Saaremaa GPS

matkarajad

Rannikurada

2014

Raja tutvustus Võimalus liikuda kaks pikka päeva mööda Saaremaa kaunist rannikut: teele jääb nii liivarandu, tormidest puretud klibuvalle kui ka väärikat 10 m kõrgust pankrannikut. Inimeste poolt rajatust kohtab vanu kalurikülasid, 20. sajandist pärit militaarehitisi kaevikutest suurtükialusteni. Loodus on siinkandis hilise ärkamisega, kuid juba kord õide puhkenuna näeb rändaja siin kauneid põhjamaiseid lilli augusti lõpuni. Meri hoiab sügise pikalt soojana ja oktoobergi püsib kaua miinuskraadideta. Rada teeb tiiru ümber maalilise Harilaiu ja väisab legendaarseks saanud viltust Kiipsaare tuletorni ning lookleb üle Saaremaa ühe suurema – Kõruse – loopealse Kihelkonna poole. Rannikurada on laagriplatsidega hästi varustatud – päevateekonnal on valida mitme platsi vahel. Rada on mõeldud eelkõige jalgsi läbitavaks, kuid oskaja rattur suudab raja läbida ka maastikurattaga. Rannikurada matkarada on umbes 75 km pikk ja algab Kihelkonna alevikust ja lõpeb Ninase külas. Algus- ja lõpp-punktile pääseb ligi ühistranspordiga. Teel on kohalikud poed ning märgitud on ööbimiskohad.

Rannikuraja asukoht Saaremaal Huviväärsused 1. Loona mõis

Loona mõisa on esmamainitud 1506. aastal. Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud ühekorruseline kivist mõisahoone on ehitatud mitmes järgus peamiselt 17.-18.

sajandil. Oma praeguseni säilinud saaremaalikult tagasihoidliku klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi

alguspoolel. Praegu asub mõisa peahoones Vilsandi rahvuspargi keskus. Kunagises karjakastellis on RMK teabepunkt ning aednikumajas fossiilide muuseum. 2. Kihelkonna kiriku kellakoda

Kihelkonna kiriku kellatorn püstitati 1638. aastal ja viimati restaureeriti aastal 2009. Kellakoda asub kirikust mõnisada meetrit edela suunas kõrgendikul. See puukatusega kiviehitis on Eestis ainus kirikust eraldi paiknev kellatorn,

mis on tänapäevani säilinud. Enne kellatorni oli mägi kultusepaik. Kellamäelt avanes avar vaade merele. 3. Kihelkonna kirik

Kihelkonna kirik kuulub vanimate Saaremaa pühakodade hulka. Kahe võlvikuga ühelöövilisest pikihoonest koosnev algkirik valmis arvatavasti 13. sajandi II poole keskel,

seejuures kooriruum, kui kiriku vanim osa, võis ehitatud olla juba enne 1254. aastat. Kiriku orel on ehitatud orelimeister Johann Andreas Steini poolt 1805. aastal ning on ainus teadaolev säilinud kirikuorel tema töökojast ja ühtlasi vanim suures osas säilinud kirikuorel Eestis. Kihelkonna luterlik kogudus kuulub Eesti suuremate maakoguduste hulka. 4. Rootsiküla mõisa ase ja mõisapark

Mõis asutati 1603. aastal ning esimene mõisnik oli Reinhold Anrep. 1929-1977 töötas mõisamajas Kihelkonna kool ning 1977. a hävis hoone tulekahjus. Uus koolimaja ehitati mere

poole. Mõisapargis on säilinud tiik ja kiviaiad. 5. Papissaare sadam

Kihelkonnalt viib Papissaarde 3 km pikkune munakivitee. Sadamas toimub paadiühendus Vilsandi saarega ja asuvad I maailmasõjaaegsed Tsaari-Venemaa sõjaväe

vesilennukite angaarid. Sadamas on OÜ Papissaare väike kalatööstus, kus tehakse Eestimaale juba aastakümneid tagasi au ja kuulsust toonud Tallinna kilusid. 6. Rootsiküla mudaravila mälestuskivi

1824. a rajas Friedrich von Buxhöeveden Abaja lahe äärde algelise mudakümblusasutuse, mis oli esimene omataoline Eestis. See tegutses üle kümne aasta, kuni mõisaomaniku vahetumise

järel lõpetas mudaravila tegevuse. Praegu asub Abaja lahe ääres Eesti esimese mudaravila mälestuskivi, mis avati mudaravipaiga 175. sünnipäeva puhul 1999. aastal. 7. Oju tuletorn

Kasutusest välja jäänud meremärk Oju lahe ääres.

8. Jaagarahu sadam Jäävaba sadamat hakati rajama 1920. aastatel reisilaevade talviseks vastuvõtuks ja 1929. aastal valmis sillapikendus nii kaugele, et sadam sai vastu võtta ka suuremaid laevu. Raske torm 1969. aastal muutis sadama

kasutuskõlbmatuks. Aastatel 1941 ja 1949 küüditati Jaagarahu sadama kaudu Saaremaalt tuhandeid inimesi. 9. Küüditamise ohvrite mälestuskivi

Sadamasilla alguses on kadakate vahel mälestuskivi sealtkaudu 1941. ja 1949. aastal Saaremaalt küüditatuile, mis püstitati 17.juunil 1989. Jaan Tammsalu ja Elmar

Reinsoo poolt pühitsetud kivil seisavad sõnad „Siit algas saarlaste teekond külmale maale“. 10. Kurevere kultusekivid

Kurevere kultusekive on kokku 7 tükki, enamik ühe või kahe lohuga, erandiks on 62 lohuga kivi. Rahvasuus kutsutakse neid kive ka Tondikivideks. Kivid on olnud

kultuseobjektideks I aastatuhandel e.m.a. Sellised kivid ei paikne tavaliselt üheskoos ja arvatakse, et kivid on siia toodud Kurevere küla põlispõldudelt, mis paiknevad kivide praegusest asukohast ida pool. 11. Harilaid

Harilaid on umbes 4 km pikkune poolsaar, mis asub Tagamõisa poolsaare jätkuna Saaremaa loodetipus ja jääb Vilsandi rahvuspargi territooriumile. Harilaid võeti looduskaitse alla

1924. aastal. See koosneb põhiliselt liivast ja klibust, liivaste rannavallidega. Poolsaart iseloomustab liigirikas ja kaitsealuste taimede poolest rohke floora. Soontaimi on registreeritud üle 300, millest kaitsealuseid liike on 20. Samblaliike on 100 piires, neist 4 on Eestis haruldased 12. Sarapiku järv

Tagamõisa poolsaarel leidub mõnekümnel ruutkilomeetril kuni 20 järve ja järvikut. Sarapiku järv on nende seas üks Eesti saarterikkamaid järvi, kus leidub vähemalt 12

saarekest. Järve suurus on umbes 40 ha, suurim sügavus 2,5 m. 13. Kiipsaare tuletorn

Kiipsaare tuletorn asub Harilaiu poolsaarel Kiipsaare nukal. 25 meetri kõrgune raudbetoonist majakas ehitati 1933. aastal. Veel eelmise sajandi keskpaiku paiknes

tuletorn päris poolsaare keskosas, rannajoonest umbes 200 meetrit sisemaa poole. Lainetuse tulemusel vajus merepoolt küljest ilma pinnase toeta jäänud tuletorn viltu. Aastatel

1992-2008 tunti seda Saaremaa Pisa tornina. Seejärel ajas tuletorn end taas püsti. Tornist loodes asub Harilaiu poolsaare põhjapoolseim punkt Kiipsaare nukk, mis jätkub vee alla ning muudab pidevalt oma asukohta. 14. Laialepa laht Laialepa laht oli kunagi merega ühenduses Junkru lahe kaudu. Mere tegevuse ja maa kerkimise tulemusena on lahest saanud järv. 15. Undva pank ja Undva nina

Undva ehk Tõrvasoo pank asub Tagamõisa poolsaare põhjatipus. Vaid paari meetri kõrgune pank on ebaühtlane ning avamere lainetest ja tormidest räsitud. Panga pikkus on

umbes 500 meetrit. Kuigi meri püsib Undva lähistel pikalt jäävabana, muudab jääminek igal kevadel rannajoont ning vähendab panga mõõtmeid. Undva panga all olev Uudepanga laht on üks suuremaid kirju haha talvitumiskohti. 16. Suuriku pank

Suuriku pank asub Tagamõisa poolsaare kirdenurgal. Suuriku on Saaremaa pankadest kõrguselt ja pikkuselt teisel kohal - järsaku pikkus on 1,6 km, kõrgus kuni 20 m. Tagalahe

pankrannik jätkub teise astmena vee all. Suuriku juures on esimesel astangul eriti vähe vett peal, seetõttu on siin karile sõitnud mitmed laevad. 1951. aasta novembris juhtus siin ka üks ohvriterikkaim laevaõnnetus Eesti merelaevanduse ajaloos. 17. Kuriku pank

Kuriku pank asub Kihelkonna vallas, Tagalahe looderannal, Undva külast idas. Järsaku pikkus on 1,3 km, kõrgus 3,5 m. Panga keskmises osas leidub üle 400 miljoni aasta tagasi

ekvatoriaalses kliimavöötmes kujunenud fossiilseid moodustisi, mis on ehitatud põhiliselt lubivetikate, sammalloomade ja korallide poolt. 18. Tagamõisa kool ja seltsimaja

Tagamõisa koolimaja avati 1935. aastal ning

seal õppis enam kui 200 õpilast. Tagamõisa

poolsaare elanike arv küündis tollal üle 1300.

Pärast sõda hakkas õpilaste arv vähenema,

kuna paljud selle poolsaare elanikud olid sõja jalust Rootsi

põgenenud ja hiljem kolhoosikorra eest linnadesse läinud.

Ilus kahekorruseline koolimaja suleti 1974. aastal.

19. Tagamõisa puisniit Puisniidud on Saaremaa taimkatte lahutamatuks ja kõige iseloomulikumaks osaks. Kaitseala loodi siin 1957. aastal

Saaremaa suurima säilinud puisniidu kaitseks. Tagamõisa puisniit on liigirikkuselt Eestis kolmandal kohal - kirjeldatud on 67 liiki 1 m

2

kohta. 20. Veere vaateplatvorm

Veere sadama lähedane valge liivaga kaldajärsak, mida rahvas kutsub „Veere valgeks mäeks“. Platvormilt avaneb kaunis vaade Põhja-Saaremaa liigendatud rannajoonele ja

Läänemerele. Trepist alla minnes saab jalutada liivasel rannikul sadamani ja uurida paljandit. Kenas mererannas on mitmed RMK lõkkekohad koos pinkide ja infotahvlitega, siin on sobivad kohad ka telkimiseks. 21. Veere sadam ja kõrts

Sadam paikneb järsu kaldaastangu veeres. Tagalaht, mille ääres sadam asub on suhteliselt sügav. Kaldast vette minnes läheb vesi kiiresti sügavaks, kohati on merepõhi astanguline. Sadamas on pood ja hubane söögikoht. 100 m

kaugusel on supluskoht. 22. Tagalahe dessant

18. septembril 1917. aastal andis Saksa kindralstaap käsu vallutada Lääne-Eesti saared. Operatsioon sai nimeks Albion. Sakslased kavandasid vägede maabumist Saaremaa

loodeosas Tagalahes, sest luure andmetel oli just seal Vene kaitse nõrk lüli. Sõjalaevade suurtükitule katte all kavatseti maale saata umbes 4500-meheline dessant, millele pidid järgnema põhijõud. 12. oktoobri varahommikul olid Saksa lahingulaevad Tagalahe suu juures positsioonidele asunud ja 1200 Saksa sõdurit istusid maabumiseks mootorpaatidesse. Kohe nende järel, riskides sattuda miinidele, sõitis lahte ka kolm transportlaeva, mille pardal oli veel 2150 sõdurit. Operatsiooni Albion kestuseks kujunes vähem kui 10 päeva. 18. oktoobril hõivasid sakslased Muhu saare, järgmisel päeva korraldati dessant Hiiumaale. 21. oktoobril võtsid Saksa sõdurid üle venelastest maha jäetud ning purustatud Lehtma ja Tahkuna rannakaitsepatareid Hiiumaa põhjarannikul. 23. Pidula mõisa vesiveski

Ajalooliselt on tegu mõisaveskiga, mida ajaloolistel kaartidel märgiti juba 18. saj lõpukümnenditest alates.

24. Odalätsi allikad Odalätsi allikad on Saaremaa veerikkamad allikad (kuni 200 l/s). Need on karstiallikate rühm, milles üksikud allikad ei ole selgesti eristatavad. Allikate vesi tuleb ümbruskonna

soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest. Ühinedes moodustavad allikaveed umbes 20 meetri laiuse liiv-kivise madala voolusängi, kust algab maaliline Pidula oja. 25. Suure Tõllu kerisekivi

Suure Tõllu kerisekivi on suurim kivi Kihelkonna valla territooriumil ning võetud looduskaitse alla. Kivi kõrgus on 4,5 m, pikkus 6,6 m, laius 4,5 m ja maht 62 m³.

26. Nonni mänd Kaitsealune üksikobjekt Pidula külas maantee ääres. Puu ümbermõõt on 2,82 m ning kõrgus 10 m.

27. Pidula mõis ja mõisapark Pidula mõis rajati 16. sajandil ja on üks vanimatest rüütlimõisatest Saaremaal. Pidulat hindavad kunstiajaloolased Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana. Mõisaansamblile lisab

väärtust mitmekülgse ja huvitava taimestikuga suur park. Kaasajal on mõisakompleks eravalduses ja seda on põhjalikult taastatud. 28. Tähistatud RMK matkarada 29. Abula rand ja pank

Kerkiva ranna ja õhukese pinnakatte tingimustes on kujunenud olenevalt rannajoone konfiguratsioonist kulutusrand (kaljurand, astang, pank) või kuhjerand

(klibuvallid). Ranna eripära on tingitud aluspõhja kivimite koostisest. Mere poolt välja prepareeritud kivistised kuhjuvad rannale erikujuliste veeriste ja munakatena. Ümaraks kulutatud kivististe järgi on ranna põhjapoolne osa nimetatud ka "Pealuurannaks". Panga pikkus ca 700 m ning kõrgus 2 m. 30. Ninase ehk Tagaranna pank

Panga pikkus on 1,5 km, suurim kõrgus üle 5 m. Pangal asub palju militaarobjekte, eriti kivivooderdusega kaevikuid.

31. Estonia huku mälestusmärk Ninase pangal Reisiparvlaev Estonia katastroofis hukkunutele pühendatud mälestusmärk, mis avati 28.09.1999. Igal aastal Estonia hukkumispäeval korraldatakse siin mälestuslõke.

32. Nõukogudeaegne raketiväelaste asum 33. Tagaranna küla

Tagaranna on miljööväärtuslik küla, mille

rikkumata ning maaliline loodus ning kaunid

merevaated meelitavad kohale palju

puhkajaid. Küla kultuurilis-ajalooline väärtus väljendub

suhteliselt hästi säilinud maastikustruktuuris.

34. Ninase tuulikud Piret ja Suur Tõll Ninase poolsaare läänerannikul kulgeva Mustjala–Tagaranna maantee ääres on tuuliku alusele ehitatud Suure Tõllu ja Pireti kuju. Režissöör Mark Soosaar tellis 1980. aastate

alguses oma filmi “Pühapäevamaalijad” tarbeks nende kujude püstitamise. A. Tarvise ja kohalike külameeste abiga said Ninase tuulikud selga “rahvarõivad”. Praegu teatakse saare muinaskangelaste Pireti ja Tõllu nime kandvaid tuulikuid kui kohalikke vaatamisväärsusi.

Majutus- ja puhkealad

1. Loona mõisa külalistemaja 2. Kihelkonna Suvekodu 3. Kihelkonna Pastoraadi Öömaja 4. Männiku puhkemaja 5. Sülla Ökotalu 6. Jaagarahu puhkeala 7. Anni Turismitalu ja puhkekoht 8. Harilaiu puhkekoht 9. Harilaiu telkimisala 10. Aida puhkeküla 11. Jossu turismitalu 12. Rommi puhkemaja 13. Veere telkimisala 14. Pidula forell puhkeküla 15. Värava turismitalu 16. Karjääri telkimisala 17. Kalasma telkimisala 18. Ninase puhkeküla 19. Tuuliku puhkemaja 20. Kuuli talu 21. Saaremaa sadama kohvik Raja allalaadimine ja vaatamine Raja vaatamiseks sobib kõige paremini nutirakendus Locus. Locus töötab Android platvormil ning on tasuta kättesaadav Google Play poest.

Raja importimine Locusesse

1. Raja allalaadimiseks võta nupp „Menu“ vasakus ülaservas.

2. Sealt „Impordi andmed“

3. Importides jälgi ekraanile ilmuvaid juhiseid.

Kuidas navigeerida eelnevalt koostatud rajal?

Vali „Andmed“ nupp.

Vali „Rajad“.

Vali enda imporditud rada sobivast kaustast.

Kliki raja peal.

Vajuta nupule allservas „Juhenda“

Vali „Navigeeri“.

Rajal ei ole juhiseid, Locus genereerib need ise

Vajuta „Navigeeri“. Selle jaoks ole raja alguses sisselülitatud GPS-ga.