35
Eesti 2030+ Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus. Kuidas visioon toimib: Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale? Kaur Lass Üleriigilise planeeringu projektijuht OÜ Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspert KUMU 07.06.2010

Kaur Lass - Eesti 2030+ ruumilise arengu visiooni esitlus KUMU-s 2010 06 07

Embed Size (px)

DESCRIPTION

07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“ Siin olev on Kaur Lass ettekanne konverentsilt: Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus. Kuidas visioon toimib:Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale?

Citation preview

  • 1. Eesti 2030+ Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus. Kuidas visioon toimib: Mis mju on olnud Lnemere visioonil Eesti planeerimispraktikale?Kaur Lass leriigilise planeeringu projektijuht O Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspertKUMU 07.06.2010

2. Siseministeerium 2010 Esialgne visiooni tmaterjal on pakutud vljaekspertrhma liikmete ja Siseministeeriumi koosts.Seejrel ksiti visiooni snastuse muutmiseks ja tiendamiseks arvamusi ministeeriumite jamaavalitsuste trhmalt (sinna on kaasatud ka omavalitsusliitude esindajad). Saadud tagasiside aluselttati vlja nd esitletav esialgne ruumilise arenguvisioon. 3. Kaur Lass, O Head 2010Tnane olukordEestis on head: Vabadus ja avatus uutele lahendustele; Loodus, traditsionaalne asutus, kultuurmaastikud ja ruumi vahelduvus; ldine haldussuutlikus ja avaliku sektori avatust IT lahenduste laiale kasutamisele; Eestlase tahe elada omaette; jne. 4. Kaur Lass, O Head 2010 Tnane olukordEestis on lahendamist vajavaid probleeme: Koordineerimata areng; Valglinnastumine ja remaastumine; Kehv teedevrgu ja histranspordi kvaliteet. hendused on harvad ja omavahel vhesidustatud; Linnad ja linnapiirkonnad on vikesed ning nrgad rahvusvahelise kontekstis; Kokkuleppimatu ja lhiajalise fookusega tegutsemine vheneva rahvastiku kontekstis. 5. Kaur Lass, O Head 2010 Muutuse tekitamiseks on vaja kokkuleppida tegutsemisesuund. Selle aluseks saab olla visioon.RUUMILISE ARENGU VISIOON STRATEEGIA 6. Siseministeerium 2010 RUUMILISE ARENGU VISIOON Eesti eesmrk on olla 2030 aastatel sidusa jakasutajasbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesiseelukeskkonna ning vlismaailmaga hsti hendatud riik.Meie hajalinnastunud ruumi inimsbralikkuse ja majandusliku konkurentsivime vrreldes naaberriikidega tagavad eesktt looduslhedane keskkond ning hsti sidustatud asulate vrgustik. 7. Kaur Lass, O Head 2010 Hajalinnastunud ruum 8. Siseministeerium 2010 Hajalinnastunud ruum Hajalinnastunud ruum saavutatakse kompaktses linnaruumis pakutavate teenuste paljususe, maal elamiseeeliste ja vrgustunud hiskonnakorralduse sihiprasekombineerimise abil. Hajalinnastunud ruum on lbimeldud transpordikorralduse abil sisemiselt hstihendatud. 9. Kaur Lass, O Head 2010 10. Siseministeerium 2010Hajalinnastunud riigi piirkondlikud eriprad vimaldavad inimesel leida omale ruumis sobiva elu- ja tkoha ning hiskonda sobituva elustiili. Meie viksus ja hajutatudasustus on seelbi meie vimalus. Kaasaegsed innovaatilised tehnoloogilised lahendused annavad meilesenisest paremad eeldused hoida seda eripra javrtustada omaetteolemist meie naaberriikide suuremate linnade vahelises vrgustikus. 11. Kaur Lass, O Head 2010 Fotod: Kaur Lass, Merje Muiso, AS Tuulepargid ja Kaarel Tamm 12. Siseministeerium 2010 Ligipsetavuse parandamine jaaegruumiliste vahemaadevhendamine Euroopaga seotud kaasaegse rongi-, kiirrongi-, laeva-,lennu- ja teedehenduste ning kommunikatsioonivrgustiku abil. 13. Kaur Lass, O Head 2010 14. Siseministeerium 2010Asustuse eripra jakonkurentsivime Eesti asulate toimivuse ja vime olla oma tagamaa arengumootoriks tagab vheneva rahvastiku kontekstisnende kultuuri- vi oskustephine spetsialiseerumine. 15. Siseministeerium 2010Asustuse eripra jakonkurentsivime Eesti linnades ning muudes asulates on kvaliteetne jamitmekesine elamiskeskkond. Hajusa asutusevimaldamise krval on oluline tsta linnaruumi ja klakeskuste kvaliteeti. 16. Siseministeerium 2010 Hajusa asustusegaSelle alalhoidjateks on: pllumajandus, mis on orienteeritud koloogiliselt puhtavi tjumahuka tootmise suunas;kasvukohaphisel metsa taastumisel baseeruvmetsandus;korraldatud turism jasidusad rohekoridorid. 17. Siseministeerium 2010Sidustatud veekogudega Mereruumi sidustamine asustusega toimub lbi avalikultkasutatavate ranna-alade, vikesadamate vrgustikuning kauba- ja reisisadamate. Thus mereruumi kasutamine ja sadamate hendamine muu infrastruktuuriga tagab multimodaalse logistika. Hstivlja arendatud meresadamad on Eesti rahvusvahelise konkurentsivime heks vtmeteguriks.Veekogud on Eesti ruumi eripra esile tstvad. 18. Siseministeerium 2010Energiathusus ja nutikad lahendused Hoonete ja kasutatavate tehnoloogiate ning ruumilise planeerimise uueks oluliseks mjuteguriks on energiathusus. 19. Siseministeerium 2010 Energiathusus ja nutikadlahendused Meie kasvav energiaallikas on vajadusel akumuleeritavtaastuvenergia. Kaasaegsetes elektrivrkudes onkasutusel innovaatilised tehnoloogilised lahendused energiasstuks. 20. Siseministeerium 2010Haldussuutlikkus ja ruumiplaneerimine Eesti regioonid ja omavalitsused on lbi muutunud halduskorralduse saavutanud piisava suuruse ningvimekuse oma eripra hoidmiseks ja spetsialiseerumiseks. Selleks on kasutusel tvahendinaajakohased ja omavahel integreeritud ruumilisedplaneeringud ning arengukavad. 21. Siseministeerium 2010 Julgus olla avatud Mitmekesise ruumi alalhoidmiseks oleme avatud uusi ideesid kaasa toovatele ja rakendavatele inimestele vljapoolt, et hiselt luua nutikaid lahendusi omainimsbraliku ruumi toimimiseks. 22. Siseministeerium 2010 Ruumilise arengu visiooni vljattamine jtkub selle kokkuleppimisega. Esitletu oli vaid esialgne ideede kogum, sul on vimalus anda sellesse oma panus tites tna siin ja nd ksimustiku.Sinu poolsest sisulisest kaasamtlemisest on kasu kogu planeerimisprotsessi vltel, sina oled ka see kes osaleb selle planeeringu elluviimisel. Ilma sinu panuseta jb see vaid kellegi teise visiooniks. 23. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Esitlen jrgnevalt kuidas VASAB 2010 kigus pakutud idee on vahepeal muutunud reaalsuseks lbi planeeringute ka Eesti 2030+ kontekstis pakutud kiirrongi idee nitel. 24. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? VASAB 2010 raport ti vlja:Improved railway transportation system shall provide connections for long distances among European and Baltic cities. This includes high- speed long-distance passenger trains along selected corridors which interlink with the corresponding network for Western Europe via Berlin and Hamburg.Main high-speed railway lines 2010 and beyond: 4. Tallinn-Riga-Kaunas-Warsaw- Berlin-Hamburg. Allikas: VASAB 2010 Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region (Tallinn Conference), 1994, lk 59 25. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Via Baltica Spatial Development Zone aruanne ti vljaeesmrgina: D.1.1. Fast international railway access to Central EuropeTegevusena: D.1.1.1 To develop Rail Baltica as an high-speed railway Helsinki- Berlin Allikas: Via Baltica Spatial Development Zone Summary Report 2000, Riga 2000, lk 95 26. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?Kus kohast on prit see tsitaat?Tehniliselt krgel tasemel raudteeliiklus vimaldab autoliiklusest oluliselt suurema kiiruse tttu keskuste aegruumilist vahemaad enam lhendada. See on omakorda keskuste vrgustumise oluline eeldus. Raudteeliikluse kvaliteedi tstmine rahvusvahelistel trassidel on seetttu Eesti asustusssteemi tasakaalustatud arendamise olulisi tegureid. 27. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Kehtiv leriigiline planeering Eesti 2010 nitab raudteetrassi asukoha Prnumaa kaudu Tallinna ja toob vlja, et: . Rail Baltica trass Kesksel kohal on siin selge seisukohavtt kaasaegse kiire reisirongihenduse loomise suhtes Kesk- Euroopa suunal, kuhu praegu puudub igasugune reisirongiliiklus. Selle loomine eeldab ulatuslikke Infrastruktuuri- investeeringuid ja kokkuleppeid naaberriikidega.Eesti 2010 on heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19. septembril 2000. 28. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?. Rail Baltica ja Eesti 2010 alusel on kiirraudtee Selle tunnel trass kajastatud HarjuHelsinkisse Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999 enne Eesti 2010 kehtestamist)leeuroopalise thtsusega transpordikoridoridest lbib Eestit phja-lunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteehenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist lbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Viimatinimetatud projekti loomulikuks jtkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini 29. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?.Rail Balticatunneli suue Harju Maavanem nudis riikliku huvina Harju maakonnaplaneeringu I etapi alusel kiirraudtee trassi suudme ala nitamist Viimsi valla mandriosa ldplaneeringus (kehtiv alates 11.01.2000). 30. Kaur Lass, O Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?ldplaneeringus oleva trassi asukoha tpsustamiseks viidi lbi uuring ja algatati Viimsis igrume kla, Laiakla, Metsakasti kla ja osaliselt Muuga kla ldplaneering. Hetkel on see Harju Maavalitsuses heakskiitmisel ja Viimsi vald Rail Baltica raudtee ja tunneli loodab selle kehtestada veeltpne asukoht igrumel . see aasta.Raudtee mainimine rahvusvahelisel tasandil on seega viinud tunneli rajamist vimaldava planeeringuni Viimsis. 31. Kaur Lass, O Head 2010 LERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ Ruumilise arengu visioonRuumilise arengu strateegia(riigi ruumilise arengu phiprintsiibid)Eesti 2030+ Riigi arengu ruumilised eesmrkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme ja juhiseid andev leriigiline planeering - Sstva ja - Vrgustikud (rohevrk, -Reeglistik edasiseks tasakaalustatudtranspordi-vrk, planeerimiseks ruumilise arengu peapeamised-Arengukavade phimtted infrastruktuurid jms) jt (muutmise) vajadus - Asustuse suunamise skeemid ning nende -Koostphimtted phimtted kirjeldused Tegevuskava ja rakenduskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel tegutsemine 32. Kaur Lass, O Head 2010 EESTI 2030+ ELLUVIIMINERiigi visiooni ja selle alusel koostatud planeeringut saab ellu viia lbi riigi teadliku strateegilise juhtimise ja koordineeritud tegutsemise igal tasandil. See tagab riigi igapevaotsuste kooskla pika-ajalise eesmrgiga.Grupi kitumine raske Isiklik kitumineSuhtuminesaavutamise lihtsus Teadmisedkerge koheselt tulevikusidee ajaliselt teostatav 33. Siseministeerium 2010TNAME: Ekspertrhma liikmed; Ministeeriumite trhma liikmed;Maavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad; Aado Keskpaik; ja kiki ksimustikule vastanuid!Siseministeeriumi planeeringute osakond ja O Head 34. http://www.eesti2030.ee 35. O HeadKaur Lasstelefon: 50 83 906e-post: [email protected] http://www.headandlead.com/Planeerimine www.headandlead.com