimiskoolitus: otsustamis-imitaator). Eesmärk oli lihvida kogenud RULiliikme ja lektori Jukka Mattila eestvedamiselkoolitatavate suhtlus- ja juhtimisoskusi väi-kese meeskonnatöös läbimängitava majan-dusmudeli abil.n 8. veebruaril kohtusid EROK juhatuse esi-mehe kpt Heino Piirsalu ja välistoimkonnajuhi kpt Tiit Meren kaitseminister Jaak Jõe-rüüdiga. Ministrile näidati EROK-teemalistpresentatsiooni ning anti ülevaade CIORitalveseminarist ja talvekoosolekust.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3334

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Mari Järvelaid, meditsiinidoktor

aised sünnitavad poisse rohkemkui tüdrukuid: 2001. aastal sün-dis 561 poissi ja 2002. aastal 420

poissi enam kui tüdrukuid. Kuid vaa-dates elanikkonna struktuuri vanuse-rühmiti, näeme, et 30-aastaste hulgas,vanuses, kus poistest on mehed saanudja nad võiksid hakata tõeliselt suuri te-gusid tegema, on neid juba tuntavaltvähem kui naisi.

Mitmenaisepidamine normiks?Mehed lahkuvad elust massiliselt

enne seda, kui täismeheks saamise riskidära proovitud. Selles vanuses, mis on soo-vituslik pereloomise aeg, on mehed jubavõrreldes naistega olulises vähemuses.Eestist kõrgem täisealiste meeste suremuson Euroopas vaid Venemaal, Valgevenes,Ukrainas ja Lätis (Maailma Terviseorga-nisatsiooni andmed www3.who.int/whosis/core/core_process.cfm).

Eestist madalam meeste suremus onUngaris, Poolas ja T�ehhis, kuid mehedelavad Eesti meestest kauem ka Armee-nias, Gruusias, Moldaavias ja Albaa-nias. Enamikus Euroopa riikides onmeeste suremus keskmiselt kolm kordamadalam ehk teisisõnu: teistes riikideselab oluliselt rohkem parimas tööeasmehi täisväärtuslikku elu kõrge vanu-seni.

Ameerika mandri riikidest on Eestistkõrgema täisealiste meeste suremusegavaid Haiti, kõikjal mujal on see kaks-kolm korda madalam. Hiinas on meestesuremus kaks korda madalam. Aafrikamandrilt sarnaneb Eesti Gambia, Mada-gaskari ja Senegaliga. Mongoolias jaPaapua Uus-Guineas on suremus veidiväiksem, kuid nii Sei�ellidel ja Mauri-tiusel kui ka Koreas, Egiptuses ja Jordaa-nias on meeste suremus oluliselt väik-sem kui Eestis.

Kas Eestis on varsti tõesti vägapalju vanureid?

Eestis 2002. aastal sündinud poistetervena elatud elu pikkuseks on arvuta-tud 59,2 aastat, Soomes sündinul aga

UurimusUurimus

KUHU KAOVAD EESTIS MEHED?

68,7, Hispaanias 69,9, Itaalias 70,7 jaRootsis 71,9 aastat. Jällegi on Eesti ar-vud sarnased pigem Venemaa ja Valge-vene kui teiste Euroopa riikide omade-ga. Eestis 2002. aastal sündinud poisteelu kogupikkuseks arvestatud keskmi-selt 65,1 eluaastat, seega on neil õigevarsti pärast pensioniikka jõudmist aegelavate hulgast ära kolida.

Ainult Aafrika mandril ja endiseNSV Liidu riikide hulgast võib leidahullemat kohta mehena sündimiseks kuiseda on Eesti.

Teame, et keskmine eluiga käib kesk-mise inimese kohta, keda tegelikkusesei eksisteeri. Nii jagatakse Maailma Ter-viseorganisatsiooni arvestuses mehedkahte lehte � eraldatakse need, kes ela-vad 60. eluaastani. Selgub, et kui Eestiselav mees on suutnud elada 60. sünni-päevani, jääb tal elada keskmiselt veel11,9 aastat, samas kui tema naissoost ea-kaaslasel 16,5 aastat, Soomes elaval ea-

kaaslasel 15,7 ja Itaalias 16,4 aastat.Kuigi need Eestis elavad mehed, kes

elavad pensionieani, on Tallinna Peda-googikaülikoolis tehtud uuringu järgiolnud oluliselt tervislikumate eluviisi-dega kogu elu, on naiste ja meeste kesk-mise eluea vahe ikkagi oluliselt suuremkui mujal. See tähendab, et Eestis elabtervislikke eluviise austava meespensio-näri naine temast keskmiselt 4,6 aastatkauem ja meeste eluiga on keskmiselt11,8 aastat lühem kui naistel. Eestis onnaiste ja meeste eluea erinevus üks suu-remaid maailmas. Keskmiselt on 60-aas-taseks elanud naiste ja meeste elada jää-nud aastate vahe teistes riikides 2�4,kuid näiteks Iisraelis 1,4, Islandil 1 jaAraabia Ühendemiraatides 0,5 aastat.Pakistanis elavad naised ja mehed siisveel täpselt ühepalju ja Kuveidis mehedisegi kauem kui naised.

Haigestumuse ja suremuse näitajadaga iseloomustavad väga täpselt riigi

Südamele kätt pannes tõdeme, et elame Eestis vägagi patriarhaalses ühiskonnas. Meie, naised,püüame ise ikka nii seada, et mehed paremad välja paistaksid ja ennast hästi tunneksid.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3335

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


inimsõbralikkust või -vaenulikkust.Meeste eluea pikkuse ja kvaliteedi pu-hul on määravad riigis valitsev kultuurja elukeskkond. Kui mõtiskleda selletaustal eeltoodud numbrite üle, siis tõu-setub küsimus, kas siin ei olegi peiduspõhjus, miks noor Eesti naine kiidab jaihaldab nende tunnuste alusel Itaaliavõi Hispaania riigist pärit meeskodanik-ku, rääkimata Araabia Ühendemiraati-dest pärit meestest, mis tundub selleskontekstis lausa unelm. Naine tahabturvalisust ja kindlustunnet, nendes rii-kides elavad mehed aga sama pika elukui naised ja naine ei pea tundma hir-mu, et teda jäetakse varsti siia maamu-na peale üksi toimetama. Koos on ikkajulgem ja turvalisem.

Kui panna konn tulisesse vette, üri-tab ta sealt minema pääseda. Kui agapanna konn külma vette ja teha nõuletuli alla, nii et vesi aegamööda soojeneb,laseb konn end rahumeeli küpseks kee-ta, püüdmata midagi ette võtta. Meie pat-riarhaalse ühiskonna mehed on kui rahaja kulla-karra läikest nõiutud ja mineta-nud terve talupojamõistuse, lastes endelusalt ära keeta. Nad on hammaste jaküüntega kinni rikastumise ja võimu-haaramise tormijooksus, tallates um-misjalu ja kinnisilmi jalge alla nii endakui ka oma rahva.

Teame, et inimese tervisest on vaidkümnendik arstide teha, 10�20% on esi-vanemad meile kaasa andnud ja para-ku kõik ülejäänu ehk tulemust tegelikultmäärav osa tuleneb eluviisist ja keskkon-nast. Seda teadmist kommenteeritakselausega: seega vastutab inimene ise omatervise eest, see on tema enda kätes.

Paraku on sellest vaid väike osa tõe-ne. Inimene on karjaloom ja elab suhte-liselt tihedalt karjas. Üksikindiviidil onvõimatu luua üksinda tervislikku kesk-konda. Siin on tegelik põhjus, miks mees-te eluiga ja suremus on riigiti nii erine-vad. Need arvud peegeldavad riigis va-litsevat kultuuri ja keskkonda, seda, kui-das riik toetab üksikindiviidi kohanemi-sel tänapäeva elu nõudmistega.

Eesti meeste kohanemist ehk tegeli-kult kohanematust näitab kõrgvererõhk-tõppe esmashaigestunute kiire kasv �2002. aastal (hilisemat statistikat polesotsiaalministeerium avaldanud) oli see35�44-aastaste meeste hulgas 1,5 juhtu100 mehe kohta, 45�55-aastaste hulgasjuba 2,4 juhtu ja järgmises vanuserüh-mas ligi 3 uut juhtu 100 mehe kohta.

Alkoholist tingitud psüühika- ja käi-tumishäirete pärast esmakordselt ravile

UurimusUurimus

pöördunuid oli 2002. aastal 750 juhtu100 000 elaniku kohta; vigastuste, mür-gistuste jm tõttu sai ravi 26 meest sajast15�24-aastasest mehest ehk iga neljas.

Võime ju silmad kinni pigistada janäpuga näidata: ise valisid sellise elu-viisi, ise oled süüdi. Inimese suhe niialkoholi kui ka teiste sõltuvust tekitava-te ainete tarvitamisse, samuti tervete elu-viiside harrastamisse on ikka sõltuvu-ses nende kättesaadavusest ja alterna-tiividest. Mis on kättesaadav, sellega onsuhe lähedasem. Prioriteete saame agavalida alternatiivide hulgast. Tänaseselus võib tunduda noortele meestele al-ternatiiv kas juua viina, õlut või mõnd

muud alkohoolset jooki. Indiviidi tervi-se mõistes on see aga kõik üks ja seesa-ma etanool, tulemuse määravad tarbi-tud etanooli hulk, joomise kiirus, maksasuurus ja selle seisund.

Seega on indiviid väga tundlik jasunnitud kaasa minema riigis valitsevakultuuriga. Alternatiiviks on, et kui hun-tidega koos uluda ei taha, mine ära. Eksneid äraminejaid ole ka üsna palju...

Ehk mõtlevad täna need, kelle voli onEesti riigis otsuseid teha, samamoodinagu mu endine ülemus: andke mulleteine rahvas, küll ma siis valitsen? Unus-tades, et uus rahvas ei pruugi praegustvalitsejat enda valitsejaks soovida. n

Südame isheemiatõve suremuskordaja 100 000 elaniku kohta

Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkonna andmebaas

0

100

200

300

400

500EU-15, keskmine

Põhjamaad, keskmine

Venemaa

Leedu

Läti

Eesti

200219981994199019861982197819741970

Meeste esmashaigestumine kõrgvererõhktõppe

Allikas: Sotsiaalministeerium

0

500

1000

1500

2000

2500

2002

2000

65�7455�6445�5435�4425�3420�2415�19

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3336

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


PeretugiPeretugi

John McShane, major,Bilateral Affairs Officer

sõjaväelasest mees ja ta naine olidjuba mitu aastat abielus olnud.Nad olid reisinud mööda maailma

ja kodumaad, olid teinud karjääri ja loo-nud kodu. Kui nad esimest korda koh-tusid, oli mees äsja ülikooli lõpetanudnoor leitnant ja viibis oma esimesel mis-sioonil Saksamaal, naine õppis välis-maalastele suunatud õppeprogrammis.

See oli külma sõja periood, aeg, miloli veel kombeks igale värskele noorpaa-rile poetada kõrva kulunud nali: �Kuisõjavägi oleks teile pere ette näinud,oleks ta teid sellega ka varustanud.�

Muidugi oli olemas ka võimalus, etkuulutatakse välja mobilisatsioon, kuidseda ainult Kolmanda maailmasõja �Nõukogude Liidu ja Lääne vahelisekonflikti � puhkedes. Viimase puhuloleks noorik ja teised üksuse naised len-nukisse pakituna koju saadetud, et sealsõja lõpp ära oodata.

Peretoetusskeem põhines kirjutama-ta reeglitel. Juhtnaiseks oli reeglina ük-suse ülema naine ja kõik ohvitseride,allohvitseride ja reameeste naised allu-sid talle. Analoogselt meeste hierarhia-le käsutas koloneli naine majorite naisi,kes omakorda jagasid käske kaptenitenaistele, need omakorda leitnantidenaistele ja nõnda edasi.

Perekondlik üksus kujutas endast niitelefoniahelat värskete uudiste edasta-miseks ja kuulujuttude summutamisekskui ka võimalust teisi naisi kohvile jalõunale kutsuda. Vanematele naisteleoli see võimalus noorematega kogemusijagada. Sõjavägi pakkus mitmeid struk-tuurseid teenuseid, nagu meditsiiniabi,rahvamaja ja toiduvaru, kuid mehe ära-oleku ajal pidi iga naine nende asutustevahelise kadalipu ise läbima. Vajaduseloli pereorganisatsioon toeks uuele nai-sele sisseelamisperioodil, kuid seda vaidjuhul, kui ta oli ise organisatsioonigaühendust võtnud.

Selline peretoetus oli kõikuva kvali-teediga ja sõltus suurel määral vastuta-

PEREORGANISATSIOON JA SÕDURTEGEVTEENISTUSES: ÜHE PERE LUGU

va isiku oskustest. Kui naised olid ette-võtlikud, tundsid üksuse pered üksteistja olid ka üksteisele toeks. Kui aga üle-ma naisel puudus huvi, siis oli aktiiv-sustase tagasihoidlikum ja üksuse pe-red ei olnud omavahel seotud ega infor-meeritud.

Õnneks liitusid meie noor ohvitserja tema noorik üksusega, mille juures oliaktiivne pereorganisatsioon ja ülemanaine oli sõbralik. Nad integreerusidüksusesse, alustasid ühist elu ja nauti-sid Saksamaal veedetud aega.

Siis maailm muutus.

Esimene LahesõdaNõukogude Liit varises kokku abi-

elupaari silme all. Ikestatud maad saidtaas iseseisvaks ja Punaarmee taandusnagu sulav jää. Maailmast oli saamas

senisest turvalisem paik. Pereorganisat-sioon korraldas pidusid. Tehti juttu eel-seisvatest missioonidest. Vana hea süs-teem toimis edasi, aga ilma globaalse sõjaja pere lahkumineku ohuta. Kõik näisolevat korras.

Kuid kõik ei olnud korras. SaddamHussein ründas Kuveiti, misjärel USAja liitlased valmistusid vasturünnakuks.USAs ja Saksamaal baseeruvad üksusedmobiliseeriti, peredel jäi üle ainult nen-de tagasitulekut oodata ja muretseda.

Esimest korda 20 aasta jooksul sei-sid üksuste pereorganisatsioonid silmit-si suurema väljakutsega. Peretoetusprog-rammiga alustati juba 1980. aastail,kuid selle kasv oli aeglane.

Nüüd muutus pereliidu ebaühtlanetase silmanähtavaks. Noored naised,kellest paljud ei kõnelenud inglise ega

PERETOETUSPROGRAMMIST EESTIS

Kaitseväe peapsühholoog major Väino Mannermaa, Rahuvalveoperatsiooni-de Keskus ja Naiskodukaitse otsustasid kutsuda kokku Iraagis ja Afganista-nis missioonil viibivate kaitseväelaste abikaasad.

4.�6. märtsini viibisid Naiskodukaitse esindaja psühholoogiaõppejõud Tiiu Me-res ja kaitseministeeriumi nõunik Tiit Lainevee Marylandis USA peretoetuskonve-rentsil, kus saadi palju asjakohast kirjandust ja sõlmiti sidemeid sealse programmiläbiviijatega.

12. märtsil korraldati Kaitseliidu peastaabis esimene kohtumine kõige riskantse-mates piirkondades Iraagis ja Afganistanis missioonil viibivate kaitseväelaste abikaa-sadega. Neid tervitasid Kaitseliidu ülem major Benno Leesik, kes kinnitas, et Kaitseliiton igati valmis toetama ja abistama missioonil teenivate kaitseväelaste perekondi,ning USA major John McShane, kes tutvustas analoogset programmi USAs ja rääkisoma kogemustest missioonile minekul ja hirmudest sealt tulekul. Kaardistati tõstata-tud probleeme, tutvuti ja abikaasad rääkisid oma ootustest algatatud programmisuhtes.

22. märtsil leidis aset kaitseministeeriumi, Naiskodukaitse ja Rahuvalveoperat-sioonide Keskuse esindajate ühisnõupidamine ette valmistamaks missioonieelset koo-litust nii peredele kui ka missioonile minejatele. Koolitusega loodetakse algust tehajuba aprillis.

Mais on kavas järgmine kohtumine missioonil viibijate abikaasadega, et valmista-da peresid ette taaskohtumiseks missioonilt naasjatega ja teha võimalikult lihtsamakskaitseväelaste taassotsialiseerimine.

Juunis tervitame saabujaid ja saadame teele järgmise missiooni. Võidupäeva pa-raadil on sel aastal tulekandjateks missioonilt naasnud kaitseväelased.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3337

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


PeretugiPeretugisaksa keelt, jäid oma sõtta minevatestmeestest maha Saksamaa alevitesse.Paljud pered said esimest korda aru, kuisuur oli tegelikult sõjaväelase koduneroll � tema oli ju see, kes käsutas pereraha, maksis arved, remontis autot jadistsiplineeris lapsi. Kui sõjaväelanesuundus kõrbe, pangakaart ja rahakotttaskus, muutus elu raskeks.

Kitsikuses olev pere võis pöördudakaplani poole, kuid paljudel juhtudelviibis temagi parajasti missioonil või oliüksuse probleemidega hõivatud.

Kõigis sõjaväeosades asusid pereor-ganisatsioonid kiirelt tegutsema ja aita-sid oma liikmetel raskustega toime tul-la. Sõjaväe peretoetusprogramm tegi läbituleristsed. Edaspidi suutis peretoetus-programm juba rahuajal peresid mobi-lisatsioonist ja relvastatud konfliktisttuleneva stressiga toimetulekuks pare-mini ette valmistada.

Teenistus RahvuskaardisLeitnant ja naine lõpetasid Saksamaa

missiooni ja naasid USAsse. Mees läkserru, asus tsiviiltööle ja liitus Rahvus-kaardiga. Igakuised õppused nädalava-hetusel ja kahenädalased treeningulaag-rid suvel kujunesid rutiiniks. Möödusidaastad, mees sai ametikõrgendust, nai-ne jätkas akadeemilist karjääri ja kodusai kaunimaks.

Muutus ka peretoetusprogramm.Tänu mobilisatsioonidest, Lahesõjast,Bosnia ja Kosovo operatsioonidest saa-dud õppetundidele kujunes välja selleuus nägu.

Esiteks sai ta uue nime: familyreadiness (readiness = inglise k �valmidus,valmisolek�). Nimi viitab aktiivselt suh-tumisele, vajadusele valmistada pere-kondi ette võimalikuks mobilisatsioo-niks, tutvustada peredele sotsiaaltee-nuste süsteemi ja rakendada toimiv si-depidamissüsteem juba enne üksuse lä-hetamist.

Järgmisena kohustas sõjavägi üle-maid osa võtma oma üksuse familyreadiness�i programmist, tegemist ei ol-nud enam ainult �naisrühma� problee-miga. Ülem pidi hoolitsema selle eest, ettema alluvad valmistaksid oma peresidette võimalikuks mobilisatsiooniks. Ko-mandör pidi moodustama oma üksuseperekaitserühma ja selles ise aktiivseltosalema.

Iga mobilisatsiooniõppuse puhulinspekteeriti ka üksuse perekaitseprog-rammi. Esitati järgnevaid küsimusi: Keson väljaõppe läbinud perekaitse juht?

Kus on teie pere kontaktnumbrid? Janõuti, et näidataks ette kõikide üksikva-nemaga perede toetuskavad. Õppuselõpul anti ülemale aruanne, mis hindastema üksuse mobilisatsioonivalmidust.Üks hinnetest pandi family readiness�ile.

Perekaitseprogramm kujunes profes-sionaalide rühmaks, millel olid oma ees-kirjad, koolitusprogrammid ja sõjaväe-ahela heakskiit. Perekaitse ei olnudenam lihtsalt tore jututeema, vaid seeparandas sõjaväelase valmisolekut la-hinguväljal. Hiljuti abiellunud inimesi(jah, see hõlmas ka mehi) ei jäetud üksi,ei olnud võimalust, et nad ei saa toetust.Neid abistas konkreetne meeskond. Niiet sõjavägi ei varustanud enam inimestperega, vaid lisas pereliikmete nimed ük-suse teenistuskorratabelisse.

Meie ohvitseri, kellest oli nüüdsekssaanud major, ja ta naise elu kulgesidomasoodu: edusammud karjääris, eluUSA erinevates osariikides ja valmistu-mine järgmisteks sammudeks. Major tai-pas, et tal oli võimalus taas kord erruminna, ja pidas aru, kas ta soovib omariigi kaitses osaleda kauem kui 20 aas-tat. Üldiselt elas pere rahulikult edasi.

Kuid maailm muutus taas.

Ülemaailmne sõda terrori vastu11. september algas nagu iga teine

päev Ameerikas. Äkki ründasid lennu-kikaaperdajatest suitsiiditerroristidMaailma Kaubanduskeskust ja Penta-goni ning pöörasid maailma pahupidi.Ameerika sai toimunust tugeva hoobi.Rahvas oli rabatud teo nahaalsusest jabrutaalsusest. Kui esmane �okk oli vai-bunud, hakkas kasvama rahva kindeltahe kurjategijad kätte saada ja karista-da. Tegevteenistuses olevad üksusedmäärati positsioonidele ja algas Rah-vuskaardi mobilisatsioon.

Mobiliseeritud Rahvuskaardi väedkaitsesid kodumaad, turvasid sõjaväe-baaside kontrollpunkte, valitsushoo-neid, patrullisid lennujaamades ja tu-gevdasid piiriületamispunkte. Nad täit-sid traditsioonilist Rahvuskaardi mis-siooni � kaitsta oma linna ja riiki. Mõ-ned Rahvuskaardi üksused mobilisee-riti ja suunati teiste osariikide sõjaväe-baase turvama, kuid nad ei lahkunudAmeerikast.

Ka perekaitserühmad võtsid posit-sioonid sisse. Nad korraldasid perekon-na infotunde ja lahkumispidusid ningandsid üksuste ülematele teavet pere-kondade olukorrast. Pärast kaardiväe-laste lahkumist tsiviilametitest ja asu-

mist sõjaväestruktuuri aitasid perekait-serühmad tutvuda perekonnaliikmetelsõjaväe poolt antavate tagatiste süstee-miga. Kogu see kulissidetagune tegevusvabastas sõjaväelase käed, võimaldadestal täita oma põhimissiooni � kaitsta ko-dumaad.

Mobilisatsiooni ajal lõi major uueüksuse, mille ülesandeks oli teiste ük-suste väljakoolitamine terrorivastaseksvõitluseks. Kavala tagamõttega, et tavõiks oma karjääri seal lõpetada ja erruminna. Kuid paraku ta eksis.

Sest just siis tehti otsus kukutadaSaddam Hussein � samm, mis vajas to-hutut inimressurssi. Majori loodud ük-sus määrati täiendama staapi � sellegapolnud keegi üksuse loomisel arvesta-nud.

MobilisatsioonMobilisatsiooniteade jõudis kõigini,

sh ka perekaitserühmani, mis korraldaseelkohtumise, kus liikmed kontrollisidüle üksuse kontaktandmed, tutvusidsõjaväeliste programmidega jne. Kutsu-ti kohale kõik vanemad, abikaasad, lap-sed ja pruudid. Igaüks, kelle lähedanevõi sugulane teenis üksuses, pidi kohalolema.

Mobilisatsiooni käigus said sõduridja pered instruktaa�i ravikindlustussüs-teemi, elukindlustuse, testamendi tege-mise ja missiooni kohta. Sõna võtsidkaplan ja riikliku perekaitseprogrammikontaktisik. Igale perele anti raamat, missisaldas kontaktnumbreid ja juhiseidning tutvustas sõjaväe poolt pakutavadtoetusi.

Lõpuks saabus lahkumispäev. Veoksõitis relvalao juurde ja laaditi täis. Pe-reliikmed pakkusid kohvi, kehakinni-tust ja lohutust. Buss, mis viis mobili-satsioonibaasi, avas uksed, järgnes hü-vastijätt. Pisarate ja embuste saatel as-tusid sõjaväelased bussi, sihtkohakstundmatus.

Kaadriväelastele on mobilisatsioonväga kiireks ajaks � väljaõpe, varustus,jälle väljaõpe, kuuldused sihtkohast jalahkumiskuupäevast. Baasis möödusaeg kaadriväelastele kiiresti, omasteleaga aeglaselt.

Perekatserühm korraldas aeg-ajaltseltskondlikke üritusi � osturetki ja õh-tusööke �, et hoida peresid toimuvagakursis. Peredega hoiti ühendust iga-päevaselt ka telefoni ja e-maili kaudu.Stressirohkel ajal on selge, lühike jakorrektne teave väga tähtis. Üksus saa-tis infot tagasi perekaitserühma juhi-

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3338

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


le, kes omakorda edastas seda kõiki-dele liikmetele.

Minek!Pärast paari nädalat sõjaväebaasis

lahkus üksus suures lumetormis reak-tiivlennuki pardal. Turvaküsimuste tõt-tu oli infosulg, mis raskendas sõjaväe-laste ja perede olukorda. Perekaitserühmoli valves ja valmis igasugustele küsi-mustele vastama ning hirme maanda-ma, kuigi õnneks viimaseid ei olnud.

Saabudes teisel pool merd asuvassebaasi, teatasid sõjaväelased peredele ko-halejõudmisest. Pärast sõja algust ja sellekäigus teavitas perekaitserühm peresidüksuste seisukorrast, andis nõu sõjaväeelu puudutavates küsimustes ja jätkasseltskondlike ürituste korraldamist.Koostati ka ühised postinimekirjad, etsaaks missioonile saadetud võitlejatelelähetada toitu ja muud vajalikku.

Läinud aasta 10. detsembril lahkusigaviku teele pedagoog ning aktiivneühiskonnategelane ja noortejuht Leon-hard Saluveer.

L. Saluveer sündis 30. septembril1923 Võrumaal Lasva vallas ehitustöö-lise seitsmelapselises perekonnas. Jubakaheksa-aastase poisikesena hakkas takarjapoisina ülalpidamist teenima. Pi-kakannu 6-klassilises algkoolis õppi-mise ajal sai Leonhard Saluveerest kuiedukast õpilasest ja erksast poisist noor-kotkas ja Noorte Kotkaste rühma juht.Vaatamata ainelistele raskustele suu-tis ta pärast algkooli lõpetada ka Petserigümnaasiumi ja Tartu Õpetajate Semi-nari. Ülikool jäi lõpetamata vaid see-tõttu, et Nõukogude võim ei pidanudL. Saluveert selleks piisavalt ustavaks.

Leonhard Saluveer töötas üle 37aasta kooliõpetajana Võnnu, Tartu jaTallinna keskkoolides, täites ajuti kaõppealajuhataja kohustusi. Viimased25 aastat jagas ta nii kooliõpetust kuiõpetas ka ausalt elamise oskust Viljan-di noortevangla karistusalustele. Ak-tiivse ühiskonnategelasena oli ta Kait-seliidu, Eesti Sõjameeste Ühingu,Muinsuskaitse Seltsi, Looduskaitse

LEONHARD SALUVEER

30. SEPTEMBER 1923 � 10. DETSEMBER 2004

Seltsi, Laulukooride Seltsi, Kindral Jo-han Laidoneri Seltsi ning Noorkotkas-te-kodutütarde Seltsi liige. Ta laulis kamitmes kooris, sh pikemat aega Kaitse-liidu Tallinna maleva meeskooris. Lü-hemat aega oli ta Viljandis Sakala mees-koori ja naiskoori Eha dirigent. Muusi-kalise ande pärandas ta oma pojale Aar-ne Saluveerele, kellest on saanud niiEestis kui ka raja taga tuntud koorijuht.

Teises maailmasõjas võitles Leon-hard Saluveer Saksa sõjaväe ridadesEesti vabaduse eest. See sõjamehetee saiaga alguse hoopis muusikaarmastu-sest. 1942. aasta 24. märtsil kirjutas taSaksa tööteenistusse astudes oma päe-varaamatusse: ��lootuses osta Saksa-maalt akordion ja teisigi muusikariis-tu, otsustasin võtta aastase töölepinguvastu.� Tema sõjamehetee aga kestissõja lõpuni: alles 9. mail 1945 võeti taltrelv. Sõjalise väljaõppe sai ta Taanisning võitles eesliinil Keila ja Harude-vahe (praegune Arutee) lahingus.

Eesti taasvabanemise järel pühen-das lahkunu kogu energia Noorte Kot-kaste tegevusele. Ta oli üks esimesi, kesasus seda organisatsiooni taastama.Temast sai noortemagister, NoorteKotkaste peastaabi instruktor ja pea-staabi ülema abi. Teda on autasusta-tud aukirjade, medali ja ordeniga.

Mälestus Leonhard Saluveerest kuiheast õpetajast ja noortejuhist jääbkauaks tema õpilaste ja töökaaslastesüdamesse.

Puhka rahus, väsimatu võitleja!

Vello Luide

PeretugiPeretugi

Koju!Lõpuks saabus päev, mil väed kutsu-

ti Iraagist koju tagasi. Perekaitse levitassõnumit ja korraldas transpordi, et kõikpereliikmed saaksid võitlejatele lennujaa-ma vastu minna. Mõistagi oli kojutulekpärast kümnekuist viibimist lahingupiir-konnas rõõmus sündmus, kust ei puu-dunud ükski sõjaväelane ega pereliige.

Pärast pidu läks üksus üle normaal-sele re�iimile. Perekaitserühm võttis uusiperesid vastu ja soovis lahkuvatele kõi-ge paremat. Rühmajuhid suundusidedasisele õppele ning üksuse ülemuuendas pidevalt oma üksuse perekait-sekavasid.

Pärast üksuse lähetamist Iraaki leiti,et perekaitse on enam kui lihtsalt tore,aga määratlemata tegevus. Ohvitserid jakõik mehed hindasid perekaitserühmategevust; nende perekonnad olid hästiteavitatud ja rahulikud, mis võimaldas

võitlejatel süveneda lahinguvälja tege-vustele.

JäreldusedViimase 20 aasta jooksul on perekait-

se kasvanud väheolulisest naisterüh-mast lahinguväljal toeks, millega peaksiga väejuhataja arvestama. Välismis-sioonil viibivad ohvitserid, allohvitseridja sõdurid peaksid mõistma vajadustoma lähikondlastega ühendust pidada.

Tõsi, mobilisatsioonid ja operatsioo-nid valmistavad meelehärmi kõigile as-jaosalistele, kuid tugev perekaitseprog-ramm tagab sõjaväelasele kindlustunde.Tema pere eest hoolitsetakse tema ära-oleku ajal, ta saab keskenduda oma mis-sioonile ning seejärel naasta tänuliku rii-gi ja perekonna juurde. See ongi lõppkok-kuvõttes iga võitleja põhiülesanne. n

Tõlkinud Kristopher Rikken

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3339

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜhisõppusÜhisõppus

Neeme Kaarna, major

okkuvõte on valminud vahekoh-tunike kokkuvõtete põhjal ja sedasaab kasutada järgmiste aastate

õppustel toetava abimaterjalina. Kumb-ki teema on jagatud alapeatükkideks jaalapunktideks, mis peaks lihtsustamasisulise osa haaratavust.

VAHEKOHTU TEGEVUS

1. Vahekohtu üldinekontseptsioon ja ülesanded

Õppustel tuginesid vahekohtu kont-septsioonilised alused peamistes ele-mentides Soome armee eeskujule. Koh-tunike ülesanded seisnesid:

� osapoolte lahinguplaanide täpsus-tamises ja nendest tulenevalt lahingukulgemise määratlemises;

� lahingupildi kirjeldamises osapool-tele ja vastastikku;

� kaotuste määratlemises lahingukäigus;

� informatsiooni hankimises situat-sioonikeskusele;

� tegevuse hindamises;� osapoolte tegevuse ohutustehnili-

ses tagamises.Osapoolte lahinguplaanide täpsus-

tamine ja lahingu kulgemise määratle-mine tugines punktiarvestuse tabelite-le, maastiku hindamisele ning tuleva-hendite taktikalisele ja lasketehniliseleettevalmistusele. Selline käsitlus esitasvahekohtunikele suhteliselt kõrgednõudmised. Täpsemalt öeldes peaksvahekohtunike väljaõppetase olemanendes tingimustes oluliselt kõrgem õp-pusel osaleva koosseisu omast. Vasta-sel juhul tekib olukord, kus vahekohtu-niku hinnang lahinguplaanile on sub-jektiivne. Ja siit koorub välja esimeneprobleem: vahekohtunike enda taktika-line ja lasketehniline ettevalmistus. Eel-toodud probleemi ei ole objektiivsetel

PEAVAHEKOHTUNIKU KOKKUVÕTE

ÕPPUSTEST KEVADTORM 2004Artikkel sisaldab teavet õppustel Kevadtorm 2004 toimunu kohta kahes olulises valdkonnas:

vahekohtu tegevus ning allüksuste taktikaline ja lasketehniline ettevalmistus.

põhjustel (isikkoosseisu ning aja nap-pus jne) võimalik lahendada käigult jakorraga. Samas on täiesti jõukohaneseda pehmendada planeeritud ja süs-teemse vahekohtunike väljaõppega, mispeaks toimuma nii korraliste tsüklitenakogu väljaõppeprotsessi lõikes kui ka va-hetult kaks päeva enne õppusi.

Eraldi tuleks töötada läbi õppusepunktiarvestustabelid. Õppustel kasu-tatavad punktiarvestustabelid olid koos-tatud keskmise tulemi põhimõttel, s.tnendes ei olnud määratletud tingimusi,mis vähendavad � või vastupidi � suu-rendavad vastavaid suhtarve. Sellinesuhtarvu käsitlus on subjektiivne. Näi-teks ei kajasta tabelid suhtarvu muutust,kui vastava allüksuse tulesüsteem kait-sel on ettevalmistamata (orientiiridmääramata ja kaugused mõõtmata, kuu-lipildujate ja granaadiheitjate laskeand-med ettevalmistamata jne). Seega vaja-vad mainitud tabelid läbitöötamist jastruktureerimist vastavalt tasemele.

Järgnevalt tuleks rääkida lahingupil-di kirjeldamisest. Vahetult allüksuse (tu-levahendi) juures tegutseva vahekohtu-niku tegevus lahingu ajal peaks seisne-

ma peamiselt olukorra kirjeldamisesosapoolele. Tingitud on see lihtsast tõ-siasjast � lahingut mängitakse. Kui siialisada veel imitatsioonimoona nappusvõi kasutamispiirangud, suureneb olu-korra ja tegevuse subjektiivsusfaktor.Näiteks pole enamikul juhtudel võima-lik imiteerida laskurrelvade ja granaa-diheitjate tule intensiivsuse kasvu jakahanemist, mis peaks vahetult mõjuta-ma võitlejate ja juhtivkoosseisu toimin-guid.

Ja siin tulebki mängu vahekohtunik,kes kirjeldab olukorda. Vahekohtunikuolukorra kirjeldus on selleks faktoriks,mis sunnib kirjelduse saajale peale te-gevuse ja näitab, kas osatakse tegutsedaadekvaatselt või mitte. Kirjelduse puu-dumine muudab lahingu reeglina spon-taanseks ja korrapäratuks täristamiseks,millest on võimatu teha järeldusi. Et et-tevalmistusaeg jäi lühikeseks, üritas va-hekohtunike meeskond lahendada prob-leemi improviseeritult, mis osaliselt kaõnnestus.

Teine osa lahingu kirjeldamisest seis-neb informatsiooni vahetamises vastas-poolte vahekohtunike eneste vahel. Ka

Vahekohtunike meeskond suurõppusel Kevadtorm 2004.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3440

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜhisõppusÜhisõppusselles osas oli vajakajäämisi. Esimestelpäevadel kiirkorras koostatud lisajuhi-sed aitasid suurema segaduse ära hoida.

Kaotuste määramineVahekohtunikul, kes asub lahingu-

olukorra keskel, on parimad eeldusedkaotuste hindamiseks. Samas peakskaotuste hindamise ja tekitamise kordolema süsteemsem. Õppustel ilmnes, ettingituna meditsiinilise tagamise süstee-mi nõrkusest tekkis ülemäära palju taas-tumatuid kaotusi (surnuid).

Ühelt poolt on pilt objektiivne: kuihaavatud esmaabi ei saa ja neid eva-kueerida ei suudeta, nad surevad. Para-ku oli selline situatsioon õppustel pigemreegel kui erand ja see tekitas suurt se-gadust. Kuigi õppuste ettevalmistavasosas teavitati vägesid sellest, et surnuksmääratud võtavad kiivri peast ja liigu-vad kogunemiskohtadesse ning elustu-vad 10 minuti pärast, jätkates seejärelvõitlust, ei suudetud olukorda kontrolliall hoida. See ilmnes eriti kattelahingu-te etapis, kus väed sooritavad kiireid jasügavaid manöövreid. Surnuks määra-tud ei jõudnud tihti õigeks ajaks kogu-nemispunktidesse ning jäid oma väge-dest maha. Hiljem kolasid sellised jõu-gud sihitult mööda metsi ja nende leid-miseks tuli teha lisapingutusi.

Selliste probleemide ärahoidmisekstuleks edaspidi määratleda mingi süs-teemne tehnika (nt lisavahekohtunikudkoos vastavate juhiste ja tehnikaga), misvõimaldaks toimetada mahajäänud võieksinud �surnud� kiiresti oma vägedejuurde, kus nad saavad jätkata võitlust.

Info hankimineInfo hankimine vahekohtunike poolt

ja selle edastamine situatsioonikeskuse-le mingil määral toimis.

Peamiseks probleemiks kujunes vas-taspoolte lahingulise efektiivsuse hin-damine enne lahingut. Tulenes see sel-lest, et tihti tehti üksuste lahinguplaani-des korrektiive veel vahetult enne tege-vust, mis on iseenesest täiesti reaalne.Lahingujuhtimise filosoofia ju seisneb-ki lahinguplaani täpsustamises ja vaja-dusel korrigeerimises kuni viimase mi-nutini. Samuti võis olukord muutuda kalahingu käigus (näiteks toodi situatsioo-nist tulenevalt mingi reserv lahingusseja see kallutas taktikalise initsiatiivi poo-lele, kes algsete plaanide kohaselt pidijärele andma).

Peamise probleemina näen süsteemijäikust. Ehk peaks olukord õppustel ku-

junema vastavalt reaalajale, mitte olemaeelnevalt jäigalt määratletud? See an-naks eelkõige õppiva poole juhtivkoos-seisule võimaluse treenida otsuseid kii-resti vastu võtma ja lahingut käigult juh-tima. Ka peaksid reaalajas olukorradtooma välja osapoolte nõrkused ja vaja-kajäämised. Praegune süsteem küll fik-seerib osapoolte vajakajäämised, kuidneed ei realiseeru praktiliselt. Näitekskui kompaniiülem kaitselahingus la-hinguvalvet ei organiseeri või teeb sedaebapiisavate jõududega või vales kohasja valel ajal ning vastane suudab luure-ga tema peavõitlusjärgu kindlaks teha,peaks loogiliselt järgnema �taktikalinekaristus�, mis tähendab, et vastane suu-dab määrata peamise jõupingutussuu-na filigraanselt õigesti. Edasine onainult vormistamise küsimus, mis väl-jendub selles, et toimub sissemurre,tiibamine või midagi sellelaadset ningkaitsel oleva allüksuse lahingukorraderaldatakse üksteisest ja eeldatavalt hä-vitatakse.

Selline õppetund reaalajas jääkskindlasti paremini meelde kui hilisemteoretiseerimine. Kas ei peaks õppustelkasutama rohkem lööklauset �vigadestõpitakse�? Selline süsteem eeldaks va-hekohtu ja situatsioonikeskuse vastutus-valdkondade ja õiguste täpsustatudkooskõlastamist ning painduvamatkontseptsiooni. Vastasel korral memuudkui räägime, et see ja see tehti va-lesti või rakendati ebapiisavaid jõudejne, aga see n-ö ei materjaliseeru.

Tegevuse hindamineEraldi tahaksin puudutada tegevu-

se hindamist vahekohtunike poolt.Täiesti arusaadavalt peavad vahekoh-tunikud andma hinnanguid. Nad pea-vad hindama üksuste lahinguplaane,tulevahendite tegevust, tulemõju jne.Kuid siin eristab neid hindajatest oluli-ne erinevus � vahekohtunikud ei hindakonkreetseid võitlejaid, ülemaid ega all-üksusi, vaid annavad hinnanguid olu-korrale. Sellega tahan arendada mõtet,et konkreetsete allüksuste tegevuse hin-damine on vahekohtunikule lisakohus-tus, mida ei peaks seadustama. Mis ise-enesest ei tähenda seda, et vahekohtu-nikud ei osale hindamisprotsessis. Hin-dajatel on alati võimalus saada vahe-kohtunikelt lisateavet teatud lahinguepi-soodi või toimingu kohta, kus vastavkohtunik vahetult viibis.

Üheks tähtsaimaks ülesandeks vahe-kohtu puhul võib pidada tegevuse ohu-

tustehnilist kindlustamist. Antud üles-anne oli kõigile arusaadav ja tingimu-sed olid juhendis fikseeritud. Mainitudpiiranguid tuleks kindlasti täiendadapiiranguelementidega öiseks tegevu-seks. Lisaks tuleks fikseerida täpsemaltohutustehnilise ettekande vorm juhtu-deks, kui vahekohtunikud näevad pii-rangute rikkumist, mida nad pole või-melised reaalajas kohe likvideerima.Näiteks kui täheldatakse kiiruse ületa-mist, siis kellele ja kuidas tuleks teha et-tekanne.

Üheks sisuliseks ettepanekuks onvahekohtu sõiduki varustamine esma-abitarvetega, mis võimaldab vahekohtu-nikel vajadusel operatiivselt tegutseda,samuti peaksid kohtunike meeskonnadolema kindlustatud lähimate linnadekaartidega, millele on peale kantud haig-lad ja traumapunktid. Kokkuvõttes võiböelda, et suuremaid ekstsesse ei juhtu-nud ja sellega võib pidada ohutustehni-lise tagamise ülesannet täidetuks.

2. Vahekohtu struktuurSuures plaanis tahaksin alustuseks

täpsustada vahekohtu struktuuri ja õp-puste vormi omavahelisi seoseid. Vahe-kohtu struktuuri planeerimise alusekson reeglina õppuse iseloom. Kaitseväeväljaõppejuhendis eristatakse kaht pea-mist õppuse vormi: ühepoolsed taktika-lised õppused koos vastase osalise imi-teerimisega ja kahepoolsed taktikalisedõppused. Õppuse iseloom esitab kanõudmised vahekohtu koosseisule, or-ganisatsioonile ja juhtimisahelale. Li-saks määratleb õppuse vorm vahekoh-tu funktsionaalsed põhimõtted. Funkt-sionaalsete põhimõtete all pean silmastegevusmeetodeid, mida rakendatakselahingute kontrolli all hoidmiseks niiühes kui ka teises õppuse vormis.

Õppuste Kevadtorm 2004 vahekohtustruktuur oli algselt selgelt määratlema-ta. Määratud oli ainult peavahekohtuni-ku ametikoht. Ettevalmistava perioodijooksul õnnestus luua mingigi organisat-sioon, mis koosnes peavahekohtunikust,tema abist, maa-alade ja tegevussuunda-de vahekohtunikest ning vahekohtunikegruppidest omade ja vastaste poolel.

Minu seisukoht on, et antud organi-satsioon suutis täita talle pandud üles-anded rahuldavalt. Peamiseks puudu-seks osutus asjaolu, et vahekohtunikekoosseis oli liiga väike ja sellest tulene-valt polnud võimalik katta kontrolligaspetsiifiliste erialade allüksusi (luura-jad, snaiprid, pioneerid jne).

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3441

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜhisõppusÜhisõppusVahekohtu tegevuse eeldatavad põhi-mõtted

Seoses loetletud probleemidegapeaks edaspidi üritama vahekohtu te-gevuse planeerimisel lähtuda alljärgne-vatest põhimõtetest.

� Kui tegemist on planeeritava ühe-poolse taktikalise õppusega koos vasta-se osalise imiteerimisega, tuleks vahe-kohtu tegevusmeetoditena rakendadann tegevussuundade meetodit, mis või-maldab õppusi läbi viia ka piiratudinimressursiga. Sellise meetodi elluvii-miseks peaks vahekohtu struktuur koos-nema peavahekohtunikust, tegevus-suundade (maa-alade) vahekohtuni-kest, tegevussuundade grupiülematestning oma ja vastaspoole vahekohtuni-kest (vajadusel võib tegevussuundadevahekohtunikud välja jätta ja nendeülesanded saab kanda üle tegevussuun-dade grupiülematele, nagu tegime õp-pusel Kevadtorm 2004). Selline struktuuron paindlik ja võimaldab vajadusel kii-resti ümber rühmituda.

� Kui tegemist on kahepoolsete takti-kaliste õppustega, tuleks vahekohtuni-kud kinnistada kõigi allüksuste juurdeja sellises situatsioonis oleks otstarbe-kas rakendada järgmist struktuuri: pea-vahekohtunik, peavahekohtuniku abidnii �siniste� kui ka �roheliste� poolel,kompanii, rühma ja jagude ning mees-kondade vahekohtunikud. Et kahepool-setel taktikalistel õppustel suunatakseosapooli vähem ja neile on antud suu-

rem tegevusvabadus, peavad vahekoh-tunikud pideva kontrolli tagamiseks vii-bima alaliselt tegevuses, s.t neile kinnis-tatud allüksuste juures. Siit järeldub as-jaolu, et kahepoolsete taktikaliste õppus-te vahekohtu organisatsioon on oluliseltmahukam (suurem) kui ühepoolseteltaktikalistel õppustel.

� Mõlema õppuse vormi juures tuleksplaneerida sisse erialavahekohtunikudja igasuguste probleemide vältimisekspeaks peavahekohtuniku käsutuses ole-ma liikuv reserv, mida kasutatakse vas-tavalt vajadusele (näiteks öisele tegevu-sele üleminekul).

� Situatsioonikeskus, kes pidi olukor-da kontrollima, ei suutnud seda teha jama olin peavahekohtunikuna sunnitudkorduvalt korrigeerima Kaitseliidu üksus-te tegevust, et õppus saavutaks eesmärgi.

3. Vahekohtu tegevuse tehnilinetagamineSõidukid

Et vahekohtunikel peab olema pidevkontroll vägede tegevuse üle, on loogili-ne, et nad oleksid vähemalt sama liiku-vad kui väed. Õppustel Kevadtorm 2004oli vahekohtu ebapiisav kindlustatussõidukiga pidevaks probleemiks.

Täiesti mõeldamatu on allüksustetehnika kasutamine vahekohtu pooltnende ülesannete täitmiseks, sest seemõjutab oluliselt allüksuste tegevust.Lisaks muudab see vahekohtunikudsõltuvaks allüksuse ülema nn heataht-

likkusest, mis vähendab selgelt nendetegevuse efektiivsust ja info objektiivsust.Lisaks sõidukitele peaks olema eralda-tud piisavalt autojuhte, vastaval juhulon alati üks vahekohtunik seotud autoliigutamisega punktist A punkti B.

ImitatsioonivahendidVahekohtunikud, kes viibivad pide-

valt tegevuse keskmes ja on olukorragakursis, osutuvad vajalikuks eelkõige kii-resti imiteerimist vajavate elementide el-luviimisel (miini otsa sõitmine, allüksu-sesisene tuletoetuse kasutamine, �suit-sude� mahapanek jne).

Möödunud õppustel polnud vahe-kohtunikud vastavate vahenditega va-rustatud, mis vähendas nende efektiiv-sust ja tekitas segaseid olukordi. Eelmai-nitud ülesannete täitmiseks oleks edas-pidi otstarbekas varustada vahekohtu-nikud vastava koguse imitatsiooniva-henditega (suitsuküünlad, lõhkepakid,raketid jne).

SideSuuremaid probleeme sidega vahe-

kohtunikel õppuste käigus ei tekkinud.Samas on selge, et kuna oli tegemist õp-pustega, kus rakendati suures osas �te-gevussuuna� metoodikat ja neid tege-vussuundi oli maksimaalselt neli, eisaanud me siit objektiivset kogemustsuuremate õppuste läbiviimiseks.

Kindlasti oleks edaspidi vajalik eral-dada vahekohtunikele piisavalt sagedu-si, et vajadusel ehitada üles kuni kuuseraldi tegutsevat võrku, sest see tagabkahepoolsete taktikaliste õppuste koh-tupidamisel vajaliku side.

RuumidRuumide all tuleb mõista kohti (suu-

remad saalid või telgid), mida on või-malik kasutada koosolekute pidamiseksja vahekohtu tegevuse administreerimi-seks. Sel aastal kasutas vahekohus niivälisööklat kui ka juhtstaabi klassi. Aru-saadavalt olid need ruumid kasutuselimproviseeritult, mis omakorda vähen-das rühmatöö efektiivsust ja raskendasoluliselt administreerimist.

Vahekohtule piisaks täiesti suuresttelgist, mis oleks varustatud mõningatetöölaudade ja vooluga ning kuhu vaja-dusel mahuks koosolekule kogu vahe-kohtu koosseis.

MärgistusSuhteliselt suureks probleemiks ku-

junes õppustel märgistus. Vahekohtuni-Kui adrenaliini küllus sunnib mehi tegema asju, mida päris sõjas teha ei saa, sekkubõppesõja jumalana vahekohtunik ja lahendab olukorra võimalikult reaalselt.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3442

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜhisõppusÜhisõppuske märgistusena kasutatud valge käesi-de varrukal ja valge kolmnurk masinalosutusid tihti ebapiisavaks ning tekita-sid võitlevates pooltes segadust. Valgetkolmnurka masinatel oli võimlik erista-da alles lähidistantsidelt ja see tekitasvastaspoolte vägedes ebakindlust, kastulistada, läbi lasta jne. Kui tegevus olekstoimunud ka pimedal ajal, oleks sega-dus tõenäoliselt suurenenud. Samakolmnurka kasutasid ka teised õppusttagavate teenistuste autod, mis jällegitekitas lisasegadust.

Probleemi lahenduseks võiks katse-tada edaspidi vahekohtu eristamiseksneoonvärvi ohutusveste ja kindla värvi-ga märgistatud autosid, mis on kaugeltja kindlalt eristuvad ning nähtavad kapimedas.

Probleeme tekitab sellises olukorraskindlasti kohtunike moondatus. Ühelahendusena võiks siin välja pakkuda�kohtunikega harjumise� põhimõtte,mis väljendub selles, et kohtunikud vii-biksid vastaspoolte läheduses pisteliseltka lahinguvaibe- ja puhkehetkedel. Sa-muti võib moondatuse suurendamiseksrakendada süsteemi, kus vestid tõmma-takse selga alles kontakti saavutamisel(lahingu algusega).

Varustusse tuleks kindlasti lisadaruuporid, mis tagaksid vahekohtunike-le hääle ka pärast esimest lahingut.

4. Vahekohtu tegevusjuhendTegevusjuhendit peab tutvustama

kõigile sõdivatele üksustele. Mõned pea-mised punktid, mida soovitan tegevus-juhendis korrigeerida või mis sealt üld-se puuduvad:

� Vahekohtu tegevuse alused ja ees-märgid, lisaks põhiprintsiibid, mida igavahekohtunik peab tegevuses järgima(näiteks vahekohtunikuga ei vaielda).

� Vahekohtu struktuuriline ülesehi-tus vastavalt õppuse vormile koos sõdi-vate struktuuriüksuste üldise funktsioo-nikirjeldusega.

� Lahinguplaanide täpsustamisemetoodilised alused.

� Jõudude vahekorra arvestamisemetoodika koos punktitabelitega.

� Olukordade hindamise ja kirjelda-mise metoodika koos vastavate näidete-ga.

� Omavahelise infovahetuse juhised.� �Haavatute� ja �surnute� ning

muude kahjustuste määramise metoodi-ka.

� Imitatsioonivahendite rakendamisejuhised.

� Tegevuse ohutustehnilise tagamisejuhised.

� Vahe- ja lõppettekannete vormid.

ALLÜKSUSTE TAKTIKALINE JALASKETEHNILINE ETTEVALMISTUS

Allüksuste taktikalisest ja lasketeh-nilisest ettevalmistusest rääkides peantähtsaks mainida, et selle hindamine eiolnud vahekohtunike põhiülesanne.Välja toodud probleeme on kirjeldatudüldiselt ja et need olid sageli valdavakskõigis allüksustes. Seepärast moodusta-sin neist üldistuse, millel on vähemal võisuuremal määral seoseid kõigi õppus-tel tegutsenud allüksustega.

1. Rännak ja paiknemineRännakute sooritamine õppustel

teostus reeglina väiksemate allüksustekoosseisus eraldi tegutsevate rännaku-gruppidena. Peamise puudusena võissiin täheldada rännakuvalve allüksus-te kas puudumist üldse või tegutsesidneed põhijõududest nii väikesel distant-sil (200�300 m), et vastasega kokkupuu-tel jäi reageerimisaega napiks.

Kui rääkida liikumistest üldse, tor-kas silma asjaolu, et vastutusalades toi-mus pidevalt vilgas liiklus ja seda kapäise päeva ajal. Kompaniide vastutus-alades sõitsid masinad regulaarselt rin-gi ja sellega demaskeeriti allüksuste po-sitsioonid juba enne lahingutegevusealgust (võitlusgrupid viidi päise päevaajal esimestesse võitlusjärkudesse japandi maha otse positsioonidele).

Siit võib teha järelduse, et liikumis-kord vastutusalades oli puudulikultkorraldatud või ei peetud seda elementiüldse tähtsaks. Kui rännakute soorita-mine teostus oli veel rahuldaval tasemel,siis paiknemise ettevalmistamine ja lä-biviimine jättis väga paljus soovida.Paiknemispiirkonnad ise olid valitudsuhteliselt soodsatele aladele (kinninemaastik ja head varjevõimalused). Sa-mas võib enamiku paiknemispiirkonda-de puhul tuua välja alljärgnevad oluli-sed puudused:

� majutuskohtade ja masinate dis-tants paiknemispiirkondades varieerus10�50 meetrini. Osas kohtades seisidautod otse telkide kõrval ja mitmest sel-lisest lähestikku olevast komplektistmoodustusid n-ö kobarad, kus 3�4 autotja samapalju telke asus koos üliväikeselmaa-alal. Hajutatud tegevus puudus;

� nii päeval kui ka ööl toimus paik-nemispiirkondades vilgas liiklus kõik-võimalike autodega, mis seadis küsi-

märgi alla paiknemispiirkonna moon-damise nõuded üldse;

� paiknemispiirkondade julgestuspuudus peaaegu täielikult, mis väljen-dus selles, et kompanii tasemel paikne-mispiirkonda valvati kahe, maksimaal-selt kolme lahingupaariga ja needki asu-sid paiknemispiirkonna majutuskohta-de piirjoonest mitte rohkem kui 100 mkaugusel. Lisaks puudusid üksustesmääratud lahinguvalve allüksused. Kuieeltoodud probleemi üldistada, võibteha järelduse, et väed ei kontrollinud eioma paiknemispiirkondade lähedasialasid ega ka lähiseid.

� paiknemispiirkondade sissesõidudolid tõkestatud tõstetavate ja langetata-vate tõketega, mis on loogilises vastu-olus igasuguste moondamisnõuetega.Kui paiknemispiirkonna sissesõiduteepeal asub suur tõkkepuuga kontrollpost,mis on kõigile, k.a vastase luurele liht-salt avastatav ja fikseeritav, miks peabsiis paiknemisel üleüldse teostama isik-likku maskeeringut, telkide moondamistjne?

2. KattelahingKattelahing (vt definitsiooni Heino

Ernitsa koostatud teatmikust �Valimiksõjandustermineid� (Tallinn: Eesti Ent-süklopeediakirjastus 1998)) kuulus õp-puste esimesse etappi. Positsioonidevalikul ja ettevalmistamisel mängisidsuurt rolli maastikulised piirangud jasee kujunes takistuseks allüksuste tege-vuse objektiivsel hindamisel. Toome esi-le mõned huvitavad elemendid, mis tor-kasid silma nii kattelahingu organisee-rimisel kui ka läbiviimisel.

� Tulevaritsusi teostati paljudel juh-tudel 20�30 m kaugusel teest (kui võttaarvesse, et vastase nahas tegutses meh-haniseeritud allüksus tankide ja lahin-gumasinatega, on selline läheneminevaritsuste planeerimisse omapärane).

� Lahingukorrad varitsustes koosne-sid reeglina tihedatest ahelikest (võitle-jad lamasid teede ääres meetriste vahe-dega, kusjuures mõnel varitsusposit-sioonil suudeti 100 m pikkusesse lõikutoppida terve jalaväerühm).

� Varitsuspositsioonide piirkondaolid virtuaalselt planeeritud pioneeritõ-kete sõlmed ja grupid, mille ehitamineolemasolevate ressursside juures oleksreaalselt võtnud nädalaid.

� Eriti torkas silma asjaolu, et suure-mate allüksuste kattepositsioonidel või-deldi peaaegu alati sarnaselt positsioo-nilisele kaitselahingule, s.t ei taandutud

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3443

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜhisõppusÜhisõppusvälja ka siis, kui vastane oli positsioo-nid ümbert haaranud ja toimus juba lä-hivõitlus. Kui tulla reaalsusse, siis eel-datavalt oleks ülekaalukas vastane hä-vitatud need varitsused käsivõitluses.

� Enamiku varitsuspositsioonide tii-badel ja lähistel puudus julgestus (jul-gestuse ülesandeid täitis reeglina ükspõhipositsioonil asuvatest võitlejatest).Selline situatsioon võimaldas vastaselläheneda positsioonidele ja tekitadaenamikul juhtudest üllatusmomendi(loogiline ebakõla seisneb siin just sel-les, et kattelahingut pidavate vägede te-gevuse printsiip peaks olema üllatus).

� Positsioonidelt eemaldumine oliseotud kõrgema ülema loaga. Et side onlahingus reeglina lünklik ega tööta, oliloa saamise momendiks vaenlane jubapositsioonid hõivanud või jõudnud lä-hikontakti ning eemaldumine lõppestavaliselt jao hävitamisega. Käsu peabandma võitlust pidav ülem (jaost kunibrigaadi ülemani), kellel on kõige paremülevaade kohapealsest lahingusituat-sioonist.

3. KaitselahingKaitselahingu etapis toimusid viha-

seimad lahingud ning siin oli võimalikfikseerida mitmeid huvitavaid taktika-lisi võtteid ja lahendusi. Et tegemist olipeamiselt kinnise maastikuga, esitas seekindlad nõudmised kaitsekordade üles-ehitusele. Järgnevalt toon välja mõnedsilma torganud probleemsemad olukor-rad või plaanid, mis on teatud määralvastuolus kaitselahingu eesmärkide japõhimõtetega.

Allüksuste kaitsepositsioonid olidasetatud maastikule suurte vahedega jaenamikus kohtadest puudus positsioo-nide vahel tule- ja vaatlusside. Kui lisa-da, et lahinguvalve järjekordselt sisuli-selt puudus või oli korraldatud ebapii-savate jõududega, tegi vastane kohe kait-seetapi esimesel päeval seda, mis onmeile kõige ohtlikum. Nimelt suutsidvastase luurepiilkonnad kombata ja fik-seerida üsna täpselt pataljoni kaitse pea-võitlusjärgu positsioonid. Seda poleksjuhtunud, kui pataljoni vastutusala jul-gestusribas oleks asunud piisav hulklahinguvalve allüksusi.

Esimesel päeval torkas jalaväeallük-suste kaitsetegevuses silma otsustavu-se puudumine, mis väljendus selles, etettevalmistatud positsioonid jäeti vähi-magi surve korral maha. Kui vastaseloleks lubatud üle mina jälitamisele,oleks kaitse põhivõitlusjärk suudetud

hajutada ja purustada juba esimeselpäeval (selle hoidis vahekohus lihtsaltära �rohelise� kinnipidamise teel).

Kaitsepositsioonide rutulise maha-jätmise järel võis täheldada hulgaliseltlokaalseid �enesetapjalikke� vasturün-nakuid mitmekordses ülekaalus olevavastase vastu, mis ei andnud ega saa-nudki objektiivsetel põhjustel anda min-git tulemust. Üldse jäi just pataljoni ja-laväeallüksuste tegevusest mulje, et polepäris täpselt aru saadud lahinguliigistega ülesandest, mida see endas kätkeb.

4. Luure ja julgestusEt luuretegevuse kontrollimiseks

puudusid vahekohtul vajalikud ressur-sid, jäi ka teave nende tegevusest puu-dulikuks. Siiski jooksis vahekohtunikeüksikutest olukorrakirjeldustest kokkuinformatsioon, et luureallüksustel oliettevalmistus peamiselt luureks maastu-reil. Siit lähtus ka probleem, mis väljen-dus väheses võimes teostada luuret jalg-si ja kontrollida vastutusalasid vaatlu-sega paiksetelt vaatluspostidelt.

Esines olukordi, kus �siniste� luure-piilkonnad, tegutsedes kergetel maasti-kuautodel, sattusid laupkokkupõrkessevastase mehhaniseeritud lahinguluure-ja luurepiilkondadega. Sellisel kordadeloleks lahingu käik olnud eeldatavaltühepoolne. Eraldi teema paistab kaitse-väes olevat lahinguvalve mis tahes la-hinguliigis või tegevust siduvas ja kind-lustavas toimingus (rännak, paiknemi-ne jne). Kogu õppuse vältel esines tõsi-seid probleeme nii lahinguvalve orga-niseerimise kui ka selle praktilise ellu-viimisega. Lahinguvalve allüksusedosutusid pidevalt selleks kitsaskohaks,mis varjutas või muutis täiesti olema-tuks vägede püüdlused tegutseda orga-niseeritult. Elementide tasemel lahingu-valve organiseerimise probleemid leid-sid kajastust eelnevates alapeatükkidesja punktides. Kokkuvõtlikult võiks lisa-da peamised ebakõlad:

� paiknemispiirkondade lahinguval-ve puudus peaaegu täielikult (kui väljaarvata üksikud lahingupaarid paikne-mispiirkondadesse viivatel teedel);

� kattepositsioonide lahinguvalve oliorganiseeritud ebapiisavate jõududegaja asetses reeglina põhipositsioonidel;

� kattelahingus võidelnud allüksu-sed kontrollisid mitte rohkem kui kol-mandikku neile eraldatud vastutusalast,mis näitab otseselt julgestusmeetmetenõrkust (eheda näitena mainiksin siin-kohal klassikalist kotti, mis moodustus

kattelahingute esimesel päeval jalaväe-kompanii ja tankitõrjekompanii osavõ-tul);

� kaitselahingus oli lahinguvalve or-ganiseeritud ebapiisavate jõududega,mis viis selleni, et vastase luure suutistäita kõik oma eesmärgid väheste jõu-pingutustega. Lisaks sellele oli valvetee-nistus ka põhipositsioonide heitlik (val-vetulevahendid olid reaalselt positsioo-nidel kolmandikul esimeses võitlusjär-gus asuvatest allüksustest).

5. Lasketehniline ettevalmistusSee valdkond tundub kaitseväes ole-

ma praegu kõige kurvemas seisus. Va-hekohtunikud said lahinguplaanidetäpsustamise ajal ja lahingute toimudessuhteliselt objektiivset informatsiooniallüksuste võimetest rakendada neilekinnitatud relvastust. Ja selgus, et siinon meil veel avar arenguruum.

Tulesüsteemi ettevalmistamine eri-nevates lahinguliikides:

� jagude ja relvameeskondade tule-kaardid osutusid enamasti kõigest vor-milisteks, mis tähendab, et nendele eiolnud peale kantud sisuliselt mitte mi-dagi peale maastikuskeemi ja relvadening tõkete asukohtade (puudusid orien-tiirid, maastikupunktide nimetused, tu-leavamisjooned, kaugused vastavatemaastikuelementideni jne) � sisuliseltolid välja jäetud just tulekaardi tähtsai-mad elemendid;

� tuleüllatuste ja varitsuste tuleplaa-nis nähti ette ainult tankitõrjerelvadetegevuskord, ülejäänud relvad tegutse-sid meelevaldselt.

� kuulipildujatuld kasutati reeglinaebaefektiivselt (tuleavamisjooned mää-rati 100�150 m kaugusele positsiooni-dest). Tegelikkuses hakkasid relvad töö-tama kohe pärast seda, kui vastane oliavanud tule või positsioonid fikseeri-nud. Sisulises kontekstis on see ka loo-giline, sest kui näiteks vastane peatubpositsioonidest 400 m kaugusel, avas-tab need ja avab tule, vastavad võitlejadsellele instinktiivselt (instinkt päästisvõitlejaid tihti ebaadekvaatse planeeri-mise mõjudest, mis näitab, et meie sõdu-rid suudavad iseseisvalt mõelda ja ot-sustada);

� tankitõrjegranaadiheitjate tulepo-sitsioonide valikul eksiti jätkuvalt põhi-mõtte vastu, mis ütleb, et tankitõrjegra-naadiheitjate tuli peaks olema planeeri-tud tiibadelt. Jäärapäise meelekindluse-ga asetati relvi tulistama piki teid jasuundi, kust oli võimalik tulistada pea-

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3444

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


ÜhisõppusÜhisõppusletulevaid soomusmasinaid ainult ees-mistesse projektsioonidesse (teisisõnueranditult laupa);

� relvameeskondade tulepositsiooni-de vahetamiseks kasutati suitsu ainulterandjuhtudel (tegelikkuses peaks seeolema reegel).

Laskeandemete ettevalmistamineKui tule avamine näiteks kuulipildu-

jatest planeeritakse 100 m distantsile,pole objektiivsest seisukohast tõesti mõ-tet laskeandmeid ette valmistada. Kuiaga laskedistantsid ületavad 300 m pii-ri, on ettevalmistamata tuli reeglina nii-sama ebaefektiivne, nagu see 100 m kau-guselt on efektiivne.

Et mitte arendada pikka ja keerulistmõtet, tuleb lühidalt fikseerida fakt, etlaskeandmete ettevalmistamine on meielasketehnilise väljaõppe kõige nõrgemlüli. Ei ole mõtet polemiseerida laske-andmete ettevalmistamise oskuse ja efek-tiivsuse üle, kui tõik, et enamikus tule-positsioonidest ei valmistatud ette mõõ-detud kaugusi orientiiridele, muudabkõik ülejäänu juba farsiks. Lihtsa näite-na võib tuua olukorra, kus kattelahinguetapis oskas neljast kuulipildurist vas-tata küsimusele �Millise sihikunäidugaalustad jalastunud vastase hävitamist?�ainult üks.

KOKKUVÕTEKäesolev kirjutis on koostatud rüh-

matöö tulemusel ja selles on kajastunudkollektiivne mõte. Kirjatükis leidsid kä-sitlust meie seisukohast tähtsaimad jaselgemalt eristuvad probleemid, milleleüritasime anda lahendi algeid mõnin-gate soovituste kujul.

Järgnevate selletaoliste ürituste pa-rema korraldamise võtmesõnaks võiksolla eelnev süsteemne ettevalmistus niikorralduslikus kui ka personaalses vald-konnas. Vahekohtunike ettevalmistuspeab algama korraliste tsüklitena hilje-malt jooksva aasta jaanuaris ja kursusekestus peaks olema üldmahus vähemalt80 õppetundi ja/või harjutust. Kursustagab vahekohtunike meeskonna kokku-töötamise ja kaadrikaitseväelase määra-mise vahekohtunike struktuuri ametiko-hale vastavalt tema isiklikele võimetele.Noore ja kogenematu (vana ja laisa) oh-vitseri võib edukalt asendada kogenudallohvitseriga, kelle meeskonda saabmäärata noore ohvitseri, kes õpiks sealoluliselt rohkem kui ise improviseerides(loe õppust ära rikkudes). Ka on võima-lik kursusel koostada ajurünnakutega

hetkel puudu olevad süsteemsed juhen-did ja kaotuste hindamise alused, mille-ga saab määratleda omade ja vaenlastetegevuse efektiivsust ja hinnata tegevustjuhul, kui olukord peaks lahingu käiguskardinaalselt muutuma. Väga oluline onka määratleda, mida teha juhul, kuivaenlane on taktikaliselt omadest kava-lam ja saavutab nt vägivaldse luuregaläbimurdevõimaluse, muutes sellegaoluliselt kogu brigaadi ja pataljoni la-hinguplaani.

Väga täpselt tuleb määrata taktika-liste üksuste (brigaad, pataljon), juhti-misekeskuse ja vahekohtunike tegevustja volitusi ennetamaks olukorda, kus bri-gaad on teinud reaalse lahinguplaanija juhtimiskeskus suunab seda oma suvajärgi või vastase tegevust suunab pea-vahekohtunik tagamaks vaenlase lähe-nemise �õigest suunast�.

Vastase (Kaitseliidu) tegevus oleksvõinud olla tunduvalt parem, kui eelne-valt oleks vähemalt üks päev õpetatudtegutsema motoriseeritud jalaväepataljo-nina (seda õpiti õppusel lahingute käi-gus ja õppuste lõpus tegutseti juba hin-dele 4+). Ka on arukas õpetada vastasestaabile motoriseeritud jalaväepataljonitegutsemist, mida saab hiljem kasutadaoletatava vastase tegevuse analüüsina jamis annab aimu tema õigest tegevusest.Õige tegevuse korral oleks kõrvalteedepeale kaitsesse rühmitunud �omadest�lihtsalt mööda sõidetud ja rünnaku-suund läinud ühtse kiiluna mööda kõ-vakattega teed eesmärgi suunas.

Vahekohtunike koosseisu tuleb olu-liselt suurendada � 28 vahekohtuniku-ga ei ole võimalik kahe pataljoni lahin-gutegevust suunata ja juhtida. Iga rüh-ma või jao (luure, tulejuhid) juurde onvaja määrata oma vahekohtunik, keskontrolliks olukorda allüksuse juures jaoleks kohapealse olukorraga kursis. Li-saks sellele on vaja määrata maa-aladekohtunikud, kes koordineerivad kahe-poolset lahingutegevust ja on üldise tak-tikalise olukorraga kursis. Peavahekoh-tunikul peab olema liikuv reserv, midasaab suunata vastavalt vajadusele (ntreservi ootamatu vasturünnak). Vahe-kohtunikena saab kasutada kõiki välja-õppekeskuste ning Kaitseliidu allohvit-sere ja ohvitsere, sest tegemist on aastasuurima õppusega.

Liikumisvahendiks peab vahekohtu-nikel olema piisav hulk maastureid koosautojuhtidega. Ei ole mõeldav, et üksvahekohtunik on samal ajal autojuht jatõmbab autot lahingute käigus järele.

Juhul, kui kaitseväel piisavalt maastu-reid pole, on võimalik rentida neid era-firmadelt.

Kahepoolse side tagamiseks on vajaehitada üles vähemalt kuus eraldi tegut-sevat võrku (lisaks üks repiiterkanal), ettagada omavahelise side ja mitte häiri-da kõrvalsuuna tegevust.

Kontrollimaks õppustel taktikalisilahendusi ja tegevust, tuleb kaasata kõikerialainspektorid. Näiteks oli enne esi-mese lahingupäeva algust kogu patal-joni vastutusala täis joonistatud kõikvõi-malikke virtuaalseid pioneeritõkkeid.Minu küsimusele, kui kaua võtab nen-de ehitamine reaalselt aega, ei osanudkeegi vastata, k.a pioneeriinspektor, kessamal ajal tegeles igapäevaselt imitat-sioonigrupis paugutamisega. Eriala-spetsialistid peavad olema õppustel,kontrollima tegevust ja tegema sellestvastavad järeldused. Hea näitena võibtuua major Hillar Tindi, kes oli kogu aegkohal ja jälgis meditsiinilist ettevalmis-tust ja tegevust. Tema järeldus oli ühe-ne: olemasoleva meditsiinilise tegevusejuures sureb 90% haavatud võitlejatestenne, kui nad saavad reaalset abi.

Õppuste ajal reservohvitseride ja -all-ohvitseride välja mõeldud taktikalisi la-hendusi ja skeeme peab kontrollima jajuhendama ohvitser või kogenud alloh-vitser. Muidu kaob väljaõppemoment jareservjuht ei õpi õppustel midagi või õpibvalesti.

Väljaõppetsükli lõpus enne suurõp-pust on vaja kindlasti harjutada koos-tööd teiste relvaliikide ja üksustega, and-maks reservohvitseridele ja allohvitse-ridele aimu relvaliikide olemasolust. Seetagab õppustel ja vajadusel hiljem rel-valiikide sihipärase planeerimise, koos-töö ja kasutamise.

Väljatoodud tehnilised-taktikalisedpuudused viitavad ühendrelvaliigi põ-hise väljaõppe ja väljaõppeinspektoripuudumisele ning süsteemitusele välja-õppeprotsessis, samuti koostöö puudu-misele relvaliikide arendamisel.

Jao tasemest ülespoole on väljaõpekohati väga nõrk, mis omakorda viitaballohvitseride ja ohvitseride puuduliku-le ettevalmistusele. Siit johtuvalt tulebesile asjaomaste instantside suutmatuskoostada väljaõppe- ja taktikadoktriin,mille loogiline jätk on rühma-, kompa-nii- ja pataljoniülema taktikaline käsi-raamat ja õpik. n

Neeme Kaarna oli õppuse Kevad-torm 2004 peavahekohtunik.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3445

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


In memoriam

KALJO ODAR1. JAANUAR 1920 � 16. APRILL 2005

Kaitseliitu on tabanud raske kaotus.16. aprillil 2005 suri Kaitseliidu Lää-ne maleva auliige Kaljo Odar.

Kaljo Odar sündis 1. jaanuaril1920 aastal Virumaal Kohtlas talu-pidaja peres. Pärast 6. klassi lõpeta-mist astus Kaljo Odar Kaitseliitu,Viru maleva Jõhvi kompaniisse. Kait-seliitu kuulus ta organisatsiooni lik-videerimiseni okupatsioonire�iimipoolt 1940. aastal.

Teise maailmasõja ajal võitles KaljoOdar kuni vangilangemiseni T�eh-hoslovakkias allohvitserina Idarindel.Järgnes sõjavangi elu, ehituspataljon,arest ja kohtuotsus 25+5 aastat tolle-aegse standardse § 58 järgi.

Riigi taasiseseisvumisest ja kuni1997. aastani oli Kaljo Odar Eesti Va-badusvõitlejate Ida-Virumaa Ühendu-se liige. Asunud elama Haapsallu, as-tus Odar Vabadusvõitlejate LäänemaaÜhenduse liikmeks ja sai ka Kaitselii-du Lääne maleva liikmeks. 24. märtsil2005 peetud Kaitseliidu Lääne male-va esindajatekogul valiti Kaljo Odarmaleva auliikmeks.

Kaljo Odar oli hea naljasoone, kuidsamas konkreetse jutuga inimene, kel-le tarkusest ja elukogemusest jäävadpaljud malevakaaslased puudusttundma. Teda on vääristatud Kotka-risti Kuldristi ja III klassi Valgeristiga.

Kaitseliidu Lääne malev

Meie hulgast on ootamatult lahku-nud kauaaegne Kaitseliidu Virumaleva pealik kapten Jaak Leipalu.

Eesti Põllumajanduse Akadeemiazootehniku diplomiga tuli Jaak Lei-palul juba aastatel 1965�1966 ja1968�1970 kokku puutuda Vene sõ-javäega. 1994. aastal, kui Jaak Leipa-lu töötas Lääne-Virumaa riigikaitse-osakonna väljaõppekeskuse ohvitse-rina, valiti ta Kaitseliidu Viru male-va pealikuks.

Tasakaaluka ja erudeeritud ohvit-serina suutis pealik järjekindlaltarendada maleva tegevust. Hoo saisisse Naiskodukaitse ja selle liikmes-kond suurenes pidevalt. Alustati si-hikindlat tegevust noortega. 1996.aastal võitis maleva koondrühm Kait-seliidu päevadel esikoha. Malevaliikmete aktiivsus leidis alati male-

JAAK LEIPALU10. JAANUAR 1940 � 25. APRILL 2005

va teenetemärk. Maleva liikmeskondmoodustas võitlusvõimelise ja teo-tahtelise sõjalise üksuse ning oli val-mis täitma kõiki Kaitseliidule seatudülesandeid. Seda tunnistasid ka JaakLeipalule annetatud Kaitseliidu tee-netemedali teine ja kolmas klass ningKaitseliidu Valgeristi kolmanda klas-si aumärgid. Viru Maleva teenetemärkja Eriteeneterist olid tema teiste au-märkide seas.

Auga välja teenitud pensionipõlvei jätnud kaitseliitlast Jaak Leipalukõrvalvaatajaks ning 2003. aastal ai-tas ta formeerida Viru maleva valve-rühma ning oli aastapäevad selle esi-meseks pealikuks.

Oleme kaotanud erudeeritud kol-leegi, hea kaitseliitlase ja väga hea ini-mese.

Kaitseliidu Viru malev

vapealiku Jaak Leipalu tunnustusening õige suunitluse maleva arengu sei-sukohast. Kaitseliitlaste eduka tegevu-se tunnustamiseks asutati Viru Male-

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3446

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Isade kogemusIsade kogemus

Merike Jürjo

esti üks juhtivaid päevalehti VabaMaa kirjutas 1926. aasta 30. april-lil esileheküljel: �Kell 2.55 oli kogu

linn täis kõrvulukustavaid, õudseid he-lisid, mis mõnelegi araverelisele hirmu-judinad nahale ajas. Sõjaväelastele, kait-seliitlastele ja politseile oli aga see met-sik muusika märguandeks, et avalik jul-geolek hädaohus. Eilne öö oli vist palju-dele tallinlastele õudsem kui 1. detsemb-ri mässu hommik, mil seda kohutavathäiret polnud.�

Öine häire kajas kogu Tallinnas, kaNõmmel. Helisesid kirikukellad, huilga-sid välis- ja käsisireenid. Harjuväravamäelt kuuldusid kahurimürtsud. Häirekuuldavus oli erinev � välissireenidkostsid hästi all-linnas, juba nõrgemaltToompeal ja eriti nõrgalt Koplis. KaNõmmel oli kuuldavus hea vaid jaamaümbruses, Pääsküla pool polnud agasireene üldse kuulda. Käsisireenide plä-rin oli kuulda vaid sireeni läheduses.

Ja tegelikult alles siis, kui kisale-kä-rale ei lisandunud püssiraginat, taipa-sid elanikud, et tegu võib ehk olla hoo-pis õppehäirega.

Tallinnas oli 1926. aastal umbes126 000 elanikku ja enamik neist olikoondunud Kalamaja, Tõnismäe-Kassi-saba ja Sibulaküla-Narva maantee ümb-rusesse. Tallinnas oli registreeritud um-bes 250 autot, kuid peamise liiklusva-hendina kasutati sõidu- ja veovoorime-hi. Eelmisel aastal oli läinud käiku esi-mene lühike elektritrammiliin Narvamaanteel ja alles järgmisel suvel asfal-teeriti esimesed Tallinna tänavad. Pea-miseks teabe levimise viisideks olid igi-vana meetod �täna turul kuulsin� ja aja-lehed, milles kirjutatut tõesti usuti. Tele-fon oli vähestel ja alles tulevikus, 1926.aasta lõpupäevadel andis Eesti Ringhää-ling eetrisse esimese saate.

1924. aasta 1. detsembri mässEt mõista kevadöist õppehäiret 1926.

aastal, tuleb vaadata ajas 13 kuud taga-si ja meenutada, kuidas paarsada pu-

navõitlussalklast alustasid 1924. aasta1. detsembri varahommikul kell 5.15rünnakut Eesti Vabariigi riigi-, sõjaväe-ja kommunikatsiooniobjektidele.

Punaste rünnakuplaaniga hõivatiToompea loss, selle läheduses asunudriigivanema maja, Balti ja Tallinn-Väikejaam, linna peapostkontor ja telefoni-keskjaam, paar politseijaoskonda ningsõjaväelennuväli Lasnamäel.

Riigivanem Friedrich Karl Akel põ-genes enda järel uksi lukustades pöö-ningule, tema adjutant hüppas aga ak-nast välja ja jooksis kaitseväe staapi abijärele.

Mässulised ründasid sõjaministee-riumi Pagari tänavas ja Tondi kasar-muid, kuid neis paigus kogusid end val-vemeeskonnad ja kursandid üpris kii-resti ning astusid mässulistele vapraltvastu. Viimaste tegevuse kohta on kirju-tanud ajaloolane Ago Pajur järgmist�Kõigis neis allüksustes tegutses isik-koosseis kohalviibivate ülemate korral-dusel, täites täpselt käske. Seega ei ajen-danud ka neid sõdureid mitte niivõrdriigitruudus või poliitilised veendumu-sed, kuivõrd sissejuurdunud distsiplii-nitunne� (Pajur, Ago, Kas kaitsevägi olivalmis? � In: Ant, Jüri (koost), Kas nadlahkusid Moskva rongiga? 1. detsember1924: Artikleid ja dokumente, Tallinn: Koo-libri 1996).

Kuulikartuse nõrkust näitasid min-gil määral Eesti sõjaväe allohvitserid,samas kui tõeliselt aktiivsed olid ohvit-seridest spontaanselt moodustunud sal-gakesed kindralmajor Ernst Põdderi (olisel ajal Kagu-Eestis dislotseeruva II di-viisi ülem), kolonelide Oskar-Aleksan-der Raudvere (sel ajal Tallinna garniso-ni ülem) ja Karl Partsi juhtimisel. Nendeosa oligi kõige tõhusam ja keskpäevaksolid kõik objektid tagasi vallutatud.

Hukkunuid oli punaste poolel 20inimest, valitsuse poolel 23, nende hul-gas teedeminister Karl Kark ja kolonel-leitnant Hermann Rossländer.

Samal päeval kehtestati Eestis sõja-seisukord, mis alles 18. juunil 1926 vii-di üle osalisele sõjaseisukorrale. Kohe-

selt asuti reorganiseerima Kaitseliitu,mille põhikirja ja organisatsiooni kavakinnitas kaitsevägede ülemjuhatajakindral Johan Laidoner 17. detsembril1925.

Põhikirjas nähti Kaitseliidu kahepeamise ülesandena rahuajal sõjaliseväljaõppe korraldamist (eriti pealikuteväljaõpet) ja seadusliku korra kaitset, misaitaks kindlustada riigis siserahu.

HäireMillest siis ikkagi selline kisa-kära

kevadöises Tallinnas 1926?Julgeoleku kaitsekorralduse valmis-

oleku kontrollimiseks korraldati sõja- jasiseministri loaga 29. aprilli varahom-mikul ranna- ja õhukaitse ülema kind-ralmajor Johan Undi käsul Tallinnasüldine häireproov. Häirega katkestatiüheks tunniks linna ja sõjaväe telefoni-keskjaamade tegevus. Häire oli nii oota-matu, et sellest ei teadnud isegi Kaitse-liidu ega politsei kõrgemad juhid. Häirekorraldajaks oli kindralstaap.

Linn oli jagatud kaitserajoonidesse,mille kogunemiskohtades ja staapidesootasid juba vahekohtunikud.

1925. aasta jooksul oli igale kaitse-liitlasele kirjalikult teatatud, millise ob-jekti kaitserühma ta kuulub ja kuhu iga-üks häire korral peab suunduma. Kait-seliitlaste esimeseks sammuks oli igaüksuse patrullide väljapanek ühendus-teedele ja tähtsamatele tänavatele. Alus-pesus välja jooksnud kodanikud suunatimajadesse tagasi. Tänavatel liikujatelkontrolliti dokumente ja kellel neid kaa-sas polnud, need viidi politseijaoskon-da või staapi isiku kindlakstegemiseks.Eriti palju isikutunnistuseta kinnipee-tuid oli Viru tänaval ja Narva maanteel,kus asusid sel ajal Tallinna kõige popu-laarseimad kõrtsid ja lõbustusasutused.

Toompea malevkonna pealikule OttoTiefíle saatis pärast häiret kirja kaitse-liitlane Friedrich Hübner, kes oli mää-ratud linna elektrijaama valverühmakogunemiskohaga Alam-Sõja 12-3, kuselas rühma pealik F. Valtmann. Korrali-ku kaitseliitlasena käis ta juba varem

MIS JUHTUS KEVADÖISES TALLINNAS 1926. AASTAL?1926. aasta õppehäire algus ehmatas ööl vastu 30. aprilli sireenidega paljusid pealinlasi. Sellesegaduse varjus aga harjutati eelkõige distsipliinitunnet, määrustike ja eeskirjade korrektset

täitmist, üksuste koostööd ja sõjaväelist rutiini.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3447

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Isade kogemusIsade kogemussellel aadressil ja käigu tulemusena sel-gus, et seal Valtmanni-nimelist ei ela egaole ka kunagi elanud. Asja hiljem selgi-tades sai ta teada, et õige korterinumberoli 10.

Nüüd häire ajal korterisse nr 10 suun-dudes leidis härra Hübner, et seal pol-nud ei kogunemiskohta ega härraValtmanni, kes oli sealt juba hulk aegatagasi ära kolinud. Nagu ta seletuskir-jas kirjutas: �Olin seega asetatud täitsatumedasse seisukorda.� Pikemaajaliseringijooksmise järel sattus ta lõpuksKeskvangimaja rühma juurde, kus ta kavalvele asus. Ta kirjast leiame: �Kõikeseda ülemaltoodut arvesse võttes � minakui kodanik-kaitseliitlane, protesteerinkõige tõsisemalt sarnase korralageduse-le sarnaneva teadmatuse vastu, sest tõ-sise häire puhul oleks sarnaselt ilma kor-raldusteta välja ilmunud kaitseliitlaneoma vaenlasele ainult söödaks, kuna taendast mingit reaalset jõudu ei moodus-taks.�

Härra Valtmanni hilisemas vastuse-letuses viidatakse teadaannete trükkimi-sel tekkinud veale korterinumbritega jaüpriski tavalisele info mitteliikumiseleüksuste vahel, sest Valtmann olevat tea-tanud oma elukoha muutumisest jaelektrijaama valverühma ülema kohalttagasi astumisest, mis aga alluvateni eiolnud jõudnud.

Toompea malevkond Toompeakaitsel

Nagu kirjutas teine Eesti loetavamaidajalehti Päevaleht järgmisel päeval, ole-vat üsna võimatu olnud pugeda läbikaitsevõrgust Toompea, Pika ja Pagaritänava ümbruses. Seal võis kohata mõn-dagi tuntud riigi- ja seltskonnategelast,püss käes. Loomulikult, seal olid ju val-ves ja patrullimas Toompea malevkon-na liikmed. 1926. aastaks oli Toompeamalevkonnas umbes 300 liiget, kes ja-gunesid nelja kompaniisse, ja malev-konda juhtis tolleaegne kohtuministee-riumi nõunik Otto Tief.

Eesti Riigiarhiivi Toompea malev-konna fondis on säilinud riigivanemamaja kaitserühma tegevuse aruanne, misannab üksikasjaliku ülevaate häire ajaltoimunust Pika ja Lühikese jala ümbru-ses.

Seal on kirjas, et kaitserühma kogu-nemiskohaks oli määratud riigisekretärKarl Terrase korter, kuhu kella 3.15 ja3.45 vahel jõudis 12 kaitserühma liiget.Neile lisandus väljastpoolt rühma koos-seisu Tehnilise malevkonna liige Alek-

sander Mesila (riigi puu- ja rauatöökoo-li õpilane, elukoht Pikas jalas, kes pol-nud häire puhuks mingeid juhtnööresaanud) ja malevkonna III kompaniikaitseliitlane Sixtus (ta pidi häire puhultormama kogunemiskohta kusagil raud-tee hoovis, kuhu aga kedagi ei ilmunud,ja tuli seepärast Toompeale).

Tulemata jäi teadmata põhjustel kolmkaitseliitlast: neist üks oli Tallinnast ärasõitnud, A. Toomann (elukoht Graniidi30-18) ei kuulnud häiresignaali ja J. Lindoli eelmisel õhtul unustanud ministeeriu-mi lauasahtlisse oma rahamapi koosKaitseliidu tunnistuse ja salasõna ümb-rikuga, mispuhul ta arvas, et ei pääsehäire ajal postidest läbi ning jäi valvesseoma elukoha juurde tänavale.

Kell 3.30 pandi tunnimees rühmaruumide välimise ukse juurde ja post nr1 Pika jala alla. Postide läbilaskesõnaksanti �Vaivara� ja vastuhüüuks �Sangas-te�. Post nr 1 sulges kogu liikluse Pikkajalga mööda Toompeale.

Kell 3.45 pandi post nr 2 AleksanderNevski katedraali hoovi.

Analüüsides postide asetust ja üles-andeid, tegi kaitserühma pealik tulevi-kuks ettepaneku, et tõelise häire puhulon nii tähtsas kohas kahemehelisestpostist vähe ja seal peaks asuma suure-ma meeskonnaga post kuulipilduja javarukaitseliitlastega. Postile nr 2 omis-tas ta väiksemat tähtsust, kui Kiek in deKök�i lähedal ning Kaarli tänava ja Falgitee nurgal on väljas tugevad postid kuu-lipildujatega.

Mis juhtus siis postil nr 1? Kes liiku-sid öises Tallinnas?

Esimesena peeti kell 3.35 Lühikesejala nurgal kinni naisterahvas. Ülekuu-lamisel näitas kinnipeetu Toompea los-si komandandi major Kanepi välja an-tud pääsetähte, mis tagas talle õiguseselles piirkonnas liikuda, sest ta elavatToompea lossis. Malevkonna pealikuabi riigisekretär Karl Terras saatis proualossi.

Kell 3.40 peeti Pikas jalas kinni era-riides meesterahvas. Ülekuulamisel sel-gus, et tegu oli eeluurimisvangimajavangivahi Nirgiga, keda kaitseliitlasedArro ja Birkhan (kohtuministeeriumiametnikud) isiklikult tundsid. Vangi-vaht Nirk pidi kell 4 olema oma tööpos-til ja ta viidi postidest läbi.

Kell 4 peeti kinni Soome saatkonnaata�ee V. Niskonen, kes läbilaskeparoo-li ei teadnud, aga pärast dokumentideettenäitamist lasti ta läbi ja at�ee sõnas�et temal on väga hea meel, et post väga

korralikult ja kindlalt oma ülesandeidtäidab ja et Kaitseliit täiesti oma ülesan-de kõrgusel seisab�.

Kell 4.40 peeti kinni erariides sõja-vägede staabi ülem kindramajor JuhanTõrvand, kes läks linna poole ja ei tead-nud samuti läbilaskesõna. Kuna peali-ku abi Raudjalg tundis kindralit nägu-pidi, lubati kindralihärral Toompealtlahkuda.

Kell 4 saadeti välja piilkond liiku-maks mööda Kohtu tänavat välisminis-teeriumi juurde ning sealt mööda Toom-Kooli tänavat ja üle Lossi platsi tagasi.Piilkond pidas sidet välisministeeriumija Riigi Statistika Keskbüroo kaitserüh-made ning piilkondadega ja jõudis ta-gasi kell 4.15. Piilkond pidas Kohtu jaPika jala nurgal kinni erariides meeste-rahva ja tõi ta rühma staapi. Ülekuula-misel selgus, et kinnipeetav oli HansGreenbaum (elukoht Kohtu 2-11), kestöötas linna tänavaraudtee vagunitemäärijana ja siirdus tööle. Temagi viidipostidest läbi.

Aruandest selgub, et kaitserühmapiirides laskmisi ja õnnetusjuhtumeidette ei tulnud.

Ainuke arusaamatus juhtus postidevahetusel: �Nimelt läks post nr. 1 II va-hetuse postivanem A. Jügenson üheskaitseliitlase Sixtusega ilma et rühmakogunemispunkti oleks ilmunud, otse-kohe post nr 1 peale ja vahetas posti pealolijad kaitseliitlased Sakarias�e ja Mih-kelsoni ära, ise posti peale jäädes. Kait-seliitlane Mihkelson on küll sellele vas-tu vaielnud ja Sakariale kui vahetuselepüüdnud selgeks teha, et ilma rühma-pealiku, vahtkonna ülema või tema abiloata ei tohi posti pealt ära minna egaposti ära vahetada. Selle peale vaatama-ta on postivanem Sakaria posti Sixtuseleja Jürgensonile üle andnud. Posti eba-õiget vahetust olid tähele pannud Lühi-kese jala juures olevad sõdurid ja kait-seliitlased ning teatasid sellest kohe rüh-ma staapi. Rühmapealiku I abi Raud-jalg viis kaitseliitlased Sakarias�e ja Mih-kelsoni posti peale tagasi ning saatisSixtuse ja Jürgensoni rühma staapi.�

Häire ohvridMuudest juhtumistest võib mainida

liiklusõnnetust Narva maantee ja Tera-se tänava nurgal, kus põrkasid kokkukergesõiduauto numbrimärgiga 2134 jaKaitseliidu mootorratas. Kokkupõrkessai mootorratas, mida juhtis Harju ma-leva pealik leitnant Suursööt ja kus sõi-tis kaasa tema abi erumajor Saulep, tu-

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3448

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


gevasti kannatada. Mõlemad kaitseliit-lased said jalgadest ja peast vigastada.Haiglast saadeti erumajor Saulep pärasthaavade sidumist koju, aga leitnantSuursööt jäeti paariks päevaks haiglas-se toibuma. Õnnetus juhtus hetkel, kuimootorratas keeras Narva maanteele etteautole, millega lennuväeohvitserid lin-nast Lasnamäele sõitsid.

Auto vigastused hinnati 22 000 mar-gale, mootorrattas tunnistati sõidukõlb-matuks.

Häire käigus peeti kinni ka kohtupoolt tagaotsitav Aleksander Tedder, kestoimetati võimude kätte.

Et häiret võeti, vähemalt alguses,väga tõsiselt, seda näitas hilisem teave,kui üllatatud olid olnud välismaa lae-

Isade kogemusIsade kogemusvade meeskonnad ja nii mitmestki Tal-linna korstnast võis näha üles kerkimasiseäranis tugevaid suitsujugasid � tea-tud asutused ja isikud põletasid doku-mente.

ÕppetunnidHilisema analüüsi käigus toodi väl-

ja ka mitmeid puudusi. Kõige negatiiv-semalt meelestatud vaatleja väitis, ethäirekava oli puudulikult ette valmista-tud ja üpris diletantlik. Leebemad opo-nendid tõdesid, et vastavatel pealikel, shosal kaitseliitlastest näis puuduvat tea-ve, kus asuvad kogumispunktid ja mil-line on nende ülesanne, ka puudus sidepatrullide vahel, sest kahemehelisedvalvepostid ei suutnud kõiki ülesandeid

täita ja paremini tegutsesid 5�7-meheli-sed postid. Samuti soovitati pöörata tõ-sist tähelepanu pealike väljaõppele.

Üldiselt hinnati häireproovi igatikordaläinuks, sest salamisi oli kardetudhalvemat.

Siinkohal tasub jällegi osundadaAgo Pajuri eelnimetatud kirjutist: �Kõi-gis neis allüksustes tegutses isikkoos-seis kohalviibivate ülemate korraldusel,täites täpselt käske. Seega ei ajendanudka neid sõdureid mitte niivõrd riigitruu-dus või poliitilised veendumused, kui-võrd sissejuurdunud distsipliinitunne.�

Just distsipliinitunnet, määrustike jaeeskirjade korrektset täitmist, üksustekoostööd ja sõjaväelist rutiini tol kevad-ööl Tallinnas harjutatigi. n

KAITSELIIDU TALLINNA MALEVA PEALIKMAJOR KAJARI KLETTENBERG

Sündinud 10. juunil 1966 Viljandis

Haridus:1984 Viljandi 4. Keskkool

Sõjaline haridus:1992 Kaitsejõudude peastaabi nooremohvitseride ettevalmistus- ja täienduskursused1995 Bundeswehr�i pioneeriüksuse ülema kursus1998 Bundeswehr�i pioneeripataljoni ülema kursus1999�2000 Soome Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursus

Teenistuskäik:1984�1986 Ajateenistus Nõukogude armees1992�1994 Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni pioneerirühma ülem1994�1999 Kaitseliidu peastaabi operatiivosakonna pioneeriteenistuse ülem1999�2000 Tartu Üksik-jalaväepataljoni ülem2000�2004 Kaitsejõudude peastaabi pioneeriteenistuse inspektor,

Maaväe staabi pioneeriteenistuse ülem2004�2005 Kaitseliidu Tallinna maleva vaneminstruktoralates 2005 Kaitseliidu Tallinna maleva pealik

Auastmed:1993 � lipnik1994 � nooremleitnant1996 � leitnant1998 � kapten2001 � major

Autasud:Kotkaristi V klassKaitseliidu Valgeristi III klassMälestusmedal �10 aastat taastatud kaitseväge�Kaitsejõudude Peastaabi teeneterist

Hobid: langevarjuhüppedPerekonnaseis: abielus, kaks poega ja tütar

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3449

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


NoorteorganisatsioonidNoorteorganisatsioonid

Andreas Leimann

rna retkest kui täiskasvanute võist-lusest kasvas välja KaitseliiduNoorte Kotkaste Mini-Erna. Teo-

tahteliste ja seiklushimuliste ning ennastproovile panevate noormeeste kõrvalon Kaitseliit tegevust pakkumaska tütarlastele � kodutütarde-le. Nende soove arvestavaltsai samalaadsest ideestErnakese-nimelinevõistlus. 2003.aasta jõu-proovi korda-mise järel või-me 2004. aastaüritust pidada jul-gelt uue traditsioonisünni eelduseks.

Millest on tulnudselline menu?

Ernake viiakse läbi looduses,see eeldab head sportlikku vormi, et-tevalmistust orienteerumises, organi-satsiooni ajaloo tundmist, näpuosavust,vastupidavust ja meeskonnatöö oskust.Selle käigus kohtutakse sõpradega teis-test Eesti paigust, see võimaldab tundahasarti õnnestunud sooritustest või liht-salt naudingut värskest õhust. Ei teagi,mis on kõige olulisem.

Võistlejad on öelnud ka üsna erisu-guseid arvamusi:

� kohtunikud olid armsad ja sõbrali-kud;

� igati hästi korraldatud ja tore üritus;� rada ja punktide ülesanded olid

tüdrukutele jõukohased;� maastik oli kohati raske, kuid see

panigi meid proovile;� väga lahe, nalja sai;� mitmekülgselt arendav võistlus-

mäng;� peakohtunik (kapten Rein Luhaorg)

oli tore sell.

KAKS VÕRRATUT PÄEVA ERNAKESELEHK AASTA PARIM NOORTEORGANISATSIOONI KORRALDATUD SPORTLIK ÜRITUS

Köiepunkri ülesanne võtab kapildistaja pea ringi käima.

Kodutütarde matk Ernake on organisatsioonile uus ettevõtmine. Uus sellepärast, et aastal 2004korraldati see alles teist korda.

peale. Erilise-mateks ülesanne-

teks olid maitsmis-mäng (kodutütardel tuli

maitse järgi maitseained äratunda) , pommiauk (tegemist oli

meeskonnatöö harjutusega, kus tuliklotsid nelja köie abil, mille küljes oli

konks, ohutsoonist välja tõsta) ning kaa-lumispunkt (võistkondadel tuli loodu-sest leida täpselt kilogrammine raskus).

Võistkondade meelisülesanneteksolid pommiauk, paadiralli ja laskmine.

Korraldajate ja osalejate ponnistusedsaid pärjatud laiema tähelepanuga � et-tevõtmist tunnustas eeskuju väärivaksja preemiaväärseks Eesti Olümpialiiku-mine. Eesti Olümpiakomitee ja EestiKoolispordi Liit tunnistasid Ernakese2004. aasta üheks parimaks koolispor-diürituseks Eestis ja andsid võistlusekorraldajale � Tallinna malevale � üle10 000 krooni suuruse preemia.

Osalejate arv on kahe aastaga kas-vanud, järgmisel aastal taotletakse rah-vusvahelist mastaapi � osalema on pa-lutud võistkonnad Lätist ja Leedust.2005. aasta mõõduvõtu korraldajaks onSaaremaa malev.

Nii et kohtumiseni Saaremaal! n

Millest Ernakese võistluskoosneb?

Ernakese puhul on tegemist võistlu-sega, kus orienteerutakse kontrollpunk-tist kontrollpunkti, vahel ka vastutege-vusest mööda hiilides. Lõplik paremus-järjestus saadakse, kui liidetakse kokkukontrollpunktides lahendatud ülesan-nete tulemused, liikumise ajagraafikustkinnipidamine, võistkondade varustu-se komplekteeritus ja vastutegevuselevahelejäämised.

Igal aastal püütakse kontrollpunkti-de ülesandeid vahetada, kuid on kakindlaid lemmikuid, mis püsivad aas-tast aastasse. 2004. aasta Ernakesel olidnn harjumuslikest kontrollpunktidestesindatud laskmine, paadiralli, salakir-ja lahendamine, meditsiiniülesanne,köieharjutus ja granaadivise täpsuse

Andreas Leimann on KaitseliiduTallinna maleva noorteinstruktor.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3450

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○



Priit Silla

eeviidal kutsusid noori oma leerigümnaasiumid, ametikoolid, kõrg-koolid, noorteühendused, kaitsevä-

gi, Kaitseliit, politsei jne. Iga kutsuja tea-vitas oma võimalustest, näitas ja selgi-tas, mida ta teeb. Kokad panid sealsa-mas pannid särisema, juuksurid keera-sid lokke, soonetasuja (massöör) mudisvaevatud pihtu, ehitajad, kelle päralt oliomaette saal, võistlesid supelranna riie-tuskappide taoliste kastide valmistami-ses. Kolme esitluspäeva jooksul läbishiigelsaali tuhandeid külastajaid, val-davalt noori, keda sinna eelkõige ooda-tigi.

Riigikaitset esindasid Scoutspatal-jon, Kaitseväe Võru Lahingukool, Kait-seväe Ühendatud Õppeasutused, Kait-seliidu Harju malev ning Sakala male-va Noored Kotkad ja Kodutütred Mar-gus Mälgand, Magnus Sams, MartinSuigusaar, Krista Luik, Ege Rannak jaKätlin Kiivit. Noori juhtisid Kodutütar-

KOTKANOORED TEEVIIDAL 2004Tallinnas Eesti Näituste paviljonis korraldati 2.�4. detsembrini järjekordne mess Teeviit � noorte

õppimis- ja tegutsemisvõimaluste esitlus.

de Sakala ringkonna vanem Helju Mägija maleva noortejuht Priit Silla.

Riigikaitsebokside ees ei kahanenudrahvamurd ühelgi päeval. Uudistatirelvanäitust ja prooviti kätt laskeimitaa-toril M-16. Et noorkotkaste-kodutütar-de esitluspaik oli kaitseväe oma vastas,pandi koos tööle nii Noorte Kotkastekui ka kaitseväe imitaatorrelvad. Noor-kotkastest said silmapilkselt laskeju-hendajad ja nad tulid oma ülesandegasuurepäraselt toime. Imitaatorpüssidtöötasid kolm päeva lakkamatult, üksanduriakudest oli pidevalt laadimas.

Kuigi kotkanoortel polnud pakku-da suupoolist ega pastapliiatseid, tun-dis rahvas nende vastu huvi. Paarisa-ja-eksemplarine teabevoldikute pakksulas kokku juba teise päeva õhtuks.Tartu Lennukolled� ja Kaitseväe Ühen-datud Õppeasutused tegid ettepanekuedaspidisteks ühisüritusteks.

Saime selge pildi, mida niisugunevoogav inimhulk vaatab ja millega tematähelepanu köita. Vaja on häid ja pil-

kupüüdvaid fotostende. Tavaliste post-kaardisuuruste piltide seas peab olemakaks-kolm suuremat, näiteks A4 mõõ-dus, mida märkab eemalt ja mida vaa-tama tulnu näeb lähedalt ka teisi pilte.Albumid ja kirjatööd eeldavad väikse-mat ja süvenemisvõimelisemat publi-kut.

Võib küsida, milleks see tingel-tangel, raisatud kooli- ja tööpäevad?Läksime näitama, et oleme olemas, jasee õnnestus. Mõni aasta tagasi ei tead-nud suur osa sellest rahvast, kes onnoorkotkad ja kodutütred. Nüüd, nähesmeie väljapanekuid, tuleb nimi jubatuttav ette. Tasapisi hakatakse noorte-organisatsioone hindama ja nendegaarvestama. Nagu esimese miljoni tee-nimine olevat raske, on messikirevusesraske esile tõusta. Ent niisugustel suur-üritustel peab kohal olema � see on ajanõue. n

Priit Silla on Sakala maleva noorte-juht.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3451

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Hannes Reinomägi

oored ja Eesti Vabariik, noored jaisamaa-armastus, noored ja meietulevik. Väga tähtis teema meie

rahvuse ja iseseisva demokraatliku riigiarengu ning käekäigu seisukohalt.

Tuleviku kujundamise üheks osakson suur ja aktiivne Kaitseliidu Viru ma-leva Kodutütarde organisatsioon. Ring-konnavanem Leili Aleksejev ja noorteinst-ruktor Aive Ott on palju südant valuta-nud, et 206 tüdruku ja 12 noortejuhi tege-vusele just täna vajalik ja õige sisu leida.

Selle töö sisukusest annavad tunnis-tust üle Lääne-Virumaa 15 rühma liik-meskonna püsiv suurus. 2004. aastalkorraldati 50 üritust, millest osavõtt oliaktiivne. Kesksemateks kujunesid või-dupüha paraad Rakveres ja seda ette-valmistavad üritused, osalemine Erna-kesel II kohta väärinud tulemusega ja kalaskejooksuvõistkonna II koht Mõeda-kul. Traditsioonilistes Põlula käsitöö- jakodunduslaagrites esitleti õpitut võidu-püha paraadi ajal avatud näitusel.

Erna-tüüpi võistluste populaarsuseajendil korraldasid kodutütred võistluseViru Pistrik. Selline tüdrukute kaheliik-meliste võistkondade jõukatsumine sisal-dab põnevaid võistlusalasid, nagu kii-king Viru moodi, paadiralli ja rännakkodukandi looduses. Ka külalisvõistkon-nad on käinud juba jõudu katsumas.

Suviste laagrite korraldamisel onpüütud anda neile mingi teema, nagunäiteks muinaseestlaste laager või in-diaanlaste laager.

KODUTÜTRED VIRU RINGKONNAST

Huvitavaks ja kordaläinuks tunnis-tati ka �riigipööre� laagris. See tähen-das üheks päevaks laste võimu laagris.Päev algas valimiskampaania ja presi-dendi ja valitsuse demokraatliku vali-misega. Ministriportfellid ja valitsusekoostatud päevakava said õhtuks sisu-ka ja toreda laagripäeva sünonüümiks.

Kodutütarde seas on populaarne kalaskesport. Kaitseliidu II klassi küti rin-namärgi kandmise õiguse saavutas2004. aastal Liisi Vaguri.

Väga populaarne on Merikotkastepurjetamislaager Käsmu muuseumi juu-res. Praegu ei pääse kõik soovijaid noor-kotkad-kodutütred selle harrastusega


tegelema. Uute võimaluste leidmiseks onloomisjärgus Noorte Kotkaste ja Kodutü-tarde Sõprade Selts. Noorte tegevuse si-sustamiseks ja rahastamiseks on alati abiosutanud vallad ja koolid ning seltsi loo-mine aitab seda tegevust korrastada.

Möödunud aastal sai kaante vaheleAnu Aleksejevi noortemagistritöö � si-suks kodutütarde järgukatseteks vajali-ke materjalide kogumik. See sisaldab kõi-ke vajalikku järgukatsete sooritajatele.

Tegevusaasta lõpus esitavad rühma-vanemad kandidaate Viru ringkonnaaunimetuste omistamiseks: abistaja,metsakiisu, organisaator ja nobenäpp.2004. aasta aktiivse tegevuse eest omis-tati nimetused vastavalt Liina LepikuleViru-Nigulast, Kadri Pugatsevile Uht-nast, Terje Lõometsale Rakverest ja AveAunapuule Põlulast. Kodutütarde aas-tapäeval kinnitati Anu Aleksejevile pi-dulikult rinda magistrimärk ning Kodu-tütarde Tunnustusristiga tänati Kodu-tütarde ringkonnavanemat Leili Alekse-jevit ning Noorte Kotkaste juhti ja Viru-Nigula rühma pealikut Jaak Lepikut.

Kogu noorte tegevuse jäädvustab as-jalik aruandlus, mille aluseks on iga liik-me isiklik kaart. Sellele jäädvustataksepeale vajalike isikuandmete noorte osa-lemine üritustel, tegevuse tulemuslikkus,omandatud oskused ja huvialad. Needandmed aitavad noortejuhtidel leidauusi tegevusi. nKaitseliidu II klassi küti rinnamärgi omanik Liisi Vaguri Rutja lasketiirus.

Mõedaku laskejooksuvõistlustel saavutasid Viru ringkonna kodutütred II koha.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3452

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Heikki Kirotar

riüksuse loomiseks muudeti Uttijäägrirügemendi senist koosseisu,et see sobiks uute ülesannete täit-

miseks.Utti jäägrirügement asutati 1997. aas-

tal, lennuväebaas on seal asunud agajuba alates 1918. aastast. Utti rügemen-dis teenib ligi 500 inimest, kellest 300 onelukutselised kaitseväelased. Rügemen-dis on teiste kaitseväe allüksustega võr-reldes suhteliselt arvukas palgaliste kaa-der, mis on vajalik ainulaadsete ülesan-nete täitmiseks. Aastas õpetatakse sõja-väepolitseiniku- ja langevarjurikursustelvälja ka paarsada ajateenijat. Langevar-jurite kooli valitakse aasta jooksul Soo-mes teenistusse astuvatest ajateenijatestalla 0,5 protsendi. Karmide tervisenõue-te ja põhjaliku väljaõppe poolest kuulsarügemendi tumepunast langevarjuriba-retti hinnatakse Soomes kõrgelt.

Rahvusvahelised kohustusedSeadus lubab korraga välismissioo-

nidele saata kuni 2000 Soome kaitseväe-last. Soomlased on oma rahvaarvu juu-res väga aktiivsed rahuvalvurid. Prae-gugi teenib üle tuhande soomlase maa-ilma kriisikolletes Kosovost ja KüprosestEritrea ning Afganistanini. Soome valit-sus on andnud nõusoleku osaleda rah-vusvahelistes kiirreageerimisüksustesÜRO, NATO või Euroopa Liidu juhitudoperatsioonidel kuni kahe suurema all-üksusega. Selleks luuakse ühine lahin-guüksus Saksa ja Hollandiga. Varem onotsustatud ühise pataljoni moodustami-ne Rootsiga. Seal hakkab teenima 300soomlast.

Eriotstarbelise pataljoni loomist alus-tati 2001. aasta suvel ja lõplik otsus sel-le formeerimiseks tehti juunis 2003. Pa-taljonile vajaliku varustuse hinnaks onarvestatud kuni 470 miljonit krooni (30

SOOME KAITSEVÄGI TÕHUSTABERIÜKSUSLASTE KOOLITUST

Ida-Soomes asuvas Utti jäägrirügemendis loodi 2005. aasta alguses eripataljon, kus eelolevalsuvel hakatakse koolitama elukutselisi eriüksuslasi kodumaiste ja rahvusvaheliste kriiside

lahendamiseks.

miljonit eurot) ja see hangitakse mitmeaasta jooksul.

Utti jäägrirügemendi omapäraUti jäägrirügement koolitab Soome

maaväe eriüksuslasi ja sõjaväepolitsei-nikke. Lisaks kuuluvad rügementi trans-pordi- ja vaatluskopterid, langevarjuri-te (soome keeles: laskuvarjojääkäri) koo-litusse kuulub ka tegutsemine helikop-terite toel. Soome maaväes on langevar-juritele antav koolitus üks raskemaid,ajateenistus langevarjurina ja tumepu-nase bareti kandmise õigus leiab kind-lasti äramärkimist ajateenija elulookir-jelduses. Sisuliselt õpetatakse ajateeni-jatest langevarjureid tegutsema väikes-te luure- ja diversiooniüksuste koossei-sus sügaval vastase tagalas. Samuti os-kavad nad võidelda vastaste samalaad-sete üksustega.

Utti jäägrite rügemendi koosseis muu-tus 1. jaanuarist 2005, kui moodustatikaks eraldi allüksust. Täpsustati ka ük-

suses teenida soovivatele elukutselisteleeriüksuslastele esitatavaid tingimusi.

Rügement on maavägede eriüksus,mille kaitseväelastelt eeldatakse ka rahuajal kõrget valmisolekut. Rügemendirahuagne põhitegevus on kõrgetaseme-lise erialakoolituse (selle hulka kuulu-vad ka eriüksuslase ja helikopteritegategutsemise koolitus) andmine.

Vana ülesehituse järgi koosnes rüge-ment staabist, helikopterite pataljonist,langevarjurite koolist, sõjaväepolitseini-ke koolist ja tagalakeskusest.

2005. aasta alguses muudeti rüge-mendi struktuuri. Helikopterite pataljo-nis muudatusi ei tehtud, kuid selle kõr-vale moodustati erijäägripataljon, misvõtab üle ka seni tegutsenud langevar-jurite ja sõjaväepolitseinike koolide ko-hustused.

Rügemendi toetavaid üleandeid täi-tev tagalakompanii moodustatakse aja-teenijatest. Ajateenijad saavad seal näi-teks helikopterite abimehaanikute, para-

Soomlased saavad elukutselisteks sõduriteks valida parimaist parimaid, sestsuurem osa meessoost kodanikke läbib kohustusliku ajateenistuse.

EriüksusedEriüksused

Fotod: 2 x Ivar Jõesaar

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3453

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


EriüksusedEriüksusedmeedikute ja ilmaennustusteenistuseallohvitseri eriala.

Erijäägripataljonis on kvaliteetkvantiteedist olulisem

Nagu öeldud, tegeleb erijäägripatal-jon 2005. aasta algusest maavägedeeriüksulaste ja sõjaväepolitseinike koo-litamisega. Pataljoniülem on major EskoSalminen. Elukutselistest eriüksuslas-tetest moodustatakse pataljoni koossei-sus eraldi allüksus.

Eriüksuslase baaskoolitus antaksetraditsiooniliselt langevarjurikursusel.Kursusele kandideerib 500�600 inimestaastas, kellest pärast eelteste valitaksevälja umbes 80 parimat. Selle aasta kur-susele kandideeris jaanuari viimasel nä-dalal 610 inimest, nende seas neli naist.

�Ma olen huviliste hulgaga väga ra-hul. Nende hulgast saame valida lange-varjurikursusele parimad ajateenijad,�ütles major Salminen. �Me ei otsi tipp-sportlasi. Õppurid peavad olema füüsi-liselt tugevad ja vaimselt tasakaalukad,katsed koosnevad füüsilisest ja vaimsesttestist ning arstlikust kontrollist,� lisaspataljoniülem.

Huviliste tase on kõrge ja hinnaalan-dust ei tehta kellelegi. Füüsilised katsedsisaldavad koormusjooksu seljakotiga,üldfüüsilise vormi testi, koordinatsioo-nivõime-, ujumis- ja sukeldumistestining suusatamiskatset kaitseväe suus-kadega. Kõik füüsilised katsed tuleb soo-ritada ühe päeva jooksul.

Langevarjurite koolituse põhirõhk onkeerulistel kaugluureülesannetel ja rün-nakrühmana tegutsemisel igal aastaajalnii valges kui ka pimedas. Harjutataksetegutsemist nii metsasel maastikul kuika linnas ja loomulikult langevarjuhüp-

n Erijäägriks võivad kandideerida kõik reservallohvitserid ja -ohvitserid.n Palk on keskmiselt 2000 eurot (31 300 krooni) kuus.n Tegevteenistuse leping sõlmitakse viieks aastaks, mida on hiljem võimalik veel kakskorda viie aasta kaupa pikendada.n Vastuvõtutestid kestavad viis päeva, ajateenijatest langevarjuritel kaks päeva.n Eriüksuslase isiklik varustus maksab kuni pool miljonit krooni, ainuüksi korralik öisenägemise seade maksab sellest viiendiku. Eriline on ka must raskestisüttivast materjalistvalmistatud kombinesoon.n Erinevalt tavalise kaitseväelase relvastusest on igal eriüksuslasel püstol, püstolkuulipil-duja ja automaatrelv koos lisaseadmetega, nagu helisummuti ning erinevad sihikud javalgustid.

peid ning koostööd helikopteritega. Kõikosalejad saavad mitmekülgse lähivõit-lus-, taktika- ja relvaõppe ning põhjali-ku lasketreeningu. Kogu koolitus onfüüsiliselt ja vaimselt raske. Langevar-jurite kursus algab üks kord aastas juu-nikuus. Siis alustatakse ka esimeste eri-jäägrite koolitamisega.

Langevarjurikursus number 43 lõpe-tas teenistuse 16. aprillil 2005. Sellele järg-nes kaheksanädalane eriüksuse koolituskõikidele erijäägripataljoni kaitseväelas-tele. Lisaks erijäägritele peavad osa sel-leks koolitusest läbima ka teised Utti rü-gemendi kaitseväelased, kelle teenistus-kohustustest tulenev ülesanne on toeta-da eriüksuslaste tegevust. Ühtlustatakseteadmisi ja harjutatakse sõjaaja operat-sioonide planeerimist ja läbiviimist. Eri-ükslaste kursus algab juunis 2005.

Eriüksusse võib kandideerida igareservväelane

Aastane ajateenistus langevarjurinaannab eriüksuslase baaskoolituse. Aas-ta jooksul ei ole võimalik põhjalikult õpe-tada kõiki elukutselisele eriüksuslaselevajalikke oskusi. Alates 1999. aastast on

langevarjurite rügemendis koolitatud eri-üksuslasteks elukutselisi kaitseväelasi.

Seni on elukutselise kaitseväelase kur-susele võetud ainult langevarjurikoolitu-se läbinud reservväelasi. Alates 2005. aas-tast saavad eriüksuse koolitusele kandi-deerida kõik allohvitseri- või ohvitserikoo-lituse saanud reservväelased. Kõik huvi-lised peavad läbima kutsesobivuskatse.

Erijäägrikursus algab iga aasta juu-nikuus ja kestab 14 kuud. Elukutselisteeriüksuslaste kursuse alguses sõlmitak-se kõikide kursuslastega tegevteenistu-se leping. Kuigi kursuse põhirõhk onraskete luure- ja lahinguülesannete täit-misel, kulutatakse palju aega ka väikeseüksuse taktika ja omavahelise koostöölihvimisele

Nende muudatuste põhjuseks onmuutunud rahvusvaheline olukord. Eri-üksuslaste koolitamisega tõhustavadsoomlased oma suutlikkust osaleda rah-vusvaheliste kriisiolukordade lahenda-misel, kui see vajalikuks osutub.

Helikopterite kasutaminelaieneb

Helikopterite pataljon vastutab maa-vägede helikopteritealase kootituse jataktikalise arendustöö ning helikopteri-tele antud ülesannete täitmise eest.

Pataljon kasutab nelja Vene päritoluMI-8 transpordihelikopterit ja kaheksatUSA MD500 treeninguhelikopterit. MI-8transpordikopterite kasutamine lõpeta-takse 2006. aasta jooksul. Esimene uustranspordikopter NH90 jõuab pataljoni2005. aasta lõpuks. Kõik 20 uut trans-pordihelikopterit võetakse kasutusele2009. aastaks. Soome maavägede heli-kopteribaas asub Uttis.

Nagu maailma sündmused on näi-danud, on eriüksuste kasutamine üksoluline osa nüüdisaegsetes sõjalistesoperatsioonides. Utti jäägrirügemendisarendatakse Soome vajadustele ja olu-desse sobivat eriüksuste süsteemi. n

Soome riik on kiirreageerimisvõimesse panustanud kaua ja põhjalikult. 2001. aastaldemonstreeris tankibrigaad oma oskusi Eesti KVÜÕA kõrgema sõjakooli kadettidele.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3454

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


Teiste kogemusTeiste kogemus

Markus Anaja

lles 1990. aastal otsustas Soomevalitsus muuta rahulepingu mõ-ned sätted kehtetuks. See puudu-

tas ka vabatahtlikku riigikaitsekoolitust.Küsimust arutati mitmesugustes komi-teedes ja töörühmades eesmärgiga luuaparlamendis heakskiidetav tegutsemis-mudel. 1992. aasta esimesed kursusedkorraldas organisatsioon nimega Vaba-tahtlik Riigikaitsekoolitus. Alles järgmi-sel aastal asutati koolituse korraldami-seks Maanpuolustuskoulutus ry (MPK; Rii-gikaitsekoolituse registreeritud ühing).

Kursused ja õppusedüksikisikuile

MPK kursused ja õppused on suu-natud üksikisikutele, mitte sõjaväeliseltvõi muul alusel organiseeritud kollek-tiivile. Kursusi korraldatakse nii tava-elus ette tulevate olukordade (tulekahjuvõi õnnetus) lahendamiseks kui ka tsi-viilvõimude (peamiselt päästeteenistus-te) ja sõjalise riigikaitse vajaduste rahul-damiseks. Seadused ei võimalda andaMPK-le ametlikke funktsioone, seetõttuon kaitsejõud juhtinud kõiki õppusi, kuskasutatakse relvastust, ja teostanudnende üle järelevalvet.

Iseäranis noorematel reservväelas-tel on olnud huvi arendada koolitustvabatahtlike sõjaväeüksuste suunas.Juba mitu aastat on Soome ajakirjandu-ses kirjutatud Põhjamaade kodukaitse-üksustest, Kaitseliidust ja teistest vaba-tahtlikkuse põhimõttel tegutsevatest sõ-javäelistest organisatsioonidest. Erietappidel on loomulikult esile toodudka Soomes 1944. aastani tegutsenudkaitseliitliku organisatsiooni tegutse-mismudel.

Möödunud talvel menetles Soomeparlament valitsuse julgeoleku- ja kait-sepoliitika eelnõud. Seal on muu hulgaskirjas uut tüüpi, vabatahtlikkuse alusel

moodustatavate üksuste � maakonnaük-suste või maakondlike üksuste (soomek maakuntajoukot) � loomine.

Maakonnaüksuste suunasMis on siis maakonnaüksused? Te-

gemist ei ole uute üksuste moodustami-sega, vaid mõnede olemasolevate koha-liku kaitse üksuste ümbernimetamisega.Seega jäävad need üksused ka tulevikusSoome kaitsejõudude sõjaaja üksustelahutamatuks osaks. Õigupoolest ainuserinevus senise olukorraga võrreldes onsee, et neisse värvatakse vabatahtlikkereservväelasi, kes on valmis võtma en-dale kohustuse kaitsta kodukanti.

Vabatahtliku riigikaitse inspektorkolonel Jorma Jokisalo nendib: �Osakaitsejõudude territoriaalüksustest muu-detakse maakonnaüksusteks. Nen-desse üksustesse värbamisel ja üksus-te koolitamisel kasutatakse ära reserv-väelaste vabatahtlikku kohustuse võt-mist ja tahet saada väljaõpet sõjaajaüksustena. Maakonnaüksustesse vär-vatakse vabatahtlikke reservväelasi,kes on valmis võtma endale kohustusekaitsta kodupaika. Ametikohale paigu-tamisel kasutatakse ära reservväelastekohalike olude tundmist ja mitmekülg-seid oskusi.

Isikkoosseisu ametikohtadele paiguta-mise eest maakonnaüksustes, samuti nen-de koolitamise ja koolituse korraldamiseeest vastutab sõjaväeringkonna ülem.Üksuse enda sõjaaja ülemad koolitavadoma üksusi, kasutades selleks ka MPKkoolituspakkumisi ja instruktoreid.�

Maakonnaüksuste moodustamise et-tevalmistused on alanud. Valitsuse kin-nitatud ajakava kohaselt peaksid esime-sed maakonnaüksused olema valmis

2008. aastal. Süsteem peaks olema toi-mimisvalmis 2010. aastal.

Töised aastad ootavadEnne seda on siiski veel väga palju

teha. On vaja täiendada õigusakte, sestsenised ei tunne niisugust vabatahtlik-ku kohustuse võtmist. On vaja kindlaksmäärata vabatahtlike vastutus ja õigu-sed ning arendada MPK seisundit ava-lik-õigusliku ühingu suunas (nagu ntSoome Punane Rist).

Omaette valdkond on ka stiimuliteloomine vabatahtlikele. Muu hulgas onjuttu olnud sellest, et nad võiksid saadakaitsejõudude välivormi ja muud varus-tust koju. Siinkohal on oluline rõhuta-da, et mitte mingil juhul ei anta neile ülekaitsejõudude ladudest relvi.

On mõeldud ka sellele, et anda maa-konnaüksustele nende vastutusalale vii-tavad nimed ja välised tunnused. Kõik seeon praegu siiski alles kavandamisetapis.

Esialgu töönimetus�Maakonnaüksused� on esialgu n-

ö töönimetus, mis võib muutuda. Needüksused ei tule ühesuurused. On võima-lik, et luuakse maakonnakompaniisid, -rühmi ja võib-olla ka -pataljone. Igal ju-hul seisavad lähiaastatel ees väga huvi-tavad ajad, mil Soome arendab vabataht-likke sõjaväeüksusi.

Siiski tuleb meeles pidada, et kõigealuseks on üldine kaitseväeteenistusko-hustus, mis säilitatakse praegusel tase-mel, sõltumata mõnede väeosade ja gar-nisonide likvideerimisest.

Markus Anaja on Soome Reservväe-laste Liidu (Reserviläisliitto) välissu-hete juht ja Kaitseliidu Tallinnamaleva toetajaliige.

SOOMES LUUAKSE VABATAHTLIKUDMAAKONNAÜKSUSED

1944. aasta sügisel Nõukogude Liiduga sõlmitud vaherahuleping ja hiljem Pariisi rahulepingpeaaegu lõpetasid Soomes pikaks ajaks vabatahtliku sõjaväelise väljaõppe � nimelt keelas

rahuleping igasuguse sõjaväelise koolituse väljaspool kaitsejõude.

Lisateavet maakonnaüksuste kohta saab soomekeelselt veebileheltwww.mil.fi/reservilainen/maakuntajoukot/

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3455

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


SõjaväesportSõjaväesport

Tanel Järvet, lipnik

eljapäeva, 3. märtsi lõunaks jõud-sime Ida-Soome Kouvola-Kuu-sankoski piirkonda. Esimene

maastikuluure näitas, et trassile kavan-datud lõiget mööda jõge teha ei saa, sestjääs olid suured lahvandused. Seejärelliikusime baasi � Utti jäägrirügemendikasarmusse. Asusime ette valmistamavarustust ja suuski.

Ühel hetkel astus meie tuppa soom-lane, kes tundis huvi, kui pikka distant-si me sõidame. Kuuldes eelmise aasta200 kilomeetrist ning selle aasta soovistläbida 300 km, lausus ta mõtlemapane-valt: �300 km on suusatada hoopis mi-dagi muud kui 200 km.� See sai meiemeeskonnale järgnevateks päevadeksomamoodi märklauseks.

Utti jäägrirügement on üks Soome kiir-reageerimisväeosadest, mille eelkäijadosalesid Talvesõjas mitmetel kaugluure-patrullide operatsioonidel. Võistluseametlik nimetus on Utti-Pajulahti Kau-kopartiohiihto. Valida on teekondi vahe-mikus 150�300 km. Kasutusel oli täpneja tehniline maastikukaart mõõtkavas1:50 000. Aega on trassi läbimiseks 48tundi.

Öised laskumised, mets ja udu4. märtsi hommikul kell 7.20 asusi-

me teele. Meeleolu oli ülev, kuigi kraadi-klaas näitas 16 kraadi külma. Esimeselpäeval tuli kaardiga parajalt tööd teha.Sellele märgitud rajad osutusid õnnekssuusatatavateks.

Raja viimane 25 km oli tehniliselt üsnaraske, sest kitsas suusajälg läbis metsa-tukkasid, võsa, raiesmikke, karjääre, gra-niitkaljusid, rabalõike. Laskumistel oliseejuures kiirus väga suur. Pealamp või-maldas näha ehk 5�10 m kaugusele, see-ga tuli enamasti reageerida momentaal-selt, tunde järgi. Öösel seda metsaetappisõites olidki laskumised suur närvide-mäng, kuid suusad jäid terveks.

Meie meeskonna viis meest püsisidheas tempos, nii olime esimeste Pajulah-tisse jõudnute seas. Lühike puhkus jailma pimenedes, õhtul kell 6 alustasimetagasiteed Uttisse.

Tempo püsis endiselt hea ja ka kaar-divigu me ei teinud. Kuid pärast süda-ööd hakkas temperatuur järsult langema.Lagedate peal tekkis külmaudu (sel öölpolnud udus võimalik isegi pealambiganäha kaugemale kui 5 m, rääkimata siismaastikust ülevaate saamisest). Ööbi-sime taas Uttis kasarmus.

Päikesepaiste, murtud suusk jatammelehtedega medal

5. märtsil asusime teele päikesepais-tes. Võimsad vaatepildid olid kaljusedmäenukid, rabad ja metsalõigud, midaläbisime.

Meeskonna tugiisik leitnant LauriKurvits näitas suurepärast taset. Kuigiliikusime kolmes grupis, suutis talogistiliselt tagada kõikidele meestelevarustuse ja toidu just sobivasse kont-rollpunkti. Kui näiteks Kaido Ruul,kellel oli ööpimeduses jäänud lõpuniveel 35 km ja aega umbes 8 tundi, suu-sa pooleks murdis, tarvitses tal vaidKurvitsale ja helistada juba 15 minutipärast oli uus suusk olemas. Katkisesuusaga ei oleks Ruul ilmselt lõppujõudnud.

6. märtsi hommikuks ei olnud kõikeestlased siiski 300 km läbinud, kuidvõistlus arvati lõppenuks ja vastavalt lä-bitud distantsile jagati diplomid ja me-dalid. 300 km läbinute medalile olid gra-veeritud väiksed tammelehed.

RESERVOHVITSERID UTTI SUUSARETKELEesti Reservohvitseride Kogu meeskond osales 4.�6. märtsini Soomes Utti jäägrirügemendi

korraldatud pikamaasuusatamise retkel.

Omamoodi vaatepiltoli Soome sõjaväelaste2�4-meheliste võist-kondade osalemine klas-sikalises sõjaväevarus-tuses � maskeerimisvor-mis, Soome talvevormisvms.

Viimase üheksa aas-ta jooksul oli Utti retkelsuutnud 48 tunniga 300km läbida vaid kuusmeest. Nüüd lisandusneile kümme, kelle seasesimeste eestlastenanooremleitnant KaidoRuul, nooremleitnantIndrek Reismann ja rea-mees Alar Nigul. 225

km läbisid lipnikud Tiit Riisalo ja TanelJärvet, 75 km lipnik Kristjan Väärt.

Retk oli vaimselt väsitav, sest pidevvõitlus ajaga, unenälg ja kaardi jälgimi-se vastutus andisid välja patrullvõist-luse mahu.

Foto: Kaido Ruul

Eesti reservohvitserid Utti pikamaasuusatamise retkeksvalmis.

Varustusest

Suusad: vastupidavatena ja kamuus osas väga heast küljest näitasidend sõjaväekummikutele sobivadMadshus Nordmarka matkasuusad,mis kannatasid välja ka kraavidest lä-bisõidud ning laskumised metsades jagraniitkaljude vahel.

Pealambid: need on silmatorka-valt odavad (umbes 150 Eesti kroo-ni), samas ülivajalikud öisel liikumisel,eriti juhul, kui vastutegevuse oht onväike.

Kaitseprillid: arvestades märtsislumelt peegeldavat päikest on järgmi-sel aastal kindlasti kasulik võtta kaasakaitseprillid.

Näokreem: öösiti langeb tempe-ratuur kuni -20 kraadini ja liikudes saabnäonaha külmakahjustusi kõige pare-mini vältida kreemitamise abil.

Toit ja spordijook: teekond näi-tas, et kõige hõlpsam oli süüa võileibuja muud lihtsat toitu.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3456

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


AastakokkuvõteAastakokkuvõte

AASTAKOKKUVÕTEAjakirjas Kaitse Kodu! 2004 aastal il-

munu. KK! 1�2003, lk 42.

AASTAARUANNEKaitseliidu tegevus 2003. aastal. KK!

3�2004, lk 13-16.

EESTI LIPU AASTAIvar Jõesaar. Rahvustrikoloor taas aus-

se! KK! 2�2004, lk 8�10.

EST-TATTOO 2004Kerstin Käärik. Suur vigurmarssimi-

ne EST-TATTOO 2004. KK! 6�2004, lk 8.

ERIÜKSUSEDHeikki Kirotar. Laamendajate hirm.

KK! 2�2004, lk 39�42.Heikki Kirotar. Päästeõppusel Sarex/

Divex 2004 harjutati ametkondade koos-tööd. KK! 4�2004, lk 40�42.

Heikki Kirotar. Soome politsei karmidmõmmikud. KK! 6�2004, lk 41�42.

ERNA RETK 2004Mihkel Loide. Tänavune Erna Retk �

pikim, raskeim, vesiseim. KK! 4�2004, lk6�9.

Ivar Jõesaar. Pärnumaal koolitativälisernalasi. KK! 4�2004, lk 34�35.

Jaanika Ojakõiv. Pioneerid ees, kärtsja mürts taga. KK! 4�2004, lk 36�37.

Raul Hindov. Kroonuklubi Erna-eel-ne soojendusretk. KK! 4�2004, lk 37.

HARITUD SÕDURHelle Jürna. Kandidaatide valimise

nõuded jaopealiku ja rühmapealikubaaskursusele. KK! 1�2004, lk 13.

Alar Ehala. Treeningusüsteemi Takti-katreener rakendamisest KaitseliiduKoolis. KK! 3�2004, lk 25.

Vello Jaska. Kaitseliitlased käisid Root-sis visuaalvaatlust õppimas. KK!4�2004, lk 20.

Hannes Reinomägi. Kaitseliidu valve-rühmad. KK! 5�2004, lk 20.

Hellar Lill. Riigikaitseõpetus koolides.KK! 6�2004, lk 19�20.

HINGEHOIDMerle Lember. Annetus kasvab rõõm-

sast südamest. KK! 6�2004, lk 39�40.

IN MEMORIAMKapten Rein Helme. 21. veebruar 1954

� 31. detsember 2003. KK! 1�2004, lk 31.

AJAKIRJAS KAITSE KODU! 2004. AASTAL ILMUNU

Kaarel Kübar. 15. jaanuar 1907 � 28.mai 2004. KK! 3�2004, lk 32.

Marta Mälberg. 25. september 1910 �1. august. 2004. KK! 4�2004, lk 19.

Hannes Walter. 3. detsember 1952 �26. november. 2004. KK! 6�2004, lk 25.

ISADEPÄEVMerle Lember. Kaitseliitlased kõikide

laste isadepäeval. KK! 6�2004, lk 6�7.

KAITSE KODU!Ivar Jõesaar. Kaitseliidu ajakirja Kaitse

Kodu! 500 number. KK! 6�2004, lk 10�11.

KAITSELIIDU DOKUMENDIDAndres Mihkels. Kaitseliit korrastab

rahasuhted oma liikmetega. KK! 1�2004,lk 11�12.

KAITSELIIDU EEL-ERNAMihkel Loide. Raske retk, mille auhin-

naks oli veelgi raskem retk. KK! 3�2004,lk 10�12.

KAITSELIIDU KOOLAlar Ehala. Kaitseliidu Kooli 2004.

väljaõppeaasta suunad ja kursused. KK!1�2004, lk 14.

Kaitseliidu Kooli 2004. aasta kursustekava. KK! 1�2004, lk 15�16 ja 29�30.

Mihkel Loide. Käitseliit käib Alu mõi-sahoones koolis. KK! 5�2004, lk 13�14.

KAITSELIIDU MÄRGIDKaitseliidus tänapäeval kasutusel ole-

vad teenete-, kuuluvus- ja ametimärgidI. KK! 1�2004, lk 19�26.

Kaitseliidus tänapäeval kasutusel ole-vad teenete-, kuuluvus- ja ametimärgidII. KK! 2�2004, lk 19�26.

KAITSELIIDU SPORDIKLUBIPeeter Land. Jalgpalliaasta viis JK Kait-

seliit/Kalev III liigasse. KK! 6�2004, lk 9.

KAITSELIIDU SUVEPÄEVADNeeme Brus. Suvepäevade õppetun-

nid. KK! 4�2004, lk 10�11.

KAITSELIIDU ORKESTERMati Põrda. Orkestriteenistusest Kait-

seliidus. KK! 5�2004, lk 32�33.

KAITSELIIDU VORMAndres Mihkels. Teenete-, kuuluvus-

ja haridusmärkide kandmisest vormil.KK! 2�2004, lk 13�16.

KAITSELIIT 86Ivar Jõesaar. Teenistus Kaitseliidus

saab väärilisemalt tasustatud. KK!5�2004, lk 8�9.

KAITSETAHEBenno Leesik. Kaitseliitu ootab tegu-

derohke aasta. KK! 1�2004, lk 6.Rita Loel. Ingrid Rüütel: On olukordi,

kus totaalkaitse on hädavajalik. KK!2�2004, lk 6�7.

Jens Koefoed. Kas riigikaitse vajab eral-di naisorganisatsiooni? KK! 5�2004, lk15�17.

KESKKONDNele Sarrapik. Tubli sõdur kaitseb loo-

dust. KK! 6�2004, lk 12�13.

KEVADTORM 2004Jaanika Ojakõiv. Kaitseliit võitles Ke-

vadtormil. KK! 3�2004, lk 35�37.Ivar Jõesaar. Vahekohtunikud loovad

õppelahingus reaalsust. KK! 3�2004, lk38�40.

KODU KAITSELOrm Tammepuu. Tuletõrje- ja päästeala

korraldus Eestis II. KK! 1�2004, lk 40�41.Orm Tammepuu. Tuleohutus Kaitse-

liidus. KK! 2�2004, lk 32�33.Orm Tammepuu. Tuletõrje- ja pääste-

ala korraldus Eestis III. KK! 3�2004, lk33�34.

KOOSTÖÖAndres Mihkels. Kommentaare Kait-

seliidu ja Politseiameti uue koostöölepin-gu juurde. KK! 5�2004, lk 18�19.

KÄSIRELVADHeikki Kirotar. Rootsi �rauasaag� on

Eesti kaitsejõududes teenimatult põluall. KK! 3�2004, lk 41�42.

LOGISTIKAToivo Mäe. Autoaasta Kaitseliidus.

KK! 6�2004, lk 14�15.Nele Sarrapik. Tartus täiendkoolitati

autojuhte. KK! 6�2004, lk 16.

MÄLUEnn Tarto. NSVL Liidu terrorirünna-

kutest tsiviilisikute vastu. KK! 2�2004, lk29�30.

Enn Tarto. Professor Jüri Uluotsastaastatel 1940�1941. KK! 6�2004, lk 26�27.

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3457

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○


AastakokkuvõteAastakokkuvõteNAISKODUKAITSETriin Paabo, Airi Neve. Sünnipäeva-

järgseid mõtteid naiskodukaitsest jamissioonitundest. KK! 1�2003, lk 8�9.

Merike Jürjo. Kuidas Kaitseliit ja Nais-kodukaitse Tallinnas käisid II. KK!4�2004, lk 18�19.

Gerli Romanovit�. Alutaguse naised si-hivad Erna fini�it. KK! 5�2004, lk 10�12.

NOORED KOTKADMerle Lember. Tule ja uuri � saad tar-

gemaks. KK! 2�2004, lk 34�36.

NOORTEORGANISATSIOONIDAnu Paidre. Baltimaade noorte koos-

töö: Kus kokkulepe, seal on alati võit. KK!1�2003, lk 7.

Silver Sild. Võrumaa noorkotkaste jakodutütarde suurpäev. KK! 3�2004, lk30�31.

Anu Paidre. Muutmine ja paremaksmuutmine võib olla üks ja seesama! KK!4�2004, lk 28.

Raivo Kalamäe. Noorte Kotkaste orga-nisatsioonist ja juhtimisest. KK! 4�2004,lk 29�32.

Kuidas Tallinna maleva noored Lee-dus käisid. KK! 5�2004, lk 25.

Miina Mälgand. Tallinna maleva pa-rim noorkotkas ja kodutütar. KK! 5�2004,lk 26.

Heimar Põld. Saaremaa Noorte Kot-kaste aasta. KK! 6�2004, lk 35.

Maritana Kala. Juhendajate õpingudarendavad ka noori. KK! 6�2004, lk 35�36.

PARA BELLUMErik Reinhold. Komplekteerimine ja

strateegia ehk kuidas tehakse sõjaväge-sid. KK! 1�2004, lk 32�39.

Ivar Jõesaar. Maakaitse jääb Kaitselii-du kanda. KK! 2�2004, lk 11�12.

Erik Reinhold. Miks ja millal ameerik-lased sõtta lähevad? Kas ka Eestile omaWeinbergeri doktriin? KK! 3�2004, lk 26�28.

Boris Püssa. Territoriaalkaitse: kompa-nii lahingugrupid versus pataljonid. KK!4�2004, lk 25�27.

RELVASTATUD RAHVASHannes Reinomägi. Kaitseliit võitis

teist aastat järjest laskurliidu karika. KK!3�2004, lk 18�19.

Mart Puusepp. Balti mere laskekarikasjäi Rootsi. KK! 3�2004, lk 20.

Kuido Külm. Laskepäevikute digitali-seerimine. KK! 5�2004, lk 34�37.

RESERVÕPPEKOGUNEMINEHeikki Kirotar. Vähemalt ei tuiska! KK!

5�2004, lk 38�42.

RIIGIKAITSE KONVERENTSRita Loel. Kolmandal Läänemeremaa-

de konverentsil räägiti vabatahtlikest rii-

gikaitseorganisatsioonidest. KK! 4�2004,lk 12�13.

Maire Kurvits. Naiste teenistuse kor-raldamise võimalused kaitseväes. KK!4�2004, lk 13�17.

SÕJAVÄESPORTRaul Hindov. Independence Day 2004

(ID04) KK! 2�2004, lk 37�38.Hannes Reinomägi. Kodutütarde ja

noorkotkaste laskejooks 2004. KK!3�2004, lk 32.

Kristopher Madis Rikken. Naiskodu-kaitse koormusmatk trotsis ilma. KK!4�2004, lk 38�39.

Hannes Reinomägi. Kaitseliidu laske-sport. KK! 5�2004, lk 17.

Urmas Hännile. Kaitseliitlased tulidAustriast kilbiga. KK! 6�2004, lk 17�18.

TAGAVARAVÄGIEesti Reservohvitseride Kogu väljaan-

ne nr 4. KK! 1�2004, lk 17�18 ja 27�28.Eesti Reservohvitseride Kogu väljaan-

ne nr 5. KK! 2�2004, lk 17�18 ja 27�28.Eesti Reservohvitseride Kogu väljaan-

ne nr 6. KK! 3�2004, lk 21�24.Eesti Reservohvitseride Kogu väljaan-



ne nr 9. KK! 6�2004, lk 21�24.

TALVESÕDA 65Ants Laaneots. NSV Liidu mahavai-

kitud sõda. KK! 6�2004, lk 28�34.

TEISTE KOGEMUSRita Loel. Soomes teeb 240 000 naist

vabatahtlikku riigikaitsetööd. KK!3�2004, lk 17.

ÜHISÕPPUSJüri Pilm. Sügisotsing 2004. KK!

6�2004, lk 37�38.

UTRIA DESSANT 2004Tanel Rütman. Mägedekogemustega

Järva võistkond Utrial võidukas KK!1�2004, lk 10.

UURIMUSMats Leis. Kaitseliit � Eesti inimese füü-

sise ja vaimu harija. KK! 5�2004, lk 28�30.

VALMISOLEKToivo Mäe. Kaitseliidu autoülevaatus

läheneb. KK! 2�2004, lk 31.

VÕIDUPÜHAArnold Rüütel. Euroopa Liit ja NATO

lisasid kindlustunnet. KK! 3�2004, lk 6.

KÜSIMUS

Hannes Reinomägi

Kaitse Kodu! läinud aasta kahes esimeses numbris räägiti Kaitseliidu tunnus-märkidest ja autasudest. Andres Mihkels selgitab nende kandmisest kaitseväetava- ja pidulikul vormil. Kõigi nende kandmisest kaitseliitlase vormil ei oleaga ühtegi sõna.

Kaitseliitlase vormiks on praegu määratud kaitseväe välivormi lõikeline ja samastmaterjalist rõivastus. Selle teevad Kaitseliidu vormiks üksuse embleemid ja ametikohatunnused. Mitmetel suurõppustel on kaitseliitlased riietatud abi korras saadud Rootsijne vormidesse, millel on Kaitseliidu üksuste tunnused. Järelikult peab nendel olema kakoht medalite, aumärkide, kooli- ja laskeklasside märkide kandmiseks ning kord, millalkantakse medaleid, millal medalilinte jne.

Paljud kaitseliitlased on kaitseväe auastmete omanikud. Kas neid tunnuseid kantak-se koos Kaitseliidu ametikoha tunnustega ja kes on siis vanem, kas kaitseliitlane kuikapral või kui malevapealiku abi? Samas on teada, et kaitseväe välivormil aumärke eikanta (erand kinnitab reeglit: missioonilt tulnud kaitseväelased on ajalehefotol kas värs-kelt annetatud aumärgi või ka suurema hulga medalitega). Ei hakka ju üks õige Eestimees oma väljateenitud autasudega peoülikonna revääril eputama või laskma neid omaviimsel teekonnal padjal kanda.

Kus ja kuidas saavad tuhanded kaitseliitlased kanda oma auga väljateeni-tud aumärke?

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:3458

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1459

kaitse1nr2005.p65 11/05/2005, 17:1460

Documents

kaitse1nr2005.p65 1 11/05/2005, 17:13kaitseliit.ee/files/kaitseliit/img/files/KK2005-1-2.pdf2005/01/02 · Täna 15 aastat tagasi taastati Järva-kandis Kaitseliit. Seda tehti rahva