EESTIKEEMIA-TÖÖSTUSE LiiT

Ülipõnev keemiatööstusProbleemid ja võimalused

Ametid ja haridus

3

Keemiatööstus vajab teadmisi

ui vaadata Eesti keemiatööstust posi-

tiivselt poolelt, ettevõtluskeskkonna

seisukohalt, siis tuleviku alad on Eestis

tõenäoliselt nanomaterjalid, biokütused

ning muud alternatiivenergia allikad. Tege-

mist on aga suures osas ulmeprojektiga,

mis õigete investeeringute ja rahaliste

vahenditega võib siiski ka teoks saada.

Kuid selleks, et toota, on tarvis teadmisi.

Teadmisi, mida hetkel Eestis omandada ei

ole võimalik.

Eestis on oluline tõsta tööjõu tootlik-

kust, mis täpsemalt tähendab iga inimese

paremini tööle rakendamist koos automati-

seerimise ja parima võimaliku tehnika

rakendamisega. Praegu Eesti keemia-

tööstus kiratseb. Meil ei ole nii palju võim-

said tööstusi, mis suudaksid pakkuda

suurt eksporti. Eksport on umbes 50%

ulatuses kokku kuivanud, uusi ettevõtteid

ei ole lisandunud viimasel aastakümnel.

Lisaks sellele on riiklikud investeeringud

Eestis Euroopa Liidu keskmisest kümme

korda väiksemad, samuti teadusarendus-

tegevuse osa SKP-s.

Siiski ei saa kõike tumedates

toonides vaadata. Nafta hinnatõus ei jää

tulemata, see aga tekitab vajaduse alterna-

tiivkütuste järele. Viru Keemia Grupil on

plaanis põlevkivist diislikütust toota, lisaks

sellele ka põlevkivist peenkemikaalide toot-

mist laiendada ehk väärtustada järjest

rohkem põlevkivi, meie rahvuslikku uhkust

ja rikkust. Eesti keemiatööstusel on tule-

vikku, kui saame koolitada kõrgtasemel

spetsialiste. Positiivne tõsiasi keemiatöös-

tuses on aga see, et tööjõu voolavus on

väike – ettevõtted hoiavad oma töötajaid.

Hallar Meybaum Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht

K

Eesti Keemiatööstuse LiitPeterburi tee 46, 11415 Tallinntel/faks 613 9775e-post info@keemia.eehttp://www.keemia.ee

eesti Keemiatööstuse Liit

esti Keemiatööstuse Liit loodi

1991. aastal, et keemiatööstus-

ettevõtete ühisjõududega lahendada

taasiseseisvumisel ja krooni käibelevõt-

misel tekkinud probleeme. Eesti

Keemiatööstuse Liit on mittetulundus-

ühing ning tema peamised tegevus-

suunad on esindada liikmete huve

valitsusasutustes, osaleda seadus-

loomes, edendada välissuhteid ja

teabevahetust, organiseerida koostööd

teiste riikide sarnaste liitude ja

kaubandus-tööstuskodadega, otsida

koostööpartnereid, korraldada ühiste-

gevust ja koolitusi.

Eesti Keemiatööstuse Liidu liikmete

tegevusalad on keemiatooraine (sh

põlevkiviõli) tootmine ja eksport-import,

värvide, lakkide ja ehituskeemia toot-

mine ja müük, tarbekeemia ja kosmee-

tika tootmine ja müük ning teadus- ja

uurimistööd.

Eesti Keemiatööstuse Liit on

keemiatööstusettevõtetele ka eriteabe

edastaja: tooraine otsingud ja pakku-

mised, keemiatööstusettevõtete taus-

tateave, koostöösoovid ja ka investee-

rimissoovitused. Liitu kuulub praegu

50 ettevõtet.

E

ees

ti K

eem

iatö

ös

tus

e Li

it

4 5

Keemiatööstuse probLeemid ja võimaLused

esti keemiatööstust iseloomustab

tugev territoriaalne kontsentrat-

sioon, mis tuleneb vastava regiooni

traditsioonilistest sihtaladest ja arengu-

võimalustest. Üle poole keemiatööstu-

sest asub Ida-Virumaal.

Eestis on pikaajalised tarbe-

keemia ja kosmeetika tootmise koge-

mused: kõigile on tuttavad Flora ja

Orto kodukeemia- ja kosmeetika-

tooted. Tarbija on hästi vastu võtnud

ka Tartus, ASis Mayer Industries

toodetava Mayeri kodukeemia sarja.

AS Estko toodab pesuvahendeid põllu-

majandusele ja toiduainetööstusele.

Hoolimata suurtest muutustest

keemiatööstuse struktuuris

1990ndatel, mis väljendus eelkõige

tootmismahtude vähenemises ja

mõningate keemiatööstuse sektorite

kadumises (lõpetatud on fosforväe-

tiste, benseeni, tolueeni tootmine ning

vähenenud on ravimite tootmine), on

Eesti keemiatööstus säilitanud

viimastel aastatel tootmise stabiilsuse.

Keskkonnasäästlikkuse seisuko-

hast on suurim probleem NSV Liidu

ajast kaasa tulnud madala keskkonna-

hoidlikkusega suurtootmised. Kui AS

Silmet on riigi ja Euroopa Liidu toetusel

keskkonnainvesteeringute program-

mide elluviimisel vägagi edukas, siis

põlevkivisektori väga suur investeerin-

guvajadus keskkonnakaitsesse ja pari-

mate võimalike tehnikate rakenda-

misse on kindlasti teema, millega peab

kursis olema ka riik. See aitab ära

hoida rakendatavate keskkonnaalaste

nõuete liiga kiiret karmistumist, mis

ületaks põlevkivikeemiatööstuse inves-

teerimisvõime.

Oluline on teadvustada, et

keemiatööstus eksisteerib ja on väga

perspektiivikas juhul, kui sektori

teadus- ja arendusinvesteeringud

hoogustuvad. Tööstuse raamidesse

surumine ei anna arendusinvesteerin-

gutele tõuget. Eeskuju võiks võtta

Hiinast, kes on keskregionaalvalitsuste

tasemel suunanud riigi kapitaliinvestee-

ringud keemiatööstusele sobiva infra-

struktuuri väljaehitamisse majandus-

arendustsoonidena, mis sisaldavad nii

energiavarustuse kui ka jäätmete-heit-

mete kompleksseid ümbertöötamis-

lahendusi. Riik, kelle investeerimis-

võime on väga pikaajaline, võtab seega

enda kanda kõige pikaajalisema tasu-

vusega keskkonnainvesteeringud,

meelitades sellega ligi tehnoloogiain-

vesteeringud.

Muret tekitavalt nõrgal tasemel

on keemiaalane teadus- ja arenduste-

gevus, sellega tegelevaid ettevõtteid

on vähe ja investeeringumaht on pea

olematu. Põhjuseks võib olla riigieelar-

veliste uurimisinstituutide kadumine

rahapuuduse tõttu ja tööstuse enda

peaaegu olematud teadusarendustra-

ditsioonid. Seda võib lugeda ajalooli-

seks paratamatuseks, sest NSV Liidus

oli teadusarendus Teaduste Akadeemia

kontrolli all ja ettevõtted tegelesid selle

valdkonnaga suhteliselt vähe.

Miks Eesti töösturid ei investeeri

tänapäeval aktiivselt teadusarengusse?

Ilmselt oli kiire majanduskasvu ajal

võimalik kiiremat kasumit saada impor-

timisest, sest teadus- ja arenduste-

gevus on pikaajaline investeering. Suur

probleemide kompleks seisnebki

keemiatööstuse tootearenduse puudu-

mises. Tööstusharu tugevad küljed on

suhteliselt nõrk konkurents põlevkivi-

keemias maailmaturul ning tööstusharu

ettevõtete suhteliselt suur regionaalpo-

liitiline tähtsus, eelkõige tööhõives.

1990. aastate keemiatööstuse

toodangu langus mõjutas negatiivselt

töötajate arvu. Suurim töötajate arvu

vähenemine toimus Ida-Virumaa suur-

ettevõtetes. Aastail 1995–1998

vähenes suurettevõtetes hõivatud

töötajate arv enam kui 1300 inimese

võrra, s.o ca 18%.

Keemiatööstuse ja sellega seotud

tööstusharude toodangu eksport

riikide järgi protsentides ekspordist

(kaubad kokku):

Riik

Soome

Rootsi

Saksamaa

Läti

Suurbritannia

Taani

Venemaa

Leedu

Norra

Holland

2005. a (%)

1,2

2,0

2,8

10,3

2,5

1,8

9,2

8,0

0,9

8,5

2006. a (%)

1,0

2,0

3,2

9,0

3,3

1,3

11,3

6,5

0,9

6,2

2007. a (%)

1,1

2,6

3,1

7,2

5,3

1,1

12,3

6,0

0,7

6,8

2008. a (%)

1,2

3,0

4,4

10,4

9,2

0,7

10,2

9,4

1,2

6,0

E

6

ees

ti K

eem

iatö

ös

tus

e Li

it

2008. aastal oli kemikaalide ja keemia-

toodete tootmises kokku 99 ettevõtet,

neist kuni 50 töötajaga oli 85 ettevõtet,

mis andsid sektori müügitulu mahust

7,9%. Üle 50 töötajaga ettevõtteid oli

2008. aastal 14 ning need ettevõtted

andsid keemiatoodete müügitulust

92,1%.

Eesti oludes on tähtis märkida, et

Euroopa Liidu uute kemikaaliseadus-

tike keskkonnas ei hakka Eesti väike-

ettevõte mitte iial arendama uut

keemiat, sest kemikaali registreerimine

on liiga kulukas. Kemikaalide registree-

rimiseks ja sundtestimiseks vajalik raha

neelab ettevõtete ressursid. Ettevõtete

vabad vahendid tuleb koostöös

Euroopa Liidu sihtotstarbeliste fondi-

dega suunata hoopis teadus- ja aren-

dustegevusse, et toota keskkonnasõb-

ralikumaid kemikaale.

Eesti keemiatööstuse, eriti põlev-

kivikeemiatööstuse edasine areng

oleneb maailmaturu situatsioonist ning

välisinvesteeringutest. Tulenevalt

teadusliku uurituse sügavusest sel alal

ja suhteliselt heakvaliteedilistest põlev-

kiviressurssidest peaks see tootmisala

pakkuma märgatavat huvi välisinvesto-

ritele. Samas võivad üha karmistuvad

keskkonnanõuded hakata Eesti

keemiatööstuse arengut pärssima.

Euroopa Liidu keskkonnaseaduste

kohaselt tuleb Eesti keemiatööstuset-

tevõtetel väga lühikese aja jooksul teha

olulisi kulutusi nii keskkonna ja tehno-

loogia vallas kui ka regulatiivsel

tasandil.

suuremad Keemiatööstuse ettevõtted on:

Keemiatööstus ootab tööle noori insenere.

Keemiatööstus on üks suurimaid ja stabiil-

semaid tööstusharusid Eestis ja jääb selleks

ka edaspidi. Seda on ilmekalt tõestanud ka

praegune majanduskriisi aeg. Varasemad

suurtööstusele omased keskkonnakahju-

likud ja aegunud tehnoloogiad on asen-

dunud tänapäevaste kõrgtehnoloogiliste

uuendustega, mis on ajakohastanud nii

töökeskkonna kui ka püstitanud uued

nõuded töötajatele. Järgnevatel aastatel

vajame uut põlvkonda spetsialiste, kes on

valmis oma teadmisi rakendama ülipõnevas

situatsioonis, mis pakub nii avastamis-

rõõmu kui ka head karjääri- ja rahateeni-

misvõimalust. Insenerialane kõrgharidus

tagab lisaks laialdastele teadmistele ka

reaalsed oskused, mis võimaldavad õige

varsti oma töö tulemust näha. Ärge kartke

saada inseneriks, sest maailm areneb ja

arengust arusaamine on väärtus omaette!

ÜLipõnev Keemiatööstus

Margus KottiseViru Keemia Grupijuhatuse liige

• ViruKeemiaGrupi(VKG)tütarettevõttedVKGOilAS

(põlevkiviõli tootmine) ja VKG Resins AS (liimvaigud)

• KiviõliKeemiatööstuseOÜ(põlevkiviõli)

• ASTikkurila-VivacolorjaEskaroAS(värvidjalakid)

• ASSilmet(haruldasedmetallid)

• HenkelMakroflexASjaKrimelteOÜ(montaaživahud)

• GenoviqueSpecialtiesAS(bensoehape,

naatriumbensoaat)

• ASNitrofert(ammoniaakjakarbamiid)

9

eemiatööstuses töötamise pluss

on tehnoloogiliselt kõrgetaseme-

liste ettevõtete olemasolu Eestis. Vaja-

takse nii kõrgetasemelisi teaduskeemi-

kuid, kes laborites teadust ja uurimis-

tööd teevad, kui ka tehniliste teadmis-

tega insenere. Suur keemiatööstuse

pluss on ettevõtte lojaalsus oma

töötaja suhtes, mis tähendab, et kaadri

voolavus on keemiatööstuses väike.

Keemiatööstus Eestis on suhteli-

selt lokaalne: tööjõu liikumine riikide

vahel on väike. Samas on Eestis kooli-

tatud keemikud ja keemiainsenerid,

materjaliteadlased ja spetsialistid hea

haridusega ning löövad läbi kõikjal

maailmas.

Keemiaprotsessi OPERAATO-

RITE töökeskkond on tehase tootmis-

ruumid. Töötingimused olenevad toot-

misprotsessi lõigust. Ümbruses võib

olla müra, vibratsiooni, kemikaalidest ja

keemilistest protsessidest tulenevaid

spetsiifilisi lõhnu jm. Töö on siiski

suuresti automatiseeritud, mistõttu

suur osa operaatori tööajast võib

mööduda puldi taga arvutiekraani

jälgides.

Kindlasti puutub operaator oma

töös kokku eri kemikaalidega. Paljud

keemilised ained on tervisele ohtlikud

ja võivad ülitundlikel inimestel põhjus-

tada allergiat. Operaatorina võib

töötada alates 18. eluaastast ja kõik

peavad korrapäraselt käima tervise-

kontrollis.

Võimalikud haigusriskid on naha-

ekseem, hingamisteede ärritusnähud,

allergiline bronhiit, tolmust tulenev

astma, kopsupõletik, silmapõletik jmt.

Ei ole soovitatav töötada töökesk-

konnas, kus esineb allergeene, mille

suhtes töötaja on allergiline või tal on

pärilik eelsoodumus allergilistele

haigustele. Võimalike kahtluste korral

tasub enne kutsevaliku tegemist

konsulteerida arstiga.

Operaatori töövahendid ja

seadmed on pumbad, kompressorid,

kõrgrõhuaparaadid, reaktorid, soojus-

protsessi aparaadid (ahjud, külmutus-

seadmed), purustid, ainete transpordi

(konveierid, elevaatorid) ja muud

seadmed (sõelad, dosaatorid, reser-

vuaarid jms).

Töö võib toimuda mitmes vahe-

tuses, mis eeldab valmisolekut

öötööks. Vahetustöö korral ei lange

puhkepäevad alati nädalavahetusele.

LAbORANT töötab vastava

sisustusega keemialaboris. Tema

igapäevased töövahendid on labori-

nõud, mõõtenõud ja vahendid, elektri-

lised laboriseadmed, gaasipõletid,

kaalud jms. Üldjuhul töötatakse tava-

pärasel tööajal, aga tulenevalt tööprot-

sessi eripärast tuleb laborandil olla

tööpostil ka muul ajal.

8

ees

ti K

eem

iatö

ös

tus

e Li

it

eeLdused ja osKusedK

ametidOPERAATOR. Keemiatööstuses on

kutsestandardite süsteem, milles on

kolm järku: keemiaprotsesside I, II ja III

järgu operaator. Keemiaprotsesside

operaator töötab keemiatööstuses ja

sellega seotud valdkondades (tarbe- ja

tööstuskeemia, värvi- ja lakitööstus,

paberi- ja tselluloositööstus jm).

Operaator juhib keemilist protsessi ja

käitab protsessist lähtuvaid tehnoloo-

giaseadmeid. Töö haarab tegevusi

lähteaine(te) vastuvõtust kuni lõpptoo-

dangu väljastamiseni, lähtudes toot-

misprotsessi läbiviimise ohutusest ja

keskkonnasõbralikkusest.

Keemiaprotsesside operaatori

töö eeldab keemia- ja matemaatika-

teadmisi (aritmeetika, geomeetria ja

algebra rakendused tootmisprot-

sessis). Ta peab tundma toorainete,

abimaterjalide, vaheproduktide ja

valmistoodangu füüsikalis-keemilisi

omadusi ning tootmises rakendatavate

keemiliste protsesside olemust ja sisu.

Tuleb tunda kutsealast terminoloogiat,

keemiatööstusseadmete tööpõhimõt-

teid, ehitust ja hooldust, mõõteriistade

ja automaatikaseadmete tööpõhimõt-

teid ning tehnoloogilist dokumentat-

siooni (protsessistandardid, tehnoloo-

giareglement, sh normid ja mõõt-

ühikud, tööohutusjuhendid). Samuti on

vaja teada tootmisprotsessi lähte-

aineid, vaheprodukte ja lõpptoodangut,

kemikaalide märgistuse põhimõtteid,

kemikaalide vastuvõtule ja ladustami-

sele kehtestatud nõudeid, toorainele ja

toodetele kehtestatud kvaliteedinõu-

deid, tootmises kasutatavaid tehnoloo-

giaprotsesse. Väga oluline on kemikaa-

lidega ohutu ümberkäimise oskus.

Operaatori ametinimetuseks võib

olla masinist, reaktoritööline, protsessi

operaator, protsessi juht, keemilise

sünteesi juht, vanemoperaator.

operaator peab osKama:

• vastuvõttajaladustadatoorainet

• pidadaarvestusttooraine,materjalide,

energiakulu ja toodangu koguste üle

• käitadatehnoloogiaseadmeid

• käivitadajaseisatatehnoloogiaseadmeid

• lugedamõõteriistadenäite

• juhtidatehnoloogiaprotsesse

• tegutsedaavariiolukordades

• võttaproove

• ladustada,markeeridajaväljastada

lõpptoodangut

• korraldadaomatöökohta

10

ees

ti K

eem

iatö

ös

tus

e Li

it

Laborant peab osKama:

• hoidakorrasomatöökohtaja-vahendeid

• ettevalmistadastandardlahuseidjareaktiive

ning kontrollida nende kvaliteeti

• ettevalmistada,võtta,märgistadajasäilitada

proove

• tehakatseid,töödeldajahinnataanalüüsitu-

lemusi

• kontrollidalaboriaparatuurijaseadmete

korrashoidu, tuvastada nende töös esinevaid

kõrvalekaldeid ning neid hooldada

• töötadadokumentidega,stregistreerida

proove,täitatööžurnaale,koostadaproovi-

võtuakte, koostada katseprotokolle jms

• jälgidatööohutusnõudeidningkasutada

isikukaitse- ja ohutustehnilisi vahendeid

• tegutsedatööõnnetustejaavariidekorral

LAbORANdId töötavad tootmis-,

katse- ja uurimislaborites, kus kontrolli-

takse toorainete, tootmisprotsessi

vaheproduktide ja valmistoodangu või

toodete kvaliteeti ning töötatakse välja

uusi tooteid. Laborandi põhiülesanne

on teha tooraine, materjalide ja valmis-

toodangu kvaliteedi analüütilist kontrolli

tööstusettevõtetes ning lahendada

ökoloogiliste probleemide ja keskkon-

nakaitsega seotud küsimusi.

Laborandi põhilised tööülesanded on

valmistada ette proovid, teha analüüse

ja mõõtmisi, registreerida proove, täita

tööžurnaaleningkäideldajäätmeid.Ta

vastutab tulemuste kvaliteedi ja

andmete täpse protokollimise eest.

Sõltuvalt ametikohast ja töökogemu-

sest võib töökohustuseks olla ka teiste

laborantide juhendamine ja nende töö

organiseerimine.

Laborandi enam levinud ametinime-

tused on laborant, vanemlaborant,

keemilise analüüsi laborant, labori

analüütik.

Laborandil peavad olema erialased

teadmised keemiast, matemaatikast,

füüsikast. Töö eeldab põhjalikke tead-

misi analüütilisest keemiast, laboritöö

alustest (kutsealane terminoloogia, hea

laboritava, labori sisustus, töövahendid

ja materjalid, laboriseadmete, apara-

tuuri ja mõõteriistade tööpõhimõtted,

laboritöö põhioperatsioonid) ja labori

dokumentatsioonist (nt kuidas proove

markeerida ja registreerida, kuidas

koostada katse protokolli jmt).

ees

ti K

eem

iatö

ös

tus

e Li

it

12 13

Haridus ja töö

estis on võimalik keemiat õppida

Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnika-

ülikoolis. Tallinna Tehnikaülikool pakub

diplomiõpet nii anorgaanilise keemia

kui ka keemiatehnika erialal. Lisaks

sellele võib keemiatööstuse tarbeks

õppida materjaliteadust, mis omakorda

jaguneb polümeermaterjalide ja mater-

jaliteaduse valdkondadeks. Suur vald-

kond on ka toiduainete tehnoloogia,

mis kuulub samuti keemiateaduskonna

alla. Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja

materjaliteaduskonna kodulehelt võib

lugeda: „Et teha hästi tööd, tuleb

õigesti toituda. Tänapäeva toiduaine-

tehnoloogia keerulistes küsimustes

aitavad meil õigesti valida meie toidu-

teadlased. Nende teaduslikult põhjen-

datud tervisliku toitumise soovitused

on oodatud nii meie laste kui ka täis-

kasvanute toidulaual.”

Tänapäevane keemia ja keemi-

listel protsessidel põhinev tehnoloogia

on osa kõrgtehnoloogilisest maailmast,

kus järjest rohkem ja põhjalikumalt

kirjeldatakse meie igapäevaelu prot-

sesse. Keemia- ja materjalitehnoloogia

teaduskonna ettevõtlikud professorid

rakendavad oma uuringute tulemusi

säästlikuma arengu ja puhtama

elukeskkonna tagamise nimel. Teadus-

konna teadlased uurivad ja õpetavad,

kuidas puhastada meie joogivett ja

säilitada selle kvaliteet järjest intensiiv-

semas elukeskkonnas.

Tartu Ülikool pakub ka klassikalist

teaduskraadi keemias.

Keemiatööstusele vajaliku haridu-

sega inimesi koolitab ka Tallinna Tehni-

kaülikooliVirumaaKolledž.

Keemiat on võimaLiK õppida KÜmnes õppetooLis:

• analüütilisekeemiaõppetool• anorgaanilisekeemiaõppetool• bioorgaanilisekeemiaõppetool• füüsikalisekeemiaõppetool• keemiahariduseõppetool• keemilisefüüsikaõppetool• kolloid-jakeskkonnakeemiaõppetool• molekulaartehnoloogiaõppetool• orgaanilisekeemiaõppetool• rakenduselektrokeemiaõppetool

E

14

ees

ti K

eem

iatö

ös

tus

e Li

it

estis ei ole keemiatööstuses ametiühinguid, seega puuduvad ka kollek-

tiivlepingud ja erisoodustused. Olenevalt ametist ning töö spetsiifikast,

raskusest ja kvalifikatsioonist jääb palk keemiatööstuses 10 000–12 000

krooni vahele kuus. Valdkonna tipp-palgad võivad küündida 50 000 kroonini

kuus.

Keemiatööstuse töölistel on enamasti kindel kuupalk, millele võivad

lisanduda lisatasud õhtusel ja öisel ajal töötamise ning ületundide eest.

Töötasu suurus sõltub konkreetsest ettevõttest, piirkonnast, töö sisust ja

töötaja kvalifikatsioonist.

Operaatori töötasu kõigub üsna suures ulatuses: tööd alustava operaa-

tori kuupalk võib olla mõnes ettevõttes 4000–5000 krooni ringis, samas võib

kõrgema kategooria tööline teenida teises ettevõttes 18 000–20 000 krooni.

Keemiatööstuse tööliste palk on umbes Eesti keskmise tasemel.

E

paLK ja soodustused

Väljaandja Tööandjate Keskliitwww. tooandjad.ee

Teostus Menu Kirjastuswww.menuk.ee

Fotod: Scanpix, Eesti Keemiatööstuse Liit

Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel