Leisi Keskkooli häälekandja

Nr 23. 12.03.2013

Veebruar on talve kõige kül-

mem kuu, mis ilmutab juba

ka kevade märke. Päevad lä-

hevad järjest pikemaks ja

päikesekiired poevad hinge.

Möödus üks õppeaasta tegu-

samaid kuid, mille jooksul

selgusid kooli kõige tegijamad

isiksused, sai liugu lasta,

kaarte saata ja meie isamaa

sai aasta võrra vanemaks.

Veebruar algas kooliaasta ühe

tippsündmusega, milleks on

üritus „Aasta tegijad“. Koolipe-

re valis oma lemmikud ja ühes-

koos nauditi muusikaliste vahe-

paladega pikitud galaõhtut. Tä-

name esinejaid ja vilistlasi, kes

soovisid panustada kooli tradit-

sioonide jätkamisse. Vastlapäev

möödus lustakalt nagu ikka ja

lumes hullata said kõik soovi-

jad. Kelguralli pani proovile ka

klassikaaslaste koostöövõime ja

muutis näod rõõmsaks. 14.

veebruaril ehk sõbrapäeval oli

koolimaja täidetud magusate

aroomidega ja sel päeval öeldi

ei tülitsemisele. Eesti Vabariik

sai juba 95- aastaseks ja sel pu-

hul tehti ka koolis kokkuvõte

möödunud poolaasta õpitule-

mustest. Tublimad said diplomi

ja šokolaadi ning nõrgematele

anti mõista, et ka neil on või-

malik samasuguse tunnustuse

poole pürgida. Lisaks eelmaini-

tud sündmustele toimus veeb-

ruaris veel palju spordi-, tead-

miste-, ja kultuurialaseid tege-

vusi, millest Leisi Keskkooli

õpilased agaralt osa võtsid.

Märtsis on oodata veel palju

põnevaid tähtpäevi ja tegevusi.

Kui poisid olid tähelepanu

keskpunktis novembris, siis

märtsis ootab meid ees tüdruku-

te nädal. Kohale tulevad põne-

vad külalised ja loomulikult

saab end konkurentsis teistega

proovile panna. Tulekul on ka

mitmed spordivõistlused ning

majandusolümpiaadi piirkonna-

voor, mis peetakse Leisi Kesk-

koolis. Kõiki peaks rõõmusta-

ma ka vaheaeg, mis pakub ko-

sutust pikast kooliveerandist

tingitud vaimuväsimusele. Enne

seda on aga emakeelepäev, kus

näeme mitmeid huvitavaid te-

gelasi.

Nüüd tuleb võtta viimast suusa-

ja kelgumõnudest, sest nii tore

kui kevadine päiksepaiste ka

poleks, on ta lumele halastama-

tu ja sulatab suurimadki lume-

memmed. Ka need, kelle õpi-

kud on talvel kinni külmunud,

saavad nüüd uuesti avada, et

kevadel uhkusega taas üks õp-

peaasta lõppenuks kuulutada.

Soovin teile kõigile päikselist

kevadet ja rõõmsat meelt.

Rander Süld

Kevadsoojus läheneb

2

Sellel aastal sai Eesti Vaba-

riik 95-aastaseks ning nagu

ikka kombeks, toimus selle

tähtsa päeva auks ka 22.

veebruaril pidulik aktus, kus

peeti kõnesid ja esinesid eri-

nevate klasside õpilased.

Eesti Vabariigi pidulik aktus

algas lipu sissetoomise ning

hümni laulmisega. Peale seda

sai sõna Leisi Keskkooli direk-

tor Tõnu Erin, kelle kõne oli

suunatud õpilastele, kes peaks

oma õpitulemusi parandama.

Peale direktori kõnet sai sõna

Leisi vallavanem Ludvik

Mõtlep, kes rõhutas oma kõnes

päeva olulisust ja kättevõidetud

vabaduse tähtsust. Järgmiseks

võeti kodutütarde ridadesse

vastu uued liikmed ning mudi-

laskoor esitas loo „Vahva saar“.

Arvatavasti läks kõigile hinge

12. klassi õpilase Leanika koos-

tatud isamaateemaline luuleka-

va ning õpilaste esitatud laul „

Eesti muld ja Eesti süda“. Luu-

lekava esitasid Toomas, Iti-

Jantra, Kenn ja Peeter, ning lau-

lu esitasid Hanna Mari, Viljo,

Rait ja Margus. Peale luulekava

laulis Elisa sünnipäevalaulu.

Järgmiseks tunnustasid tublisid

ja väga tublisid õpilasi Leisi

vallavanem Ludvik Mõtlep,

Leisi Keskkooli direktor Tõnu

Erin ja õppealajuhataja Riina

Sirg. Kahjuks tuleb tõdeda, et

tublisid õpilasi on vähemaks

jäänud, seega peaksime rohkem

pingutama, et meie tulemused

paremad oleksid. Aktuse lõpe-

tasid Rainer ja Jüri lauluga

„Tahan saada presidendiks“.

Loodame, et Eesti Vabariigi

95. aastapäevale pühendatud

aktus jättis kõigile südamesse

jälje ning täname kõiki tublisid

korraldajaid ning esinejaid.

Joonatan Humal

Tähistati Eesti Vabariigi 95. aastapäeva

3

Vastlapäev möödus sel aastal

rahulikult, söödi vastlakukleid

ja lasti liugu.

Selle päeva puhul toimus ka

ülekooliline teatevõistlus , kus

selgitati välja kiireimad ja

osavaimad kelgutajad. Vane-

mad õpilased võistlesid esime-

sel pikal vahetunnil ja noore-

mad teisel pikal vahetunnil .

Parimateks osutusid 3. klass, 5.

klass, 9. klass ja 11. klass.

Hiljem, peale koolipäeva

lõppu, käis nii mõnigi kiri-

kumäe peal liugu laskmas ja

välja selgitamas, kellel tulevad

kõige pikemad linad.

Rait Metsamaa

Vastlapäeval lasti liugu ja söödi kukleid

4

1.veebruaril toimus Leisi

Keskkooli aulas üheksas

“Aasta tegijate” pidu, kus

tunnustati möödunud aasta

silmapaistvamaid tegijaid

kümnes erinevas kategoorias.

Õhtujuhtideks olid Sander

Põlluäär ja Karel Õitspuu,

kes võitsid kohe publiku süm-

paatia humoorikate sketšide

ja väljaütlemistega. Muusika-

lisi vahepalasid pakkusid

Gerrit Arge ja Kristina Liiv.

Igas kategoorias anti välja kaks

auhinda (v.a aasta töötaja ja

aasta õpilane): üks põhikooli-

(7.-9. kl) ning teine gümnaa-

siumiõpilasele (10.-12.kl). Aas-

ta sportlase tiitli nominendid

põhikoolis olid Raivo Kuusk,

Sander Süld ning Iiv Aavik.

Parimaks osutus Iiv Aavik. Sa-

ma kategooria nominendid

gümnaasiumis olid Andre Aus,

Kairi Asper ja Den Tarmo

Tool. Sportlikemaks neist osu-

tus Andre Aus. Auhinnad andis

üle Karel Õitspuu. Aasta intelli-

gendi nominendid põhikoolis

olid Juhan Reis, Greetel

Männiste, Tõnis-Kristjan Nava

ja Hanna Mari Villsaar. Auhin-

na pälvis Tõnis-Kristjan

N a v a . G üm n aas i um i os a

nominendid olid Kairi Ansper,

Peeter Rist ja Rander Süld.

Tunnustuse osaliseks sai

Rander Süld. Auhinnad andis

üle Kristi Orgmets. Aasta sõbra

nominendid põhikoolis olid

Olev Sten Erik Jõgi, Sander

Süld, Greetel Männiste, Kairi

Ansper ja Juss Ansperi. Auhin-

na sai Olev Sten Erik Jõgi.

Gümnaasiumi nominendid olid

Daniel Toomas Vajak, Viljo

Vallik ja Rander Süld. Võitjaks

osutus Daniel Toomas Vajak.

Auhinnad andis üle Meeli

Stankevitš. Aasta talendi

nominendid põhikoolis olid

Raivo Kuusk, Juss Ansperi ja

Hanna Mari Villsaar. Talendi-

kaim neist oli Hanna Mari

V i l l s aa r . G ü m n aas i u m i

nominendid olid Jan Hioväin,

Iti-Jantra Metsamaa ja Margus

Traumann. Parimaks osutus Iti-

Jantra Metsamaa. Auhinnad

andis üle Kristina Liiv. Aasta

aktivisti nominendid põhikoolis

olid Iiv Aavik, Hanna Mari

Villsaar, Sander Süld ja Kaupo

Humal. Tunnustuse osaliseks

sai Hanna Mari Villsaar.

Gümnaasiumi nominendid olid

Rander Süld, Iti-Jantra Metsa-

maa ja Rait Metsamaa. Auhinna

pälvis Iti-Jantra Metsamaa.

Auhinnad andis üle Anu Noor.

Aasta tujutõstja nominendid

põhikoolis olid Sander Süld,

Juhan Reis ja Raivo Kuusk. Tu-

jutõstja tiitli sai Juhan Reis.

Gümnaasiumi nominendid olid

Viljo Vallik, Kenn Teesalu, Jan

Hioväin ja Den Tarmo Tool.

Auhinna sai Viljo Vallik. Au-

hinnad andis üle Artur Laul.

Aasta kaunitari nominendid põ-

hikoolis olid Hanna Mari Vill-

saar, Elina Sepp ja Merilin

Kaubi. Tunnustuse osaliseks sai

Elina Sepp. Gümnaasiumi

nominendid olid Eliise Sepp,

Gerli Trumm, Leanika Põlluäär

ja Gertrud Uustalu. Võitjaks

osutus Leanika Põlluäär. Au-

hinnad andis üle Gerrit Arge.

Aasta härrasmehe nominendid

põhikoolis olid Iiv Aavik, Olev

Sten Erik Jõgi ja Kalvi Nõmm.

Tunnustuse osaliseks sai Iiv

A a v i k . G ü m n a a s i u m i

nominendid olid Viljo Vallik,

Rander Süld ja Daniel Toomas

Vajak. Auhinna pälvis Viljo

Vallik. Auhinnad andis üle

Eliis Õitspuu. Aasta töötaja

nominendid olid Andi Mägi,

Rein Ojasoo ja Inge Kask. Aas-

ta töötaja tiitli pälvis Rein Oja-

soo. Auhinna andis üle Daniel

Toomas Vajak. Aasta õpilase

nominendid olid Hanna Mari

Villsaar, Rander Süld ja Olev

Sten Erik Jõgi. Tunnustuse osa-

liseks sai Rander Süld. Auhin-

na andis üle Sander Põlluäär.

Peale auhindade üleandmist sai

muusikat nautida ja tantsida,

esinesid Gerrit Arge ja Kristina

Liiv. Kuigi osavõtjate arv oli

väga tagasihoidlik, oli õhtu si-

sukas ning meeleolukas.

Leanika Põlluäär

Aasta tegijad 2012

5

6

Nagu ka mujal maailmas, tä-

histasime meie oma koolis 14.

veebruaril sõbrapäeva.

Hommikul koolimajja astudes

anti igale õpilasele poolik süda

ja eesmärk oli koolirahva hul-

gast oma südame teine pool

üles leida. Paljud leidsid enda

teise poole kerge vaevaga, teis-

tel aga võttis see aega. Kuna

sõbrapäevaga seostatakse pu-

nast ja roosat värvi ning ka sü-

dameid, siis võis märgata neid

ka õpilaste riietuses. Samuti oli

igal klassil oma sõbrapäeva-

postkast, mis võimaldas saata

oma sõpradele kaarte ja neid

ka ise saada. Võimalik oli ka

jäädvustada see ilus päev, lastes

teha endast koos oma sõbraga

pilti. Üksteist leidnud paaride

vahel loositi ka välja auhindu.

Esimesena registreerisid ennast

Iiv Aavik & Marys Rihkrand,

kes said ka esimese šokolaadi

omanikeks. Leisi Keskkooli

ujula vabapääsme võitsid Viljo

Vallik & Kärt Aulik. Loosi tah-

tel said šokolaadi omanikeks

veel Kairi Ansper & Samuel

Erman, Marko Leiman &

Mariliis Rahu, Juhan Reis

&Reena Kull, Laura Altmäe &

Kaupo Rozenkron, Märt Mar-

tinson & Ene Smolin, Aet-Kadi

Kald & Mihkel Villsaar,

Õnnely Rahu & Aleks Süld ja

Maarja Jaakson & Kaur-Marcus

Kanemägi.

Sõbrapäev oli tore ja loodeta-

vasti said kõik sellest päevast

ainult positiivseid emotsioone

ja pidagem sõpru ikka muul ajal

ka meeles, mitte ainult sõbra-

päeval, sest sõbrad on meile

kõigile tähtsad.

Eliise Sepp

Elu ei ole midagi ilma sõpradeta

7

1.-2.03.2013 toimus Tallinna Ülikoolis üleriigilise ingli-

se keele olümpiaadi lõppvoor, kus 12. klassi õpilane

RANDER SÜLD näitas suurepäraseid teadmisi, saavuta-

des II koha. Õnnitleme!

Rander Süld saavutas hiilgava tulemuse

3. ja 5. klassi õpilased külas-

tasid 28. veebruaril pääste-

ametit ja peale seda vaatasid

Kuressaare Linnateatris eten-

dust ’’Kunksmoor ja kapten

Trumm’’.

Esmalt sõitsid õpilased külas-

tama päästeametit, kus neile

näidati päästeameti autosid ja

selgitati , kuidas tuletõrjuja

peab väljakutse korral käituma.

Lapsed said teada, et tulekahju

korral on tuletõrjujal vaid üks

minut aega , et end valmis sea-

da ja majast lahkuda. Suurt äre-

vust tekitas noortes võimalus

alla lasta päästeametis olevast

torust ja ka tuletõrjeautod aval-

dasid muljet. Ainar arvas:

’’Päästeametis olid tegijad au-

tod, aga kõige lahedam oli to-

rust alla lasta.“

Edasi suunduti teatrisse eten-

dust ’’ Kunksmoor ja kapten

Trumm’’ vaatama. Etenduse

suhtes olid õpilased eriarvamu-

sel, mõni pidas näidendit iga-

vaks . Timo arvas: „ Mulle ei

meeldinud teater, sest see pol-

nud eriti naljakas. ’’ Teised pi-

dasid näidendit aga põnevaks ja

naljakaks. Maarja sõnas:

’’Teatris oli põnev, eriti meel-

dis mulle kapten Trumm. ’’

Mõne õpilase jaoks oli üldsegi

bussisõit päeva lõbusaim osa.

Peale teatrit viidi õpilased bus-

siga koju ja päeva võttis Triinu

kokku lausega ’’Terve päev oli

lahe ! ’’

Janika Palits

Õpilased külastasid päästeametit ja käisid teatris

Veebruaris võisteldi mitmel

maakondlikul olümpiaadil ja

selgusid maakonna parimad

nii emakeele tundmises, bio-

loogia oskustes kui ka võist-

kondlikul „Nuputa“ võistlu-

sel. Lisaks eelmainitutele näi-

dati loogilise mõtlemise os-

kust ja keeletaipu ka lingvisti-

kas, mille tulemused selguvad

märtsis.

2. veebruaril toimunud bioloo-

giaolümpiaadil osalesid meie

koolist Eva Toompuu, Kaupo

Humal, Iiv Aavik ja Rander

Süld. 7. klassi poiss Kaupo Hu-

mal jagas 4.-6. kohta ja Rander

Süld jagas 12. klassi arvestuses

2.-3. positsiooni.

„Nuputa“ võistlusel 7. veebrua-

ril sai Leisi Keskkooli võist-

kond väärika 3. koha. Tiimi

koosseisu kuulusid Iiv Aavik,

Kaupo Humal ja Emilia

Rozenkron. „Nuputa“ raames

toimunud peastarvutamise

võistlusel saavutas Kaupo Hu-

mal 4. koha.

Emakeeleolümpiaadil, mis toi-

mus 9. veebruaril, osalesid

Hanna Mari Villsaar üheksan-

dast klassist, Kairi Ansper ja

Diana Rist kümnendast klassist

ning Ann Saks üheteistkümnen-

dast klassist. Leisi Keskkooli

parima tulemuse eest hoolitses

Diana Rist, kes saavutas oma

vanuserühmas 2. koha ja kohe

tema järel sai kolmanda koha

Kairi Ansper. Samaväärse tule-

muse tegi ka Hanna Mari Vill-

saar, kes jagas 3.-4. kohta.

Rander Süld

Olümpiaadidel pandi teadmised proovile

8

Neljapäeval, 21. veebruaril

käisid 4 Leisi Keskkooli noor-

meest Kuressaares Saaremaa

Ühisgümnaasiumis ajusid ra-

gistamas, sest seal toimus

s p o r d i m ä l u m ä n g u

„Bumerang“ maakondlik

võistlus.

Kohale oli tulnud 3 kooli: Leisi

KK, Kuressaare Gümnaasium

ja Saaremaa Ühisgümnaasium

(kahe võistkonnaga). SÜG-i ja

KG võistkonda kuulusid ainult

gümnaasiumiõpilased, aga Leisi

kasutas ka põhikooli noormees-

te abi.

Võistlus oli algusest lõpuni vä-

ga huvitav ja intrigeeriv. Kuni

viimase küsimuseni jagasid

Leisi KK, SÜG 11 ja SÜG 10

võrdselt 25 punktiga 1. kohta,

KG oli jäänud 6 punktiga kau-

gele maha. Viimase küsimuse

vastasid õigesti SÜG 11 ja Leisi

KK, seega oli oodata lisaküsi-

must, mis pidi võitja välja sel-

gitama ja seda ta ka tegi. Lisa-

küsimuseks oli jalgpalli MM

võitjate, toimumisaegade ja -

kohtade üleskirjutamine. Lisa-

küsimus tõi SÜG 11-le võiduks

vajalikud 2 edupunkti Leisi

meeskonna ees ning seega said

nad võimaluse esindada Saare-

maad vabariiklikel võistlustel.

Võistluse lõpuks kujunes selli-

ne paremusjärjestus: 1. koht -

SÜG 11, 2.koht - Leisi KK, 3.

koht -SÜG 10 ja 4. koht KG.

Leisi Keskkooli meeskonda

kuulusid Iiv Aavik, Cris-Karlis

Lepp, Sander Süld, Rander

Süld ning juhendaja Arvo Lepp.

Sander Süld

Teine koht „Bumerangilt“

Juba kolmandat korda toimusid

15. veebruaril ujumise teate-

võistlused direktori nimelistele

rändkarikatele. Osalesid 7 klas-

si võistkonnad. Algklassidest

oli 4x25 m teateujumises parim

4. klassi võistkond, kes püstitas

ühtlasi oma vanuseklassi rekor-

di ajaga 1.35,0. Võistkonda

kuulusid Heleri Jalakas, Alek-

sandra Trei, Karoli Mägi ja

Raigo Lorius. Teiseks tuli

3.klassi võistkond ajaga 1.43,1,

koosseisus Aveli Kane, Triin

Rahu, Rait Kaljumäe ja

Markkus Erin-Uussaar. Kol-

manda koha said 2.klassi poisid

Oskar Mathias Kallas, Rainer

Simon, Kevin Humal ja Andero

Mägi ajaga 2.15,6.

Keskastme 4x50 m teateujumi-

ses püstitas absoluutse kooli

rekordi 6. klassi võistkond

koosseisus Kaili Nurk, Mesike

Tõrv, Marko Leiman ja Mihkel

Villsaar, saades ajaks 2.35,5.

Sellega ületasid nad eelmise

kooli rekordi 11,5 sekundiga.

Teiseks tuli 7.klassi võistkond

koosseisus Greete Kask, Emilia

Rozenkron, Kaarel Jalakas ja

Iiv Aavik ajaga 2.54,9. Kolmas

koht kuulus 5.klassile koossei-

sus Inge Si l las te, Elo

Rosenfeld, Ranno Rand ja Ai-

nar Kane ajaga 3.56,9.

Gümnaasiumi au päästis

10.klassi võistkond, kes pani

oma võistkonna välja mõnin-

gaste mööndustega. Osalesid

Rutt Metsamaa, Carl-Hillar

Stankevitš, Mihkel Kristofer

Vajak ning õrnemat sugu esin-

davas vormis Vallo Õun. Tule-

mus oli 3.18,2.

Kahjuks ei suutnud oma klassi

esindust välja panna 8., 9., 11.

ja 12. klass. Tänan osalejaid

meeldiva sünnipäevakingi eest

ning loodan, et järgmisel aastal

on osalejaid rohkem ning rekor-

did taas kord ohus.

Võistluste protokoll ja edetabel

on üleval kooli kodulehel Tee-

n u s t e r u b r i i g i s

„Ujumisvõistluste tulemused“ -

h t t p : / / w w w . l e i s i . e d u . e e /

wwwmain/index.php?id=60

Tõnu Erin

Ujumise III teatevõistlused

9

Welcome to England ehk Kuidas ma Inglismaal käisin

Kui mõelda Inglismaale, tuleb

arvatavasti paljudele esimese

asjana silmade ette Big Ben ja

Toweri kindlus. Minul neid kul-

tuuriväärtusi küll külastada ei

õnnestunud, kuna meie reisi

sihtpunktiks oli hoopis linnake-

ne Londonist paarkümmend

kilomeetrit loode pool - Bir-

mingham. Sellest hoolimata

avastasin selle paari päeva

jooksul nii mõndagi huvitavat

ning kohati lausa šokeerivat

Inglismaa ning inglaste kohta.

Vihm on Inglismaal nii tüüpili-

ne nähtus, et arvatavasti pole

vahet, kas külastada seda riiki

suvel või talvel, ikka saab suure

tõenäosusega vihmavalingu

kaela. Meile võib see tunduda

küll äärmiselt ebameeldiv, kuid

inglased on sellega nii harju-

nud, et isegi väike vihmasabin

ega lumesadu ei takista neil

poolpaljalt tänaval ringi lippa-

mast. Asi, mis mind kõige roh-

kem hämmastas, oligi inglaste

ülimalt napp riietus. Kui meie

kanname 5-kraadise külmaga

mütsi, salli ning paksu jopet,

siis inglaste tüüpiline riietus

sellise ilmaga on T-särk ja mi-

niseelik. Paneb mõtlema, et kui

nad keset talve nii napilt riides

on, siis suvel peavad nad küll

täiesti alasti ringi liikuma.

Kui nüüd veidike inglise noor-

test rääkida, siis pean hoiatama

kõiki, kes kavatsevad kunagi

sinna sattudes klubituuri ette

võtta. Selles vallas on inglased

teile kõvaks konkurendiks. Nei-

le pole mingi probleem keset

talve öö magamiskottides klubi

ukse taga veeta, et endale järg-

miseks õhtuks ikka koht kind-

lustada. Seega, kui te ei ole just

huvitatud koos purjus ja eriti

lõbusas tujus noortega pea 500-

meetrises järjekorras seismisest,

oleks parem selline mõte juba

eos maha matta.

Reis jooksul õnnestus meil teha

tutvust ka sealsete šopingu-

võimalustega ning oma suureks

üllatuseks avastasin, et Inglis-

maalt saab paljusid esemeid

soetada tunduvalt odavamalt

kui Eestist. (Näiteks saab sealt

ühe kauni pulmakleidi ainult

199 naelaga.) Minu soovitus

kõikidele šopahoolikutele oleks

pood nimega Forever 21,mille

leiab Bullringi kaubanduskes-

kusest.

Veel üks pisike soovitus. Kui

Inglismaale lähete, proovige

hoiduda söögi ostmisest toidu-

poodidest. Muidugi võib viga

olla ka minu maitsemeeltes,

kuid pea kõik, mida ma sellis-

test kohtadest ostsin, oli täielik

rämps.(Veel üks põhjus sealse-

test toidupoodidest eemale hoi-

da, on kohutavad automaat-

kassaaparaadid. Ainuke asi ,mis

takistas mind ühte sellist puruks

peksmast, oli poes viibiv turva-

mees.)Mida siis sellises olukor-

ras teha, nälga ka ju ei tahaks

jääda. Otsi üles mõni

McDonald`s või hüppa läbi mõ-

nest õdusast kohvikust.

Minu reisi eesmärgiks ei olnud

siiski oma riidekapi täiendami-

ne ega vaatamisväärtustega tut-

vumine, vaid University

College Birminghami külastus.

Selles koolis õpib muide ka üs-

na palju eestlasi, kellest kahega

õnnestus meil ka kohtuda. Kool

pakub suures valikus õppeai-

neid, alates spaa- teenindusest

ning lõpetades sporditeraapia-

ga. Kuna meie aeg oli piiratud,

oli meil igaühel võimalik külas-

tada ainult kahte loengut. Sel-

lest hoolimata sain üsna hea

pildi sealsest koolielust ning

peab ütlema, et kui õppeainete

valikus oleks olnud midagi mi-

nu maitsele, oleks ma kohe sin-

na kooli kandideerinud. Kas te

suudaksite ette kujutada, et teil

oleks võimalus veeta osa oma

kooliajast Tais või Uus-

Meremaal? UCB-s on selline

asi võimalik. Just õpilaste prak-

tiliste oskuste arendamist pee-

takse seal väga tähtsaks ning

see on selle kooli suur eelis pal-

jude Eesti ülikoolide ees.

Inglismaale minnes peab kind-

lasti arvestama ka sellega, et

see on väga multikultuurne riik.

Oma reisi jooksul kohtasin ma

hulgaliselt mustanahalisi, hiin-

lasi, jaapanlasi, moslemeid ning

isegi juute. So,racists better

keep out.

Lisaks kõigele sai ümber lüka-

tud ka üks müüt inglaste kohta.

Väga vale on väide, et pea kõik

inglased on ülekaalulised. Kogu

seal oldud aja jooksul ei näinud

ma mitte ühtegi ülekaalulist .

Seega pole veel põhjust karta,

et inglased ameeriklasteks muu-

tuma hakkaksid.

Peab tunnistama, et see reis oli

pisikene pettumus. Millegipä-

rast olen ma kogu aeg arvanud,

et Inglismaa on USA- sarnane

riik, mis on täis pilvedesse kõr-

guvaid hooneid. Birmingham

on aga võrrelav Tallinnaga. Sa-

mas sain ma teada palju uut

Inglismaa ja inglaste kohta. Eri-

ti meeldisid mulle inglaste ven-

nalik suhtumine ja viisakus,

millest eestlastel kõvasti puudu

on. Võimaluse korral lähen sin-

na kindlasti tagasi.

Inger Maie Saks

10

Ühel talvisel veebruarikuu päe-

val käisime koolis ringi ja kü-

sitlesime kaasõpilasi aktuaalsel

teemal. Millised probleemid

Saaremaal huntidega on ja mil-

lisel seisukohal ollakse, sellest

rääkisid meile noored.

Vahetunni ajal klassis istunud

tütarlapse arvates on hunte Saa-

remaal just piisavalt, probleem

olevat vaid selles, et lambakas-

vatajaid on rohkem ja seega

puutuvad hundid lammastega

ka rohkem kokku kui varemalt.

Tema arvates on huntidel roh-

kemgi õigust Saaremaal olla

kui lambakasvatajatel, sest hun-

did ei saa ju ometi ka kõige pa-

rema tahtmise korral siit lahku-

da.

Probleemid huntidega on meie

maakonnas viimasel ajal vägagi

aktuaalsed ja seda kinnitas ka

enamik vastajaid, kes seda kohe

esimese asjana mainisid. Paari

noormehe sõnul olevat meil

hunte tõesti liiga palju ja jahi-

mehed peaks nende ridu natuke

vähendama.

Vastanud poistest olid kõik pi-

gem lambakasvatajate ja jahi-

meeste, kui huntide poolt. Ai-

nult üks poistest arvas, et hun-

did on toredad loomad ja nad

tuleks rahule jätta. Tüdrukud

vastasid kõik kui ühest suust, et

neil küll huntide vastu midagi

pole. Ühe tüdruku arvates on

need probleemid ainult lamba-

kasvatajate ettekääne raha saa-

miseks.

Vastajate seas leidus ka neid,

kes pole mingitest huntidest

Saaremaal midagi kuulnud,

veel vähem siis nendega seotud

probleemidest.

Tegelikult on hundid Saaremaal

kogu aeg olnud, lihtsalt viima-

sel ajal on nende arvukus natu-

ke tõusnud ja seepärast ristuvad

nende teed ka inimestega roh-

kem. Mitmed hundid on ka ja-

himeeste püssitorude ette jää-

nud, mis mõnede tüdrukute

meelest on huntide suhtes eba-

aus, sest ka nemad tahavad kus-

kil elada.

Praegusel hetkel pole hundi-

probleemidele sobivat ja kõigile

meeltmööda olevat lahendust

veel leitud ja seda ei tehta seni,

kuni lambakasvatajad, jahime-

hed ja tavainimesed on üksmee-

lele jõudnud, aga loodetavasti

suudetakse ikkagi leida see

kuldne kesktee, mis kõigi (ka

huntide) seisukohti arvestab.

Kaupo Rozenkron

Romet Maripuu

Mida arvavad õpilased huntidega seotud probleemidest

Saaremaal?

Intervjueerisin meie kooli logo-

peedi - õpetajat Janne

Traumanni, et teada saada, kui

raske on tegelikult olla õpetaja,

sealhulgas ka klassijuhataja.

Kas on raske olla logopeed?

Ja miks?

Peaksin alustama sellest, et olen

koolis peamiselt eripedagoog.

See tähendab seda, et ma õpe-

tan lihtsustatud õppekava lapsi.

Käesoleval aastal õpetan 6.

klassi õpilastele eesti keelt, ma-

temaatikat, loodusõpetust ja

ajalugu. Lisaks sellele olen

muidugi logopeed ning toetan

algklasside õpilaste kirjaliku

kõne arengut. Paar korda näda-

las teen logopeeditööd ka

Pärsama lasteaias.

Ma ei pea seda tööd raskeks,

pigem huvitavaks. Ma õpetan

neid lapsi, kes ei suuda õppe-

materjali eakaaslastega samas

tempos omandada. Nendega

peab olema väga kannatlik ja

samas leidlik, et avastada need

võimalused, kuidas õpilastele

uut materjali arusaadavaks teha.

See töö õpetab väikestest võitu-

d e s t r õ õ m u t u n d m a .

Kuidas te õpilastega hakkama

saate?

Ma usun, et saan nendega piisa-

valt hästi hakkama. Mõnega

paremini, teisega halvemini.

Vahel tuleb häält tõsta, et end

kuuldavaks teha, aga teinekord

aitab huumor hädast välja.

Kas teile meeldib teie töö? Meeldib, sest see on just see,

mida ma teha tahan. Ma ei ole

oma elukutsevalikut veel korda-

gi kahetsenud. Mulle meeldib

lastega töötada. Ja nüüd on mul

juba pea neli aastat olnud au

olla klassijuhataja ning juhen-

d a d a k a n o o r i .

Kas on väga raske olla klassi-

juhataja?

Ei ole raske, pigem huvitav.

Pean tunnistama, et 8nda klassi-

ga ei ole kunagi igav. Mul on

hea meel, et ma selle klassi ju-

hendada sain.

Õpetaja Janne Traumann ei kahetse oma elukutsevalikut

11

Kas teile meeldib koolis tööta-

da ja miks?

Meeldib, kuna mulle meeldib

minu töö, meeldivad õpilased ja

kolleegid ning meeldib kaas-

aegselt sisustatud koolimaja.

Kas on midagi, mida tahaksi-

te muuta?

See on hea küsimus. Kui tõesti

midagi muuta, siis ma arvan, et

see oleks seotud õpilaste suure

õpikoormusega. Sooviksin, et

õpilastel oleks vähem koduseid

ülesandeid. Ise emana näen kõr-

valt, kui palju kulub aega ko-

duste ülesannete tegemiseks ja

kui vähe aega muudeks asja-

deks. Ja kui lapsed on haigeks

jäänud, siis ei saa nad endale

lubada kodus terveks saamist.

Seda oodates jõuavad teised

teha ära mitu kontrolltööd. Ja

need tuleb sellel vaevalt terve-

nenud noorel inimesel suuta ära

teha enne, kui tähtaeg kukub.

Kellena näete end kümne aas-

ta pärast?

Kümme aastat on nii pikk aeg,

et ei või iial teada, mis selle aja

peale juhtunud on. Siiski usun,

et kümne aasta pärast olen oma

endisel tööpostil. Aga eks aeg

näitab.

Kati Aus

8.02.2013 toimus Tallinnas Si-

kupilli Keskkoolis TORE aasta-

koosolek-konverents, mille raa-

mas tähistati ka ühingu

17.sünnipäeva.

Päeva esimene pool oli ametli-

kum – kinnitati ühingu tegevu-

seks tähtsaid aruandeid, valiti

uus juhatus ning tutvustati aasta

2013 tegevuskava. Peale lõunat

jaguneti töötubadesse. Valida

sai 6 erineva töötoa vahel. Leisi

noored Greetel, Hanna Mari ja

Iti-Jantra valisid töötoa nimega

TOREdad massaazinipid.

Enne sünnipäeva tordi söömist

toimusid töötubade esitlused

ning mängude leiutamise kon-

kursile laekunud mängude tut-

vustused ning tunnustamine. Iti

-Jantra leiutatud mäng sai sellel

konkursil esimese koha.

Iti ise kommenteerib juhtunut

järgnevalt: „Kõik sai alguse

sellest, et mulle teatati laua-

mängude meisterdamise kon-

kursist. Mõtlesin selle peale

paar päeva ja lõpuks tuli ka

idee, mida teha. Kuna aega pol-

nud palju, pidin väiksemad de-

tailid jooksupealt paika pane-

ma. Üks päev laua taga meister-

damist ning mäng oligi valmis.

Võit tuli väga suure üllatusena.

Olin väga rõõmus ja rahul, et

vaev end ära tasus.“

Kelly Erin-Uussaar

TORE juhendaja

Leisi Keskkooli TOREkad

käisid Tallinnas konverentsil

12

Teated

Üritused

14.03—Emakeelepäev

14.03—Õppenõukogu

16-24.03—Kevadvaheaeg

28.03—Känguru võistlus

3.04—Maakoolide võrkpall P, Lümanda PK

5.04—Maakondlik Vendade Liivide konkurss

11.04—Maakondlik eesti keele tasemetöö 11.kl

13.04—Võimlemisfestival „Hea rüht kõigile“ ja

Koolitants

13.04—Maakonna inglise keele olümpiaad 6.-9.

klassidele

16.04—Põhikoolide maakondlik teatripäev,

SÜG