Kasutusjuhend ja tehniline kirjeldus...loetakse parameetrit V5 siis võetakse vastu impulssloenduri praegune seis (väärtus), juhul, kui impulssloenduri antud (stardi) väärtus on

SACO 16D1Häirekeskus

Kasutusjuhend ja tehniline kirjeldus

2

1MRS 752068-MUM EST

Avaldatud 2001-02-28Variant AKontrollitudHeaks kiidetud

Andmeid võidakse etteteatamata muuta

SACO 16D1Häirekeskus

Sisukord Omadused ............................................................................................................................................ 3Üldist ................................................................................................................................................. 3Kasutamine ........................................................................................................................................... 3Talitluste kirjeldus ................................................................................................................................ 4

Sissejuhatus .................................................................................................................................... 4Mehaaniline konstruktsioon ........................................................................................................... 5Ergutuskontaktide ahelad ............................................................................................................... 6Häirekanali funktsioonid ................................................................................................................ 6Häire visuaalne indikatsioon .......................................................................................................... 8Standardiseeritud operatsioonide järgnevused ................................................................................ 8Esimese häire indikatsioon ........................................................................................................... 10Sündmusregister ........................................................................................................................... 10Jadaliidese kaudu loetav sündmusregister ..................................................................................... 11Abiväljundid ................................................................................................................................. 12Grupihäire kanali signaalid ........................................................................................................... 12Heliseadme väljund ...................................................................................................................... 13Autokontrolli väljund ................................................................................................................... 14Blokeeringud ................................................................................................................................ 15Kanali blokeeringu konfigureerimise näide ................................................................................... 16Side jadaliides ............................................................................................................................... 17Plinkimise järjekorra sünkroniseerimine ....................................................................................... 17Programmeerimine ....................................................................................................................... 18Abitoitesüsteem ............................................................................................................................ 18

Kasutamine ......................................................................................................................................... 19Paigaldus ...................................................................................................................................... 19Klemmid ja juhtmestus ................................................................................................................ 20Käivitus ........................................................................................................................................ 21Talitlustest .................................................................................................................................... 21Häiretekstide kileleht .................................................................................................................... 21Väljundkontaktide toimingu valik ................................................................................................ 22Kasutusjuhend .............................................................................................................................. 23Esimese häire indikatsioon ........................................................................................................... 24Sündmuste järgnevuse register ...................................................................................................... 25

Programmeerimine ............................................................................................................................. 26Programmeerimise tehnika ........................................................................................................... 26Programmeerimise surunupud ..................................................................................................... 28Häirekanaliga seotud parameetrid ................................................................................................ 28

Häirekanali sisendi viite valimine ........................................................................................... 28Häirekanali ennistuse viite valimine ....................................................................................... 28Häirekanali tüübi või impulssloenduri valimine ..................................................................... 29Kanali indikatsiooni valimine ................................................................................................. 29"Pendelduse" kontrolli programmeerimine ............................................................................ 29Grupihäirete moodustamine ................................................................................................... 29

Mooduliga seotud parameetrid ..................................................................................................... 30Häire väljundreleede valimine ................................................................................................ 30Blokeeringute konfiguratsiooni valimine ................................................................................ 30Häirekeskuse SPA-siini alluvusnumbri valimine ..................................................................... 31Häirete järgnevuse valimine .................................................................................................... 31Jadasidepordi valimine ........................................................................................................... 32

Parameetri sätestamise kaart ......................................................................................................... 33Parameetrite tabel ......................................................................................................................... 34Kanali blokeeringu skeem ............................................................................................................. 35Häirekeskuse kaugjuhtimine ja info vahetus ................................................................................. 36Sündmuste koodid ....................................................................................................................... 40

Tehnilised andmed ............................................................................................................................. 40Katsetamine ........................................................................................................................................ 42Hooldus ja remont ............................................................................................................................. 42Vahetus- ja tagavaraosad ..................................................................................................................... 43

3

Omadused SACO 16D1 on autonoomne mitmekanalinemikroprotsessoril baseeruv häirekeskus.

16 kontaktidega juhitavat sees/väljas häire võiimpulsside loendaja kanalit keskuse kohta.

Neli väljundreleed, millest kaks on kasutajapoolt konfigureeritavad.

Helisignaali ja autokontrolli releeväljundid.

Häire visuaalindikatsiooniks on valgusdioodid.

Keskus on täielikult programmeeritav, kas esi-paneelil asuvate surunuppude abil või andmesidejadaliidese kaudu.

Numbriline kuvar esimese väljalülitus-häire indi-katsiooniks, sündmuste järgnevuse aruandluseksja programmeerimiseks.

Viimase 50 sündmuse register.

Andmeside jadaliides võimaldab lihtsa ühendusehäirekeskuse ja seire- ja/või juhtimissüsteemivahel.

Täiustatud töökindlussüsteem tugineb komp-litseeritud autokontrollile, mis sisaldab niiriistvara kui tarkvara "valvureid".

Paigaldatud keskusel on kõrge elektrilistehäiringute kindlus ja ploki kesta kaitseaste on IP54.

Üldist SACO 16D1 tüüpi häirekeskus on üks osaalajaamade sekundaarseadmete SPACOMsüsteemist

Sees/väljas häirekeskus on täiesti sõltumatumikroprotsessoril baseeruv seade, mis on ette-nähtud eraldiseisvana talitlevaks häirekeskseks.Keskus võib talitleda ka, info kogumise, salves-tamise ja juhtimise plokina. Keskus võib talitledaeraldiseisvana või integreerituna süsteemi.

Häirekeskus on varustatud 16 kanaliga, mistalitlevad NA (normaalselt avatud) või NS(normaalselt suletud) ergutuskontaktidest. Lisakson keskus varustatud nelja abi-väljundreleega.Üks neist on ettenähtud heliseadme juhtimiseks( vile, sumisti, sireen jne), teist juhitakse seadmesisese autokontrollisüsteemi poolt ja kaks onettenähtud individuaalsete või grupihäiresignaalide edastamiseks. Keskus on varustatudka kahe juhtimissisendiga, mis on ettenähtudkaug-kviteeringuks ja kaug-ennistuseks. Häire-keskus on täielikult autonoomne, mis sisaldabintegreeritud toiteplokki. Toiteplokk genereerib

ploki sisesed abipinged, samuti väliste ergutus-kontaktide pinged, mida kasutatakse ka välis-kviteeringute ja -ennistusahelates. Seega ei vajataeraldi toiteallikaid ergutuskontaktide ahelatetoiteks.

Mikroprotsessori moodul on standardiseeritud100 mm x 160 mm Euro-card trükkplaat, mistalitleb ka põhielemendina suurtes 19 tollistelepüstikute- ja kappidesüsteemidele projekteeritudhäirekeskustes (SACO 64D4).

SACO-süsteemides kasutatud kaasaegne mikro-protsessortehnoloogia pakub uusi võimalusi, mismitte ainult ei laienda häiresüsteemide tradit-sioonilist kasutusala aga ka suurendab häiresüs-teemide töökindlust. Uue häiresüsteemi kõigeolulisem omadus on süsteemi eriti suur paind-likkus. Häirekeskus on täielikult programmeeri-tav seadme asukohal, mis võimaldab talitlus-skeemide ja parameetrite väärtuste vaba valikuseadme kasutamisel. Programmeerimine onvõimalik esipaneelil asuvate surunuppude võipersonaalarvuti abil läbi jadaliidese.

Kasutamine Häirekeskus SACO 16D1 on välja töötatudkaasaegsete häiresüsteemide jaoks ja rahuldabenamiku töökindluse ja häirekindluse nõudeid.Süsteem on kasutamiseks:

- elektrijaamad ja alajaamad- tööstus ja tööstusprotsessid- laevad ja sadama paigaldised- ehitiste tehnilised paigaldised- veepuhastusjaamad jne.

Häiresüsteemi võib kasutada ka tavakasutuses,kus on vajalik paljude kontaktide pidev järelvalvevõi seire ja rikke kiire tuvastamine, rikke identi-fitseerimine ja visuaal-/helihäiresignaali väljas-tamine, vastavalt sellele, kas on vaja pööratatähelepanu protsessi ebanormaalsetele talitlus-tingimustele või protsessi normaalolekus muutaprotsessi parameetrite väärtusi vastavalt impuls-sloendurile.

4

Talitlustekirjeldused

Sissejuhatus

Häirekeskus SACO 16D1 on paindlik ja mitme-külgne 16 häiresisend-kanaliga teadvustusseade.Seadme põhiline ülesanne on jälgida etteantudprotsessi ja pöörata tähelepanu protsessi talit-lustingimuste kõrvalekalletele normaalsetesttalitlustingimustest. Tähelepanu pööramisekskasutatakse valgusdiood-indikaatoreid (visuaal-signaalid) või tavalisi audioseadmeid (helisig-naalid). Häiresüsteemi võib lülitada ka sünd-muste salvestussüsteemi. Selle süsteemi kauduon võimalik trükkida aruandeid, kus on toodudkanali tunnus, kuupäev ja kellaaeg ja seega saabmäärata, millal toimus sisendkanali olekumuutus.

Häirekeskuse põhilised funktsioonid on toodudalljärgneval plokk-skeemil.

Häirekanalite sisendid ühendatakse ergutus-kontaktidega. Ergutuskontaktid, st protsessioleku seireseadmete kontaktid, võivad olla NA(normaalselt avatud) või NS (normaalseltsuletud) tüüpi.

Keskplokk võrdleb pidevalt sisendkanaliteltsaabuvat informatsiooni eelnevalt salvestatudinformatsiooniga. Oleku muutuse avastamiselaktiveeritakse häirekanal ja juhul kui ebanor-maalne olek kestab kauem kui antud kanalisisendi etteantud viide, registreeritakse antudsündmus. Visuaalindikaatorid (valgusdioodid)ja abiväljundreleed reageerivad antud olukorralevastavalt talitlusprogrammile.

Häirekeskuse saab kviteerida ja ennistada esi-paneelil asuva surunupuga või väliste kaugjuh-timis-surunuppudega.

Häirekeskus sisaldab seesmist sündmuste regis-trit. Keskus varustatakse andmeside jadaliidesegaja nii on võimalik keskus ühendada kohtand-mekogujaga, näiteks SRIO 500M/1000M,kasutades selleks jadaliidest. Häirekeskuse sünd-musregistrisse salvestatud infot saab lugedajadasidekanali kaudu.

Joon. 1. Häirekeskuse SACO 16D1 plokk-skeem.

Sisetoide

SWIM 2A1

Häirekanalid 1…16

1 2 16

Toide1 2

Jadaside

SPA-siiniühendus

Autokontrolli jahelisignaaliväljundid

Grupihäireväljundid

1 2

Kaug, ennistus/kviteerimine

48V

~

~

5

FAULTON

Toiteploki moodul SPGU 240A1 või SPGU 48B2

Sisend-väljund moodul SWIM 2A1

ÜhendusmoodulSWCM 3A1

Häirekeskuse protsessorimoodul SWPM 3A1

Paigalduskest

Esipaneel

Kaas

Mehaanilinekonstruktsioon

Häirekeskus koostatakse standardiseeritud 100mm x 160 mm "Euro-card" pistikmoodulitest.SACO 16D1 tüüpi häirekeskus koosneb järg-mistest moodulitest:

- toiteploki moodul, tüüp SPGU 240A1 võiSPGU 48B2

- sisend-väljund moodul, tüüp SWIM 2A1- häirekeskuse mikroprotsessori moodul, tüüp

SWPM 3A1

Häirekeskuse mooduli kest on valmistatudalumiiniumprofiilist mille külge on kinnitatudühendusmoodul SWCM 3A1 ja nii kujunebmontaazikest. Ühendusmoodul sisaldab trükk-plaatide pistikmoodulite ühenduspesi ja kruvi-klemmliiste kõikide välisühenduste jaoks.Ühendusmoodul sisaldab ka 48 V dc (alalisvoolu)toiteplokki ergutuskontaktide ahelate pingesta-miseks.

Häirekeskus on ettenähtud süvispaigalduseks.Paneeli tagust sügavust võib vähendada 40, 80,või 120 mm võrra kasutades vastavat kõrgendus-raami.

Valualumiiniumist paigaldusraam on värvitudkuumutatava karbamiidvaikvärviga ja varustatudkummitihendiga, mis tagab paigalduskesta japaneeli vahelise ühenduse kaitseastme IP 54.

Paigalduskest varustatakse ka läbipaistva UVkiirguse suhtes stabiliseeritud polükarbonaat-plastist kaanega. Kaas on varustatud plommitavakinnituskruviga. Kruviga kinnitatud kaanel onka kaitseaste IP 54.

Kruvi-klemmliistud, kõikide sisend-väljundjuhtmete ühendamiseks, asuvad paigalduskestatagaküljel. Igale klemmile võib ühendada ühevõi kaks, maksimaalse ristlõikega 2,5 mm2, juhti.Ühendamisel ei vajata kaablikingi. Ühendus-skeem-diagramm asub kesta küljel.

Joon. 2. Häirekeskuse SACO 16D1 pistikmoodulid.

6

Ergutuskontaktideahelad

Protsessi jälgivate seadmete elektrilised kontaktidpeavad olema potentsiaalivabad, sest häirekeskusise genereerib vajaliku kontaktide pinge 48 V dc.Sama kehtib ka kaugjuhtimise sisendite kohta.

Toiteploki poolt genereeritav kontaktahelatetoitepinge tagab ka kontaktahelate ja häirekes-kuse elektonskeemide vahelise täieliku galvaani-lise eraldatuse, talitledes ise kui süsteemi maan-dus. Kanalite sisendid varustatakse siirdeprot-sesside summutusahelatega ja sisendpinge piira-jatega.

Häirekanaleid võib eraldi programmeeridavastavalt sellele, kas kanal toimib normaalseltavatud või normaalselt suletud kontaktidega.Häirekeskus varustatakse kontaktide pingejärelvalvega. Rikke avastamisel süttib seadmeesipaneelil valgusdiood "FAULT" ("RIKKE")ja rakendub autokontrolli väljundrelee. Rikke-teate võib edastada ka jadasidepordi kaudusüsteemi kõrgemale tasandile.

Joon. 3. Häirekanali sisendi põhimõtteline skeem.

Siirdeprotsessi summuti

Häire-kanalile

48 VDC

Sisemisest toiteplokist

0 V

48 V

Ergutus-kontakt

Galvaaniline eraldu

Häirekanalifunktsioonid

Häirekanal koosneb mitmest funktsionaal-plokist. Kanali skeem on toodud joonisel 4.Mõnede plokkide all olev muutujate nimekirinäitab seda, et vastava parameetri väärtuse võib

valida toodud väärtuste hulgast st parameetrivõib programmeerida. Programmeerimisel väljavalitud parameeter kuvatakse numberkuvaril.

Joon. 4. Häirekanali plokkskeem.

JÄRGNEVUSE LOOGIKA

Grupihäire B

& Grupihäire A

Blokeeriv väljund (0)

KviteeringEnnistus

1

Häire indikaator

Helisignaal

Grupihäiret A blokeeriv sisend (1)

Kanalit blokeeriv sisend (2/3)

ERGUTUSKONTAKTIDE VALIK

SISENDI VIIDE

ENNISTUSE VIIDE

48 V

Ergutus-kontakt

Galvaaniline eraldus ja siirdeprotsessi summuti

0 = NA kontakt1 = NS kontakt2 = NA kontakt mitteennistuv3 = NS kontakt mitteennistuv4 = NA ja NS kontakt5 = impulsside loendur loeb sulgumisi6 = impulsside loendur loeb avanemisi7 = impulsside loendur loendab mõlemaid

nii sulgemisi kui avanemisi

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

-

0 = järgnevus 0-41 = järgnevus 0-4, ilmub ka

helisignaal2 = järgnev kontakt

Vaikus

7

Peale galvaanilist eraldust ja siirdeprotsessi sum-mutamist sisenev ergutuskontakti signaal ana-lüüsitakse ja identifitseeritakse signaali tüüp.Eristatakse seitset tüüpi sisendsignaali:0 = signaal normaalselt avatud kontaktilt,

ennistusega1 = signaal normaalselt suletud kontaktilt,

ennistusega2 = signaal ainult kasvavalt frondilt3 = signaal ainult vähenevalt frondilt4 = signaal kasvavalt ja vähenevalt frondilt5 = impulssloendur, loeb kontaktide sulgumisi6 = impulssloendur, loeb kontaktide avanemisi7 = impulssloendur, loeb kontaktide avanemisi

ja sulgumisi

Sisendsignaali tüüp 2, 3 ja 4 valitakse tavaliseltsiis kui kasutatakse sündmuste salvestust. Näitekssignaal, mis näitab, et võimsuslüliti on väljalülitunud, fikseeritakse ja registreeritakse ainulttema signaali kasvavalt frondilt.

Impulssloendurit kasutatakse ainult siis kuiandmed edastatakse süsteemi kõrgemale tase-mele. Impulsside loendurite kanalite jadaloogikaon võimalik sätestada signaalide järgnevuseleilma, et rakenduks vilkuv valgus- või helisignaal(S4 = 2). Impulsside loendurite kanalitele ühen-datud grupihäire releed tuleb konfigureeridaimpulssväljunditeks (S1 või S2 = 2).

Impulssloenduritena konfigureeritud kanalidloendavad impulsse sagedusega kuni 3 Hz.Loenduri mahtuvus on 0…29999. Antudvahemikus saab loenduri algväärtuse vabaltsätestada. Juhul kui loendur jõuab 29 999-ni siisalustab loendur uuesti nullist.

Loendurit võib lugeda ja sätestada vaid SPA siinikaudu. Kanali eriparameeter on V5. Juhul kuiloetakse parameetrit V5 siis võetakse vastuimpulssloenduri praegune seis (väärtus), juhul,kui impulssloenduri antud (stardi) väärtus onsalvestatud.

Loendurite mälud ei oma patareitoidet jaabipinge kadumisel salvestatud väärtused kaovadja loendurid alustavad väärtusest 0 või abitoitetaastumisel olevast väärtusest.

Sisend-ergutuskontakti signaali oleku muutuseavastamisel ja kui uue oleku kestus ületab kanalisisendi viite aktiveeritakse toimingute järgnevusemälu.

Kanali sisendi viite võib valida kaheksa salves-tatud sätte hulgast. Valik toimub esipaneelilt.:0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms

3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s8 = muu väärtus, mis programmeeritakse jada-

liides kaudu.

Kanali sisendi viidet on võimalik jadaliidesekaudu vabalt programmeerida. Programmeeri-misel juhindu käesoleva juhendi lõpus olevastparameetrite loendist (S1).

Juhul kui ergutuskontakti asendi signaal muutubja signaal muutub vastavaks normaalasendilepeab kanali ennistuse viide olema ületatud ennemuutuse registreerimist. Võimalikud viitedvõivad olla samad sisendi viitega aga kanaliennistumise viited valitakse eraldi (S2).

Operatsioonide järgnevuseloogika ahela akti-veerimisel visuaal-häirekuvarid hakkavad talit-lema kooskõlas programmeeritud järgnevusele(süttimisjärjekorrale). Sobivaim, viiest standard-sest operatsioonide järgnevusest, valitakse prog-rammeerimise teel. Kõik sisendsignaalide olekumuutused salvestatakse sündmusregistris sõltu-mata valitud operatsioonide järgnevusest visuaal-häirekuvaritel.

Jadamälu kviteeritakse/ennistatakse järgmiselmoel:SILENCE ennistab helisignaali(Vaikus)ACKNOWLEDGE kuvab häire äratundmise(Kviteerimine)RESET ennistab kanali normaa-(Ennistus) lolekusse

Iga häirekanal genereerib kaks grupihäire sig-naali A ja B, mida võib lülitada grupihäire-väljundreleedele. Täpsemalt vaata punktist"Grupihäirete konfigureerimine" leheküljel 29.

Iga häirekanal varustatakse kahe blokeerimis-signaali sisendiga ja ühe blokeerimissignaaliväljundiga. Blokeerimissignaali sisendid/väljundid on:0 = blokeerimissignaali väljund. Võib olla

ühendatud teisele kanalile.1 = blokeerimissignaali sisend. Blokeerib grupi-

häire A signaali.2 = blokeerimissignaali sisend. Blokeerib kogu

häirekanali, ennistub kui kviteeritud signaal.3 = blokeerimissignaali sisend. Blokeerib kogu

häirekanali, ennistub kui uus häire.

Kanali blokeerimissignaali sisendi aktiveerimiselaktiveeritakse ka sama kanali blokeerimissignaaliväljund.

8

FAULT

ON

SACO 16D1

Nelja numbriline seitsmesegmendiline kuvar

Ennistuse indikaator-valgusdioodidSILENCEACKNOWLEDGERESET/TEST

Surunupp Acknowledge/Reset(Kviteerimine/Ennistus)

Kanaliaken koos indikaator-valgusdioodi ja legendi tekstiga

Sündmusregistri sammlugemisesurunupp

Häire visuaalneindikatsioon

Häirekanali olek näidustatakse eriti heleda val-gusdioodiga. Läbipaistval kilel legendiplaat pai-gutatakse läbipaistvast plastist kattelehe servasoleva pilu kaudu selle alla. Täiendavat informat-siooni vaata punktist "Legendiplaat", leheküljel21.

Esmane väljundinfo väljastatakse esipaneelilpaikneva nelja numbrikohalise kuvari abil.Digitaalkuvaril võib samuti kuvada sündmus-registris salvestatud informatsiooni.

Kviteerimine ja ennistamine teostatakse suru-nupuga, mis asub ploki esikülje plastkattel võikahe välissurunupu abil. Esipaneelil asuvadennistuse indikaator- valgusdioodid, mis ontähistatud sõnadega SILENCE (Vaikus), ACK(Kviteerimine), RESET/TEST (Ennistus/Test)näitavad missugune toiming on teostatud.Ennistuse järgnevus sõltub operatsioonidejärgnevusest.

Joon. 5. Häirekeskuse SACO 16D1 häireindikaatorid ja surunupud.

Standarditudoperatsioonidejärgnevused

Häirekeskus varustatakse viie standarditudergutus-kviteerimis operatsioonide järgnevusega,millest saab valida antud rakenduseks kõigesobivama. Operatsioonide järgnevused on:0 = ISA A, automaatne ennistus1 = ISA A-1, automaatne ennistus, helisignaali

eraldi ennistus2 = ISA M-1, käsitsi ennistus, helisignaali eraldi

ennistus3 = ISA R-1, käsitsi ennistus, helisignaali eraldi

ennistus, visuaalne indikatsioon ennistumisel4 = DIN 19235, käsitsi ennistus pärast pöördu-

mist normaal talitlusse kui kviteering toimushäire ajal, visuaalne indikatsioon ennistu-misel kui kviteering toimus enne pöördumistnormaal talitusse.

Ülalpool toodud operatsioonide järgnevused onühised kõigile 16 kanalile. Siiski võib järgnevusimuuta teiseks ka kanalite kaupa, kuid peabarvestama järgmist:0 = indikatsioonid vastavad valitud järgnevusele1 = indikatsioonid vastavad valitud järgnevusele,

aga sisaldab ka ennistusel helisignaali. Kehtibainult järgnevustele ISA R-1 ja DIN 19235

2 = ergutuskontakti järgiv indikatsioon ilmahelisignaalita

Vajalikud kviteerimis/ennistus operatsioonidmääratakse häirekeskuse poolt ja nõutavadkviteerimis/ennistus operatsioonid näidatakseindikaator-valgusdioodidega. Häirekeskus varus-tatakse kahe välis-juhtimise sisendiga. Üks neiston helisignaali kaugennistuseks ja teine häire-kanalite kaugkviteerimiseks/-ennistamiseks.

TÄHELEPANU!Esipaneelil olev kviteerimis/ennistus surunupptoimib ka kuvari testimise nupuna. Testi teosta-miseks tuleb vajutada surunupule "Acknowledge/Reset" ("Kviteerimine/ennistus") umbes 1 sekundijooksul, mille tulemusena süttivad kõik indi-kaator-valgusdioodid ja digitaalkuvar näitab 8888.Kuvarit ei tohi testida kui mõni häirekanal onkviteerimata või ennistamata. Surudes testimis-nuppu umbes 15 sekundit aktiveerub auto-kontrolli abi-väljundrelee ja rikke valgusdiood(FAULT)

9

Joon. 6. Valitavad häirete järgnevused.

Automaatne ennistusISA A

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

Ergutuskontakt

Kviteerimine

Helisignaali ennistus (Vaikus

Helisignaali väljund

Ergutuskontakt

Visuaal-häireindikaato

Kviteerimine


Ergutuskontakt

Visuaal-häireindikaator

Kviteerimine



Ennistus

Ergutuskontakt


Kviteerimine



Ennistus

Ergutuskontakt

Visuaal-häireindikaato

Kviteerimine



Ennistus

Automaatne ennistus, eraldi helisignaali väljundi ennistusISA A-1

Käsitsi ennistus, eraldi helisignaali väljundi ennistusISA M-1

Käsitsi ennistus, visuaalne indikatsioon ennistusel ja eraldi helisignaali väljundi ennistusISA R-1

Käsitsi ennistus pärast pöördumist normaal talitlusse kui kviteerimine toimus häire ajal, visuaalne indikatsennistusel kui kviteering toimus enne pöördumist normaal talitusse. Helisignaali käsitsi ennistus.DIN 19235

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF

ONOFF


10

Esimese häireindikatsioon

Häirekeskus eristab esimese häire järgnevatesthäiretest. Esipaneelil asuval digitaalkuvarilkuvatakse esimesena toiminud häirekanalinumber koos tunnusega A. Häiresignaalide

järjekorda hakatakse loendama viimasest ennis-tusest või kviteerimisest. Esimesena toiminudkanali indikatsiooni saab ennistada surunupuga"Kviteerimine/Ennistus" (Ack/Reset).

Joon. 7. Esimese häire indikatsioon.

Sündmusregister Häirekeskus on varustatud sündmusregistriga,mis võimaldab avariijärgses olukorras taastadasündmuste järgnevuse. Registris säilitatakseviimased 9 sündmust ja neid saab, kasutadessurunuppu ↑, lugeda digitaalkuvarilt sammtalit-

luses. Esmalt kuvatakse viimane informatsioonst aadressiga No 9 ja seejärel ajaliselt toimumisevastupidises järjekorras kõik sündmused kunisündmuseni No 1, mis on salvestatud sünd-mustest vanim.

Joon. 8. Sündmusregistri toimimise skeem.

Ajaline järgnevusKümnendpunkt näitab esimest häiret pärast viimast kviteerimist Sündmuse tüüpA = sisendhäire- = kanali ennistus- - - - = kviteering

Kanali number1...16

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Sündmus-register

Häire kviteering (Ack)

Digitaalkuvar

Viimane saabunud sündmus

Sündmusregistri infot loetakse surunupu abil

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Esimesehäire mälu

Häirekanali ennistus (Reset)

Digitaalkuvar

Ei ole kasutusel

Sündmuse tüüpA = sisenev häiresignaal

Kanali number 1...16

11

Jadaliidesekaudu loetavsündmusregister

Häirekeskus on varustatud eraldi sündmus-registriga, mis sisaldab järgmist informatsiooni:sündmuse tüüp, kanali number ja sünkroona-jatempl. See sündmusregister võimaldab kõrge-mal tasemel oleval süsteemil lugeda häire-keskusest, SPA jadaside kaudu, toimunud sünd-musi. Sündmusregister säilitab 50 sündmust.Ajatemplid on suhtelised ja ajavahemik onmaksimaalselt 60 sekundit. Kõrgema tasemesüsteemi ühendatud keskuste kellad sünkroni-

seeritakse(SPA siini juhtkellaga), tavaliselt kordsekundis. Kanalite vaheline ajaeristus on 5 ms.

Häirekeskus sisaldab ka kanalite maatriks-registrit, mis toimib rööbiti sündmusregistrigaja milles igale kanalile vastab üks bitt. Juhul, kuisündmusregister on ületäitunud ja toimubsisendkanali aktiveerimine siis aktiveeritaksemaatriksregistri vastav bitt.

Joon. 9. Sündmuste registreerimine SPACOM süsteemis.

Ületäitumine

Ületäitumine

Time Slave Channel Code21

500

Kasutaja tekstide lisamine

Sündmusregister

Kell

SPA-siin

Sünkroniseerimine

SRIO

Printer

Peasüsteem Aeg Alluv Kanal Kood

Kanal KoodAeg

Sündmused

Kell 0 - 60 s

SACO häiremoodul

Sündmus-register

Ületäitumine

1 2 3 45 6 7 89 10 11

14 16

Sündmuste ületäitumise maatriksregister

SPA-siin

Kell 0 - 60 s

Aeg123....n

Kanal Kood

Sündmused

SPA-siin

SPACOM releekaitse moodul

Sündmus-register

1213 15

Aja märkimine: aasta, kuu, päev, tund ja minut

123.......

484950

12

Abiväljundid Häirekeskus sisaldab nelja väljundreleed. Kaksväljundreleed toimivad grupihäire releedena, üksabiväljundrelee on ettenähtud heliseadme juhti-

miseks ja üks abiväljundrelee on ettenähtudsisemise autokontrolli jaoks.

Joon. 10. Grupihäire signaalide põhimõtteline skeem.

Kanal 1

Kanal 2

GrupeerimineABAB

Kanal 15

Kanal 16

ABAB

Grupihäire tüübi valik0 = FCRF1 = AACR2 = PSR3 = FCFR + ISR

Grupihäire 1

Grupihäire 2

Grupihäire tüübi valik0 = FCFR1 = AACR2 = ISR3 = FCFR + ISR

Grupihäireväljundkanalisignaalid

Iga häirekanal genereerib kaks grupihäireväljundsignaali, A ja B, mida võib vabalt lülitadakahele grupihäire väljundreleele, et kujundadakaks grupihäire talitlust. Kahele grupihäire-väljundreleedele võib programmeerimisega anda,mõlemale väljundreleele eraldi, järgmisedtalitlused:

0 = FCFR, ergutuskontakti järgiv grupihäire1 = AACR, kviteerimisega juhitav grupihäire2 = ISR, impulsi kujujärgne grupihäire3 = FCFR + ISR, ergutuskontakti järgiv grupi-

häire koos 300 ms aktiivse grupihäire sig-naali katkestamisega, alati, kui aktiivse grupi-häire kanalisse liitub uus häiresignaal

4 = FCFR + AACR, ergutuskontakti järgivgrupihäire ja kviteerimisega juhitav grupi-häire (vaata järgnevat joonist).

Joon. 11. Erinevat tüüpi grupihäire signaalide põhimõtteline diagramm. Häiresignaalid 1 ja 2kuuluvad samasse grupihäire rühma.

Kanali sisendite viited Kanali ennistuse viide

Häire 1

Häire 2

Kviteering

Häiresignaali järgiv

Häiremälu järgiv

Impulsi tüüp

Signaali järgiv koos katkestusega

FCFR + AACR (Signaali järgiv koos kviteerimisega)

TÄHELEPANU!Grupihäiretel on alati mingi kindel põhiviide.Põhiviide sõltub saabuvate häiresignaalidehulgast ajaühikus ja kasutusel olevate sisemisteblokeeringute tasemete arvust. Juhul, kui ajaperi-

oodil 200 ms võetakse vastu ainult üks häire-signaal ja ei kasutata blokeeringuid siis grupihäirepõhiviide on 70 ms.

13

Heliseadmeväljund

Üldiselt heliseadme juhtimise väljundreleerakendub siis, kui aktiveeritakse üks 16-sthäirekanalist. Igat kanalit on võimalik eraldiprogrammeerida nii, et antakse helisignaal kahäirekanali ennistumisel normaalolekusse. Juhul,kui häirekanal on programmeeritud vaid ergutus-kontakte järgivale häire-valgussignaalile siis heli-signaali ei genereerita. Palun vaata punkti"Standardiseeritud operatsioonide järgnevus"

leheküljel 8. Helisignaali võib välja lülitada, kassurunupuga Kviteering/ Ennistus (Ack/Reset)või rakendades välist juhtimissignaali, häire-keskuse, heli kaugjuhtimissisendile (17).

Sisenev häiresignaal, mille puhul helisignaal onmahavõetud aga häiresignaal ise ei ole kviteeritudega ennistatud, ei põhjusta uut helisignaali kaergutuskontaktide "pendeldamisel".

Joon. 12. Helisignaali juhtimise diagramm.

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Helisignaali mälu

Heliväljundi ennistamine (Vaikus (Silence))

Helisignaaliseadme väljundrelee

14

Autokontrolliväljund

Häirekeskus on varustatud laialdase funktsio-naalsusega autokontrolliga. Siserike või sise-väärtoiming põhjustab autokontrolli väljund-relee rakendumise. Siseautokontrolli süsteemjälgib pidevalt keskuse sisemisi toitepingeid,tarkvara talitlust ja mikroprotsessori loogikat.Keskuse sisetalitlushäire ilmnemisel tehakseautomaatselt keskuse taaskäivitamise katse jajuhul, kui rike on kadunud, taastub keskusenormaaltalitlus.

Juhul, kui programmi viga, mikroprotsessoriviga või toitepingete viga omab püsivat iseloomulülitub sisse valgusdiood, tähisega FAULT(RIKE), ja autokontrolli väljundrelee vabastub(normaalolukorras on ergastatud olekus). Auto-kontrolli rakendumisel blokeeritakse kõikväljundid ja suletakse ka side jadaliides. Juhul,kui loogikaahelate pinge kaob täielikult siiskustuvad valgusdioodid ON (SEES) ja FAULT(RIKE). Muud toimingud vastavad eespoolkirjeldatule.

Rikke esinemisel, häirekeskuse poolt genereeri-tava, 48 V DC (alalispinge) häirekontaktidetoites süttib valgusdiood FAULT (RIKE) jaautokontrolli väljundrelee vabastub (normaal-olukorras on ergastatud olekus). Informatsiooni

rikkest võib edastada jadaside kaudu. Kui kaobväljundreleede juhtimise pinge siis autokontrolliväljundrelee vabastub.

Kuvaril võidakse väljastada järgmine veateade:

- - - 1 = puudub parameetermälu- - - 2 = vigane parameetermälu (kontroll-

summa viga)- - - 3 = sündmusregister on blokeeritud, tingi-

tud ergutuskontakti "pendeldusest"(vaata alljärgnevat)

- - - 4 = ergutuskontaktide ahelate alatoitepinge

Samuti kontrollitakse jadasidet. Kümnend-punkt, kuvari paremal nurgas, hakkab vilkuma,kui viimase kolmekümne sekundi jooksul ei oletoimunud ühtki sidet jadaliidese kaudu. Vilkuvkümnendpunkt näitab sidesiini riket või riketkõrgema tasandi süsteemis.

Siini järelvalve võib kasutusest välja lülitada kuihäirekeskusega ei ole ühendatud jadasiini. Selleteostamiseks antakse parameetrile V201, "And-mete edastuskiirus" sättele (setting of data trans-mission rate") väärtus 1 (sünkroonväljund). Vaatapunkti "Jadaliidese valimine", leheküljel 32.

Joon. 13. Autokontrollisüsteemi põhimõtteline skeem.

Autokontrolli väljundrelee

1

Grupihäire ja side blokeering

Siseauto-kontroll

Rike

24 v alapinge

5 V üle- ja alapinge

48 V alapinge

Riist- ja tarkvara valve

Selleks, et ära hoida ergutuskontakti "pendelda-misest" tingitud side blokeeringut, kõrgemataseme süsteemiga, varustatakse keskus vastavasättega. See säte määrab kui palju on lubatudühe kanali kohta sisendhäireid ühe minutijooksul. Juhul kui ületatakse sätte poolt määratudlimiit siis kanal blokeeritakse seniks kui häiretearv minutis on väiksem kui säte. "Pendeldava"ergutuskontaktiga kanal kuvatakse järgnevalt:

Kanali number

"Pendeldamine"

Kuva indikatsioon ennistatakse surunupugaRESET (ENNISTUS).

"Pendeldamise" järelvalve programmeeritakseparameetriga S11 (kanalikesksed sätted):

00 = "Pendeldamise" järelvalvet ei kasutata01…99= Maksimaalne häirete arv minutis.

15

Blokeeringud Häirekanalite talitluse alapunktis pöörati tähele-panu, et iga kanal varustatakse kolme tüüpiblokeeringuga, 1, 2, ja 3, ning ühe blokeeringuväljundiga, 0.

Blokeeringu sisendi tüüp 1, blokeerib aktiveeri-misel vaid kanali grupihäire signaali A. Blokeer-ingu sisendi tüüp 2 blokeerib kogu häirekanali jakui blokeering kaob ajal mil kanal oli veel aktiivnesiis kanal näidustatakse ühe häire kviteeringuna.Kolmandat (tüüp 3) tüüpi blokeeringu sisendblokeerib samuti kogu kanali kuid blokeeringukadumisel ennistub uue häirena. Null (0) tüüpiblokeeringu väljund aktiveeritakse ühe häirekanaliaktiveerimisel või ühe blokeeringu sisendiaktiveerimisel. Viimati mainitud iseärasusvõimaldab häirekeskuse programmeerida kunikaheksale blokeerimistasemele.

Tähelepanu!Juhul kui kasutatakse enamat kui kolme blokee-ringutaset, võib blokeeringute tasemete arvmõjutada sündmusregistri ajatempli eraldus-võimet.

Erinevate kanalite vahel jaotatakse blokeeringudkaheksa siseblokeeringuliini kaudu, vaata joonistleheküljel 16.

Iga kanal võib olla ühendatud kahe blokeering-uliiniga. See tähendab, et mõlemad häirekanaliblokeerimissisendid on ühendatud vabal valikulkahele erinevale blokeeringuliinile, või blokee-ringu väljund ja üks blokeeringute sisenditest onühendatud kahele erinevale blokeeringuliinile.

Juhul kui häirekeskusele ühendatakse üks välis-blokeerimissignaal siis võetakse blokeerimissis-endina kasutusele üks häirekanal. Säärasel juhulvõib häirekanalile anda ergutuskontaktiga kaas-neva valgusindikatsiooni (S4 = 2) nii, et kanal eigenereeri helisignaali, vaata lehekülge 29.

Joon. 14. Häirekanalite blokeeringute toimimise põhimõtted.

Järgnevus-loogika

Grupihäire B

& Grupihäire A

Blokeeriv väljund (0) Kviteering

Ennistus

1

Valgusindikatsioon

Heliindikatsioon

Grupihäiret A blokeeriv sisend (1)

Kanalit blokeeriv sisend (2)

Häire sisend(või blokeeriv sisend)

16

Kanali blokeeringukonfigureerimisenäide

Välisblokeeringusignaal ühendatakse sisend-kanalile 10, mis konfigureeritakse andmablokeerimisväljundit blokeerimisliinile 1. Juhulkui blokeering on aktiivne siis liin 1 blokeeribväljundsignaali A kanalil 7 ja blokeerib täielikultkanali 8. Kanal 2 annab samuti ühe blokeerimis-väljundi liinile 2, mis blokeerib kanali 5 väljund-signaali A.

Ülaltoodud kirjeldatud ühendust tähistab musttäpp vastaval joonel, joonisel 15. Antud talitluseprogrammeerimist, esipaneelil asuvate surunup-pudega, kirjeldatakse leheküljel 30.

Hea ülevaate saamiseks blokeeringuskeemidekonfigureerimisel võib kasutada joonisel 15toodud konfigureerimisskeemi.

Joon. 15. Blokeeringutediagramm.

BLOKEERINGUTE GRUPID

1 2 3 4 5 6 7 8

Kanal 1/__ Funktsioon 1Funktsioon 2
















BLOKEERINGU TÜÜP 0 =blokeeriv väljund 1 = grupihäiret A blokeeriv sisend 2 = häirekanalit blokeeriv sisend

Häirekeskus No__

Blokeerimis-sisend

0 1

2 10 2

1 1

1 2

17

Side jadaliides Häirekeskus sisaldab side jadaporti, mille kaudusaab keskuse ühendada kohtandme- ja side-võrkku. Ühenduseks kasutatakse SPA-siiniprotokolli. Jadaliidese füüsiline ühendus teosta-takse keskuse tagaküljel asuvate kruviklemmidekaudu. Ühendamiseks kasutatakse klemme 1, 2,3, 13 ja 14 (vaata joonist 16). Jadaliides vastabRS 485 standardile.

Elektrilise ühenduse kasutamisel ülekandekaugus on 20 kuni 30 meetrit. Kaugus sõltubpaigaldise häirekindlusest. Plokkide vahelinesuurim lubatav maanduspotentsiaalide erinevuson ±10 V.

Kiudoptilisete sidemoodulite SPA-ZC 17 võiSPA-ZC 21 kasutamisel ühendatakse keskuskiudoptilisele siinile. Edastuskaugus kiudoptikakasutamisel on plastkiu kasutamisel umbes 30meetrit ja klaaskiu kasutamisel umbes 2 kilo-meetrit.

Tähelepanu!Keskuse kasutamisel häirerikkas keskkonnas(nagu alajaamad) soovitatakse alati kasutadakiudoptilist sidet.

Kasutades LON/SPA lüüsi, SPA-ZC 100, võibhäirekeskuse ühendada ka LON siiniga.

SPA siini protokoll on kirjeldatud SPA siiniandmeedastus protokollis V2.5, 34 SPACOM 2EN1 ja LON Talk protokoll on kirjeldatudLON siini dokumendis - LON Works networkin protestion and control systems; 1MRS750035-MTD EN.

Andmete jadaedastuskiirus on tavaliselt 9600bit/s.

Jadaedastuse kaudu on häirekeskusest võimaliklugeda järgnevat informatsiooni:- sündmusregistreid koos ajamärgenditega- kanalite ja süsteemi olekuid- programmeeritud parameetrite väärtusi- impulssloendurite väärtusi

Häirekeskusse on võimalik kirjutada-salvestadajärgmist informatsiooni:- aja sünkroniseerimine- heliseadme ennistus- häirekanalite kviteerimine ja ennistamine- ühe häirekanali juhtimine- väljundreleede juhtimine- blokeerimiskanalite juhtimine- sätete väärtused- keskuse testimine

Joon. 16. Jadaliidese põhimõtteline skeem.

8V

RTS (Saatenõue)

Andmed Andmete suund SPA siinil

Rx/Tx

121

122

123

133

134

135

Plinkimise järjekorrasünkroniseerimine

Juhul kui mitu üksteisega ühenduses olevathäirekeskust toimivad ilma kõrgemal tasemelasuva süsteemiga ühenduseta on soovitavkasutada plinkimise sünkroniseerimist. Sellekstuleb ühendada plokkide jadaliidesed ja konfigu-reerida üks keskustest sünkroonsignaali (V201= 1) edastajaks ja teised selle signaalivastuvõtjateks(V201 = 0).

V201 edastuskiiruse sätted on:0 = 9600 bit/s,

sünkroniseerimisimpulsside vastuvõtja1 = 9600 bit/s,

sünkroniseerimisimpulsside saatja2 = 9600 bit/s3 = 4800 bit/s4 = 2400 bit/s5 = 1200 bit/s6 = 300 bit/s

18

Programmeerimine Parameetrite väärtused salvestatakse keskuseEEPROM ( programmeeritav elekterkustusegapüsimälu) tüüpi säilmällu. Järelikult parameetritesätteid saab vaadelda ja muuta kasutades esi-paneelil olevaid surunuppe või jadaandmesidekaudu. Jadaandmeside korral võib kasutada,näiteks, tarkvara SMS 010. See tähendab, ethäirekeskus on täielikult programmeeritavkeskuse paigalduskohal. Personaalarvuti (häire-

keskuse parametreerimiseks) otseseks ühenda-miseks keskuse jadaliidesega kasutatakseühenduskaableid SPA-ZP 6A3 ja SPA-ZP 21A.

Kasutades pistikvalijat, mis paikneb otse esi-paneeli tagusel trükkplaadil (vaata joonist 31leheküljel 27), saab blokeerida sisemise para-meetermälu.

Abitoitesüsteem Häirekeskuse pistik-toitemoodul on ettenähtudtoitepingetele vahemikus 80…265 V (vahelduv-pingel) (SPGU 240A1) või alalispingel 18…80 V(SPGU 48B2).

Häirekeskus varustatakse ühe toitemooduligaaga kahe identse toitepinge sisendiga (joonis17). Tavaliselt kasutatakse vaid ühte sisenditestkuid häirekeskust võib toita ka kahest toitealli-kast. Siiski tuleb märkida, et need kaks toitesi-sendit on galvaaniliselt ühendatud. Järelikult,

kahe toiteallika kasutamisel, on soovitav, et needkaks toiteallikat oleks galvaaniliselt eraldatud.Juhul kui kasutatakse ühte vahelduvpingetoidettuleks galvaaniliseks eraldamiseks kasutadaeraldustrafot (joonis 18).

Isolatsiooni läbilöögitugevus toiteallika ja kes-kuse elektroonika vahel ja samuti häirekontaktideahelate ja elektroonika vahel on 2 kV, 50 Hz, 1min.

Joon. 17. Toitesüsteemi põhimõtteline skeem.

Ergutuskontaktide toide 48 V -

Loogika toide 8 V -

Relee toide 24 V -

20

21

22

23

24

Toide 1

Toide 2

SPGU

Joon. 18. Näide kahe toiteallika kasutamisest. Toide 1: 220 V AC (vahelduvpinge) koos 220/220 V,20 VA eraldustrafoga. Toide 2: 110 V DC (alalispinge) toide.

20

21

22

23

24

Toide 1

Toide 2

220 VAC

110 VDC

SACO 16D3

SPGU

19

Kasutamine

Paigaldus

Häirekeskus on ette nähtud süvispaigalduseks jaon varustatud kahe paigalduselemendiga.Kasutades kõrgendusraame on võimalik paigal-dussügavust esipaneelist vähendada. Saadavalon kolm kõrgendusraami, kõrgustega 40 mm,80 mm ja 120 mm:- SPA-ZX 101, 40 mm kõrgendusraam- SPA-ZX 102, 80 mm kõrgendusraam- SPA-ZX 103, 120 mm kõrgendusraam

Koos kõrgendusraamidega tarnitakse ka vastavadpaigalduselemendid.

Paigaldusraam on varustatud kummitihendiga,mis tagab häirekeskuse kesta ja paneeli vahelisekaitseastme IP 54.

Joon. 19. Häirekeskuse SACO 16D1 mõõtmed ja paigaldusjoonised.

Kõrgendusraam

SPA-ZX 101SPA-ZX 102SPA-ZX 103

211171131

74114154

a b

a b

Paneelis olev ava

129 ±1

139

±1

142

162

136

2234

285

229251

20

SA

CO

16D

1

Mad

e in

Fin

land

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

24

2

3

22

2

1

20

1

9

18

1

7

16

1

5

14

1

3

60

5

9

58

5

7

56

5

5

54

5

3

52

5

1

50

4

9

72

7

1

70

6

9

68

6

7

66

6

5

64

6

3

62

6

1

L +N –

L +N –

UN

=1

8…

80

V

UN

=8

0…

26

5V

~

RS

81

11

63

-BA

RS

81

11

63

-AA

SE

RIA

L N

O

7271

7069

6867

6665

6463

6261

6059

5857

5655

5453

5251

5049

CH1

CH11

CH9

CH10

CH12

CH13

CH14

CH15

CH16

CH2

CH3

CH4

CH5

CH6

CH7

CH8

2423

2221

2019

1817

1615

1413

1211

109

87

65

43

21

+48V

Rx/Tx

SIGNALGND

GROUPAL. 1

+

-RTS

FORSPA-ZC

+

-

N -

L +

N -

L +

RESET

AUD.RESET

GROUPAL. 2

AUD.ALARM

FAULT

+48V

+8V

Nummerdatud klemmid

Nimiandmed, st tüübitunnus, seeria-number ja abitoitepingete vahemikud,tegelik väärtus näidatakse ristiga, sildilolevas ruudus.

Klemmid jajuhtmestus

Kruviklemmid, mis kergendavad kõikide sisend-ja väljundühenduste teostamist, asuvadhäirekeskuse korpuse tagapaneelil. Igalekruviklemmile võib ühendada ühe või kaks juhet.Juhtide maksimaalne ristlõige on 2,5 mm2.

Ühendustel ei vajata kaablikingi. Ühendusteskeem-diagramm kinnitatakse häirekeskuseühele küljele.

Joon. 20. Häirekeskuse SACO 16D1 tagavaade.

Klemmid:Abitoide 20-24Kaitsemaandus 22Ergutuskontaktide ahelad 49-72Kviteering/Ennistus 16-18Grupihäire väljundid 5-12Jadaliides 1-3 ja 13-14

Joon. 21 Häirekeskuse SACO 16D1 ühendustediagramm.

Tähtis 1Veendu, et ühendatav abitoitepinge vastabspetsifikatsioonile. Juhul kui kasutatakse kahteabitoitepinget siis mõlemad abitoitepingedpeavad olema vastavuses seadme abitoitepinge-tega.

Samuti veendu, et kaitsemaanduse klemm (22)on korralikult ühendatud.

Tähtis 2Juhul kui häirekeskust toidetakse kahest eraldiasuvast abitoiteallikast siis toiteahelad peavadolema galvaaniliselt eraldatud, näiteks, kasutadaeraldustrafot kui kasutaja ei luba toiteahelategalvaanilist eraldamist.

21

FAULT

ON

T 1GROUNDFAULT

TRIP

G 1

MOTOR

GROUND FAULT

RELAY TRIP

Drawn with 2,5 mm lettering guide

Drawn with 1,8 mm lettering guide

1Annunciator unitidentification number

Teksti kõrgus 2,5 mm

Teksti kõrgus 1,8 mm

Häirekeskuse tunnusnumber

Käivitus Abitoitepinge sisselülitamisel kõik aktiivsedhäirekanalid kuvatakse kviteeritud häiretena.

Neid häireid ei ole võimalik leida sündmus-registrist.

Talitlustest Keskuse testimine toimub järgnevalt: esmaltkviteeritakse/ennistatakse (acknowledge/reset)kõik võimalikud aktiivsed häired ja seejärel,tuleb hoida surunuppu (acknowledge/reset)allasurutuna umbes 1 sekundi jooksul. Selletagajärjel süttivad kõik valgusdiood-signaallam-bid (välja arvatud FAULT (RIKE) signaallamp)ja digitaalkuvar kuvab numbrit 8888. Toodudtalitlus kestab seni, kuni on surunupp alla

surutud. Juhul kui surunupp (acknowledge/reset) on allasurutud enam kui 15 sekundit siisrakendub autokontrolli väljundrelee ja süttibvalgusdiood FAULT (RIKE).

Talitlustest kontrollib keskuse siseahelaid.Eralduskontaktide- ja abiseadmeteahelaid tulebtestida eraldi.

Häiretekstidekileleht

Plastist kattekaas on varustatud 16 läbipaistvaaknaga 16 häirekanali jaoks. Kanalite legendidetekstid on kantud kirjutuskilele, millele on samutikantud 16 ruudukujulist tekstivälja. Kirjutuskilevõib paigaldada esipaneeli vasakul küljel olevassepilusse, vaata joonist 22. Esipaneel, mis koosnebhäirekanalite legendide tekstidega varustatudkirjutuskilest ja plastist katteplaadist kinnitatakseoma kohale nelja sõrmkruvi abil.

Häirelegendide tekste võib kilele kirjutada

tindipliiatsiga või trükkida. Häirekeskusega koostarnitakse ka kirjutuskile leht, mis koosnebkolmest legendilehest.

Häirekanali teksti väli on 20 mm x 20 mm jatekstiväli on varustatud nelja joonega.

TÄHELEPANU! Häirekanali legendi esimeserea teksti kirjutamist tuleks alustada mõnemillimeetri kauguselt vasakust servast, et mittevarjata kanali valgusdiood-signaallampi.

Joon. 22. Osaliselt välja tõmmatud kirjutuskile.

Joon. 23. Kanali legendi kirjutuskile.

22

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

ZE

TT

LE

R

0911

AZ 2694-052-52250V

8A ~ A

C1

24 V

2/64250

SN

~4K

V/8m

mV

DE

0860

ZN1

E E E E E E E E E E E E

Heliseadme väljundrelee

Autokontrolli väljundrelee

Grupihäire väljundrelee 2

Grupihäire väljundrelee 1

Väljundkontaktidetoimingu valik

Tarnimisel on kõik häirekeskuse väljundreleedekontaktid seisundis NA (normaalselt avatud).Erandiks on autokontrolli väljundrelee, misnormaalolekus on ergutatud ja tema väljundkon-taktid on avatud, st talitluses NS (normaalseltsuletud). Vajadusel, saab väljundreleede kontak-tide seisundit muuta NS-ks (normaalselt suletud).

Väljundreleed paiknevad Input/Output (Sisend/Väljund) mooduli SWIM 2A1 trükkplaadil.Mooduli kättesaamiseks tuleb sooritada järg-mised toimingud: esmalt tuleb avada kaitsekaassiis eemaldada esipaneel ja seejärel tõmmatavälja mikroprotsessorimoodul SWPM 3A1.

HOIATUS!Häirekeskuse väljalülitatud abitoite korral võivadgrupihäire kontaktide välisahelad olla pingesta-tud.

Kui Sisend-/Väljundmoodul (Input/Outputmodule) on kestast välja tõmmatud siis trükk-plaate saab üksteisest eraldada järgnevalt, esmalttuleb vabastada pingest plastist klemmpistikutehoidekeeled ja pealmine trükkplaat eemaldada.Sillusjuhid trükkplaadil vastavad väljundrelee-dele järgnevalt:

W1 grupihäire väljundrelee 1W2 grupihäire väljundrelee 2W3 autokontrollsüsteemi väljundreleeW4 helisignaali väljundrelee

Väljundreleede toimimisviisi muutmiseks tulebtrükkplaadil paigutada ümber vastavad sillused.Silluste ümberpaigutus on näidatud trükk-plaadile trükitud legendil.

Joon. 25. Sisend-/Väljundmooduli SWIM 2A1 väljundreleed.

23

FAULT

ON

SACO 16D1

Toite ja rikke indikaatorid

Esimese väljalülituse ja sündmusregistri lugemise kuvar

Vaikus/Kviteering/Ennistus järgnevuse indikaatorid

Ennistuse ja testi surunupp

Häirekanali legendi tekstiga ja indikaatoriga varustatudaken

Sündmusregistri skaneerimise ja lugemise surunupp

Ülejäänud surunuppe ja indikaatoreid kasutatakseprogrammeerimisel

Kasutusjuhend Häirekeskuse kasutamine on väga lihtne.Põhimõtteliselt häirekeskuse juhtimine piirdubvaid surunupuga "Ennistus ja test" ("Reset andtest"). Siiski, kui valitakse ja muudetakse para-

meetreid ning kui sündmusregistrist loetaksesalvestatud informatsiooni tuleb kasutada neljasurunuppu, mis paiknevad esipaneeli all paremasnurgas.

Joon. 26. Häirekeskuse SACO 16D1 esipaneelil paiknevad indikaatorid ja sündmusregistri surunupud.

Normaaltalitluses, kui puuduvad aktiivsed häire-signaalid ja on teostatud kõik kviteering/ennistusoperatsioonid, põleb esipaneelil ainult ONvalgusdiood-indikaator. Häiresignaalide vastuvõtmisel käivituvad häirekanalid ja vastavaltvalitud järgnevusprogrammile aktiveeritaksevalgusdiood-indikaatorid. Samaaegselt kuva-takse esimesena rakendunud häirekanali number(kuva algab tähega A) kuvaril. ValgusdioodidVAIKUS/KVITEERING/ENNISTUS(SILENCE/ACKNOWLEDGE/RESET)näitavad järgnevat ennistustoimingut.

Ennistustoimingud on järgmised:SILENCE (VAIKUS)= lõpetab heliseadme helisignaali

ACK. (KVITEERING)= näitab häiresignaali fikseerimist

RESET (ENNISTUS)= ennistab häirekanalid normaal talitusse

Toimingute VAIKUS (SILENCE) ja KVITEE-RING (ACKNOWLEDGE) järgnevust võibteostada ka välis-surunuppudega. Välis-suru-nupud ühendatakse häirekeskuse klemmideleAUD. RESET (17) ja RESET (16).

24

Esimese häireindikatsioon

Esimene saabuv häire, pärast häirekeskuseennistust, kuvatakse automaatselt häirekeskuseneljanumbrilisel kuvaril. Kuvaril kuvatakse

esimesena toiminud häirekanali number koostähega A.

Joon. 27. Esimese häire indikatsiooni põhimõtteline skeem.

Esimese häire kuva saab kuvarilt eemaldada surunupuga ENNISTUS (RESET).

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Esimesehäire mälu

Häirekanali ennistus (Reset)

Digitaalkuvar

Ei ole kasutusel

Sündmuse tüüpA = sisenev häiresignaal

Kanali number 1...16

25

Sündmustejärgnevuse register

Häirekeskus registreerib pidevalt sisendsünd-musi. Viimased 9 sündmust salvestatakse alati,nende toimumise ajalises järjekorras sündmus-registrisse. Sündmusregistrist saab neid alativäljastada digitaalkuvarile.

Sündmusi saab lugeda surunupuga ↑. Surunuppon kättesaadav peale plastkatte avamist. Igasurunupu ↑ vajutusega kuvatakse kuvaril uussündmus. Kuvamist alustatakse viimasest(uusimast) toimunud sündmusest ja lõpetataksevanima sündmusega. Pärast vanima sündmusekuvamist lülitub kuvar välja. Vajadusel saab

sündmusregistri sammvaatlust korrata. Sünd-muste sammvaatlus toimub alati samas järje-korras.

TÄHTIS!Juhul kui häirekeskus viiakse surunupuga ↑programmeerimistalitlusse siis sündmusregistrisolev informatsioon kustub automaatselt. Sünd-musregistri informatsioon kaob samuti siis kuikatkeb häirekeskuse abitoide. Siiski, keskuseprogrammeerimisel, jadaside kaudu loetavsündmusregister ei ennistu juhul, kui ei katkeabitoide.

Joon. 28. Sündmusregistri toimimise põhimõte.

Ajaline järgnevusKümnendpunkt näitab esimest häiret pärast viimast kviteerimist Sündmuse tüüpA = sisendhäire- = kanali ennistus- - - - = kviteering

Kanali number1...16

Kanal 1

Kanal 2

Kanal 3

Kanal 16

Sündmus-register

Häire kviteering (Ack)

Digitaalkuvar

Viimane saabunud sündmus

Sündmusregistri infot loetakse surunupu abil

26

FAULT

ON

SACO 16D1

Nelja numbrikohaline ja seitsmesegmendiline kuvar

Sisestuskäsu (salvestuse) surunupp

Parameetri osutusindikaator

Parameetrite valiku surunupp

Väärtuse valiku surunupp

Kuvari kursori juhtimise surunupp

Kanali valiku surunupp

Programmeeri-mine

Häirekeskus, olles väga mitmekülgne seade, onsamas lihtsalt kasutatav.

Keskuse programmeerimine on lihtsalt teostatavkeskuse esipaneelil asuvate programmeerimis-surunuppude abil või jadasideliidese kaudu,näiteks, sätestamis- ja seiretarkvara SMS 010 abil.Parameetrite väärtused salvestatakse EEPRON(programmeeritav elekterkustutusega püsimälu)tüüpi säilmällu, mis tähendab, et parameetriteprogrammeerimine on otsene ja mälus sisalduvatinformatsiooni säilitatakse ka toite kadumisel.

Parameetrite valiku võib teostada pärast häire-keskuse paigaldust ja hiljem täpsustada sedakeskuse käidus.

Esipaneeli taga asuval trükkplaadil olevate pistik-selektorite abil võib keelata keskuse programmee-rimise. Seega saab häirekeskuse mälu kaitstavolitamata sissepääsust.

Programmeerimisetehnika

Häirekeskuse programmeerimiseks kasutatakseesipaneelil olevat viit surunuppu ja digitaalku-

varit. Surunuppude kasutamiseks tuleb avadahäirekeskuse plastkaas.

Joon. 29. Häirekeskuse eesvaade.

27

S 1S 2

Parameetri programmeerimistvõimaldavad/mitte võimaldavadpistik-selektorid

Häirekeskuse võib programmeerida ka jadalii-dese kaudu, kasutades selleks vastavat personaal-

arvuti programmi, näiteks SMS 010 tarkvara.

Joon. 30. SACO ühendus SMS personaalarvutiga.

TÄHTIS!Programmeerimise ajal on keskus vallastalitluses,st et häirekeskus on programmeerimise ajal väljalülitatud oma normaaltalitlusest. Programmeeri-

misest normaaltalitlusse ennistamine toimubanaloogselt keskuse käivitamisega.

Joon. 31. Pistik-selektorid.

TÄHTIS!Pistik-selektor, mida kasutatakse häirekeskuseprogrammeerimise lubamiseks või keelamiseks,võib asuda kahes kohas: S1 ja S2. Juhul kuipistik-selektor asub asendil S2 siis on program-

meerimine keelatud ja kui pistik-selektor onasendil S1 on programmeerimine lubatud. Esi-paneeli, mille taga pistik-selektorid asuvad, võibeemaldada esipaneelil asuva nelja kruvi abil.

28

Programmeerimisesurunupud

Parameetri valiku surunupp ↓.

Parameetri valiku surunupuga kutsutakse kuva-rile, järgimööda, viis programmeeritavat para-meetrite gruppi. Samaaegselt kuvatakse kuvarileelnevalt valitud parameetriväärtus. Kõikideparameetrite järjestikusel läbimisel, viiendaparameetri osutus-valgusdioodi kustumisel,häirekeskus lahkub programmeerimistalitlusest.

Kuvari kursori juhtimise surunupp →.

Kuvari kursori juhtimise surunupuga saabjuhtida kuvari kursorit. Kursor liigub alativasakult paremale ja kursori asukohta näitabvilkuv numbrikoht (-kohad).

Parameetri väärtuse valimise surunupp ↑.

Parameetri väärtuse valimise surunupuga vali-takse asjakohasele parameetrile sobiv koodinumber või väärtus. Asjakohast parameetritnäitab vilkuv numbrikoht (-kohad).

Sisestuskäsu (salvestuse) surunupp (Reset).

Sisestuskäsu surunupuga salvestatakse valitudväärtused parameetrite mällu. Nuppu asukohtavaata jooniselt 29.

Kanali valimise surunupp ∩.

Kanali valimise surunupuga saab välja kutsudaprogrammeeritava kanali. Kanalid läbitaksejärjekorras 1 kuni 16-ni ja programmeeritavatkanalit näitab põlev kanali indikaator-valgus-diood.

Häirekanaliga seotudparameetrid

Kanali sisendi viitevalimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT japrogrammeeritav kanal valitakse kanali valijaga∩. Kursori juhtimise surunupuga → liigutataksekursor kuvari vasakpoolseimale numbrikohale.Valitud numbrikoht hakkab vilkuma. Kuvatudvilkuv number vastab järgmisele kanali sisendiviitele:

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 ms8 = muu jadaliidese kaudu sätestatav väärtus

Parameetri väärtuse valimise surunupuga vali-takse soovitud väärtus. Parameetri soovitud väär-tus salvestatakse parameetrite mällu sisestus-surunupuga (Reset). Ülejäänud kanaleid ja nendesisendite viiteid saab programmeerida analoog-selt. Programmeerimistalitlusest väljumisekstuleb korduvalt vajutada parameetri valikusurunupule ↓, seni, kuni parameetri osutus-indikaatorid on väljalülitatud.

TÄHELEPANU!Juhul kui ühe minuti jooksul ei vajutata ühelegihäirekeskuse surunupule siis häirekeskus ennis-tud automaatselt programmeerimistalitlusestnormaaltalitlusse.

Häirekanaliennistumiseviite valimine

Häirekanali ennistumise viite programmeeri-mine toimub täpselt samal viisil kui kanali sisendiviite programmeerimine (vaata eelpool toodut).Vaid kursor tuleb asetada vasakult teise numb-

rimärgi kohale. Teine numbrimärk näitabennistuse viidet. Viite väärtused on samad , misolid sisendite viidete korral.

29

Häirekontaktidetüübi võiimpulssloendurivalimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT japrogrammeeritav kanal valitakse kanali valimisesurunupuga ∩. Kursori juhtimise surunupuga→ liigutatakse kursor kuvari vasakult kolmandalenumbrikohale. Kuvatud väärtus vastab järgmiselesisendsignaali tüübile:

0 = sisendsignaal häire sulgekontaktilt (NA)1 = sisendsignaal häire lahkkontaktilt (NS)2 = kanal ergutatakse vaid signaali kasvava frondi

poolt3 = kanal ergutatakse vaid signaali väheneva

frondi poolt4 = kanal ergutatakse signaali kasvava ja väheneva

frondi poolt

5 = sulguva kontakti impulssloendur6 = avaneva kontakti impulssloendur7 = sulguva ja avaneva kontakti impulssloendur

Soovitud väärtus valitakse parameetri väärtusevaliku surunupuga ↓ ja sisestussurunupugasalvestatakse parameetermällu.

TÄHELEPANU!Kanaleid, mis on programmeeritud signaalikasvavale või vähenevale frondile, saab ühendadavaid AACR (kviteerimisega juhitav grupihäire)ja ISR (impulsi kujujärgne grupihäire) tüüpiväljundsignaalide rühmadele. Frondi signaalipoolt juhitava kanali võib blokeerida aga seekanal ise, ei saa olla blokeerimissignaali väljastaja.

Kanali indikatsioonivalimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT japrogrammeeritav kanal valitakse kanali valimisesurunupuga ∩. Kursori juhtimise surunupuga→ liigutatakse kursor kuvari vasakult neljandalenumbrikohale. Neljas numbrikoht näitab indi-katsiooni tüüpi:

0 = normaalne järgnevus, st toimingute järgne-vust, mis oli valitud tervele häirekeskusele(vaata punkti "Häire järgnevusviisi valimine"leheküljel 31).

1 = normaalne järgnevus, st toimingute järgne-vust, mis oli valitud tervele häirekeskuseleaga talitlust on täiendatud helisignaaliga,mis näitab häirekanali pöördumist normaal-olekusse. Kasutatakse vaid järgnevustel 3(ISA R-1) ja 4 (DIN 19235).

2 = häiresignaale järgiv signalisatsioon ilma heli-signaalideta.

Soovitud väärtus valitakse parameetri numbri-valiku surunupuga ↓ ja sisestussurunupugasalvestatakse parameetermällu.

"Pendeldamise"kontrolliprogrammeerimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega INPUT ja"pendeldamise" kontrolliga kanal valitakse kanalivalimise surunupuga ∩. Kursori juhtimise suru-nuppu → vajutatakse viis (5) korda ja seejärelsüttivad esimene, kolmas ja neljas numbrikoht.

Kolmas ja neljas numbrikoht näitavad "pendel-damise" kontrolli vastavalt järgnevale:

00 = "pendeldamise" kontrolli ei kasutata01…99 = maksimaalselt minutis lubatavate

sündmuste arv

Grupihäiretemoodustamine

Parameetri valiku surunupuga ↓ kutsutakse väljavalgusdiood tähisega GROUP ja kanal, misühendatakse väljund-grupihäirega, valitaksekanali valimise surunupuga ∩. Kursori juhtimisesurunupuga → liigutatakse kursor kuvari kahelevasakpoolseimale numbrikohale, mis vastabväljundhäirekanali tüübile A või kahele viimaselenumbrikohale, mis vastavad väljundhäirekanalitüübile B. Soovitud häiregrupp valitakse para-meetri väärtuse valimise surunupp ↑, järgnevalt:

01 = väljund häiregrupp 102 = väljund häiregrupp 2

Soovi korral võib kanali A ja B tüüpi väljund-signaale programmeerida samale kanalile.

Valitud häiregruppide konfiguratsioon salvesta-takse keskuse programm-mällu sisestussurunu-puga.

30

Mooduliga seotudparameetrid

Eelpool toodud programmeerimise näited javalikud olid kanalikesksed, mis tähendab seda,et valitud parameetrid olid iseloomulikud vaidantud kanalile. Järgnevas alalõigus kirjeldatud

funktsioonid on häirekeskuse kesksed, mistähendab seda, et valitud funktsioonid hõlmavadtervet häirekeskust.

Grupihäire-väljundreleedetalitlusviisi valimine

Parameetri valiku surunupuga ↓ liigutakseosutus-valgusdioodini, tähisega OUTPUT jakursori juhtimise surunupuga → aktiveeritaksekuvari vasakult kaks esimest numbrikohta. Vilku-vad numbrid näitavad, esitatud allpool, millisedhäirerühmi hetkel programmeeritakse, st:

01 = väljund grupihäire 102 = väljund grupihäire 2

Soovitav väljund-grupihäire kutsutakse väljaparameetri väärtuse valimise surunupuga ↑,pärast seda liigutatakse kursori juhtimise suru-nupuga → kursor kuvari vasakult kolmandale janeljandale numbrile. Kaks numbrikohta näitavadvalitud väljund häiregrupi väljundhäiresignaalitoimimist järgnevalt:

0 = ergutuskontakti järgiv grupihäire (FCFR)1 = kviteerimistega juhitav grupihäire (AACR)2 = impulsi kujujärgne grupihäire (ISR), impulsi

pikkus on 300 ms3 = ergutuskontakti järgiv häire koos 300 ms

häiresignaali katkestusega, uue häiresignaaliliitumisel juba aktiivsesse grupihäiresse.

4 = FCFR + AACR ergutuskontakti järgiv jakviteerimisega juhitav grupihäire

Vaata joonist leheküljel 12.

Soovitud häiretalitlus valitakse parameetri väär-tuse valimise surunupuga ↑ ja salvestatakse para-meetermällu sisestussurunupuga.

Blokeeringutekonfiguratsioonivalimine

Blokeeringute konfigureerimine on kanalikeskne, st, et tuleb teostada igale kanalile eraldi.Kanalite blokeeringute üldine ülevaade ontoodud joonisel 35, leheküljel 34. Seda skeemisaab kasutada kanalite blokeeringute skeemideprogrammeerimisel.

Parameetri valimise surunuppu ↓ tuleb vajutadakorduvalt seni, kuni süttib valgusdiood märgen-diga INTERLOCK (BLOKEERING). Vajalikukanali saab valida kanali valimise surunupuga ∩.

Iga kanali kohta on võimalik valida maksimaalseltkaks blokeeringut. Üks ja sama kanal võib seegavastu võtta blokeerimissignaale kahelt erinevaltblokeerimisliinilt (rühmalt) või edastada üht javastu võtta üht blokeerimissignaali. Kuvarilvasakult kaks esimest numbrikohta vastavadesimesele blokeerimistoimingule ja numbriko-had kolm ja neli vastavad teisele blokeerimistoi-mingule.

Juhul kui on kasutusele võetud esimene blokeeri-mistoiming siis kuvaril vasakult esimene numbernäitab blokeeringu tüüpi, järgnevalt:0 = blokeeriv väljund1 = blokeeriv sisend, grupihäire A on blokeeritud2 = blokeeriv sisend, kogu kanal on blokeeritud

ja ennistumisel annab kviteerimishäire3 = blokeeriv sisend, kogu kanal on blokeeritud

ja ennistumisel annab uue häire

Vaata blokeeringuid leheküljel 15.

Kui soovitud blokeerimistoiming on valitud siissaab selle lülitada valitud blokeerimisliinile.Selleks tuleb kursori juhtimise surunupuga →liigutada kursor vasakult teisele numbrikohale.Valitud blokeeerimisliin (1…8) valitakse para-meetri väärtuse valimise surunupuga ↑. Blokeeri-mistoimingu mitte kasutamisel valitakse blokee-rimisliinide numbrite seast märk (-). Vajutusegasisestuskäsu surunupule salvestatakse valitudparameetrite väärtused mällu.

Teise blokeerimistoimingu valik, teisele blokeeri-misliinile, toimub analoogselt kui esimeseblokeerimistoimingu valik aga nüüd kuvarilvasakult kolmas numbrikoht näitab blokeeringutüüpi ja neljas numbrikoht vastavat blokeeri-misliini.

TÄHTIS!Juhul kui kasutatakse enamat kui kolme blokeeri-mistaset (näiteks, kanalit mis blokeerib kanali)siis see võib mõjutada sündmuste ajatempliteeristamist.

31

Järgnev blokeeringute konfiguratsiooni näidevastab leheküljel 16 toodud joonisele.

Esmalt valitakse toiming INTERLOCK(BLOKEERING)Kutsutakse välja kanal 10.Kuvarile seatakse 010-, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 aktiveerib nüüd blokeerimisliini 1.

Kutsutakse välja kanal 8.Kuvarile seatakse 2102, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 blokeerib nüüd kogu kanali 8 (blokeeri-misliini 1 kaudu) ja samaaegselt kanal 8 aktiveeribblokeerimisliini 2.

Kutsutakse välja kanal 7.Kuvarile seatakse 110-, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 blokeerib nüüd kanali 7 väljundi A läbiblokeerimisliini 1.

Kutsutakse välja kanal 5.Kuvarile seatakse 120-, mis salvestatakse mällu.Kanal 10 blokeerib nüüd kanali 8, mis blokeeribkanali 5 väljundi A läbi blokeerimisliini 2.

Häirekeskuse SPA-siini alluvnumbrivalimine

Vajutades korduvalt parameetri valiku suru-nuppu ↓ liigutakse valgusdioodile tähisegaMODULE (MOODUL), mis süttib. Kasutadeskursori juhtimise surunuppu → liigutataksekursor kuvari vasakult kahele esimesele numbri-kohale. Parameetri väärtuse valimise surunupuga↑ valitakse häirekeskusele SPA-siini alluvus-

number (01…99). Vajutusega sisestuse surunu-pule valitud alluvusnumber sisestatakse para-meetermällu.

TÄHELEPANU!Kui häirekeskus ei ole ühendatud kõrgema ta-seme süsteemiga siis ei vajata ka alluvusnumbrit.

Häirete järgnevusevalimine

Valitavad häirete järgnevused on toodud lehe-küljel 9. Häirete järgnevuse valimiseks tulebvajutada parameetri valiku surunupule ↓ kunisüttib valgusdiood märgendiga MODULE.Kursori juhtimise surunupuga → liigutataksekursor vasakult kolmandale numbrimärgile.Number näitab valitavat häirete järgnevusevarianti. Variandid on toodud allpool:

0 = ISA A, automaatne ennistus1 = ISA A-1, automaatne ennistus

2 = ISA M-1, käsitsi ennistus3 = ISA R-1, normaal talitlusse ennistumise

indikatsioon4 = DIN 19235, normaal talitlusse ennistumise

indikatsioon

Kõikidel järgnevuse liikidel on eraldi helisignaaliennistus, välja arvatud ISA A. Parameetri väärtusevalimise surunupuga ↑ valitakse valitud järgnevusja vajutusega sisestuse surunupule salvestataksesee parameetermällu.

32

Jadasidepordivalimine

Kui häiresüsteem koosneb paljudest koostalit-levatest häirekeskustest, võib visuaal-häire-signaalide järgnevuse sünkroniseerida. Üks häire-keskustest valitakse ülemaks (1), mis saadabsünkroniseerivaid impulsse teistele süsteemisolevatele häirekeskustele (0). Juhul, kui häire-keskused ühendatakse kõrgema taseme süstee-miga siis häirekeskuste sünkroniseerimine toi-mub automaatselt.

Parameetri valiku surunupule ↓ tuleb vajutadakorduvalt kuni süttib valgusdiood märgendigaMODULE. Kursori juhtimise surunupuga →tuleb kursor liigutada kuvari vasakult neljandalenumbrikohale. Neljas numbrikoht vastab ühelejärgnevatest toimingutest:

0 = sünkroniseerimisimpulsi vastuvõtja, kui kes-kus ei ole ühendatud kõrgema taseme süstee-miga

1 = sünkroniseerimisimpulsi edastaja, kui kes-kus ei ole ühendatud kõrgema taseme süstee-miga

2 = 9600 bit/s3 = 4800 bit/s4 = 2400 bit/s5 = 1200 bit/s6 = 300 bit/s

Valikunupuga ↑ valitakse soovitav toiming.Vajutusega sisestuse surunupule salvestataksesoovitav toiming parameetermällu.

Juhul, kui häirekeskus ühendatakse kõrgemataseme süsteemiga läbi jadaliidese või kui häire-keskus on programmeeritud välise sünkronisee-riva impulsi vastuvõtuks ja kui ühe minuti jooksulei võeta vastu sünkroniseerimise impulssi siishakkab kuvari paremas all-nurgas vilkuma küm-nendpunkt. Juhul, kui häirekeskusega ei oleühendatud jadasideliides siis häirekeskus tulebprogrammeerida sünkroimpulsside vastuvõtuta-litlusse.

TÄHELEPANU!Parameetreid ei ole vaja salvestada parameeter-mällu ühekaupa vaid neid kõiki võib salvestadaüheaegselt kui neile on eelnevalt kuvaril antudsoovitud väärtused.

Programmeerimise parameetrite koondtabel ontoodud joonisel 32 ja joonistel 33 ja 34 on toodudtühjad parameetrite täitetabelid. Vastavadjoonised on järgnevatel lehekülgedel.

33

Parameetrisätestamise kaart

Joon. 32. Häirekeskuse SACO 16D1 parameetrite valiku skeem.

Kanali sisendi viide

Kanaliennistuse viide

Kontaktitüüp

Kanaliindikatsioon

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

0 = 5 ms1 = 20 ms2 = 100 ms3 = 1 s4 = 5 s5 = 20 s6 = 60 s7 = 160 s

0= NA kontakt1= NS kontakt2= NA kontakt , ennistuseta3= NS kontakt , ennistuseta4= NA ja NS kontakt Impulssloendurid: 5= NO kontakt6= NC kontakt7= NO ja NC kontakt

0= järgnevus 0-41= järgnevus 0-4 helisignaal ka ennistuval signaalil2= häirekontakti järgimine ei vilkumist

ega heli

KUVA

PARAMEETER

Input

Kanali A grupihäir Kanali B grupihäir- - = grupihäire puudub01= grupihäire 1 - - -16= grupihäire 16

- - = grupihäire puudub01= grupihäire 1 - - -16= grupihäire 16

Blokeering 1 Blokeering 2

Blokeeringutüüp

Blokeeringugrupp

Blokeeringutüüp

Blokeeringugrupp

0=blokeeringu väljundt1= kanal A on blokeeritud2= kanal blokeeritud3=kanal blokeeritud

- = grupeerimata1= grupp 12= grupp 23= grupp 34= grupp 45= grupp 56= grupp 67= grupp 78= grupp 8

0=blokeeringu väljundt1= kanal A on blokeeritud2= kanal blokeeritud3=kanal blokeeritud

- = grupeerimata1= grupp 12= grupp 23= grupp 34= grupp 45= grupp 56= grupp 67= grupp 78= grupp 8

Grupihäire numbe Väljundrelee toimimine

01= grupihäire relee 102= grupihäire relee 2 - - -16= grupihäire relee 16

0= häirekontakti järgiv1= häiremälu järgiv2= 300 ms imp.3= 0 + 2

Keskuse tuvastusnumber Järgnevus Jadaliides

01= number 102= number 2 - - -99= number 99

0= ISA A1= ISA A-12= ISA M-13= ISA R-14= DIN 19235

0= sünk. sisend1= sünk. väljund2= 9600 Bd3= 4800 Bd4= 2400 Bd5= 1200 Bd6= 600 Bd

Group

Blokeering

Väljund

Module

Parameetri valik

Kursori juhtimine kuvaril Kanali valik

M

Arvväärtuse valik

Store (Reset) Salvestus (Ennistus)

Kanali sisendsignaalisätted

Kanali "pendelduse" vastane blokeering

00= kontroll puudub00…99= lubatud registreerimiste arv minutis

Häiresignaalidegrupeerimine

Blokeeringutekonfigureerimine

Grupihäire sätted

Häirekeskuse sätted

34

Parameetrite tabel

Joon. 33. Parameetrite tabel.

Häire-kanal

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

Sisend

Kan

ali s

isen

di

viid

e

Kan

ali

enni

stum

ise

viid

e

Kon

takt

i tüü

p

Kan

ali

indi

kats

ioon

Grupp Blokeering

Blo

keer

ingu

tü

üp

Blo

keer

ingu

gr

upp

Grupihäire kanal A

Grupihäire kanal B

Blo

keer

ingu

tü

üp

Blo

keer

ingu

gr

upp

Blokeeringu toim.1

Blokeeringu toim. 2

Väljund

Grupihäire number

Grupihäire relee toim. tüüp

Moodul

Keskuse tunnus-number

Järg

nevu

s

Jada

side

35

Kanali blokeeringuskeem

Joon. 34. Kanali blokeeringute programmeerimise abitabel.

BLOKEERINGUTE GRUPID

1 2 3 4 5 6 7 8

















BLOKEERINGU TÜÜP 0 =blokeeriv väljund 1 = grupihäiret A blokeeriv sisend 2 = häirekanalit blokeeriv sisend

Häirekeskus No__

36

Kaugjuhtimisekaudu häire-keskusesse edastatavja sealt loetavinformatsioon

Järgnevalt toodud parameetreid saab lugeda jakirjutada häirekeskusesse kõrgemal tasemelseisvalt seadmelt.

Kood Tehase Väärtus ja talitlussäte

Mooduli kesksed sätted

V205 - Programmi variant

S1 0 Grupihäire väljundi 1 järgnevus0 = häiresignaali järgiv1 = häiremälu järgiv2 = impulssväljund3 = viitega häiresignaali järgiv4 = viitega häiresignaali ja -mälu järgiv

S2 0 Grupihäire väljundi 2 järgnevus

S17 3 Häire järgnevused0 = ISA A1 = ISA A-12 = ISA M-13 = ISA R-14 = DIN 19235

S18 0 Parameetri A välja printimisel prinditakse ka aktiivsete kanalite tunnused0 = prinditakse nii häire- kui olekukanalid1 = prinditakse vaid häirekanalid2 = ei prindita

S19 0 "Pendelduse" kontrolli väljundrelee00 = ei ole ühendatud01 = väljundrelee 102 = väljundrelee 2

S33 0 Väljundrelee 1 juhtimine SPA siini kaudu0 = ei ole aktiivne1 = asendi muutmine (sees/väljas)2 = impulssaktiveerimine

S34 0 Väljundrelee 2 juhtimine SPA siini kaudu

S49 0 Väljundrelee 1 impulsi pikkus0,3…25,5 = pikkus sekundites

S50 0 Väljundrelee 2 impulsi pikkus

V1 - Koht/kaugjuhtimise asendi seisund0 = koht + kaugjuhtimine1 = kohtjuhtimine2 = kaugjuhtimine

V2 - Heliväljundi ennistus1 = ennistus

V3 - Häiresignaali kviteerimine1 = kviteerimine

V4 - Testimine0 = testimine väljas1 = testimine sees

37


V50 - 16 kanali seisundi info, HEX-kodeeritud0000 = aktiivsed kanalid puuduvad0001 = kanal 1 on aktiivne0002 = kanal 2 on aktiivne0003 = kanalid 1 ja 2 on aktiivsed0004 = kanal 3 on aktiivne0005 = kanalid 1 ja 3 on aktiivsed0006 = kanalid 2 ja 3 on aktiivsed0007 = kanalid 1, 2 ja 3 on aktiivsed0008 = kanal 4 on aktiivne0009 = kanalid 1 ja 4 on aktiivsed000A = kanalid 2 ja 4 on aktiivsed000B = kanalid 1, 2 ja 4 on aktiivsed000C = kanalid 3 ja 4 on aktiivsed000D = kanalid 1, 3 ja 4 on aktiivsed000E = kanalid 2,3 ja 4 on aktiivsed000F = kanalid 1, 2, 3 ja 4 on aktiivsed---FFFF = kõik 16 kanalit on aktiivsed

V51 - ületäitumise maatriksregistri olekuinfo, HEX-kodeeritud0000 = aktiivsed kanalid puuduvad0001 = kanal 1 on aktiivne0002 = kanal 2 on aktiivne0003 = kanalid 1 ja 2 on aktiivsed0004 = kanal 3 on aktiivne0005 = kanalid 1 ja 3 on aktiivsed0006 = kanalid 2 ja 3 on aktiivsed0007 = kanalid 1, 2 ja 3 on aktiivsed0008 = kanal 4 on aktiivne0009 = kanalid 1 ja 4 on aktiivsed000A = kanalid 2 ja 4 on aktiivsed000B = kanalid 1, 2 ja 4 on aktiivsed000C = kanalid 3 ja 4 on aktiivsed000D = kanalid 1, 3 ja 4 on aktiivsed000E = kanalid 2,3 ja 4 on aktiivsed000F = kanalid 1, 2, 3 ja 4 on aktiivsed---FFFF = kõik 16 kanalit on aktiivsed

V100 - Häirekanali ennistus (Reset)1 = ennistus (Reset)

V151 - Informatsiooni salvestus säilmällu1 = salvestus

V200 - Mooduli SPA-alluvnumber1…99 = aadressi number 1…99

38


V201 2 Andmete edastuskiiruse sätted0 = 9600 bit/s, võtab vastu sünkroimpulsse1 = 9600 bit/s, väljastab sünkroimpulsse2 = 9600 bit/s3 = 4800 bit/s4 = 2400 bit/s5 = 1200 bit/s6 = 300 bit/s

I1 - Blokeerimisliini 1 olek0 = mitte aktiivne olek1 = aktiivne olek

I2 - Blokeerimisliini 2 olekI3 - Blokeerimisliini 3 olekI4 - Blokeerimisliini 4 olekI5 - Blokeerimisliini 5 olekI6 - Blokeerimisliini 6 olekI7 - Blokeerimisliini 7 olekI8 - Blokeerimisliini 8 olek

O1 - Väljundrelee 1 olek0 = mitte aktiivne olek1 = aktiivne olek

O2 - Väljundrelee 2 olek

C 0 Mooduli olekuinformatsioon0 = lugemisel normaalolek, kirjutamisel ennistab olekuregistri1 = keskprotsessori (CPU) taaskäivitus2 = esineb sündmusregistri ületäitumine3 = 1 + 2

F SACO Mooduli tüüp16D2B

T - Ajasätted0,000 … 59,999 = aeg sekundites ja millisekundites

L - Sündmuste järgnevuse registerAeg, kanal ja sündmuse kood

B - Sündmusregistri uuestilugemineAeg, kanal ja sündmuse kood

A - Aktiivsete häirete arvKanali number ja sündmuse kood

Kanalikesksed parameetrid (häirekanalid 1…16)

S1 0,02 Kanali sisendi viide0,005 … 160,0 = sisendi viidesamm 0,005 s

S2 0,02 Kanali ennistuse viidesamm 0,005 s

39


S3 0 Ergutuskontakti tüüp0 = NA, koos ennistusega1 = NS, koos ennistusega2 = ainult kasvav front3 = ainult vähenev front4 = kasvav ja vähenev front5 = impulssloendur, loendab kontaktide sulgumisi6 = impulssloendur, loendab kontaktide avanemisi7 = impulssloendur, loendab kontaktide sulgumisi ja avanemisi

S4 0 Kanalikeskne järgnevus (kuvamise viis)0 = visuaalne indikatsioon, vastavalt valitud järgnevusele1 = visuaalne indikatsioon, vastavalt valitud järgnevusele, aga ennistumisel normaalolekusse kaasneb helisignaal2 = ergutuskontakti järgiv visuaalne indikatsioon ilma helisignaalita

S5 0 Grupihäire A kanal0 = ei ole ühendatud1 = ühendatud grupihäirega 12 = ühendatud grupihäirega 2

S6 0 Grupihäire B kanal0 = ei ole ühendatud1 = ühendatud grupihäirega 12 = ühendatud grupihäirega 2

S7 0 Blokeerimissignaal 1, tüübi kirjeldus0 = blokeeriv väljund1 = blokeeriv sisend, häirekanal A blokeeritud2 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui kviteeritud häire3 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui uus häire

S8 0 Blokeerimissignaal 1, grupeerimine0 = ei ole ühendatud1…8 = ühendatud blokeerimisliinidele 1…8

S9 0 Blokeerimissignaal 2, tüübi kirjeldus0 = blokeeriv väljund1 = blokeeriv sisend, häirekanal A blokeeritud2 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui kviteeritud häire3 = blokeeriv sisend, terve kanal, ennistub kui uus häire

S10 0 Blokeerimissignaal 2, grupeerimine0 = ei ole ühendatud1…8 = ühendatud blokeerimisliinidele 1…8

S11 0 "Pendelduse" järelvalve-kontroll0 = ei ole kasutusel1…99 = lubatud sündmust minutis

V5 0 Impulssloendur0…29999 = lähtumisväärtus

I1 - Häirekanali olek0 = ei ole aktiivne1 = on aktiivne

40

Sündmuste koodidKood Tähendus

Moodulikesksete sündmuste koodid

E10 Mooduli rikeE13 Sündmused ületäitumise maatriksregistristE50 Mooduli ennistus (reset), taaskäivitusE51 Sündmusregistri ületäitumine

Kanalikesksete sündmuste koodid

E1 Häirekanal on aktiivneE2 Häirekanali ennistusE3 Häirekanal on aktiivne, signaali järgiv, puudub valgus- ja helisignalisatsioonE4 Häirekanali ennistus, signaali järgiv

Tehnilisedandmed

HäirekanalidHäirekanalite arv 16 kanalit

Ergutuskontakti tüüp Normaalselt avatud kontakt*)Normaalselt suletud kontaktKasvav ja/või vähenev frontImpulssloendur

Sisemiselt genereeritud ergutuskontakti pinge 48 V dc (alalis) + 20%

Suletud ergutuskontaktide ahela vool 4 mA ±20%

Kanali sisend- ja ennistusviide, kanalikeskne 5 ms, 20 ms*), 100 ms,1 s, 5 s, 20 s, 60 s, või 160 sMuid väärtusi on võimalikvalida jadaside kaudu

Impulssloenduri maks. lugemissagedus 3 Hz

*) = tehase säte

Välised kviteerimise/ennistuse sisendidKviteerimis-/ennistuskanal SulgekontaktHeliseadme ennistus Sulgekontakt

Sisemiselt toiteallikalt saadav kviteerimise/ 48 V dc (alalis) + 20%ennistusahelate juhtimise pinge

Grupihäire signaali väljundidGrupihäire väljundid 2 releedHeliseadme väljund 1 releeAutokontrolli väljund 1 releeVäljundreleede tüübid NA, (normaalselt avatud kontaktid),

kontakte on võimalik muuta NS tüüpikontaktideks

Kontaktide nimivool/lahutuspinge 3 A/250 V

Lahutusvõime (alalisvoolul) kui koormuse 3 A/0,25 A/0,15 Aajakonstant on L/R < 40 ms, vastavalt pingetel48/110/220 V dc (alalis)

41

Jadasideliidese portProtokoll SPA siinLiides RS 485Andmete edastuskiirus, valitav 9600 Baud

4800 Baud2400 Baud1200 Baud 300 Baud

Siini ühendusmoodulid SPA-ZC 17 või SPA-ZC 21

AbitoideSisemine toiteplokk, erinevatele toitepingetele 80…265 V dc või ac

või 18…80 V dc (alalis)

Toiteploki võimsustarve min./maks. 10 W/15 W

KatsepingedKatsepinged rakendatutena järgmistele punktidele:- häire- ja kviteerimis/ennistussisendid kere suhtes- väljundreleede kontaktid kere suhtes- abitoite ahelad kere suhtes- sisendid, väljundid ja toiteahelad üksteise suhtes

50 Hz katsepinge, vastavalt IEC 255-5 2 kV, 50 Hz, 1 min.ja SS 436 15 03Impulsskatsepinge, vastavalt IEC 255-5 5 kV, 1,2/50 ms, 0,5 Jja SS 436 15 03Kõrgsageduskatsepinge (häiringutele), 2,5 kV, 1 MHzvastavalt IEC 255-6 ja SS 436 15 03

KeskkonnatingimusedKäidu temperatuuride vahemik -10…+55°CLadustamise temperatuuride vahemik -40…+70°CTemperatuur ja niiskus, vastavalt IEC 68-2-3 <95% maks.56 päeva/aastas, +40°CKesta kaitseaste IP 54Kaal 3,1 kg

42

Katsetamine Häirekeskus on varustatud autokontrollisüs-teemiga. Autokontroll seirab keskuse toiteping-eid, mikroprotsessori ja loogikaskeemide talitlust.

Avastatud sisemise rikke korral sulguvad auto-kontrollisüsteemi väljundrelee kontaktid ja süttibvalgusdiood FAULT.

Valgusdiood-indikaatorite toimimist saab kon-trollida kviteerimis/ennistusnupuga. Kui kvi-teerimis/ennistusnuppu hoida allavajutatunakauem kui 1 sekund, süttivad kõik esipaneelil

olevad signaallambid (välja arvatud signaallamptähisega FAULT) ja kuvaril süttivad järjekorraskõik kuvari segmendid. Kui kviteerimis/ennis-tusnuppu (asknowledge/reset) hoida allavajuta-tuna kauem kui 15 sekundit siis süttib ka valgus-diood FAULT (RIKE) ja autokontrolli väljund-relee kontaktid sulguvad.

Ergutuskontaktide ahelate toimimist on soovitavkontrollida otsekatsete teostamisega häirekon-taktidel.

Hooldus jaremont

Häirekeskuse kasutamisel tingimustes, mis ontoodud punktis "Tehnilised andmed", onhäirekeskus praktiliselt hooldusvaba. Häire-keskuse moodulid ei sisalda , normaaltingimisteskasutamisel, elektriliselt või füüsiliselt kuluvaidosi ega komponente.

Juhul, kui keskkonnatingimused erinevad ette-nähtuist, näiteks keskkonna temperatuur, niiskusvõi kui häirekeskust ümbritsev keskkond sisaldabkeemiliselt aktiivseid gaase või tolmu, tulebmooduleid visuaalselt üle vaadata teostatavateregulaarsete katsetuste käigus või kui pistik-ühendustega moodulid on välja tõmmatud.Visuaalsel ülevaatusel tuleb pöörata tähelepanujärgmistele asjadele:- võimalikele kesta, kinnitusaasade või -raami,

plastist esikaane või kummitihendi, pistik-plokkide või nende pistikpesade mehaanilistelevigastustele.

- algava korrosiooni-oksüdeerimiseilminguteletrükkplaatidel, osade kinnituselementidel,kruvidel ja teistel metallosadel.

- märkidele, mis näitavad tolmu või mustusesadestumist plastkaane alla olevatele trükk-plaatidele või kesta sisemusse. Kontrolli kaanekummitihendit.

Juhul, kui häirekeskus lakkab toimimast või kuikeskuse talitlusparameetrid erinevad nendesätestatud väärtustest tuleb lasta häirekeskustkontrollida ja remontida asjatundliku spetsialistipoolt vastavas remondikeskuses.

Üldiselt, rikke kõrvaldamiseks, piisab pistikühen-dusega mooduli vahetamisest. Palun vaatatagavaraosade tabelit. Juhul, kui paigaldatakseuus häiremoodul SWPA 3A1 siis vana häire-mooduli programmeeritud parameetermälu saabpista uuele moodulile. Seega uus häiremoodulon valmis toimima samade talitlusparameetritegakui vana ja järelikult uut häiremoodulit ei olevaja eraldi programmeerida. Parameetermälutähis on D17.

TÄHTIS!Mäluploki asetamisel pistikpessa, plokil olevpaigalduspesa peab olema mooduli esipaneelipoole. Sellega saab vältida mäluahela võimalikkuvigastamist. Elektronskeemide käsitlemiselkasuta alati staatilise elektri vastast kaitset (EDSprotection).

43

Vahetus- jatagavaraosad

Häiremoodul SWPA 3A1Sisend- ja väljundmoodul SWIM 2A1Ühendusmoodul, kogu tagaosa SWCM 3A1Toitemoodul, U = 80…265 V dc/ac SPGU 240A1Toitemoodul, U = 18…80 V dc SPGU 48B2Häirelegendide kile, korduvkasutatav SYKU 639

Siini ühendusmoodulid

RS 485 koos kahe 9-kontaktilise D-tüüpi pistikuga SPA-ZC3Kiudoptiline moodul, plast välja - plast sisse SPA-ZC 21 BB/SKiudoptiline moodul, klaas välja - klaas sisse SPA-ZC 21 MM/SKiudoptiline moodul, plast välja - klaas sisse SPA-ZC 21 BM/SKiudoptiline moodul, klaas välja - plast sisse SPA-ZC 21 MB/S

Kiudoptiline moodul, plast välja - plast sisse SPA-ZC 17 BB/SKiudoptiline moodul, klaas välja - klaas sisse SPA-ZC 17 MM/SKiudoptiline moodul, plast välja - klaas sisse SPA-ZC 17 BM/SKiudoptiline moodul, klaas välja - plast sisse SPA-ZC 17 MB/S

Kergitusraamid

Kõrgendusraam, 40 mm SPA-ZX 101Kõrgendusraam, 80 mm SPA-ZX 102Kõrgendusraam, 120 mm SPA-ZX 103

1MR

S 7

5206

8-M

UM

E

ST

ABB OyDistribution AutomationP.O.Box 699FI-65101 VaasaFINLANDTel. +358 (0)10 22 11Fax.+358 (0)10 22 41094www.abb.com/substationautomation

Documents

Kasutusjuhend ja tehniline kirjeldus...loetakse parameetrit V5 siis võetakse vastu impulssloenduri praegune seis (väärtus), juhul, kui impulssloenduri antud (stardi) väärtus on