Abuls ir Gaujas kreis krasta pieteka. Upe ir laivojama visu sezonu no Kau tilta A Trikt.
Upe piemrota vienas dienas aktvas vai divu dienu atptas rema laivojumam.
Smiltenes apkrtn Abula karstos ierkotas atptas vietas, ir apskatmi interesanti vs- turiski un msdiens veidoti objekti. Tas gan veicams, ejot ar kjm vai braucot ar riteni. Ar laivm iespjams braukt pa Smiltenes apkrt- nes ezeriem.
Laivošanu pa Abulu iespjams skt ar no Lisas, cauri Triktas pievrtes ezeriem un tlk pa Abulu ldz Gaujai.
Iedomjies pirmdienas pusdienlaika biroja sa- runas, kad tavi koli dals ar saviem brvdienu piedzvojumiem no srijas “... k ms ar plos- tiem pa Gauju…”, “…nu, ms ar kanoe Salac” un tamldzgi, bet tu mazliet mklaini pasaki: “Ms ar sievu un skajiem pa Lisu no Dutkas ldz Brenguiem nolaidm. Bija patiešm super!” Neviltota interese garantta!
Maršruta skums ir pie vietjas nozmes cea tilta Dutkas ciemata tuvum B . Lisa šeit ir vien šaura straumte cauri niedrjam, kas pc pus- kilometra ieplst Dutkas ezer. Tlkie 3,5 km ved pa Dutkas, Pannas un Bazncas ezeru. Starp ezeriem ir niedrm aizaugušas sias caurtekas. Šis ir skaists un mierpilns maršruta skums.
Bazncas ezera gal ir skaidri saskatms Lisas tur- pinjums, un jau pc 230 m ir Lisas ieteka Abul. Abuls ir krietni lielka upe ar noturgu straumi, kas gan apraujas Triktas C centr pie tilta, kur skas dzirnavu dambja uzpludinjums.
Pc dzirnavm skas izteikta dens kustba, un nkamais 12,3  km garais posms ldz Brengu- iem ir ar labu un noturgu straumi.
Pie Brenguu dzirnavm E un alusdartavas, gleznain uzpludinjuma labaj krast, ir plaša labiekrtota apmetnes vieta ar dadm at- rakcijm brniem, labm sauošans iespjm sievm un Brenguu alus degustcijas iespjm vriem. Gads, ka Abula laivojums šeit ar bei- dzas, tomr nkamie un pdjie 5,5 Abula kilo- metri ldz Gaujai ir t vrti, lai tos ar nolaivotu! Aiz dzelzcea tilta Abuls ievijas majesttisku egu un prieu me, krasti ir ldz 10 m augsti. Šis ir skaistkais Abula posms. Maršrutu iesp- jams beigt tieši pie ietekas Gauj F vai turpint ceojumu pa Gauju ldz Valmierai.
1
Teperis Tepera ezers izveidots, aizsprostojot Abula upi. Ezera krast atrodas sporta komplekss, auto un kartinga trases. ee / Teperi järv moodustus Abulsi jõe ummistumisel. Järve kaldal asub spordikompleks, auto- ning kardirada.
2
Brzis
31
+ 371 64773708, www.hotelbruzis.lv Bijuš spirta bra pagrabos sidra un mea ogu vna raotne. Iespjams degustt un ie- gdties produkciju. Iepriekš piesakot + 371 29612267, iespja doties ekskursij raotn. ee / Kunagise spordibaasi keldris asuv siidri ja metsamarjaveini valmistamise koda. Toodangut on võimalik degusteerida ning kaasa osta. Eelneval registreerimisel + 371 29612267 on võimalik minna ka ekskursioonile.
3
smiltenes Hes Smiltenes muias pašnieks firsts Pauls Lvens 1901. gad Abula upes dens spku pirmo reizi prvrta elektrb, vec muias k Vidus ezera krast ierkojot dens ratu ar eneratoru. 1913. gad Lvens uzbvja t laika modernko HES Baltij. Pašlaik apskatma jaun privt HES, kas uzcelta 1999. gad. ee / smiltene HeJ Smiltene mõisaomanik vürst Pauls Livens kasutas 1901.aastal esimest korda elektri
5
7
smiltenes sv. Jzepa romas katou draudzes nams 150 m +371 29127456 Jaunk sakrl celtne Smilten, atklta 2002. gad. ee / smiltene püha Joosepi rooma katoliku koguduse hoone Kõige uuem sakraalhoone Smiltenes, avatud 2002. aastal.
tootmiseks Abulsi jõe voolu jõudu, ehitades vanasse mõisahoonesse vesiratta koos generaatoriga, mis asus Vidus järve kaldal. 1913. ehitati Livenesse tolle aja kõige modernsem HEJ Baltikumis. Täna on võimalik seal näha uut eraomandis olevat HEJ-i, mis ehitati 1999. aastal.
4
5
smiltenes muias komplekss 100 m Muia atrodas kaln, kur skusi veidoties msdienu Smiltene. Aplkojami vcu ordea pilsdrupu mru fragmenti. Pilsdrupu teritorij saglabjies Latvij viengais siera namiš, celts 1768. gad. Muias kompleks saimnieko Smiltenes tehnikums. Apmekltjiem ir iespjams baudt firsta madmas krumu lniju, firsta beereju, doties ekskursij pa muias kompleksu. ee / smiltene mõisakompleks Mõis asub mäe peal, millest sai alguse täna teatud Smiltene. Võimalik on külastada Saksa ordulinnuse lossivaremeid. Lossivareme territooriumil on säilinud Läti ainuke juustukoda, mis ehitati 1768. aastal. Mõisakompleksi haldab Smiltene tehnikum. Külastajatele on võimalus maitsta vürsti daamide maiuspalasid ning küpsetisi ja käia ekskursioonil mõisakompleksis.
8
Tiltleju ezers Uzpldints uz Abula upes. Iecienta makšeršanas vieta. ee / Tiltleju jarv Kai Abulsi jõel. Hinnatud kalastuskoht.
9
10
Jaunkai 30 m +371 29479731 Zivju audzšana un makšeršana. ee / Kalakasvatus ja kalapüük.
LV EE Abuls on Gauja vasakusse kaldasse suubuv lisajõgi. Jõgi on sõidetav igal hooajal alustades retke Kagu silla juurest A Trikatas.
Jõgi sobib aktiivseks ühe päeva retkeks või rahulikuks kahe päeva retkeks.
Smiltene ümbruses on Abulsi kallastele rajatud puhkealad ning seal saab tutvuda nii ajalooliste kui ka tänapäevaste vaatamisväär- sustega. Seda saab teha nii jalutades kui ka rat- taga ringi sõites. Paadiga on võimalik sõita ka Smiltene ümbruses olevatele järvedele.
Abulsi sõuderetke on võimalik alustada ka Lisast. Lisast õle järvede Trikatani ning sealt edasi mööda Abulsit kuni Gaujani.
Kujuta ette esmaspäevast lõunasöögi vestlust kontoris, kui kolleegid jutustavad oma puh- kuse aja seiklustest stiilis „..siis kui me parve- dega Gauja peal..”, „..ja meie kanuudega Salaci jõel”, sina aga ütled natukene müstiliselt: „me naise ja põngerjatega sõitsime Lisal Dutkast Brengulini. Lihtsalt super!“ Teesklemata huvi on garanteeritud!
Marsruudi algus on kohaliku tähtsusega silla juures Dutka küla lähedal B . Lisa on siin vaid kitsas pilliroogu kasvanud kanal, mis suubub poole kilomeetri pärast Dutka järve. Edasi kulgeb marsruut 3,5 km mööda Dutka, Panna ja Baznica järves. Järvede vahel on pilliroogu kasvanud ühenduskanalid. See on ilus ja rahulik algus marsruudile.
Baznica järve lõpus on selgelt näha Lisa järve jätku ning juba 230 meetri pärast suubub Lisa Abulsisse. Abuls on juba oluliselt suurem ning püsiva vooluga jõgi, mis jääb vaid korraks Tri- kata C keskuse silla juures, seal kus algab veski- tamme veehoidla, seisma.
Peale veskit on vee liikumine juba oluliselt pa- remini tuntav ning järgmine 12,3 km pikkune lõik kuni Brenguini on hea ja ühtlase voolugu.
Brengulu veski E ja pruulikoja juures maali- lisel paremal kaldal on sisse seatud puhkeala erinevate atraktsioonidega lastele, päevitamis- võimalustega naistele ning Brengulu õlle de- gusteerimise võimalusega meestele. Juhtub, et osad retkelised lõpetavad oma Abulsi retke just siin, kuid järgmised ja viimased 5,5 kilomeetrit mööda Abulsit kuni Gaujani on väärt sõitmist! Peale raudtee silda voolab Abuls majesteetlikku kuuse- ja männimetsa ning jõe kaldad on kuni 10m kõrged. See on kõige ilusam lõik Abulsil. Marsruudi võib lõpetada kohe jõe suubumisel Gaujasse F või võib ka jätkata mööda Gaujat kuni Valmierani.
attlums ldz upei
viesnca, viesu mja
11
B
dutka
12
Triktas sv. Ja luteru baznca +371 26519219 750 m Viena no lielkajm un greznkajm lauku bazncm Vidzem. Celta 1696. gad. ee / Trikata luteriusu püha Jaani kirik Uks suuremaid ja uhkemaid maapiirkonna kirikuid Vidzemes. Ehitatud 1696.aastal.
13
Triktas skola Celta 1938. gad. Skolas celtniecbu atbalstjis Valsts prezidents K. Ulmanis un enerlis J. Balodis. Skol ierkots novadptniecbas muzejs. Eksursija pa Triktu +371 26519219 ee / Trikata kool Ehitatud 1938.aastal. Kooli ehitamist toetasid toonane riigi president K. Ulmanis ning kindral J.Balodis. Koolis tegutseb koduloo muuseum. Trikata ekskursioon +371 26519219
14
zviedru salia Sena nocietinjuma vieta. Teika ststa, ka zviedri atkpjoties ar cepurm sanesuši saliu, iestdjuši liepu ar saknm uz augšu un teikuši: “Ja š liepa augs, ms atgriezsimies!” ee / zviedru (rootsi) saareke – Iidne vangipaik. Legendi kohaselt kuhjasid taganevad rootslased mütsidega kokku saare ning istutasid sellele pärna juurtega taeva poole öeldes: “Kui pärn hakkab kasvama, siis tuleme tagasi!“
15
24
25
avots T dens viens no gardkajiem tuvkaj apkrtn. ee / allikas Selle vesi on üks parimaid lähiümbruses.
õlut. Võimalik on osta Brenguu õlut, mida saab nautida vabaõhu õlleaias.
27
Mlestbas taka Takai dots Mlestbas vrds, jo te vrišais Abuls satiekas ar sievišo Gauju. Taka skas pie Jaunarjiem. ee / Milestibas (armastuse) rada Rajale pandi nimeks Armastuse rada, kuna seal kohtuvad maskuliine Abula ja naiselik Gauja. Rada algab Jaunaraji juurest.
26
Brenguu alusdartava E
+37164230272 Veco densdzirnavu k, kur darbojas ar maz HES, alu brv jau kopš 1969. gada. Iespja iegdties Brenguu alu un to baudt brvdabas alusdrz. ee / Brenguu õlle pruulikoda Vana vesiveski hoone, kus töötab ka väike HEJ, ning kus pruulitakse 1969. aastast
28
29
JaunarJi
40
30
Bekuru ozols 500 m Ozols 6,6 m apkrtmr Gaujas krast. ee / Bekuru tamm Gauja kalda. Ümbermõõduga 6,6 m.
C
Trikta
16
piemineklis niam Tlivaldim 300 m A. Vrpas veidotais piemineklis atklts 2011. gad. ee / Mälestusmärk eni Talivaldisele A. Varpa poolt loodud mälestusmärk avati 2011. aastal.
17
saieta nams depo 300 m Celts k ugunsdzsju depo. ka 2010. gad renovta. Skatu tornis. ee / seltsimaja depo Ehitatud tuletõrje depoona. Hoone renoveeriti 2010. aastal Vaatetorn.
18
Tlavas taurtjs 50 m Pie Triktas tilta upes labaj krast atrodas smilšakmens atsegums, kur 20. gs. 30. gados jaunieši studenti iegravjuši Tlavas taurtju vis augum. ee / Talava pillimees Trikata silla juures jõe paremal kaldal asub liivakivi paljaand, millesse noored – tudengid uuristasid 30. ndatel aastatel täismõõdus Talava pillimehe.
19
Triktas Hes Dzirnavas ar kanlu un slm. ee / Trikata HeJ Veski koos kanali ja lukkudega.
D
ši
20
z/s “abulli-2” 100 m Iespja iepazties ar krmmelleu audzšanu, nogaršot un iegdties ogas. ee / z/s “abullaci-2” Saab tutvuda põõsasmustika kasvata- misega ning maitsta ning osta marju.
21
JaundzrVTes
85
22
Vksna 50 m Dikoks 4,56 m apkrtmr Vkšuptes krast. ee / Jalakas 4,56 m ümbermõõduga puu Vkšnupite kaldal.
23
upMai
+371 29363463 Upes krast diakmens. Avots. Verstes stabs. ee / Jõe kaldal olev hiiglaslik kivi. Allikas. Verstapostid.
svargi zint! 1. Kad esi laiv, necelies kjs – apgzsies! 2. Lieto drošbas ldzekus! 3. Svargas lietas glab densnecaurlaidg mais! 4. Aiz tevis upe paliek trka – atkritumus em ldzi, neatstjot tos apmetu viets!
soovitused ja nõuanded! 1. Ärge tõuske paadis olles püsti – kukute ümber! 2. Kasutage turvavarustust! 3. Hoidke väärtuslikke esemeid veekindlas kotis! 4. Peale teid peab jõgi jääma puhtamaks – võtke oma prügi kaasa, ärge jätke seda puhkealale!
Trisma informcijas centri / Turismiinfokeskused:
Smiltenes TIC / Smiltene TIK +371 64707575, 29395200, Drza iela 3, Smiltene, Smiltene nov. www.smiltene.lv/turisms
Valmieras TIC / Valmiera TIK +371 64207177, Rgas iela 10, Valmiera www.visit.valmiera.lv
RIVERWAYS
Foto / Piltide autorid: A. Liepa
Baii +371 29408146, www.baili.lv
Barko +371 26466750, www.barko.lv
Ei +371 27852852, www.ezi.lv
45
MarŠruTi un pieeJas punKTi upei / VeeTurisMi Marsruudid Ja Jõele Juurdepääs