KÜLALISLAHKE TEENINDUS KÜLALISLAHKE JUHTIMINE “KÜLALISLAHKE” ELAMINE

1. Võtame inimese soojalt vastu. Nagu tuleks meie oma koju.

1. Võtame teenindaja soojalt vastu. Nagu tuleks meie oma koju.

1. Mida ma iseenda kohta iga päev mõtlen/ütlen?

2. Kindlasti ei ignoreeri me külalist ja ei tegele muude asjadega, kui külaline

tuleb/või midagi teeb.

2. Kindlasti ei ignoreeri oma teenindajat ja ei eira oma inimesi, kui nad midagi

räägivad.

2. Ma ei ignoreeri iseenda vajadusi ja ei tegele teiste inimeste

“probleemidega” rohkem kui iseenda vajadustega.

3. Tutvustame ennast/teisi. 3. Tutvustame ennast/teisi. 3. Tutvun endaga pidevalt. Mida tahan/ ei taha. mis mind kirgastab

4. Soovitame omaltpoolt parimat kohta. 4. Soovitame omaltpoolt parimaid praktikaid.

4. Valin teadlikult “parimad” mõtted, mis loovad parimad tunded ja lõpuks

parima tulemuse.

5. Soovitame ja räägime sellest, mis meil anda (mitte pakkuda) on, mõistes, mida

inimesel tegelikult vaja on.

5. Soovitame ja räägime sellest, mis meil anda on, mõistes, mida teenindajal

tegelikult vaja on.

5. Mõtlen kogu aeg sellele, mis on kingitus, mida mul “anda” on? Keskendun oma tugevustele.

6. Me ei pane külalist ootama, lootuses, et ta saab ise hakkama.

6. Me ei oota, et teenindaja saab ise hakkama, vaid loome süsteemi, mis

toetab kasvu ja arengut.

6. Ma ei “oota,” kuni keegi “seal” midagi teeb, Ma ei põgene pseudo

“lõbustuste taha.” Mäletan õnne definitsiooni.

7. Tunnustame/kiidame külalise valikuid. 7. Tunnustame/kiidame teenindajaid. 7. Tunnustan ennast ja olen tänulik.

8. Räägime juba alguses “magustoidust.” 8. Räägime juba alguses “magustoidust.”

8. Räägin juba alguses “magustoidust,” mitte sellest, mis

veel halvemaks läheb.

9. Oleme kuni ära-saatmiseni tähelepanelikud ja kohal.

9. Oleme kuni ära-saatmiseni tähelepanelikud ja kohal.

9. Olen kuni “ära-saatmiseni” tähelepanelik ja kohal.

10. Anname mõista, et tahame, et külaline tagasi tuleks ja küsime, et millal jälle

näeme.

10. Anname mõista, et tahame, et inimene tagasi tuleks ja oleme kursis, mida peame tegema, et see nii juhtuks.

10. Ootan aega “iseendaga.”

11. Kui külaline käitub “halvasti,” siis võtame seda isiklikult ja ei mõtle, et külaline on kuningas. “Sina oled minu

kindluses, mina olen kuningas.” See ei ole ülbus - vaid armastus, mis näitab, et me

ootame kuningatelt ka kuninglikku käitumist.

11. Mõistan, et juhina ei ole mina “kuningas” ega teenindaja ei ole

“kuningas.” Me oleme koos ja toetame teineteist. Me mõlemad vastutame

tulemuste eest.

11. Õpin iseendale ja teistele andeks andma.